Esileht > Press ja info > Eesti välismeedias > Pilk peeglisse > Turism

Turism

RSS uudistevoog

Turism

Mikko Fritze

Mikko Fritze

SA Tallinn 2011 juhatuse liige

Mida ma teeksin, kui ma juba pikemat aega Eestis poleks käinud?

Ma lendaksin Tallinna ja seaksin end sisse ühte linna paljudest kaunitest hotellidest. Õhtuti einestaksin ma kuskil linna niisama arvukatest oivalistest restoranidest, et pärast seda mõnes keskaegses veinikeldris veel klaasike võtta. Keskaegne! Kõige selle keskel longiksin ma läbi vana Tallinna ning laseksin kaunil vanalinnal endale lihtsalt mõju avaldada.

Järgmisel päeval läheksin ma vahva Tšehhoslovakkiast pärit trammiga teisi linnaosi vallutama: peent Kadriorgu, aga ka puumajadega Kalamaja ja Koplit. Neis linnajagudes on palju avastamisväärset, millest ma end kaasa laseksin haarata. Pidepunktideks oleksid minu jaoks kahtlemata nii mõnigi kohvik ning Kadriorus kindlasti Kumu (kunstimuuseumi kohta tasuks kord googeldada!). Õhtul läheksin ma Kalma sauna. See vastab küll minu maitsele, kuid on pigem pisut tugevama närvikavaga inimeste jaoks. Amfiteatrisarnases leiliruumis on ülemistel lavalaudadel nii kuum, et seda talub vaid viltmüts peas ja käpikud käes.

Kolmandal päeval viiks tee mind Lahemaa rahvusparki, selle metsadesse ning eelkõige rabadesse. Võib-olla kõlab naljakalt, aga Eestit tasub külastada just rabade pärast. Rabade lihtne ilu ja puhtus loovad hingerahu. Lahemaa loodus on metsik ja ilus, kuid ööbima võib minna jälle tagasi Tallinna. Tõelise elamuse saab aga siis, kui jääda Lahemaale mitmeks päevaks. Siis tuleb kindlasti jalgratas kaasa võtta! (Tallinnas on väga häid laenutamisvõimalusi).

Mingil juhul ei saa mööda minna Läänemaast. Valitsevaks on siin arhitektuuri poolest harmooniline puitlinn Haapsalu. Ning juba tulevadki saared. Hiiumaale ja Saaremaale pääseb Tallinnast väga soodsalt ka lennukiga, kuid ehe on saartele sõita praamiga, lastes kiluleival hea maitsta.

Ideid on rohkem, kui ruumi nende kirjapanekuks. Peipsi, Tartu ja Lõuna-Eesti, Tallinna muuseumid, Eesti muusikafestivalid, sügisene seenelkäik, linnuvaatlus igal aastaajal, teadmine, et metsad kihavad karudest ja ilvestest, Pimedate Ööde Filmifestivali pöörased päevad…

Ning siis veel kõik see, millest ma veel midagi ei tea!

Puhas ja roheline Eestimaa

Kui te otsite tuuleveskeid, metsa ja erinevaid ilmastikuolusid, siis sõitke Eestisse. Eestil on 3794 km pikkune rannajoon, seal on 1400 järve ja 800 saart ning palju rahvusparke. Keskaja sarm elab Tallinnas Toompea jalami sillutatud tänavatel. Võimsad müürid ümbritsevad vana hansalinna, mida merepoolsest küljest kaitses Paks Margareeta sakslaste ja rootslaste vastu, kes nüüd jälle suurte hulkadena Tallinna tulevad. (Salzburger Nachrichten, 4.4)

Eesti, Läti ja Leedu on massiturismist veel puutumata, seepärast tuleks neid kiiresti külastada. Balti riike ühendab koobaltsinine Läänemeri, mille valgetel randadel saab teha pikki jalutuskäike. Siit leiab nii barokseid kui keskaegseid linnu ja losse, järvi, pikki rannaluiteid, männimetsa – Euroopa ühe paremini säilinud looduskeskkonna. Igal riigil on oma identiteet, keel ja traditsioonid. Luterlike ja Skandinaavia mõjudega Tallinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, ilusaim vaade linnale avaneb merelt. Keskaegses vanalinnas on tunda ajaloo hõngu, kuid on ka palju modernset: kohvikud ja glamuursed baarid, wifi-ühendusega hotellitoad ning nooblid kunstigaleriid. (Pleine Vie, juuni 2009)

Eesti saladus peitub värskuses
Eesti saladus peitub värskuses. Foto: Marko Mägi

Kujutlege maad, mis on nii puhas, et tänaval ei söanda suitsetadagi, maad, mis on nii roheline, et usute end jalutavat mägisel karjamaal pärast vihmasadu. Kujutlege maad, mis on nii modernne, et internetikohvikud on siin eilne päev ja kus kaasaegne disain ei jää millegi poolest alla Põhjamaade omale. See maa on Eesti. Minevik on mälestus ja tulevik on laul. Mis on selle riigi saladus? Võib-olla on see värskus. Eestlaste rahvussport on seenelkäimine. Looduslähedus ei ole siinsete inimeste jaoks midagi uut, maapiirkondades liikudes ei õnnestu teil leida maja, mille juurde ei kuuluks loomuliku osana saun. Saunal on eestlaste jaoks sügav tähendus – siin sündisid lapsed, siin pesti end, siin puhati. Sauna tähtsus ei ole ka tänapäeval kadunud, saunu leidub hotellides, linnamajades, kämpingutes. Kuid kõige mõnusamad saunad on ikka vanad ja maalähedased. Teadke, et kutse kodusele saunaõhtule on austusavaldus, millest ei sobi põhjuseta keelduda. (Metro, 15.9)

Eesti on oravate maa.
Eesti on oravate maa. Foto: Elvis Kõll

Eesti on oravate, mitte jäneste maa – siin saab elada puude ladvus, oksalt oksale hüpates, kordagi maad puutumata, sedavõrd tihedad on siinsed metsad. Ümbrus on vaikne, siin-seal on näha lihtsaid puumaju, tuli aknas ja suitsujuga korstnast vaikusse tõusmas. Majad meenutavad oma tagasihoidlikkuses Jaapanis nähtud hooneid. Valgust on vähe ka kõige päikselisemal talvepäeval. Inimesed on vaiksed, tuuled jäised ja vaatamata suurtele muutustele ühiskondlikus elus viimase kahekümne aasta jooksul, on okupatsiooniaja mälestused visad kaduma. (Le Figaro, 21.12)

Saared – parim paik lõõgastumiseks

Saared kuuluvad kaunimate paikade hulka Baltikumis. Keset Hiiumaad kõrgub 36-meetrine massiivne torn. See võimas ehitis on Kõpu tuletorn, vanim Läänemere majakas, mis tänaseni töötab. Eesti Tuletorni Selts tegutseb selle nimel, et 45 Eesti majakat turistidele avataks. Tuletornid säilitaksid oma vana funktsiooni, kuid lisaks sellele saaks neist turismiobjektid, mis meelitaksid külastajaid Eesti saartele. Hiiumaa metsateed on üksildased, üksildased on ka rannad. Hiiumaa on lummav, kuid vaja oleks rohkem häid ideid, algatusi ja inimesi, kes asja edasi viiks. (Süddeutsche Zeitung, 2.4)

Kõpu tuletorn on vanim Läänemere majakas, mis tänaseni töötab.
Kõpu tuletorn on vanim Läänemere majakas, mis tänaseni töötab. Foto: Getter Vahar

Eesti saared on parim paik aja maha võtmiseks ja lõõgastumiseks. Muhu saar, mis kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal kujutas endast Nõukogude impeeriumi kõige läänepoolsemat ääreala, on koos naabersaare Saaremaaga säilitanud tänaseni oma loomuliku puutumatuse. Tööstust siin ei ole, mistõttu saared näivad justkui ajas seisma jäänuna. Siin on parim viis puhkamiseks lihtsalt jalutuskäik männimetsas, suplus inimtühjas rannas või lõõgastus kohalikus spaas. Muhu saart armastasid juba okupatsiooniajal külastada kunstnikud. Praegu saab Koguvas imetleda kohalike käsitööliste loomingut. Kuulus Pädaste mõis aga pakub külastajale uhket luksusmiljööd. (The Times, 8.8)

Hiiumaa „Eiffeli“ torni ei seo sarnase rajatisega Pariisis mitte üksnes nimi, vaid ka avalikkuse suhtumine. Ka Eiffeli torni püstitamisel oli palju neid, kes nõudsid koletu monstrumi lammutamist, nüüd on see aga muutunud turismimagnetiks, mida külastavad miljonid turistid. Hiiumaa torni püstitanud Jaan ütleb, et on selle rajanud armsama mälestuseks ning lasta see lammutada tähendaks reeta oma armastus. Iga päev käib Jaani hoovis, kus torn seisab, kümneid turiste. (Первый канал, 19.9)

Mitmekülgne Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011

Kas Riia ja Vilnius on teid ära tüüdanud? Kihutage Tallinna! Tallinn on eelkõige tuntud oma kauni vanalinna poolest, mis on ümbritsetud hästi säilinud linnamüüriga. Müüri sees püüavad pilku punased kivikatused ja sihvakad kirikutornid. Kõik see ilu asub vaid kahetunnise laevasõidu kaugusel Helsingist, meelitades siia ohtralt külalisi Skandinaaviast. Prantslasi kohtab seevastu harva. Nad ei tea, millest ilma jäävad! Linnaga tutvumiseks on kõige parem alustada ringkäiku Toompealt. Siinsed vaateplatvormid avavad teile korraga linna ajaloo erinevaid perioode. Võrratu vanalinna kõrval näete sadamat, kaugemal Nõukogude arhitektuurile iseloomulikke kvartaleid. Kesklinnas tabab pilk ülimoodsaid kõrghooneid. Olles imetlenud õigeusu kiriku katedraali, laskuge all-linna, kust leiate Tallinna pärli – 15. sajandi alguses ehitatud raekoja. Ümberkaudsetes ajaloolistes hoonetes leidub hulganisti šikke restorane ja kohvikuid. Jätkake oma jalutuskäiku mööda Pikka tänavat – vaieldamatult on see linna kõige kaunim tänav! Suurgildi hoones asub ajaloomuuseum. Kui teil seejärel veel aega üle jääb, võtke ette kunstimuuseum Kumu Kadriorus, kus saate tutvuda eesti kunsti paremikuga. (20 minutes, 27.3)

18. sajandist pärit Kadrioru loss on kindlasti tutvumist väärt
18. sajandist pärit Kadrioru loss on kindlasti tutvumist väärt
© Toomas Volmer, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Tallinn pakub igaühele midagi. Säästuaegadel tasub korraldada tuur vanalinna sakraalehitistes ja tutvuda Niguliste kiriku kuulsa „Surmatantsuga” või Toomkiriku seinu katvate vappepitaafidega. Ent kirikud pole kaugeltki ainus, mida Tallinnal pakkuda on. Külastajaid ootavad hubased kohvikud, põnevad muuseumid ja kummalised vaatamisväärsused, nagu Pika Hermanni torn, Katariina käik, Paks Margareeta, Kiek in de Kök, Pikk ja Lühike jalg ning Kalev Spa. Baltikumi külma talve vastu leiab siit kindlasti rohtu. (The Times, 24.1)

Vabaduse platsi maa-aluse parkla kaevetööde käigus tulid linlaste rõõmuks maa alt välja vanad kaitsemüürid ja kahe keskaegse torni karkassid. Arheolooge üllatas 4500–5000 aasta vanuse asulakoha leidmine. Varem ei teatud, et Tallinna südames elati juba kiviajal. Kiviaegseid leide on kogunenud üle tuhande. Leiuks loetakse luust ja kvartskivist valmistatud nõu või tööriista tükki. Kiviaja kiht eristub Vabaduse platsi objektil heledama liivakihina. Sel ajal oli siin mererand, keskajal aga eeslinn. Rootsi ajal valmistuti praegusel Vabaduse platsil sõjaks: ehitati kaitsetunneleid ja -müüre ning vallikraave. Müürid ja üks keskaegne torn jäävad kõigile vaatamiseks välja ka pärast parkla valmimist. (HS, 3.2)

Keskajal sai apteegist osta vääriskive ja maiustusi. Ka Tallinnas asuv Raeapteek pakkus peaaegu 600 aastat tagasi oma klientidele kollast berülli kollapalaviku ja sinist safiiri katkupaisete raviks. Samamoodi usuti maiustuste ravivõimesse. Kõige kuulsam toode Raeapteegi riiulis oli martsipan. Tänapäeval on Raeapteegis ühendatud muuseum ja apteek. (ESS, 20.5)

Tallinn on parasjagu väike, et sellega jalgsi või ratastoolis tutvust teha. Toompea külastamisel tuleb arvestada tänavate suure kallakuga, mis võib ülesmineku raskeks teha. Vanalinnaga tutvumine piirdub peamiselt tänavatel jalutamise-veeremise ning väliterrassidega kohvikute ja restoranide külastamisega. Tallinnas on hansaaegset hõngu – palju kohvikuid, restorane, poode. Nagu keskajal, saab ka nüüd isegi karuliha maitsta. Sarnaselt teiste Euroopa linnadega muutub arhitektuur keskusest eemaldudes aina modernsemaks. Väljaspool vanalinna on liiklemine lihtsam. Meeldiv koht on vabaõhumuuseum, mille külastamine on puuetega inimestele tasuta. Muuseumis saab tutvuda eestlaste eluoluga 18. sajandist kuni 1930. aastateni. Tutvumist väärivad kindlasti ka Kadrioru park, loss ja Kumu kunstimuuseum, mille külastamine on liikumispuudega inimestele lihtsaks tehtud. (Yanous, aprill 2009)

Kumu kunstimuuseum.
Kumu kunstimuuseum.
© Karel Koplimets, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

2011. aastal saab Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks. Suvel on ajalooline Raekoja plats tänu kohvikutele ja paljudele platsil toimuvatele kontsertidele vanalinna keskpunktiks. Kitsastel tänavatel seigelda ja kohvikutes maiustusi mekkida on tõesti rõõm. Tallinnast leiab erakordselt hästi säilinud ja oskuslikult restaureeritud keskaegsete hoonete kompleksi. Näiteks on tänaseni säilinud pea pool keskaegsest linnamüürist. Mööda käsitööpoode kolades võite sattuda 1246. aastast pärit Dominiiklaste kloostrisse, kus 13. sajandil elas 60 munka. Tähelepanuväärne on ka 13. sajandil ehitatud Niguliste kirik, milles asub kuulus Bernt Notke „Surmatants“. Õitsengu saavutas Tallinn tänu hansalinna staatusele. Vanalinna ilu saab kõige paremini imetleda Toompealt, kus peamiselt asuvad riigi esindushooned ja välisriikide saatkonnad. (La Croix, 12.6)

Vähetuntud linnade võlu peitub selles, et esialgu ei oska neilt midagi oodata, saabudes võib aga kõigest vaimustuda. Tallinna arhitektuur on mõjutatud eri ajastuist, siin kohtuvad kummalisel viisil ida ja lääs. Hansaaegsed kaupmehemajad, tsaariaegsed puithoonestusega tööliskvartalid, Nõukogude perioodist pärit üksluised korrusmajad ja kaasaegne city loovad võõrais vastupandamatult unistava meeleolu. Siin osatakse kombineerida minevikumälestusi ja tulevikuvisioone loomaks rõõmsamat olevikku. (Roadbook, juuli-august 2009)

Noored näevad Tallinnas välja nagu Pariisiski, ent erinevalt prantsuse noortest räägib siinne noorem põlvkond täiuslikult inglise keelt ja on harjunud kasutama traadita interneti võimalusi. Vanalinn oma kitsaste käänuliste tänavate ja majakestega on justkui muuseum vabas õhus. All-linnas pulbitseb elu, kõikjal on poed, kohvikud või restoranid. Teisel pool linnamüüri on vanad puumajad, nõukogudeaegsed monumendid ja uued pilvelõhkujad. Jaamaturul valitseb klassikaline Ida-Euroopa hõng. Siit on võimalik osta nii plekk-karbis karamellkomme kui ka vanu samovare. (Biba, 6.8)

Öeldakse, et Nõmme on Tallinna kõige mõnusam linnaosa, ning sellega on kerge nõustuda. Sümpaatne piirkond on omaette maailm, kus saab aimu kohalikust elust. Päev algab mõnusasti Nõmme turul, mis on pärast äsjast remonti tore ja hästi toimiv. Nõmme on vana puumajade piirkond, mida täiendavad nüüd huvitavad moodsad majad. Piirkonna ajalooga saab täpsemalt tutvuda raudteejaamas asuvas Nõmme muuseumis. (Kaleva, 9.8)

Lovely summer day in Nõmme market
Mõnus suvepäev Nõmme turul

Tallinna turgudel valitseb mõnus vanaaegne atmosfäär. Seal on palju väiketalunikke, kes müüvad oma aiasaadusi. Haapsalust on Tallinna keskturule müüma tulnud Magda Priinits. Ta pakub küpseid ploome, suuri ubasid, rusikasuurust tomatit ning väikseid kirsstomateid. Harva on väiketalunik laiemalt tuntud, kuid Põhja-Eestis asuv Uus-Kongo talu on saavutanud kuulsuse tänu hapukapsale. Saaremaa kuulsaid kukeseeni keskturul näha ei ole, aga Tartu maakond on hästi esindatud. Pakutakse seeni, pohli ja õunu. Ida-Eestist tulevad Mustvee kurgid ja Peipsiääre sibulad. (HS, 12.9)

Munakivisillutisega tänavad, pastelsed fassaadid, sihvakad kirikutornid ja punased kivikatused – keskaegne Tallinna vanalinn pakub elamust. Toompea, ajalooline valitsejate linnaosa, kõrgub 50 meetrit üle merepinna. All-linnas elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. See on linna tuiksoon restoranide, kõrtside ja kauplustega. Raekoja platsil tuleks kindlasti heita pilk majale number 11 – selles hoones asub üks maailma vanemaid tänaseni tegutsevaid apteeke. Raekoja hoone torn on kõrge, meenutades oma kujult veidi minaretti. Kas selle ehitamiseks on saadud inspiratsiooni idamaadest? Kohaliku rahvusköögiga saab tutvuda lähedalasuvas Kuldse Notsu kõrtsis. Jalutades mööda Pikka tänavat, jõuate Oleviste kirikuni. 16. sajandil oli see oma 159-meetrise torniga maailma kõrgeim ehitis! Torn oli ka teetähiseks meremeestele. Praegu saab ronida selle tippu nautimaks vaimustavat panoraamvaadet. Keskajal valmistati Tallinnas kuulsat martsipani. Üllataval kombel kasutati seda tollal esmajoones ravimina. Magusatööstuse ajaloost saab ilusa ülevaate Pikal tänaval asuvast martsipanimuuseumist. Kunstihuvilised peaksid tingimata külastama Kadrioru parki ja sealseid muuseume. (Voyages, oktoober 2009)

Tallinna ehteks on Põhjamaades kõige paremini säilinud keskaegne vanalinn
Tallinna ehteks on Põhjamaades kõige paremini säilinud keskaegne vanalinn
© Toomas Volmer, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Soomlaste lemmiksihtkoht Tallinn pakub uusi lastele sobivaid huviobjekte. Muuseumis Miia-Milla-Manda tekib hea tuju juba koridoris. Tallinna uusim lastele mõeldud paik on kõike muud kui igav traditsiooniline muuseum. Kõiki mänge võib ise proovida, samas on asjal ka õpetlik pool. „See pole pelgalt mängutuba. Proovime lapsed mängu kaudu panna asjade üle järele mõtlema,“ räägib muuseumi direktor Tanel Veeremaa. (TS, 23.12)

Tallinna ehteks on Põhjamaades kõige paremini säilinud keskaegne vanalinn. Munakivitänavatel jalutades saab suurepärase ettekujutuse õitsvatest aegadest, mil Tallinn oli tähtsaks Läänemere sadamalinnaks ja kuulus Hansaliitu. Väiksed õdusad kaminatule ja küünaldega kohvikud meelitavad külalisi. Kohalikest napsudest võib proovida kuulsat Saku õlut ja viina Viru Valge. Raeplatsil kõrgub uhke gooti stiilis raekoda, mis on tegutsenud alates 1422. aastast. See on 70 aastat varem, kui Kolumbus avastas Ameerika! (Taksidia, 8.11)

Jõuluturg

Väidetavalt püstitati Tallinna Raekoja platsile esimene avalik jõulupuu maailmas – traditsioon ulatub 1441. aastasse. Pidustuste juurde kuulus ka laul ja tants ning lauljaiks olid reeglina noored vallalised kaupmehed, kes ehitud kuuse ümber linnatüdrukuid tantsitasid. Lõpuks põletati puu ära. Tänavusele jõuluturule oodatakse ligi 200 000 külastajat ja puud ei ole kavas maha põletada. (The Times, 8.11)

Unustage ülerahvastatud kaubanduskeskused! Tõelise pühademeeleolu loovad laternatega kaunistatud linnaväljakud, maitsekad väljapanekud, käsitsi valmistatud kingitused. Parimate jõuluturgude nimistus on Dresdeni, Viini, Praha, Kopenhaageni, Strasbourgi kõrval väärika koha leidnud ka Tallinn. Tallinna jõuluturgu peetakse keskaegse vanalinna raeplatsil. Gooti stiilis raekojahoone lähedus annab kogu ettevõtmisele vanaaegse, muinasjutuliku ilme. Müüakse käsitööesemeid, näiteks vildist valmistatud ehteid, kübaraid, vitraaže, lambanahast ja puidust tooteid, nukke, küünlaid. Jaheda ilmaga aitavad võidelda hõõgvein, vürtsikad vorstikesed, hapukapsas, nautida saab ka martsipani ja piparkooke. Lähedalasuval Harju tänaval on avatud liuväli. Ärge unustage saata oma pühadetervitused jõuluvana postkontorist! (The Daily Telegraph, 12.11)

Romantiline jõuluturg Tallinna vanalinnas.
Romantiline jõuluturg Tallinna vanalinnas.
© Allan Alajaan, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Tähistada uut aastat ja jõulupühi Eestis on Vene turistide hulgas üha popim. Lisaks Raekoja platsile on uusaastapidustuste üheks keskmeks uus Nokia kontserdisaal, otse rahvusooperi kõrval. See on osa Solarise meelelahutuskeskusest, kus on hulgaliselt kauplusi, restorane, kinosaale. Nagu tavaks saanud, pakuvad paljud kesklinna hotellid ja restoranid Vene turistidele eriprogramme. Kes aga soovib linnakärast eemale, võib endale valida mõne vana uhke mõisa, mis luksuslikuks hotelliks muudetud. (Турбизнес, november nr 16)

End soojalt sisse mässida ja jalutada Tallinna vanalinna libedatel, külmunud tänavatel – see on igal juhul romantilisem, kui veeta talvepuhkus Bahamal! Raeplatsil on uhke kuuse ümber avatud intiimne jõuluturg. Tuledes säravate kioskite ümber levib mõnus glögihõng. Kauplemisel hoiab silma peal punakuueline jõulumees, keda saadavad kaks kaunist päkapikku. Erinevalt enamikust Lääne-Euroopa jõuluturgudest on Põhjala riikides õnnestunud säilitada õige atmosfäär ja autentsus. Õigupoolest ongi just talvine aeg ideaalne siinse ilu avastamiseks. (ViaMichelin, 15.12)

turismi pildid

Mikko Fritze

Mikko Fritze

SA Tallinn 2011 juhatuse liige

Mida ma teeksin, kui ma juba pikemat aega Eestis poleks käinud?

Ma lendaksin Tallinna ja seaksin end sisse ühte linna paljudest kaunitest hotellidest. Õhtuti einestaksin ma kuskil linna niisama arvukatest oivalistest restoranidest, et pärast seda mõnes keskaegses veinikeldris veel klaasike võtta. Keskaegne! Kõige selle keskel longiksin ma läbi vana Tallinna ning laseksin kaunil vanalinnal endale lihtsalt mõju avaldada.

Järgmisel päeval läheksin ma vahva Tšehhoslovakkiast pärit trammiga teisi linnaosi vallutama: peent Kadriorgu, aga ka puumajadega Kalamaja ja Koplit. Neis linnajagudes on palju avastamisväärset, millest ma end kaasa laseksin haarata. Pidepunktideks oleksid minu jaoks kahtlemata nii mõnigi kohvik ning Kadriorus kindlasti Kumu (kunstimuuseumi kohta tasuks kord googeldada!). Õhtul läheksin ma Kalma sauna. See vastab küll minu maitsele, kuid on pigem pisut tugevama närvikavaga inimeste jaoks. Amfiteatrisarnases leiliruumis on ülemistel lavalaudadel nii kuum, et seda talub vaid viltmüts peas ja käpikud käes.

Kolmandal päeval viiks tee mind Lahemaa rahvusparki, selle metsadesse ning eelkõige rabadesse. Võib-olla kõlab naljakalt, aga Eestit tasub külastada just rabade pärast. Rabade lihtne ilu ja puhtus loovad hingerahu. Lahemaa loodus on metsik ja ilus, kuid ööbima võib minna jälle tagasi Tallinna. Tõelise elamuse saab aga siis, kui jääda Lahemaale mitmeks päevaks. Siis tuleb kindlasti jalgratas kaasa võtta! (Tallinnas on väga häid laenutamisvõimalusi).

Mingil juhul ei saa mööda minna Läänemaast. Valitsevaks on siin arhitektuuri poolest harmooniline puitlinn Haapsalu. Ning juba tulevadki saared. Hiiumaale ja Saaremaale pääseb Tallinnast väga soodsalt ka lennukiga, kuid ehe on saartele sõita praamiga, lastes kiluleival hea maitsta.

Ideid on rohkem, kui ruumi nende kirjapanekuks. Peipsi, Tartu ja Lõuna-Eesti, Tallinna muuseumid, Eesti muusikafestivalid, sügisene seenelkäik, linnuvaatlus igal aastaajal, teadmine, et metsad kihavad karudest ja ilvestest, Pimedate Ööde Filmifestivali pöörased päevad…

Ning siis veel kõik see, millest ma veel midagi ei tea!

Puhas ja roheline Eestimaa

Kui te otsite tuuleveskeid, metsa ja erinevaid ilmastikuolusid, siis sõitke Eestisse. Eestil on 3794 km pikkune rannajoon, seal on 1400 järve ja 800 saart ning palju rahvusparke. Keskaja sarm elab Tallinnas Toompea jalami sillutatud tänavatel. Võimsad müürid ümbritsevad vana hansalinna, mida merepoolsest küljest kaitses Paks Margareeta sakslaste ja rootslaste vastu, kes nüüd jälle suurte hulkadena Tallinna tulevad. (Salzburger Nachrichten, 4.4)

Eesti, Läti ja Leedu on massiturismist veel puutumata, seepärast tuleks neid kiiresti külastada. Balti riike ühendab koobaltsinine Läänemeri, mille valgetel randadel saab teha pikki jalutuskäike. Siit leiab nii barokseid kui keskaegseid linnu ja losse, järvi, pikki rannaluiteid, männimetsa – Euroopa ühe paremini säilinud looduskeskkonna. Igal riigil on oma identiteet, keel ja traditsioonid. Luterlike ja Skandinaavia mõjudega Tallinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, ilusaim vaade linnale avaneb merelt. Keskaegses vanalinnas on tunda ajaloo hõngu, kuid on ka palju modernset: kohvikud ja glamuursed baarid, wifi-ühendusega hotellitoad ning nooblid kunstigaleriid. (Pleine Vie, juuni 2009)

Eesti saladus peitub värskuses
Eesti saladus peitub värskuses. Foto: Marko Mägi

Kujutlege maad, mis on nii puhas, et tänaval ei söanda suitsetadagi, maad, mis on nii roheline, et usute end jalutavat mägisel karjamaal pärast vihmasadu. Kujutlege maad, mis on nii modernne, et internetikohvikud on siin eilne päev ja kus kaasaegne disain ei jää millegi poolest alla Põhjamaade omale. See maa on Eesti. Minevik on mälestus ja tulevik on laul. Mis on selle riigi saladus? Võib-olla on see värskus. Eestlaste rahvussport on seenelkäimine. Looduslähedus ei ole siinsete inimeste jaoks midagi uut, maapiirkondades liikudes ei õnnestu teil leida maja, mille juurde ei kuuluks loomuliku osana saun. Saunal on eestlaste jaoks sügav tähendus – siin sündisid lapsed, siin pesti end, siin puhati. Sauna tähtsus ei ole ka tänapäeval kadunud, saunu leidub hotellides, linnamajades, kämpingutes. Kuid kõige mõnusamad saunad on ikka vanad ja maalähedased. Teadke, et kutse kodusele saunaõhtule on austusavaldus, millest ei sobi põhjuseta keelduda. (Metro, 15.9)

Eesti on oravate maa.
Eesti on oravate maa. Foto: Elvis Kõll

Eesti on oravate, mitte jäneste maa – siin saab elada puude ladvus, oksalt oksale hüpates, kordagi maad puutumata, sedavõrd tihedad on siinsed metsad. Ümbrus on vaikne, siin-seal on näha lihtsaid puumaju, tuli aknas ja suitsujuga korstnast vaikusse tõusmas. Majad meenutavad oma tagasihoidlikkuses Jaapanis nähtud hooneid. Valgust on vähe ka kõige päikselisemal talvepäeval. Inimesed on vaiksed, tuuled jäised ja vaatamata suurtele muutustele ühiskondlikus elus viimase kahekümne aasta jooksul, on okupatsiooniaja mälestused visad kaduma. (Le Figaro, 21.12)

Saared – parim paik lõõgastumiseks

Saared kuuluvad kaunimate paikade hulka Baltikumis. Keset Hiiumaad kõrgub 36-meetrine massiivne torn. See võimas ehitis on Kõpu tuletorn, vanim Läänemere majakas, mis tänaseni töötab. Eesti Tuletorni Selts tegutseb selle nimel, et 45 Eesti majakat turistidele avataks. Tuletornid säilitaksid oma vana funktsiooni, kuid lisaks sellele saaks neist turismiobjektid, mis meelitaksid külastajaid Eesti saartele. Hiiumaa metsateed on üksildased, üksildased on ka rannad. Hiiumaa on lummav, kuid vaja oleks rohkem häid ideid, algatusi ja inimesi, kes asja edasi viiks. (Süddeutsche Zeitung, 2.4)

Kõpu tuletorn on vanim Läänemere majakas, mis tänaseni töötab.
Kõpu tuletorn on vanim Läänemere majakas, mis tänaseni töötab. Foto: Getter Vahar

Eesti saared on parim paik aja maha võtmiseks ja lõõgastumiseks. Muhu saar, mis kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal kujutas endast Nõukogude impeeriumi kõige läänepoolsemat ääreala, on koos naabersaare Saaremaaga säilitanud tänaseni oma loomuliku puutumatuse. Tööstust siin ei ole, mistõttu saared näivad justkui ajas seisma jäänuna. Siin on parim viis puhkamiseks lihtsalt jalutuskäik männimetsas, suplus inimtühjas rannas või lõõgastus kohalikus spaas. Muhu saart armastasid juba okupatsiooniajal külastada kunstnikud. Praegu saab Koguvas imetleda kohalike käsitööliste loomingut. Kuulus Pädaste mõis aga pakub külastajale uhket luksusmiljööd. (The Times, 8.8)

Hiiumaa „Eiffeli“ torni ei seo sarnase rajatisega Pariisis mitte üksnes nimi, vaid ka avalikkuse suhtumine. Ka Eiffeli torni püstitamisel oli palju neid, kes nõudsid koletu monstrumi lammutamist, nüüd on see aga muutunud turismimagnetiks, mida külastavad miljonid turistid. Hiiumaa torni püstitanud Jaan ütleb, et on selle rajanud armsama mälestuseks ning lasta see lammutada tähendaks reeta oma armastus. Iga päev käib Jaani hoovis, kus torn seisab, kümneid turiste. (Первый канал, 19.9)

Mitmekülgne Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011

Kas Riia ja Vilnius on teid ära tüüdanud? Kihutage Tallinna! Tallinn on eelkõige tuntud oma kauni vanalinna poolest, mis on ümbritsetud hästi säilinud linnamüüriga. Müüri sees püüavad pilku punased kivikatused ja sihvakad kirikutornid. Kõik see ilu asub vaid kahetunnise laevasõidu kaugusel Helsingist, meelitades siia ohtralt külalisi Skandinaaviast. Prantslasi kohtab seevastu harva. Nad ei tea, millest ilma jäävad! Linnaga tutvumiseks on kõige parem alustada ringkäiku Toompealt. Siinsed vaateplatvormid avavad teile korraga linna ajaloo erinevaid perioode. Võrratu vanalinna kõrval näete sadamat, kaugemal Nõukogude arhitektuurile iseloomulikke kvartaleid. Kesklinnas tabab pilk ülimoodsaid kõrghooneid. Olles imetlenud õigeusu kiriku katedraali, laskuge all-linna, kust leiate Tallinna pärli – 15. sajandi alguses ehitatud raekoja. Ümberkaudsetes ajaloolistes hoonetes leidub hulganisti šikke restorane ja kohvikuid. Jätkake oma jalutuskäiku mööda Pikka tänavat – vaieldamatult on see linna kõige kaunim tänav! Suurgildi hoones asub ajaloomuuseum. Kui teil seejärel veel aega üle jääb, võtke ette kunstimuuseum Kumu Kadriorus, kus saate tutvuda eesti kunsti paremikuga. (20 minutes, 27.3)

18. sajandist pärit Kadrioru loss on kindlasti tutvumist väärt
18. sajandist pärit Kadrioru loss on kindlasti tutvumist väärt
© Toomas Volmer, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Tallinn pakub igaühele midagi. Säästuaegadel tasub korraldada tuur vanalinna sakraalehitistes ja tutvuda Niguliste kiriku kuulsa „Surmatantsuga” või Toomkiriku seinu katvate vappepitaafidega. Ent kirikud pole kaugeltki ainus, mida Tallinnal pakkuda on. Külastajaid ootavad hubased kohvikud, põnevad muuseumid ja kummalised vaatamisväärsused, nagu Pika Hermanni torn, Katariina käik, Paks Margareeta, Kiek in de Kök, Pikk ja Lühike jalg ning Kalev Spa. Baltikumi külma talve vastu leiab siit kindlasti rohtu. (The Times, 24.1)

Vabaduse platsi maa-aluse parkla kaevetööde käigus tulid linlaste rõõmuks maa alt välja vanad kaitsemüürid ja kahe keskaegse torni karkassid. Arheolooge üllatas 4500–5000 aasta vanuse asulakoha leidmine. Varem ei teatud, et Tallinna südames elati juba kiviajal. Kiviaegseid leide on kogunenud üle tuhande. Leiuks loetakse luust ja kvartskivist valmistatud nõu või tööriista tükki. Kiviaja kiht eristub Vabaduse platsi objektil heledama liivakihina. Sel ajal oli siin mererand, keskajal aga eeslinn. Rootsi ajal valmistuti praegusel Vabaduse platsil sõjaks: ehitati kaitsetunneleid ja -müüre ning vallikraave. Müürid ja üks keskaegne torn jäävad kõigile vaatamiseks välja ka pärast parkla valmimist. (HS, 3.2)

Keskajal sai apteegist osta vääriskive ja maiustusi. Ka Tallinnas asuv Raeapteek pakkus peaaegu 600 aastat tagasi oma klientidele kollast berülli kollapalaviku ja sinist safiiri katkupaisete raviks. Samamoodi usuti maiustuste ravivõimesse. Kõige kuulsam toode Raeapteegi riiulis oli martsipan. Tänapäeval on Raeapteegis ühendatud muuseum ja apteek. (ESS, 20.5)

Tallinn on parasjagu väike, et sellega jalgsi või ratastoolis tutvust teha. Toompea külastamisel tuleb arvestada tänavate suure kallakuga, mis võib ülesmineku raskeks teha. Vanalinnaga tutvumine piirdub peamiselt tänavatel jalutamise-veeremise ning väliterrassidega kohvikute ja restoranide külastamisega. Tallinnas on hansaaegset hõngu – palju kohvikuid, restorane, poode. Nagu keskajal, saab ka nüüd isegi karuliha maitsta. Sarnaselt teiste Euroopa linnadega muutub arhitektuur keskusest eemaldudes aina modernsemaks. Väljaspool vanalinna on liiklemine lihtsam. Meeldiv koht on vabaõhumuuseum, mille külastamine on puuetega inimestele tasuta. Muuseumis saab tutvuda eestlaste eluoluga 18. sajandist kuni 1930. aastateni. Tutvumist väärivad kindlasti ka Kadrioru park, loss ja Kumu kunstimuuseum, mille külastamine on liikumispuudega inimestele lihtsaks tehtud. (Yanous, aprill 2009)

Kumu kunstimuuseum.
Kumu kunstimuuseum.
© Karel Koplimets, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

2011. aastal saab Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks. Suvel on ajalooline Raekoja plats tänu kohvikutele ja paljudele platsil toimuvatele kontsertidele vanalinna keskpunktiks. Kitsastel tänavatel seigelda ja kohvikutes maiustusi mekkida on tõesti rõõm. Tallinnast leiab erakordselt hästi säilinud ja oskuslikult restaureeritud keskaegsete hoonete kompleksi. Näiteks on tänaseni säilinud pea pool keskaegsest linnamüürist. Mööda käsitööpoode kolades võite sattuda 1246. aastast pärit Dominiiklaste kloostrisse, kus 13. sajandil elas 60 munka. Tähelepanuväärne on ka 13. sajandil ehitatud Niguliste kirik, milles asub kuulus Bernt Notke „Surmatants“. Õitsengu saavutas Tallinn tänu hansalinna staatusele. Vanalinna ilu saab kõige paremini imetleda Toompealt, kus peamiselt asuvad riigi esindushooned ja välisriikide saatkonnad. (La Croix, 12.6)

Vähetuntud linnade võlu peitub selles, et esialgu ei oska neilt midagi oodata, saabudes võib aga kõigest vaimustuda. Tallinna arhitektuur on mõjutatud eri ajastuist, siin kohtuvad kummalisel viisil ida ja lääs. Hansaaegsed kaupmehemajad, tsaariaegsed puithoonestusega tööliskvartalid, Nõukogude perioodist pärit üksluised korrusmajad ja kaasaegne city loovad võõrais vastupandamatult unistava meeleolu. Siin osatakse kombineerida minevikumälestusi ja tulevikuvisioone loomaks rõõmsamat olevikku. (Roadbook, juuli-august 2009)

Noored näevad Tallinnas välja nagu Pariisiski, ent erinevalt prantsuse noortest räägib siinne noorem põlvkond täiuslikult inglise keelt ja on harjunud kasutama traadita interneti võimalusi. Vanalinn oma kitsaste käänuliste tänavate ja majakestega on justkui muuseum vabas õhus. All-linnas pulbitseb elu, kõikjal on poed, kohvikud või restoranid. Teisel pool linnamüüri on vanad puumajad, nõukogudeaegsed monumendid ja uued pilvelõhkujad. Jaamaturul valitseb klassikaline Ida-Euroopa hõng. Siit on võimalik osta nii plekk-karbis karamellkomme kui ka vanu samovare. (Biba, 6.8)

Öeldakse, et Nõmme on Tallinna kõige mõnusam linnaosa, ning sellega on kerge nõustuda. Sümpaatne piirkond on omaette maailm, kus saab aimu kohalikust elust. Päev algab mõnusasti Nõmme turul, mis on pärast äsjast remonti tore ja hästi toimiv. Nõmme on vana puumajade piirkond, mida täiendavad nüüd huvitavad moodsad majad. Piirkonna ajalooga saab täpsemalt tutvuda raudteejaamas asuvas Nõmme muuseumis. (Kaleva, 9.8)

Lovely summer day in Nõmme market
Mõnus suvepäev Nõmme turul

Tallinna turgudel valitseb mõnus vanaaegne atmosfäär. Seal on palju väiketalunikke, kes müüvad oma aiasaadusi. Haapsalust on Tallinna keskturule müüma tulnud Magda Priinits. Ta pakub küpseid ploome, suuri ubasid, rusikasuurust tomatit ning väikseid kirsstomateid. Harva on väiketalunik laiemalt tuntud, kuid Põhja-Eestis asuv Uus-Kongo talu on saavutanud kuulsuse tänu hapukapsale. Saaremaa kuulsaid kukeseeni keskturul näha ei ole, aga Tartu maakond on hästi esindatud. Pakutakse seeni, pohli ja õunu. Ida-Eestist tulevad Mustvee kurgid ja Peipsiääre sibulad. (HS, 12.9)

Munakivisillutisega tänavad, pastelsed fassaadid, sihvakad kirikutornid ja punased kivikatused – keskaegne Tallinna vanalinn pakub elamust. Toompea, ajalooline valitsejate linnaosa, kõrgub 50 meetrit üle merepinna. All-linnas elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. See on linna tuiksoon restoranide, kõrtside ja kauplustega. Raekoja platsil tuleks kindlasti heita pilk majale number 11 – selles hoones asub üks maailma vanemaid tänaseni tegutsevaid apteeke. Raekoja hoone torn on kõrge, meenutades oma kujult veidi minaretti. Kas selle ehitamiseks on saadud inspiratsiooni idamaadest? Kohaliku rahvusköögiga saab tutvuda lähedalasuvas Kuldse Notsu kõrtsis. Jalutades mööda Pikka tänavat, jõuate Oleviste kirikuni. 16. sajandil oli see oma 159-meetrise torniga maailma kõrgeim ehitis! Torn oli ka teetähiseks meremeestele. Praegu saab ronida selle tippu nautimaks vaimustavat panoraamvaadet. Keskajal valmistati Tallinnas kuulsat martsipani. Üllataval kombel kasutati seda tollal esmajoones ravimina. Magusatööstuse ajaloost saab ilusa ülevaate Pikal tänaval asuvast martsipanimuuseumist. Kunstihuvilised peaksid tingimata külastama Kadrioru parki ja sealseid muuseume. (Voyages, oktoober 2009)

Tallinna ehteks on Põhjamaades kõige paremini säilinud keskaegne vanalinn
Tallinna ehteks on Põhjamaades kõige paremini säilinud keskaegne vanalinn
© Toomas Volmer, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Soomlaste lemmiksihtkoht Tallinn pakub uusi lastele sobivaid huviobjekte. Muuseumis Miia-Milla-Manda tekib hea tuju juba koridoris. Tallinna uusim lastele mõeldud paik on kõike muud kui igav traditsiooniline muuseum. Kõiki mänge võib ise proovida, samas on asjal ka õpetlik pool. „See pole pelgalt mängutuba. Proovime lapsed mängu kaudu panna asjade üle järele mõtlema,“ räägib muuseumi direktor Tanel Veeremaa. (TS, 23.12)

Tallinna ehteks on Põhjamaades kõige paremini säilinud keskaegne vanalinn. Munakivitänavatel jalutades saab suurepärase ettekujutuse õitsvatest aegadest, mil Tallinn oli tähtsaks Läänemere sadamalinnaks ja kuulus Hansaliitu. Väiksed õdusad kaminatule ja küünaldega kohvikud meelitavad külalisi. Kohalikest napsudest võib proovida kuulsat Saku õlut ja viina Viru Valge. Raeplatsil kõrgub uhke gooti stiilis raekoda, mis on tegutsenud alates 1422. aastast. See on 70 aastat varem, kui Kolumbus avastas Ameerika! (Taksidia, 8.11)

Jõuluturg

Väidetavalt püstitati Tallinna Raekoja platsile esimene avalik jõulupuu maailmas – traditsioon ulatub 1441. aastasse. Pidustuste juurde kuulus ka laul ja tants ning lauljaiks olid reeglina noored vallalised kaupmehed, kes ehitud kuuse ümber linnatüdrukuid tantsitasid. Lõpuks põletati puu ära. Tänavusele jõuluturule oodatakse ligi 200 000 külastajat ja puud ei ole kavas maha põletada. (The Times, 8.11)

Unustage ülerahvastatud kaubanduskeskused! Tõelise pühademeeleolu loovad laternatega kaunistatud linnaväljakud, maitsekad väljapanekud, käsitsi valmistatud kingitused. Parimate jõuluturgude nimistus on Dresdeni, Viini, Praha, Kopenhaageni, Strasbourgi kõrval väärika koha leidnud ka Tallinn. Tallinna jõuluturgu peetakse keskaegse vanalinna raeplatsil. Gooti stiilis raekojahoone lähedus annab kogu ettevõtmisele vanaaegse, muinasjutuliku ilme. Müüakse käsitööesemeid, näiteks vildist valmistatud ehteid, kübaraid, vitraaže, lambanahast ja puidust tooteid, nukke, küünlaid. Jaheda ilmaga aitavad võidelda hõõgvein, vürtsikad vorstikesed, hapukapsas, nautida saab ka martsipani ja piparkooke. Lähedalasuval Harju tänaval on avatud liuväli. Ärge unustage saata oma pühadetervitused jõuluvana postkontorist! (The Daily Telegraph, 12.11)

Romantiline jõuluturg Tallinna vanalinnas.
Romantiline jõuluturg Tallinna vanalinnas.
© Allan Alajaan, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Tähistada uut aastat ja jõulupühi Eestis on Vene turistide hulgas üha popim. Lisaks Raekoja platsile on uusaastapidustuste üheks keskmeks uus Nokia kontserdisaal, otse rahvusooperi kõrval. See on osa Solarise meelelahutuskeskusest, kus on hulgaliselt kauplusi, restorane, kinosaale. Nagu tavaks saanud, pakuvad paljud kesklinna hotellid ja restoranid Vene turistidele eriprogramme. Kes aga soovib linnakärast eemale, võib endale valida mõne vana uhke mõisa, mis luksuslikuks hotelliks muudetud. (Турбизнес, november nr 16)

End soojalt sisse mässida ja jalutada Tallinna vanalinna libedatel, külmunud tänavatel – see on igal juhul romantilisem, kui veeta talvepuhkus Bahamal! Raeplatsil on uhke kuuse ümber avatud intiimne jõuluturg. Tuledes säravate kioskite ümber levib mõnus glögihõng. Kauplemisel hoiab silma peal punakuueline jõulumees, keda saadavad kaks kaunist päkapikku. Erinevalt enamikust Lääne-Euroopa jõuluturgudest on Põhjala riikides õnnestunud säilitada õige atmosfäär ja autentsus. Õigupoolest ongi just talvine aeg ideaalne siinse ilu avastamiseks. (ViaMichelin, 15.12)

turismi pildid

TURISM

 

Eesti muinasjutt meelitab turiste

Eesti on veetlev maa, mis veel 1980. aastatel raudse eesriide tagant läände piilus, peites endas palju avastamisväärset. Eesti on märkimisväärsete kontrastide maa, Skandinaavia külje all asuv väikeriik, mis on edukalt läbinud muutuse endisest Nõukogude Liidu osast 21. sajandi modernseks ja edumeelseks riigiks. Eesti asus 1991. aastal rõõmsameelselt kohanema lääne traditsioonidega. Eesti on maa, mis on omaks võtnud moodsa maailma, kuid samas ka hoidnud sellega distantsi, mis on suur saavutus, arvestades selle riigi sajanditepikkust võitlust oma identiteedi eest. (Birmingham Post, 09.07)

  • Eesti on märkimisväärsete kontrastide maa
  • Eesti on märkimisväärsete kontrastide maa. Foto: Graham Mitchell.

Aastaid pole olnud turisminduses nii selgeid trende kui praegu. Helsingi turismimessil Matka 2010 hakkas silma lähiturismi ning harrastus- ja teematurismi õitseng. EASi esindaja Soomes Toomas Tärk ütleb, et Eesti on endiselt soomlaste seas populaarne – üle poole 2,6 miljonist ööbimisest Eesti majutusasutustes võib kirjutada soomlaste arvele. See arv on tasapisi üha kasvanud. Populaarseim sihtkoht on Tallinn, kuid soomlaste pilt Eestist on saamas laiemaid mõõtmeid. „2010. aasta teemadeks on loodusturism ja aktiivpuhkus. Eestis saab näiteks golfi mängida, ratsutada, harrastada jalgrattasõitu või käimist, vaadelda linde ja tegeleda erinevate veespordialadega,“ annab Tärk vihjeid neile soomlastele, kes plaanivad Eestisse reisida. (Turun Sanomat, 27.01)

Iga päev suunduvad tuhanded soomlased üle lahe Eestisse. Eestis võetakse järgmise aasta algusest kasutusele euro. Arvatakse, et see elavdab soomlaste reisiindu tuleval sügisel, kuigi paljud turistid tunnevad hirmu hinnatõusu ees. Turistide elu muutub aga lihtsamaks, kuna enam pole vaja hindu kroonidest eurodesse ümber arvutada. (Kaleva, 04.08)

Kunagine Nõukogude vabariik Eesti on vene inimesele alati olnud midagi iseäralikku, hubast, armast, korrasolevat ja viisakat. Nõnda on jäänud siiani. Ehk on eestlaste väike rahvaarv põhjuseks, miks kõigesse neid ümbritsevasse suhtutakse nõnda suure hoole ja armastusega. Toitumisvõimalustega pole Eestis mingeid probleeme. Tundub, et Tallinn koosnebki vaid restoranidest, kohvikutest ja hotellidest. Mingit hingematvat eksootikat seal pole, aga lootused maitsvalt süüa täitusid igati. Nälga selles väikses Põhjala riigis ei jää keegi. Tere tulemast Eestisse – suure kulinaarse vaheldusrikkusega väikesesse riiki! (Кулинарный Эдем, 18.01)

Kümned Soome, Rootsi, Eesti ja Läti golfiklubid on alustanud koostööd golfiturismi hoogustamiseks. Hea laeva- ja lennuühendus lubab võrgustikku laiendada ka Baltimaadesse, rääkis oma visioonidest üks golfiturismi kesksetest figuuridest Agio OY juhataja Håkan Nordström.
Pakettide müügiga on juba algust tehtud ja kevadeks peaks kultuuri- ja gurmee-elamustega pikitud golfiturism täie hoo sisse saama. Eestist ühineb praegu ligikaudu 40 klubist koosneva koostöövõrgustikuga Niitvälja golfiklubi. (Kauppalehti, 20.09)

Tallinna maagiat otsima

Tallinna tänavatel kõndides on võimalik nautida kõiki progressiivsele ja kaasaegsele Euroopa linnale omaseid atraktsioone, alates rahvarohketest baaridest ja restoranidest ning lõpetades säravate poodide ja hotellidega.
Tallinn on üks vanemaid pealinnu Põhja-Euroopas, selle vanalinn on üks paremini säilinud linnamüüriga keskaegseid linnu, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Vaadates silmapiiril jooksvaid kitsaid tänavaid ja võlvialuseid, tunnete ajaloo hõngu ja seda, kuidas sajanditepikkuse vabadusvõitluse pärand on mõjutanud selle linna saatust. Tänapäeval seisab Tallinn aga infotehnoloogia esirinnas, mis on muutnud maailma tundmatuseni. Üks vanemaid pealinnu maailmas on nüüdseks ka üks tehnoloogiasõbralikumaid. (Birmingham Post, 09.07)

Tallinna vanalinna erakordsus meenutab Walt Disney fantaasiamaailma, olles justkui välja võetud otse 16. sajandist ja asetatud keskpäraselt halli Põhja-Euroopa linna keskele. Siinne turismitööstus on nüüdseks muutunud maitsekamaks, pakkudes maiuspalasid absoluutselt kõigile. (The Times, 05.11)

  • Vaade Tallinna vanalinnale
  • Tallinna vanalinn meenutab Walt Disney fantaasiamaailma
    Foto: Allan Alajaan

Tallinn hoiab maailma kõige külmemate pealinnade pingereas –30 kraadiga 8. kohta. Talvine Tallinn on justkui võlumaa, mis pakub külalisele tõelise reisielamuse. Siin saab vanalinna rajatud liuväljal uisutada, et seejärel suunduda mõnda õdusasse kohvikusse kuuma jooki nautima. (The Independent, 12.01)

Paljude jaoks piirdub reis Eestisse ühe päevaga Tallinna vanalinna mõnusatel tänavatel, kuid Tallinnas ning terves Eestis on palju teisigi kohti, kus suvepuhkuse ajal ringi kolada. Paljudele võivad uueks elamuseks olla näiteks bastionikäigud Tallinnas. Teistsuguse kogemuse osaliseks saab Patarei vanglat külastades. 21. sajandi alguses suletud vangla on suvel rahvale avatud ning moodustab osa karmist lähiajaloost. (Kauppalehti, 07.06)

Eesti mereäärne pealinn Tallinn on väike ja üllatusi täis. Tallinna vanalinn on pärand Hansa Liidu hiilgavatest ja jõukatest aegadest. Vanalinna müüride vahel satute käänuliste munakivitänavate, keskaegsete gildihoonete ja kõrgete kirikutornide maagilisse kuningriiki. Raske on rääkida Tallinna vanalinnast kasutamata sõna „muinasjutt“, ometi on see paik täis ka tõelist elu. See linn on kasvanud välja oma süngest Nõukogude minevikust ja pikast võõrvallutusi täis ajaloost. Tallinn on ehe ja võluvalt puutumatu. Lisaks vanalinnale võib vaadata lauluväljakut, kus peetakse iga viie aasta järel Eesti üldlaulupidu. Laululava paistab kätte ka Kadrioru pargis, mis on meeldivaks oaasiks oma hobukastanite, sirelite ja tammedega. Siinsed eriilmelised aiad ja barokkstiilis Kadrioru lossi kujundas Peeter Suure jaoks Itaalia arhitekt Niccolo Michetti pärast Põhjasõda.
Keskaegse mulje tasakaalustamiseks maksab külastada üht ebaharilikku muuseumi. Kalev on Balti riikide suurim šokolaadivalmistaja ja Kalevi muuseumis saab näha šokolaadikarpe ja kommipabereid nii 1920ndatest kui ka taasiseseisvumisajast.
Tallinnas on palju häid õhtustamisvõimalusi, aga ehk soovite proovida just kohalikke roogi? Eesti köök pärineb Saksamaalt ja Venemaalt. Lihatoidud ja metsloomaliha on laialt levinud ning kõige kõrvale serveeritakse kartulit. Pakutakse ka leiba, mida saab süüa süldiga. (The Irish Times, 20.03)

  • Eesti – suure kulinaarse vaheldusrikkusega väike riik
  • Eesti – suure kulinaarse vaheldusrikkusega väike riik.
    Foto: Toomas Tuul

Kui turistilõksudest mööda minna, võib Tallinnas soodsalt väga head toitu maitsta. Seal on võimalik tutvuda ka eksootiliste maitsetega. Tallinnas on terve hulk kaukaasia restorane, mille eriroaks on uhked šašlõkid. Vanalinna servas asuvad ka aafrika restoran ning moodsaid eesti toite pakkuv restoran. Muidugi tasub külastada ka eestlaste lemmikpaiku. (Helsingin Sanomat, 20.05)

Tallinna hotellide hinna ja kvaliteedi suhe pole kunagi parem olnud. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhi Feliks Mäguse hinnangul on hinnad Tallinna hotellides hiilgeaegadega võrreldes langenud keskmiselt 30 protsenti. Hinnalanguse taga on hotellitubade arvu kiire kasv viimastel aastatel. Mäguse sõnul kasvas nõudlus hotellitubade järele märgatavalt, kui Eestist sai 2004. aastal Euroopa Liidu liige. Kahel järgneval aastal hakati ehitama mitmeid uusi hotelle, seda soosis ka pankade laenupoliitika. (Talouselämä, 20.02)

Pärnusse päevitama

Pärnul on pikkade traditsioonidega maailmatasemel kuurordikuulsus, mis võtab tänapäeval vastu külalisi kuni 50 riigist. Ka Venemaa turistide hulk kasvab jõudsalt, nemadki sõidavad siia ilu ja tervise järele. Siinsed spaad pakuvad nii lõõgastumis- kui ka tervise taastamise võimalusi. (RATA-News, 25.06)

Pärnu on purjepaadi-turismi pealinn. Samuti peetakse Pärnut parimaks paigaks Läänemere ääres, kus tegelda surfamise ja teiste veespordialadega. Pärnu on olnud loomeinimeste suvituslinn nii 19. sajandil kui ka Nõukogude ajal. Vana hansalinn kinnistab oma suvepealinna staatust ohtrate kultuuriüritustega. Eriline pärl on linna mitmekilomeetrine liivarand. (RATA-News, 23.06)

Matkama metsa või rabasse, jalutama ajaloohõngulistesse loodusparkidesse

Põhja-Eesti on imelistest elamustest tulvil. Soome lahe kaldale 1971. aastal rajatud Lahemaa rahvuspargis võib nautida rikast taimestikku, lisaks asuvad seal hingematvalt kaunid mõisad uhkete parkidega, muinasaegsed linnused ja vanad ehedad kalurikülad. Kuigi piirkonnas võib lasta end hellitada ka ökospaas või sulistada veepargis, on ajaloo hõngu tunda peaaegu igal pool. Eesti mõisate õitseaeg oli 18. sajandil ja 19. sajandi alguses. Mõisakompleksid olid suurejoonelised: peahoonet võisid ümbritseda isegi kümnete hektarite suurused pargid majade, väikeste järvede ja sildadega. Palmse mõisas saab tõepärase ettekujutuse Eestile omasest mõisakultuurist. Vihula mõisas on tänapäev põimunud minevikuga. Suursugustest ehitistest õhkub ajalugu, kuid nende sisemus peidab kaasaegset tehnoloogiat. Ajalooga võib tutvust teha ka mujal kui mõisates. Rakvere linnus on vahva reisisihtkoht kogu perele. Linnas leidub muudki omapärast. Eestlasi tuntakse laulurahvana, kuid eesti mehed väljendavad end ka tantsu kaudu. (Seura, 31/2010)

  • Palmse mõis
  • Palmse mõisas saab tõepärase ettekujutuse Eestile omasest mõisakultuurist.
    Foto: Jarek Jõepera

Kaunis suveparadiisis Vihulas asub kolm omanäolist mõisakaunitari – Palmse, Sagadi ja Vihula mõis. Restaureeritud mõisatest tuntuim on ehk barokne Palmse mõis. „Veel umbes sada aastat tagasi oli Eestis üle 1100 mõisa, kuid tasahilju hakkasid need lagunema. Taastamisinnustus sai 1970ndatel Palmses alguse, kuid liiga paljud mõisad olid selleks ajaks juba hävinud,“ räägib EASi turismiesindaja Soomes Toomas Tärk. Hurmava roosades toonides Sagadi mõisa hooned paiknevad ebasümmeetriliselt. See on üks vähestest rokokoostiilis ehitatud ehitistest Eestis ning selle ajalugu on teada 15. sajandi keskpaigani. Sagadi mõis läks 1970ndate lõpus Eesti metsamajandi kätte, kes on korda teinud ja restaureerinud ühtekokku 18 ehitist. Mõisa endises viljaaidas ja vankrikuuris tegutseb veel praegugi riigi ainus metsamuuseum. (Turun Sanomat, 02.06)

Tipu küla paikneb Soomaa rahvuspargi keskel. Külas tegutseb Tipu looduskool, kus toimuvad keskkonnasäästlikkust propageerivad üritused. Looduskooli valmimisele aitas kaasa Saksamaal Minden-Lübbecke maakonnas tegutsev ühing Partner für Estland e.V. Saksamaa Minden-Lübbecke ja Viljandi maakonna koostöö on kestnud juba ligi 20 aastat. Tulevikus tahetakse koostööd jätkata Tipu küla looduskooli arendamisel plaanitakse renoveerida vana koolimaja ja jääkelder ning ehitada puidutöökoda. Eesmärgiks on parandada inimese ja looduse vahelist suhet ning peatada inimeste võõrandumine loodusest, tuues neile lähemale alternatiivseid eluviise. (Wochenanzeiger-herford.de, 11.08)

Õrn tuul, mändide aroom ja kauge säutsumine. Korralik koht pärastlõunaseks jalutuskäiguks perega.
Maapind vetrus nagu pehme puding, justkui oleksime lõbusal atraktsioonil.
Teised matkad võivad kiidelda iluga ja haruldaste loomadega, kuid veidraks perelõbuks on parim matk Eesti turbarabades, kus vettinud maastik muudab iga sammu väikeseks seikluseks.
Lahemaa rahvuspargis on turbarabad sisuliselt suur veega küllastunud, mädanenud taimsest ainest mass ning tihti isegi mitu jalga sügav. Osa pargist on täidetud jalgradadega, mis võimaldavad jalutada ilma rabale astumata, kuid see ei oleks pooltki nii elamusterohke kogemus.
Eestlastel on pikka aega olnud vaimne side oma rabadega, siin käiakse üksindust nautimas ning rabas kasvavaid jõhvikaid korjamas. Neis piirkondades elab ka palju loomi-linde, sealhulgas metsised, metssead ja metskitsed. Pr. Ivandi, kelle keskkonnasõbraliku suunitlusega seiklusreisibüroo korraldab reise suurema osa aastast, lausub, et parim aastaaeg raba külastada on sügis, kuna sellel ajal pakub maa punast, pruuni ja kollast värvipaletti ning vesi ei ole veel külmunud, muutes maapinna vetruvaks. (New York Times, 19.08)

  • Endla raba
  • Eestlastel on pikka aega olnud vaimne side oma rabadega

Soome ja Eesti on käima lükanud ajalooliste parkide arendusprojekti, mille eesmärgiks on välja selgitada parkide hetkeolukord ning kavandada neile pikaajalised, uuringutel põhinevad hoolduskavad. „Eesmärk on arendada Varsinais-Soome, Häme ning Tartu, Saare ja Jõgeva parke,“ räägib projektijuht Antti Karlin Turu ülikoolist. „Piiriülene regionaalkoostöö lisab projektitööle sünergiat ning aitab säilitada ajalooliste parkide mõnesaja-aastased väärtused ka tulevastele põlvkondadele,“ jätkab Karlin. Soome ja Eesti huvitavamatest parkidest on kavas kokku panna marsruut, mis saab tulevikus loodetavasti kogu Läänemere regiooni ajalooliste parkide keti osaks. (Turun Sanomat 17.01)

Saared – Eesti oma Bullerbyd

Eesti saarte maastik meenutab kirjanik Astrid Lindgreni Bullerby küla. Neil, kes end siin välja lülitada ei suuda, on mõni tõsine probleem. Vaade on lihtsalt jumalik: puhevil lammastega mahlakad karjamaad, kirjud aasad, männimetsad, luited, üksildased liivarannad ning kõige selle ümber laiumas Läänemeri. Kiirustamine on Lääne-Eesti saartel võõras. Umbes pooled Hiiumaa elanikest elavad Kärdlas, teine pool hajutatult külades ja üksildastes taludes. Hiiumaa maamärgiks on saare läänetipus asuv Kõpu tuletorn. Saare lõunatipust sõidab praam üle mere Saaremaale. Saaremaad ja Muhu saart ühendab tamm. Muhu paelub ajaloolise kaluriküla ja rookatustega majadega ning Muhu tulevikumuusika festival meelitab igal aastal ligi üha rohkem külastajaid. (Die Presse, 20.03)

  • Muhu
  • Lääneranniku saared olid Nõukogude ajal keelupiirkond.
    Foto: Paavo Eensalu

Väikene Muhu saar ei ole jäänud mujalgi maailmas märkamata. Times of Malta avaldab nimekirja kümnest maailma ilusaimast saarest. Üheksandal kohal on pingereas Muhu. 2000 elanikuga Muhu saarelt leiab külaline töötava tuuleveski, rikkaliku folklooripärandi, väikese luksushotelli ja spaa. (Times of Malta, 08.01)

Samal ajal kui Tallinna südalinnast on saamas justkui turistide mängulinn, mis meelitab laevaturiste ja kruiisilaevade seltskondi, hoiavad Lääne-Eesti väikesed saared siiani elus Eesti mässumeelseid muinasaegseid kombeid. On selge, et kristlus on nendesse põhjapoolsetesse maadesse jõudnud hiljem kui mujale. Kui revolutsionäärid 1919. aastal mõrvasid Pädaste paruni – tsaar Nikolai II jahikapteni –, peatus aeg ka Pädaste mõisahoones, mis oli seni olnud paruni suvekodu. Axel von Buxhoevedeni murest murtud lesk suundus aga Saksamaale, Pädastesse ealeski naasmata. Samal ajal kui tormilisel 20. sajandil purustasid Eestit sõjad ja Nõukogude võim, vajus Pädaste mõis vaikselt unustusse ja lagunes. Nii nagu muinasjuttudes ärkab kaunis printsess, nii on nagu võluväel ärganud ka Pädaste mõis. (Manchester Confidential, 20.07)

Kihnu saar on killuke Eesti kaardil, kuid vaatamata sellele on tegemist Riia lahe suurima ja Eesti suuruselt seitsmenda saarega. Saar on põhjast lõunasse 7 km ja idast läände 10 km suur. Selle unustatud paiga püsielanikkond on umbes 600 inimest. Kuid saar paistab eredalt silma oma kultuuripärandi säilitamisega. 2003. aastast kuulub Kihnu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. See on ainuke paik Eestis, kus naised kannavad igapäevaselt rahvarõivad ja elanikud peavad lugu enam kui saja aasta vanustest rahvalauludest. Saar koosneb neljast külast, kus kõigis on oma väike külapood. Need armsad poed pole pelgalt toiduainete ostmiseks – need on ka kokkusaamise paigad, kus külaelanikud muljeid vahetavad. Kõik meenutab justkui vanu häid aegu, kui välja arvata kaasaegsete võimaluste, nagu traadita interneti ja kaardimakseterminalide olemasolu. (travel.ru 07.06)

Eestlasi võluvad lääneranniku saared, mis olid Nõukogude ajal keelupiirkonnas. Saaremaa on suurim ja tuntuim saar, kuid siiski puutumata. Selle pealinnast Kuressaarest leiab lossivaremed ja mitu moodsat spaahotelli. Üldiselt on aga kõige tähtsam siiski loodus: vaiksed rannad, metsad ja haruldased metsalilled. (The Independent, 15.08)

Soome lahe ja Läänemere rannikul kõrgub lausa 71 Eesti tuletorni. Esimest neist hakati ehitama Hansa Liidu nõudmisel. Tuletorn sai Kõpu poolsaarel valmis 1531. aastal. Kroonikad annavad teada, et majaka ülalpidamine oli Eestile suur ohver. Ainuüksi puid kulus tuletorni valgustamiseks igal aastal tohutult. Majakaid ehitati meresõidu ohutuse tagamiseks saartele ja poolsaarte tippu, tihtipeale raskesti ligipääsetavatesse paikadesse. Majakavahid elasid koos perekonnaga aasta ringi muust maailmast eraldatult ning hoolitsesid majaka eest. Kui majakad automatiseeriti, lahkusid majakavahidki ning enamik Eesti tuletornidest hakkas lagunema. Hiiumaal on lisaks Kõpu tuletornile korrastatud ja külastajatele avatud ainult Ristna ja Tahkuna tuletorn. Ristna tuletorni konstruktsioon telliti 1873. aastal Prantsusmaalt Eiffeli tehasest. Ka Tahkuna tuletorni metallkarkass on Eiffeli tehtud, majakas on ostetud Pariisi maailmanäituselt. (Helsingin Sanomat 14.05)

Euroopa matkakaardil asuv Hiiumaa, mis oli külma sõja ajal Nõukogude Liidu raudse eesriide taga, pakub kirglikule matkajale kõike: eraldatust, imekaunist loodust ning hästi tähistatud radu. Külastamist väärib Hiiumaa põhjapoolseimas tipus asuv Tahkuna majakas. Teel sinna kohtab matkaja Teise maailmasõja aegseid ehitisi. Majakast vaid mõne meetri kaugusel asub sõjajärgse Euroopa rängima laevaõnnetuse mälestusmärk. 28. septembril 1994. aastal uppus Stockholmi teel olnud reisilaev Estonia. Edasi matkatakse Kõpu poolsaare suunas, kus asub võimas Kõpu tuletorn. Tegemist on vanima Läänemere-äärse tuletorniga. Majakate saar Hiiumaa oma imekauni looduse ja üksildaste matkaradadega on kindlasti külastamist väärt. ( RP-online 19.12)

turismi pildid

 

Eesti muinasjutt meelitab turiste

Eesti on veetlev maa, mis veel 1980. aastatel raudse eesriide tagant läände piilus, peites endas palju avastamisväärset. Eesti on märkimisväärsete kontrastide maa, Skandinaavia külje all asuv väikeriik, mis on edukalt läbinud muutuse endisest Nõukogude Liidu osast 21. sajandi modernseks ja edumeelseks riigiks. Eesti asus 1991. aastal rõõmsameelselt kohanema lääne traditsioonidega. Eesti on maa, mis on omaks võtnud moodsa maailma, kuid samas ka hoidnud sellega distantsi, mis on suur saavutus, arvestades selle riigi sajanditepikkust võitlust oma identiteedi eest. (Birmingham Post, 09.07)

  • Eesti on märkimisväärsete kontrastide maa
  • Eesti on märkimisväärsete kontrastide maa. Foto: Graham Mitchell.

Aastaid pole olnud turisminduses nii selgeid trende kui praegu. Helsingi turismimessil Matka 2010 hakkas silma lähiturismi ning harrastus- ja teematurismi õitseng. EASi esindaja Soomes Toomas Tärk ütleb, et Eesti on endiselt soomlaste seas populaarne – üle poole 2,6 miljonist ööbimisest Eesti majutusasutustes võib kirjutada soomlaste arvele. See arv on tasapisi üha kasvanud. Populaarseim sihtkoht on Tallinn, kuid soomlaste pilt Eestist on saamas laiemaid mõõtmeid. „2010. aasta teemadeks on loodusturism ja aktiivpuhkus. Eestis saab näiteks golfi mängida, ratsutada, harrastada jalgrattasõitu või käimist, vaadelda linde ja tegeleda erinevate veespordialadega,“ annab Tärk vihjeid neile soomlastele, kes plaanivad Eestisse reisida. (Turun Sanomat, 27.01)

Iga päev suunduvad tuhanded soomlased üle lahe Eestisse. Eestis võetakse järgmise aasta algusest kasutusele euro. Arvatakse, et see elavdab soomlaste reisiindu tuleval sügisel, kuigi paljud turistid tunnevad hirmu hinnatõusu ees. Turistide elu muutub aga lihtsamaks, kuna enam pole vaja hindu kroonidest eurodesse ümber arvutada. (Kaleva, 04.08)

Kunagine Nõukogude vabariik Eesti on vene inimesele alati olnud midagi iseäralikku, hubast, armast, korrasolevat ja viisakat. Nõnda on jäänud siiani. Ehk on eestlaste väike rahvaarv põhjuseks, miks kõigesse neid ümbritsevasse suhtutakse nõnda suure hoole ja armastusega. Toitumisvõimalustega pole Eestis mingeid probleeme. Tundub, et Tallinn koosnebki vaid restoranidest, kohvikutest ja hotellidest. Mingit hingematvat eksootikat seal pole, aga lootused maitsvalt süüa täitusid igati. Nälga selles väikses Põhjala riigis ei jää keegi. Tere tulemast Eestisse – suure kulinaarse vaheldusrikkusega väikesesse riiki! (Кулинарный Эдем, 18.01)

Kümned Soome, Rootsi, Eesti ja Läti golfiklubid on alustanud koostööd golfiturismi hoogustamiseks. Hea laeva- ja lennuühendus lubab võrgustikku laiendada ka Baltimaadesse, rääkis oma visioonidest üks golfiturismi kesksetest figuuridest Agio OY juhataja Håkan Nordström.
Pakettide müügiga on juba algust tehtud ja kevadeks peaks kultuuri- ja gurmee-elamustega pikitud golfiturism täie hoo sisse saama. Eestist ühineb praegu ligikaudu 40 klubist koosneva koostöövõrgustikuga Niitvälja golfiklubi. (Kauppalehti, 20.09)

Tallinna maagiat otsima

Tallinna tänavatel kõndides on võimalik nautida kõiki progressiivsele ja kaasaegsele Euroopa linnale omaseid atraktsioone, alates rahvarohketest baaridest ja restoranidest ning lõpetades säravate poodide ja hotellidega.
Tallinn on üks vanemaid pealinnu Põhja-Euroopas, selle vanalinn on üks paremini säilinud linnamüüriga keskaegseid linnu, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Vaadates silmapiiril jooksvaid kitsaid tänavaid ja võlvialuseid, tunnete ajaloo hõngu ja seda, kuidas sajanditepikkuse vabadusvõitluse pärand on mõjutanud selle linna saatust. Tänapäeval seisab Tallinn aga infotehnoloogia esirinnas, mis on muutnud maailma tundmatuseni. Üks vanemaid pealinnu maailmas on nüüdseks ka üks tehnoloogiasõbralikumaid. (Birmingham Post, 09.07)

Tallinna vanalinna erakordsus meenutab Walt Disney fantaasiamaailma, olles justkui välja võetud otse 16. sajandist ja asetatud keskpäraselt halli Põhja-Euroopa linna keskele. Siinne turismitööstus on nüüdseks muutunud maitsekamaks, pakkudes maiuspalasid absoluutselt kõigile. (The Times, 05.11)

  • Vaade Tallinna vanalinnale
  • Tallinna vanalinn meenutab Walt Disney fantaasiamaailma
    Foto: Allan Alajaan

Tallinn hoiab maailma kõige külmemate pealinnade pingereas –30 kraadiga 8. kohta. Talvine Tallinn on justkui võlumaa, mis pakub külalisele tõelise reisielamuse. Siin saab vanalinna rajatud liuväljal uisutada, et seejärel suunduda mõnda õdusasse kohvikusse kuuma jooki nautima. (The Independent, 12.01)

Paljude jaoks piirdub reis Eestisse ühe päevaga Tallinna vanalinna mõnusatel tänavatel, kuid Tallinnas ning terves Eestis on palju teisigi kohti, kus suvepuhkuse ajal ringi kolada. Paljudele võivad uueks elamuseks olla näiteks bastionikäigud Tallinnas. Teistsuguse kogemuse osaliseks saab Patarei vanglat külastades. 21. sajandi alguses suletud vangla on suvel rahvale avatud ning moodustab osa karmist lähiajaloost. (Kauppalehti, 07.06)

Eesti mereäärne pealinn Tallinn on väike ja üllatusi täis. Tallinna vanalinn on pärand Hansa Liidu hiilgavatest ja jõukatest aegadest. Vanalinna müüride vahel satute käänuliste munakivitänavate, keskaegsete gildihoonete ja kõrgete kirikutornide maagilisse kuningriiki. Raske on rääkida Tallinna vanalinnast kasutamata sõna „muinasjutt“, ometi on see paik täis ka tõelist elu. See linn on kasvanud välja oma süngest Nõukogude minevikust ja pikast võõrvallutusi täis ajaloost. Tallinn on ehe ja võluvalt puutumatu. Lisaks vanalinnale võib vaadata lauluväljakut, kus peetakse iga viie aasta järel Eesti üldlaulupidu. Laululava paistab kätte ka Kadrioru pargis, mis on meeldivaks oaasiks oma hobukastanite, sirelite ja tammedega. Siinsed eriilmelised aiad ja barokkstiilis Kadrioru lossi kujundas Peeter Suure jaoks Itaalia arhitekt Niccolo Michetti pärast Põhjasõda.
Keskaegse mulje tasakaalustamiseks maksab külastada üht ebaharilikku muuseumi. Kalev on Balti riikide suurim šokolaadivalmistaja ja Kalevi muuseumis saab näha šokolaadikarpe ja kommipabereid nii 1920ndatest kui ka taasiseseisvumisajast.
Tallinnas on palju häid õhtustamisvõimalusi, aga ehk soovite proovida just kohalikke roogi? Eesti köök pärineb Saksamaalt ja Venemaalt. Lihatoidud ja metsloomaliha on laialt levinud ning kõige kõrvale serveeritakse kartulit. Pakutakse ka leiba, mida saab süüa süldiga. (The Irish Times, 20.03)

  • Eesti – suure kulinaarse vaheldusrikkusega väike riik
  • Eesti – suure kulinaarse vaheldusrikkusega väike riik.
    Foto: Toomas Tuul

Kui turistilõksudest mööda minna, võib Tallinnas soodsalt väga head toitu maitsta. Seal on võimalik tutvuda ka eksootiliste maitsetega. Tallinnas on terve hulk kaukaasia restorane, mille eriroaks on uhked šašlõkid. Vanalinna servas asuvad ka aafrika restoran ning moodsaid eesti toite pakkuv restoran. Muidugi tasub külastada ka eestlaste lemmikpaiku. (Helsingin Sanomat, 20.05)

Tallinna hotellide hinna ja kvaliteedi suhe pole kunagi parem olnud. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhi Feliks Mäguse hinnangul on hinnad Tallinna hotellides hiilgeaegadega võrreldes langenud keskmiselt 30 protsenti. Hinnalanguse taga on hotellitubade arvu kiire kasv viimastel aastatel. Mäguse sõnul kasvas nõudlus hotellitubade järele märgatavalt, kui Eestist sai 2004. aastal Euroopa Liidu liige. Kahel järgneval aastal hakati ehitama mitmeid uusi hotelle, seda soosis ka pankade laenupoliitika. (Talouselämä, 20.02)

Pärnusse päevitama

Pärnul on pikkade traditsioonidega maailmatasemel kuurordikuulsus, mis võtab tänapäeval vastu külalisi kuni 50 riigist. Ka Venemaa turistide hulk kasvab jõudsalt, nemadki sõidavad siia ilu ja tervise järele. Siinsed spaad pakuvad nii lõõgastumis- kui ka tervise taastamise võimalusi. (RATA-News, 25.06)

Pärnu on purjepaadi-turismi pealinn. Samuti peetakse Pärnut parimaks paigaks Läänemere ääres, kus tegelda surfamise ja teiste veespordialadega. Pärnu on olnud loomeinimeste suvituslinn nii 19. sajandil kui ka Nõukogude ajal. Vana hansalinn kinnistab oma suvepealinna staatust ohtrate kultuuriüritustega. Eriline pärl on linna mitmekilomeetrine liivarand. (RATA-News, 23.06)

Matkama metsa või rabasse, jalutama ajaloohõngulistesse loodusparkidesse

Põhja-Eesti on imelistest elamustest tulvil. Soome lahe kaldale 1971. aastal rajatud Lahemaa rahvuspargis võib nautida rikast taimestikku, lisaks asuvad seal hingematvalt kaunid mõisad uhkete parkidega, muinasaegsed linnused ja vanad ehedad kalurikülad. Kuigi piirkonnas võib lasta end hellitada ka ökospaas või sulistada veepargis, on ajaloo hõngu tunda peaaegu igal pool. Eesti mõisate õitseaeg oli 18. sajandil ja 19. sajandi alguses. Mõisakompleksid olid suurejoonelised: peahoonet võisid ümbritseda isegi kümnete hektarite suurused pargid majade, väikeste järvede ja sildadega. Palmse mõisas saab tõepärase ettekujutuse Eestile omasest mõisakultuurist. Vihula mõisas on tänapäev põimunud minevikuga. Suursugustest ehitistest õhkub ajalugu, kuid nende sisemus peidab kaasaegset tehnoloogiat. Ajalooga võib tutvust teha ka mujal kui mõisates. Rakvere linnus on vahva reisisihtkoht kogu perele. Linnas leidub muudki omapärast. Eestlasi tuntakse laulurahvana, kuid eesti mehed väljendavad end ka tantsu kaudu. (Seura, 31/2010)

  • Palmse mõis
  • Palmse mõisas saab tõepärase ettekujutuse Eestile omasest mõisakultuurist.
    Foto: Jarek Jõepera

Kaunis suveparadiisis Vihulas asub kolm omanäolist mõisakaunitari – Palmse, Sagadi ja Vihula mõis. Restaureeritud mõisatest tuntuim on ehk barokne Palmse mõis. „Veel umbes sada aastat tagasi oli Eestis üle 1100 mõisa, kuid tasahilju hakkasid need lagunema. Taastamisinnustus sai 1970ndatel Palmses alguse, kuid liiga paljud mõisad olid selleks ajaks juba hävinud,“ räägib EASi turismiesindaja Soomes Toomas Tärk. Hurmava roosades toonides Sagadi mõisa hooned paiknevad ebasümmeetriliselt. See on üks vähestest rokokoostiilis ehitatud ehitistest Eestis ning selle ajalugu on teada 15. sajandi keskpaigani. Sagadi mõis läks 1970ndate lõpus Eesti metsamajandi kätte, kes on korda teinud ja restaureerinud ühtekokku 18 ehitist. Mõisa endises viljaaidas ja vankrikuuris tegutseb veel praegugi riigi ainus metsamuuseum. (Turun Sanomat, 02.06)

Tipu küla paikneb Soomaa rahvuspargi keskel. Külas tegutseb Tipu looduskool, kus toimuvad keskkonnasäästlikkust propageerivad üritused. Looduskooli valmimisele aitas kaasa Saksamaal Minden-Lübbecke maakonnas tegutsev ühing Partner für Estland e.V. Saksamaa Minden-Lübbecke ja Viljandi maakonna koostöö on kestnud juba ligi 20 aastat. Tulevikus tahetakse koostööd jätkata Tipu küla looduskooli arendamisel plaanitakse renoveerida vana koolimaja ja jääkelder ning ehitada puidutöökoda. Eesmärgiks on parandada inimese ja looduse vahelist suhet ning peatada inimeste võõrandumine loodusest, tuues neile lähemale alternatiivseid eluviise. (Wochenanzeiger-herford.de, 11.08)

Õrn tuul, mändide aroom ja kauge säutsumine. Korralik koht pärastlõunaseks jalutuskäiguks perega.
Maapind vetrus nagu pehme puding, justkui oleksime lõbusal atraktsioonil.
Teised matkad võivad kiidelda iluga ja haruldaste loomadega, kuid veidraks perelõbuks on parim matk Eesti turbarabades, kus vettinud maastik muudab iga sammu väikeseks seikluseks.
Lahemaa rahvuspargis on turbarabad sisuliselt suur veega küllastunud, mädanenud taimsest ainest mass ning tihti isegi mitu jalga sügav. Osa pargist on täidetud jalgradadega, mis võimaldavad jalutada ilma rabale astumata, kuid see ei oleks pooltki nii elamusterohke kogemus.
Eestlastel on pikka aega olnud vaimne side oma rabadega, siin käiakse üksindust nautimas ning rabas kasvavaid jõhvikaid korjamas. Neis piirkondades elab ka palju loomi-linde, sealhulgas metsised, metssead ja metskitsed. Pr. Ivandi, kelle keskkonnasõbraliku suunitlusega seiklusreisibüroo korraldab reise suurema osa aastast, lausub, et parim aastaaeg raba külastada on sügis, kuna sellel ajal pakub maa punast, pruuni ja kollast värvipaletti ning vesi ei ole veel külmunud, muutes maapinna vetruvaks. (New York Times, 19.08)

  • Endla raba
  • Eestlastel on pikka aega olnud vaimne side oma rabadega

Soome ja Eesti on käima lükanud ajalooliste parkide arendusprojekti, mille eesmärgiks on välja selgitada parkide hetkeolukord ning kavandada neile pikaajalised, uuringutel põhinevad hoolduskavad. „Eesmärk on arendada Varsinais-Soome, Häme ning Tartu, Saare ja Jõgeva parke,“ räägib projektijuht Antti Karlin Turu ülikoolist. „Piiriülene regionaalkoostöö lisab projektitööle sünergiat ning aitab säilitada ajalooliste parkide mõnesaja-aastased väärtused ka tulevastele põlvkondadele,“ jätkab Karlin. Soome ja Eesti huvitavamatest parkidest on kavas kokku panna marsruut, mis saab tulevikus loodetavasti kogu Läänemere regiooni ajalooliste parkide keti osaks. (Turun Sanomat 17.01)

Saared – Eesti oma Bullerbyd

Eesti saarte maastik meenutab kirjanik Astrid Lindgreni Bullerby küla. Neil, kes end siin välja lülitada ei suuda, on mõni tõsine probleem. Vaade on lihtsalt jumalik: puhevil lammastega mahlakad karjamaad, kirjud aasad, männimetsad, luited, üksildased liivarannad ning kõige selle ümber laiumas Läänemeri. Kiirustamine on Lääne-Eesti saartel võõras. Umbes pooled Hiiumaa elanikest elavad Kärdlas, teine pool hajutatult külades ja üksildastes taludes. Hiiumaa maamärgiks on saare läänetipus asuv Kõpu tuletorn. Saare lõunatipust sõidab praam üle mere Saaremaale. Saaremaad ja Muhu saart ühendab tamm. Muhu paelub ajaloolise kaluriküla ja rookatustega majadega ning Muhu tulevikumuusika festival meelitab igal aastal ligi üha rohkem külastajaid. (Die Presse, 20.03)

  • Muhu
  • Lääneranniku saared olid Nõukogude ajal keelupiirkond.
    Foto: Paavo Eensalu

Väikene Muhu saar ei ole jäänud mujalgi maailmas märkamata. Times of Malta avaldab nimekirja kümnest maailma ilusaimast saarest. Üheksandal kohal on pingereas Muhu. 2000 elanikuga Muhu saarelt leiab külaline töötava tuuleveski, rikkaliku folklooripärandi, väikese luksushotelli ja spaa. (Times of Malta, 08.01)

Samal ajal kui Tallinna südalinnast on saamas justkui turistide mängulinn, mis meelitab laevaturiste ja kruiisilaevade seltskondi, hoiavad Lääne-Eesti väikesed saared siiani elus Eesti mässumeelseid muinasaegseid kombeid. On selge, et kristlus on nendesse põhjapoolsetesse maadesse jõudnud hiljem kui mujale. Kui revolutsionäärid 1919. aastal mõrvasid Pädaste paruni – tsaar Nikolai II jahikapteni –, peatus aeg ka Pädaste mõisahoones, mis oli seni olnud paruni suvekodu. Axel von Buxhoevedeni murest murtud lesk suundus aga Saksamaale, Pädastesse ealeski naasmata. Samal ajal kui tormilisel 20. sajandil purustasid Eestit sõjad ja Nõukogude võim, vajus Pädaste mõis vaikselt unustusse ja lagunes. Nii nagu muinasjuttudes ärkab kaunis printsess, nii on nagu võluväel ärganud ka Pädaste mõis. (Manchester Confidential, 20.07)

Kihnu saar on killuke Eesti kaardil, kuid vaatamata sellele on tegemist Riia lahe suurima ja Eesti suuruselt seitsmenda saarega. Saar on põhjast lõunasse 7 km ja idast läände 10 km suur. Selle unustatud paiga püsielanikkond on umbes 600 inimest. Kuid saar paistab eredalt silma oma kultuuripärandi säilitamisega. 2003. aastast kuulub Kihnu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. See on ainuke paik Eestis, kus naised kannavad igapäevaselt rahvarõivad ja elanikud peavad lugu enam kui saja aasta vanustest rahvalauludest. Saar koosneb neljast külast, kus kõigis on oma väike külapood. Need armsad poed pole pelgalt toiduainete ostmiseks – need on ka kokkusaamise paigad, kus külaelanikud muljeid vahetavad. Kõik meenutab justkui vanu häid aegu, kui välja arvata kaasaegsete võimaluste, nagu traadita interneti ja kaardimakseterminalide olemasolu. (travel.ru 07.06)

Eestlasi võluvad lääneranniku saared, mis olid Nõukogude ajal keelupiirkonnas. Saaremaa on suurim ja tuntuim saar, kuid siiski puutumata. Selle pealinnast Kuressaarest leiab lossivaremed ja mitu moodsat spaahotelli. Üldiselt on aga kõige tähtsam siiski loodus: vaiksed rannad, metsad ja haruldased metsalilled. (The Independent, 15.08)

Soome lahe ja Läänemere rannikul kõrgub lausa 71 Eesti tuletorni. Esimest neist hakati ehitama Hansa Liidu nõudmisel. Tuletorn sai Kõpu poolsaarel valmis 1531. aastal. Kroonikad annavad teada, et majaka ülalpidamine oli Eestile suur ohver. Ainuüksi puid kulus tuletorni valgustamiseks igal aastal tohutult. Majakaid ehitati meresõidu ohutuse tagamiseks saartele ja poolsaarte tippu, tihtipeale raskesti ligipääsetavatesse paikadesse. Majakavahid elasid koos perekonnaga aasta ringi muust maailmast eraldatult ning hoolitsesid majaka eest. Kui majakad automatiseeriti, lahkusid majakavahidki ning enamik Eesti tuletornidest hakkas lagunema. Hiiumaal on lisaks Kõpu tuletornile korrastatud ja külastajatele avatud ainult Ristna ja Tahkuna tuletorn. Ristna tuletorni konstruktsioon telliti 1873. aastal Prantsusmaalt Eiffeli tehasest. Ka Tahkuna tuletorni metallkarkass on Eiffeli tehtud, majakas on ostetud Pariisi maailmanäituselt. (Helsingin Sanomat 14.05)

Euroopa matkakaardil asuv Hiiumaa, mis oli külma sõja ajal Nõukogude Liidu raudse eesriide taga, pakub kirglikule matkajale kõike: eraldatust, imekaunist loodust ning hästi tähistatud radu. Külastamist väärib Hiiumaa põhjapoolseimas tipus asuv Tahkuna majakas. Teel sinna kohtab matkaja Teise maailmasõja aegseid ehitisi. Majakast vaid mõne meetri kaugusel asub sõjajärgse Euroopa rängima laevaõnnetuse mälestusmärk. 28. septembril 1994. aastal uppus Stockholmi teel olnud reisilaev Estonia. Edasi matkatakse Kõpu poolsaare suunas, kus asub võimas Kõpu tuletorn. Tegemist on vanima Läänemere-äärse tuletorniga. Majakate saar Hiiumaa oma imekauni looduse ja üksildaste matkaradadega on kindlasti külastamist väärt. ( RP-online 19.12)

turismi pildid