VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek
AJAKIRJANDUS
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Piirilepe, Poliitika, Majandus, Varia
Siseareng
Rapid economic reform must be the key focus of Britain's presidency of the EU, including resolving the divisive issue of costly farm subsidies, Britain's finance minister Gordon Brown said. "It is our response to globalisation, to the forces at work in the global economy that make it essential that our presidency focuses on economic reform," he said. Laying out his economic plans a day before Britain takes up the presidency for what is shaping up as a rocky six months, Brown said that Asian economies were forcing the bloc to act quickly or be overwhelmed. (Afp, 30.06)
Cyprus endorsed a European constitution that has appeared in danger of abandonment since being rejected by EU founder nations France and the Netherlands. Cyprus's parliament approved the charter, intended to improve management of the bloc following expansion to 25 members last year, by a comfortable majority with a show of hands. (Reuters, 30.06)
Luxembourg's parliament unanimously approved a bill on the new EU constitution, less than two weeks ahead of a referendum on the bloc's stumbling project. All of the 55 deputies present voted "yes", but five other lawmakers from the right leaning populist ADR movement did not attend the proceedings. (Afp, 28.06)
Välis- ja julgeolekupoliitika
EU foreign policy chief Javier Solana ruled out an immediate change to the bloc's nuclear policy with Iran, following the weekend election of Mahmoud Ahmadinejad as president. Solana said the 25-nation EU would stand by an agreement reached in a meeting with Iran's chief nuclear negotiator Hassan Rohani in Geneva at the end of May. (Reuters, 27.06)
EC President Jose Manuel Barroso increased pressure on African leaders to take a stance on Zimbabwe, rejecting arguments that human rights concerns were an internal affair. Barroso, wrapping up a visit to Mozambique, said that Africa must stand with the rest of the world in condemning President Robert Mugabe's crackdown on illegal shantytowns. (Reuters, 27.06)
Laienemine
The EC reaffirmed that it aims to bring Turkey into the 25-nation bloc, but not before 2014, adopting a draft mandate to start negotiations despite fierce internal and public debate. "The negotiations will be based on Turkey's own merits and the pace will depend on Turkey's progress in meeting the requirements for membership," said the draft negotiating mandate adopted as the basis for accession talks. (Reuters, 29.06)
Britain remains strongly committed to Turkey becoming a full member of the EU, Foreign Secretary Jack Straw said. "The British government remains strongly committed to Turkey joining the EU," he told parliament as he set out London's plans for its six-month turn at the EU helm. (Afp, 30.06)
EMU, majanduspoliitika
Britain will use its time as EU president to push for reforms of EU finances, British Deputy Prime Minister John Prescott said. Prescott said Britain was obliged to try find a way forward after failed talks on the loc's long-term budget earlier this month. Prescott echoed earlier statements by PM Tony Blair saying Britain would be ready to discuss its rebate, a special refund it gets back form the EU coffers, if the EU's costly common agricultural policy (CAP) is reformed as well. (Reuters, 29.06)
Germany will breach EU deficit rules for the fourth consecutive year in 2005, and is set to do so in 2006 and 2007, Finance Minister Hans Eichel said. The German government forecasted a public deficit of 3.7% of GDP this year, 3.4% of GDP in 2006 and 3.1% of GDP in 2007. "Germany's financial situation is dramatic," Eichel said. (Afp, 30.06)
Four German Phantom F4 fighter jets landed at Zokniai airbase in northern Lithuania to take over patrols of the three Baltic states' air space, the Lithuanian defence ministry said. "Since noon, German fighter planes have taken control of Baltic air space," defence ministry spokeswoman Ruta Apeikyte said. "The four German Phantom F4s will patrol the skies for three months during their first mission in the Baltic states," she added. (Afp, 30.06)
Experts from NATO and Russia agreed that international terrorist threats are common threats and can only be fought through cooperation and an exchange of information among all countries. "We will be successful only if we work more closely together to address the multiple facets of terrorism," John P. Rose, head of of the German-American Marshal Center for security studies told at the end of a four-day Lessons Learned from Recent Terrorist Attacks conference of the NATO-Russia council. (Afp, 1.07)
The US has allocated 4.5 million dollars to help the Latvian army to upgrade its equipment and facilities and develop, the defence ministry said. "The aid will not be given in cash. It is meant to buy equipment we need," Edgars Rinkevics, state secretary of the Latvian defence ministry, told. "We will decide together with our American colleagues what we need most for upgrading the Latvian army. We may buy Hummer jeeps, night-vision goggles and other equipment," Rinkevics said. Other Latvian army priorities were armoured vehicles, spare parts, communication and navigation equipment, and detectors of radiation and biological and chemical weapons. (Afp, 1.07)
Venemaa eitab Eesti teadet õhupiiri rikkumisest Soome lahel, teatas Venemaa õhujõudude pressiteenistuse ülem, polkovnik Aleksandr Drobõševski. Eesti kaitsejõudude peastaap teatas, et Venemaa lennuk sisenes ilma loata Eesti õhuruumi 30. juunil kell 16.59. (Interfax, 2.07)
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
Nädala peateemadeks kujunesid USA president George W. Bushi Iraagiteemaline kõne ning ELi arenguprognoos järgmiseks poolaastaks, mil eesistujamaaks on Suurbritannia.
President Bushi Fort Braggis peetud kõne tekitas laia vastukaja, Timothy Garton Ash konstateerib USA riigipea esinemist kommenteerides: USA välispoliitika on paremaks muutumas, selles on oma osa Iraagil, kus paraku nii hästi ei lähe. Analüütik peab Bushi esitust puiseks, ka sisulises plaanis ei öelnud Bush midagi uut, vaid keskendus taas Iraagi-temaatikale terrorismivastase võitluse prisma kaudu: kui 2001. aasta 11. septembrit mainiti viiel korral, siis massihävitusrelvadest oli juttu vaid vilksamisi. Avaliku arvamuse küsitlused Ühendriikides enne presidendi pöördumist näitasid, et 53% vastanutest pidas Iraaki minekut veaks, vaid 40% kiitis heaks Bushi viisi Iraagi-küsimust lahendada. Timothy Garton Ash lisab: mõningaid ameeriklasi võib pidevalt lollitada ning kõiki ameeriklasi mõnda aega ninapidi vedada, kuid vastupidiselt eurooplaste arvamusele on võimatu järjepidevalt haneks tõmmata enamikku ameeriklasi. (Timothy Garton Ash, The Guardian, 30.06)Välispoliitiliste küsimuste arvamusliider Zbigniew Brzezinski leiab pisut vähem emotsionaalses vormis, et USA presidendi kõne kõige häirivamaks aspektiks osutus tõsisema diskussiooni puudumine nii julgeolekuprobleemide üle laiemalt kui ka Iraagi suhete kontekstis. Tänane reaalsus on proosaline – 135 000 ameeriklasest sõdurit ei ole suutelised looma stabiilset “demokraatiat” ühiskonnas, mis on palistatud etniliste ning religioossete konfliktidega. Siinkohal on kasulik meenutada Henry Kissingeri elutarka mõttekäiku (tehtud küll Vietnami sõja kontekstis): guerillad võidavad, kui nad just ei kaota. Mida kauemaks jäävad USA väed Iraaki, seda kättesaamatumaks muutub USA võit. (Zbigniew Brzezinski, Financial Times, 1.07) USA mainekas väljaanne The Wall Street Journal kirjutab Bushi kõnet kommenteerides: vajatakse konstruktiivset opositsiooni, USAl on küll visioon, kuidas Iraagi-küsimuses edasi minna, kuid lõplik lahendus saaks tunduvalt parem ning tõhusam, kui praegu olemasolevatele Bushi administratsiooni välispoliitika üksikutele eraldiseisvatele kriitikutele tekkiks lisaks kandev, tõsiseltvõetav dialoog. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 30.06) International Herald Tribune mainib Bushi kõnet puudutavas juhtkirjas, et USA riigipea esinemine oli omamoodi raiskamine, sest vastas vaid neile küsimustele, mida keegi polnud küsinud. Presidendi kõnelt oodati võidu mõiste defineerimist Iraagi sõja kontekstis, ühtlasi loodeti, et Bush annab ameeriklastele konkreetse selgituse strateegiast, millisena kujutleb ja kavandab ta eesmärgile jõudmist, lisaks juba korratud soovitud stsenaariumile, mida on kuuldud invasiooni algusest saadik. President jättis need küsimused vastamata, pakkudes selle asemel tavapärast retoorikat vabadusest ja ameerika sõdurite ohverdustest. International Herald Tribune: riigipea, kes on veel kolm ja pool aastat ametis, ei saa piirduda ei eneseõigustuse ega kõnelemisega Iraagist üksnes 11. septembri valguses – Ameerika ei taha ega saa seda endale lubada. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 30.06)
EL toimib ja tegutseb 2005. aasta teise poole Suurbritannia eesistumisel. Käes on aeg siduda retoorika ja reaalsus, et viia läbi hädavajalikud reformid, kujundamaks ühendusest aastakümneid planeeritud tugev kooslus eri Euroopa maade vahel. Suurbritannia suurim väljakutse on leida kujunenud paigalseisust väljapääs. Ühendkuningriigi peaminister Tony Blair on lubanud muutusi, mille kaudu Euroopa “leiab taas oma tugevuse, oma tähtsuse, oma idealismi ning seeläbi rahva toetuse”. Ehkki Blairi kõnekunst on imetletav, saabub nüüd aeg tegudeks. (Juhtkiri, The Times, 1.07) ELi enesekindluse ja tulevikusuundade kriisi juured ei peitu üksnes majanduspoliitikas, kuid seni, kuni Euroopal ei õnnestu kindlustada oma kodanikele töökohti ja majanduslikku heaolu, pole ka loota inimeste usaldusele ELi institutsioonide ning liidu edasise laienemise suhtes. Üle viie aasta on Euroopa kolm suurt – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia jäänud majandustulemustes alla üheksale neist väiksemale ELi riigile, kus majanduskasv on olnud arvestatavam ning töötuse osakaal raamidesse surutud. Eesseisvad, eriti tööjõudu puudutavad reformid pole kerged; liikmesriikide valitsustel pole garantiisid, et Euroopa Keskpank lühiajalisegi pingeolukorra välja kannatab. Ometi ootab sakslaste, prantslaste ja itaallaste tööjõuturu olukorra parandamist kogu Euroopa. (Juhtkiri, Financial Times, 27.06) Sel poolaastal kerkib taas päevakorda ELi edasine laienemine, mille puhul kaks ajaloolist väljakutset kisuvad ühendust eri suundadesse : ühelt poolt – edasine laienemine kui demokraatia, arengu ja rahu levitamine, teisalt – Lääne-Euroopa valijaskond on deklareerinud, et edasist laienemist ei toetata, kui see tähendab suurenenud toetusi ja immigratsiooni, eriti moslemite sisserändamist. Seega on Türgi lisandumine ELi liikmete sekka ikka veel lahtine. Samuti liitumist ihkavad Balkanimaad peaksid aga tulevikus kindlasti ELi koosseisu kuuluma, Euroopa moraalne kohustus on nii tasuda 1990tel tehtu eest. (Anatol Lieven, Financial Times, 28.06)
Prantsusmaa ja Belgia ajakirjandus
1. juulist sai ELi eesistujamaaks Suurbritannia. Prantsusmaal jälgiti tähelepanelikult brittide reformikavasid. Briti välisminister Jack Straw keeldus eesistumise eelõhtul välisajakirjanikele selgitamast Suurbritannia poolt partneritele esitatava eelarvereformi piirjooni. Selle asemel kordas ta peaminister Tony Blairile kuulsaid sõnu: “Modernne eelarve järgnevaks kümneks aastaks ei ole eelarve, mille kuludest 40% läheb ühisele põllumajanduspoliitikale”. Samas ei kavatse Suurbritannia Straw sõnul ühtsele põllumajanduspoliitikale ka lõppu teha, kuid seda tuleks juba alates 2008.–2009. aastast tasapisi arendada. Prantsusmaa ja ka mõned teised riigid on vastu brittide soovile põllumajanduspoliitikat reformida. Oodatakse, et peagi põrkuvad kahe naaberriigi ideed taas lahinguliinis. (Jacques Duplouich, Le Figaro, 30.06) Suurbritannia ülesanne võtta üle kriisis Euroopa juhtimine ei ole kergete killast. Briti rahandusministri Gordon Browni raskustest pääsemise retsept näeb lisaks ühise põllumajanduspoliitika reformimisele ette ka teenusteturu liberaliseerimise ning tööturu suurema paindlikkuse. Prantsusmaal võeti Browni reformiideed vastu skeptiliselt. Samas oodatakse Suurbritannia eesistumist uudishimuga. Gordon Browni sõnul mõistavad nad väga hästi, et kogu ambitsioonika agenda ellu rakendamine pole kuue kuuga kuidagi võimalik. Britid tahavad panna maha teetähised, mida mööda siis järgnevatel aastatel reform kulgeks. Suurbritannia eesistumise esimene eesmärk on avada 3. oktoobril liitumisläbirääkimised Türgiga. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 1.07)
“Ei” võit 29. mai referendumil oli eelkõige kaotus nende jaoks, kes “ei” hääletasid. “Prantsuse sotsiaalmudelil”, mida keegi Euroopas eeskujuks ei pea, pole enam alibid: enam ei saa öelda, et Euroopa keeldub prantslaste mudelist, nüüd on prantslased ise selle hukka mõistnud. Endise ministri, Rooma leppe ühe peamise Prantsusmaa-poolse läbirääkija Jean-François Deniau arvates on Euroopa kriisist välja toomise plaaniks plaan Blair. Euroopa kodu võti on nüüdsest inglaste käes ja vaevalt nad sellest nii lihtsalt loobuda soovivad. Tema arvates tuleb Põhja-Euroopat kuulda võtta ja soodustada äri, liberalismi ja atlandiüleseid suhteid. Bolkesteini direktiiv ilmub Deniau arvates kindlasti jõuliselt mõne teise nime all. See on loogiline ning Prantsuse-Saksa duo ei suuda üldistele arengutele ja tendentsidele kaua vastu seista. Deniau leiab, et Prantsusmaa referendumi “jah”-kampaania oli hingetu, juba ette kaotatud, sest välja ei suudetud pakkuda mitte ühtegi tulevikukavandit. Ta on veendunud, et Prantsusmaa peaks taas viivitamatult selgete ja mõistetavate projektidega initsiatiivi haarama. (Jean-François Deniau, Le Figaro, 29.06)
Maailma esimene termotuumajaam ehitatakse Lõuna-Prantsusmaale Cadarache’i. Valitsusele, kes on teinud uuest kõrgtehnoloogiast Prantsusmaa üleilmses majanduskonkurentsis püsimise võtme, ei oleks taoline sümboolne edu saanud paremini mõjuda. Kuigi ITERist (International Thermonuclear Experimental Reactor) saab asukoha poolest prantsuse jaam, on taoline programm siiski üleilmne. Olles kummardus Prantsusmaa edusammudele tuumafüüsika vallas, saab nõnda keeruline ja maksumuselt kallis ettevõtmine tööle hakata vaid tänu tihedale rahvusvahelisele koostööle. (Juhtkiri Philippe Reclus’lt, Le Figaro, 29.06)
Skandinaavia ajakirjandus
Rootsi ajakirjandus: Suurbritannia peaminister Tony Blair on finantsperspektiivi arutlusse toonud uue pöörde, tehes viite kaks aastat vanale ”Sapir raportile”. Raporti koostajaks on noor belgia majandusteadlane André Sapir ning rapordi tellis EK eelmine president Romano Prodi. Raport läheneb ELi eelarveküsimusele veidi uudse nurga alt, küsides, milliseid tegevusalasid peavad liikmesriigid prioriteetselt arendama, et tulla toime globaliseerumisega seonduvate väljakutsetega. Raporti vastus on: tuleb arendada majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 29.06)
Euroopa juhtide selle suve tubasteks tegevusteks on kujunenud patuoinaste otsimine. Kuidagi on ju vaja seletada prantslaste ja hollandlaste üllatuslikku „ei”-d. Põhjustena on nimetatud küll liiga intensiivset või passiivset turumajandust ja sotsiaalküsimustega liigset või liiga vähest arvestamist; seda, et rahvale ei meeldi eliit või vastupidi, eliidile rahvas; ja et kardetakse Tony Blairi või poola torulukkseppi. Ühe versiooni kohaselt oli aga see „ei” antud Türgi ja muude uute liikmesriikide liitumise vastu ELiga, seda hoolimata sotsioloogilistest uurimustest, mis näitasid, et 3% prantsuse valijatest ja 6% hollandi valijatest ütles PSLle „ei” Türgi pärast. See „ei” aga võimendub ja laseb peagi paljudel Euroopa juhtidel tegelikest probleemidest kõrvale hiilida. Tegelikkuses peab Euroopa ühte hoidma, et tagada majanduskasv ja kaitse terrorismi ning organiseeritud kuritegevuse vastu. Nende probleemide lahendamiseks peame tegema kõik, et EL ei piirduks 25 liikmesriigiga. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 1.07)
Soome ajakirjandus
Soome ajakirjanduses avaldati arvamust Suurbritannia ELi eesistumise kohta. Samuti arutleti selle üle, kellest võiks saada ELi vaimne juht. ELi teenäitaja koht on vaba, sellele ei paista ka sobivat kandidaati. Saksa liidukantsler Gerhard Schröder saab ilmselt lüüa Saksamaa valimistel, Prantsusmaa president Jacques Chirac kaotas oma autoriteetsuseriismed põhiseadusliku lepingu rahvahääletusel ning tõsiselt ei saa suhtuda ka Itaalia peaminister Silvio Berlusconisse. Teoreetiliselt oleks sellele kohale pretendeerimiseks rohkem šansse Suurbritannia peaminister Tony Blairil, kuid ka tema teel on takistusi. ELi integreerimise mõte on saanud tugeva vastulöögi, seega muutub EL brittidele vastuvõetavamaks. Mandri-Euroopa suurte riikide nõutus globaliseerumise ees annab relva Blairile, kelle programmi sisuks on olnud tasakaalu otsimine turunõudmiste ja ühiskonna vajaduste vahel. Suurbritannia tõusu juhtpositsioonile ELis võib takistada see, et riik ei kuulu endiselt rahaliitu. Samuti pole Blairil õnnestunud murda brittide ükskõiksust ELi asjade vastu. Takistuseks on ka Suurbritannia tihe liit USAga. Blairilt oodatakse signaale, et Londonis ollakse kõigepealt valmis olema eurooplased ja alles siis “atlantlased”. Eesistumisperioodi algus on igal juhul raske. Kui Blairil õnnestuks jõuda kokkuleppele ELi eelarveküsimustes, oleks tal võimalus tõusta esimese klassi poliitikuks ka ELis. Ilmselt jääb aga ELi vaimse juhi koht esialgu täitmata. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 27.06)
Suurbritannia asub ELi eesistujakohale äärmiselt raskes olukorras: põhiseadusliku lepingu ratifitseerimisprotsess on külmutatud, ELi eelarves pole kokku lepitud ning laienemine seilab vastutuules. Suurbritannia jaoks algas eesistumisperiood hästi, sest EP kiitis Tony Blairi kõnet, kus ta nõuab euroopaliku heaoluriigisüsteemi päästmiseks sügavat majandusreformi. Blairi ettepanekuid üldiselt mõistetakse, kuid liikmesriikides pole julgust hakata kiirelt tühistama põllumajandustoetusi või avada teenusteturg. Arvata võib, et Suurbritannia eesistumisajal ei hakata tegelema uute küsimustega, sest nende järele polegi vajadust, kuni põhiseadusliku lepingu ja eelarveküsimused on veel lahtised. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 1.07)
Harjutud on sellega, et protsessid ELis võtavad väga kaua aega. Miski ei muutu hetke ega isegi aastate jooksul. Luksemburgi lõppevat eesistumisperioodi võib pidada aga erandlikuks: poole aasta jooksul juhtus enam, kui keegi oleks osanud oodata. Kõige suuremaks sündmuseks võib pidada seda, et katkes side ELi ja rahva vahel. Luksemburgi eesistumise järel on EL kaotanud oma sihi, kuid loomulikult pole see juhtunud Luksemburgi süül. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 29.06)
Uudisteagentuurid
Russia told Estonia it was pulling out of a border treaty because it did not like the way the Baltic country's parliament had ratified the deal. The reason for the Russian decision was that the Estonian parliament during ratification on June 20 had inserted "unacceptable clauses". "This will mean that the issue of the international-legal formalisation of the territorial delineation will remain open and will require new negotiations," a Foreign Ministry’s spokesman said. Russia took offence to clauses contained in a preamble to the Estonian ratification bill, which contained indirect references to Soviet occupation. (Reuters, 27.06)
The EU stressed the "importance" of Russia and Estonia signing a treaty demarcating their borders after Moscow pulled its signature from a recent agreement. "I think we have to follow this closely and see how the situation evolves," said Emma Udwin, a spokeswoman for EU external relations commissioner Benita Ferrero-Waldner. "It is important to us that this border agreement is signed and indeed ratified," Udwin said. "I think we will have to see how the two sides develop this over the coming days to see whether there will indeed be new negotiations or not," she added. (Afp, 28.06)
Estonian PM Andrus Ansip slammed Russia for pulling out of a deal on the two countries' border, saying Moscow's criticism of a preamble added by Estonia to the pact was unfounded and inappropriate. "Remarks (by Russia) about the domestic ratification procedures in Estonia are inappropriate," Ansip said. "I consider such Russian statements to be unacceptable interference," he said. The preamble included the terms "aggression by the Soviet Union" and "illegal incorporation by the Soviet Union." Ansip said that Moscows criticism that the preamble constituted territorial or other claims against Russia were "unfounded". "Estonia does not present any claims, either territorial or others, in the ratification law," he said. "Estonia has done all it can, and acted in good faith," he added. (Afp, 30.06)
A border treaty ratified by the Estonian parliament opened the way for Estonian territorial demands against Russia and was "absolutely unacceptable," Russian President Vladimir Putin said. The document provides "a basis for territorial demands against Russia," Putin said. "We will continue discussions with Estonia," he added. Moscow protested at the Estonian parliament's inclusion of terms such as "aggression by the Soviet Union" and "illegal incorporation by the Soviet Union" in a preamble to the document. (Afp, 3.07)
Vene-Eesti piirilepingu üle on tarvis uusi läbirääkimisi, ütles Moskva anonüümne diplomaatiline allikas Interfaxile. Vene välisministeerium teavitas Eestit kavatsusest algatada vastavaid protseduure, et vabastada Venemaa 18. mail Eestiga piirilepete allkirjastamisel võetud kohustustest. Selle põhjuseks on piirilepete ratifitseerimisel Riigikogu lisatud klauslid. Diplomaat tuletas meelde, et Moskva võttis tagasi oma esialgse ettepaneku allkirjastada samaaegselt piirilepetega poliitiline deklaratsioon kahepoolsete suhete alustest, tulles vastu Eesti poole palvele mitte siduda piirilepete sõlmimist mingite teiste dokumentide ega poliitilist laadi aktidega. Ent Riigikogu võttis vastu ratifitseerimisseaduse, mis sisaldab Venemaale vastuvõetamatuid viiteid Tartu rahulepingule ning Eesti ülemnõukogu 1992. aasta deklaratsioonile põhiseadusliku riigivõimu taastamisest. "Need viited ei vasta objektiivsele reaalsusele, tekitavad väära konteksti mais allkirjastatud lepete sätete tõlgendusteks ja elluviimiseks," märkis allikas. (Interfax, 27.06)
Venemaa välisministeerium esitas Eesti suursaadikule Moskvas Karin Jaanile piirlepete asjus noodi. (Interfax, 27.06)
Riigiduuma välisasjade komitee toetab tingimusteta Venemaa välisministeeriumi positsiooni piiriküsimuste lahendamisel Eestiga, teatas komitee esimees Konstantin Kossatšev. Me vajame dokumenti, mis suleks riikidevahelise piiriküsimuse igaveseks, ütles Kossatšev. (Interfax, 27.06)
Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste asjade komitee juhataja Margelov loodab, et Tallinn suudab olukorda parandada ning ületada kriisi seoses Eesti-Vene piirilepinguga. (Interfax, 27.06)
Eesti ei pea Eesti ja Venemaa vahelise piiri üle uute läbirääkimiste alustamist otstarbekaks, teatas Eesti diplomaatilise missiooni pressisekretär Moskvas Franek Persidski. “Loodame, et Venemaa ikkagi analüüsib üksikasjalikult Eesti ratifitseerimisseadust ning alustab omapoolset ratifitseerimisprotsessi”. (Interfax, 28.06)
Eesti peaminister Andrus Ansip süüdistas Venemaad riigi siseasjadesse sekkumises, viidates Vene poole kommentaaridele, nagu ratifitseerinuks Eesti parlament piirilepped kiirustades. (Interfax, 30.06)
Saksamaa ja Austria ajakirjandus
Saksamaa ajakirjandus valgustas lugejaid põhjalikult Baltimaade küsimustega, iseäranis Eesti-Vene suhete sasipuntraga. Vaatluse all olid nii e-valimised, Saksamaa presidendi visiit kui ka piirilepped. Nenditakse, et Eesti ja Venemaa on omi seisukohti jäigemaks muutnud. Venemaa käitumist seletab vaid asjaolu, et Moskva keeldub okupatsiooni fakti tunnistamast. EK välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner arvas, et Eesti ja Venemaa peavad “mõned ajaloolised küsimused” ise lahendama. Samas ei näe EL mingeid põhjusi lepete ratifitseerimistega venitamiseks. Urmas Paet rõhutas “Postimehes”, et Eesti on omalt poolt teinud kõik, mis vaja, ega näe põhjust, miks peaks parlament oma otsuseid muutma: “Ükski ELi ega NATO liikmesriik ei kahtle selles, et Eesti oli aastatel 1940–1991 okupeeritud. ”Artikli autor leiab juuresolevas kommentaaris, et Moskva on oma väikese naabri vastu võimsad suurtükid eesliinile veeretanud. Väike naaber olevat söandanud oma arvamust omada ning seda koguni avaldada. Venemaa arvab, et temal on ainuõigus oma kunagises mõjusfääris ajalugu tõlgendada. Küsimus pole mõistagi territoriaalsetes nõudmistes, mida pole, vaid selles, et Moskvale käib närvidele ajaloo tõlgendamine. Vene välisminister Sergei Lavrov on süüdistanud eestlasi sõnamurdlikkuses... ta pole ilmselt veel lõpuni aru saanud demokraatia mängureeglitest. Parlamendil on omad õigused, sõltumata välisministrist. Venemaal poleks muidugi midagi säärast juhtunud, sest seal määrab Kreml, mis parlamendis toimub. (Manfred Quiring, Die Welt, 29.06)
Prantsusmaa ajakirjandus
Selginemine kestis lühikest aega. Moskva soov võtta tagasi oma allkiri mais Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud maismaa- ja merepiiri lepetelt, ei tähenda head Venemaa ja laienenud ELi keerulisele lähenemisele. Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas, et kuna Eesti ei täitnud oma kohustusi, võtab Venemaa leppelt allkirja tagasi. Tema sõnul ei saa Duuma lepet ratifitseerida ning tuleb alustada uusi piiriläbirääkimisi. Pariisis viibinud Eesti peaminister Andrus Ansip kahetses Venemaa üllatavat otsust, lükates tagasi Venemaa süüdistused ning kutsudes viimast taasalustama ratifitseerimisprotsessi. Moskva pahameele põhjustas Riigikogu poolt leppele lisatud preambula, mis viitab 15 aastat tagasi Riigikogu poolt vastu võetud dokumendile, mille kohaselt Eesti “oli NSVLi agressiooni ohver” ning “inkorporeeriti selle koosseisu ebaseaduslikult”. Preambula ei sisalda siiski sõna “okupatsioon”, mille pärast murdsid Balti riigid ja Venemaa piike mai alguses II MS lõpu 60. aastapäeva ajal. (S. K., Le Figaro, 28.06)
Minevik “mürgitab” idas jätkuvalt suhteid. Venemaa teatas, et taganeb Eestiga 18. mail sõlmitud piirileppest. Pärast kümnendi kestnud läbirääkimisi peeti Euroopas Eesti-Vene piirilepet esimeseks sammuks leppimise suunas. Eesti peaministri Andrus Ansipi sõnul on Venemaal olnud probleeme ajaloo tõlgendamisega. Ta avaldas siiski lootust, et Vene pool loeb teksti uuesti üle veendumaks, et selles pole tarvis midagi muuta, ning seejärel ratifitseerib leppe. Siiski näib olukord ummikus olevat. Venemaa välisminister Sergei Lavrovi arvates tuleb läbirääkimisi otsast alata. Eesti hinnangul oli neil igati õigus rõhutada ajaloolist järjepidevust 1918. a loodud Eesti riigiga. Eesti tegi isegi žesti jättes preambulas mainimata sõna “okupatsioon”. (Véronique Soule, Libération, 28.06)
Piirileppest kirjutasid Afp uudise põhjal ka päevalehed Le Monde, La Croix, Le Telegramme ja L’Humanité.
Rootsi ajakirjandus
Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrovi Helsingis peetud pressikonverentsil väljaöeldu Eesti-Vene piirilepingu teemal võtab ajakirjanik kokku ühe Lavrovi lausega: „Eestlased võivad süüdistada ainult iseennast.” (Anna-Lena Laurén, Svenska Dagbladet, 28.06)
Soome ajakirjandus
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles oma Soome visiidil, et Venemaa tahab kehtetuks tunnistada Eesti-Vene värskelt sõlmitud piirilepingu. Venemaa on solvunud Riigikogus ratifitseeritud piirileppele lisatud klauslite peale, millega viidatakse kaudselt nõukogude okupatsioonile Baltimaades ning mis Lavrovi sõnul võimaldavad Eestil esitada Venemaale näiteks territoriaalseid nõudmisi. “Soome ja ELi seisukoht on, et ei ole lahtisi küsimusi, mis võiksid takistada piirilepingu ratifitseerimist,” ütles Soome välisminister Erkki Tuomioja. (Minna Pölkki, Helsingin Sanomat, 28.06)
Tundus, et lõpuks lõpeb aastaid Eesti ja Venemaa suhteid räsinud piiritüli, kuid nüüd ollakse alguspunktis tagasi. Põhimõtteliselt oli piirilepingu tekst juba ammu valmis, aga Venemaa venitas lepingute sõlmimisega ning kasutas olukorda Eesti šantažeerimiseks. Küsimus näis olevat seotud Eesti vene vähemuse olukorra ja Eesti-Lääne suhetega. Kui Eesti liitus eelmisel aastal ELi ja NATOga, muutus Venemaa piirilepingu suhtes vastutulelikumaks. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 29.06)
Moskvat ärritab Riigikogus piirilepingule lisatud preambula, mille kohaselt on 1991. aastal iseseisvunud Eesti seesama riik, mis loodi 1918. aastal, samuti ei muuda Eesti-Vene piirileping kehtetuks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahu. Venemaa on põhjendanud oma järsku reageerimist neile viidetele sellega, et Eesti võib hakata Venemaale territoriaalseid nõudmisi esitama. Eesti jaoks on aga olulisem, et naaberriik tunnistaks ülekohut, mille all Baltimaad kannatasid. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 29.06)
Eesti ja Läti suhted Venemaaga on alates aasta algusest kõikunud lootuse ja lootusetuse vahel. Viimaste aastate karmikäeline poliitika Balti riikide suhtes pole olnud Moskva jaoks tulemuslik. Kevadel oli näha märke suunamuutusest, kuid nüüd ollakse tagasi vanas olukorras: Venemaa külmutas poliitilistel põhjustel piirilepingud Eesti ja Lätiga. Küsimus on ajaloos ja selle tõlgendamises. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 29.06)
Venemaa loobumine piirilepingute ratifitseerimisest oli Eesti jaoks halb üllatus. Eesti välisminister Urmas Paet ütles, et Eesti pool on oma töö teinud, nüüd tuleb rääkida ELi ja NATOga ning küsida nende arvamust. Eesti pole piirilepingu teksti muutnud, selleks poleks olnud võimalustki, Venemaad solvab aga lepingule lisatud preambula. Paeti sõnul tuli preambulas viidata Tartu rahule, sest praegune piirileping muudab Tartu rahuga paika pandud piiri. (Susanna Niinivaara, Helsingin Sanomat, 29.06)
Venemaa sõnul leppisid Eesti ja Venemaa kokku, et piirilepingule ei lisata ühepoolseid poliitilisi deklaratsioone. Kiusatus saada sisepoliitilisi plusspunkte kasvas aga Tallinnas liiga suureks ning nüüd kasutab Venemaa olukorda ära oma sisepoliitikas. Piirilepingu ratifitseerimisega venitamine annab Venemaale võimaluse esitada Eestile nõudmisi. Nende täitmise korral osutataks vastuteene: Moskvas ratifitseeritaks piirilepingud. Eesti-Vene piiri suhtes ei ole osapooltel lahendamatuid erimeelsusi, kuid Vene diplomaatia on osav mänge mängima. Samuti ei taha Venemaa loobuda neist poliitilistest kaartidest, mis tal käes on. (Juhtkiri, Ilta-Sanomat, 29.06)
Venemaad ei rahulda Eesti selgitused, et piirileppesse pole tehtud mingeid muudatusi. Jäik olukord annab tunnistust suurest ebausust, mida kaks maad teineteise suhtes tunnevad. Eesti välisminister Urmas Paet on kommenteerinud Venemaa käitumist, öeldes, et selles võib näha pettumust NLi lagunemise pärast. Paet nimetas Venemaa reaktsiooni halvaks üllatuseks. Midagi muud polekski ta saanud öelda, sest muidu oleks võinud jääda mulje, et Riigikogu tahab ratifitseerimisega meelega Venemaad solvata. Solvamine polnud kindlasti Eesti eesmärk, kuid selliseks kujunes sisepoliitiliste mängude tulemus. Nüüd ollakse jälle olukorras, kus suhete parandamine näib üsna lootusetu. (Juhtkiri, Kaleva, 30.06)
Eestis puhkes seoses piirilepinguga uus skandaal pärast seda, kui president Arnold Rüütel ütles teleintervjuus, et Eesti oleks juba 10 aastat tagasi võinud sõlmida Venemaaga eriti soodsa piirilepingu, kui vaid endine peaminister Mart Laar ja endine president Lennart Meri oleksid seda soovinud. Nõukogude ajal umbes 10 aastat Eesti kommunistlikku juhatusse kuulunud Rüütel käsitles piirikõnelusi toonase Vene presidendi Boris Jeltsiniga ka oma 2001. aastal ilmunud raamatus. Rüütel rõhutab raamatus oma rolli Eesti iseseisvumises mäletades mõningaid Eesti lähiajaloo sündmusi hoopis teisiti kui teised sündmustes osalenud poliitikud. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 30.06)
Saksamaa ja Austria ajakirjandus
Saksamaa liidupresident Horst Köhler peab oma visiidil Eestisse hajutama eestlaste eelarvamused Vene-Saksa koostööst ning tõestama, et vastupidiselt baltlaste kurtmisele tunneb Saksamaa siiski suurt huvi Baltikumi vastu. Sakslaste ajaloolise rolli tõttu Baltimaades – peaks tundma. Üks Eesti ajaleht avaldas hiljuti fotod Schröderist ja Putinist – koos Kremli tribüünil (9. mail) – ning Molotovi ja Ribbentropi käepigistusest. Tallinnast Varssavini ollakse alarmeeritud naftajuhtme rajamise kavast Balti mere põhja. See teeks Venemaa naabrid veelgi sõltuvamaks Moskva heast tahtest. Schröderile heidetakse ette poliitilist naiivsust. (Thomas Urban, SZ, 29.06) Ilus suvi, ilus reis Eestisse, hea liidupresident Köhlerile, hea baltlastele. Kuid veelgi parem oleks, kui kord ka liidukantsler jalad alla võtaks ning Baltimaid külastaks. Schröder on sedavõrd haaratud oma meestesõprusest Putiniga, et baltlastele siin ruumi ei jätku. Baltimaad on alati olnud mõõdupuuks lääne suhtumisele Venemaasse. Nii nüüdki. Köhleri visiidi toimumine ajal, mil Eesti vaidleb Venemaaga piirilepete üle, on õigeaegne. Kuid see ei kaalu üles seda pettumust, mille kutsub esile liiga demonstratiivne liit Moskva ja Berliini vahel. (SZ, 29.06)
Eesti parlament kiitis kolmandat korda muutmata kujul heaks e-valimiste seaduse, mille president oli kaks korda tagasi lükanud. Parlamendi põhiseaduskomisjon väidab, et presidendi põhjendus – seadus on vastuolus põhiseadusega – olevat kunstlik, ja tegelikult poliitiline. Eesti on Euroopa üks eesrindlikumaid riike uute tehnoloogiate rakendamisel. (vL., FAZ, 29.06)
Soome ajakirjandus
Matti Maasikas lahkub suursaadiku kohalt Soomes ning siirdub suursaadikuks Moskvasse. Kauppalehti Presso avaldab intervjuu Maasikaga, kus lahkuv suursaadik kommenteerib Eesti sise- ja välispoliitikat, ELi ning Eesti suhteid Soomega. Kõige positiivsemana toob Maasikas oma saadikuajast välja Soome toetuse Eesti pürgimustele saada taas osaks Euroopast. Negatiivseks peab Maasikas Soome kehtestatud piiranguid eesti tööjõule. (Arno Ahosniemi, Kauppalehti, 23.06)
Uudisteagentuurid
Estonia wants to join the euro at the beginning of 2007, the earliest date possible for euro entry following the country's accession to the EU in May 2004, PM Andrus Ansip said. Ansip said that Estonia was not competing with other new EU member states to be the first to adopt the euro but was focusing its efforts on being able to join as soon as possible. Ansip said that, apart from the need to spend two years in ERM2, one of the toughest conditions for Estonia to fulfil was the need to have inflation of no more than 1.5 percentage points above that of the three lowest inflation EU countries, given that its economy was growing at about 7% a year and its exports had risen by 20% in its first 12 months in the EU. (Afp, 28.06)
Uudisteagentuurid
The Czech Republic has sold one set of the Vera passive radar system to Estonia for around 100 million crowns (3.3 million euros), Czech Defence Minister Karel Kuehnl said. "The delivery (to Estonia) will materialise in the very near future," Kuehnl said after meeting Estonian FM Urmas Paet in Prague. The Vera passive radar system, produced by Czech company Era, sends, receives and processes signals. It can detect and identify a non-allied radar without being detected itself and can monitor up to 200 planes simultaneously, accurately defining the target's distance and altitude. (Afp, 28.06)
Over half of Estonia's large Russian minority support the Baltic state's membership in NATO, with the percentage soaring to more than 80% among Russian under-20s, a poll said. 51% of Estonia's Russians support NATO membership, the poll showed. Among ethnic Estonians, support for membership in the alliance is higher, at 89%, according to the poll, which was commissioned by the ministry of defence and conducted in May and early June. (Afp, 30.06)
Saksamaa ja Austria ajakirjandus
Tallinna külastas Hamburgi linna delegatsioon eesotsas linnapea Ole von Beustiga ning sattus otsekohe nagu oma koju – vanasse hansalinna. Tõnis Palts rõhutas delegatsiooni võõrustades: “Me pärineme ühest ja samast kultuuriperekonnast. Meid ühendavad sajandid.” Von Beust märkis, et Läänemere piirkond peab omama senisest suuremat rahvusvahelist kaalu, see tuleks kasuks nii kaubandusele, majandusele kui ka kultuurile. Liidupresident Köhleri visiidi tõttu samal ajal jäi Hamburgi linna delegatsiooni külaskäik laiemale avalikkusele peaaegu märkamatuks. Edasi viis tee Venemaale, Novgorodi. (Matthias Iken, Die Welt, 1.07)
Suurbritannia ajakirjandus
Tallinn on üks kaunemaid linnu Euroopas, kuid selle ilusa linna atmosfääri rikuvad siia enamasti Suurbritanniast ja Soomest saabunud “poissmeestepidude” turistid. Brittide seas on Tallinn reisisihtkohana aina rohkem populaarsust võitmas, paraku on Eestisse saabunute jaoks olulised vaid alkohol ja odavad prostituudid. Perekonniti reisimine on oluliselt vähenenud ohjeldamatute pidutsejatega ühes hotellis viibimise tõttu, nii on hotellid sunnitud Eestit reklaamimagi nädalalõpu peopaigana. Tekkinud on nö suletud ring, mis jätab ontlikud kliendid Eesti-kogemusest ilma. (Julie Bindel, The Guardian, 27.06)
Soome ajakirjandus
Üle poole Eesti venelastest toetab Eesti kuulumist NATOsse. Uuringukeskuse Faktum juhataja Juhan Kivirähki sõnul on toetus selgelt kasvanud alates eelmise aasta kevadest, kui Baltimaad NATOga liitusid. Eesti vene vähemus, eriti noored, on läänestumas, vene noorte arvamused sarnanevad üha rohkem eesti noorte vaadetega. Võimalik, et venelaste arvamust mõjutas ka Venemaa ja Eesti vahel mais allkirjastatud piirileping. Järgmise küsitluse ajaks on vene vähemusele oma jälje jätnud aga pärast piirilepingute ratifitseerimist Eestile osaks saanud Moskva süüdistused. (Anneli Reigas, Turun Sanomat, 1.07)
Soome lahe mõlemal kaldal, nii Tallinnas kui Helsingis ehitatakse uusi elumaju; ideede värskuse ja leidlikkuse poolest on aga eestlased soomlastest ette jõudmas. “Eestis lähtub elamute planeerimine puhtalt lehelt, sest aastakümneid ei ehitatud midagi uut. Arhitektuuris ei valitse dogmatism,” põhjendab seda arhitekt Olli Lehtovuori. Eestlased on altid katsetama: välispindadel kasutatakse erksaid värve, samuti mängitakse rõdude paigutusega. (Marja Salmela, Helsingin Sanomat, 27.06)
Eelmisel aastal sai Soomes töötamiseks litsentsi ligi 200 eesti arsti. Arv on rekordiliselt suur ning tuleneb sellest, et Eesti liitus 2004. aastal ELiga. Osa eesti arstidest töötab Soomes, kuid elab püsivalt Eestis, osa arstidest on kolinud Soome. Peamine põhjus, miks eesti arstid Soome lähevad, on kõrgem palk. Eestis on aga arstide Soome tööle minek tekitanud mõningate erialaarstide puuduse. Arstide palku tõsteti Eestis 30 %, sellega loodetakse vähendada arstide välismaale suundumist. (Etelä-Suomen Sanomat, 27.06)
“Soomlased on hakanud üha rohkem käima Eestis kontserttuuridel,” rääkis Piletilevi juhataja Jaanus Beilmann. Lenny Kravitzi ja Depeche Mode'i kontsertidele on Soomes müüdud kümneid pileteid. Vastupidiselt üldisele arvamusele pole Eestis toimuvad kontserdid sugugi odavamad. Beilmann arvab, et põhjus, miks Eestisse kontsertidele tullakse, on pigem reisis kui kontserdis. Tihti on Eestis pileteid saada ka siis, kui need Soomes juba ammu otsas on, kuid see olukord on muutumas, hoiatab Beilmann. (Juha Merimaa, Helsingin Sanomat, 1.07)
Balti riikidesse reisijatel soovitatakse vältida pastöriseerimata piima joomist, sest 27 eestlast haigestus pärast värske kitsepiima joomist puukentsefaliiti. (Jussi Nimeeläinen, Helsingin Sanomat, 29.06)