President Toomas Hendrik Ilves kirjutab Läänemere strateegiast ning ütleb, et kõige tähtsam on Läänemere-äärsete riikide ja kogu ELi arenguks koostöö. Eelmisel sügisel pandi ELis alus uuele projektile, Läänemere strateegiale. See on oluline terve ELi seisukohast. ELil on arvukalt piirkondlikke projekte, kuid Läänemere strateegia on mõeldud eelkõige ELi liikmesriikidele, mis soovivad üksteisega tugevamaid ja avatumaid kontakte. Strateegia esimene eesmärk on parandada Läänemere kvaliteeti. Nüüd, mil suurem osa rannikust kuulub ELi regiooni, on keskkonnakoostöö suures osas vabanenud poliitilistest pingetest. Teiseks sihiks on arendada ja tugevdada ELi eesmärke, nende hulgas eriti nelja vabadust. Me võime küll vabalt liikuda, kuid pärast piiriületust on argielu ikkagi keeruline, palju on bürokraatiat. Kaupade ja kapitali liikumisvabadusest hoolimata tabavad ka ettevõtjaid raskused. Mujale siirdumine on raske, konkurentsi piiratakse. Praegu, mil riike on tabanud majandusraskused, vähendab igasugune ettevõtlusvabaduse piiramine majanduskasvu ja lisab töötust omas riigis. Bürokraatlikest ja administratiivsetest ebameeldivustest võib pääseda, kui seame Läänemere strateegia üheks eesmärgiks takistuste kõrvaldamise. Kõige paljulubavam ja huvitavam on aga seesuguste uute sünergiate ja koostöövormide loomine, mille abil võime ületada meie suurusest tulenevad puudused. (Kuvalehti, 4/2010)
- Läänemere strateegia üks alus on Läänemere-äärsete riikide keskkonnakoostöö
Foto: Rain Rannu (Creative commons)
Läänemere olukord ja tulevik teevad tõsiseks. Tegemist on maailma saastatuma ja ühe suurema sisemerega. Keskkonnaprobleemi lahendamine pole aga lihtne, sest merd saastavaid rannikuriike on ühtekokku üheksa. Juba 1980. aastal võeti vastu Helsingi konventsioon, mis kohustab alla kirjutanud riike vähendama reostust, kaitsma merekeskkonda ja säilitama liikide mitmekesisust. Lepingut uuendati 2000. aastal. Lepingus sätestatu elluviimiseks loodi Helcom, mis on aga oluliste eesmärkide saavutamises suures osas läbi kukkunud. Ka eelmisel aastal loodud Läänemere strateegia tundub jäävat hambutuks, kui ELi eelarvest heldelt raha ei eraldata. Kolmapäeval Helsingis toimuv Läänemere tippkohtumine kohustab nii riike kui ettevõtlussektorit andma konkreetseid lubadusi piirkonna arendamiseks ja kaitsmiseks. Saastunud ja madala sisemere päästmiseks on vaja kõigi abi. Iseasi, kas tippkohtumine annab lootust paremale homsele. (Turun Sanomat, 08.02)
Loodetavasti annab Helsingis toimuv Läänemere tippkohtumine hoogu maailma ühe saastatuma mere päästmisele. Ennekõike on küsimus poliitilises tahtes. Õnneks on neid, kes mere päästmisse veel usuvad. Tippkohtumise külaliste nimekiri on prestiižne: Venemaa, Eesti, Norra ja Taani peaminister, Läti ja Leedu president ning kuningas Carl Gustav XVI Rootsist. Eriti oluline on, et kohal on Venemaa peaminister Vladimir Putin, kuna tema on see, kes Venemaal asjad liikuma paneb ning kuna Venemaa on Läänemere suurim reostaja. Oluline olnuks ka see, et Poolastki oleks kohtumisele tulnud peaminister või president. Kohtumise õnnestumise põhivastutus lasub aga korraldajatel. Nemad peaksid suutma luua uue, tegudele kannustava Helsingi-vaimu, seekord Läänemere heaks. (Kaleva, 09.02)
Eestil ja Soomel on eriline suhe, nagu ka president Tarja Halonenil on eriline suhe Eestiga.
Tarja Halonen oli ainus ELi välisminister, kes rääkis järjekindlalt Eesti ELi-liikmelisuse eest. Näiteks Saksamaa oli Balti riikide ELi liikmeks saamise vastu. Halonen rõhutas, et iga Balti riiki tuleb kohelda iseseisva riigina samadel tingimustel nagu teisi riike. Nüüd toetab Soome Eesti ühinemist euroalaga.
- Eestil ja Soomel on eriline suhe, nagu ka president Tarja Halonenil on eriline suhe Eestiga.
Foto: Andres Putting (Delfi)
Presidendid rõhutasid erilist suhet. „Vahel olete Soomega liigagi sarnased, vahel olete elutargemad,“ sõnas Halonen presidentide pressikonverentsil Tallinnas. (Helsingin Sanomat, 05.05)
Bulgaaria asepeaminister ja rahandusminister Simeon Djankov on ametlikul visiidil Tallinnas. Djankov kohtus oma Eesti kolleegi Jürgen Ligiga, et arutada Eesti kavatsust liituda eurotsooniga. Ligi tutvustas Eestis tulemuslikult rakendatud meetmeid eelarvedefitsiidiga toimetulekul. Simeon Djankov omakorda tutvustas Bulgaaria majanduslikku olukorda. Rahandusministrid jagasid seisukohta, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel on oma roll Euroopa majandussituatsiooni tervenemisel. (Novinite, 31.05)
President Ilvese sõnul peab Gruusia näitama üles kannatlikkust ja pühendama ennast riigi edukale ülesehitamisele. Ilves tõstis esile Eesti toetust Gruusia territoriaalsele puutumatusele ja toonitas, et Eesti ei tunnusta kunagi Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat. Ta rõhutas Gruusia hämmastavat arengut majandusreformides, lisades, et ka demokraatia ja seadusloome alal on tehtud olulisi reforme. Saakašvili pööras tähelepanu Ilvese panusele Gruusia majandusliku nõunikuna ja omistas talle riikidevahelise lojaalsuse sümbolina Püha Jüri ordeni. (The Messenger, 22.01)
- Eesti president kiidab kohtumisel Gruusia kolleegiga sõprusriigi arengut majanduse, demokraatia ja seadusloome alal
Aserbaidžaani president Ilham Aliyev saabus Eestisse kolmepäevasele visiidile. Aserbaidžaani presidendi Ilham Aliyevi visiit on esimene Aserbaidžaani presidendi riigivisiit Eesti ajaloos. Visiidi põhieesmärk on süvendada poliitilist dialoogi, edendada kahepoolset lepingulist baasi ja majanduslikku koostööd. Samuti arutatakse koostöövõimalusi IT, teaduse ja kultuuri vallas. President Ilham Aliyevi visiidi programmis on kohtumised Eesti president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Andrus Ansipiga. Aliyev külastab ICT demokeskust, peab loengu välisministeeriumis, asetab pärja vabadussamba jalamile ja kohtub Tallinna linnapeaga. Aserbaidžaani presidenti saadab visiidil välisminister Elmar Mammadyarov, kes kohtub välisminister Urmas Paetiga. Välisministrid kirjutavad alla Eesti ja Aserbaidžaani investeeringute kaitse lepingule ning diplomaatiliste passide kasutajate viisavabastuse kokkuleppele. (APA AzerTAj, News.Az., 07.04)
- Eesti ja Aserbaidžaan edendavad kahepoolset lepingulist baasi ja majanduslikku koostööd
USA Riigidepartemangu esindaja pressisekretär Philip Crowley kommenteeris pressikonverentsil Washingtonis riigisekretär Hillary Clintoni visiiti Eestisse. Clinton tänas oma kolleegi Urmas Paeti Eesti aktiivse osalemise eest NATO missioonides, sh Afganistanis. Iseloomustades Eesti tegevust alliansis, nimetas Crowley Eestit „poksijaks, kes esineb edukalt endast kõrgemas kaalukategoorias“. (Голос Америки, 23.04)
Eesti presidendi ametlikul visiidil Iisraeli hoiatas Iisraeli president Shimon Peres ohtude eest, mis kaasnevad Iraani tuumaprogrammiga. Visiidi käigus, kus president Ilves võeti vastu sõjaväelise tseremooniaga, arutati riske, mis kaasnevad Iraani plaaniga ehitada kahe järgmise aasta jooksul tuumapomm. Peres rõhutas, et Iraani praegune diktatuur toetab terrorit, levitab hirmu inimeste seas ning ohustab mitmeid riike oma tuumaenergia plaanidega.
Peres lisas, et Eesti arvukas delegatsioon näitab Iisraeli ja Eesti suhete sügavust ning ta usub, et Eesti presidendi visiit laiendab ka kahe riigi vahelisi majandussuhteid. Iisrael näeb Eestit Baltikumi juhtiva majanduse ja tehnoloogia riigina.
Ilves aga mainis, et Eesti kui NATO ja Euroopa Liidu liige toetab Iisraeli ning mõistab väikeriigina Iisraeli võitlust õiguse eest eksisteerida. (The Jerusalem Post, 29.06)
Eesti president Toomas Hendrik Ilves tegi kahepäevase visiidi Poolasse. Visiidi käigus kohtus ta Varssavis Poola Vabariigi presidendi kohusetäitja, seimi spiikri Bronisław Komorowskiga ning Poola välisministri Radosław Sikorskiga. Arutelus Bronisław Komorowskiga keskenduti Eesti ja Poola suhetele ja koostööle Euroopa Liidus. President Ilves rõhutas, et Eesti peab lähedasi suhteid Poolaga väga oluliseks. On oluline, et Poola kui üks EL suurriike mängiks Euroopa Liidus tugevat rolli. President Ilves sai ka Lublini katoliku ülikooli audoktoriks. (The News, 20.5)
Eesti ja Jordaania allkirjastasid kahe riigi vahelise majanduskoostöö edendamiseks investeeringute kaitse lepingu. Allkirjad andsid lepingule Eesti peaminister Andrus Ansip ja Jordaania peaminister Samir Rifai. Rifai rõhutas kohtumisel vastastikuse koostöö tõhustamise vajadust, seda eriti majanduse ja kaubanduse vallas. Rifai tutvustas Ansipile ka Jordaania megaprojekte energeetika ja transpordi valdkonnas. Ansip vastas omalt poolt kinnitusega, et Eesti on väga huvitatud suhete arendamisest Jordaaniaga, iseäranis perspektiivikate koostööaladena tõi Ansip välja turismi ja energeetika. Visiidi käigus allkirjastatakse ka Eesti Energia ja Jordaania valitsuse vaheline kontsessioonileping Jordaania põlevkivivarude kasutuselevõtmiseks. (Jordan Times, 11.05)
Eesti suursaadik Simmu Tiik viibis visiidil Krasnojarskis eesmärgiga sõlmida uusi kultuuri- ja majandussidemeid. Ta jäi rahule sellega, kuidas elavad piirkonnas sealsed eestlased. „Mulle tundub, et Siberi eestlaste ja venelaste vahel on klapp parem kui siberlaste ja moskvalaste vahel,“ märkis Tiik. Suursaadik lubas peagi korraldada Eesti ettevõtjate delegatsiooni visiidi Krasnojarskisse. Linnapea Pjotr Pimaškov rõhutas, et Eestil ja Krasnojarski krail on palju võimalusi pikaajaliste partnerlussuhete sõlmimiseks, näiteks tööstuse vallas. (Красноярск и Эстония намерены развивать сотрудничество, Независимое информационное агентство, 19.03)
