Välisministrite töölõunal olid kõne all Iraagi ja Lähis-Idaga seonduvad küsimused. Iraagi osas võeti vastu lõppjäreldused, milles liikmesriigid toetavad muuhulgas politseimissiooni loomist, et aidata kaasa stabiilse, turvalise ja demokraatliku Iraagi ülesehitamisele.
Välisminister Kristiina Ojulandi sõnul on Iraak palunud Euroopa Liidult abi ja seega peab Euroopa Liit astuma konkreetseid samme Iraagi toetamiseks. "Me ei saa oma abiga venitada, me peame seda tegema, ootamata, kuni julgeolekuolukord seal täielikult stabiliseerub, sest 100%-list julgeolekut ei suudeta kunagi ega kusagil tagada," ütles Ojuland. Eesti välisministri sõnul peab Iraagi kriisi lahendamine olema Euroopa Liidu ühine eesmärk. "On oluline, et Euroopa Liit toetab institutsioonide ja õigusriigi ülesehitamist ning majandusarengut Iraagis," lisas Ojuland.
Lähis-Ida osas tutvustas ELi kõrge esindaja Javier Solana Palestiina teejuhi taaskäivitamise plaani, mis käsitleb julgeolekut, poliitilisi ja majandusreforme ning valimisprotsessi abistamist. Välisminister Ojulandi sõnul pooldab Eesti Solana ettepanekuid, kuna aeg ELi rolli suurendamiseks Lähis-Ida rahuprotsessis on küps. "Meil tuleb toetada seda, et pärast Iisraeli vägede lahkumist Gazast antakse võim üle elujõulisele ja terrorismi ohjata suutvale võimustruktuurile," märkis Ojuland.
Välisministrid arutasid ka 11. novembril toimuva Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise päevakorda. Haagis toimuval kohtumisel on kõne all eelkõige nn nelja ühisruumi tegevuskava, mis käsitleb ELi-Venemaa koostööd. Välisminister Ojuland kinnitas, et nelja ühisruumi tegevuskava tuleb vastu võtta paketina. "See on tervik ja me ei saa tippkohtumisel lubada selle tükeldamist, see oleks tagasilöök meie suhetele," rõhutas Ojuland. "Kindlasti ei tohi me nelja ruumi sisulist kvaliteeti tuua ohvriks kiirusele," lisas ta.
Käesoleval nädala eesseisvat Ülemkogu ette valmistades pöörasid välisministrid tähelepanu Euroopa Liidu konkurentsivõime arendamisele ning sise- ja justiitsküsimuste valdkonda hõlmavale Haagi programmile, mis annab ELi vabaduse-, julgeoleku- ja õigusruumi tugevdamise tegevussuunad järgmiseks viieks aastaks. Haagi programmi peavad heaks kiitma riigipead ja valitsusjuhid.
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 317 654
50 94 645
[email protected]
