Eesti välismeedias 5.-11. august 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE BANKER
Estonia's lesson for Europe's powerhouses

Eesti võib olla küll võlgades, kuid tal on kolmas madalaim eelarvepuudujääk Euroopas ning riigi peaministri sõnul annavad Eesti poliitiline konservatiivsus ning mõõdukus riigile tugeva positsiooni euroga ühinemiseks.
Pärast Tallinnas toimunud otseinvesteeringute konverentsi avakõnet alustas Eesti peaminister Andrus Ansip The Banker intervjuud temale iseloomuliku tagasihoidlikkusega.
„Mõned asjad on juhtunud pärast meie eelmist kohtumist,“ märkis ta, viidates meie eelmise suve juhukohtumisele ühe Vanalinna hotelli fuajees.
Nädal enne foorumit oli Eesti just alla kirjutanud ühinemislepingule Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga ning seadnud euroga liitumise kuupäevaks 1. jaanuari, 2011.
Kuid kõik, mis on juhtunud, ei ole nii meeldiv kui Eesti omapärase ning võluva pealinna meeleolu. 2009. aastal kukkus sisemajanduse kogutoodang ligi 15 protsenti, üks maailma suurimaid kukkumisi, andes seega esimest korda üle aastate negatiivse SKP kasvu ning lõpetades aastaid kestnud kahekohalise majanduskasvu. Töötus tõusis ligi 20 protsendini pärast kinnisvarabuumi lõppemist ning ehitussektori kokkuvarisemist.
Siiski vahetaksid Euroopa riigipead hea meelega oma majanduslikud probleemid Eesti omade vastu, eriti selle Balti naabrid. Eesti võla osakaal SKPst on kõigi aegade madalaim ning püsib madalaimana ka Euroopa Liidus.
Eestile on frustratsiooni allikaks aga fakt, et eelarve ei ole enam ülejäägis, samal ajal kui paljudele meeldiks oma eelarvepuudujääki kahandada vähemalt poole võrragi. Eesti eelarvepuudujäägiks on sellel aastal hinnanguliselt 2,4 protsenti, kõvasti alla maagilise 3 protsendi, mis on vajalik, et täita Maastrichti kriteerium euroga ühinemiseks, ja vähem kui üks kuuendik liiderlikumate Euroopa riikide eelarvepuudujääkidest. „Meil on kolmas madalaim eelarvepuudujääk Euroopas,“ lausus Ansip, „kuid puudujääk on see siiski. Meil on eesmärk saavutada ülejääk 2013. aastaks.“
(Estonia's lesson for Europe's powerhouses, Courtney Fingar, The Banker, 28.07)

DAILY MIRROR
Opportunities for investment and trade abound in Estonia

Colombos resideeriva Sri Lanka peakonsuli Dudley Thambinayagami sõnul eksisteerivad võimalused Sri Lanka ning endise Nõukogude Liidu liikmesriigi vahelisteks investeeringuteks ning kaubanduseks.
Temale saabunud informatsiooni kohaselt on kasvanud Eesti elujõulisus infoühiskonnana. Head transpordi- ning telekommunikatsiooniühendused annavad firmadele hea võimaluse korraldada oma piirkondlikku tegevust Eestist.
Võrdsed võimalused on nii kodumaisel kui ka väliskapitalil. Eesti majanduspoliitika on juba aastaid olnud sätestatud põhiseadusega, mille kohaselt investoreid ning ettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt, hoolimata nende päritolust, võtmata arvesse halduskorda, maksupoliitikat ning muid asjaolusid.
Maailmapanga raporti ’Doing Business 2010’ kohaselt, mis hindab majanduskasvuks sobilikku keskkonda, on Eesti hetkel 183-st riigist ning piirkonnast 24. kohal. Maailma Majandusfoorumi Konkurentsivõime Indeksi kohaselt on aga Eesti 35. kohal 133-st riigist. Rahvusvahelist läbipaistvust hindav organisatsioon asetas Eesti aga 188 riigi hulgas 27. kohale, positsioon mida jagatakse hetkel Küprose ning Sloveeniaga.
(Opportunities For Investment And Trade Abound In Estonia, Daily Mirror, 05.08)

ESSENTIAL TRAVEL
Visit the Baltic before everyone else does

Huvitavat sihtpunkti otsivad puhkajad ei tohiks Balti riike kõrvale heita. Insight Guide tegevdirektori Katharine Lechi sõnul on Läti, Leedu ja Eesti avastamist ootavad peidetud kalliskivid. Eksperdi kohaselt ei tohiks unustada, et Eesti, Läti ja Leedu pakuvad palju muudki, kui ainult lummavaid linnapuhkuseid ning taskukohaseid poissmeestepidusid.
Leich aga soovitab brittidel piirkonda külastada enne masse, mis saabuvad piirkonna populaarsuse kasvuga tänu Tallinna kuulutamisega Kultuuripealinnaks 2011. aastal.
Eesti pealinn on turistide lemmikkoht ja selle vanalinn pärineb 13. sajandist.
Lech seletas, et linna munakiviteed, restoranid ja taskukohased hinnad teevad sellest turistidele atraktiivse paiga.
(Visit the Baltics Before Everyone Else Does, Essential Travel, 05.08)

VOICE OF RUSSIA
More than 300 trucks lined up at Estonian-Russian border

Rohkem kui 300 veoautot seisavad järjekorras Eesti-Venemaa piiril. Eesti Maksu- ning Tolliameti hinnanguil on autode arv paari viimase päevaga veelgi suurenenud.
Peamises piiriületamise kontrollpunktis ootavad hetkel piiriületamist Venemaale 288 veoautot. Hinnanguliselt on ooteaeg piiriületamiseks 77 tundi.
Järjekorrad teistes piiriületuspunktides ei ole aga nii suured. Näiteks Luhamaal ootavad praegu 60 veoautot piiriületust ning Koidulas 53. Augusti algusega võrreldes ootab Narvas piiriületamist 60 autot rohkem. Järjekorrad Eesti, Soome ning Läti idapiiril on kasvanud regulaarselt alates 2006. aasta suvest. Ekspertide sõnul on suurenenud järjekordade põhjuseks kasvav kaubavahetus Venemaa ning Euroopa Liidu vahel ning karmimad Venemaale sõitvate kaubikute inspektsioonid.
(More Than 300 Trucks Lined Up at Esonian-Russian Boarder, Voice Of Russia, 08.08)

EARTH TIMES
Estonian inflation dips in July

Vastavalt reedel avaldatud ametlikele andmetele vähenes järgmise aasta jaanuaris euroga ühineda plaaniva Eesti inflatsioonimäär. Võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas selle aasta juulis tarbijahinnaindeks 2,9% võrra.
Viimase viie aasta jooksul on Eesti võla ning eelarvepuudujäägi tase olnud järjekindlalt madalam kui praegustes eurotsooni riikides.
Inflatsioon riigis tõusis pärast Euroopa Liiduga liitumist 2004. aastal, kuid Andrus Ansipi valitsuse range fiskaalpoliitika aitas riigi taas euroga ühinemise rajale.
Euroopa Keskpank ning Euroopa Komisjon on Eesti liitumise juba heaks kiitnud ning 1. jaanuari üleminekuks valmistudes võib üle Eesti juba näha hindu ka eurodes.
Eestist saab esimene euroga ühinev endine nõukogude riik.
(Estonian Inflation Dips In July, Earth Times, 06.08)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Estonian Ballads, Noblessner Foundry, Tallinn

Eesti pealinn Tallinn oli asupaigaks intensiivsele ja multimeediat täis Veljo Tormise kantaat-balletile.
Tallinn on valmis pidustusteks. Järgmisel aastal saab Eestist eurotsooni liige ning Eesti muistsest pealinnast Euroopa Kultuuripealinn - üsnagi suur saavutus endisele nõukogude vabariigile, millel iseseisvust olnud vaid 20 aastat. Vanalinna kaupmeestemajade, kirikute ja keldrite labürindis toimuvad restaureerimised ja iga päev avatakse uusi kontserdipaiku.
Üheks selliseks kohaks on lagunenud nõukogude-aegne laskemoonatehas läänesadamas, 45 minutise jalutuskäigu kaugusel vanalinnamüüridest. Eelmisel nädalal oli see asukohaks kahe tunnisele multimeedia ooper-balletile nimega Eesti Ballaadid, mille heliloojaks on Veljo Tormis, kes oli ka isiklikult kohal tähistamaks oma 80. sünnipäeva. Tormis on veetnud terve elu, kogudes, säilitades ning fantaasiarikkalt taasluues Eesti pikaajalist regilaulutraditsiooni läbi sadade vokaal- ja kooriteoste, mis on kahe aastakümne jooksul läänes bestselleri staatuse saavutanud.
Kuulata neid Eesti Kontsertkoori, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja 16 Eesti hästituntud rahvamuusiku poolt ettekantud tumedaid ning primitiivseid lugusid keset Noblessneri tehase roostetavaid kraanasid, kõrgeid korstnaid ning mädanevat ilu tundus olevat igati eestilik kogemus.
Igat ballaadi lauldakse müstilises neljarütmilises Eesti regilaulu loitsus. Iga ballaad räägib erineva loo naiste tumedast saatusest ning iga lugu eraldab mõtisklev epigraaf. Need on karmid teemad: vägistamine, lapsetapmine, enesetapp ja mõrv. Lein ja kaotus: igavene epiloogist ema leinab kõikide oma tütarde saatust. Ta nutab seni, kuni tuleb surm: pärast talve tuleb kevad ning ratas keerleb taas.
(Estonian Ballads, Noblessner Foundry, Tallinn, Hilary Finch, The Times, 10.08)

THE SUNDAY TIMES
All The Right Moves

Tema on see imepikkade ripsmetega tüdruk Max Factori reklaamist, ta on kelmikaima moelava kõnnakuga modell ning nüüd kasutab ta päikselisel pärastlõunal Londonis ära vaikset momenti Style fotovõtete graafikus, et kiirelt üks hamburger alla kugistada.
Carmen Kass ei ole nagu teised supermodellid. Oma saavutuste hulka võib ta lugeda ka poliitikuks, ärinaiseks ja Eesti Maleliidu presidendiks olemist.
Kass usub, et tema armastus male vastu, mida ta ise kutsub ’strateegiamänguks’, on aidanud tal jõuda tippu ning seal ka püsida. „Elus teeme me otsuseid ja meil on valikud,“ seletab ta. „Male aitab sul asju mõstusega võtta. Sul on võimalik teha paremaid valikuid, analüüsida halba ning head ja näha kaugemale. Elu on otsuste rida – üks asi viib teiseni ning kui teed vale sammu, on sellel tagajärjed.“
Kassil on olnud ka äriedu Eesti suurima modelliagentuuri omanikuna, kuid laenufirmat, mille ta püstitas, saatis väiksem edu. Siia lisandub aga ka tema poliitiline karjäär. 2004. aastal ühines ta Eestis toona võimul olnud parempoolse Res Publicaga ning osales Europarlamendi valimistel.
Hetkel suunab ta aga kogu oma energia noorte inimeste hääletama veenmisele ning haridusele.
Oma karjääri praeguses punktis on Kass väljateeninud privileegi ise valida, kelle heaks töötab.
Kassi näol on tegemist suurepärase saadikuga, kuid Kass ise tunneb ebamugavust eeskujuks olemisega. „Ma ei usu, et kellelgi peaks olema eeskuju. Igaüks peab leidma iseennast ning mitte elama samal viisil kui keegi teine. Kui sul on eeskuju, võib see sind kergesti kõrvale juhtida sellest, kes sa ise oled.“
(All the Right Moves, Claudia Croft, The Sunday Times, 08.08)

Vaata ka:
http://www.vogue.co.uk/news/daily/100809-carmen-kass-on-chess-and-politics.aspx

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

INVESTOR-VERLAG
EZB und Estland: Wer hat da gelacht?

1. jaanuaril 2011 ühineb eurotsooniga musterriik.
Eesti ei vaja peaaegu üldse mingeid välislaene, et riigieelarvet tasakaalus hoida. Eestlased ajavad väga tasakaalustatud eelarvepoliitikat. Aastaid oli riigi eelarve isegi ülejäägis. Ka viimasel kahel majanduslikult halvemal aastal jäi eelarvedefitsiit alla nõutud 3% SKP-st. Milline Euroopa Liidu riik suudab sama?
Avaliku sektori võlakoormus peab Maastrichti kriteeriumide järgi jääma alla 60% SKP-st. Seda kriteeriumit täidavad vähesed Euroopa Liidu liikmesmaad. Kreeka võlg on ligi 100% SKP-st. Ka Itaalia ja Belgia võlg on samas suurusjärgus, Saksamaa võlg jääb 70% ligi SKP-st. Eesti avaliku sektori võlg on 7,2% SKP-st. Ka inflatsioon jääb Eestis hetkel umbes 2% ringi.
Ütleme nii: kui Eestis poleks 1,34 miljonit elanikku, vaid 70 miljonit, oleks ta Euroopa Liidu majanduse selgrooks.
Me võime tänulikud olla, et selline riik soovib liituda.
(EZB und Estland: Wer hat da gelacht?, Michael Vaupel, Investor-Verlag, 6.8)

STERN.DE
Bullerbü im Baltikum

Vaikselt puhkav Läänemeri, mis mühatab kergelt ainult siis, kui aeruga liiga tugevalt tõmmata ning see kivi kraabib. Viimase jääaja põhjamaiste liustikumassiivide ümaraks lihvitud rändrahnud tukastavad mere vaikuses, need, mis on piisavalt suured, peesitavad veepinnal sooja hommikupäikese paistel.
Võrkudesse nende vahel on end kinni mässinud ahvenad, lestad ja särjed, kes veel väsinult siplevad, kui nad paati tõmmata. Veel on juba vanni temperatuur, 18 kraadi, soojemaks muutub Läänemeri Eesti rannikul väga harva. See-eest on hommikuti juba kell neli valge, viimane videvikuhelk jätab taeva tähtede meelevalda lühikeseks ajaks alles pärast südaööd.
Enne Teist maailmasõda elas Vormsil üle 2500 inimese, rootslastest asunike järeltulijad, kes 13. ja 14. sajandil Eesti rannikule saabusid. Vormsile ja ka Noarootsi poolsaarele jäid nad aastasadadeks eraldiseisvaks rahvakilluks, rääkisid rootsi keele arhailist dialekti, isegi külade nimed on tänapäevani säilinud rootsipäraselt. Peaaegu kõik saareelanikud põgenesid oma esiisade maale, kui Stalin ja Hitler salalepinguga 1939. aastal Ida-Euroopa omavahel ära jagasid.
Vormsil on üks restoran, mis ainult suvel avatud on. Lisaks paar tosinat rannarootslaste järeltulijatest suvekülalist, kellele kuulub ligi 70% saarest. Veel on ka üks väike toiduainete kauplus ning mõned hooajatöölised. Ei ole arsti, politseid ega tanklat.
(Bullerbü im Baltikum, Katrin Püttmann, Stern.de, 11.8)

FESTSPIELE.DE
Einmal im Leben muss man Wagner in Bayreuth hören

3.-8. augustini osales Risto Joost Estonian Richard Wagner Society stipendiaadina Bayreuthis Wagneri festivalil. Wagner Bayreuthis on igale tema muusika armastajale kohustuslik: “Ükskord elus peab seda muusikat siin kuulama.” Risto Joost on tulevane dirigent, kes juba järgmisel aastal dirigeerib Eesti rahvusooperis Wagneri “Parisfali”.
(Einmal im Leben muss man Wagner in Bayreuth hören, Heike Schwandt, Festspiele.de, 8.8)

OSTHESSEN-NEWS
Lauri Liiders mag Fulda - Estnischer ISU-Student ist Stipendiat der Ev. Landeskirche

Tartu Ülikooli religiooniantropoloogia üliõpilane Lauri Liiders võtab osa Hesseni rahvusvahelisest suveülikoolist. See on neljanädalane õppeprogramm Fulda kõrgkoolis. 73 osavõtjat 18 riigist külastavad 17. juulist kuni 14. augustini üheskoos erinevaid seminare, saksa keele kursusi ning töötubasid. Lauri Liiders sai stipendumi Kurhessen-Waldecki kirikult. Evangeelsete tudengite ühendus toetab suveülikooli stipendiumidega juba aastaid. Händler-Kläsener rõhutas: ”Läbi stipendiumide tahame tugevdada sidet oma sõpruskirikutega Eestis”.
(Lauri Liiders mag Fulda - Estnischer ISU-Student ist Stipendiat der Ev. Landeskirche, Osthessen-News, 6.8)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
55 Milliarden Dollar für den Cyberkrieg

Tulevikus kandub iga konfilik ka kübermaailma. Eksperdid tunnetavad võidurelvastumist andmevõrkudes.
Ei ole juhus, et küberkaitsekeskus Tallinnas paikneb. 2007. aastal langes Eesti küberrünnaku ohvriks. Eesti süüdistas võrgurünnakutes Venemaad ning tuvastas, et serverid, kust massiline nö Denial of Service-rünnak toimus, paiknesid Moskvas. Kreml lükkas ümber igasuguse rünnakutest osavõtu.
Eesti kaitseministri Jaak Aaviksoo arvates tähendas see rünnak „uue ajastu algust“. Rünnakud näitasid, kui efektiivne, käratu ja puhas saab kübersõda olla. Ühendriikide mõttekojad, nagu näiteks Center for Strategic and International Studies (CSIS) Washingtonis, näevad küberrünnakutes julgeolekupoliitilist paradigma muutust, viimati põhjustasid säärase muutuse 1940. aastatel tuumarelvad.
2008. aasta augustis toimunud Gruusia sõjas saatsid Vene armee tegevust nii õhus, maal kui merel ka küberrünnakud. Gruusia valitsuse veebileheküljed kadusid kiirelt.
Ka sel juhul ei õnnestunud otsest seost Venemaa ja küberrünnakute vahel tuvastada. Andmejälg kadus organiseeritud kuritegevusega seotud häkkerite juurest, kes juhuslikult väga täpselt teadsid Venemaa ajastust ja sihte tulevases Gruusia konfliktis. “Sellised rünnakud hakkavad tulevikus saatma enamikku eskaleeruvaid konflikte,” ütles John Bumgarner Ühendriikide Cyber Consequences Unit’ist.
Venemaa ja USA kõrval on juhtivateks riikideks kübersõja valdkonnas Hiina ja Iisrael. 140 riigis on käivitatud andmesõja programme. Eelmisel aastal alustas USA-s tegevust küberkomando National Security Agency alluvuses. Panustatakse 55 miljonit dollarit, võetakse palgale tuhanded häkkerid.
Raske on kindlaks teha, kes selles sõjas sõber või vaenlane on. Heidutus toimib siin ainult piiratud määral, arvavad eksperdid, kuna ründajal on palju suurem eelis kui tuumarünnaku puhul. Seepärast panustab ka Obama administratsioon ennetavale löögile küberruumis.
Teiselt poolt on võetud suund USA küberoperatsioone rahvusvahelisel tasandil vähendamiseks. Venemaa nõuab juba pikemat aega, et ÜRO sarnaselt tuumarelvade piiramiseleppega ka küberdesarmeerimise lepingu tegeleks.
(55 Milliarden Dollar für den Cyberkrieg, Christoph Prantner, Der Standard, 8.8)

Estland rutscht auf Rapsölwerbung aus

Plaanitud kampaania, mis pidi tutvustama kodumaise rapsõli eeliseid, on põhjustanud Eestis laialdast poleemikat. Enne kui toiduainetetööstuse liidu ametlik PR-kampaania alata jõudis, levisid internetis videod, millel Ku Klux Klani liikmetega sarnased kollaseks õlitatud ja maskides mehed kodumaise rapsiõli “saladusi” kiitsid.
Toiduainetetööstuse liidu peadirektor Sirje Potisepp teatas Postimehe online-väljaandes, et kampaania, mis tuleval nädalal ametlikult algama peaks, muudetakse neutraalsemaks. Mõningad motiivid ja kujundused lõigatakse välja. Samas lükkas Potisepp ümber kõik rassismi ja vägivalda õhutavad süüdistused. Plaanitud oli tekitada assotsiatsioon aastasadade vanuste ja saladusi hoidvate religioossete vennaskondade salaühingutega, seda seost pidid looma traditsioonilised riided ja riitus.
Idee ja kampaania autor Henri Jääger avaldas samuti saladuse, nimelt oma inspiratsiooniallika. Selleks on Hispaanias toimuv Semana Santa festival, kus osavõtjad riietuvad pidulikul ringkäigul sarnastesse kostüümidesse.
(Estland rutscht auf Rapsölwerbung aus, rb, Der Standard, 5.8)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LA CROIX
A Tallinn, au quartier général des cyberconflits

Eesti, mis on väga arenenud kübervaldkonnas, on ka NATO küberkaitsekeskuse asukohaks. Eelmise aasta mais osalesid neli naaberriiki sõjaväelistel õppustel informaatika vallas. Kakskümmend neist täitsid häkkerite rolli ning nende vastas oli viis meeskonda Rootsist, Eestist, Leedust, Lätist ja NATO küberkaitse keskusest, kes pidid kaitsma internetivõrke rünnakute eest. Õppus Baltic Cyber Shield imiteeris täpselt tänapäevaseid sõjavõtteid, mis toimuvad osaliselt küberruumis.
NATO küberkaitsekeskuse töös osaleb praegu kaheksa riiki: kolm Balti riiki, Saksamaa, Itaalia, Slovakkia, Hispaania ja USA. Sel aastal lisanub veel kaks riiki: Ungari ja Türgi, ning kümne aasta pärast peaks kaasatud olema kõik NATO liikmesriigid. NATO küberkaitsekeskus ei asu Eestis mitte juhuslikult, vaid seetõttu, et põhjapoolseim Balti riik on väga tugev informaatika valdkonnas ning on omamoodi katsetus interneti-ühiskonnast. Esimesena võeti kasutusele e-valitsuse süsteem, 95% tuludeklaratsioonidest tehakse internetis ning igaüks pääseb internetis ligi kõikidele administratiivsetele dokumentidele.
2007. aastal, kui suhted Eesti ja Venemaa vahel olid kriisis, sattus riik ulatuslike küberrünnakute ohvriks. Näpuga näidati just vene häkkerite peale, kuid Venemaa keeldus koostööst süüdlaste selgitamiseks. See sündmus sai hoiatuseks tegelikest küberruumis peituvatest ohtudest. Enne 2007. aastat NATO küberkaitse keskus vireles, kuid on sellest ajast saadik jõudsalt arenenud.
(A Tallinn, au quartier général des cyberconflits, Alain Guillemoles,10.8)

LES ECHOS
Estonie : hausse des prix en juillet de 0,3% sur un mois

Inflatsiooni kergest aeglustumisest juulis annab tunnistust 0,3% tarbijahinna tõus võrreldes 0,4% eelmisel kuul ja 0,2% mais. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusid hinnad juulis 2,9%, juunis 3,5% ja mais 3,0%. Mais OECD liikmeks võetud Eesti sai juunis Euroopa Liidult rohelise tule 1. jaanuaril 2011 euroga liitumiseks. Sellega saab Eestist kolmas endine kommunistlik riik Slovakkia ja Sloveenia järel, kes riitub eurotsooniga, mis hõlmab antud hetkel 16 liikmesriiki.
(Estonie : hausse des prix en juillet de 0,3% sur un mois, Les Echos, 6.8)

L’EXPRESS
Paavo Järvi à la tête de l'Orchestre de Paris

Paavo Järvi, eesti-ameerika päritolu dirigent juhatab alates septembrist Pariisi orkestrit. 47-aastane maestro võtab selle sümfooniaorkestri muusikalise juhendamise üle sakslaselt Christophe Eschenbach’ilt. Paavo Järvi ei luba oma programmis”suurt revolutsiooni”, vaid ”uusi suundi” muusikutega koostööd tehes. Pariisi Orkestri kunstiline juht Didier de Cottignies ütleb, et ”Paavo Järvi toob uusi tuuli. Tal on uudne lähenemine muusikalise juhi rollile. Meil on vedanud, et ta on äärmiselt mitmekülgse repertuaariga.”
Paavo Järvi, pärit Tallinnast (Eesti pealinnast), kaasab repertuaari tõenäoliselt skandinaavia, soome või balti muusikat, unustamata samas prantsuse muusikat, mis on tema eriala.
(Paavo Järvi à la tête de l'Orchestre de Paris, l’express.fr, 5.8)

LE TEMPS DU VOYAGE
Blondes tresses et blanche nuit

Tallinn väärib kogemist kesköise päikese all. Suvel on ööd Eesti pealinnas lühikesed. Viis lühikest tundi, mil päike vaevu loojub. UNESCO pärandisse kuuluvana on see uhke ja müstiline linn ideaalne sihtkoht nädalavahetuseks. Võib uidata mööda pisikesi keskaegseid tänavaid, värvilisi maju või linnamüüri. Võib külastada arvukaid väikesi muuseume, kirikuid, Raekoja platsi koos selle 600 aasta vanuse apteegiga. Õhtuti võib külastada ühte arvukatest kõrtsidest või osaleda mõnel festivalil, mis on suvel sagedased. Estonian Air avab suveks ka otseliinid Tallinn-Pariis ja Tallinn-Nizza.
(Blondes tresses et blanche nuit, Le Temps Du Voyage, 5.8)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Kuollut jänis päihittää ministerin

Kui etendus „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“ lõpeb, märkab artikli autor, et pole ammu nii vabastavalt naernud, kuid samal ajal maadelnud kunsti põhiküsimustega. Tiit Ojasoo lavastuses põrkavad kokku Joseph Beuysi kunstikäsitlus ja tänapäevane kultuuridebatt, mis eeldab, et kõigest peab midagi kasu olema. Katkendlikest, improvisatoorsetest stseenidest tekib lavale hõrk absurditervik. Etenduse tempo on nii kiire, et hakkab paradoksaalselt mõjuma meditatiivsena. Trupi näitlejad on andekad ning austavad argiloogikale vastanduvat anarhiat. Erutavaimad stseenid etenduses on „arukate inimeste“ spordimaailma absurdsust paljastav pilt ning jänesekostüümides kunstinäituse külastajad. Publiku tähelepanu haaravad ka lavastuse viited Eesti ühiskondlikule arengule ja kunstiajaloole. Nõukogude ajal oli eesti kunst suunanäitaja. Nüüd valitseb väljendusvabadus, kuid kas see on muudetud ohutuks? Ehk on aeg mõtiskleda sellegi üle, mida on õigupoolest pakkuda kaasaegsel enesele viitaval kunstil. Beuysi kahtlev pilk peatubki lõpuks näitlejatel. Õnneks on NO99 trupp, mille möllust moodustub lavale justkui ühiskondlik skulptuur, mis kummutab mürinal mõisted nagu ’ratsionaalsus’ või ’kutseoskus’.
(Kuollut jänis päihittää ministerin, Maria Säkö, HS, 6.8)

Marskin hevonen astuu galleriaan

Artikkel räägib põhiliselt avalikust skulptuurist laiemas mõõtmes ning Soome kontekstis. Kriitik Otso Kantokorpi sõnul võiks avalike skulptuuride üle rohkem arutleda. Debati käima lükkamiseks on ta koos skulptor Villu Jaanisooga ehitanud Galleria Sculptorisse Avaliku skulptuuri muuseumi. Soomes pole kombeks püsti pandud skulptuure maha võtta nagu näiteks Jaanisoo kodumaal Eestis. Nõukogude võim hävitas Eesti iseseisvusaja monumendid, pärast taasiseseisvumist võeti maha Leninid ja Stalinid. „Praegu on hakatud püstitama eelmise iseseisvuse aegsete monumentide halbu koopiaid,“ ütleb Jaanisoo.
(Marskin hevonen astuu galleriaan, Anu Uimonen, HS, 11.8)

AAMULEHTI
Viro laittaa venäläisensä käymään lukiota viroksi

Aasta alguses jõuab lõpule Eesti venekeelsetes gümnaasiumides aastaid ettevalmistatud uuendus: 60 protsenti õpetusest peab tulevikus toimuma eesti keeles. Vene vähemuse õiguste eest seisev advokaat Julia Djageleva arvates on hea, et venelased eesti keelt õpivad. Refomr viiakse aga läbi liiga kiiresti. „Eesti keele õpetus on vene koolides olnud väga nõrgal tasemel. See asetab vene õpilased ebavõrdsesse olukorda, kui nad edasi õppima tahavad minna,“ ütleb Djageleva. Valitsusel on vene vähemuse integreerimiseks muidki plaane. Siseministeeriumi Migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus räägib kavatsusest luua riigi rahastatud infokanaleid eriti just Ida-Virumaale. Annuse arvates on vähemusküsimus minevikuprobleem, mille lahendab tulevik. Siseministeeriumi eesmärk on, et vene lapsed saavad sünnijärgselt Eesti kodakondsuse ning õpivad eesti keele ära juba lapseeas. Teisisõnu: kasvavad eestlasteks. Vähemusküsimus on Eesti jaoks raske, sest mälestused üle 50 aasta kestnud Nõukogude võimust on ikka veel eredad. Paljud tava-eestlased saadaksid venelased hea meelega piiri taha. Eesti venelased pole aga kusagilt tulnud ega ole kuskile minemas. Djageleva on sündinud Eestis ning elab riigis kolmandat põlve. „Sain Eesti kodakondsuse alles täiskasvanueas, siis kui olin teinud keeletesti,“ ütleb ta.
(Viro laittaa venäläisensä käymään lukiota viroksi, Anne Kauranen, Aamulehti, 7.8)

Ajattele, mutta älä liikaa

Jutuajamine Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperiga. Ojasool on ajakirjanikepohmell, mis on täiesti mõistetav, sest just tema lõi kevadel Eesti meedias laineid. Kuigi nii poliitikud, ajakirjanikud kui tavainimesed üritasid Ojasoolt ja Semperilt selgitust saada, oli Ühtne Eesti üks projekt teiste hulgas, täpsemalt lavastus number 75. Tampere teatrifestivalile ei tulnud Semper ja Ojasoo revolutsiooni tegema. Või ehk siis õige väikest, vaataja peas. Lavastus „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“ on vägev ja käsitamatu, mille seletamine võtab ka tegijatel enestel kukalt kratsima. „Vaataja peaks nautima liikumist ja inimese kohalolekut, seda pole vaja analüüsida,“ ütleb Ojasoo ning Semper lisab: „Peaasi, et vaataja midagi tunneb.“
(Ajattele, mutta älä liikaa, Juhani Karila, Aamulehti, 4.8)

TALOUSSANOMAT
Viro vetää rajusti

Eesti Statistikaameti andmetel ööbis juunis Eestis 79 411 soomlast, kasv oli eelmise aastaga võrreldes 7,1 protsenti. Sama tempo on jätkunud ka juulis. Soomlaste hulgas populaarne Viru hotell teatas, et juulis oli hotelli täituvus lausa 95 protsenti. Laevafirma Eckerö Line tegevjuht David Lindströmi sõnul on terve aasta olnud broneeringute mõttes eelmisest parem. „Autode arv laevadel on aasta algupoolel kasvanud neljandiku võrra, mis näitab, et soomlased tahavad ka Tallinnast kaugemale sõita.“
(Viro vetää rajusti, Sakari Nupponen, Taloussanomat, 11.8)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ПЕРВЫЙ КАНАЛ
В Эстонии народ сету выбрал короля

(Videoreportaaž) Eestis toimusid ebatavalised valimised: väike setu rahvas valis endale kuningat. Toimingul oli rohkem sarnasusi karnevaliga: lõbus rahvapidu, konkursid, naljad ja muidugi laulud. Setudel on hiilgav tava muuta rutiin lauluks. Nii oskab ka Õie Sarv, setu kuninganna, kohe riime otsida ja neid lauluks seada. Algupärase kultuuri säilitamine muutub setude jaoks raskemaks. Setud elavad Peipsi järve mõlemal kaldal, 300 inimest Venemaal ja 10 000 Eestis, ning „kuningriik“ on ka viis näidata, et setu rahvas on elav. Seega kogunevad kord aastas Setumaale ilusates rahvariietes setud ja nende külalised. Kuninga valimised Setumaal on kõige avalikumad maailmas: inimesed lihtsalt seisavad kandidaadi juurde ritta ning võidab see, kellel on pikim rida. Sel aastal võitis Ahto Raudoja. Valijatele meeldib kuningas väga: noor, ilus, töökas – õige mees. Kuninga olulisim kohustus on und näha ning pärast unenägusid rahvale ümber jutustada.
(В Эстонии народ сету выбрал короля, Галина Филоненко, Первый Канал, 11.08)

ГОЛОС РОССИИ
Полиция Эстонии: нарушения закона в слете ветеранов СС нет

Eesti politsei ei leidnud põhjust SS diviisi veteranide kohtumise üle juurdluse algatamiseks. Liikumine „Notšnoi Dozor“ esitas avalduse, et Sinimäel toimusid järgmised kuriteod: vaenu õhutamine, Eesti Vabariigi ja teiste riikide sümboolika solvamine. Politsei arvates Sinimäel midagi sellist ei toimunud.
(Полиция Эстонии: нарушения закона в слете ветеранов СС нет, Голос России, 11.08)

ВЗГЛЯД
От казино в 2010 году «закодировались» 1,3 тысячи эстонцев

Alates 2010. aasta algusest pakub Eesti Maksu- ja Tolliamet teenust, mille abil võib endale taotleda kasiinokeeldu. Augustiks oli avalduse esitanud juba 1376 inimest, kes soovisid halvast harjumusest vabaneda. Avalduse võib esitada Maksu- ja Tolliameti büroos või spetsiaalses riigiportaalis. Alates selle aasta algusest jõustusid ka hasartmänguseaduse sätted, mis reguleerivad mh kaughasartmängudega seonduvat.
(От казино в 2010 году «закодировались» 1,3 тысячи эстонцев, Взгляд, 11.08)

ДЕЛОВОЙ ПЕТЕРБУРГ
Дело Миланы Каштановой: глыба льда стоит полгода лишения свободы

Peterburi kohus mõistis elamuhooldusfirma töötaja Tatjana Ušakova süüdi süüasjas, mis puudutab Eesti kodanikku Milana Kaštanovat. Milana on juba pool aastat koomas pärast seda, kui veebruaris Peterburis talle jääkamakas majakatuselt pähe kukkus. Ušakovat ootab nüüd pooleaastane tingimisi vabadusekaotus kuuekuuse katseajaga.
(Дело Миланы Каштановой: глыба льда стоит полгода лишения свободы, Илья Вахошкин, Деловой Петербург, 11.08)

РОСБИЗНЕСКОНСАЛТИНГ
В Эстонии в результате шторма без электроэнергии остались около 30 тыс. клиентов компании Eesti Energia

Eelmisel öösel toimunud tormi tõttu on Eestis praegu elektrita 30 000 majapidamist. Hetkel tegeleb Eesti Energia parandustöödega. Eelkõige teenindatakse neid piirkondi, kus elab rohkem inimesi. Vähema asustusega piirkonnad peavad kannatust varuma.
(В Эстонии в результате шторма без электроэнергии остались около 30 тыс. клиентов компании Eesti Energia, РосБизнесКонсалтинг, 09.08)

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА В СЕВЕРНОЙ ЕВРОПЕ
Шторм в Эстонии срывал крыши домов и валил деревья

Pühapäeval, 8. augustil tegi torm palju tüli eesti päästjatele. Loodusjõud lennutasid katuseid ning murdsid puid.
(Шторм в Эстонии срывал крыши домов и валил деревья, Комсомольская Правда в Северной Европе, 09.08)

Жители Эстонии собрали за несколько дней для погорельцев из России около 5500 евро

Teisipäevaks, 10. augustiks, olid Eesti elanikud Venemaa põlenguohvritele Eesti Punase Risti kontole üle kandnud 85 765 krooni. Ülekande oli teinud 213 inimest.
(Жители Эстонии собрали за несколько дней для погорельцев из России около 5500 евро, Комсомольская Правда в Северной Европе, 10.08)

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

NEWS AZERBAIJAN
Estonia respects Georgia`s sovereignty, territorial integrity

Eesti riigikogu Eesti-Gruusia parlamendirühm tegi avalduse Gruusia sõja teisel aastapäeval.
Eesti-Gruusia parlamendirühm väljendas muret, et suur osa Gruusia territooriumist on siiani okupeeritud, Abhaasia ja Tshinvali piirkonna riigisiseselt ümberasustatud inimestel puudub võimalus naasta oma alalistesse elukohtadesse, Gruusia elanikel ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ning humanitaartöötajatel puudub ligipääs okupeeritud regioonidele.
Eesti kinnitab oma lugupidamist Gruusia suveräänsuse ning terviklikkuse vastu, kutsub Venemaad muutma oma otsust tunnistada Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat ning kutsub rahvusvahelisi organisatsioone üles järgima Gruusia territoriaalse terviklikkuse põhimõtteid ning nõudma juurdepääsu okupeeritud regioonidele.
Avalduse kohaselt tervitab Gruusia välisministeerium Eesti-Gruusia parlamendirühma vaateid ning tunnustab Eesti poolehoidu.
(Estonia respects Georgia`s sovereignty, territorial integrity, News.Az, 10.08)