EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, Euroopa Komisjoni eduaruanne, EMU, Majanduspoliitika
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Foreign Ministers from 25 current and future EU states meet next week to thrash out the bloc's new constitution, as splits widen between those who want to leave the text intact and those who want to change it. The talks on the constitution /.../ will be the last before the ministers meet in late November for a "conclave" to iron out final details. The text was prepared over 16 months by a 105-member Convention headed by former French President Giscard d'Estaing, who, like the bloc's executive Commission, wants the draft adopted in its original form, or as close to it as possible. Giscard said that if the draft was not accepted, the EU would be headed for a major crisis. /.../ Italy, which holds the rotating EU presidency until December, when the constitutional negotiations are due to end, is expected to put forward a package of compromises. But diplomats do not expect this to be unveiled until just before the November 28 "conclave" in Naples, saying the longer it was available for debate, the more it would be watered down. Ministers will also discuss the duties of a proposed foreign minister for the bloc, and rules for amending the constitution after it is adopted -- a subject on which Commission officials say agreement will be hard to reach. (Reuters, 14.11)
Portugal and Finland insisted that each of the 25 member states of an enlarged EU should have their own commissioner in the EU's executive body, the European Commission. "It would be difficult to explain that in the Commission, the most original of the European institutions, not everyone is represented," PM Jose Manuel Durao Barroso told a news conference following talks with his Finnish counterpart Matti Vanhanen. Durao Barroso said small and medium sized EU member states are as a result "forced to insist on, with greater frequency, the need to respect the principle of the equality of states to avoid the erosion of their place in the institutional system." For his part, Vanhanen said Finland and Portugal had similar views on the future of the EU. (Afp, 11.11)
After talks in Berlin, Chancellor Gerhard Schröder of Germany and Spain's Jose Maria Aznar admitted that they had failed to resolve their differences over the upcoming EU constitution and that agreement in the tricky issue of voting rights is unlikely to come until the last minute. (Afp, 4.11)
German FM Joschka Fischer called on Poland to compromise in a dispute over a planned EU constitution, which would strip Warsaw of some of its new voting powers once it joins the bloc next year. "The question of 'yes' or 'no' to Nice is not a question of life or death, it is in the end a question of compromise," Fischer told a joint session of the Polish parliament's foreign affairs and defense committees. "For me, the decisive question is whether we will come to a compromise in which there are no discriminatory rules" in the constitution, the foreign minister, who backs the current proposed document, said. (Afp, Reuters, 13.11)
Poland said the EU might fail to meet a mid-December deadline to create a new constitution determining how much power each member country will wield in Brussels. "For us the quality of the compromise takes priority over the calendar. We will not seek an agreement on December 13 at any price," said Deputy Foreign Minister Jan Truszczynski. (Reuters, 4.11)
Poland said it had growing support for its position on voting rights in talks on a EU constitution. "Intensive consultations are going on and seem to indicate an increasing support for our position," Foreign Minister Wlodzimierz Cimoszewicz told. "At the moment the situation is as follows: four countries openly back the Polish position, three or four countries share the French and German position. The vast majority is not happy with the draft (constitution), but do not necessarily back Nice," Cimoszewicz said. (Afp, 6.11)
British diplomats have appealed to France not to hold a referendum on the new European constitution to avoid embarrassing PM Tony Blair, a newspaper reported. According to the Sunday Telegraph, one high-ranking British official has privately told senior French diplomats that it would be "unhelpful" to Blair if Jacques Chirac, the French president, decided to go ahead with a poll in France. British ministers were concerned that pressure for a referendum in Britain -- firmly resisted by Blair -- would escalate sharply if such a close neighbour as France opted for one. (Afp, 9.11)
The EC proposed a modest EU border control agency to combat illegal immigration, reflecting member states' reluctance to cede sovereign control over asylum policy. The EU agency would aid co-operation between member states in stemming the tide of asylum seekers seeking to enter the wealthy bloc which often ends in tragedy with bodies of poor migrants washed up on the shores of southern Europe. (Reuters, 11.11)
The EU is making a big effort to bring itself closer to its citizens, but most of them haven't noticed. Such were the findings of a poll carried out for the EU's executive Commission, to establish what citizens of the 15 current and 10 future EU members think of a constitution for the EU, and of the Convention which drafted the text. The bad news is that "61 percent of citizens in the EU 25 have never heard of the Convention on the Future of Europe," the Commission said in a statement. (Reuters, RIA Novosti, 10.11)
Three quarters of Poles want a referendum on a future EU constitution, according to a poll by the daily Rzeczpospolita. Only 12 percent say the constitution, currently under negotiation, should be adopted by the parliament, while 13 percent do not have an opinion, according to the poll of 1,004 people by the TNS OBOP polling firm. (Afp, 12.11)
Pope John Paul II told European Christian Democratic politicians that it would be "unjust" not to insert an explicit mention of Europe's Christian heritage in the future EU constitution. (Afp, 7.11)
Britain could lose control over North Sea oil and billions of pounds in annual tax revenue as a result of the new EU constitution. Foreign Secretary Jack Straw objected to a clause in the draft constitution during talks in Brussels after the Treasury warned that Britain could lose control of 5 billion pounds (7.3 billion euros) in oil tax revenue. Draft article III-157 gives the EU power to decide energy policy and prohibit Britain from passing laws in the field of energy unless Brussels chooses otherwise. (Afp, 7.11)
Ireland wants to invigorate the EU's economy when the island nation assumes the EU presidency for the first half of 2004, Irish PM Bertie Ahern said. "The Irish presidency will give priority to invigorating the European economies and accelerating progress towards the emergence of knowledge-based societies," Ahern said at a press conference with his Hungarian counterpart, Peter Medgyessy. (Afp, 13.11)
Ireland wants to use its turn at the EU presidency, which begins January 1, to put Europe's relationship with the US back on an even keel, Irish PM Bertie Ahern says. Setting out Dublin's priorities for the six-month presidency, Ahern also said Ireland is prepared to take on the task of finalizing an EU constitution if it cannot be agreed at next month's EU summit. (Afp, 15.11)
Suurbritannia ajakirjandus
Hiljutine arvamusuuring näitab, et ELi põhiseaduskavand ei inspireeri Euroopa kodanikke ja kui projekt rahvahääletusele pandaks, lükkaks rahvas selle ilmselt tagasi. 230-leheküljelise konstitutsioonikavandi toetajaid oli nt Hollandis vaid 5% ja Taanis 3% elanikkonnast. Kuigi enamus küsitletutest toetas abstraktset mõtet Euroopa põhiseadusest, sooviti konstitutsioonikavandi osalist või täielikku muutmist. Üldiselt oli rahvas nii ELi liikmesriikides kui ka liituvates maades põhiseadusprojekti suhtes põlglikult meelestatud. Arvamusküsitlus on tugevaks löögiks Valery Giscard d'Estaingile ja Euroopa Tulevikukonvendile, kes on väitnud, et asjatundjate poolt kokku kirjutatud põhiseadus kajastab Euroopa rahvaste ühist tahet ja ei seda ei tohi "õmblustest lahti harutada". Küsitlus näitas samuti, et 61% eurooplastest ei ole kunagi midagi kuulnud Euroopa Konvendist, kusjuures Suurbritannias ulatus see arv 83% vastanutest. Üldjoontes näitas uuring ilmekalt suurt lõhet nö Euroopa projekti ja ELi kodanike vahel. (Ambrose Evans-Prichard, The Daily Telegraph, 11.11)
Artikkel ootustest Euroopa välisministri ametikoha suhtes, mis Euroopa konstitutsiooniprojekti praegusel kujul vastu võtmise korral sisse viiakse. Taoline välisministri ametikoht ühendaks ELi kõrgeima välis- ja julgeolekupoliitika esindaja Javier Solana ja EK välisasjade voliniku Chris Patteni ametid. Väikeriigid loodavad, et kogu liidu välispoliitikat suunav minister kärbiks "kolme suure" dominantsust, kuna ELi välisminister esindaks liidu ühiseid seisukohti ka ÜROs ja läbirääkimistel kolmandate riikidega. Samas on EKl ja suurtel liikmesriikidel omad ootused, mis aga ei ühti väiksemate omadega. Autor oletab, et erinevad ootused tulevase ELi välisministri ametikoha suhtes, tekitavad võimatu ametijuhendi. Ta on veendunud, et ükski inimene ei saa juhatada välisasjade nõukogu, juhtida ELi diplomaatiat ja mängida kasulikku rolli EKi sisepoliitikas. Samuti ei saaks taoline välisminister võita ja säilitada liikmesriikide välisministrite usaldust nõukogus kuna ta peab EKs respekteerima erinevaid kollegiaalseid lojaalsusaspekte. Nii nõukogu kui komisjoni presidendid hakkavad välisministrilt nõudma respekti ja tähelepanu, lisaks hakkaksid nad etendama konkureerivat rolli Euroopa välispoliitikas. (William Wallace, Financial Times, 10.11)
ELi liikmesriigid ei ole rahul Itaalia eesistumise ajal tehtud avaldustega. Analüütikute sõnul on Itaalia eesistumisperiood, mis kestab veel aasta lõpuni, õõnestanud arusaama rotatsioonimeetodist, mille järgi ELi eesistujamaa vahetub iga kuue kuu järel. Itaalia välispoliitilised väljaütlemised on veennud mitmeid riike, et Euroopa konstitutsiooniprojektis ette pandud roteeruva presidendiaja kaalu vähendamine ei olegi ehk nii halb mõte. Põhiseaduskavand näeb ette ELi juhtriigi võimu vähendamise, kuna kava kohaselt loodaks ELi presidendi ja välisministri ametikohad. (Judy Depmsey, Financial Times, 10.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Soome peaminister Matti Vanhanen peaks Pariisis kohtuma Prantsusmaa president Chiraci ja peaminister Raffariniga, et arutada Euroopa uut põhiseadust puudutavaid küsimusi. Soome kardab uues laienenud Euroopas isolatsiooni jääda. Soome on pindalalt peaaegu sama suur, kui Saksamaa, kuid elanikke on seal vaid 5 miljonit. Esimest korda oma ajaloo jooksul on Soome ELi liikmena vaba nii Rootsi kui Venemaa mõjudest ning julgeolekupoliitilises mõttes parimas olukorras kui kunagi varem. Ka majanduslikult läheb Soomel väga hästi, Soome on maailma kõige konkurentsivõimelisem riik, kuid poliitiliselt sooviks Soome jätta oma jälje Euroopasse. Soomel ei õnnestunud saada Helsingisse Euroopa toiduohutusametit ning ka tulevikukonvendis ei suutnud Soome oma seisukohti kuuldavaks teha. Vanhaneni sõnul polnud Soome esindatud Konvendi presiidiumis. Nüüd öeldakse Soomele, et tuleb leppida Konvendi poolt saavutatud kompromisslahendusega kuid Vanhaneni sõnul mingit kompromissi ei saavutatudki. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 11.11)
Konvendis toimunud arutelusid esitleti avalikkusele kui huvide konflikte suurema ja väiksema rahvastikuga liikmesriikide, ehk teisiti öeldes suurte ja väikeste liikmesriikide vahel. See kuulujutt tekitab mulje, nagu püüaksid suured liikmesriigid vähendada väikeste õigusi, sundides neid nõustuma ideedega, mille poolt on suurema elanikkonnaga liikmesriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia, kellega liituvad ka Hispaania ja Poola. Seda küsimust tuleks aga lähemalt vaadelda, et ei tekiks risk mürgitada igaveseks suurte ja väikeste liikmesriikide vahelised suhted. Vaadakem kahte argumenti. On fakt, et EL koosneb väga erineva suurusega liikmesriikidest, alates Luksemburgist ja lõpetades Saksamaaga. See on aga asjaolu, millega EL peab arvestama. Teine tõsiasi on see, et probleeme on nimetatud asjaolu tekitanud just viimasel ajal. Uutel tulijatel on raske aru saada sellest, et koostöö ELi tasandil tähendab kompromissi suveräänsuse ja ELi ühistegevuse vahel. (Giuliano Amato, Jean-Luc Dehaene, Valery Giscard d'Estaing, Le Monde, 14.11)
Seitse kuud enne EP valimisi on EK esimees Prodi avalikult vaenulik Itaalia praeguse valitsuse suhtes ning kutsub Itaalia vasakpoolseid parteisid üles oma jõude ühendama. Euroopa rahvapartei esimehe Hans-Gert Pötteringi sõnul on taoline sekkumine "ebakorrektne" ja "sobimatu". Pötteringi ei mõista, kuidas võib Prodi anda soovitusi Itaalia vasakpoolsetele erakondadele, kuna Komisjoni presidendina peaks ta jääma neutraalseks. (Richard Heuze, Le Figaro, 13.11)
Saksamaa ajakirjandus
Intervjuus ajalehele rõhutab Jose Maria Aznar, et Nizzas saavutati tulevase Euroopa ülesehituse osas konsensus, seetõttu poleks mõistlik hakata saavutatut ümber hindama. Kui olulisi muudatusi tegema ei hakata, jõuab VVK oma töö lõpetada veel käesoleval aastal. (Leo Wieland, FAZ, 5.11)
Kinnikülmunud arutelus Euroopa tulevase põhiseaduse ümber on toimunud elavnemine. ELi suurriigid on ilmselt nõus oma seisukohti EK koosseisu osas muutma. Ungari saadik ELi juures Peter Balazs märkis usutluses ajalehele: "Me pole veel nii kaugel, et võiksime saata oma parimaid inimesi Euroopa ühisasju ajama päritolumaad arvestamata". Vähemalt laienemise esimeses faasis tahaksid kodanikud Brüsselis oma maa värve näha ja keelt kuulda, sellel on sügavalt sümboolne tähendus. Tuntav edasiminek on toimunud ka ELi Ministrite Nõukogu eesistumise küsimuses. Ungari suursaadikul on jäänud mulje, et Itaalia ei püüa enam aasta lõpuks kõike saavutada, vaid loodab üksnes läbimurdele veel käesoleval aastal. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 5.11)
EList peab ikka väga heal arvamusel olema, kui arvatakse, et temast kunagi riik saab või et ta USAle vastukaaluks olla suudab. Sisemise õõnestamisega on ametis Prantsusmaa ja Saksamaa, kes küll end esimese klassi eurooplasteks peavad, kuid samas stabiilsuspakti põhjalaskmisega usinasti vaeva näevad. Nende süütu ilme sealjuures reedab, kuivõrd ükskõikselt nad suhtuvad sellesse, millist halba eeskuju nende käitumine annab ning millist mõju see eurotsoonile avaldab. Väljastpoolt teeb oma töö laienemine. Millised kriisid lähitulevikus lahvatavad, sellest annavad aimu põhiseaduse ümber puhkenud skandaalid. Ilmselt on paljud riigimehed päevapoliitilistesse kähmlustesse laskudes kaotanud visiooni tervikust. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 6.11)
Suurem osa ELi liikmesriike ei poolda ühtset asüülipoliitikat. Euroopa siseministrite kohtumisel Brüsselis pooldasid vaid Holland, Belgia ning Austria Saksamaa ettepanekut koostada ühine nimekiri riikidest, kelle kodanikele antakse asüüli. Amnesty International kutsus üles mitte segi ajama immigratsiooni- ning asüülipoliitikat. Saksamaa ettepanek võib sattuda vastuollu Genfi inimõiguste konventsiooniga, sest nimekirja mittekuuluvate riikide kodanikud võidakse ELi piirilt nende isiklikku tausta uurimata tagasi saata. Samal põhjusel vastustasid Prantsusmaa ja Rootsi Saksamaa ettepanekut seada sisse ühtsed reeglid ELi välispiiridel. (Mariele Schulze Berndt, Der Tagesspiegel, 7.11)
"Hispaania usub uude Euroopasse, mis muutub aina suuremaks. Need, kes usuvad vanasse Euroopasse – süüdistagu iseennast!". Nõnda lausus Hispaania valitsusjuht Aznar, olles visiidil "vana Euroopa" epitsentris - Saksamaal ja Prantsusmaal. Aznar jätkab jäikadel positsioonidel. Miks ka mitte? Hispaania näeb oma kohta mitte enam Prantsusmaa ja Saksamaa kõrval, vaid USA tuulevarjus. Samal ajal sepistab Aznar koos Rooma, Varssavi ja Londoniga vastastelge. Häälte jaotuse küsimuses Ministrite Nõukogus toetab teda siiski vaid Poola. Schröder hoiatas, et tulemas on arutelud toetuste jagamise küsimustes järgneval eelarveperioodil, ning andis mõista, et Hispaaniat võidakse tema tõrksuse eest karistada... (Ralph Schulze, Der Tagesspiegel, 7.11)
Ettekujutus, et Saksamaa ja Prantsusmaa kaovad maailmakaardilt ning loovad ühise riigi, on veidi liiga futuristlik. Samas on ELi väliskaubanduse volinik Pascal Lamy ning laienemisvolinik Verheugen avaldanud arvamust, et see võiks olla vastumeetmeks ELi sidemete võimalikule lõdvenemisele pärast laienemist. Lamy pooldab ühtset kaitse-eelarvet, välispoliitikat ja teadustegevust. EP saadik Jo Leinen on teinud ettepaneku 50 välissaatkonna (180-st) ühiseks haldamiseks. Euroopa avalik arvamus pole siiski veel valmis taolisteks arenguteks. Liigne Saksa-Prantsuse koosmeele demonstreerimine tekitab pigem trotsi teistes ELi liikmesmaades. Väikeriigid pelgavad liiga tugeva jõukeskuse tekkimist, mis kahandaks nende võimalusi kaasa rääkida. Britid arvavad, et see põhjustaks euroskeptitsismi tugevnemise ning võtaks igasuguse lootuse üleeuroopalise koostöö tihendamiseks. (Mariele Schulze Berndt, Der Tagesspiegel, 14.11)
Europarlamendi president Pat Cox nendib ajaleheusutluses: Euroopa on alates 1970. aastatest saavutanud vaid 70% USA majanduskasvust. Euroopa küll võidab USA majanduskasvust (kolmandas kvartalis 7,2%), kuid ainult USAle lootma jääda ei tohiks. Kõige rohkem peaksid reformidele rõhku panema Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Üldine maksukoormus on Saksamaal liiga kõrge, ettevõtluse ja üksiktööandjate maksustamine on rängim kogu Euroopas. Küsimusele, kas Ida-Euroopa riigid on liitumiseks valmis, vastab Cox: "Me oleme uutele liikmesmaadele esitanud palju rangemaid nõudmisi, kui me ise täidame. Ma loodan, et need riigid võtavad ELi kaasa oma reformimeelsuse." Euroopa peab toimima tõhusamalt kui seni, Poola ja Hispaania nõudmiste täitmisel saab kahjuks võimalikuks seadusandlike blokaadide korraldamine. Kas see peakski olema uue Euroopa toimimise aluseks? (Christoph von Marchall, Albrecht Meier, Der Tagesspiegel, 5.11)
Rootsi ajakirjandus
Rootsi juriidiline nõuandja põhiseadusküsimustes, riigiteadlane Olof Ruin, hoiatab ELi kavandatava põhiseadusliku lepingu kahe punkti eest, mis lähevad vastuollu Rootsi põhiseadusega: paindlikkuse klausel, mis annab Ministrite Nõukogule õiguse laiendada ELi võimu ka nendesse valdkondadesse, mis põhiseaduslikus leppes kirjas pole; teiseks hoiatab Ruin Euroopa Kohtu suureneva võimu eest poliitikute arvelt. Kohtu võim ei tohiks saada poliitilist mõõdet. (Lena Hennel, Svenska Dagbladet, 11.11)
Saksamaa ja Prantsusmaa näivad olevat valmis EList sõltumatuks koostööks, kui nad VVKl oma tahtmist julgeolekupoliitika küsimustes läbi suruda ei suuda. Saksamaal on kindel soov viia sisse tõeline ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika riikide jaoks, kes tahavad ja suudavad sellega kaasa minna. Kui mõni riik kasutab antud küsimuses vetoõigust, võib see tekitada ELis lõhe ja viia saksa-prantsuse liiduni. USA kutsub ELi kaht suurriiki “vanaks Euroopaks”, Brüsselis ei mõisteta neid eelarvepuudujäägi tõttu ning väikeriigid tõstavad nende vastu mässu. See võib viia selleni, et Saksamaa ja Prantsusmaa valivad omaette tee. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 16.11)
Taani ajakirjandus
ELi põhiseadusliku leppega ei saavutata ilmselt algset eesmärki – muuta EL demokraatlikumaks ja rahva jaoks selgemaks. ELi otsused sünnivad ka edaspidi liikmesriikide ja ELi institutsioonide vaheliste kemplemiste läbi. ELi otsustusmehhanism jääb edaspidigi segaseks, jagunedes Komisjoni, Ministrite Nõukogu ja Parlamendi vahel sõltuvalt valdkonnast. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 10.11)
Suurte ELi riikide omavaheline koostöö hirmutab väikseid riike. Kui eurooplased pidasid Iraaniga läbirääkimisi tuumaprogrammi lõpetamise kohta, ei esindanud ELi mitte Javier Solana, vaid Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa välisministrid. Suured riigid leiavad, et peale laienemist on ELi raske juhtida, mistõttu nad pooldavad väikest eesrindlikku gruppi ELi sees. Taani ja teised väikeriigid tahavad aga tagatisi, et grupp jääks avatuks kõigile soovijatele, nõudes, et grupi moodustamiseks peab kaasa tegema vähemalt üheksa riiki. Liikmesriikide vahelised alliansid hakkavad pidevalt muutuma, vastavalt riikide huvidele, seega suurriigid ei saa kogu aeg väikeriikide üle domineerida. Kuid siiski on oht, et teatud juhtudel hakkavad suured koostööd juhtima. Peale kolme riigi välisministrite kohtumist Iraani esindajatega andis üks saksa diplomaat mõista, et tegemist oli varjatud hoiatusega väikestele liikmesriikidele – väikeriigid peavad aktsepteerima, et suurriikidel on ELis juhtroll ning kui väikeriigid muutuvad probleemseks, hakkavad suurriigid tegema EList sõltumatut koostööd. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 10.11)
Soome ajakirjandus
EL seisab suurte muudatuste ees. ELi põhiseadusliku leppe esialgne tekst suunab ELi föderaalsuse suunas, VVKs töödeldakse leppe teksti aga teises suunas. Valitsustevahelise Euroopa Ülemkogu otsused tõusevad Komisjoni ühtsest liinist tähtsamaks, liitriigi unelm jääb üha kaugemaks. Laienemine muudab samuti olukorda. Probleemne on just uute riikide ühiskondlik ja vaimne samastumine vanade liikmesriikidega, tuues paralleeli näiteks Ida-Saksa raske kohanemisega ühinemise järel Lääne-Saksamaaga. Peamine küsimus on julgeolekupoliitiline. Uute liikmesriikide geopoliitiline nägemus erineb Lääne-Euroopas valitsevast, vahe seisneb just suhtumises Venemaasse. Lääne-Euroopas peetakse Venemaad küll oluliseks, kuid tänu nafta ja gaasi tootmisele. Endised sotsmaad mäletavad aga vahetult Venemaa okupatsiooni, millest tuleneb ka nende pürgimine NATO ehk USA kaitse alla ja alles siis ELi. Soome roll võiks olla lääne ja ida ühendaja. (Max Jakobson, Helsingin Sanomat, 15.11)
Prantsusmaa peaminister Jean Pierre Raffarin ütles kohtumisel Soome peaministri Matti Vanhaneniga, et Prantsusmaa on nõus avatud koostööga ELi julgeoleku alal. Soome on põhimõtteliselt suletud julgeolekugrupi loomise vastu ELi sees. Peaminister Vanhanen usub, et vaidlus antud küsimuses on lahenduse saanud. Samas alles oktoobri keskel ütles Prantsusmaa presidendi esindaja ajalehele Helsingin Sanomat, et Prantsusmaa pole loobunud suletud koostöövormi loomisest. Raffarini ja Vanhaneni kohtumisel ei jõutud EK koosseisu küsimuses aga kaugeltki üksmeelele. Soome tahab, et igal liikmesriigil oleks oma volinik. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 11.11)
Poola ajakirjandus
Võimalused Nizza süsteemi säilitamiseks suurenevad. Kui alles äsja kummitas Poolat isolatsioon ning Poola ja juba kahtleva Hispaania kõrval soovisid Nizza süsteemi säilitada vaid väikesed Eesti ning Malta, siis nüüd võib arvestada tõenäoliselt ka Austria, Soome, Rootsi, Portugali, Leedu, Läti, Taani, Iirimaa, Ungari, Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia toetusega. Varem ülekaalus olnud Saksamaa ja Prantsusmaa nägemuse toetajate hulka kuuluvad hetkel vaid Holland, Belgia, Luksemburg ja Kreeka. Seega on jõuvahekord konstitutsiooniprojekti üle peetavatel debattidel hetkel igati Poola kasuks. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 4.11)
On võimalik, et Poola kavatseb 13. detsembril toimuval ELi 15 liikmesriigi ja 10 kandidaatmaa tippkohtumisel Euroopa konstitutsiooni vastuvõtmist blokeerida. “Meile on dokumendi väärtus kalendrist palju olulisem“, hoiatas Poola asevälisminister Jan Truszczynski. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 5.11)
Saksamaa välisministri Joschka Fischeri sõnul ei kavatse Saksamaa Nizza süsteemi säilitamise osas Poolaga kompromissile minna. Fischer nimetas Poola seisukohta häälte jagunemise osas Euroopa Nõukogus „mitte väga targaks“ ning soovitas Poolal näha konstitutsiooniprojektis ka positiivseid aspekte. Saksamaa välisministri sõnul ei kaota Poola Nizza süsteemi muutumisel midagi, küll aga peaks Poola tulevase liikmesriigina ning ühena kuuest suuremast ELi riigist oma rolli täitma ka kogu ühenduse stabiilsuse ühe garanteerijana. (Piotr Jendroszczyk, Rzeczpospolita, 4.11)
“Oleme valmis otsima mõistlikke lahendusi“, ütles Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz, pidades silmas käimasolevaid, rohkelt pingeid tekitanud ELi konstitutsioonikõnelusi. Välisministri sõnul ootab Poola, et Saksamaa oma seisukohta Nizza süsteemi osas muudaks. Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder ning välisminister Joschka Fischer ei näidanud eile üles valmisolekut mitte mingisuguseks kompromissiks. (Piotr Jendroszczyk, Rzeczpospolita, 6.11)
Uusima küsitluse andmeil arvab hetkel vaid 47% poolakatest, et ELi kuulumine on Poolale kasulik. Kõige pessimistlikumad on poolakad lähemate aastate suhtes: 43% küsitletutest leiab, et ELiga ühinemise järgsetel aastatel muutub olukord riigis raskemaks. Kolmandik vastanutest arvab, et eurointegratsiooni jooksul ei muutu Poolas põhimõtteliselt midagi, olukorra paranemist usub vaid 11% küsitletutest. (Rzeczpospolita, 3.11)
Alates 1. jaanuarist 2005 alustab tõenäoliselt tegevust ELi välispiiride administreerimisega tegelev agentuur. Brüsseli väitel pole agentuuri näol tegemist piirivalvega. Võimalike kahtluste ja eelarvamuste vältimiseks annab EK uuele institutsioonile üsna väikese eelarve ning vähese kompetentsi. Kartuseks on põhjust eeskätt ELi välispiiri moodustavatel riikidel, nende seas ka Poolal. Brüssel rõhutab, et agentuuri eesmärgiks on piirivalveüksuste täiendav koostöö ning väljaõpe. EKi ekspert Jean-Luc Debrouver ei esitanud küll ühtegi konkreetset näidet tulevase koostöö kohta, mis võimaldaks agentuuri vajalikkust mõista. Väidetavalt on agentuuri eesmärgiks piirata ebaseaduslikku immigratsiooni ELi territooriumile. Agentuuri tulevase peakorteri asukoha osas pole veel kokku lepitud, eelarveks planeeritakse 2005. aastal 6 miljonit eurot, aasta hiljem juba 10 miljonit eurot. (Anna Slojewska, Rzeczpospolita, 12.11)
Välis- ja julgeolekupoliitikaGerman Chancellor Gerhard Schröder expressed support for a EU defence structure but said that it should be built within NATO and not double up on tasks carried out by the alliance. The EU must be able to act "in terms of foreign and security policies, and that could and must happen within the transatlantic alliance," he told. (Afp, 5.11)
Britain will not participate in a proposed autonomous EU military planning and command centre which will be separate from the NATO headquarters, British Defence Secretary Geoff Hoon said. "What we've said ... is we do not judge that it's helpful in terms of improving military capabilities," Hoon told. (Afp, 5.11)
Belgian PM Guy Verhofstadt underlined his country's commitment to a EU defence structure, saying it would strengthen Europe's alliance with the US. "We will not have a genuine common foreign policy until we have our own powerful and credible defence instrument," Verhofstadt said on the sidelines of a congress of the European liberal democratic party in Amsterdam. "It is not correct to maintain that we must first develop a common foreign policy and then a common European defence will automatically follow. The reality is just the opposite." (Afp, 14.11)
Belgium, France, Germany and Luxembourg are pressing ahead with proposals -- condemned by the US -- to set up a military headquarters independent of NATO, Belgian PM Guy Verhofstadt said. The leaders of the four nations, Europe's fiercest critics of the U.S.-led invasion of Iraq, angered Washington and some allies such as Britain and Spain in April when they came out with their plan to bolster the EU's crisis management force. "We are continuing to work on it," Verhofstadt told Reuters on a visit to the Netherlands. "We are now working with the British on this issue, together with France and Germany. I shall not make declarations that disturb this positive evolution." (Reuters, 14.11)
EU foreign policy chief Javier Solana said Brussels, not Rome, sets the bloc's agenda and denied Israel could be getting a mixed message because of dissonant noises from current EU president Italy. Italy's recent contrasting foreign policy comments have highlighted the sometimes difficult relationship between Brussels and the rotating EU presidency, which will be held by Italy until January. "The official message is the message given by me, by the European Union," Solana said during an interview with two news agencies in Rome. "No third country has any doubt about the European Union position... since most of the positions are written beforehand." (Reuters, 11.11)
Sweden and Finland joined Britain in condemning a plan under which a group of willing EU member states could cooperate more closely on defence. Such a move would create tensions within the EU and across the Atlantic, Finnish FM Erkki Tuomioja and Swedish colleague Laila Freivalds said in a joint article published in the Swedish daily Dagens Nyheter. (Reuters, 11.11)
Russia and the EU said they had substantially strengthened ties at an "intensive and productive" summit in Rome. Both sides foresee in a "complete abolition of visas" the medium term and, for some categories, even sooner. "There has been an engagement between the West and the Russian federation and I hope that one day we will have a marriage," Italian PM Berlusconi quipped. (Afp, 6.11)
Swedish FM Laila Freivalds urged the EU to step in and find a solution to finalising a border treaty between its future member Latvia and Russia. Latvian-born Freivalds told the country's biggest daily, Diena, Moscow was trying to use the border treaty and the issue of the Russian-speaking minority in the Baltic states as bargaining chips to get better terms in relations with the EU. "The EU's position so far has been very clear and it should be even more clear in the future -- these things should not be mixed together," she said in the interview. "The Russians are trying to do it -- to link issues they are interested in but which, in our opinion, are not related. And it is very important to tell Russia clearly," she said. (Afp, 14.11)
Saksamaa ajakirjandus
Välisministeeriumil ja kantsleril on kaitseministeeriumi hinnangul tekkinud ohtlik illusioon, et Euroopa suudab lähemate aastate jooksul välja arendada iseseisva kaitsevõime. Londonis ja Washingtonis ollakse mures, kas jälle on õhus "Saksa küsimus"? Saksamaa poolse selge seisukoha puudumise tõttu on Euroopa julgeoleku küsimus ikka veel lahtine. (Michael Stürmer, Die Welt, 4.11)
Saksamaa valitsus loobus ELi sõjalise peakorteri loomise nõudest. Kuna ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ka VVK üks põhiteemasid, püüab Saksamaa võita sel moel Suurbritannia poolehoidu, ning ühtlasi parandada suhteid USAga. (Judy Dempsey, Financial Times Deutschland, 14.11)
Saksa kaitseministeeriumis ning staapides teatakse väga hästi, et USA infotehnoloogia, transpordivõimsuste ja muude võimalusteta on eurooplased kriitilisel hetkel täiesti abitud. Seda, et NATO on ja jääb Saksamaa jaoks kõige olulisemaks alliansiks, ei vaidlusta tõsiselt keegi. Jääb siiski küsimus, milline peaks välja nägema uus NATO? (Mõtteid Welt am Sonntag korraldatud foorumilt "Bundeswehr ja ühiskond") "Sel mehel on käed verega koos, ta juhib juba mitmendat aastat brutaalset sõda, kiusab taga allumatut massimeediat, nüüd ka suurettevõtjat, kes võib talle tulevikus konkurendiks osutuda...", kurdab autor. Sellegi poolest võtavad Euroopa riigijuhid teda südamlikult vastu, patsutavad õlale ning viskavad nalja. Kuid teisiti ei saa - Venemaa on ELi strateegiline partner, Euroopa suurriik, kellele lääs nii mõndagi tänu võlgu. Venemaa püüdleb kõigele vaatamata turumajanduse ja demokraatia poole ning esineb rahvusvahelisel areenil üsna tõsiseltvõetava partnerina. Kas seetõttu peaks nüüd silmad kinni pigistama? Või hoopis palju tähelepanelikumalt jälgima? Saksamaa valitsusest ei kosta murelikke nootegi, rääkimata kriitikast. USA reageeris palju teravamalt, vaatamata sellele, et ta on sõltuv koostööst Venemaaga ÜRO Julgeolekunõukogus. Hodorkovski küsimus pole Venemaa siseasi, sest Venemaa pole mingi Saudi-Araabia või Hiina, kus inimõiguste olukord ning majandusliku avatuse küsimus on palju tõsisemad, mis ei võimalda nendega strateegilist partnerlust arendada. Moskvale ei tohi välismajanduspoliitilistel põhjustel hinnaalandust teha! Strateegiline partnerlus pole sõlmitud Putini, vaid Venemaaga. See kohustab läänt Vene ühiskonda aitama - kas valitsust arvustades või teda aidates. (Christoph von Marschall, Der Tagesspiegel, 5.11)
Javier Solana rõhutab ajaleheintervjuus ELi Iraani-poliitika vastavust eurooplaste arusaamadele julgeolekust ja selle tagamisest. Selles küsimuses on Euroopa võtnud kuulda soovitusi toimida ennetavalt, kuid kasutab selleks USAst erinevaid meetodeid. Detsembris esitab Solana ELi Ülemkogule ELi rahvusvahelise julgeoleku doktriini, mille üheks osaks on ka preventiivse poliitika kontseptsioon. Sõjalist sekkumist ilma ÜRO heakskiiduta ei näe see kontseptsioon ette. "Erinevalt USA julgeolekukontseptsioonist rakendab EL kõiki võimalikke preventiivmeetmeid, mitte ainult sõjalisi", märgib Solana. Erinevatel juhtudel võivad ELi välispoliitika eestvedajateks olla erinevad koalitsioonid, Saksamaa-Prantsusmaa-SB kolmik ei pea alati kõiki probleeme lahendada. Berliin, Pariis ja Brüssel plaanivad eurotsooni taolist julgeolekuliitu. Solana toetab seda ideed: "Me peame valmis olema iseseisvalt tegutsema, kui näiteks NATO ei soovi seda teha". Kompromiss USAga on võimalik, kui ELi sõjalisele peakorterile lisaks luuakse ka ELi iseseisev planeerimisüksus NATO juures ning rahvuslikud juhtimiskeskused ELi ühisaktsioonide jaoks. Nõnda oleks EL valmis kõikvõimalikel juhtudel paindlikult reageerima. (Rainer Koch/Wolfgang Proissl, Financial Times Deutschland, 12.11)
Taani ajakirjandus
USA süüdistab ELi ameerika sõdurite puutumatuslepingu vastase hoiaku tõttu. USA ei kavatse jätkata sõjalise toetuse andmist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, kui nad ei nõustu lepingule alla kirjutama. USA asevälisminister John Bolton kritiseeris ELi ka uutele liikmesriikidele surve avaldamises, öeldes et EL paneb sellega USA sõbrad ja liitlased ebaõiglase valiku ette. Üks itaallasest ELi diplomaat ütles, et EL ei kavatse oma hoiakut Kriminaalkohtu suhtes muuta, ning see kehtib ka tulevate liikmesriikide kohta. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 5.11)
Autori arvates peaksid eurooplased vaatama rohkem oma idealistlikust EList väljapoole ja USA kritiseerimise asemel pakkuma lahendusi olukorra parandamiseks Lähis-Idas. Globaliseerunud maailmas ei saa probleemidest kõrvale vaadata, olukord Iraagis peaks olema ELi jaoks sama oluline kui näiteks olukord Rootsis. Võibolla peaks Taani teistele Euroopa riikidele seejuures eeskuju näitama. (Finn Janning, Politiken, 13.11)
Soome ajakirjandus
On hämmastav, et EL kritiseeris uusi liikmesriike korruptsiooni, rahvusvahelise kuritegevuse ja õigussüsteemi pärast, sõbrustades samal ajal Venemaaga, kuigi Vene ühiskonnas on veel väga palju ruumi samade probleemide reguleerimiseks. Samas on sõprus Venemaaga arusaadav, kuna uute liikmete liitudes pikeneb ELi ühine piir Venemaaga sadu kilomeetreid ning Venemaast saab ELi tähtsaim kaubanduspartner, kellega tuleks säilitada head suhted. Venemaal leidub ka palju loodusvarasid nagu nafta, mis on ELile olulised. Seega võib järeldada, et kaubanduse nimel on EL valmis vaatama mööda inimõiguste rikkumistest Venemaal. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 7.11)
Venemaa ajakirjandus
Venemaalased võivad sõita Euroopasse viisavabalt. Saksamaa valitsus otsustas lihtsustatud viisarežiimi EKga mitte kooskõlastada. (Tatjana Seiranjan, Gazeta, 11.11)
LaienemineUudisteagentuurid
EC President Romano Prodi said the EU should start preparing to grow even bigger, on the day when the bloc's executive gave the green light for the group to add 10 new members next May. "In the future there will be more than 30 countries in the EU," he said. (Reuters, 5.11)
Slovenia met most criteria for EU accession but still had to reduce inflation and improve the competitiviness of its economy, European Commissioner for Economic and Monetary Affairs Pedro Solbes said. "We do not have to be complacent about the situation, the structural deficit is quite high, the evolution of the public deficit has been worse than expected," Solbes warned the government during a one-day visit to Slovenia. The government has predicted this year's budget deficit would reach 1.29 percent of gross domestic product, down from 2.8 percent of GDP last year. (Afp, 14.11)
The EC said Croatia's forthcoming elections were a key step in the country's bid to join the EU, praising the progress the moderate coalition government has made in the last four years. The November 23 legislative vote will be "a key moment for Croatia's credibility on the road towards EU accession," EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen told journalists after meeting PM Ivica Racan. (Afp, Reuters, 13.11)
Turkey should help find a solution to the division of Cyprus, German Chancellor Gerhard Schröder said in an interview, urging Ankara to be "reasonable" on the issue. "We need logic. We have to find a solution," Schröder told Turkish newspaper Hurriyet. "Is in no one's interest for Cyprus to join the EU in its current state," he added. (Afp, 11.11)
Turkey and the Turkish Cypriots are preparing a new proposal to resolve the long-standing division of Cyprus, Turkish Cypriot leader Rauf Denktash said. (Afp, 12.11)
Turkish Cypriot leader Rauf Denktash said that failing to reunify long-divided Cyprus in time for EU membership in May 2004 would not be a "disaster." (Afp, 13.11)
Norwegians, who have twice rejected membership of the EU, are increasingly in favor of joining the bloc, a opinion poll indicated. Some 46% of Norwegians surveyed would now vote to join the EU if a new referendum were held, according to research carried out by pollster Opinion for leading daily Aftenposten and public broadcaster NRK. (Afp, 15.11)
Suurbritannia ajakirjandus
Ideaalis peaks ELil olema rohkem aega enne 10 uue liikme vastuvõtmist. Kuid maailm liigub edasi omas tempos ja ei võta arvesse liidu rasket olukorda. Peab leppima, et EL ei ole enam pelgalt majandusliit riikidest, kel on sarnased huvid ja väärtushinnangud. EList on saanud poliitiline liit, mis tagab kontinendi stabiilsuse. Ja sellest lähtuvalt peab EL olema võimeline tagama stabiilsuse Ida-Euroopas ja Balkanil ning veelgi kaugemal nagu Vahemere lõunakaldal või Lähis-Idas. Ilma selleta võivad ELi liikmesmaad ise destabiliseeruda. Neil põhjustel ei saa ja ei või takistada uute riikide liitumist. Eriti Türgil, olulisel NATO liitlasel, on õigus ELiga liituda, kui ta selleks valmis on. Lisaks on kõigile Balkani riikidele lubatud võimalust liitumiseks, kui nad täidavad Kopenhaageni liitumiskriteeriumid. Juba liitumisläbirääkimisi pidavate Bulgaaria ja Rumeenia kõrval võiks Horvaatia olla järgmiseks riigiks, kelle liitumissoovile positiivselt vastatakse. Mainitud riikidele lisaks ei ole EL omale kohustusi võtnud ja peaks selles osas ka väga tagasihoidlikuks jääma. EL peaks selle asemel hakkama ajama positiivset "naabripoliitikat" külgnevate riikidega nagu näiteks Ukraina. Tuleviku osas, mida suudame täna ette näha, tagaks see head suhted stiilis "partnerlus pluss" või siis "liikmelikus miinus", mis võiks hõlmata vabamajandustsooni ja osalemist ELi poliitikas mõnedes spetsiifilistes valdkondades. (Dietrich von Kyaw, Financial Times, 6.11)
Saksamaa ajakirjandus
Brüsseli rahapada imet ei tee. Paljudele inimestele ELiga liituvates riikides seostub EL eelkõige kõrgema elatustaseme ja majandusliku tõusuga. Lõhe Lääne-Euroopaga loodetakse ületada ELi abirahadega. Eeskujuks seatakse Iirimaa... kuid on olemas ka Kreeka näide. See riik hakkas seisakust üle saama alles eurotsooniga liitumise eel. Ka Iirimaal ei juhtunud kahe aastakümne jooksul pärast liitumist mitte midagi. Ime sündis alles siis, kui Iiri valitsus otsustas majanduse liberaliseerida, makse alandada, finantssüsteemi korrastada ning rahva haridusse investeerida. Sama juhtus ka Portugalis ja Hispaanias. Uued liitujad saavad ELi struktuurfondidest veel vähem toetust kui praegused liikmed, seega peavad nad keskenduma pigem omaenda majanduspoliitikale ning majandusliku kasvu võimalustele. Pealegi, vaevalt suudaksid uued tulijad nii suuri summasid õigesti ja efektiivselt rakendada. Heade projektide ning eelarveliste vahendite nappus on selle põhjuseks. (Carola Kaps, FAZ, 4.11)
Briti Euroopa-ekspert Heather Grabbe kirjeldab lääne hirme laienemise eel. "Poolast võib saada Euroopa õudusunenägu, kui ta Kreeka ametnike äraostmatust, Itaalia haldussuutlikust, Hispaania suuremeelsust ELi toetusrahade kasutamisel, Prantsuse põllumajanduspoliitikat ning Suurbritannia Euroopa-vaimustust jäljendab. EK raport liitujate edusammudest andis negatiivseima hinnangu Poolale. Euroopat häirib Poola kilav toon oma seisukohtade kaitsmisel: "Nizza või surm!", kõlab Poola poliitikute suust. Võiks arvata, et Poolat ähvardab mongolite ike või osmanite hordid. Põhjuseks on paljuski Poola populismi kalduv nõrk valitsus. Kuid ka suured lääneriigid on sellele kaasa aidanud - eriti Prantsusmaa president Chirac oma taktitundetute väljaütlemistega. (Daniel Brössler, Süddeutsche Zeitung, 5.11)
Üks tänapäeva tunnustatumaid Saksa ajaloolasi arutleb Euroopa tulevikuperspektiivide üle. Pikemas kirjutises lahkab ta laienemisega seotud raskusi. Neid olevat algusest peale alahinnatud. "Oleks kergemeelne arvata, et endine kommunistlik Euroopa suudab Lääne-Euroopaga üksnes majandusliku ja õigusliku ühtlustamise kaudu harmooniliselt integreeruda", märgib autor. Meie-tunnet, solidaarsust eurooplaste vahel on raskem saavutada. Kuid eeldused selleks on olemas - liituvad rahvad on ajalooliselt alati kuulunud õhtumaade hulka. Türgi liitumine ELiga on seevastu vägagi küsitav. Järgneb väite ajalooline ja filosoofiline põhjendus, mis hõlmab suurema osa artiklist. (Professor Dr. Heinrich August Winkler, FAZ, 12.11)
Austria ajakirjandus
Samal ajal kui Türgi ELi liikmelisuse pooldajad toonitavad - "tagasiteed enam pole", soovitavad vastased lõpetada "udutamine" ning öelda selgelt välja - Türgil on õigus erisuhetele, kuid mitte liikmelisusele. Tegelikult on lubadus välja käidud ning sellest taganemine tooks kaasa tõsiseid poliitilisi tagajärgi. Kuid mis on ohtlikum, kas ebastabiilne Türgi või Türgi sobimatusest tingitud ebastabiilne Euroopa? (Michael Fleischhacker, Die Presse, 6.11)
Taani ajakirjandus
Võib juhtuda, et laienemisläbirääkimised on ELi ittalaienemise kergem osa, tõelised raskused seisavad alles ees. Kuidas kindlustada, et uued liikmesriigid ei jäta reforme pooleli ja ei hakka ELi liikmestaatuse hüvesid nautima? ELi nõudmiste täitmine keskkonna- ja tööturuküsimustes nõrgestab Ida-Euroopa riikide konkurentsivõimet võrreldes Lääne-Euroopaga. Komisjon on kandidaatriikidest eriti Poolat hoiatanud sanktsioonidega kaupade ja raha vaba liikuvuse osas nõuete mittetäitmise korral. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 6.11)
Taani valitsusel on selgus reeglite suhtes, mis vähendavad sotsiaalturismi, kui miljonitele uutele ELi kodanikele avaneb Taani tööturg. Taani parlamendi enamus on seisukohal, et uutest liikmesmaadest pärit töölised ei hakka saama Taani riigilt lapsehooldustasu. Lisaks on nad paljudes teisteski punktides halvemas seisus kui vanade liikmesriikide kodanikud, näiteks võimaldatakse neile vaid ajutist elamis- ja tööluba, mida uuendatakse igal aastal. (Jakob Nielsen, Politiken, 7.11)
Soome ajakirjandus
ELi karm liin liitumistingimuste täideviimiseks kandidaatriikides on igati õigustatud. See tugevdab 25-liikmelise liidu ühtsust ja näitab ka potentsiaalsetele järgmise laine liitujatele – Rumeeniale, Bulgaariale ja Türgile – eeskuju. Eesti ja Sloveenia liitumiskõlblikkus näitab, et väikestele riikidele on muudatuste tegemine lihtsam olnud kui suurematele. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 7.11)
ELile valmistab tõsist muret, et ükski tulevane liikmesriik ei täida ühinemistingimusi. ELi Ittalaienemise eesmärk on eelkõige julgeolekupoliitiline, rahu Ida-Euroopas üritatakse tagada kaubanduse, ühtsete väärtuste ja ühise poliitilise tegevuse abil. Uued liikmed aga ei suuda liitumistingimusi täita. Lahti tuleb saada korruptsioonist, tuleb luua funktsioneeriv tööõigus, töötust tuleb vähendada, keskkonnaprobleemid peab lahendama, jne. Üleminekuaeg tuleb ilmselt pikk ja keeruline, kuna ka ELi suurriikide endi majandustega on probleeme. Lisaks tulevad hoopis uute probleemidega peale Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia ning ka Türgi. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 10.11)
ELi laienemise mõju on raske hinnata: keegi ei tea, kas ELi majandus saab uutest liikmesriikidest hoogu juurde või viib muutus segase ja pikaleveniva kohanemisfaasini. Juba eelmiste laienemisringidega kaasnesid probleemid, nüüd on väljakutse palju suurem. Tulevastele riikidele mõjub Prantsusmaa ja Saksamaa stabiilsuspakti ignoreerimine halva eeskujuna, nii nagu ka ELi eesistujariigi Itaalia peaminister Silvio Berousconi ebasobilik käitumine. EK aruanne laienemistingimuste täitmise kohta viitab sellele, et toimuv laienemine on poliitiline projekt, kuna majanduslike ja paljude teiste kriteeriumide järgi pole paljud riigid ühinemiseks valmis. Huvitav küsimus on seegi, kas VVK suudab luua süsteemi, mis toimib ka laienemisjärgses olukorras, eriti kui tegemist pole laienemise viimase faasiga. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 13.11)
Euroopa Komisjoni eduaruanne
Uudisteagentuurid
The EC called on 10 countries due to join the EU next year to bolster reforms in key areas of concern, warning they could suffer financially if they fail to make the grade in time. "There will be a certain number of points which raise problems, where there are delays" in implementing reforms to meet EU standards said a commission official. Overall Brussels pinpointed some 40 points on which it will seek "immediate and decisive" action before they join the EU. The acceding states greeted EU criticism on the progress they are making towards membership with pledges to put their houses in order (Afp, Reuters, 5.11)
EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said in commenting the progress report: "We think the result is surprisingly good. I had expected more problems." "The EC is confident that enlargement will take place on 1 May 2004 under good conditions," the report said. (Reuters, 5.11)
Three future Baltic EU members said they would be ready to join the bloc on time, after the EU executive highlighted areas of "serious concern" in their entry preparations. "We continue to be among the best prepared countries to join," told Henrik Hololei, the Estonian government adviser on European integration. "This is a sign that Estonia can fulfil its international obligations when we join the EU in May 2004." (Afp, 5.11)
The EC told Poland it was the worst prepared of the acceding countries. The Commission urged Poland to cut public spending, speed up an overhaul of ailing state-owned industries and step up efforts to prepare its farm sector to join the bloc. "The reform path has nearly come to a halt. Poland needs to finish the restructuring of the remaining state-controlled industries, in particular coal mining, electricity, chemicals, steel and defence sectors," the report said. Enlargement Commissioner Günter Verheugen sought to sooth fears about Poland, which accounts for half of the EU entrants' 75 million population and economic output, and is seen a benchmark for the success of the EU's biggest expansion. "This is the best prepared enlargement. It is a wrong perception to say Poland is not prepared," he said. (Reuters, 5.11)
The EU urged future member Slovakia to adopt laws to root out corruption, a major blemish on a reform record that has won praise. "Further legislative measures should be taken in the areas of conflict of interest, financing of political parties and lobbying," the EC said in an annual progress report. (Reuters, 5.11)
The EC warns that Turkey's hopes of starting EU entry talks could be blocked by failure to resolve the division of Cyprus. The EU executive believes that a political solution can still be achieved before May 1, when the internationally-recognized Greek-Cypriot part of the Mediterranean island is due to join the EU. (Afp, 4.11; Reuters 5.11)
Turkey said a solution to the long-standing division of Cyprus might be found after key legislative elections in the Turkish Cypriot part of the island next month. (Afp, 7.11)
The EC said it does not expect a "decoupling" of the EU hopes of Romania and Bulgaria, which both aim to join the bloc in 2007. But EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen acknowledged that one must not hold the other back, after issuing the latest reports on the two Balkan countries' preparations for joining the bloc. The report for Romania notably failed to grant Bucharest the status of a functioning market economy, something which its southern neighbour Bulgaria has enjoyed for the past two years. (Afp, Reuters 5.11)
Poor food and animal hygiene standards are among the biggest problems facing many of the EU acceding countries. For example abattoirs and wholesale slaughterhouses are often antiquated and lack cold stores, with a consequent risk of the spread of dangerous bacteria such as salmonella. (Afp, 7.11)
Suurbritannia ajakirjandus
EK eduaruanne ELiga liituvate riikide ja kandidaatmaade kohta oli Eestile üsna edukas. Inglisekeelne kvaliteetajakirjandus kajastas teemat aktiivselt. Sellekohased artiklid ilmusid väljaannetes The Economist, Financial Times, The Daily Telegraph, The Guardian, The Times ja International Herald Tribune. Eesti vajakajäämisi ei tõstnud ükski väljaanne eraldi esile. Keskenduti suurematele "murelastele" nagu Poola, Türgi, Bulgaaria ja Rumeenia. EKi laienemisvolinik Günter Verheugen kinnitas, et "uued liitujad on võimelised õigeks ajaks oma probleemid lahendama," ning teatas, et "tegu on kõige paremini ettevalmistatud laienemisega ELi ajaloos".
Prantsusmaa ajakirjandus
Kuigi nad ei räägi endast palju, on nad tegelikult klassi parimad õpilased. Kolm Balti riiki ja Sloveenia on kõige paremini täitnud liitumiskriteeriume. Mis puudutab majanduskasvu, tööpuudust ja eelarvedefitsiiti, siis on neis riikides selles osas parim olukord. Eesti, Läti ja Leedu on kasu saanud ka geograafilisest lähedusest Põhjamaadega, kes on neisse riikidesse palju investeerinud ning omavad olulist mõju nende riikide majandusele. Komisjoni aruaruannetes on ära toodud ka mõned puudused nende tulevaste liikmesriikide arengus. Lätis on probleemiks suur venekeelne vähemus ning korruptsioon, Eestil ja Leedul on probleeme toiduohutusega. (L.L, Les Echos, 6.11)
EK laienemisvolinik Verheugen kinnitab, et käesolev laienemine "on liidu ajaloo kõige paremini ettevalmistatud laienemine". Kaheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riiki, lisaks Küpros ja Malta peaksid liiduga liituma 1. mail 2003. Komisjoni eduaruannete kohaselt on need riigid rakendanud juba suure osa ELi seadusandlusest, kuid leidub ka valdkondi, kus on mahajäämust. Verheugeni sõnul pole see aga midagi ületamatut, peale selle mõjutavad tagajärjed vaid liituvaid riike, sest nende toodetel pole võimalik Euroopas vabas ringluses olla. Samasugust optimismi näitab Verheugen ka siis, kui jutte läheb Euroopa põhiseaduse peale. Verheugeni arvates on liituvate riikide nõustumine suveräänsuse jagamisega vaid aja küsimus. Verheugeni sõnul läheb uute liikmete puhul vaja vaid kannatust, sest neil on kõigepealt vaja leida oma koht Euroopas.” Kogemus näitab, et osalemine ELi institutsioonide töös julgustab liikmeid kompromisslahendusi otsima ning esitama oma positsioone leebemal moel, kui osad seda praegu teevad. Vanad liikmed on ju integreerunud järk-järgult ning nad on arenenud liiduga koos. Sama ei saa oodata kohe näiteks Poolalt ja teistelt uutelt liikmesriikidelt. Poolat tunnen ma väga hästi. Nende noorem põlvkond on väga haritud ning euroopalik. Vanadega võrreldes mõtlevad noored juba palju vähem rahvusriigi tasemel,” ütleb Verheugen. (Libération, 05.11)
ELi kandidaatriigid pole veel valmis. Komisjon on tekitanud paradoksi. Kuus kuud enne laienemist soovib Komisjon, et liituvad riigid mobiliseeriksid oma jõud, et täita liidu poolt nõutavad kriteeriumid. Viimane eduraport aga näitab, et nad on sellest veel küllalt kaugel. Praeguste liikmesriikide hulgas valitseb selles suhtes valdavalt ükskõiksus, vaid mõnikord tekivad neil erinevad kahtlused. Kuid laienemisvolinik Verheugen on püüdnud vanu liikmesriike rahustada, kinnitades, et praegune laienemine on liidu ajaloos kõige paremini ettevalmistatud laienemine üldse. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 04.11)
EK eduaruande kohaselt on liituvatest riikidest Poolal kõige rohkem probleeme liitumiskriteeriumide täitmisega ning seda vaid kuus kuud enne ELi laienemist. Komisjoni arvamuse kohaselt peaks Poola, kus elab pool kõigi uute liikmesriikide rahvastikust, tegutsema koheselt, et probleeme lahendada. (Laurent Zecchini, Le Monde, 04.11)
Saksamaa ajakirjandus
Günter Verheugen kommenteerib ajaleheusutluses kandidaatmaade ettevalmistusi: "Uued liikmesriigid on üllatunud, kuivõrd üksikasjalik ja konkreetne on meie kriitika. Tuleb siiski näha õigeid proportsioone - võrreldes saavutatuga on olemasolevad puudused minimaalsed. Pole tarvis karta, et pärast laienemist on ELi toimimine häiritud." Küsimusele, kas ELi toetusi mitte kahtlasid kanaleid pidi laiali ei tassita, kinnitab Verheugen, et kohapealsete toimivate struktuuride puudumisel raha lihtsalt üle ei kanta. Etteheited, mis kõlavad aeg-ajalt Brüsseli ametnikkonnagi seas, nagu toimuks laienemine liiga kiiresti, lükkab Verheugen ümber: "Ükski laienemise etapp pole olnud puht poliitiline. /.../ Probleeme on, kuid me ei pea ju ometi ootama, kuni igal viimselgi piirkondlikul Poola veterinaariaametil on uusimad arvutiprogrammid!" Saksamaa avalikkuses võib samuti täheldada põhjendamatuid hirme, mis on tingitud peamiselt infopuudusest. "Me ise arvestame äärmiselt väikese tööjõu rändega läände", sõnas Verheugen. Sakslastel aga soovitab ta rohkem huvi tunda liitujate vastu, näiteks veeta puhkus Mallorca asemel Eestis: “Seal on samuti ilus!” (Cornelia Bolesch, Alexander Hagelüken, Süddeutsche Zeitung, 5.11)
Rootsi ajakirjandus
EK ähvardas tulevasi liikmesriike sanktsioonidega, et riigid lahendaksid probleemid enne liitumist 1. mail. Laienemisvoliniku esindaja Jean Christophe Filori selgitas, et riigid, mis ELi nõudeid ei täida, ei saa oma tooteid ELis müüa. Laienemisvolinik Günter Verheugen hoiatas aga laienemise liiga mustades toonides vaatamise eest, rõhutades samas, et kandidaatriikide reformiprotsess ei tohi seisma jääda. Kandidaatide seas tublimatena toodi välja Sloveenia ja Balti riigid. (Tomas Lundin, Svenska Dagbladet, 6.11)
Soome ajakirjandus
EK tõi välja tulevaste liikmesriikide puudusi, ähvardades lõpetada põllumajandustoetused, kui riikide seadusandlus ei vasta ELi nõuetele. Eesti kohta polnud Komisjonil palju etteheiteid. Ühe probleemina tõstatati aga sugude vahelise võrdõiguslikkuse seaduse puudumine. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 6.11)
Venemaa ajakirjandus
ELiga liituvatele riikidele näidati kollast kaarti. EL pole eduaruandes rahul uute liikmete ettevalmistusega. Eriti kriitiline ollakse Poola suhtes. Eestis puuduvad seadused, mis tõkestaks diskrimineerimist tootmis- ja sotsiaalsfääris. Eesti on ainus kandidaat, kus riiklikul tasandil puuduvad struktuurid "sotsiaalse dialoogi" pidamiseks. (Aleksandr Shalajev, Vremja Novostei, 11.11)
EMU, majanduspoliitikaEurope needs more structural economic reform if EU enlargement is to succeed, Horst Köhler, the head of the IMF said. However Köhler said, he thought that EU enlargement would also bring "significant benefits" to everyone. "I am confident that enlargement will bring significant benefits for old and new members alike, not least through the expansion of the internal market," he said. "For the existing EU, the new members will bring fresh perspectives and provide welcome impetus to competition," he added. (Afp, 3.11)
The new European Central Bank president Jean-Claude Trichet said he wanted to promote a "credible" single currency and perpetuate the tradition of his predecessor Wim Duisenberg. Maintaining confidence in the euro would represent "a major contribution to growth and job creation", he added. (Afp, 3.11)
EU member states must ditch plans to harmonise their taxes as part of a new constitution or risk remaining a rigid economic bloc unable to compete with Asia and the United States, Britain's Chancellor of the Exchequer, Gordon Brown, warned. Europe "must explicitly reject grandiose schemes for harmonising corporate and other taxes and support British proposals for tax competition", Brown wrote. (Afp, 5.11)
Chancellor Gerhard Schröder urged the EU to give the bloc's new members in eastern Europe large parts of the structural funds. He said Germany wanted financial help to focus on the poorest EU countries. "As the biggest contributor to the EU budget, Germany was and is prepared to show solidarity and to work towards it. But we should not be overburdened," he said. (Reuters, 5.11)
Liechtenstein, Norway and Iceland signed an accord enlarging one of Europe's trading zones -- the European Economic Area (EEA) -- to include the 10 incoming EU members. The foreign minister of the tiny Alpine principality, Ernst Walch, his Norwegian counterpart, Jan Petersen, and Halldor Asgrimsson, the foreign minister of Iceland signed the treaty at a ceremony in Vaduz. (Afp, 11.11)
The EC unveiled a list of 56 infrastructure projects, including high-speed train lines, designed to speed up growth in the EU. The list comprises 31 transport projects, 17 in the energy field and eight for telecommunications, research and development, Commission chief Romano Prodi told reporters. (Afp, 11.11)
The 12-nation eurozone posted economic growth of 0.4% in the third quarter after momentum contracted by 0.1% in the second quarter, the European statistics office Eurostat reported. The report followed announcements that the economies of four individual eurozone members, France, Germany, the Netherlands and Italy, had all expanded in the July-September quarter, bolstering signs that the area was at least emerging from the economic doldrums. Eurostat said the 0.4% gain in third quarter 2003 compared with a 0.3% expansion in the same quarter last year. (Afp, 14.11)
Eurozone unemployment remained at 8.8% in September, unchanged from its August level, the EU statistics office Eurostat said. Unemployment within the full 15-member EU was also stable at 8.0%. The lowest jobless rates were recorded in Luxembourg, at 3.8%, the Netherlands 4.2%, Austria 4.5% and Ireland 4.7%. (Afp, 5.11)
The European Commissioner for Economic and Monetary Affairs, Pedro Solbes, said in a newspaper interview that EU budget sanctions should be applied to any eurozone member state that fails to get its finances in order. No exceptions should be made for governments deemed to be cooperating with the EC on measures to rein in their runaway budgets, Solbes told the daily Frankfurt Rundschau. (Afp, 14.11)
The EC issued a formal warning to Britain and Spain for "serious failings" to police EU fisheries quotas, including falsified catches from vessels with secret holds. The EU's executive arm said it had sent letters to the two countries detailing a variety of failings in their monitoring of their fishing fleets that could threaten endangered species. Britain and Spain were given two months to prove their compliance with the EU's Common Fisheries Policy or face sanctions, including legal action. (Afp, 11.11)
Europe will impose multibillion-dollar sanctions if the US fails to scrap export tax breaks this year, European Trade Commissioner Pascal Lamy warned. Draft legislation now under discussion in Congress fails to meet the requirements of the World Trade Organization, which has ruled the tax breaks flout global trade rules, he added. (Afp, 4.11)
USA ajakirjandus
Jean-Claude Trichet' esimeseks väljakutseks Euroopa Keskpanga juhina saab stabiilsus- ja kasvupakt. Kontinendi majandused on madalseisus. Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal ei pea pakti defitsiidilimiidist kinni ning ELi majandusministrid vaatavad seda pealt. Ehkki Trichet on avalikult toetanud ranget pakti normidest kinnipidamist, tuleb tal nüüd leida moodus, kuidas olukorrast tegelikult välja tulla, arvestades, et rahaliidu liikmesriigid on vabad jätkama oma maksu- ja säästupoliitikat. Trichet'lt oodatakse üldjoontes oma eelkäija ülimalt eduka Wim Duisenbergi poliitika jätkamist. Tema ees seisab ka ülesanne, millel Duisenberg komistas, tõsta Euroopa Keskpanga ja selle juhi usaldusväärsust. Samas kui EL liikmed Suurbritannia, Rootsi ja Taani on ikka veel rahaliiduga liitumise suhtes kahtleval seisukohal, tuleb keskpangal veenda 10 uut liitujat euroga ühinema. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 6.11)
Suurbritanniaa ajakirjandus
Suurbritannia rahandusminister Gordon Brown kritiseerib oma artiklis Euroopa majanduse korraldust ning soovitab eurotsoonil Suurbritanniast eeskuju võtta. Ta väidab, et Euroopa, liikudes majanduslikust blokist globaalse Euroopa poole, peaks kõrvale heitma iganenud oletuse nagu viiks ühisturg paratamatult maksusüsteemi kooskõlastamise, ühise eelarve ja seejärel föderaalriigini. Brown leiab, et kui EL tahab tõesti globaalsel tasandil sõna sekka öelda, siis tuleb liikuda lühikese-eesmärgilisest rahanduspoliitikast jäikade ja pikemaajaliste fiskaalpoliitiliste eesmärkide poole. Ta leiab, et globaalne Euroopa ei saa säilitada praegust sotsiaalmudelit, mis tähendab, et 40% töötutest on pikaajalised töötud, erinevalt näiteks USAst, kus see määr on 5%. Browni sõnul on igati õige jõudude ühendamine rahvusvahelistel kaubanduskõnelustel, kuid liikmesriigid peavad tihendama koostööd, et taasavada WTO läbirääkimised ning eemaldada kaubandustõkked Euroopa ja Ameerika vahel. (Gordon Brown, The Daily Telegraph, 5.11)
Gordon Browni sõnavõtt tekitas inglise pressis palju vastukaja. Näiteks Wolfgang Munchau leiab, et Gordon Browni artikkel euroskeptilises Daily Telegraphis, milles viimane kirjutas, et eurooplased on majanduse osas liiga jäigad ja paindumatud, võimetud lahendama majandusprobleeme ning nende peas on kinnistunud mõte maksusüsteemi ühtlustamisest, ei anna ülejäänud Euroopa rahandusministritele mingeid abistavaid näpunäiteid, kuidas olukorrast välja tulla. Veelgi enam, Munchau kinnitusel ei pea ükski Browni argument vett. Tema sõnul on eurotsooni majanduse probleemiks küll aeglane majanduskasv, kuid samas ei saa öelda, et eurotsooni majandus ei oleks konkurentsivõimeline. Ta toob näiteks, et eelmisel aastal võttis Saksamaa üle varem USAle kuulunud suurima eksportija tiitli. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 10.11)
Saksamaa ajakirjandus
Saksamaa on stabiilsuspakti küsimuses sattunud avalikku vastasseisu EKga, toetades sellega Prantsusmaa katseid ELi sanktsioone tõrjuda. Kantsler Schröder ning rahandusminister Eichel ei kavatsevat enam pakti "formaalse interpreteerimisega" leppida. Vaidlus seisneb selles, kas ELi lepped lubavad majanduslikult rasketel aegadel eelarvedefitsiiti ning kas valitsusi saab kokkuhoiule sundida. (Claus Huverscheidt/Thomas Klau, Financial Times Deutschland, 4.11)
Saksamaa ja Prantsusmaa üritavad aega võita ning sanktsioonidest kõrvale hiilida. ELi rahandusministrid otsustasid anda Prantsusmaale kolm nädalat aega kokkuhoiuprogrammi esitamiseks ning selle elluviimiseks 2005. aastani. 25. novembril kogunevad ELi rahandusministrid langetavad lõpliku otsuse Prantsusmaa vastaste sanktsioonide kohta. Saksamaa rahandusminister Eichel: "Milleks meile sanktsioonid, kui liikmesriik on valmis koostööd tegema?" Samas on mõlemad riigid tellinud juriidilise ekspertiisi, mille kohaselt ELi sanktsioonid pole õiguslikult siduvad. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 5.11)
Saksamaa poolt ärgitatav vaidlus Prantsuse finantspoliitika ümber lükkab ELi liikmesriikide valitsusi pretsedenditule võimuvõitlusele EKga ning Euroopa Keskpangaga. Saksa rahandusministri Eicheli eestvõttel otsustasid ELi rahandusministrid Prantsusmaa suhtes sanktsioone veel mitte rakendada. Rahandusvolinik Pedro Solbes peab toimuvat ELi valitsuste meelekindluse testiks. Saksamaa aga ei soovi pretsedenti, mis võib järgmisena tabada teda ennast. Solbes: "Sanktsioonid ei ole formaalsed, need lähtuvad stabiilsuspakti loogikast!" (Thomas Klau, Financial Times Deutschland, 5.11)
Ei möödu päevagi, mil väikeriikide rahandusministrid ei võtaks sõna sakslaste ja prantslaste vastu. Samas ohustavad nad eurot ise palju rohkem. Austerlased, soomlased ja hollandlased astuvad üles kui Taavet Koljati vastu ning nõuavad aina rangemaid trahve. Samas on Austria riigivõlg praegu suurem kui Saksamaal eales olnud, Holland on suutnud kopsaka eelarve ülejäägi muuta paari aastaga sama suureks puudujäägiks. Stabiilsuspakti eesmärk on stabiilsed hinnad, inflatsiooni eest euroruumis on aga hoolt kandnud eeskätt Soome ja Holland (koguni 17%). See on tõesti häbematus, kui Holland tuleb ütlema, et 1%-lise inflatsioonitasemega Saksamaa ohustab eurot. Võib järeldada, et stabiilsuspakt on valesti konstrueeritud ning pärineb ajast, mil eelarvepuudujääki peeti inflatsiooni peapõhjuseks. (Thomas Fricke, Financial Times Deutschland, 6.11)
Soome ajakirjandus
ELi stabiilsuspakti rikkumine meenutab eurooplastele, et Euroopa riigid ei suuda lepetest kinni pidada. Väikesed riigid näevad suurte ükskõiksuses ohtu rahandusele. Lepingut rikkuvad Prantsusmaa ja Saksamaa maksavad oma hooletuse eest teiste riikide teiste riikide halvenenud suhtumisega. Stabiilsuspakti nõrkuseks on ühelt poolt selle jäikus, teisalt lepingust kinnipidamise meetmed, mis seisnevad poliitilises kauplemises. Lepingu rikkumise sanktsioonide rakendumise peaks muutma automaatseks, vältimaks lõppematuid vastastikkuseid süüdistusi. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 5.11)
Poola ajakirjandus
Austria ähvardab detsembris ELi laienemist blokeerida, kui Brüssel ei soostu vähendama kaupade transiidimäära läbi Austria territooriumi. Tüli transiidipiirangute küsimuses on Viini ja Brüsseli vahel kestnud juba kaks aastat. Austria valitsuse hinnangul toob veokite arvu suurenemine Austria mägiteedel pärast ELi laienemist kaasa ökoloogilise katastroofi. Viini oluliseks argumendiks on ka asjaolu, et uutest liikmesriikidest Austria teedele suunduvad sõidukid ei vasta kaugeltki tervisliku elukeskkonna säilitamiseks vajalikele nõuetele. EL pole seni Austria argumente piisavaks hinnanud. (Andrzej Niewiadowski, Rzeczpospolita, 10.11)
Kas Poola muutub ELi vaeseimaks maaks? EKi analüüside kohaselt on isegi Leedus elatustase kõrgem kui Poolas, järgmisel aastal võib meist mööduda ka Läti. Tekib küsimus, kas Poola peaks ühinema organisatsiooniga, kus reegleid koostavad märkimisväärselt rikkamad riigid. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 10.11)
JULGEOLEKU.S. President George W. Bush, aiming to bury the hatchet with the leaders of France and Germany, said that if Europe and the US worked together, the world would be better off. Speaking ahead of a visit to Britain for talks with his staunchest ally, he said he trusted PM Tony Blair would ensure that any development of a European defence force would not undermine NATO. A transatlantic rift opened up over war in Iraq with Blair's support for Bush driving a wedge between Britain and the EU's big players, France and Germany. But bridge- building is now very much the order of the day. Bush was in conciliatory mood when asked by BBC television's David Frost if he would ever forgive French President Jacques Chirac and German Chancellor Gerhard Schröder for opposing him in the United Nations over Iraq. He said he had met both leaders since then and "they have been very cordial meetings". (Reuters, 16.11)
The EU and NATO are to stage their first ever joint crisis management exercise later this month, the transatlantic alliance announced. It "will concentrate on how the EU plans at the strategic politico-military level for an envisaged EU-led operation with recourse to NATO assets and capabilities, where NATO as a whole is not engaged." The issue of military action by the EU independent of NATO is highly sensitive since some countries, such as France and Germany, have been pushing for the creation of an independent headquarters for EU operations while the US has warned against setting up a rival to NATO. Washington fears that an EU defence initiative would rob NATO of some military capability and "double up" existing military structures. (Afp, 11.11, Reuters, 12.11)
NATO members must put aside their differences and work together to make the transatlantic alliance relevant to today's strategic challenges, outgoing NATO chief George Robertson said. Rebuffing critics who say disagreements over the US-led war on Iraq would shatter the five-decade-old alliance, Robertson touted NATO's success in preventing civil war in Macedonia and preserving the peace in Afghanistan, and said its members were working together to reshape its mission ahead of the largest expansion in its history. "The transformed NATO is the product of a genuine and robust consensus among the 19 and soon to be 26 members," Robertson said in an address to a seminar on transatlantic relations. (Afp, 12.11)
"The NATO response force is the clear vehicle for NATO's military transformation in the 21st century," NATO's supreme commander James Jones said. Jones said the alliance must implement "a tiered response" to security crises around the world with a rapid deployment in as quickly as five days in some cases. (Afp, 3.11)
NATO is committed to being able to take the fight against terrorism beyond the alliance's traditional Europe-centred theater of operations, its chief George Robertson told the permanent council of the Vienna-based international security body the Organization for Security and Cooperation in Europe (OSCE). "There is certainly no intention to act as a global policeman of the world but the alliance is determined to deal with threats from wherever they may come," Robertson said. (Afp, 6.11)
NATO Secretary General Lord Robertson will receive the highest US civilian honor, the "Medal of Freedom," from US President George W. Bush on November 12, the White House said. "Lord Robertson has overseen the most significant transformation of NATO in its history, bringing in seven new members and addressing the security challenges of a new era," Bush spokesman Scott McClellan said in a statement. (Afp, 10.11)
Russia and NATO are to hold joint military exercises next year, Russian Defense Minister Sergei Ivanov said in the Armenian capital Yerevan, where he arrived on an official visit. "These will be fairly serious military exercises, which Russia will carry out with interested countries belonging to the North Atlantic Alliance," Ivanov told the Interfax-AVN news agency. (Afp, 11.11)
NATO confirmed that it will conduct next year its first joint military exercises with Russia, saying that one of them would be a maritime rescue operation. "There is one exercise that is already planned for autumn next year and that is a very important exercise of rescue at sea," German general Harald Kujat, president of the NATO military committee, told a news conference. (Afp, 13.11)
Finland's PM Matti Vanhanen said there was no rush to decide on NATO membership, seeking to dampen talk from top politicians in the country that a decision should be made in the coming months. Non-aligned Finland is conducting a defence policy review, with results due in the spring of next year at the earliest. PM said the review was a chance to overhaul Finland's defence policy, but would not be the last. (Reuters, 4.11)
Eesti saadab Iraaki uue üksuse. (Rosbalt.ru, 13.11)
Eesti ja Soome kaitseministrid arutavad NATO-alast koostööd. (Rosbalt.ru, 10.11)
Eesti kaitsejõudude ülemjuhataja võtab osa ELi sõjalise komitee istungist. (Rosbalt.ru, 3.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
London ei võtaks osa ELi NATOst eraldiseisva sõjalise peakorteri loomisest, kinnitas Suurbritannia kaitseminister Geoff Hoon. Hooni sõnul peaks EL andma lisaväärtust, kui mitte dubleerima juba olemasolevaid NATO võimalusi. Ettepaneku eraldiseisva ELi sõjalise peakorteri loomiseks tegid aprillis Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburg. Prantsusmaa ja NATO vahelised suhted on alati olnud keerulised. Ühest küljest on ka Pariis praegu üks suurimaid osalejaid NATO vastloodud uues kiireageerimisüksuses, teisalt oli Prantsusmaa üks neist neljast riigist, kes soovis ELi eraldiseisva sõjalise peakorteri loomist. Need kaks asja on justkui teineteisele vastukäivad, kuid ekspertide väidete kohaselt on võimalik vältida mõttetut NATO võimekuse dubleerimist, pooldades samal ajal ELi autonoomse kaitsevõime loomist. (Isabelle Lasserre, Le Figaro, 6.11)
Saksamaa ajakirjandus
Saksamaa kaitseminister Struck kutsub USAd üles NATO-sisesele strateegilisele arutelule. "NATO ei ole abivahend USA poolt langetatud otsuste elluviimiseks", sõnas Struck nädalalisa Welt am Sonntag korraldatud foorumil "Bundeswehr ja ühiskond". Iraagi kriisi järgsel ajal tuleb pöörata suuremat tähelepanu transsatlantiliste suhete uuendamisele. Samas tuleb suurendada NATO sõjalist võimekust ning viia see tasakaalu USA omaga, et viimasel ei tekiks taas kiusatust spontaanseid koalitsioone luua, sest selline skeem põhimõtteliselt õõnestab allianssi. Eeskujuks tõi Struck Euroopa ja USA koostöö Iraani ja Lähis-Ida küsimustes. (Sven Lemkemeyer, Der Tagesspiegel, 4.11)
Uudisteagentuurid
Berl Lazar, one of Russia's two top rabbis, denounced the official rehabilitation by Estonia and Latvia of former auxiliaries of the Nazi SS who took part in the extermination of European Jewry in World War II. In particular he denounced a monument to "all Estonia's freedom fighters who died during World War II". Separately, the director of the Office for Human Rights in the former Soviet Union, Alexander Brod critised Western European countries which, he said, "seem to have calmly accepted the EU and NATO membership of countries that are seeking to forget the most important lessons of World War II, first and foremost the Holocaust." (Afp, 3.11)
Rootsi välisminister Laila Freivalds arutab ühepäevasel visiidil Tallinnasse Eesti valitsusega ELi ja NATO laienemist. (Rosbalt.ru, 12.11)
Rootsi peab Eestit üheks oma lähimaks partneriks Põhja-Euroopas ja ELis. (Rosbalt.ru, 14.11)
Eestis algas kolmepäevane WTO-teemaline seminar Ukraina ametnikele. (Rosbalt.ru, 12.11)
Venemaa Välisministeerium esitas Eestile kolm nõudmist. (Rosbalt.ru, 11.11)
Alates 2004. aastast saavad Eesti kodakondsuse taotlejad käia keelekursustel tasuta. (Rosbalt.ru, 4.11)
Pool Eesti venekeelsest elanikkonnast soovib eesti keelt õppida. (Rosbalt.ru, 8.11)
ÜRO inimõigustekomitee on mures suure kodakondsuseta isikute hulga pärast Eestis ja selle pärast, et neil pole võimalust saada kodakondsust. (dni.ru, 11.11)
Moskva kutsub Lätit ja Eestit üles lahendama venekeelse elanikkonna probleeme. (Newsinfo.ru, 11.11)
Peaminister Juhan Parts: valitsus ei muuda kodakondsuspoliitika põhimõtteid. (Regnum.ru, 12.11)
Eesti võimud ei tunnista 115 Venemaa kodanikku sõjaväepensionäridena, kuigi nad on sõjaväepensionäride sotsiaalsete garantiide lepingu (sõlmitud 1994) lisanimekirjas. Selline tegevus rikub Moskva arvates jämedalt nimetatud dokumendis sätestatut. (RIA Novosti, 6.11)
Eesti vene kodanike ühendus mõistis hukka erusõjaväelase Nikolai Mikolenko probleemide politiseerimise ja tema väljasaatmise riigist. (Rosbalt.ru, 13.11)
Eesti välisministeri arvates peab Eesti olema valmis Venemaa raketirünnaku tõrjumiseks. (Rosbalt.ru, 12.11)
Venemaa jõu kasutamine Eesti suhtes on vähetõenäoline, arvab Marko Mihkelson. (Rosbalt.ru, 9.11)
Siim Kallas leiab, et Venemaa võib üritada Eesti iseseisvuse jõuga hävitamist. (Utro.ru, 9.11)
Siim Kallas: Eesti peab olema valmis sõjaks Venemaaga. (Regnum.ru, 10.11)
Valitsuskoalitsiooni kuuluva Reformierakonna liidri Siim Kallase sõnul on Venemaa Eesti riigile ohtlik. (pln-pskov.ru, 14.11)
Venemaa Föderatsiooninõukogu välisasjade komitee juhi Mihhail Margelovi arvates ei ole Eestil vaja Venemaad karta, Moskva ei ähvarda Tallinnat millegagi. (Rosbalt.ru, 14.11)
Eestis algab kohtuprotsess Arnold Meri üle. 84-aastast Meri süüdistatakse genotsiidis. (Rgz.ru, 11.11)
Eesti justiitsminister: ELis on keelepoliitikas topeltstandardid. (Regnum.ru, 10.11)
Venemaa Välisministeerium: Eesti võimud on alles alustanud õigeusklike talumatu olukorda parandamist. (Strana.ru, 13.11)
Eesti ja Vene parlamendiliikmed arutavad Pihkvas kahe riigi koostööperspektiive. (Rosbalt.ru, 13.11)
Moskva loodab, et MPEÕKi küsimus lahendatakse peatselt. (Regions.ru, 14.11)
Mihhail Hodorkovski arest häiris Eesti välisminister Kristiina Ojulandi. (Rosbalt.ru, 5.11)
Eesti parlamendiliikmed tahavad Aleksius II-lt ordeni ära võtta. Välisminister Kristiina Ojuland leiab aga, et valitsus ei ole rikkunud mingeid seadusi ega reegleid. (Strana.ru, 5.11)
Suurbritannia ajakirjandus
Kui Dimitri Bulgakovil (lugeja kiri FT, 27.10) on Eestis ja Lätis sõpru, siis peks ta teadma, et venelaste õigused on täna neis kahes riigis palju paremini kaitstud kui Venemaal. Venelaste kodanikuks saamise teel ei ole mingeid piiranguid kui nad läbivad lihtsa testi, mis koosneb vastava riigi keele- ja ajalooküsimustest. Selline test on paljudes riikides kodakondsuse saamise eelduseks. Ainsad küüditamised viidi Eestis ja Lätis läbi Nõukogude Liidu poolt aastatel 1941 ja 1949, kui sajad tuhanded lätlased, eestlased ja leedulased koos neis riikides elavate vähemustega saadeti Siberisse. Ainsad venelased, kes Balti riikidest lahkuma sunniti, olid vene sõjaväelased ning nende perekonnaliikmed, kes pöördusid tagasi Venemaale pärast Balti riikide iseseisvumist. Paljuräägitud haridusreform, mis Lätis 2004. aastal plaanitud, ei kaota ei vene ega mõne muu vähemuse õppekeelega koole. Reform määratleb ainete hulga, mida tuleb läti keeles õpetada, et tagada kõigile kõrgkooli lõpetanutele vajalik läti keele oskus leidmaks tööd riigisektoris. (Guntis J. Burns, Financial Times, 4.11)
Ajaleht The Guardian toob ära, et Briti peaministri vastuste tunnis parlamendisaadikutele esitati küsimus ka Tony Blairi ja Juhan Partsi Financial Timesis ilmunud ühisartikli kohta. Ajaleht märgib saadikute reaktsiooni vahendades, et "inimesed naersid Blairi üle," millele Briti peaminister vastas muigvelsui: "Eesti on meile uus tähtis liitlane". (Matthew Tempest, The Guardian, 5.11)
Taani ajakirjandus
Børseni juhtkirjas leitakse, et Financial Timesis ilmunud Eesti ja Suurbritannia peaministrite ühisele artiklile ELi majanduse kohta oleks sama hästi võinud ka Taani peaminister alla kirjutada. Taani valitsuse liiniga sobib mõtteviis, et heaolupoliitika peab jääma osaks riigi suveräänsusest. ELis on kiireima arenguga Põhja-Euroopa ja Läänemeremaad. Balti riikidel on olnud lendav algus; tundub, et nad hüppavad traditsionaalse tehnoloogia kasutamisest üle otse moodsasse ajajärku. (Juhtkiri, Børsen, 4.11)
Soome ajakirjandus
Eesti peaminister Juhan Partsi sõnul peab Eesti enne ELiga liitumist vastu võtma veel umbkaudu 100 seadust. Väga tähtsad on neist Partsi sõnul umbes pooled. Parts ja välisminister Kristiina Ojuland avaldasid rahulolu, et ELil polnud hiljutises eduaruandes Eesti suhtes palju kritiseerimisainet. Siiski tuleb ministrite arvates välja toodud puudused kiiresti lahendada. Probleemsetena mainiti tervishoiualaste kutsetunnuste vastastikuse tunnustamise puudulikkust, tööalast seadusandlust ning võrdõiguslikke küsimusi. Ka avaliku sektori uuendusi hinnati liiga aeglasteks. (Turun Sanomat, 7.11)
Suurbritannia ja Eesti peaministrid avaldasid Postimehes ja Financial Timesis ühise artikli, mis rõhutas ELi riikide iseseisvat otsustusõigust sotsiaalpoliitika osas. Suurbritannia tahab ilmselt näidata ennast uute liikmesriikide liitlasena, Eesti tahab säilitada oma maksupoliitikat. Partsi ja Blairi artikkel astub ELi enamuse vastu ning lisab ilmselt pingeid. Tundub, et Eesti on ennast seganud suurte mängudesse – Prantsusmaa ja Saksamaa on juba 1973. aastast eri meelt ELi arengusuundade kohta. Saksa suursaadik Eestis Jürgen Dröge kritiseeris hiljuti Eesti Päevalehes ELis rohkem iseseisvust taotlevaid Eesti poliitikuid. Mõnede vaatlejate arvates tunnevad Saksamaa ja Prantsusmaa, et kümne uue riigi liitudes ei ole nende juhtpositsioon enam nii vankumatu, Suurbritannia kasutab aga olukorda neile kahele vastukaalu loomiseks. (Etelä-Suomen Sanomat, 4.11)
ELi laienemine paistab tekitavat uusi üllatavaid liitlasi ELi sees. Eesti ja Suurbritannia peaministrid kritiseerisid ühises artiklis ELi sotsiaalpoliitika suundi. Soome välispoliitika instituudi Eesti uurija Kristi Raik ei pea aga Eesti-Suurbritannia liitu üllatuseks, kuna Suurbritannia on vanadest liikmetest kõige lähedasem partner. Eesti annab ELile oma vilju maitsta – Ida-Euroopa riikidele soovitati üleminekuajal liberaalset majanduspoliitikat, nüüd tuleb see bumerangina tagasi, kui sama soovitatakse ELile. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 8.11)
Võib juhtuda, et Eesti peab jääma Iraaki sõdima ilma USA rahalise toetuseta. Eesti on Iraagi sõjas ameeriklaste lojaalne liitlane, kuid kui Eesti ei nõustu ameerika sõdureid Rahvusvahelisest Kriminaalkohtust säästva nn puutumatuseleppega, võib ta jääda ilma 2,7 miljonist dollarist, mis läheks eelkõige sõdurite varustusele Iraagis. See seab Eesti raske probleemi ette, kuna EL on võtnud seisukoha, et ei vanad ega tulevased liikmesriigid ei kirjuta USA lepingule alla. Eestis loodetakse, et asi laheneb kevadel, kui Eesti liitub NATOga. Olukord on hea näide USA taktikast oma tahet läbi suruda, mis nähtavasti ei piirdu vaid läbirääkimisega. (Jyri Raivio, Helsingin Sanomat, 5.11)
Eesti saadab enne aastavahetust 40 uut sõdurit Iraaki, vahetades välja koju tulevad sõdurid. Iraagi operatsioonides osalemine on Eestis tekitanud vastuseisu seoses itaalia sõdurite ründamisega. Algul Eesti osalemist toetanud Eesti Päevaleht on täielikult arvamust muutnud. Lehe sõnul pole Iraagis tegemist enam rahuvalvamise vaid sõjaga. Eesti Päevaleht nõuab Eesti poliitikutelt tühja retoorika lõpetamist ja sõdurite kojutoomist. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 15.11)
Eesti ühinemine ELiga nõuab suuremat koostööd Eesti ja Soome politsei vahel, et ära hoida majanduskuritegevust. Illegaalse tööjõu vahendamine muutub senisest kergemaks. Soomes on rahvusvahelistest kurjategijatest kanda kinnitanud peamiselt narkogrupeeringud, mille peakorterid asuvad Eestis. Narkokaubandusest saadud rahad kaovad Soomest kiiresti ja nende jälitamine Eestis on keeruline. Seetõttu on oluline, et politseikoostöö ei jää pidama rahaallikate puuduse taha. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.11)
Eesti valmistub pagendama esimest kaheteistkümnest vene ohvitserist, kes on määratud maalt välja saatmisele. Eesti põhjendab väljasaatmist sellega, et mehed on endised nõukogude sõjaväelased ning nad on võtnud vastu USA toetuse Venemaale kolimiseks. Pagendatav Nikolai Mikolenko on otsuse kaevanud Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kodakondsus- ja migratsiooniamet paigutas Mikolenko kuni maalt väljasaatmise hetkeni Harku pagenduskeskusesse, mida ümbritseb okastraat ning kus valvuritel on õigus vajadusel tulistada. USA toetab sisuliselt Eesti pagendamisotsust, pidades seda riigi siseasjaks. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 9.11)
Venemaa ajakirjandus
Eesti KMA on musta nimekirja kandnud erusõjaväelase Nikolai Mikolenko, kes elas Eestis 22 aastat ja kelle abikaasa ning lapsed elavad Eestis. Kümneks aastaks on Mikolenkole sissesõit Eestisse keelustatud. 90ndate alguses sai ta sertifikaadi Venemaal korteri ostmiseks. Nüüd tahab Eesti kõik sarnast abi saanud isikud riigist välja saata. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 5.11)
Tallinn soovib kangekaelselt vene erusõjaväelasi riigist välja saata. Paneb imestama, et ELi ja NATOga liitumise lävel olev Eesti tegutseb täiesti õigusvastaselt. Nikolai Mikolenko saatus ootab veel 40 sõjaväepensionäri. Sügavat muret tekitab ka Sedõshevi tulevik, sest teda ähvardab perekonnast jõuga lahutamine. Kui Sedõshev välja saadetakse, rikub Eesti sellega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni. Tallinn ei soovi tunnistada isiksuse huvide ülemuslikkust konjunktuursete poliitiliste kaalutluste suhtes... (Nadezhda Sorokina, Rossiiskaja Gazeta, 10.11)
Eesti vs endised nõukogude sõjaväelased. Välismaalaste seaduse muudatus võtab endistelt nõukogude sõjaveteranidelt ära õiguse Eesti alalisele elamisloale, neil on võimalik saada vaid viis aastat kehtiv tähtajaline elamisluba. USAlt 1994. aastal sõlmitud Eesti-Vene lepingu alusel 25 000 dollarit saanud sõjaväelastest, kes kohustusid Eestist lahkuma, on Eestisse siiski jäänud umbes 100 erusõjaväelast. (Valentina Kuljabina, Vremja Novostei, 12.11)
NSVL kangelast Arnold Meri ähvardab eluaegne vanglakaristus. (Natalja Smirnova, Gazeta, 14.11)
Venemaa juudi kogukondade esindajad pöördusid Iisraeli peaministri Ariel Sharoni poole avaliku kirjaga, milles paluvad vastu seista natsismi rehabiliteerimisele Balti riikides. Kirjas meenutatakse Eesti võimude otsust monumendi loomise kohta kõigile, kes võitlesid riigi vabaduse eest ja hukkusid II maailmasõja ajal. Kirjas viidatakse sellele, et põhimõtteliselt on tegemist mälestusmärgiga eestlastele, kes võitlesid Hitleri Saksamaa poolel. “Me ei saa seda hinnata teisiti kui natsismi rehabiliteerimisena Eestis ja Lätis.” (Anatoli Kurganov, Rossiiskaja Gazeta, 3.11)
Eesti poliitikud on ehmunud Eesti Raudtee müümise võimalusest venelastele. (Rosbalt.ru, 5.11)
Eesti valitsus on valmis loobuma raudtee erastamisest, et selle omanikeks ei saaks venelased. (Regnum.ru, 5.11)
Eestis on kahekordistunud mobiilimaksed. Eriti palju kasutatakse seda maksemoodust taksodes. (Rosbalt.ru, 10.11)
VariaUudisteagentuurid
Estonian President Arnold Rüütel issued a stark warning over the steep decline in the Baltic country's population, calling the situation "grave". "The grave situation that has arisen (in the demographic situation) is reflected in a whole variety of areas, from education to employment, which all are going to be seriously affected by our low fertility rate," Rüütel said in a statement after meeting PM Juhan Parts. Estonia, with a population of 1.37 million people, is one of the most rapidly ageing countries in the world. "We have only 1.2 children per a woman of fertile age," population minister Paul-Eerik Rummo said in parliament, during a special hearing on population matters. "Other populations are ageing in Europe as well, but we have also a high mortality rate." (Afp, 12.11)
The Baltic states' tradition of singing, which hit the international spotlight as the Soviet Union crumbled, has been given international recognition by the UN cultural organisation UNESCO. The acknowledgment came when the Paris-based body recently put Estonia, Latvia and Lithuania's traditional song and dance festivals on its list of Masterpieces of the Oral and Intangible Heritage of Humanity. /.../ During five decades of Soviet occupation from 1940 to 1991, people in the three then Baltic Soviet republics used to sing national songs in order to keep their hope of freedom alive. "The Estonians sang themselves a nation at the end of the 19th century and they sang themselves free at the end of the 1980s," Ilmar Moss, a councillor at the Estonian Song and Dance Festival Foundation told AFP. "The song festival is a symbol of national identity and of statehood for Estonians." /.../ In all three Baltic states the song festivals, which date back 130 years, take place every five years, bringing together over 30,000 singers and over 100,000 in the audience. The next will be held in Estonia in mid-2004. (Afp, 16.11)
ÜRO ennustuste kohaselt on Eesti rahvaarvu vähenemise osas maailmas liidrikohal. (pln-pskov.ru, 12.11)
Eestit ootab ees demograafiline krahh. (Regnum.ru, 13.11)
4. detsembril toimub Eestis teenistujate üldstreik. (Rosbalt.ru, 11.11)
USA ajakirjandus
ÜRO poolt läbi viidud uurimus näitab, et kuigi enamusel maailma riikidel on oma veebilehed, kasutab neid vaid 20% inimestest, kel Internetile ligipääs. Väga väheste riikide valitsused kasutavad e-valitsuse rakendusi ning veelgi vähesemad valitsused pakuvad infotehnoloogialahendusi kodanikele ühe võimalusena poliitikas osalemiseks. ÜRO e-valitsuse edetabelit juhib USA, teisele kohale on paigutatud Rootsi, millele järgnevad Austraalia, Taani, Suurbritannia, Kanada, Norra, Šveits, Saksamaa ja Soome. Esikümnesse mahuvad samuti Uus-Meremaa, Prantsusmaa, Holland ja Iirimaa ning ka mõned riigid, mida AP nimetab arengumaadeks nagu Tšiili, Eesti, Filipiinid, Mehhiko ja Argentiina. Tuuakse ära, et Eestis näiteks toimib portaal "Täna Otsustan Mina", millel inimesed saavad teha seadusettepanekuid, neid parendada ja anda poliitika küsimustes oma hääle. Ametnikud peavad seejärel rahva ettepanekud läbi vaatama ja neid kaaluma. (AP, The Wall Street Journal, 5.11)
Suurbritannia ajakirjandus
Kriitiline artikkel sellest, et kuigi veebruarikuus sai USA president Georges Bush Iraagi sõja toetuseks 30 riigi poolehoiu, ei olnud nende maade seas ei Saksamaad, Venemaad ega Hiinat: rahvaid, kelle ajalugu on täis uhkeid võitlusi ning kelle käsutuses hulga allveelaevu. Küll aga kuulus sellesse omapärasesse sõja pooldajate nimekirja näiteks Eesti, kes lõi sõjaväe 1993. aastal. Kuid kaotas selle. Autor kirjutab: “Ei, tõsiselt, Eesti sõjaväel kästi üle võtta vene sõjaväelinn, kuid sõdurid leidsid, et see oleks ebameeldiv viis elatise teenimiseks ning panid omal initsiatiivil plehku, et organiseeritud kuritegevuse vastu võidelda. Täna toimub Eestis küll teenistusse värbamine, kuid enamus noori mehi hoiab sõjaväekohustusest kõrvale endast mitte märku andes. Ma ei süüdista neid. Mis mõte on veeta aasta sõdureid mängides, kui riigi militaararsenali kõige hirmutavamaks asjaks on kindrali koer? Mõned aastad tagasi kogusid sakslased, soomlased ja rootslased raha, et anda oma tillukesele naabrile mõned mundrid ja paar patrull-laeva, kuid relvadena kasutavad eestlased Uzit, mis Iisraelist ostetud”. Lõpetuseks leiab Jeremy Clarkson: “Iraagi konfliktis oleks Eesti olnud meeldiv kuid kasutu liitlane. Nii nagu ka sõja toetajate nimekirja kantud Aserbaidžaan või Honduras”. (Jeremy Clarkson, The Times, 16.11)
Artikkel Brüsselis kogunenud eurovolinike aruteludest sugude vahelise võrdõiguslikkuse teemal. Tuuakse ära, et paljudes ELiga liituvates maades on vastav seadusandlus alles lapsekingades. Näiteks Poolas ei määratle praegune seadus soopõhist diskrimineerimist ning Eestis ei selgita käesolev seadus mõisteid otsesest ja kaudsest diskrimineerimisest. Samuti tuuakse välja, et Eestis ei ole langetatud ühtegi kohtuotsust, mis määratleks diskrimineerimise. EK voliniku sotsiaalküsimustes Anna Diamantopoulou hinnangul parendaks uus vastav seadus paljude Euroopa naiste olukorda. (Patricia Hewitt, Financial Times, 4.11)
Nädalalõpulisa The Observer toob ära lugeja kirja, mille autor ülistab bändi "Claire's Birthday". Lugeja on pahane ajalehes ilmunud artikli peale, mis rääkis britipopist ja oli tema arvates liiga lokaalne. Ta kirjutab: "Kuidas võidi artiklist välja jätta selline Eesti ansambel nagu "Claire's Birthday", mis laulis viimasel Eurovisioonil "Ruffuse" nime all "Eighties Coming Back". Nad võlusid mind silmapilkselt ja ma pean seda üheks parimaks bändiks üldse." (Steve Warner, The Guardian, 16.11)
Prantsusmaa ajakirjandus
Esimest korda kohtusid Lochesi linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Pascal Dubrisay ja Anneli Kavald-Gori, Eesti Instituudi Prantsusmaa haru juhataja 2002. aastal. Siis toimus nende kahe vahel elav mõttevahetus ning sündisid ka mõned ideed tulevaseks edasitegutsemiseks. Nüüd kohtusid kaks kultuuriesindajat aga uuesti ning kavas on korraldada ühisprojekt aastal 2004. Anneli Kavald-Gori on otsustanud oma maad tutvustada ning selleks on praegu paika pandud kaks sündmust, milledeks on Lihavõtte- ja Jõululaat. (J.B, La Nouvelle Republique du Centre-Ouest, 3.11)
Saksamaa ajakirjandus
Eestis on ligipääs internetile kodanike põhiseaduslik õigus. "Tulevikus loodame luua lünkadeta üleriigilise interneti-punktide võrgu, nõnda et igaüks pääseks jalgrattaga lähimasse interneti-punkti", lausus Linnar Viik. Äramärkimist leiavad artiklis mobiilside areng, ID-kaart, interneti-pangandus ja “Täna Otsustan Mina”. "Mõned meie poliitikud on üritanud valijate andmeid hankida", märgib Viik. "Nad jätsid endast internetti hulgaliselt asitõendeid". Selline tegevus on seadusega rangelt keelatud. Ka biotehnoloogias on Eesti muutumas superriigiks. Tulevik on Eestis juba alanud! (Andrzej Rybak, Financial Times Deutschland, 5.11)
"Lootusetu...", alustab Hamburgi ajaleht lugu ELi piirilinnast Narvast. "Kes suudab, see läheb siit minema, ega pöördu enam kunagi tagasi", öeldakse selles uue Euroopa ühes koledamas linnas. Vaesus, kuhjaga lahendamata ning näiliselt lahendamatuid probleeme - neid kohtab igal sammul. Euroopa eelpost Venemaa piiril - mahajäänud, lagunenud, põhja käinud. Paneelmajadest äärelinn on õudsem, kui ükskõik kus endises SDVs. Ainus, mis ei lagune, on nõukogude aegadest pooleliolevad betoonkolossid. Narva linnaisad unistavad turismi arendamisest. On see nali? Hotellimajandus on allapoole igasugust arvestust. (Pikemalt peatuvad autorid paaril aidsihaigel narkomaanil ning teevad nende põhjal üldistusi.) 6000 narkosõltlast ning 1600 AIDSi nakatunut (üle poolte neist noored) - see on Euroopa rekord! Ning töötuid on siin 17%.-30%... Põlevkivienergeetika on täielik ökoloogiline meeletus, kuid see on Eesti ainus maavara. Põhjavesi on reostatud, mürgid voolavad otse merre. "Narva, lootusteta linn - tere tulemast Euroopasse!" (Christine Adelhardt/Christoph Lütgert, Hamburger Abendblatt, 8.11)
Rootsi ajakirjandus
ELi laienemisega seoses võib alkoholi sissetoomine Rootsi oluliselt suureneda. Eestist saab tuua senisest rohkem odavat alkoholi ning ka Soome madaldab alkoholiaktsiisi. Lubatavale maaletoodavale hulgale lisanduvad ka Ahvenamaa tax free kvoodid, seega järgmisel aastal saab laevaga Rootsi tuua 11 liitrit viina korraga. Tallink kavatseb panna Tallinn-Stockholmi laevaliini sõitma läbi Ahvenamaa, ning praeguse seisuga saab Tallinna reisijatel olema õigus nii ELi kui Ahvenamaa tax free kvootidele. (Johan Hellekant, Svenska Dagbladet, 13.11)
Soome ajakirjandus
Tartu Ülikool ei saa peale Eesti liitumist ELiga enam soome tudengitelt kõrgemat õppemaksu küsida kui eestlastelt, seda keelab ELi määrus. Neli Tartus õppivat soome tudengit, keda artiklis küsitleti, ei usu õppetasu vähenemist, enne kui see hetk käes on. Kuna soomlasi õpib Tartu Ülikoolis palju, on nende õppemaksud ülikoolile ka oluline rahaallikas. Samas on soomlased üha rohkem huvitatud Tartus õppimisest. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 10.11)
Artikkel, milles Tarmo Osman Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidust (ITL) tõrjub Sybase Baltic’i direktori Harry Piela korruptsioonisüüdistusi Balti riikide kohta. Osmani sõnul ei viidata Piela arvamust väljendavas artiklis ühelegi konkreetsele faktile ning ITL koos Eesti valitsusega on pühendunud korruptsioonivastasele võitlusele. (Tarmo Osman, Helsingin Sanomat, 5.11)
Venemaa ajakirjandus
Juri Lotmani unistus luua Tartus semiootika ja vene kultuuri instituut on siiani jäänudki unistuseks. Intervjuu Mihhail Lotmaniga. (Anna Rudnitskaja, Moskovskije Novosti, 3.11)