ÄRIKLIIMA

Ärikultuur

Türklased on üldiselt väga ärilembesed ning kontakti loomine käib ruttu. Samas tõsiste kokkulepeteni jõudmine võtab aega ning kannatlikkust – eestlaslik kohe asja juurde asumine ei pruugi Türgis edu tuua. Teine peamine reegel põhjamaalasele on: rääkida, rääkida, rääkida.
Türgi keeles on tavaline viisakuspöördumine eesinimi ja sellele järgnev bey ([bei]; härra) või hanım ([hanõm]; proua) – nt Mart bey, Liisa hanım. Samas kasutavad türklased Lääne partneritega automaatselt ka meile tavapärast perekonnanime pidi pöördumist.

Inglise keele tase on Türgis üldiselt nõrk. Suuremates firmades, kellel on laiem partnerite võrgustik, räägitakse inglise keelt vabalt (eriti Istanbulis), ent väiksemate firmadega koostööks ning ametialaste paberite ajamiseks on hädavajalik palgata korralik tõlk.

E-post on äriringkondades levinud suhtlusvahend, kuid kindlasti tasub alati üle helistada! Kõik kokkulepped on tark fikseerida paberil. Tarne- ja maksetähtaegadest peetakse üldiselt kinni korralikult, samas on türklasele omane nö inimliku mõõtmega arvestamine, mistõttu paari päeva ringis hilinemistest enamasti probleemi ei tehta.

Äri on Türgis väga personaalne. Tihti eelistatakse töötada koos inimestega, keda juba eelnevalt tuntakse või keda mõni tuttav soovitab. Seda ei tasu tingimata tõlgendada korruptsioonina (mida Türgis loomulikult esineb), vaid pigem võtta kui aegade jooksul välja kujunenud harjumust uute kontaktide leidmiseks. Omavaheline suhtlus on türklaste jaoks elu kõige loomulikum osa ning „helista sõbrale“ varianti kasutab türklane sadu kordi rohkem kui eestlane (näiteks ka tee leidmiseks võõras linnas, selmet kaardilt järele vaadata).

Türgi ühiskonnas on hierarhial tunduvalt kaalukam osa kui Eestis ning see kehtib ka äri ajamisel. Tiitlitest peetakse väga täpselt kinni ning oma volitustest naljalt üle ei astuta. Samas, kuna otse „ei“ ütlemist ei peeta heaks tooniks, siis antakse äraütlemise asemel tihti lubadusi asja üle edasi mõelda või kolleegidega arutada, et hiljem oleks võimalik äraütlemise põhjus mõne teise asjaolu arvele kirjutada ning seega enda ja teie „nägu“ ja hea läbisaamine „päästa“.

Ärikohtumised toimuvad tavaliselt kontoris või lõuna vormis ning erinevalt levinud stereotüübist algavad suhteliselt täpselt. Kohtumisel on äärmiselt ebaviisakas asuda kohe oma pakkumisest rääkima. Sissejuhatus on sama oluline kui läbirääkimiste sisu ning alustatakse (pika) seltskondliku vestlusega. Sobivateks teemadeks on positiivsed muljed Türgist, kohaliku köögi hõrgutised, jalgpall, perekond, firma ajalugu vms. Poliitikat võiks vähemalt esimestel kohtumistel vältida. Türgi partneri soov teie kohta rohkem teada saada on siiras – Eesti mõistes liiga isikliku või isegi agressivse uudishimuna tunduvad küsimused on türklaste jaoks normaalsed ning eesmärk on lihtsalt oma tulevast koostööpartnerit paremini tundma õppida. Kui kohtumine toimub söögilaua taga, siis pole üllatav, kui „asja“ juurde jõutakse alles pärast magustoitu – türklased armastavad süüa ning oma kööki ka teistele tutvustada. Lõunasöögile tasub varuda vähemalt kaks tundi, õhtusöögile isegi rohkem.

Tänamine on türklase jaoks palju rohkem kui pelk „aitäh“. Väga tavaline on kingituste vahetamine ning külalise/võõrustaja suhtes igakülgse austuse näitamine. Eriti heaks tooniks on inimese tänamine kolleegide või tähtsate külaliste juuresolekul (hierarhia!).

Partnerite leidmine

Elektroonilisi kontaktipäringuid saab teha näiteks Türgi investeerimisportaalis  või Türgi ekspordiagentuuri IGEME veebilehel. Samal lehel on üleval ka info Türgi firmade esindatusest erinevatel messidel nii Türgis kui välismaal.

Arvestades Türgi suurust tasub tõsiselt kaaluda oma äri alustamist provintsi tasandil – see on mõistlik nii tootmismastaapide kui turuga kohanemise mõttes. Konkreetse piirkonna partnerite leidmisel aitavad meelsasti vastava provintsi/linna kaubandus-tööstuskojad. Türgis on kaubandus-tööstuskodadesse kuulumine kohustuslik.

Samuti tasub kontaktide leidmisel kasutada Eesti aukonsulite abi.

Ettevõtte asutamine

Alustav ettevõte peab laskma end kanda kohalikku äriregistrisse ja registreerima kohalikus kaubandus/tööstuskojas. Sissemakse miinimummäär on 0,04% algkapitalist ja see peab olema deponeeritud Türgi Keskpanka või mõnda Türgi riigile kuuluvasse panka (Ziraatbank, Halkbank). Ideaaljuhul võtab ettevõtte asutamine Türgis vaid ühe päeva, tegelikkuses võiks kõikide dokumentide ajamiseks arvestada siiski vähemalt nädalaga.

Tavalisimad ettevõtlusvormid on aktsiaselts (Limitet Şirket), osaühing (Anonim Şirket) ja usaldusühing (Komandit Şirket). Välisriigi ettevõtted saavad Türgis rajada ka nn sidekontoreid (İrtibat Bürosu; liaison office) ja filiaale (Şube; branch).

Üksikasjalikumaid juhtnööre kõigist firma asutamisega seotud sammudest annab Türgi investeerimisportaali sektoripõhine käsiraamat.

Välisinvestoritele on tegevuseks avatud peaaegu kõik sektorid. Telekommunikatsioonisektoris on väliskapitali maksimaalmääraks 25% ning merenduses ja lennutranspordis 49%. Finantsteenuste ning energeetika sektoris tegutsemine nõuab valitsuse eriluba nii välismaistelt kui türgi investoritelt. Samuti kehtivad välismaalastele piirangud kinnisvara omandamisel (mitte rohkem kui 2,5 hektarit maad; hoonete puhul vastavalt iga omavalitsuse tingimustele).
Äritegemise lihtsuse edetabelis (2010) on Türgi 183 riigi seas 65. kohal. Eesti asub 17. kohal.

Elamis- ja tööload

Eesti kodanikud võivad turismi eesmärgil Türki reisida viisavabalt (kuni 90 päeva poole aasta jooksul). Muudel eesmärkidel Türki reisimisel (õppimine, töö, rahvusvahelised autojuhid, perega taasühinemine jms) on vajalik enne reisi taotleda eesmärgikohane viisa või elamisluba.
Dokumentidega seotud küsimustes pöörduge palun Türgi Suursaatkonda Tallinnas.

Kasulikku infot elamis- ja töölubade kohta saab ka Töö- ja sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Maksud ja kohalik tööjõud

Ettevõtte tulumaksumäär Türgis on 20%.
Eraisikute tulumaks on progressivne, varieerudes 15% ja 40% vahel.

Käibemaks on sõltuvalt kaubast 3%, 8% või 18%. Naftatoodetele, gaasile, lahustitele, transpordivahenditele, tubakale, alkoholile ja luksuskaupadele kehtib lisaks eritarbimismaks.

Autoomanikud peavad kaks korda aastas tasuma automaksu (suurus sõltub sõidukist).
Pärimis- ja kinkemaksu määr on vara hinnalisusest sõltuvalt 1 – 30%.

Töönädala maksimumpikkus Türgis on 45h, üle selle tehtav töö kuulub tasustamisele 1,5-kordse palgaga või korvamisele puhkusega (1,5h iga üle aja töötatud tunni eest). Nädalavahetustel ja riigipühadel tehtud üleajatöö tasustatakse kahekordselt.
Puhkus on sõltuvalt töötaja staažist 15 – 26 kalendripäeva aastas.
Miinimumpalga suurus on 796,5 TL (≈ 345 EUR).
Sotsiaalmaksu maksavad nii tööandja (36,5 – 41,5%) kui töötaja (15%).

Ingliskeelne ülevaade Türgi maksusüsteemist.

Toll

Türgi Tolliameti kodulehe kaubanduse sektsioonis on ülevaatlik info kehtiva tollireeglistiku kohta (sh tariifid kaubagruppide lõikes). Tasulist detailinfot Türgi tollirežiimi kohta pakub veebileht www.tariff-tr.com.

Vaidluste lahendamine

Türgi seadusandluses on sätted omandi- ja lepinguõiguse kohta, samuti on olemas eraldi äriõigus ning pankrotiseadus. Samas on kohtusüsteem tugevalt ülekoormatud ning vaidluste lahendamine seetõttu väga ajamahukas.

Türgi seadus tunnistab ka siduvaid rahvusvahelisi arbitraažiotsuseid välisriigi firma ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisel, ent praktikas on vähemalt üks juhtum, kus Türgi kohus on erafirma kaebusega seotud rahvusvahelisest otsusest “üle sõitnud”.

Intellektuaalse omandi kaitse

Intellektuaalse omandi kaitse on Türgis viimastel aastatel kõvasti edasi arenenud, ent mõningaid probleeme on jätkuvalt, eriti seoses kaubamärkide ning autoriõigustega kaitstud kaupade piraatlusega ning ebapiisava infokaitsega ravimitööstuse teadusuuringutes.
Piraatluse vastu võitlemiseks on seaduses sätestatud kopsakad trahvid ning kuigi piraatluse juhtumite arv kahaneb aeglaselt, on märkimisväärselt sagenenud piraatlusega seotud juhtumite jõudmine kohtu ette.