Eesti välismeedias 9.-16. september 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS 

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

VARIETY
Estonia enters 'St. Tony' in Oscar race

Tumedates toonides sürreaalne reis läbi keskastme ametniku keseakriisi, Veiko Õunpuu „Püha Tõnu kiusatus“ on Eesti valik kandideerimaks parima välismaise filmi Oscarile.
Mart Tanieli intrigeeriva operaatoritööga 114-minutilist filmi on võrreldud David Lynchi parimate töödega oma võime poolest publikut provotseerida.
(Estonia enters 'St. Tony' in Oscar race. Nick Holdsworth,Variety.com, 10.09.10)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE DAILY TELEGRAPH
The RAF can be trimmed but to cut the Navy and Army is insane

Maailm on täis ohte – vajame rohkem raha armee ülalpidamiseks.
Briti armee endine ülemjuhtaja Sir Richard Dannatt nimetab kavandatavaid kaitsekulutuste kärpeid läbimõtlematuteks - armee finantseerimise vähendamine halvendab riigi kaitsevõimet terveks generatsiooniks.
Kaitseministeeriumi alluvuses töötab 85 000 ametnikku, laias laastus sama palju, kui Kuninglikes Õhujõududes ja Mereväes kokku. Esimene kokkuhoiukoht oleks seega seal, sellist hulka kontoritöötajaid ülal pidada ei ole jätkusuutlik ettevõtmine. Ülejäänud kärpekohad, nagu Sir Richard osutab, sõltuvad sellest, milliseid konkreetseid ohte julgeolekule me järgneva 10-15 aasta jooksul näeme esile kerkivat. Samuti sellest, milline on meie nägemust Suurbritannia kohast rahvusvahelisel areenil järgnevatel aastakümnetel.
Oht julgeolekule on pigem reaalne kui kujuteldav. Maailm on praegu ohtlikum koht, kui mistahes ajal alates varastest 60-ndatest, mil iga hetk võis oodata tuumasõja puhkemist.
Teiste potentsiaalsete konfliktikolletele kõrval osutas Sir Richard ka võimalikule Vene agressioonile Balti riikides: Need riigid on NATO ja Euroopa Liidu liikmed. Venemaa
Kaliningradi enklaav piirneb territoriaalselt Leedu ja Poolaga. Leedu, Läti ja Eesti kõik omavad vene rahvusvähemusi, kes on neis maades ebapopulaarsed tänu brutaalsele kohtlemisele, mis nende poolt maade põliselanikkondadele aastatel 1944 kuni 1990 osaks sai. Venemaal on lihtne leida põhjust tülinorimiseks, nii nagu see juhtus Gruusiaga. Kas need on meist kaugelejäävad maad, millest me midagi teada ei taha? Või - pidades silmas meie rolli NATO-s, Euroopa Liidus ja mis kõige tähtsam, Lääne tsivilisatsioonis kui sellises, mille eest me läksime sõtta 1939. aastal ja mida me kaitesime läbi kogu Külma Sõja perioodi – kas me tunneme, et meil on selles asjas midagi öelda?
(The RAF can be trimmed but to cut the Navy and Army is insane. Simon Heffer, The Daily Telegraph, 14.09.10)

Strategic Defence and Security Review: four future scenarios and how they might play out

The Daily Telegraphi kaitsekorrespondent refereerib Suurbritannia Kaitseministeeriumi analüüsipaberit, the Future Character of Conflict. Dokument ennustab, et 2029. aastaks suureneb maailmas konfliktide tõenäosus ühelt poolt tänu ressursside vähenemisele ja teisalt maa elanikkonna kasvule 8,3 miljardini. Artikkel refereerib lähemalt nelja tulevase konflikti stsenaariumi. Need on: Pakistan 2018, Iran 2016, Uganda 2023 ja Balti riigid 2022.
Balti riigid 2022
• Kriis: Vene armee on moderniseeritud ja karmikäeline, Venemaa territooriumi laiendamise ambitsiooni omav president kutsub üles integreerima kolm Balti riiki Vene Föderatsiooni, koosseisu, sundides neid välja astuma NATO-st. Vallandub küberrünnakute laviin Balti riikide valitsusasutuste vastu ja Venemaalt lähtuvad energiakanalid keeratakse kinni. Venemaa testib NATO kannatlikkust. Laiaulatuslikud vene armee ”manöövrid” on algamas piiriregioonides. FSB tekitatud pingekolded tärkavad ka teistes satelliitriikides Gruusiast kuni Ukraina ja Valgeveneni.

• Reaktsioon: Läti, Leedu ja Eesti apelleerivad NATO artikkel 5-le. NATO otsustab saata pingekoldesse divisjoni, mis koosneb kolmest, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa brigaadist. Brigaadid dislotseeruvad Balti riikide piiridele. USA, Euroopas nüüd vähendatud armeekoosseisudega, jääb konfliktis neutraalsele positsiooonile.

• Resultaat: Briti brigaad on hästi ja mitmekülgselt relvastatud ja Kuninglikud Õhujõud saadavad oma Typhoonid Balti lennuväebaasidesse. Briti allveelaevad sisenevad Läänemerre, kuulates pealt vene sõjaväesidet ja püüdes tuvastada vene allveelaevu. Lennukikandja Queen Elisabeth, renoveeritud ja varustatud kahega kolmest Royal Combined Air Fleet F35 eskadronist, suundub koos prantsuse lennukikandjaga Põhjamerele. Kiire ja laiaulatuslik reaktsioon Venemaa agressioonile näitab, et NATO-l on oma liikmete kaitsmisega tõsi taga. Küberrünnak Läti vastu lõpeb sellega, et briti Joint Cyber Warfare Force häkib sisse ja kahjutustab Kremli juhtimiskeskuse

• Tõenäosus: väga tõenäoline

• Valmisolek: ei ole

(Strategic Defence and Security Review: four future scenarios and how they might play out. Thomas Harding, The Daily Telegraph, 14.09.10)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LES ÉCHOS
Paavo Järvi joue l'ouverture

15. ja 16. septembril on esmakordselt Pariisi orkestri eesotsas eestlasest dirigent Paavo Järvi. On toonitatud muusiku välist sarnasust Venemaa peaministri Vladimir Putiniga. Kuid võimu saavutab ta hoopis teiste meetoditega. "Muusikud ei ole seal selleks, et saada dirigendilt käske või õppida eristama head halvast. Meie töö põhineb üksteise vastastikkusel kuulamisel,"seletab muusik. Paavo Järvi on sündinud 1962. aastal Tallinnas, õppinud Ameerikas ning alates 2001. aastast Cincinnati orkestri dirigent ning Frankfurdi orkestri juht. See kirglik muusikakoguja on kursis Pariisi orkestri traditsioonide ja tööga ning imetleb eriliselt orkestri kunagist dirigenti Charles Munch´i. Ta ei saabu orkestri etteotsa sooviga korraldada revolutsiooni, kuid siiski saab repertuaar olema varasemast laiem. Seda kinnitab ka hooaja esimeseks ettekandele tulevaks teoseks valitud soome helilooja Sibeliuse teos "Kullervo". "Ma kasvasin üles kuulates vene XX sajandi heliloojaid ja saksa romantikuid, kuid mul on kirg prantsuse muusika, tema värvide ja senusaalsuse vastu," seletab Paavo Järvi. Võime kindlad olla, et kuulsa maestro Neeme Järvi poja käe all avastab Pariisi orkester uusi lähenemisi ja astub välja konventsionaalsest programmist.

MAGAZINE FORUMOPERA
Kullervo de Sibelius : un événement rare

Pariisi sümfooniorkestri uus dirigent alustab tõeliselt erakordse programmiga. 15. Ja 16.septembril tuleb ettekandele Sibeliuse "Kullervo". Hindamatuks teeb kontserdi tõik, et just Paavo Järvi on see, kellele kuulub teose muusikaajalukku graveerija tiitel : hiljuti on Virgin Recordsi alt ilmunud plaat Stockholmi Kuningliku Filharmooniorkestri esituses, Paavo Järvi juhtimisel. Pariisis on teost ette kandma kutsutud ka fantastiline Eesti Rahvusmeeskoor. Soololauljad on Soile Isokoski ja Juha Uusitalo. Paavo Järvi jätkab uuenduslikul lainel : 10. novembril tuleb ettekandele Sibeliuse "Tapiola" ja Prokofievi VI sümfoonia.
(Kullervo de Sibelius : un événement rare, Magazine Forumopera, 14/09)

Veel saab Paavo Järvi algavast hooajast Pariisi orkestri peadirigendina lugeda:
La nouvelle baguette de l’Orchestre de Paris, Emmanuelle Giuliani, La Croix

Järvi joue l'ouverture, Philippe Venturini, Les Échos, 14/09

AEROCONTACT
Estonian Air commande trois CRJ 900 à Bombardier

Estonian Air teatas 13. septembril, et sõlmiti leping Bombardier lennukitootjaga kolme CRJ900 NextGen tüüpi lennuki ostuks. Lennukite kohaletoimetamine algab 2011. aasta alguses ja kestab kuni 2012. aastani. Uued lennukid asuvad teenindama peamiselt äri-sihtkonti. See kokkulepe asendab eelmist, mis sõlmiti Estonian Airi suurosaniku SAS-iga 2008. aastal ja tühistati 2010. aasta kevadel. Praegune leping jõustub, kui Eesti riigikogu kiidab heaks riigi osaluse kasvu rahvusliku lennufirma kapitalis.
SASis on käimas tegevuse põhjalikud ümberkorraldused ja kuna lennufirma soovib varasest enam keskenduda Skandinaavia turule, soovitakse vähendada oma osalust Estonian Airis. Mais 2010 jõudsid Eesti valitsus ja rootsi lennufirma kokkuleppele, mille järgi lubas valitsus investeerida rahvuslikku lennufirmasse 21 miljonit eurot, mille järel kukuks SASi osalus Estonian Airis 49 protsendilt kümnele protsendile.
(Estonian Air commande trois CRJ 900 à Bombardier, Emilie Drab, Aerocontact , 13/09)

Sama uudist kajastas ka Air journal, 14/09

ROMANDIE NEWS
La Lituanie veut associer les pays baltes à un projet de terminal gazier

Leedu kuulutas, et kavatseb kaasata Eesti ja Läti plaanitavasse gaasijaama ehitusse, et vähendada regiooni energiasõltuvust Venemaast. "Me peame jaama ehitama omadest vahenditest, aga edaspidi tuleb meil seda jagada Läti ja Eestiga, vastavalt iga riigi vajadustele," rääkis Leedu energiaminister Arvydas Sekmokas. Ta lisas, et loomulikult tuleb kahel teisel riigil tagasi maksta Leedu investeeringud. Juulis teatas Leedu valitsus oma otsusest alustada vedelgaasi jaama ehitamist Balti mere rannikule, Klaipeda lähistele. Tööd peaksid algama enne 2012. aastat. Leedu energiaminister kinnitas, et Euroopa Komisjon toetab vaid kolme Balti riigi kasutuseks mõeldud terminali rajamist. Samas tunnistas ta, et majanduslik abi projektile saab Euroopa Liidu poolt tõenäoliselt võimalikuks alles pärast 2014. aastat. Projekti kogumaksumuse hinda Leedu minister veel ei avalikkustanud. Hetkel on Venemaa gaasimagnaat Gazprom ainus Leedu varustaja. Gaas peab Leetu jõudmiseks läbima Valgevene ning Leedut mõjutavad Venemaa ja Valgevene vahelised tülid. Näiteks juunis vähenes gaasitarne Venemaalt 40% võrra, kuna Valgevenel ja Venemaal olid lahkhelid transiidiõiguste ja arvete maksmise osas.
(La Lituanie veut associer les pays baltes à un projet de terminal gazier , AFP, 14/09)

LA VOIX DU NORD
Pauline, de l’Audomarois aux rivages de l’Estonie

21-aastane Pauline Melliet asus elama Eesti pealinna Tallinnasse. Ootamatu valik, mis pärast üht seal veedetud aastat on muutnud selle Balti riigi tüdruku tõeliseks lemmikus. Oma õpingute kestel tuli tüdrukul veeta üks aasta välismaal. Kõikidest riikidest, kus tema ülikoolil partnerülikoole leidus, valis neiu just Tallinna Tehnikaülikooli Eestis. Miks siis? Tüdruk valis Eesti ja Tallinna, sest tahtis külastada Balti riike ja Eesti on odavam kui Rootsi või Soome. "Ma ei kahtse midagi, Eesti on üllatav riik!" lausub ta nüüd. Pauline oli ka praktikal ühes Eesti infotehnoloogiafirmas, mis võimaldas tal ringi reisida Eesti naaberriikides : Venemaal, Rootsis, Soomes... Puudust tundis tüdruk oma Prantsusmaast eemal veedetud ajal lisaks perele ja sõpradele eelkõige heast baguette'ist, croissante´ist ja pasteedist. Vihmast ja külmast polnud tal aga Eestis võimalik puudust tunda : lumi oli seal maas lausa oktoobrist märtsini. Ka külma oli koguni -30´C. Pauline soovitab elada Tallinna kesklinnas, sest seal saab tõesti olla sündmuste keskuses ja ka väljas käimiseks on seal kohti kõige enam. Kuid ka linnasüdamest eemale jääb ilusaid kohti. "Näiteks Pirita rand, kust näeb tuledes linna kaugusest ja see on väga ilus!" loetleb ta.
(Pauline, de l’Audomarois aux rivages de l’Estonie, Christian Canivez, La Voix du nord, 12/09)

SOOME AJAKIRJANDUS

SUOMEN KUVALEHTI
Pehmeä lasku Suomen helteisiin

Eesti uus suursaadik vahetas Lissaboni Helsingi vastu.
Paar nädalat tagasi oma volikirja President Tarja Halonenile loovutades tõdes Tarmak meie maade vahel valitsevat erisuhet. Iseloomustajaks kasvõi juba see, et vestlus presidendi ja suursaadiku vahel toimus vaheldumisi eesti ja soome keeles.
Suursaadik Tarmak peab Eesti ja Soome vahelist kultuurikoostööd eriti tähtsaks. Järgmisel reedel avatakse Suvilahti Kattilahallis uus Viro-keskus ehk Eesti Maja.Siis on publikul võimalik külastada eesti disaini tutvustavat näitust ja keskuses peavarju leidvate organisatsioonide infopunkte. Eesti Majas saavad olema esindatud tähtsamad Eesti ja Soome vahelisi koolitus-, reisi- ja majandussuhteid edendavad organisatsioonid.
Tarmak on oma diplomaadikarjääri jooksul varem küll kaugemate maadega seotud olnud aga Soome ei ole talle võõras. Suursaadik räägib head soome keelt – põhjarannikul sirgununa sai omal ajal palju soome televisiooni vaadatud, põhjendab ta oma keeleoskust. Tarmak meenutas ka oma esimest Soome-külastust 1988. aastal rahuliikumise kutsutuna.

Eesti taasiseseisvus 1991. aasta 20. augustil aga ei saa öelda, et ühel päeval saime me jälle iseseisvaks. Iseseisvuse väljakuulutamise päev ei olnud selles mõttes mingi eriline päev, et selles suunas olime me tegutsenud juba pikka aega, räägib Tarmak.
Keemikust diplomaadiks (järgneb suursaadik Tarmaku elulugu).
(Pehmeä lasku Suomen helteisiin. Markku Peltonen, Suomen Kuvalehti 09.09.10)

TALOUSSANOMAT
Heitä haetaan Suomeen töihin

Müüjad Venemaalt, haiglaõed Filipiinidelt ja IT-spetsialistid Indiast – kas need on sisserändajad, keda Soome vajab? Taloussanomat uuris, kust ja milliste oskustega töötegijaid tööandjad Soome ootavad. Tööandjad, kes näevad immigratsioonis lahendust tööjõupõuale, on nimelt nõudnud töise sisserände suurendamist Soome. Teatud elualadel ei leidvat Soomest töötegijaid juba enam isegi raha eest! Teisalt makstakse paljude ametite eest nii vähe et isegi praegusel massilise tööpuuduse ajastul ei leia neisse soomlastest ametimehi.
Artikkel annab ülevaate, millistest oskajatest tuntakse puudust ja millised on nende sisserändajate tavapärased lähteriigid. Loe, kuhu oodatakse eelkõige vene rahvusest töötegijaid ja kust saaks Soome torumehi.
Muuhulgas on artiklis äramainimist leidnud Eestist pärit tööjõud. Autori väitel töötavad lõunanaabrid Soomes peamiselt lapsehoidjatena.
Autor heidab Soome tööandjatele ette, et tööandjatel ei ole selget pilti, millist ja millises hulgas oleks tööjõudu vaja sisse tuua. Samuti osutab autor kasutamata ressursile ehk Soome ülikoolides õppivatele 13 tuhandele välismaalasest õppurile, kelle töölemeelitamisele ei olevat piisavalt panustatud. See tähendab suurt hulka potentsiaalset kõrgelt haritud tööjõudu, kellest teatud elualadel Soomes samuti puudust tuntakse.
(Heitä haetaan Suomeen töihin. Petri Korhonen , Taloussanomat 09.09.10)

TURUN SANOMAT
Linda Line pohtii tilausreittiä Saarenmaalle

Eesti laevakompanii Linda Line kavatseb alustada charter-reisidega Helsingist Saaremaale. Kompanii peab tellimusreiside alustamiseks läbirääkimisi Saaremaa sanatooriume haldava Kuressaare Sanatooriumiga, kirjutas ajaleht Meie Maa.
Lida Line sõidutaks turiste Helsingi ja Saaremaa vahet jaanipäevast augusti keskpaigani. Reisidega alustataks järgmisel aastal.
Linda Line juhataja Enn Rohula rääkis, et laev teeks esialgu peatuse Kuivastu sadamas Muhu saarel. Rohula sõnul on veel vaja selgitada, kas 60-meetrine alus saaks randuda Kuressaare sadamas Saaremaal. Lisaks kaalub ettevõte vahepeatuse tegemist Haapsalus. Reis Kuivastusse kestaks neli tundi, samas kui praegu võtab Saaremaale sõit aega kümme tundi.
(Linda Line pohtii tilausreittiä Saarenmaalle. Turun Sanomat, 09.09.10)

HELSINGIN SANOMAT
Sofi Oksanen siirtyy Teokseen

Sofi Oksanenis uusim romaan „Puhastus“ on saanud palju auhindu.
Kirjanik Sofi Oksanen siirdub kirjasustosaühing Teos ridadesse. Tedaet Oksaneni uue kirjastaja kohta on oodatud sest saati kui WSOY kirjanikuga üllatavalt juunikuus koostöö katkestas. Kirjastus ja Oksanen räägivad koostööst lähemalt täna pärastlõunal Helsingis toimuval pressikonverentsil.
Oksaneni uus romaan „Puhastus“ on pälvinud nii Finlandia, Runebergi kui ka Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia.
Oksaneni lahkumine WSOY –st on tekitanud diskussiooni kirjanike ja kirjastajate muutunud suhtest. Peamise süüna Oksaneni lahkumises oma senise kirjastaja juurest nähakse Oksaneni ja WSOY juhtkonna tüsistunud suhteid.
(Sofi Oksanen siirtyy Teokseen. HS, 10.09.10)

Sofi Oksanen valitsi Teoksen eettisten syiden takia

„Puhastuse“ järg on juba osaliselt valmis.
TV-kaamerad püüdsid Sofi Oksaneni oma objektiivi reedel Teose kontoris. Reede pealelõunal etendati Helsingis huvitavat näitemängu: kirjanik Sofi Oksanen ja Silje Hiidenheimo kirjastusest Teos kirjutasid alla laululüürikat ja näitemängutekste sisaldava raamatu kirjastamislepingu. Tavaliselt saavad taolise meedia tähelepanu osaliseks riiklike lepingute sõlmimised. Meedia tähelepanu vaevalt, et köitis koostöös helilooja Maija Kaunismaaga valminud ja töönimetust „Häda sunnil Jyväskyläst“ kandva teose lepingu sõlmimine.
Avalikkus on juba pikka aega oletanud , et Oksanen valib oma uueks kirjastuseks Teose ja nüüd leidis see ka kinnitust. Läbirääkimised lepingu sõlmimiseks algasid kaks nädalat tagasi. Teos pakkus Oksanenile lepingut juba suve alguses.
Oksaneni varasem kirjastaja WSOY teatas juuni keskel, et loobub koostööst Oksaneniga
Kirjastus põhjendas loobumist sellega, et kirjaniku ja kirjastuse suhe eeldab vastastikust usaldust ja lugupidamist. Sofi Oksanen, Soome viimaste aastate auhinnatuim kirjanik, niisiis vallandati.
Teose valimist põhjendas Oksanen eetiliste põhjustega. Tegemist olevat tulevikkuvaatava , õigete väärtuste kirjastusega, mis lähtub oma tegevuses moraalsetest printsiipidest.
Valisin Teose, kuna minu meelest ei ole tegemist õiglase kaubandusega, kui kirjastus saab 80% tulust, ütles Oksanen. Suve jooksul sai Oksanen pakkumisi „peaaegu kõigilt“ Soome ja paljudelt välismaistelt kirjastajatelt.
Oma tulevatest teostest Oksanen rääkida ei taha. Puhastus olevat osa neljaosalisest sarjast ja sarja kolmandast raamatust olevat juba valmis esialgne versioon. Tänu Puhastuse avaldamiset saadud tulule on Oksanen enda sõnul „elus harva ette tulevas olukorras, kus võin kirjastajat valides lähtuda eetilistest printsiipidest“.
WSOY teatas juunis, et ei avalda enam Oksaneni teoseid. Taustaks pikalt jätkunud erimeelsused, mille käigus arvustas Oksanen kirjastuse turunduspoliitikat ja võrdles kirjastuse juhatajat ahviga. WSOY avalduse alusel oli koostöö katkemise põhjuseks usalduskriis.
Teos on Niklas Herlinile kuuluv kirjastus, mis teenis eelmisel aastal 1,2- miljonilise käibe juures 500 000 eurot kahjumit.
(Sofi Oksanen valitsi Teoksen eettisten syiden takia. HS, 11.09.10)

HUFVUDSTADSBLADET
Euron stärker Estlands position i Europa (Euro tugevdab eesti positsiooni Euroopas)

Eesti uue suursaadiku Mart Tarmaku (MT) sõnul areneb koostöö kahe maa vahel nii kiiresti, et diplomaadid jõuavad vaevu sammu pidada.
- Lissabonist Helsingisse kolimine ei olnud raske, naljatab MT, 55, kohtudes ajakirjanikega esinduslikus Eesti saatkonnas (Itäinen puistotie) Helsingis.
- Kui ma lahkusin Lissabonist, oli seal 30 kraadi sooja ja termomeeter näitas pluss 35, kui saabusin Helsingisse.
Helsingi on Tarmaku jaoks kolmas välislähetus. Ta saadeti 1990.aastal Vilniusse, et hoolitseda Eesti diplomaatilise esinduse eest. Leedu oli end ühepoolselt iseseisvaks kuulutanud ja Eesti oli endiselt osa Nõukogude Liidust. Võttis veel umbes aasta kuni Eesti nägi oma võimalust iseseisvuse taastamiseks.
Nüüd on Eesti esimene kolmest Balti riigist, kes saab euro kasutusele võtta. See toimub 1.jaanuaril 2011.
See on kasuks ka teistele Balti riikidele, ütleb MT. Neil on (tulevikus) kergem eurole üle minna.
Korraks tundus, et Leedust saab Balti riikidest esimene euroriik, aga riik ei suutnud täita Maastrichti kriteeriume punktipealt. Eestile on eurole üleminek suur asi.
- Meie positsioon Euroopas tugevneb, ütleb suursaadik MT. Eesti saab pärast aastavahetust osaleda Euroopa riikide kohtumistel Euroopa Keskpangas.

Retooriline probleem
Tarmakule esitatakse ka kohustuslik küsimus Eesti suhetest Venemaaga.
- Praktilisel tasandil toimivad sidemed suurepäraselt. Piirivalvel ei ole mingeid probleeme koostöös Vene piirivalvega Leningradi oblastis. Kultuurivahetus on laialdane ja Vene turistide arv kasvab iga aastaga.
- Võime öelda, et suhted ei toimi kõrgel retoorilisel tasandil, ütleb MT.
Venekeelse elanikkonna integreerimisprotsess jätkub samuti. Ametlik Eesti ei taha eestivenelasi nimetada vähemuseks. Umbes 100 tuhandel Eesti elanikul on endiselt välismaalase pass. Need on isikud, kellel oli Nõukogude pass, aga kes ei ole võtnud ei Vene ega Eesti kodakondust.
Pärast seda, kui Venemaa hakkas lubama halli passiga ilma viisata (Venemaale) reisid, ei ole enam nii ahvatlev Eesti kodakondsust taotleda, ütleb Tarmak.
Samuti ei ole mingi probleem välismaalase passiga EL-is reisida. .

Suhted Soome ja Eesti vahel on nii head kui need (üldse) võivad olla.
Soome jaEesti ministeeriumidel on nii laiaulatuslik koostöö, et meie saatkonnas ei suuda enam jälgida kõike, mis toimub, ütleb MT.
Välisministeeriumide tasemel süveneb koostöö edaspidi veelgi. Järgmisel aastal saadab Eesti oma diplomaadi kuueks kuuks Soome saatkonda Lusakas, Sambias.
- Praegu ei ole meil Saharast lõunas ühtegi esindust, märgib MT.
Mart Tarmak
Sündinud 1955
Lõpetanud Tartu ülikooli keemia alal 1978
Õppinud portugali keelt Lissaboni ülikoolis
Lisaks eesti keelele räägib inglise, leedu, soome, vene, hispaania, portugali ja läti keelt
Õppis soome keelt Soome raadio ja TV vahendusel
Kirglik maletaja
Eesti Olümpiakomitee liige
Huvitatud jalgpallist, varem Eesti Jalgpalliliidu esimehe asetäitja
Abielus ajakirjanik Tiina Kaalep-Tarmakuga.
(Euron stärker Estlands position i Europa . Hufvudstadsbladet, 12.09.10)

AAMULEHTI
Kruunu oli enemmän kuin valuutta

Eesti kroon on olnud rohkem kui maksevahend. Jaanuari alguses vahetatakse see rahvusliku identiteedi alussammas euro vastu. Pea kahe aastakümne vanune eesti kroon on eestlastele oluline sümbol .
Esimese iseseisvuse ajal oli Eestis kuni 1928. aastani käibel Eesti mark. 1918-1919 oli ka Soome mark Eestis tunnustatud ametliku maksevahendina. 1928.aastast võttis Eesti maksevahendina üle krooni. 1944.aastal uuesti Eestisse marssinud vene väed tõid endaga kaasa oma raha, mis jäi koos nõukogude võimuga käibele 45 pikaks aastaks. Lenini pildiga kaunistatud nõukogude rubla oli Eesti ainuke ametlik maksevahend. Iga turist ja ärimees aga teadis hästi, et põrandaaluses tänavakaubanduses olid nii Soome mark kui ka teised lääne rahaühikud väga hinnas.
Eesti iseseisvus uuest 1991. aasta augustis. Elasin 1992. aasta kevadel mõnda aega Tallinnas ja nägin pealt, millise hooga toimusid muutused. Kõik iseseisva riigi sümbolid tuli korraga uuesti luua. Teadmisi selleks vahel nappis aga indu ja tahtmist jätkus küllaga.
Oma raha saamine oli oluline etapp teel täielikule iseseivumisele.
1992. aasta kevadel liikusid pidevad kuulujutud kohe-kohe saabuvast oma rahast. Vahetult enne jaanipäeva kuulutati rahareform välja. Kõik kulges üleminekuühiskonnale omaselt kiires tempos – rahavahetuseks anti aega vaid kolm päeva!
Eestlased olid oma uue raha üle üliõnnelikud. Krooni kujundus kandis eestlastele olulisi sümboleid. Rahadelt vaatasid vastu sellised suurkujud nagu Lydia Koidula, Anton Hansen Tammsaare jt.
2004. aastal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks. Oli loogiline võimalikult kiiresti ka ühisraha kasutusele võtta. Esialgne plaan oli teha seda juba 2007. aastal. Seda tärminit tuli aga mitu korda edasi lükata kuna Eesti ei täitnud kõiki eurole üleminekuks vajalikke tingimusi.
Euro ei tule eestlastele üllatusena. Enamus saab aru, et ühinedes Euroopa Liiduga võttis Eesti endale kohustuse astuda ka rahaliidu liikmeks. Uue raha vastaseid on alati olnud aga suuri probleeme euro kasutusele võtmisel vaevalt, et tuleb. Venekeelsete kodanike suhtumine eurosse ei erine oluliselt eestlaste omast aga erineb asukohati – suhtumine muutub negatiivsemaks, mida kaugemal pealinnast oleme.
Hirm hindade tõusu ees on muidugi arvestatav. Keskpank ja valitsus on oma kodanikke rahustanud, öeldes, et hinnad ei tõuse rohkem, kui 0,1-0,3 protsenti. Üleminekuperiood uuele rahale on lühike ja kestab järgmise aasta algusest kuni 15. jaanuarini.
(Kruunu oli enemmän kuin valuutta. Vesa Keinonen, Aamulehti. 15.09.10)

KARJALAN KUVALEHTI
Karjalan Liiton juhlavuosi huipentui kesän laulujuhliin

Karjala Liit, millel tänavu täitus 70 tegutsemisaastat, korraldas oma tavapärase suvepeo laulupeona Helsingis 17.-20.06.2010. Suvepidustused olid osa Karjala Liidu aastapäeva tähistamisest. Karjalaste seas on laulupidude korraldamine pikaajaline traditsioon.
Artiklis, mis räägib pidustustes lähemalt, pühendatakse tähelepanu ka Eestile: „Eesti laulev revolutsioon elab endiselt. Naabermaa taasiseseisvumine sai tõuke laulvast revolutsioonist. Kuigi Eestis elab vaid 1,3 miljonit inimest, osales 2009. aasta laulupeol ligi 850 koori ja 24 000 lauljat! Eesti laulvat revolutsiooni ja laulutraditsioone on käsitletud põhjalikumalt Karjala Kuvalehti esimeses numbris. Eesti laulupidudel ja Soome iseseisvumisel on olnud palju ühist. Mõlemal oli muusika see väljendusvahend, mis toetas ja julgustas inimesi iseseisvuse nimel tegutsema“.
Karjalan Liiton juhlavuosi huipentui kesän laulujuhliin. Karjalan Kuvalehti, 03.2010 (september)

Viron turvallisuuden pettäminen 1939

Enne Teist Maailmasõda põhines Eesti ja teiste Euroopa väikeriikide julgeolek Rahvasteliidu kollektiivse julgeoleku printsiibile, erapooletusele ja iseseisvale kaitsevõimele. 1918-1920 aasta Vabadussõjas võitlesid eestlased nii oma peavaenlase Nõukogude Liidu kui ka baltisaksa Landeswehri vastu.
Pikk artikkel Eesti ajaloost, mis algab Hitleri võimuletõusuga ja jõuab Molotov-Ribbentropi pakti puudutades Eesti okupeerimiseni. Räägitakse eesti vastupanuvõitlejatest, küüditamistest. Eraldi pikem osa artiklist on pühendatud Erna pataljonile. Muuhulgas kirjeldatakse soomlaste rolli Salmistu dessandis. Juttu on ka tänapäeval peetavast sõjalisest võistlusest Erna retk.
(Viron turvallisuuden pettäminen 1939. Karjalan Kuvalehti, 03.2010 (september))

Miksi Rytin muistoa häpäistään ns. muistomerkillä?

Kodanikud avaldavad oma lugupidamist riigi suurmeestele erineval viisil. Nähtaval moel läbi kujude ja mälestusmärkide püstitamise.
Artikkel räägib Soome president Risto Rytile püstitatud modernsest monumendist Helsingis Hesperia pargis. Autori arvates on ka „maitsetu“ monumendi iseloomustamiseks liialt pehme väljend. Heaks näiteks, kuidas rahvas oma suurmehi pronksi valama peaks, on toodud kirjanik Anton Hansen Tammsaare mälestusmärk Tallinnas Estonia pargis. „Tammsaare ei olnud sõjamees ega või ka öelda, et ta oleks päästnud oma maa. Aga ta oli oma rahvale oluline ja tema mälestuse on vennasrahvas osanud väärikalt jäädvustada. Tammsaarele on püstitatud austustvääriv mälestusmärk Tallinna kesklinna Viru keskuse kõrvale“.
Anton Hansen Tammsaare oli eesti kirjanik, kelle viieosalist sarja „Tõde ja õigus“ peetakse üheks eesti kirjanduse märkimisväärsemaks teoseks.
(Miksi Rytin muistoa häpäistään ns. muistomerkillä?. Karjalan Kuvalehti, 03.2010 (september))