Eesti välismeedias 12.-18. august 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

NPR
Trouble For The Euro? Not In Estonia

Euroopa Liidu süngete majandusuudiste ning võlakriisi peatamiseks tehtavate pingutuste vahel on ka häid uudiseid, nimelt on olemas riik, mis ootab elevusega euroga ühinemist. Selleks on väike Balti riik Eesti, mis liitub plaanikohaselt euroga 2011. aasta jaanuaris.
Praegu on Eesti rahaühikuks kroon ning iga eestlane teab, kes ehib 500 kroonist rahatähte. Selleks on Carl Robert Jakobson, kuulus Eesti kirjanik ning poliitik.
Kroonist sai Eesti rahaühik 1992. aastal ning see oli Nõukogude okupatsiooni lõpu tugevaks sümboliks.
„Mis kuulub iseseisva riigi juurde? Oma riik, piiride, valitsuse ja rahaga,“ seletab valuutaäriga tegelev Kuno Rääk.
Kuid Rääk tunneb, et tema kodumaa on siiski veel arenguteel. Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemine viis Eesti läänele lähemale. Räägu sõnul on euroga ühinemine järgmiseks sammuks.
„Muidugi soovime me kuhugi kuuluda. Venemaast eemale,“ lausub Rääk.
Samal ajal kui mõned Euroopa riigid on otsustanud euroga mitte ühineda, ütlevad Eesti juhid, et neil ei ole teist valikut. Kui Eesti 2004. aastal Euroopa Liiduga ühines, võttis riik endale euroga ühinemise kohustuse.
Rahandusministri Jürgen Ligi sõnul on eurotsoon ja Euroopa Liit nüüdseks oma poliitikat muutmas, keskendudes põhjapoolsetele riikidele, nagu näiteks Eesti.
Tallinna Ülikooli majandusteadlase Ivar Raigi sõnul on see aga lihtsalt roosa mõtlemine. Raig hoiatab, et eurotsooni liikmena võib Eestit tabada oht, et kinni tuleb maksta teiste riikide arved.
Tänaval möödujatele trompetit mängiv Janis Grudinskis aga ootab euro tulekut, seda lihtsal põhjusel, et rohkem münte paberraha asemel tähendab rohkem münte ka tema jalgade ees lebavas trompetikohvris.
(Trouble For The Euro? Not In Estonia, David Greene, NPR, 16.8)

YAHOO NEWS
Estonia hosts world's first digital song festival

Pika muusikafestivalide traditsiooniga pisike IT-titaan Eesti valmistub võõrustama maailma esimest digitaalset muusikafestivali.
Kooridel enam kui 100-st erinevast kohast üle Eesti on 20. augustil võimalik läbi küberruumi ühineda lauljatega festivali peapaigas Kesk-Eestis. ”Meil oleks hea meel, kui digitaalsest laulupeost võtaks osa 10 000 või 100 000 inimest, kõik üle selle oleks juba ime,” ütles teleprodutsent ja ürituse eestvedaja Artur Talvik.
Esitusele tulevad 8 laulu, mis on eestlaste seas populaarseks saanud traditrioonilistel laulupidudel, mida on korraldatud iga 5 aasta tagant alates 1869. aastast.
Põltsamaal toimuv üritus märgib Eesti taasisesesvumise 19. aastapäeva ning ühendab seda, mis on Eesti teinud tuntuks üle maailma - IT innovatsioonid ja laulupidude pikk traditsioon.
(Estonia Hosts World’s First Digital Song Festival, Yahoo News, 17.8)

USA AJAKIRJANDUS

NEWSWEEK
Your Pass To Good Government

Unusta järjekorrad ja altkäemaksud. E-valitsus annab igaühele, kellel internetiühendus, avalikele teenustele juurdepääsu.
Oleks Franz Kafka 19. sajandi Praha asemel sündinud 21. sajandi Tallinnas, poleks mõningaid modernistliku kirjanduse pärle ehk kunagi kirjutatud. Kafka lühijutust pärit mehel, kes veetis aastaid, üritades mööda pääseda halastamatust väravavalvurist, läheks Eestis vaja ainult elektroonilist isikutunnistust. Sellisel juhul oleks tal võimalik minna internetti, pista kodeeritud ID-kaart kaardilugejasse ning allkirjastada hetke pärast leping rahvusvahelise partneriga, maksta liiklustrahve ning esitada tuludeklaratsiooni. Ei mingisuguseid järjekordi, altkäemakse, ankeete kolmes eksemplaris ning samuti puudub vajadus õigustada oma käiku „ühele uksehoidjale teise järel, kellest igaüks on võimukam kui eelmine“, nagu seda on kirjeldanud Kafka oma põrgulikus visioonis. Meie raamaturiiulid oleks küll tühjemad, kuid meie elud sellevõrra lihtsamad.
Seda pakub elektrooniline valitsus, või pigem tehnoloogia, mis võimaldab juurdepääsu avalikele teenustele. E-valitsus sündis 1980. aastatel, kui paljud riigid üritasid maha murda seinu, mis eraldasid valituid ja valijaid.
Paljud riigid otsivad sellel alal Eestilt juhatust. Eesti ekspordib oma digitaalse demokraatia tehnoloogiat läbi oma e-Riigi Akadeemia, mis on koolitanud bürokraate 36-st erinevast riigist, kaasa arvatud Sri Lankalt, Senegalist, Pakistanist, Namiibiast ja Tadžikistanist. „Meie eesmärk on muuta Eesti nii paberivabaks, et ainuke koht, kus seda kasutataks, oleks tualett,“ seletab Eesti IKT Demokeskuse juht Indrek Vimberg. Isegi Kafka poleks suutnud seda paremini sõnastada.
(Your Pass To Good Government, Mac Margolis, Newsweek, 16.8)

NEW YORK TIMES
Soviet Legacy Lingers as Estonia Defines Its People

Oleg Bessedini reisidokumenti nimetatakse ’välismaalase passiks’, justkui oleks see piladokument, kuid see on tema ainuke reisidokument välismaal käimiseks ning meeldetuletus tema vastuolulistest suhetest riigiga ja etnilistest pingetest, mis siiani kestavad endistes Nõukogude Liidu riikides, peaaegu 20 aastat pärast kommunismi kokkuvarisemist.
Sügavad lahkhelid on miljoneid inimesi ümberpaigutanud ja Kremlile kontrolli kindlustanud Nõukogude Liidu etnilise ja demograafilise poliitika pärand. Selle tagajärjed on kestvad ning endised nõukogude riigid peavad sellega silmitsi seisma.
Suhted Eesti riigi ja vene vähemuse vahel on juba pikemat aega olnud pingelised.
Viimase aasta jooksul on Venemaa kritiseerinud venelaste kohtlemist Eestis. Eesti aga on väljendanud kartust Moskva sissetungimise üle ning löönunud alarmi seoses Eesti piiri lähedal paiknevate Vene rakettidega.
Võib öelda, et Eesti kodakondsuspoliitika on üks provokatiivsemaid teemasid ning mõnes mõttes väljendab see Eesti valitsuse vastust Stalini etnilisele poliitikale.
Mitteeestlastel on võimalik saada kodakondsus keeletesti läbimisel, kuid paljudele etnilistele venelastele, kes nõukogude ajal ei tundnud vajadust eesti keelt õppida, on see raske. Eesti ühiskond on läbinud muutuse ning etnilised venelased on kaotanud oma privilegeeritud staatuse.
Balti Uuringute Instituudi analüütiku Kristina Kallase sõnul on teda aga üllatanud paljude vene noorte suhtumine, kes käituvad justkui oleks neil nende esiisade eelisõigused.
Umbes 7,5 % 1,35 miljonist Eesti elanikust on kodakondsuseta. Nende ’välismaalase pass’ võimaldab siseneda paljudesse Euroopa riikidesse ilma viisata, kuid neil tuleb läbida rohkem bürokraatlikke takistusi.
„Valitsus ei tööta Eesti heaks, vaid ainult Venemaa vastu,“ seletab tarkvara insener Igor Matrosov. „Praeguse seisuga võiksin ma saada kodakondsuse, kuid tunnen, et mind on reedetud.“
(Soviet Legacy Lingers as Estonia Defines Its People, Clifford J. Levy, New York Times, 15.8)

Vaata ka:
http://rcsnmi.blogspot.com/2010/08/estonia-arizona-and-aliens-passports....

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE INDEPENDENT
When the sun shines, the Baltics come into their own

Pikad õhtud, värvilised festivalid, külm peedisupp ja toonekurgede pesad - Baltimaade suvede juures on nii palju asju, mida ma armastan, et neid võikski jääda loetlema.
Muidugi on palju põhjuseid külastada Eestit, Lätit ja Leedut ka muudel aastaaegadel, kuid suvel, mil päevad on pikad ja ilusad ilmad toovad inimesed välja, on see siiski kõige ahvatlevam.
Esimesena tabab mind alati see, kui palju ruumi kõigile jagub, ruumi hingata. Vaatleme korraks arve: Leedus on umbes 51 inimest ruutkilomeetri kohta, Lätis vaid 35 ja Eestis vaevu 30. Võrrelge seda Inglismaaga, kus ruutkilomeetri kohta on 383 inimest.
Selle tulemuseks on üüratud maa-alad, mis on suures osas kaetud männi-, kuuse- ning kasemetsadega, pannes õhu lõhnama veel puhtamalt kui see seda päriselt on.
Tallinn on ilus igal aastaajal, isegi kruiisilaevade tipp-perioodil. Peatuge vanalinnas, et nautida vaiksemaid hommikuid ja õhtuid, kuid päeval võtke suund linna turistidevaesematesse kohtadesse. Eliitlikus Kadriorus asub park, kaks kunstigaleriid ning palju rahulikke söögikohti. Pirital leiate aga ranna, spaa ja botaanika aia.
Eestlasi võluvad aga lääneranniku saared, mis olid nõukogude ajal keelupiirkonnas. Saaremaa on suurim ning tuntuim saar, kuid siiski puutumata ning selle pealinnas Kuressaares asetsevad lossivaremed ning mitmed modernsed spaahotellid. Üldiselt on aga kõige tähtsam siiski loodus: vaiksed rannad, metsad ning haruldased metslilled.
(When the sun shines, the Baltics come into their own, Claire Gervat, The Independent, 15.8)

THE ECONOMIST
Easing off in Estonia: correspondent's diary, day one

Ungari, Soome ja Eesti on ainukesed riigid Euroopas, mis ei ole indo-euroopa sugemetega. Nad on idast tulnud hõimude järeltulijad, vähemalt niisugune on teooria. Selle kohta on olemas ka nali, mille kohaselt soome-ugri rahvad saabusid Euroopa piirile ning nägid silti, millele oli kirjutatud ’Tsivilisatsioon’. Need, kes oskasid lugeda, järgnesid sildile ning nendest said ungarlased. Need, kes ei osanud lugeda, läksid aga põhja poole ning nendest said soomlased ning eestlased. (Eestlased räägivad seda lugu aga teistpidi.)
Pärast Budapestist lahkumist olen teel Tallinnasse, eesmärgiga koguda mõningaid uudiseid euro saabumise kohta. Saabumisejärgsel hommikul sean ennast uudistejahile, kuid ei suuda midagi leida. Eestlased ei ole sentimentaalne rahvas ning ma ei leia kedagi, kellel oleks midagi öelda krooni kadumise kohta.
Kuid isiklikult on mul sentimentaalsed tunded krooni vastu, nimelt olin Tallinnas inglisekeelse ajalehe toimetaja, kui kroon 1992. aastal taas kasutusele võeti. Krooni kasutuselevõtt oli päris suur risk, kuid tasus ennast ära ning kõik töötas kenasti: inflatsioon oli kõrge, kuid tootlikkuse kasv veelgi suurem, nii et eksport püsis konkurentsivõimeline.
Maastrichti kriteeriumide täitmine on aga hämmastav, ma ei kujutaks ette teist riiki, mis oleks aktsepteerinud alla 3% eelarve puudujäägi piirmäära täitmiseks vaja läinud palga- ning eelarvekärpeid.
Nüüdseks tundub, et majandus paraneb kiirelt. Mõned mu lemmikrestoranid on taasavatud ning igal pool on hinnad näidatud nii kroonides kui ka eurodes, muutes raskeks võimaluse, et hoolimatud jaemüüjad eurole üleminekul hindu tõstavad. Kuid siiski jään ma igatsema kummituslikku Lydia Koidula pilti 100-kroonistel.
(Easing Off In Estonia: correspondent’s diary, day one, The Economist, 11.08)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DER SPIEGEL
Estland liefert Bank-Banditen aus

Eesti andis USA-le välja häkkeri, keda kahtlustatakse 10 miljoni dollari väljapetmise organiseerimises Royal Bank of Scotlandist eelmise aasta novembris. 26-aastast Sergei T-d ning kolme kaasosalist süüdistab Georgia osariigi Atlanta prokuratuur interneti-kuritegude plaanimises ning läbiviimises.
Rööviti Royal Bank of Scotlandi tütarpanka, mis tegeleb deebetkaarditeenusega. Kurjategijad olid enda valdusesse saanud deebetkaartide PIN-koodid ning ligipääsu panga deebetkaartide süsteemile. 12 tunni jooksul tühjendasid kurjategijad 44 kontot pangaautomaatidest üle maailma. Raha võeti välja 280 linnas, Atlantast Hongkongini. Kokku kasutati 2100 makseautomaati. Varastatud summa võinuks olla veelgi suurem, kui grupeeringul oleks olnud rohkem kaasosalisi.
Kuriteo organiseerimises on tuvastatud kaheksa peamist kahtlusalust, 20-31-aastased ning pärit Eestist, Moldovast ning Venemaalt.
USA-le välja antud Sergei T-d ootab Ühendriikides kuni 20-aastane vanglakaristus. Mitmed kuriteo kaasosalised on Eestis juba süüdimõistetud.
(Estland liefert Bank Banditen aus, lib/apn/rtr, der Spiegel, 10.8)

DER TAGESSPIEGEL
Gemeinsam atmen

Balti Noored Filharmoonikud koondab noori muusikuid Läänemere-äärsetest riikidest. Esmakordselt esineb orkester festivalil “Young Euro Classic”, kus osalevad noored muusikud ning neist moodustatud orkestrid tervest Euroopast.
Orkestri dirigendiks on Kristjan Järvi, kes pärineb Järvide dirigentide dünastiast. Tema isa, Neeme Järvi, põgenes Nõukogude Liidust USA-sse, kus ta juhatas mitmeid suuri orkestreid ning vend Paavo Järvi on Saksamaal Bremeni Saksa Kammerfilharmoonia dirigent.
2009. aastani oli Kristjan Järvi Viini Tonkünstler-Orchester peadirigent. Kolm aastat tagasi kujunes Usedomer muusikafestivali ning Järvi eestvedamisel asutatud Balti Noored Filharmoonikud uueks huvitavaks väljakutseks. Uue orkestri üheks eesmärgiks on tugevadada Läänemeremaade identiteeti. Balti Noored Filharmoonikud on justkui stipendium, orkestri 100 liiget peavad olema kodumaal ühe muusikaakadeemia nimekirjas ning iga aasta toimub uus kandideerimine orkestrisse.
(Gemeinsam atmen, Udo Badelt, der Tagesspigel, 10.8)

BADISCHE ZEITUNG
Zwei Abende zum Steinerweichen

Kellele ooper ja poliitiline satiir meeldib, peaks olema 20. ning 21. augustil Lüdschenbachi kivimurrus. Lüdschenbachis võib Saksamaal esmakordselt näha Thomas Wiedenhöferi korraldatavat taolist ooperiprojekti. Lüdschenbachi tulevad esinema Wiedenhöferi kunagised parimad õpilased Eesti Muusikaakadeemiast ning ka väike orkester Eestist. Laulavad näiteks Maris Loloson, Kristiina Vähi-Matsen ja Rene Soom, väiksesse orkestrisse kuuluvad Siim Selis klaveril, Aare Tammsalu tšellol ning Maano Männi viiulil. Vabaõhuooper ebatavaliste kulisside taustal puudutab eelkõige Euroopa Liidu aktuaalseid probleeme. Projekti maksumuseks on ligi 9000 eurot, mis on saadud kokku peamiselt kohalikelt sponsoritelt.
(Zwei Abende zum Steinerweichen, Badische Zeitung, 10.8)

WOCHENANZEIGER-HERFORD.DE
Estlandverein unterstützt estnisches Projekt

Tipu küla paikneb Soomaa rahvuspargi keskel. Külas tegutseb Tipu loodusekool, kus toimuvad keskkonnasäästlikkusele suunatud üritused. Loodusekooli valmimisele aitas kaasa Saksamaal Minden-Lübbecke maakonnas tegutsev ühing „Partner für Estland e.V“. Saksamaa Minden-Lübbecke ja Viljandi maakonna koostöö on kestnud juba ligi 20 aastat. Ühingu „Partner für Estland e.V“ eesistuja Winfreid Räbiger väljendas oma heameelt, et nad said toetada Tipu looduskooli valmimist. Tulevikus tahetakse koostööd jätkata Tipu küla looduskooli arendamisel, plaanitakse renoveerida vana koolimaja ja jääkelder ning ehitada puidutöökoda. Projekti eesmärgiks on inimese ja looduse vahelise suhte parandamine ning peatada inimeste võõrandumine loodusest, tuues neile lähemale alternatiivseid eluviise.
(Estlandverein unterstützt estnisches Projekt, Michael Johannsmeier, Wochenanzeiger-herford.de, 11.8)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Empörung über Äußerung des Bildungsministers zu Homosexuellen-Ehe

Eesti haridusministrit on tabanud tugev kriitika pärast tema väljaütlemisi samasooliste abielude kohta. Lukas vastas pressikonverentsil küsimusele, mis puudutas kooliõpikutes homoabielude propageerimist, et Eesti ei vaja „väljasuremisstrateegiat“ Hollandi eeskujul. Luukas viitas ajakirja Der Spiegel artiklile, mis rääkis Hollandi kooliõpikute kirjastuse avaldusest, et tulevikus tahetakse alternatiivseid peremudeleid, nagu näiteks samasooliste abielusid, tutvustada kooliõpikutes.
(Empörung über Äußerung des Bildungsministers zu Homosexuellen-Ehe, APA, der Standard, 15.8)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LES ECHOS
L'Estonie renoue avec la croissance avant son entrée dans l'euro

2010. aasta teises trimestris kasvas Eesti SKT 3,5 % võrra võrreldes sama perioodiga 2009. aastal. Kasv ületas analüütikute prognoose keskmiselt 0,9%.
Eesti, mis ühineb eurotsooniga alates 1. jaanuarist 2011, on üks kolmest Euroopa Liidu riigist, mis on suutnud täita eurole üleminekuks vajalikke kriteeriume: riigi eelarvedefitsiit on 2,4 % SKTst ja avaliku sektori võlg 9,6 %. Seda vaatamata olukorrale, kus Eesti SKT langes 2009. aastal 14,1%, mis oli üks tugevamaid langusi Euroopas.
Eesti valitsus usub, et euro kasutuselevõtt jaanuaris mõjub positiivselt väliskaubandusele, elavdab tarbimist ning äratab usaldust investorites.
(L'Estonie renoue avec la croissance avant son entrée dans l'euro, Les Echos, 13.8)

LE FIGARO
1er festival de chant estonien sur le web

Eesti on väike põhjamaa riik, kuid tõeline titaan, kui asi puudutab infotehnoloogiat. Eesti on tuntud oma väga vana laulupidudetraditsiooni poolest ning sel nädalal saabki teoks esimene festival interneti vahendusel. Vaid 1,3 miljoni elanikuga Läänemere-äärne riik korraldab 20. augustil laulufestivali internetis, mis võimaldab kooridel enam kui sajast asukohast laulda samu laule reaalajas.
Laulupeod toimuvad Eestis juba alates 1869. aastast: iga viie aasta järel tuleb ligi 24 000 lauljat kahe päeva jooksul kokku üheks suureks kooriks. Seekordne virtuaalne festival on aga esimene. ”Me oleksime rahul, kui sellel virtuaalsel festivalil osaleks 10 000–100 000 lauljat,” sõnas ürituse projektijuht ja teleprodutsent Artur Talvik. ”See sündmus on mõeldud tähistamaks Eesti 19. taasiseseivusmisaastapäeva ning ühendamaks kaht asja, mille poolest Eesti maailmas tuntud on: laulupeod ja infotehnoloogia leiutised,” lisas Talvik.
Kõik inimesed, kes soovivad kooriga liituda, saavad ennast registreerida internetis.
(1er festival de chant estonien sur le web, Le Figaro, 16.8)

Une tragédie familiale inscrite dans le sang de l'Histoire

Prantsuse keeles ilmub peagi Sofi Oksaneni kolmas romaan ”Puhastus”. Eesti-soome päritolu kirjaniku bestseller võitis Põhja-Euroopas mitmeid kirjandusauhindu ning on nüüdseks jõudnud vallutada juba ligi kolmkümmend riiki.
Teoses ”Puhastus” lahkab autor valusat naistevägivalla teemat nõukogudeaegses Eestis. Teose peategelasteks on Aliide ja Zara, kelle lugude põimudes tulevad ilmsiks hämarad perekonnasaladused, mis on seotud nii Nõukogude okupatsiooniga Eestis, kuid ka vastupanuliikumise, armastuse ja reetmisega.
Oma eeskuju Marguerite Duras’ võtteid kasutades viib Sofi Oksanen meid jalutuskäigule läbi ajaloo, saatjateks inimeste traagilised saatused. Tema stiil on väljendusrikas ja musikaalne, on tunda, et autor teab, millest räägib. Lapsena veetis kirjanik kõik suved Eestis maal, kus tema vanaema elas kolhoositalus. Kohas, kuhu lääne inimesed pole sattunud ja mis oleks pidanud jääma varjatuks kõigile teisel pool raudset eesriiet. Kirjaniku päritolu annab ”Puhastusele” usutavuse, teisalt võimaldab see autoril vaadata sündmusi distantsil.
(Une tragédie familiale inscrite dans le sang de l'Histoire, Marie O'Neill, Le Figaro, 16.8)

SOOME AJAKIRJANDUS

KALEVA
Kruunuja vaihdetaan paniikissa

Aasta vahetudes võetakse Eestis kasutusele eurod. Inimestele jagatakse infot ülemineku praktilisest küljest, kuid enamasti toimub teavitustöö vaid eesti keeles. Venelased saavad suures osas infot kuulduste kaudu. Räägitakse devalveerimisest, rubla hinna tõusust, müntide vahetamata jätmisest ning muust halvast, mis rahvast eurole üleminekul ees ootab. Seetõttu on tekkinud tung valuutavahetuspunktidesse ja pankadesse. Piirilinnas Narvas valitseb kahe valuuta süsteem. Lisaks Eesti kroonidele on kõigil rahakotis ka rublad. Narvas on järeldatud, et kui kõik hinnad tõusevad, tõuseb ka rubla hind, seetõttu on neid suurel hulgal varuks vahetatud. Eestis minnakse eurole üle ühekorraga ning pangakontol olevad kroonid muudetakse automaatselt eurodeks. Kui mõni kroon on jäänud veel sukasäärde, tuleb need pangas eurodeks vahetada. Eesti Pank on lubanud, et võtab kroone vastu nii kaua kui neid kusagilt välja ilmub.
(Kruunuja vaihdetaan paniikissa, Jorma Rotko, Kaleva, 14.8)

KAUPPALEHTI
Jo toinen virolaispankki Suomeen - "Kilpailu vähäistä"

LHV plaanib alustada Soomes äritegevust, olles seega teine Soomes kanda kinnitav Eesti pank. LHV-d meelitab Soome turu suurus, Soome hoiuse- ja laenuturud on Eestiga võrreldes kümnekordsed. Soome turul pole LHV tegevjuhi Erki Kilu sõnul erilist konkurentsi. LHV siseneb Soome turule Luottotalo Fenno kaudu.
(Jo toinen virolaispankki Suomeen - "Kilpailu vähäistä", Leena Laakso, Kauppalehti, 17.8)

Pelkkä lehdistötiedote sai aikaan rikostutkinnan

Eesti konkurentsiamet on alustanud kriminaalmenetlust, et välja selgitada, kas Leivaliit on sõlminud kartellikokkuleppe, millega määratakse kindlaks hinnatingimused. Menetlus sai alguse Leivaliidu juhi Arnold Kimberi pressiteatest.
(Pelkkä lehdistötiedote sai aikaan rikostutkinnan, Jari Peltola, Kauppalehti, 18.8)

AAMULEHTI
Festivaalin ydin on vahva kuin luostarin kivi

Tallinnas Püha Birgitta kloostri varemetes korraldatakse juba kuuendat korda Birgitta festivali. Ühtlasi lõpetab see ka Eesti kõrgkultuurisuve. Birgitta festival on Tallinna Filharmoonia üks suurematest ettevõtmistest. Sel aastal on see osaliselt ühendatud tulevase kultuuripealinna aastaga. Tallinna Filharmoonia juhi Jüri Leiteni sõnul otsitakse festivali ettekannetele alati uut vaatenurka. „Võib-olla kaotame me sellega publikut, aga me peame teistest üritustest erinema,“ ütleb Leiten. Birgitta festival tähistab tänavu helilooja Eino Tambergi 80. juubelit.
(Festivaalin ydin on vahva kuin luostarin kivi, Marjo Näkki, Aamulehti, 13.8)

SEURA
Kartanoromantiikkaa Virossa

Põhja-Eesti on imelistest elamustest tulvil. Soome lahe kaldale 1971. aastal rajatud Lahemaa rahvuspargis võib nautida rikast taimestikku, lisaks asuvad seal hingematvalt kaunid mõisad uhkete parkidega, muinasaegsed linnused ning vanad ehedad kalurikülad. Kuigi piirkonnas võib lasta end hellitada ka ökospaas või sulistada veepargis, on ajaloohõngu tunda peaaegu igal pool. Eesti mõisate õitseaeg oli 18. sajandil ning 19. sajandi alguses. Mõisakompleksid olid suurejoonelised: peahoonet võisid ümbritseda isegi kümnete hektarite suurused pargid majade, väikeste järvede ja sildadega. Palmse mõisas saab tõepärase ettekujutuse Eestile omasest mõisakultuurist. Vihula mõisas on tänapäev põimunud minevikuga. Suursugustest ehitistest õhkub ajalugu, kuid nende sisemus peidab kaasaegset tehnoloogiat. Ajalooga võib tutvust teha ka mujal kui mõisates. Rakvere linnus on vahva reisisihtkoht kogu perele. Linnas leidub muudki omapärast. Eestlasi tuntakse laulurahvana, kuid eesti mehed väljendavad end ka tantsu kaudu. Rakveres on kaks korda korraldatud meeste tantsupidu, publikuks peamiselt naised.
(Kartanoromantiikkaa Virossa, Pirjo Kemppinen, Seura, 31/2010)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВОЛЖСКАЯ КОММУНА
Между видео и живописью

21. juunist -21. augustini võib Pärnu kunstimuuseumis näha projekte „Film“ ja „Kunst toetab mind ja mina toetan kunsti“. Projektide autorid on kunstnikud Samaarast Nelja ja Roman Koržov. Projektide raames oli kunstnikel mitu eesmärki: näidata ennast Euroopa kunstiringkonnale ja sobitada kunstitutvusi, et pärast kutsuda eesti autoreid osalema installatsioonides teistes riikides. Publiku vastuvõtt oli soe. Kunstnike sõnul on Eestis absoluutselt teistsugune kunstikeskkond: kunstnikke on vähe, nad kõik teavad teineteist ja tunnevad ennast Euroopa kunstiringkonna osana. See oli väga huvitav kogemus.
(Между видео и живописью, Георгий Портнов, Волжская Коммуна, 17.8)

TRAVEL.RU
В Таллине будет открыт музей КГБ

Tallinnas Viru hotellis on võimalik vaadata endist KGB tuba. Nõukogude ajal jälgis KGB hotellis välismaalasi. Hotellis on siiamaani olemas endine KGB tööruum. Nõukogude periood huvitab alati välismaalasi ning nüüd saab selle kohta mitte ainult kuulata, vaid ka vaadata. Muuseum hakkab töötama viimasel 23. korrusel alates järgmise aasta jaanuarist, hetkel otsitakse ekskursioonijuhti. Hotell Viru oli Eesti esimene pilvelõhkuja ning on saanud Tallinna sümboliks.
(В Таллине будет открыт музей КГБ, Travel.Ru, 16.8)

Вслед за Латвией Эстония готова продлевать визы российским туристам

Eesti lubab pikendada Venemaa kodanike viisasid, kelle elukoht asub metsapõlengute all kannatavates piirkondades. Viisa pikendamiseks võib pöörduda kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindustesse. Pikendamist tuleb taotleda enne viisa lõppemist.
(Вслед за Латвией Эстония готова продлевать визы российским туристам, Travel.Ru, 16.8)

RUSSKIE.ORG
Эстонии продолжается акция оказания материальной помощи пострадавшим от пожаров в России

Eestis jätkub Venemaa metsapõlenguteohvrite materiaalne toetamine. Aitavad inimesed Tallinnast, Pärnust, Sillamäelt, Tartust, Paidest ja teistest Eesti linnadest. Aitavad mehed ja naised, noored ja eakad, ühiskonnategelased, poliitikud ja ärimehed. 16. augusti hommikuks kogunenud summa oli 80 023 krooni. Annetusi kogutakse 10. septembrini. Samas pani Eesti Punane Rist RIMI kaubanduskeskustesse üles annetuskastid.
(Эстонии продолжается акция оказания материальной помощи пострадавшим от пожаров в России, Russkie.org, 16.8)

REGNUM
Таллин выплатит первоклассникам пособие (Эстония)

Tallinna linnavalitsus maksab esimese klassi õpilastele 5000 krooni toetust. Toetust maksatakse alates 2003. aastast. Toetust võib taotleda juhul, kui vähemalt üks vanematest on elanud Tallinnas ametlikult vähemalt aasta enne lapse kooliminekut. Ka laps peab olema rahvastikuregistri andmetel tallinlane. Selline toetuste maksmine ei ole riigis reegel ja paljud linnavalitsused seda ei tee. Tallinnas sõidavad ka ainukesed tasuta koolibussid Eestis.
(Таллин выплатит первоклассникам пособие (Эстония), Regnum, 17.8)

Инвалидам-таллинцам предоставят бесплатную правовую помощь в объеме один час в месяц

Tallinna puuetega inimesed saavad tasuta juriidilist abi. Tallinna Puuetega Inimeste Koda sõlmis lepingu SA Õigusteenuste Bürooga, mis annab puuetega inimestele võimaluse saada tasuta juriidilist abi üks tund kuus.
(Инвалидам-таллинцам предоставят бесплатную правовую помощь в объеме один час в месяц (Эстония), Regnum, 16.8)

Депутат эстонского парламента: В росте цен виновато правительство

Eesti Keskerakond süüdistab valitsust hinnatõusus. Riigikoguliikme Kadri Simsoni sõnul kasvasid toiduainete ja teiste kaupade hinnad sellepärast, et valitsus tõstis aktsiisi ja makse. Seda kõike olukorras, kus 2010. aasta 1. kvartalis valitses 19,8% tööpuudus. Samas elab 19% elanikkonnast allpool vaesuspiiri.
(Депутат эстонского парламента: В росте цен виновато правительство, Regnum, 17.8)