Eesti välismeedias 26. august - 9. september 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG
Estonian Premier Ansip Calls Employers' Tax, Pension Plan `Inappropriate'

Eesti peaminister Andrus Ansip lükkas tagasi töötajate ametiühingu ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Ettepanekutes oli välja toodud maksuvabastused , rangem kaubanduspoliitika ja pensioniea tõstmine 67-aastani.
"Ma ei soovi kommenteerida seda sobimatut, käsu vormis sõnastatud teksti, mida kutsutakse manifestiks," ütles Ansip Äripäevale.
Eesti Tööandjate keskliit avaldas oma manifesti aastateks 2011 – 2015, kus sisaldus sotsiaalmaksust vabastus neile, kelle kuupalk ületab Eesti keskmise kolmekordselt.
Need ettepanekud olid mõeldud algatamaks avalikku debatti märtsis peetavate parlamendivalimiste eel. Eestist saab jaanuaris kolmas ida-Euroopa riik Sloveenia ja Slovakkia järel, kes võtab kasutusele euro. Eesti loodab ühisraha aksutuselevõtuga vabaneda kaubandustõketest ja äratada usaldust investorites.
Siiski ei aita euro tulek kaasa konkurentsi elavnemisele, mis on ülioluline Eestis, kus majandus sõltub ekspordist, leidsid Annika Lindblad Nordea pangast ja Neil Shearing OÖ Capital Economics´st.
(Estonian Premier Ansip Calls Employers' Tax, Pension Plan `Inappropriate',
Ott Ummelas, Bloomberg 07/09)

THE BALTIC COURSE
Estonian carrots may reach U.S. military in Afghanistan

Peagi külastavad Eestit USA sõjaväe varustamisega tegelevad ametnikud, kes otsivad ettevõtteid, kes suudaksid varustada Afganistanis võitlevaid sõdureid toiduga, peamiselt juurviljadega ning veega. Kokkuvõte Postimehes juba varem avaldatud artiklist.
(Estonian carrots may reach U.S military in Afghanistan, The Baltic Course, 07/09)

ESTONIAN FREE PRESS
Solar Energy in Estonia, is it possible?

Sõmerpalu valda Kurenurme külla kerkib peagi Eesti esimene päikeseenergia park. Projekti ligi kuue miljoni krooni suuruse investeeringu katavad erainvestorid ja Eesti keskkonnaagentuur.
Kurenurme päikeseenergia projekti toetavad ka Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. Spetsiaalsed päikesepaneelid ja muu vajalik varustus tuuakse sisse peamiselt teistest ELi liikmesriikidest.
Esialgsed ettevalmistavad tööd on juba alanud ning kui kõik sujub tõrgeteta, peaks ehitus kestma kaks või kolm kuud ja valmima juba 2010.aasta lõpuks. Päikeseenergia on kasutust leidnud ka mujal Põhja-Euroopas ning olgugi, et hetkel läheb Eestis riiklik toetus tuuleenergia edendamiseks, on rajataval päikesepargil mitmeid eeliseid.
Kagu-Eestis asuv Sõmerpalu valiti projekti toimumiskohaks, et luua töökohti ja elavdada üht Eesti vaeseimat piirkonda.
(Solar Energy in Estonia, is it possible?, Maria Victoria Becerra, Estonian Free Press, 7/09)

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINTON POST
In Europe, it's no longer East vs. West

Käputäis eestlasi ja üks poolakas istuvad Kreeka tavernis ja räägivad lugusid heast elust Kreekas: pikk puhkus, mille eest maksavad sakslased; aja teistsugune tähendus ja Kreeka kinnisvaraturg, kus kõrvuti eksisteerivad "ametlik" hind ja "tõeline" hind. Eestlane lisab: "ah jaa, need korrumpeerunud bürokraadid, meil olid nad kunagi ka". Kuid see aeg jääb kahe aastakümne taha, kui Euroopa oli jagatud lääneks ja idaks. Nüüd on olukord tasapisi muutunud ja võime hakata rääkima uuest, lõuna ja põhja suunalisest jaotusest.
On ilmne, et kõigile ei pruugi uus põhi-lõuna jaotus sobida, eriti kui arvestada, et see ei lähe kokku kontinendi geograafilise jaotusega, vaid iseloomustab pigem poliitilist kultuuri.
Lõunasse kuuluvad kõik need riigid, mis ei ole suutnud oma riigieelarvet tasakaalu saada, vähendada riigiteenistujate arvu ning kus valijad ei ole suutnud kokkuhoiupoliitikaga leppida: Sinna alla kuuluvad Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia, Ungari, Bulgaaria ja hetkel ka Iirimaa.
Põhja riigid on nn "eelarve hundid": Saksamaa, Poola, Eesti, Skandinaavia, Tšehhi ja Slovakkia. Suurbritannia uus valitsus proovib kokkuhoiupoliitikaga tagasi pöörduda põhja. Prantsusmaa hulbib kusagil põhja ja lõuna priiril. Rikkus kui selline ei ole "põhjamaine", kuna suur osa lõunast on siiski väga rikas. Kuid põhjas on erasektori rikkus kasvanud tandemina avaliku sektori tõusuga. Erasektori rikkus ja avaliku sektori armetus on tüüpilised lõunale.
Kindlasti on see vaid üks võimalik viis asju vaadata ning põhi-lõuna on vaid tinglik jaotus, millele saab hõlpsasti vastuargumente leida. Poola bürokraatia ei ole kindlasti parem Hispaania omast. Iiri kapitalism on teatud mõttes tervislikum kui Tšehhis. Elustandard on Itaalias siiski jätkuvalt kõrgem kui Eestis.
Olgugi, et võime mitte nõustuda kõigega Euroopa jagamisel põhi-lõuna poolteks, on see siiski järjest enam saanud märksa tõelisemaks vanast ida-lääne jaotusest.
Hetkel pole põhi veel identne eurotsooniga. Samas kui mõned riigid lõuna jaotuses eurot kasutavad. See on selgelt ebaloogiline ja ilmselt tulevikus ootab seda ees muutus.
(In Europe, it's no longer East vs. West, Anne Applebaum, The Washington Post, 07/09)

INSPIRE MAGAZINE
The Estonian composer transformed by Christ

Arvo Pärt on punastel vaipadel - helilooja saab sel nädalavahetusel 75-aastaseks. "Kes?" küsite te ehk. Suur kahjutunne on südames nende pärast, kes ei tunne modernset klassikalist muusikat ja kelle jaoks Arvo Pärdi nimi võõras on. Tema muusika pole aga kindlasti tundmatu. Selle rabav, kuid liikuv lihtsus on teinud sellest filmitegijate ja dokumentalistide lemmiku üle kogu maailma. On suur tõenöosus, et olete kuulnud Spiegel im Spiegel, Tabula Rasa või Für Alina, isegi kui nende teoste nimed esialgu midagi ei ütle.
Kaunist muusikat aga tehakse üle maailma, miks keskenduda just Pärdile?
Pärdi elu ja looming kannavad tunnistust kristliku maailmanägemise võimsusest. Arvo Pärt sündis Eestis. Kui ta oli 9-aastane, okupeerisid tema kodumaa järgmiseks pooleks sajandiks Nõukogude armee väed. Tema algsed tööd olid karmilt kõlavad seeriad, mis tihti olid vastukarva võimudele.
Eriti murettekitav oli võimude seiskohalt, et Pärt oli (ja jääb) pühendunud kristlaseks ja tema loomingus on töid nagu Credo (1968). Tema vastuolu valitsevate võimude ja kunsti- ning usuvaenuliku õhkkonnaga viis helilooja nii kaugele, et ta emigreerus 1980ndal aastal Läände, kus ta muusika on nüüdseks saanud väga populaarseks.
Autor ise on tagasihoidlik ja häbelik ning ei soovi oma teostest rääkida. Mis tuntav on, on Kristuse kohalolek, kellele Pärt, kes on oma usu suhtes sama napisõnaline kui oma muusika suhtes, on oma pühendumuse selgeks teinud. Kristuse alandlikkus ja lihtsus, võim ja jõud säravad Pärdi teosest läbi. Pole ime, et ateistlikud riigivõimud selle 1968. aastal ära keelasid.
Nüüd kantakse Credot ette ka tohutu suurel Eesti laulupeol, mis toob kokku 100 000 inimest ja mida kantakse üle telemeedias.
(The Estonian composer transformed by Christ, Nick Spencer, Inspire Magazine, 07/09)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

WALES ONLINE
Arvo Pärt the highlight of Vale music festival

Alanud on Lõuna-Walesi üks vanimaid ja kuulsaimaid klassikalise muusika festivale - Vale of Glamorgan. Sel aastal on juba 40ndat korda peetav festival end ületanud: isiklikult tuleb oma 75-aasta juubelinädalal kohale ka legendaarne eesti helilooja Arvo Pärt. Tema muusikat tuleb Walesi ette kandma Pärdi tööga pikaajalist kokkupuudet omav ja maailma absoluutsesse tippu kuuluv Eesti Filharmoonia kammerkoor.
Eesti Filharmoonia kammerkoori esinemise keskmeks on Arvo Pärdi koorile mõeldud suurteose Kanon Pokajanen ettekanne à capella , mis leiab aset neo-gooti stiilis Püha Augustinuse kirikus.

Vale of Glamorgani festival, mis sai alguse juba 1969.aastal on läbi oma pika ajaloo kogunud kuulsust elevate klassikalise muusika heliloojate kokkutoomisega ning nende muusika asetamisega tavapärasest kontsertsaalist teistsugusesse keskkonda.
Uudsusega rabaval festivalil saab nautida ka Pärdi esmaettekandeid Suurbritannias, nagu näiteks dünaamilise Amsterdami tšello oktetti ja Vanbrugh Keelpillikvarteti esitluses. Erilisele, küünlavalguses ettekandele Ewenny koguduse kirikus tuleb ka Pärdi Stabat Mater
Pärti võib lugeda esimeseks eesti ja Walesi ühenduse iga-aastaste pidustuste Walestonia 2010 külaliseks. Walestonia on mõeldud tähistamaks Walesi ja Eesti vahelisi sidemeid ja koostööd.
Vale of Glamorgani festival avati pühapäeval 5. septembril Eesti suursaadiku tervitusega, millele järgnes eesti muusikat ansamblilt Resonabilis ja kus prooviti ka eesti kokakunsti. Lisaks luges üritusel luuletusi 2009.aastal TS Elioti auhinna võitja, eesti päritolu Vale of Glamorgani elanik Philip Gross.
(Arvo Pärt the highlight of Vale music festival, David Owens, Wales Online, 6/09)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Mittelalter trifft Disneyland

Eesti kasutab oma innovatiivset imidžit ja ainulaadselt kaunist Tallinna vanalinna, et meelitada kohale tuhanded kruiisituristid. Samas kui mitte kõik kohalikud ei rõõmusta puhkenud buumi üle.
Veidrad kujud suurte jalgade ja suurte kõrvadega kõlguvad alla 294meetri kõrguselt laevalt, mis juuli alguses Eestis maabus. Miki Hiir, Daisy, Kupi ja Donald hoiavad üleval reisijate meeleolu, enne kui turistid Unesco kultuuripärandisse kantud Tallinna vanalinna avastama asuvad.
Tegelikult oli "Disney Magic" kõigest üks 320st kruiisilaevast, mis 2010. aastal Eestis randus. See suur number omakorda tähendab, et Eesti on ka Ameerikas atraktiivseks turismimagnetiks muutunud. 2009. aastal tuli Tallinnasse kruiisilaevaga 416 000 reisijat. Läänemeres jääb see tulemus alla vaid Kopenhaageni ja Peterburi sadamatele.
Ameerika ajakiri Dream World Destinations asetab Tallinna Veneetsia, Barcelona ja Kopenhaageni kõrval oma lemmikute nimekirja.
Aastas käib Tallinna sadamast läbi 7,25 miljonit inimest, kusjuures Eestis endas elab vaid 1,4 miljonit inimest. Tallinn saab suurt kasu ka Soome vahetust lähedusest, sadamat ei läbi üksnes tuhanded kahe riigi vahet tööl käivad inimesed, vaid ka soome šopinguturistid.
Eesti meelitab külastajaid kultuuri ja loodusega. See maa on sama suur kui Niedersachseni liidumaa Saksamaal, kuid enam kui poole pindalast katab mets. Seetõttu ongi turistidel erakordne võimalus rattaga sõitmiseks, matkamiseks ja kanuutamiseks.
Eestit tuleks lisaks loodusele kahtlemata esile tõsta infotehnoloogia vallas. Nii näiteks garanteerib Eesti põhiseadus igale kodanikule juurdepääsu internetti, mitmed riiki puudutavad toimingud on tehtavad internetis ja just sealt on pärit maailmakuulus interneti põhine telefon Skype. Eesti väärib oma e-riigi nime.
Kuid sellega Eesti edukuvand ei lõpe. Aastal 2006 valis The New York Times Tallinna Euroopa peopealinnaks. Tallinn seisis ühes reas Amsterdami, Hamburgi, Kopenhaageniga kui mandri üks lahedaim linn.
Tallinn säilitab oma positiivset imidžit ka edaspidi – Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn.
Tallinna eeliseks peab sakslane Michael Stenner, hotelli Telegraaf juht, võimalust pakkuda teenust ka vene turule. Idanaabreid meelitab omakeelne kvaliteetne teenindus, lühike reis ja palju erinevaid ajaveetmise võimalusi.
Seltskond kohalikke ei taha selle "tsirkusega" aga alati leppida. Eestlased ise pagevad juuni lõpus oma maakodudesse ning noored eestlased tulevad suvel vanalinna vaid pimeduse saabudes. Teatud klubidesse ja baaridesse pääseb sisse vaid kaardiga, et kohalikke ei pääseks segama joogised soomlased ja britid. Mõnedes kohtades Tallinna vanalinnas võib märgata silte, mis kuulutavad 'Welcome to Disneyland Tallinn. Open 24 hours.'

Estland: Premier Ansip im Interview "Merkel macht einen guten Job"

Andrus Ansip on Eesti peaminister alates 2005. aastast. See väikseim Balti vabariik on vähese ajaga palju saavutanud: alates 2004 kuulub riik NATO-sse ja EL-i ning alates 2007 ka Schengeni viisaruumi. Olgugi, et Eesti majandus kukkus 2009. aasta kriisiga ligi 15% on selleks aastaks suudetud tagasi pöörduda kasvuteele ning 1. jaanuarist 2011 tuleb riigis käibele euro. 53-aastane peaminister Ansip räägib tõeliselt hästi saksa keelt ning omab põhjalikke teadmisi ja ülevaadet, Angela Merkeli tegevustest, kes täna viibib riigivisiidil Lätis ja Leedus.
"Angela Merkel on tõeliselt hea juht kogu Euroopa Liidule," sõnab Ansip, kes võõrustas liidumaa kantslerit Eestis 2008. aastal.
Eesti peaminister Andrus Ansip räägib säästmisest nn buumi-aastatel , keerulistest suhetest Venemaaga ja kiidab saksa kantsleri tegutsemist Euroopa Liidus. Ansip räägib intervjuus ka euro peatsest tulekust ja positiivsest mõjust Eestile, puudutades ka Balti riikide koostööd seoses majanduskriisiga.
(Estland: Premier Ansip im Interview "Merkel macht einen guten Job", Matthias Kolb, Süddeutsche Zeitung, 6/09)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

QOBUZ.COM
Paavo Järvi "J’aime être surpris"

Eesti dirigent Paavo Järvi on alati olnud muusik, kelle kontserdeid ja plaate iseloomustab mitmekülgsus. Oma esimesel hooajal Pariisi sümfooniaorkestri peadirigendina jääb ta sellele reeglile kindlalt truuks.
Paavo Järvi on sõjaväelase hoiakuga, tema sinistes silmades säramas terane pilk, meelde tuleb paratamatult vene riigipea Vladimir Putin. Võrdlus saab aga siinkohal otsa. Alates septembrist Pariisi sümfooniorkestri etteotsa astuv Järvi on tõeline kunstnik ja seda suure algustähega. Paavo Järvi on sündinud 1962. aastal, Nõukogudeaegses Eestis kuulsa maestro Neeme Järvi pojana. Tänu keskkonnale, ei pidanud Paavo Järvi leppima tolleaegse vene hariduse "eridieediga", vaid talle said osaks isa paljudelt reisidelt kaasa toodud noodid, orkestratsioonid ja lindistused kogu maailmast. Klaveritunnid ja ooperiskäigud ning Tallinna muusikalises keskmes viibimine on avaldanud muusiku kujunemisele suurt mõju.
Paavo Järvi on mänginud rock-ansamblis ning saanud topelthariduse löökpillide ja orkestridirigeerimise erialal. Noor Järvi lahkus kodust juba 17 aastaselt ning täiendas end seejärel Curtise instituudis Philadelphias ja Los Angelase Filharmoonia instituudis. Temast sai sai üks Leonard Bernsteini lemmikõpilasi ning viimane omakorda on palju mõjutanud Paavo Järvi edasist stiili dirigendina.
Nüüdseks paistavad Paavo Järvi dirigeeritud kontserdid silma muljetavaldava ampluaaga, sealt leiame nii Põhjamaade heliloojaid (Lepo Sumera, Arvo Pärt, Wilhelm Stenhammar, Sibelius, Grieg) vene kuulsusi (Chostakovitch, Prokofiev, Stravinsky), samas ka Euroopa kuulsaimad, nagu Schumann, Bruckner, Mahler, Debussy, Ravel, Britten ja Poulenc.
Pariisi orkestri juhina loodab Järvi tegeleda mitmete südamelähedaste projektidega, nagu näiteks Haydni sümfoonitsüklid, samas ka prantslaste Rousseli ja Honeggeri teostega, kes väärivad senisest suuremat tutvustamist rahvusvahelisel areenil.
Pariisi orkestri esimene projekt Paavo Järvi taktikepi all saab olema soome helilooja Sibeliuse sümfooniline poeem Kullervo, inspireeritud soome rahvuseeposest Kalevala.
(Paavo Järvi "J’aime être surpris", Franck Mallet, Qobuz.com, 07/09)

FRANCE 2
Paavo Järvi prend la tête de l'OP

Alates 1. septembrist astub Pariisi Orkestri etteotsa 47-aastane eesti päritolu Paavo Järvi. Kuulsa dirigendi Neeme Järvi poeg võtab Pariisi sümfoonirkestri üle sakslaselt Christoph Eschenbachilt, kes nüüdsest suundub juhtima Washingtoni rahvuslikku sümfooniorkestrit. Uus dirigent võtab tõenäoliselt varasemast suurema tähelepanu alla põhjamaade, vene ja saksa heliloojate repertuaari.
Frankfurdi sümfooniorkestrit (alates 2006) ja Ameerika Cincinnatti orkestrit (alates 2001) juhtiv Järvi ei kuuluta Pariisi orkestri jaoks revolutsiooni, aga lubab samas "uusi suundi" nii orkestri töös kui programmis. "Minu stiil pole võrreldav vanaaegsete kapellmeistritega, ma pole niivõrd juht ja direktor, vaid ennekõike kaastöötaja," lausus Järvi.
Orkestri kunstiline juht, Didider de Cottingnies usub, et Paavo Järvi toob endaga kaasa uued tuuled : "Tal on kaasaegne nägemus orkestrijuhi tööst, oskus töötada modernses keskkonnas ja arvestada meediaga, samas põlvneb ta pikast muusikute traditsioonist. Meil veab, kuna Paavo Järvi on repertuaari mõttes väga uuenduslik."
Paavo Järvi tegi Pariisi orkestriga esmakordselt koostööd 2004. aastal ning juba siis tahtis muusik orkestriga tööle hakata.
(Paavo Järvi prend la tête de l'OP, AFP, France 2, 2/09)

VALEURS ACTUELLES
Un cas rare dans une Europe en pleine dénatalité. Baby-boom en Estonie

Eesti on üks väheseid Euroopa riike, mis peab vastu astuma omamoodi "beebi-buumile", mis on terav kontrast pärast aastaid kestnud demograafilist stagnatsiooni.
Esimest korda pärast 1992. aastat ületas sündide arv suremuse ning Eesti rahvastik jäi püsima 2009. aasta tasemele. Sellel "väikesel võidul" pole aga midagi pistmist juhusega, vaid on otsene riigi valitsuse tegevuse tulemus : poliitika, mis käivitati 2005. aastal ja saavutas oma haripunkti 2007 ning mille eesmärgiks on iga hinnaga säästa juba niigi väikest riiki väljasuremisohust. Eesti jääb sotsiaalsete garantiide poolest maha Euroopa suurtest, kuid pöörab suurt tähelepanu perepoliitikale. Kõik algab 5-kuulisest emaduspuhkusest, mille kestel värske ema saab oma varasema täispalga. Ometi pole see Euroopa kontekstis midagi erakordset. Eesti erilisus peitub hoopis sisseseatud vanemapalgas, mis võimaldab värskel vanemal säilitada tervelt 18 kuu vältel oma endine palk. Vanemapalga ülemmäär on alates sellest aastast 2260 eurot, mis on väga kõrge riigi kohta, kus keskmine palk on 800 euro kandis.
Eestis pole kunagi olnud demograafilist buumi, mis tabas paljusid Lääne-Euroopa riike pärast Teist maailmasõda. Eesti elanikkonna püsimine toimus pigem vennasrahvaste ümberasustamise kaudu teistelt NSVL aladelt. 1995. aastal oli Eestis 1,5 miljonit elanikku, 15 aastat hiljem on see number vähenenud 1,3 miljonini. "Vähesele sündimusele lisaks on oluline faktor emigratsioon", seletas Prantsuse Eesti saatkonna majandusnõunik Laurent Charpin.
Demograaf Luule Sakkeus ei ole veendunud, et riiklikul tasemel tehtud otsused suudaksid mõjutada demograafilist olukorda. "Sündimuse toetavateks faktoriteks on peamiselt töökohtade olemasolu ja kindel keskkond. Vanemapalk lisab sellele kindlustundele palju juurde, kuid jääb üldiselt siiski marginaalseks teguriks." Samas on teised eksperdid pidanud sündivuse tõusu ja emigratsiooni vähenemise põhjuseks inimeste usalduse tõusu riigi ja selle tuleviku suhtes.
(Un cas rare dans une Europe en pleine dénatalité.Baby-boom en Estonie, Christine Murrism, Valeurs Actuelles, 26.08)

LA LIBERATION
Hagards de l’Est

Ilmunud on Katrin Kalda "Un roman estonien". Raamat, mille abil võiks ehk proovida ühendada Lääne- ja Ida-Euroopa erinevad krijanduspildid ning valgustada Lääne-Euroopas levinud teadmatust idapoolsetel aladel toimuvast.
Raamatu tegevus toimub 1990ndate Eestis: ajal, mil kommunismi uhub minema uus võimas režiim – kapitalism ja usk raha kõikvõimsusesse. Teos on tunnistajaks sotsiaalselt keerulistele aegadele ja samas tegeleb viisiga, kuidas me ajalugu käsitleme ja kuidas sünnivad stereotüübid.
(Hagards de l’Est. Kalda et Lilin dansent l’Europe, Libération, 26.08)

Retour au pays fantôme

Usutlus "Un roman estonien" autori Katrin Kaldaga, kes on sündinud Eestis, kuid elab juba kümnendast eluaastast Prantsusmaal. Kirjanik räägib oma suhetest Eestiga ning kuidas kodumaa talle inspiratsiooni pakub. "See tilluke riik, mis on käinud läbi nii sakslasete kui venelaste võimu alt, millel on maailma mastaabis peaaegu vaid sümboolne ja keeleline tähtsus, intrigeerib mind ning mul on pidevalt vaja sinna tagasi pöörduda ka oma loomingus." Katrin Kalda tunnistab, et tema raamatus kirjeldatud paigad lähtuvad Eestist ja ka paljud tegelaskujud on peegeldus Eesti kui postsovietliku ühiskonna probleemidest ja sügavast maaga kokkukuulumise tundest, mida autor eestlastele omaseks peab.
(Entretien avec l’auteur d’«Un roman estonien, Éric Loret, Libération, 26.08)

Veel saab autori mõtetest lugeda
(«En Estonie, le changement sociétal s’est fait de manière brutale», Libération, 26.08)

LES ÉCHOS
Estonie : prévision de croissance en 2010 doublée à 2%

Eesti Sisemajanduse Koguprodukt (SKP) võib 2010. aasta jooksul kasvada 2% võrra, mis on topelt võrreldes varasema prognoosiga. Usutakse, et 2011. aastal jääb kasv siiski 3% ja 4% vahele nagu varasemalt prognoositud. Uudis on väga positiivne, eriti arvestades, et Eestit mõjutas väga tugevalt ülemaailmne majanduskriis : SKP langes 2009. aastal eelneva aastaga võrreldes tervelt 14,1%. See Balti mere äärne 1,3 miljoni elanikuga riik on Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast. 13. juulil 2010 sai Eesti Euroopa rahandusminsitritelt lõpliku jah sõna ning alates 1. jaanuarist 2011 tuleb riigis käibele euro.
(Estonie : prévision de croissance en 2010 doublée à 2%, Les Echos, 25.08)

Veel majandusuudiseid Eesti kohta :
(Estonie : prix stables en août sur un mois, à +2,9% sur un an, AFP / Les Echos,07/09)