Eesti välismeedias 19.-25. august 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

NPR
Russian Minority Struggles In Post-Soviet Estonia

Läänemere kaldal asuv väikeriik Eesti on tublisti edenenud pärast Nõukogude okupatsiooni tumedaid aegu. Kuid üks nõukogude-aegne pärand on jäänud: raske küsimus, kuidas kohelda venelasi, kes asusid Eestisse okupatsiooni aegadel.
See teema kütab kirgi nagu iga immigratsiooniga seotud küsimus, pöörates üksteise vastu need, kes soovivad hoida oma pärandit ning kustutada rasket minevikku, ja vähemuse, kes nõuab võrdseid õigusi ja võimalusi heale elule.
Eesti on 2-tunnise sõidu kaugusel Lõuna-Soomest ning seal elab umbes 1,4 miljonit inimest. Kaks kolmandikku on eestlased, Euroopa ning Skandinaavia juurtega, veerand elanikkonnast on aga vene rahvusest.
1991. aastal tagastas äsja vabanenud Eesti valitsus eestlastele maad ning andis neile õiguse hääletada vabadel demokraatlikel valimistel.
„Neil oli maad, neil oli raha ja nad taassündisid väga heades tingimustes. Venelastel ei olnud midagi,“ meenutab Andrei Zarenkov. „See ei olnud aus. Venelased olid elanud siin riigis ning korraga muutusid nad muulasteks.“
Ning paljud jäävad võõrasteks ka praegugi, peaaegu kaks kümnendit pärast taasiseseisvumist. Paljud venelased ütlevad, et nende olukord on isegi halvenenud, kuna Eesti valitsus on suurendanud oma pingutusi tõrjuda vene keele kasutust riigikoolides ning nõuab jätkuvalt eesti keele oskust kodakondsuse saamiseks.
„Ma ei mõista mille üle inimesed nurisevad,“ lausus Eesti president Toomas Hendrik Ilves intervjuus. Ta seletas, et arvestades Eesti valusat ajalugu, eestlaste küüditamist Siberisse ning vene keele pealesurumist, koheldakse vene päritolu inimesi päris hästi.
„Sakslasi peksti veel aastaid peale II maailmasõda,“ lausus Ilves. „See oli väga halb situatsioon. Meil sellist asja ei esine.“
Ilves õigustab oma riigi vähemuspoliitikat. Ta seletab, et kodakondsuse saamiseks vajalikud keelenõuded on Cambridge’i Ülikooli koostatud, tagamaks, et need on õiglased. Halli passi kirjeldab Ilves aga heatahtliku liigutusena, mis annab ilma kodakondsuseta venelastele võimaluse välismaal reisimiseks.
Ilvese sõnul tähendaks vene keele ametlikuks keeleks muutmine nõukogude-aegse mõttelaadi püsimist.
„Te okupeerisite meid ja nüüd muudate oma keele meie riigikeeleks? See oleks lubamatu,“ lausub Ilves. „Nii paljudel inimestel, kes tulevad siia ja kes tahavad siin elada, ei ole mitte mingisuguseid raskusi keeleõppega.“
Nagu ütles Eesti kirjanik Imbi Paju – keel on meie identiteet.
(

Russian Minority Struggles In Post-Soviet Estonia

, David Greene, NPR, 23.8)

USA AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
Composer Arvo Part Debuts Fourth Symphony ‘Los Angeles’ in the United Kingdom

Eesti heliloojal Arvo Pärdil läks aega peaaegu 40 aastat, et luua oma neljas sümfoonia nimega „Los Angeles“. Peagi 75-aastaseks saav Pärt oli oma uue teose Suurbritannia esiettekandel ka isiklikult kohal ning sai äärmiselt sooja vastuvõtu osaliseks.
Selline vastuvõtt on nii muusikaliselt kui ka isiklikult väga erinev kunagisest Nõukogude Liidu negatiivsest reaktsioonist seoses Pärdi kolmanda sümfoonia valmimisega.
Võib-olla seletab see ka mingil määral, miks tema uus looming on pühendatud poliitiliste ambitsioonidega vene oligarh Mihhail Hodorkovskile, kes hetkel viibib Siberis vangis. Pärdi teoseid peetakse sageli küll ebamaisteks, kuid huvitaval moel on need jätkuvalt poliitilised.
See teos on justkui täisring Pärdi loomingus, kuna tal on õnnestunud leida struktuur, millega kokku köita tema eelmises sümfoonias esinenud harmooniliselt lahtised otsad. Luues muusika tekstile on ta löönud rütmilise aluspõhja oma tööle, mis loob mustreid, kuid ei kõla stereotüüpsena. See on harv saavutus.
(Composer Arvo Part Debuts Fourth Symphony ‘Los Angeles’ in the United Kingdom, Paul Sharma, Wall Street Journal, 21.8)

PHILADEPLHIA INQUIRER
The fierce music of Estonia, Latvia

Tallinnast 45-minuti kaugusel saabub paaditäis muusikaarmastajaid peaaegu üksikule Läänemere saarele, siis sõidutatakse nad sõjaväestiilis veoautodes mööda roostetavatest vanadest nõukogude sõjamasinatest Omari küüni, kus nad saavad kuulda ainulaadset muusikat.
Nargeni festivalil kohtub Tanglewood Robinson Crusoega, pakkudes ebatavalist pausi Tallinna kontserdisaalidest ning võimalust tutvuda Eesti identiteediga. See seletab ka, miks väikestest Läänemere riikidest, Eestist ja Lätist, on saanud tugevad jõud klassikalises muusikas. Jõud, mida üha tihedamini kuuleb ka Philadelphias, jahmatades ning võludes publikut.
„Ma poleks eales osanud unistadagi, et minu muusikat mõistetakse välismaal,“ lausub Veljo Tormis, kelle agiteerival rahvamuusikal põhinevad teosed olid suure tähtsusega Eesti vabadusliikumiste aegadel ja mida nüüdseks esitavad teiste hulgas ka Temple Ülikooli kontsertmeeskoor.
„Midagi lõhnab Veljo muusikas,“ ütleb kontserdi korraldaja Tõnu Kaljuste. „See lõhnab looduse järele.“ Naissaarel domineerib loodus ning seega sobib Tormise looming siia ideaalselt.
On selge, et eestlased ei koorma ennast klassikaliste traditsioonidega. Rahvusvaheliselt tunnustatud Balti riikide heliloojatel ei ole midagi ühist. Neist kõige populaarsem, Arvo Pärt, eelistab askeetlikku ning loitsusarnast keelekasutust. Lätlase Peteris Vasksi loomingus on naabriteks aga nii ülistus kui ka meeleheide. Eestlane Erkki-Sven Tüür aga võlub maagiliste reisidega maailma keskpunkti sümfooniates nagu näiteks Magma.
Populaarsetest salvestustest nagu Baltic Exchange, Baltic Voices, Baltic Ruins kumab läbi aga nende individualistlike heliloojate sugulussuhe: mõnel hetkel mõtisklev, teisalt aga meeliköitev, selles muusikas ei ole ruumi pealiskaudsele ilule ja irooniale. Ning pärast aastakümneid kestnud Vene ülemvõimu ei ütle keegi neile, mida teha.
(The Fierce Music Of Estonia, Latvia, David Patrick Stearns, Philadelphia Inquirer, 22.8)

NEW YORK TIMES
In Estonia, Jiggling and Bog-Trekking

Meie ees laius meeldiv mets ja heinamaa Eesti ranniku lähedal. Õrn tuul, mändide aroom ja kauge säutsumine. Korralik koht pärastlõunaseks jalutuskäiguks perega.
Siis aga tegime oma esimesed sammud jalgrajalt kõrvale ja astusime meid ümbritsevale rabale.
Maapind vetrus nagu pehme puding, justkui oleksime lõbusal atraktsioonil.
Teised matkad võivad kiidelda iluga ja haruldaste loomadega, kuid veidraks perelõbuks on parim matk Eesti turbarabades, kus vettinud maastik muudab iga sammu väikeseks seikluseks.
Olime Tallinnast tunniajalise autosõidu kaugusel Lahemaa rahvuspargis.
Turbaraba on sisuliselt suur veega küllastunud mädanenud taimsest ainest mass ning tihti isegi mitu jalga sügav. Osa pargist on täidetud jalgradadega, mis võimaldavad jalutada ilma rabale astumata, kuid see ei oleks pooltki nii elamusterohke kogemus.
Eestlastel on pikka aega olnud vaimne side oma rabadega, tulles siia nautima üksindust ning korjama raba pinda katvaid jõhvikaid. Loomad, sealhulgas metsised, metssead ja metskitsed, elavad nendes piirkondades ja kuigi meil ei õnnestunud oma reisil neid oma silmaga näha, märkasime küll nende jälgi ja luid.
Pr. Ivandi, kelle keskkonnasõbraliku suunitlusega seiklusreisibüroo korraldab reise suurema osa aastast, lausub, et parim aastaaeg raba külastamiseks on sügis, kuna sellel ajal pakub maa punast, pruuni ja kollast värvipaletti ning vesi ei ole veel külmunud, muutes maapinna vetruvaks.
(In Estonia, Jiggling and Bog-Trekking, Clifford J. Levy, New York Times, 19.8)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

TIME TIMES
Sonar search uncovers warships lost in Bolshevik campaign

Kolme Briti sõjalaeva vrakid on leitud rohkem kui sajand pärast nende kaotust lahingus Venemaa vastu.
Eesti valitsus teatas, et rannajoone lähedal on avastatud HMS Cassandra, HMS Myrtle ja HMS Gentiani vrakid.
Need kolm laeva kuulusid Suurbritannia mereväe alla ning saadeti Läänemerele Esimese maailmasõja järgsetel kaootilistel kuudel. Eesmärgiks oli toetada kohalikke antikommunistlikke vägesid bolševike Punaarmee vastu ja toetada Eesti iseseisvusambitsioone.
Eesti Kaitseministeeriumi pressiesindaja kolonelleitnant Peeter Tali ütles Timesile: „Briti laevastik muutis 1919. aastal Läänemerel olukorda. Suurbritannia oli ookeanide valitseja ja Punaarmee oli Peterburis blokaadis. Briti sõjalaevade kohaolek Tallinna sadamas oli psühholoogiliselt märkimisväärne.“
Eesti merevägi kasutas vrakkide tuvastamiseks sonaripilti, otsides vrakke Briti admirali Alexander-Sinclairi antud viimaste koordinaatide alusel.
„Oleme kindlad, et tegemist on Vabadussõjas hukkunud Briti laevade vrakkidega,“ lausus mereväe staabiülem kaptenmajor Ivo Värk.
Ka Soome, Rootsi ja Taani toetasid Eesti iseseisvust sõjas, mis hõlmas nii kommunistlikke vägesid kui ka Saksa ja Valgevene vägesid. Enam kui 100 briti meremeest kaotas oma elu selles sõjas.
Briti Kuningliku Mereväe pressiesindaja sõnul jäävad laevad sõjahaudadeks ja tuukrid peaksid hoiduma neile lähenemast.
(Sonar search uncovers warships lost in Bolshevik campaign, Tom Coghlan, The Times, 24.8)
Vaata ka:
http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/23/british-warships-cassandra-m...

http://www.independent.co.uk/news/world/europe/british-warships-sunk-90-...

http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/08/23/AR201008...

THE GUARDIAN
Purge by Sofi Oksanen

Sofi Oksaneni bestselleri pealkiri viitab nende eestlaste, kes mõisteti süüdi 1941-1944 Saksa okupatsioonis osalemises, massiküüditamisele Stalini gulagidesse. Puhastus on olulise tähtsusega Oksaneni loo keskmes olevale perele, kuid Oksanen liigub ka kaugemale mõrudest kokkumängu ning vastupanu dilemmadest, puudutades sõja ja rahu aegse seksuaalvägivalla teemat.
Loo tegevus läbib 60. aastat. Algab romaan 1992. aastaga, kui Eesti pärast Nõukogude Liidu lagunemist iseseisvuse saavutas. Leseks jäänud vanur Aliide Truu veedab oma aega hoidiseid tehes Lääne-Eesti metsapiiril. Tal on käsil maatagastamisprotsess ning teda piinavad kive viskavad kiusajad, kes heidavad talle ette tema kommunistlikku minevikku. Tema tütar on kolinud Helsingisse, kuna Eesti oli täis inimesi, kes kordasid, et oleksid pidanud sõja ajal minema Soome või Rootsi – kahetsus, mis kanti järgmistele põlvedele edasi unejuttudes. Aliide mahavaikitud minevik tõuseb aga taas pinnale, kui ta võtab enda juurde Zara – tema aeda sattunud muljutud ja sasitud tüdruku Vladivostokist.
Raamatus on läbi põimunud ka õdedevaheline rivaalitsemine ning selles on gooti mõju ning uskumatut, nagu inimeste lämmatamist õhukindlates ruumides ja laipade matmine põranda alla. Aliide enda julmus annab parema arusaamise vägedega koostöö tegemisega kaasnevast moraalsest mitmetähenduslikkusest. Ning Soome-Eesti päritolu Oksanen on piisavalt julge, et kirjeldada eelmiste põlvkondade käitumist laiduväärsena. Režiimimuutusi kasutati isiklike lahkhelide lahendamiseks, inimesed kolisid oma küüditatud naabrite kodusse ja sepitsesid plaane nende vabastamise vastu.
Kuid loos püsib ka vastupanu. Raamat algab ning lõpeb Hansu päeviku väljavõtetega ning on täis venestamise vastase luuletaja Paul-Erik Rummo kirjaridu. Aliide kardab, et tema tütar on võõrandunud Eesti traditsioonidest samal ajal kui Zara vanaema on sihikindlalt hoidnud oma emakeelt. Oksanen kirjutab, et nende salajane keel „idandatud sõna-sõnalt, puhkes uduselt ja kollakalt õitsele nagu kõik surnud keeled, magusalt kahisedes nagu nõel grammofonil.“
(The Purge by Sofi Oksanen, Maya Jaggi, The Guardian, 21.8)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

BADISCHE ZEITUNG
Gut bei Stimme trotz Regen und Kälte

Maris Liloson, Kristina Vähi-Matesen, Aleksander Arder ja Rene Soom on ooperilauljad Eestist, kes tulid appi oma kunagisele professorile Eesti Muusikaakadeemiast Thomas Wiedenhoferile. Sellel reedel ja laupäeval osalevad nad Wiedenhoferi korraldatavas ooperiprojektis „Quatscht keine Opern“. Ooperi teemaks on Euroopa Liit ning ühenduse probleemid. Proovides harjutatakse lisaks laulmisele ka kabinetiistungeid, räägitakse pensionireformist, riiklikest säästupakettidest ning noorte tööpuudusest. Dialoogid on vaimukad, teravmeelsed ning vürtsitatud irooniaga. Lisaks omapärasele teemale teeb selle projekti eriliseks veel asupaik, ooperi toimumiskohaks on valitud vana kivimurd.
(Gut bei Stimme trotz Regen und Kälte, Badische Zeitung, 18.8)

WIWO.DE
Estland lebt die Zukunft vor

Eestlaste e-kultuur võiks Euroopale eeskujuks olla. Kõigil väikese Eesti kodanikel on ID-kaardid. See on plastikkaardist dokument, mis on varustatud mikrokiibiga. Kaart kehtib isikut tuvastava dokumendina politsei ja ametivõimude juures, samuti maksmisel, pangateenuseid kasutades, arsti vastuvõtul ning ka apteegis. Kaardikesele on salvestatud tähtsamad isikuandmed, Euroopa Liidu siseselt on ID-kaart kasutatav ametliku reisidokumendina.
Eestis, kõige pisemas ja põhjapoolseimas Balti riigis võib juba praegu tunnetada, kuidas hakkab Euroopa igapäevaelu välja nägema 10 kuni 20 aasta pärast. Eesti elab tulevikus. Tulevikus, kus ühiskond on järjest rohkem internetiseerunud, kus mobiili, sülearvuti ning ID-kaardi abil saab korraldada nii isiklikke kui ka tööalaseid tegemisi. Kui Saksamaal on ligipääs internetile ühel kahest inimesest, siis Eestis on praktiliselt kõigil inimestel interneti kasutamise võimalus olemas. Lisaks on mobiilides kiibid, mille kaudu saab maksta parkimise või bussipileti eest. Lapsed õpivad interneti vahendusel, noorukid sooritavad juhilubade teooriaeksameid internetis, pensionärid suhtlevad eakaaslastega interneti vahendusel.
Töölgi on internetil suur tähtsus: äriinimesed kasutavad Skype’i, ettevõtted saadavad maksuaruandeid maksuametile interneti teel, ka suhtlemine teiste riigiasutustega toimub elektrooniliselt.
(Estland lebt Zukunft vor, Florian Willshausen, Wiwo.de, 13.8)

SCHWARZWAELDER-BOTE.DE
Seltene Volksweisen aus Estland

12. septembril kõlavad Dornstettenis erilise haruldusena Eesti rahvaviisid, mis on väga omapärase ning unikaalse kõlaga. Eesti ansambel koosneb viiest viiuldajast ning ühest lauljast. Kontserdilt saadavad annetused lähevad ühingule, mis aitab kaasa Tallinna tänavalaste olukorra parandamisele.
(Seltene Volksweisen aus Estland, Gabriele Adrian, Schwarzwaelder-bote.de, 23.8)

FOCUS
Wenn Menschen durchs „Fegefeuer“ gehen

Väike Eesti, Baltikumi põhjapoolseim riik, mis piirneb Venemaaga, on enamusele keskeurooplastest terra incognita. Eesti, mis ei anna isegi pindalalt Alam-Saksimaa mõõtu välja, on oma vaheldusrikka ajalooga olnud pidevalt suurvõimude meelevallas.
Sofi Oksanen, ema poolt eestlane ning isa poolt soomlane, meenutab oma ebatavalises romaanis “Puhastus”, mida allasurutud inimesed teha võivad ning mida nad taluma peavad.
Romaan räägib loo kahest naisest ning kahest generatsioonist. Ükskõikseks ei suuda see romaan arvatavasti kedagi jätta. Helsingis elav autor annab ettekujutuse, mida tähendas Eestile ja eestlastele Nõukogude okupatsioon: hirm reetmise ees, küüditamised, piinamised ja surm käisid igapäevaeluga kaasas. Hirm iseenda elu pärast varjutas kaastunde, isegi kõige lähedasemate inimeste suhtes. 33-aastasel Sofi Oksanenil on sõnum: ükskõik milline režiim valitses, vägivald tabas alati esimesena naisi.
Välismaine ajakirjandus, eriti Skandinaavia oma, on romaani taevani kiitnud. Ameerika Krikus Review võrdleb Sofi Oksaneni romaani “Puhastus” Ian McEwansi teosega “Lepitus”. Rootsi ajalehed on rääkinud isegi Oksanenist kui võimalikust Nobeli preemia laureaadist.
(Wenn Menschen durchs „Fegefeuer“ gehen, dpa, Focus, 24.8)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Skepsis trotz Aufschwungs

Majanduskriisis rängalt kannatada saanud Balti riigid ilmutavad taastumise märke. Eesti üllatas 3,5protsendise majanduskasvuga teises kvartalis, samas hoiatavad eksperdid, et kasv ei pruugi olla jätkusuutlik. Eesti majanduskasv on tingitud paranenud ekspordinäitajatest. Eesti firmad lõikasid kasu eelkõige Skandinaaviamaade majanduskeskkonna paranemisest. Majanduskriisi ajal langes Eesti SKP ligi 20 protsenti, kukkudes viie aasta tagusele tasemele. Uus suurem tõus on raskendatud suure tööpuuduse ning madala sisenõudluse tõttu. SEB panga analüütiku Hardo Pajula hinnangul on Eesti majandus väliskeskkonnast tulevatele mõjudele väga vastuvõtlik. Paljula rõhutab, et praegune kasv on tingitud suuresti Eesti Energia elektriekspordist. Majanduskasvu põhjusteks on lisaks veel suurenenud puidueksport ning transiidiveod. Enne kui tööpuudus märgatavalt vähenenud pole, saab majanduskasvust kasu ainult väike grupp eksportööre. Reedel teatas Statistikaamet ka töötuse määra vähenemisest 19,8 protsendilt 18,6 protsendile. Aasta tagasi oli töötuse määr 13,5 protsenti ning kaks aastat tagasi kõigest 4 protsenti. Majandusminister Jürgen Ligi on seda meelt, et majanduskasv, mis toetub ekspordile, on see, mille poole Eesti on püüelnud ning mida ta vajab.
(Skepsis trotz Aufschwungs, Hannes Gamillscheg, die Presse, 19.8)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LIBÉRATION
En Estonie, le poker attire toujours les full

Paari aasta jooksul on eestlased avastanud bluffimise mõnu: 1,3 miljoni elanikuga riigis on rohkem kui 20 000 regulaarset mängurit.
Tallinna võib pidada lausa mini Las Vegaseks, oma 90 kasiinoga on linn omandanud lausa rahvusvahelise haarde: 2007. aastal kvalifitseeris pokkerisõprade piibel Bluff Europe Tallinna kolmandaks pokkerilinnaks Euroopas Monaco ja Barcelona järel. Augusti alguses võõrustas Tallinn esimest korda Euroopa Pokkeriturnee üht etappi, kus osalejateks peamiselt skandinaavlased.
Alates jaanuarist legaliseeris Tallinn hasartmängud internetis, tingimusel, et teenusepakkuja on registreeritud Eestis. Siiani oli litsentsi saanud vaid üks organisatsioon, kuid alates üleeilsest sisenes Eesti turule maailma suurim sellise teenuse pakkuja Pokerstars. ”Nüüdsest paiknevad kasiinod umber inimeste kodude,” kardab Leonhard Puksa, hasartmängusõltlaste ühingu juht.
(En Estonie, le poker attire toujours les full, Marielle Vitureau, La Libération, 21.8)

Nord Stream, du gaz dans l’eau

Merealune gaasijuhe teravdab pingeid Läänemere ääres. Aprilli alguses alanud Nord Streami gaasijuhtme ehitus edeneb tasapisi ning praeguseks on Läänemere sügavustesse paigutatud juba 300 kilomeetrit juhet. Jäänud on veel tuhatkond kilomeetrit, enne kui vene gaas jõuab Saksamaale ilma transiitmaid kasutamata, olles läbinud Soome, Rootsi ja Taani territoriaalveed.
Et projekti takistada, proovisid Poola ja Balti riigid leida gaasijuhtme vastu nii majanduslikke, ökoloogilisi kui poliitilisi põhjendusi. Sellele vaatamata andsid nii Venemaa president Dmitri Medvedev kui Saksamaa kantsler Angela Merkel projektile oma õnnistuse.
Venemaad ja Euroopat ühendav gaasijuhe lükkab Läänemere-äärsed riigid kahte leeri ning Poola ja Baltimaad on seekord pandud pealtvaataja rolli.
Gaasijuhe tekitab neis riikides olukorra, kus Tallinn, Riia ja Vilnius on Venemaast sõltuvad ning Moskva võib kehtestada oma tingimused ja hinna.
Olukord on eriti pingeline Leedus, kus pärast Ignalina tuumajaama sulgemist 2010. aasta alguses töötavad kõik elektrijaamad Vene gaasil.
Ei saa eitada, et gaasijuhtme valmimisega kaasnevad mitmesugused ökoloogilised, majanduslikud ja eelkõige geopoliitilised probleemid. Rootsi rahvusliku kaitsekooli professor Bo Huldt sõnas: ”Nord Stream võimaldab Venemaal kindlustada oma positsioone Läänemere piirkonnas. Kriisiolukorras saab gaasijuhtmest konflikti üks aspekte ja Venemaa on juba teatanud, et kaitseb gaasijuhet ükskõik mis hinnaga.” Leedu kaitseminister Rosa Jukneviciene väljendas veelgi tugevamat muret Läänemere piirkonna militariseerumise pärast.
(Nord Stream, du gaz dans l’eau, Anne-Françoise Hiver, Marielle Vitureau et Maja Zoltowska ,La Libération, 23.8)

LE MONDE
L’arrivée de l’euro sème la confusion chez les Russes d’Estonie

Euro tulekuks valmistumisel on tehtud põhjalikku tööd, samas on info venekeelsele elanikkonnale jäänud tagasihoidlikumaks. Ühelt poolt on põhjuseks leigus, millega kohalik vene meedia probleemiga tegeleb. Teisalt aga ka riigi võimetus muukeelsele elanikkonnale sobival viisil infomaterjali pakkuda.
Seoses euro tulekuga ringleb Narvas erinevaid kuulujutte. Näiteks usutakse, et Eesti sente eurodesse ei vahetata, või kui vahetatakse, siis madalama kursiga. Samas levib kuuldus, et euro tuleku esimestel päevadel ei ole poodidel münte ja väiksemaid rahatähti.
(L’arrivée de l’euro sème la confusion chez les Russes d’Estonie, Le Monde, 17.8)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВЗГЛЯД
Обвиненный в домогательствах эстонский дипломат ушел в отставку

Harry Lahtein, Eesti asjur Valgevenes, esitas välisministeeriumile lahkumisavalduse pärast seda, kui talle oli esitatud süüdistus seksuaalses ahistamises. Välisministeerium rahuldas Lahteina lahkumisavalduse ja algatas ametkondliku juurdluse. Esmaspäeva õhtul saadeti Eesti meediaväljaannetele anonüümkiri, kus Lahteina süüdistati seksuaalses ahistamises ning kirjale olid lisatud ka fotod, kus diplomaat veedab aega noorte naiste seltskonnas. Kirjas öeldakse ka, et Lahtein vormistas neiudele ja nende sõbrannadele tänutäheks Schengeni viisasid.
(Обвиненный в домогательствах эстонский дипломат ушел в отставку, Взгляд, 24.8)

Sama uudist kajastavad sealhulgas ka järgmised Vene väljaanded:
РиаНовости http://rian.ru/world/20100824/268565449.html
Gzt.ru http://www.gzt.ru/topnews/world/-obvinyaemyi-20-letnei-minchankoi-v-/321...

INOСМИRU
Спустя 90 лет нашлись останки затонувших во времена русской революции британских кораблей

Eesti sõjavägi leidis Saaremaa lähistelt kolm Vene revolutsiooni aegset Briti laeva. Eestlased usuvad siiamaani, et laevadel oli tähtis osa Eesti iseseisvumisel. Laevade leidmine sai võimalikuks, kuna Briti sõjavägi andis Eestile laevade viimased koordinaadid, mis vaatamata tollasele navigatsiooniseadmete ebatäpsusele olid ootamatult õiged. Briti laevad toetasid Eestit nii sõjalises kui ka poliitilises mõttes.
(Спустя 90 лет нашлись останки затонувших во времена русской революции британских кораблей, InoСмиRu, 24.8)

ИЗВЕСТИЯ
В Таллин вернется КГБ

(Intervjuu Viru Hotelli kommunikatsioonijuhi Peep Ehasaluga) Tallinnas Viru Hotellis avatakse KGB näitus. Nõukogude ajal oli hotellis KGB tehniline ruum, kust KGB töötajad jälgisid välismaalasi. Kui hotellis toimus remont, leiti sealt suur hulk pealtkuulamisaparaate. Need olid paigutatud igale poole: arhiividesse, leivakorvidesse. Kokku oli KGB järelevalve all 60 eluruumi, kuhu paigutati olulisi külalisi. Näituse idee pärineb välismaalaste suurest huvist selle teema vastu. Lisaks näitusele saavad nad kuulata seletusi antud teema kohta. Kuna näiteks tihti ei saa välismaalased aru, miks hotelli juhtkond „lubas“ KGB-l hotellis võimutseda.
(В Таллин вернется КГБ, Екатерина Забродина, Известия, 24.8)

ИЗВЕСТИЯ
Президент Всемирного конгресса украинцев знакомится с Эстонией

Ülemaailmse ukrainlaste kongressi juhataja Jevgen Tšolii külastab Eestit, et tutvuda Eestis elavate ukrainlaste olukorraga. Tšoliil on plaanis kohtuda Eesti parlamendi Eesti-Ukraina grupiga, Kultuuriministeeriumi spetsialistide ja ukraina diasporaa esindajatega.
(Президент Всемирного конгресса украинцев знакомится с Эстонией, Известия, 25.8)

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

TUT.BY
Поверенный Эстонии в Беларуси подал в отставку из-за секс-скандала

Minski restorani direktor Ljubov Satšivko kinnitas, et Harry Lahtein külastas tihti restorani noorte naiste seltskonnas. Eelmisel nädalal lõbutses seal koos Lahteinaga neli naist. Samas lisas Satšivko, et Lahtein lahkus restoranist üksi. Eesti välisministeerium algatas ametkondliku juurdluse. Seoses seksuaalse ahistamise süüdistustega astus Lahtein tagasi Eesti asjuri ametikohalt Valgevenes.
(Поверенный Эстонии в Беларуси подал в отставку из-за секс-скандала, Tut.by, 24.8)

Sama uudist kajastavad sealhulgas ka järgmised Valgevene väljaanded:
Мы http://www.belmy.by/articles/materials/tema/12591.html
Белорусский Партизан http://www.belaruspartisan.org/bp-forte/?page=100&news=66291

TÜRGI AJAKIRJANDUS

HÜRRIYET DAILY NEWS & ECONOMIC REVIEW
Euro accession offers little comfort for Estonia's unemployed

Eesti eurotsooniga ühinemise edulugu on tugevas kontrastis teiste Ida-Euroopa majandustega, kuid selle eest maksavad hinda noored ja vene rahvusest kodanikud, kes ei suuda tööd leida.
Sotsiaalteenuste, nagu laste- ja töötuhüvitise vähenemine on pahupooleks eelarvekärbetele, mis võimaldasid Eestil täita eurotsooniga liitumiseks vajalikud eelarvepuudujäägi ja riigivõla kriteeriumid.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel on töötus Eestis hetkel Hispaaniaga sarnaselt umbes 20%.
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasiku sõnul on töötuse vähendamine hetkel üks tähtsamaid küsimusi valitsuse töös.
Kaasik on aga optimistlik, uskudes, et töötute arv väheneb sellel aastal veelgi, kuna tagasi tööle naasvate töötute arv on pidevalt kasvanud alates 2009. aastast.
Kaks sektorit, mis kõige enam majanduslanguses lüüa said, olid ehitus ning tööstus. „On ebatõenäoline, et kinnisvarabuum kordub ning seetõttu on vaja struktuurseid muutusi, luua tuleb uusi töökohti teistes sektorites,“ lausus Kaasik.
Kuid Eesti noorte jaoks on tööhõive perspektiivid siiski mustad. Euroopa Liidu statistikaameti andmetel oli noorte töötus 2010. aasta esimeses kvartalis 39,8%, mis on Euroopa keskmisest 2 korda suurem.
Tallinna Tööturuameti juhataja Siim Sarapuu sõnul on viimaste aastate jooksul töötute arv kümnekordistunud ning umbes pooled Sarapuu kabinetti sisenevatest tööotsijatest on vene rahvusest, peegeldades kõrget töötusemäära selles grupis, mis moodustab veerandi Eesti elanikkonnast.
„Peamiseks takistuseks vene rahvusest inimestele töö leidmisel on eesti keele oskuse puudumine, samal ajal kui eestlastel on raske leida tööd ilma vene keele oskuseta,“ selgitas Sarapuu.
Varem pakkus tööturuamet ka keelekursuseid, kuid need ei tasunud ennast ära. „Anname aga töötutele nõu, kuidas keelt iseseisvalt õppida,“ lausus Sarapuu, lisades, et seoses kodakondsusprogrammidega pakub migratsiooniamet tasuta keelekursuseid.
(Euro accession offers little comfort for Estonia's unemployed, Hürriyet Daily News & Economic Review, 23.8)

Vaata ka: http://euobserver.com/9/30655