Eesti välismeedias 29. juuli - 4. august 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EUROPEAN VOICE
Time to smash and burn the old pigeon-holes

Resolutsioon, mille üle eurooplased peaksid oma suvepuhkusel mõtlema: põhi-lõuna on tähtsam kontseptsioon kui ida-lääs.
See veerg on väidetavalt pühendatud ’laiemale’ ning seega ka ’metsikumale’ Euroopale, ehk siis Ida-Euroopale. Selline jaotus võis olla asjakohane külma sõja ajal, kui pool Euroopat vabanes kommunismi vangistusest, ning mingil määral ka 1990. aastatel, kui endised Nõukogude Liidu vabariigid püüdlesid Euroopa Liidu ning NATO poole. 21. sajandil, peale kommunismi kokkuvarisemist ei ole see jaotus aga enam aktuaalne. Eelkõige on aeg kaotada termin ’Ida-Euroopa’, mis on sama tähtsusetu poliitikas ja majanduses kui meteoroloogias. See väljend on liiga lai ning samas ka liiga kitsas.
Siin on mõningad faktid: Praha, ’Ida-Euroopa’ pealinn on rohkem läänes kui seda on Lääne-Euroopa alla kuuluv Austria, Ida-Euroopa alla kuuluv Eesti ning Lääne-Euroopa riik Soome on aga samadel pikkuskraadidel ja Kreeka on rohkem idas kui enamus ’Ida-Euroopast’.
Kuidas on võimalik Eestit panna ühte patta Bulgaaria, Sloveenia ning Makedooniaga? See, et nad 20 aastat tagasi jagasid üheparteilist võimusüsteemi ning plaanimajandust, ei tähenda palju.
Tähtsamad on tugev õigussüsteem, sügav avalikkuse-meelsus, õiglased valimised ja meediavabadus. Nendele põhimõtetele toetudes kaotab ajalugu kommunistlikus blokis või Jugoslaavias oma tähtsuse.
On aeg kaotada aegunud kategooriad. Hullumeelne oleks tänapäeva Euroopat jaotada selle järgi, mis riigid on kunagi kuulunud Habsburgi dünastia alla või Rooma impeeriumisse. Kedagi ei huvita, et Norra, Taani, Soome ning Eesti kuulusid kunagi Rootsi kuningriigi alla. Faktid, et inglased omasid kunagi tükikest Prantsusmaast või et normannid valitsesid tükikest Lõuna-Itaaliat on vaid huvitavad ajaloolised seigad. Nii peaks see olema ka eks-vangistatud rahvustega.
(Time to smash and burn the old pigeon-holes, European Voice, 29.07)

EARTH TIMES
Estonia to spend Spanish emissions cash on green energy

Eesti valitsus lausus neljapäeval, et plaanib heitgaaside kvoodi müügist saadud tulu investeerida tuuleenergia arendamisele ning ühistranspordile.
Oma regulaarsel valitsuskabineti nõupidamisel kiitis peaminister Andrus Ansipi juhitud valitsus heaks heitmekvoodi müügi Hispaaniale 688 miljoni krooni eest.
Kui antud tehing realiseerub, tähendab see, et valitsus on sellel aastal lubatud heitmekvooti müünud 1 miljardi krooni eest, mis on eelarves planeeritud summast kaks korda suurem.
Müük toimub roheliste investeeringute kava raames, mis tähendab et müügist saadav tulu tuleb investeerida keskkonnasõbralikesse projektidesse.
Ligi 23 miljonit eurot müügitulust on riigil plaanis investeerida tuuleenergiasse ning selle investeeringuga tõuseb Eesti tuuleenergia tootmisvõimsus 25-30 megavatini, langetades Eesti CO2 heitmeid energia tootmisel 1,5 tonni võrra järgmise 20 aasta jooksul.
Ühistranspordi arengu investeeringukava kohaselt on aga riigil plaanis kulutada 21 miljonit krooni rohkem kui 100 uue ökonoomilise bussi peale, mis tulevad kasutusele alates 2011. aastast.
Väiksema koguse heitmekvoodi müügiga Jaapani Mitsui Panganduskorporatsioonile planeeritakse aga finantseerida valitsusasutuste energiatõhususe skeeme.
(Estonia To Spend Spanish Emissions Cash On Green Energy, Earth Times, 29.07)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Parcels to the nomadic

SmartPost postiteenus on pärit Eestist ning pakub riigis ainulaadset kulleriteenust. Firma on välja töötanud pakiautomaatide süsteemi, mis on omavahel tarkvaraga seotud ning võimaldab internetist ja kataloogidest ostjatel oma kauba tellida firma ühte 36st üle-Eestilisest asukohast. Pakiautomaadi avamiseks saadab firma aga kliendile sõnumi koos parooliga.
Sarnased pakiautomaadi süsteemid on olemas olnud juba varem, kuid ettevõtte juhatuse esimehe Indrek Oolupi sõnul on SmartPost teenus seda ideed mitmel moel tõhusamaks muutnud, näiteks on kasutatud täiendatud tarkvara ning automaadid on paigaldatud inimrohketesse kohtadesse, nagu näiteks kaubanduskeskustesse.
(Parcels To The Nomadic, The Economist, 28.08)

FINANCIAL TIMES
Estonia’s recovery defies economists and academics

Eelmisel aastal oli majandusteadlaste, eriti just Paul Krugmani arvamuseks, et kui Balti riigid jätkavad oma valuutakursi fikseerimist euroga, ootab neid ühtne katastroof. Nimelt lausus Krugman selle aasta jaanuaris, et hoolimata tema andmetest, mis näitavad, et Eesti ja Läti peaksid hoiduma devalveerimisest, on valuuta väärtuse langetamine devalveerimisest hoidumiseks just vajalik.
Kuid võib-olla siiski mitte. 13. juulil sai Eesti ametliku kinnituse eurotsooniga liitumiseks järgmise aasta alguses ning keeldudes kangekaelselt täitmast niinimetatud kolmanda põlvkonna kriisimudelit on riigis juba näha majanduskasvu ning kapitalikulutuste langemist. ’Sisemise devalveerimise’ poliitika, mis tähendab näiteks palgakärpeid, oli küll rahvale raske, kuid on andnud juba enneaegseid tulemusi.
Teistes Balti riikides ei ole taastumine nii kiire kui Eestis, kuigi Leedul paistab minevat paremini kui Lätil. Nende väikeriikide erinevused pakuvad aga kasulikke õppetunde lõunaeurooplastele.
Sisuliselt on eestlased paremas positsioonis kiireks taastumiseks, kuna alustati väiksema riigi ning erasektori laenukoormaga ning on omandatud palju rohkem poliitilist tahet, et kinni maksta sotsiaalsed kulutused. Teised Balti riigid võivad innustust saada Eesti edukusest, kuid nende suuremad võlakoormad ning Läti puhul etniliselt lõhestatud poliitika muudavad taastumise hulga raskemaks.
(Estonia’s Recovery Defies Economists And Academics, John Dizard, Financial Times, 01.08)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SIEBENBÜRGISCHE ZEITUNG
Kreisgruppe Mannheim – Heidelberg: Auf Studienfahrt im Baltikum

Kaheteistkümnest inimesest koosnev seltskond alustas 28. juunil reisi Frankfurdist Baltikumi suunas ning pärast kahe poole tunnist lendu jõuti Tallinna.
Pärast hotelli saabumist suunduti Soome lahte uudistama. Veedeti suurepärane õhtu ranniku ääres, mil hämarduma hakkas alles pärast südaööd. Vapustav vaade merelinnale, rahulik meri ilma tõusu ja mõõnata ning samas ka kujutlus Helsingi lähedusest. Eesti ja Soome lähedus ei ole ainult ruumiline, vaid ka kultuuriline, keeleline ja ka ajalooliselt juurdunud. Mõistagi on tunnetatav ka idanaabri Venemaa lähedust, sellest tulenevate raskete tagajärgede ning praegugi nähtavate mõjudega. Sellised mõtted olid grupil esimesel õhtul jututeemaks ning jäid ka edaspidiseks. Alles järgneval hommikul tutvuti reisijuhtidega, kelleks olid eestlanna Katre, kes vastutas Tallinna ringkäigu eest, ning leedulanna Regina, kes gruppi terve reisi ajal suure entusiasmiga saatis.
Sai selgeks, et Baltikum pole üks tervik. On kolm iseseisvat riiki: Eesti, Läti ja Leedu, kõigil oma keel, oma traditsioonid, oma ränk ja traagiline ajalugu.
Esmalt külastas reisiseltskond Tallinna linna ääres paiknevat laululava, mis mahutab sadu ja sadu koorilauljaid. Lava paikneb hoolitsetud staadionilaadsel alal. Turistilõks? Vaevalt. Kuid on kohaks, kus Baltimaade ühise ajaloo tähtsus kõige paremini tunnetatav on. Reisijuht rääkis uhkusega laulvast revolutsioonist. Nõukogude Liidu kokku varisedes soovisid Baltimaad endale vabadust ja iseseisvust. Ja selle nad ka said. Kooris laulmine tugevdab nii noorte kui vanade rahvusidentiteeti. Esimesed aastad pärast iseseisvumist ei olnud kerge, kuid Baltimaad võtsid väljakutse vastu ning on praegu leidmas oma kohta Euroopa Liidus.
Tallinn, Toompea ja all-linnaga, võrratute gooti stiilis majade ja kirikutega, igal ühel neist oma eripärane lugu, on hingematvalt ilus. Vanalinn kuulub UNESCO maailmakultuuri pärandisse ning tekitab suurel Raekoja platsil mulje hoolitsetud maailmalinnast, kus minevik ja olevik kokku sulavad. Väike saksakeelne evangeelne kogukond tegutseb ka praegu Eesti luterliku kiriku osana, keda teenindab pastor Baumann Braunschweigist. Märkimisväärne on, et juba 1523. aastal viidi Tallinnas läbi linnavõimude poolt juhitud reformatsioon.
(Kreisgruppe Mannheim – Heidelberg: Auf Studienfahrt im Baltikum, Traute und Hermann Schuller, Siebenbürgische Zeitung,3.8)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE TÉLÉGRAMME
L'Estonie à Saint-Claude

Juba mõned aastad on mittetulundusühing “Musique et culture” (“Muusika ja kultuur”) tahtnud kutsuda endale külla ühte Eesti koori. See soov täitus pühapäeval ansambli Heinavanker tulekuga. 1988. aastal Tallinnas loodud koori nimi oli inspireeritud Jérôme Bosch’i maalist. Maal kujutab vankrit minemas hukatusse ihnusest õõnestatud maailmas. Maali keskel eksisteerib siiski lootus muusika näol, mida nii ingel kui ka kurat tahavad omastada, üks palvete, teine trikkide kaudu. See kontrast peegeldub ka koori repertuaaris, mis interpreteerib mitmeid eesti rahva- ja kirikulaule, kuid samas esitab ka primitiivseid polüfoonilisi katkendeid.
(L'Estonie à Saint-Claude, Le télégramme, 30.07)

TRIBUNE DES DROITS HUMAINS
Les recommandations au Cameroun, à la Colombie, à l’Estonie et à Israël du Comité des droits de l’homme (ONU)

ÜRO inimõiguste komitee lõpetas täna oma 99. sessiooni, mille käigus võeti vastu tähelepanekud Kameruni, Kolumbia, Eesti ja Iisraeli poolt esitatud raportitele.
Kameruni puhul ollakse mures õigussüsteemi väliste hukkamiste pärast ning nõutakse kõikide selliste juhtumite süvitsi uurimist. Samuti tuuakse välja vajadus kaitsta meedia vabadust ka kriitiliste seisukohtade väljendamiseks ning tagada naiste õigused.
Kolumbia puhul on suureks probleemiks armee ja paramilitaarsete üksuste kokkupõrked, õigussüsteemi välised hukkamised, kadumised ja laste värbamine sõjaliseks tegevuseks. Mures ollakse ka inimõigusi kaitsvate organisatsioonide ja ajakirjanike õiguste rikkumise pärast.
Eesti puhul toob komitee välja pideva töö inimõiguste kaitsmise nimel ning õnnitleb mitmete inimõigusi kaitsvate seaduste vastuvõtmise puhul. Samas tuuakse välja naiste diskrimineerimine, eriti tööturul, kus meeste ja naiste sissetulekute vahe on keskmiselt 40%. Komitee soovitab efektiivsemalt rakendada sugudevahelise võrdõiguslikkuse seadust ning läbi viia kampaania soorollide stereotüüpide kõrvaldamiseks. Komitee väljendab muret eesti keele oskuse nõuetega liialdamise üle, millel on negatiivne mõju venekeelse elanikkonna tööhõivele ja sissetulekule. Samuti ollakse mures venekeelse elanikkonna vähenenud usalduse pärast riigiinstitutsioonide suhtes ning soovitakse tugevdada meetmeid nende integreerimiseks tööturul.
Iisraeli puhul ollakse mures inimõiguste rikkumise pärast 2008-2009 aasta Gaza rünnaku ajal, õigussüsteemiväliste hukkamiste pärast, mida praktiseerib Iisraeli armee Gaza sektoris ning julgeolekukaalutlustel kinnipeetavate piinamise pärast.
(Tribune des droits humains, 30.07)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Tallinna herää yöstä

Aegsasti on Tallinn 2011 kultuuripealinna projektidest alustanud 300-kohaline vabaõhukino. Esimese kuuga on korraldajate ootused ületatud. „Kuna majanduslik olukord on selline nagu ta on, oleme pannud oma jõuvarud ühendustesse ja üllatavatesse projektidesse,“ ütleb kultuuripealinna projektijuht Jaanus Rohumaa. Linnaelanikud, kunstnikud ja seltsid said esitada ideid kultuuripealinna programmi. 600 ideest nopiti lõpuks välja 250, programmi kandvaks teemaks on „Mereäärsed lood“. Nõukogude ajal polnud inimestel mere äärde asja. Nüüd on selle hõivanud miljonid laevaturistid. „Tallinn pole kunagi sel viisil merd omaks võtnud nagu näiteks Oslo või Kopenhaagen. Vanalinnas ei anna mere lähedus peaaegu üldse tunda. Tahame linna merele avada ja laiendada kultuuriruumi sadamasse,“ räägib Rohumaa. Kultuuriaasta planeerimine pole sujunud vaidlusteta. Esialgne eelarve on kokku kuivanud. Järgmise aasta põhiprogrammi jaoks on eelarves viis miljonit eurot. Kuna rahastamine on ebaselge, pole Tallinn Euroopa Komisjonilt veel saanud pooleteist miljoni euro suurust Melina Mercouri preemiat. Turu on preemia juba kätte saanud. Projektile on varju heitnud ka valitsuse ja Tallinna linna vaheline vägikaikavedu. Märtsis toimuvate valimiste tõttu on kardetud, et Keskerakond rakendab Tallinn 2011 projekti osaliselt oma valimiskampaania teenistusse. Mõned projektid on vett vedama läinud, näiteks Sofi Oksaneni romaanil põhinev ooper. Ebakindlus ümbritseb ka selliseid uhkeid projekte nagu Skoone bastionile kavandatav Põhuteater, samuti on lahtine Kultuurikatla saatus. Jaanus Rohumaal on aga auahne visioon: „1990ndatel läksid noored kunstitegijad Londonisse ning 2000ndatel Berliini. Meie eesmärgiks on, et 2020ndatel tuldaks paariks aastaks Tallinnasse. Ning mitte ainult odava õlle pärast, vaid seetõttu, et siin on vilgas, ka väljaspool institutsioone pulbitsev kultuurielu.
(Tallinna herää yöstä, Antti Järvi, HS, 31.7)

Neuvostoperintö piinaa Itä-Euroopan homoja

Seksuaalvähemused arutlesid Tallinnas oma identiteedi üle. Seminar on osa Tallinn 2011 programmist, nagu ka järgmise aasta mais Tallinna Kunstihoones avatav näitus. „Projekti Untold Stories raames toimub õigupoolest esimene eesti geiaktivistide ja poliitikute vaheline kohtumine, kus nad nende teemade üle arutlevad,“ ütleb projektiga seotud kunstiajaloo tudeng Rebekka Põldsam. Lood on tõesti rääkimata. Üheks probleemiks on see, et lugusid ei teata. Aktivistid möönsid, et tunnetavad oma juurtetust. Nõukogude Liidus võis homoseksuaalsuse eest saada viie-aastase vanglakaristuse, kuid tegelikult saadeti paljud seksuaalvähemuse esindajad Siberisse surema. Elus olevad ei taha möödunud aegadest rääkida. Seminaril osalenud organisatsioonid on noored, suur osa neist on loodud 2000ndate keskpaigas. Lõhe mineviku ja oleviku vahel on tohutu. Mitme riigi poliitikud toovad ettekäändeks, et ühiskonnal on olulisemaid probleeme lahendada kui geide õigused: majandusolukord, töötus, kodutus... Olulisemad probleemid kui inimõigused.
(Neuvostoperintö piinaa Itä-Euroopan homoja, Antti Järvi, HS, 31.7)

Teatteri aiheutti skandaalin

Teater NO99, mida juhib Tiit Ojasoo, on Eestis provokaatori rollis. Mais põhjustas teater poliitilise skandaali, korraldades Tallinnas Saku suurhallis 6500-le vaatajale erakonna Ühtne Eesti suurkogu. NO99 osaleb taas Teatterikesä festivalil. Kaks aastat tagasi võttis publiku hingetuks nende filosoofiline komöödia „GEP“. Seekord astutakse Tamperes üles sama terava poliitilise lavastusega „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“. Tegemist on metsiku kombinatsiooniga improvisatsioonist, kultuuripoliitika dokumentidest ja kultuuriministri kõnedest. Kas teha sporti või teatrit? Riik eelistab raha jagades esimest varianti. Parodeeriv ja julge mäng raputab, ka Soome vaatenurgast vaadates. Milleks ja kellele on kunsti vaja, kui majandussurutis viib inimestel viimasegi leiva laualt?
(Teatteri aiheutti skandaalin, Kirsikka Moring, HS, 3.8)

Työmies tuli Virosta Savoon – ja jäi

Tootmistalude kasv Soomes suurendab välistööjõu vajadust. Üha sagedamini palgatakse eestlasi või venelasi. Soome Maapiirkonna Tööandjate Liidu tegevjuht Veli-Matti Rekola hinnangul on marja- ja köögiviljakasvatusega tegelevates taludes välistööjõu vajadus stabiliseerunud, kuid loomakasvatustaludes vajatakse üha töökäsi. „Välistööjõu värbamine on põllumajanduse jaoks väga oluline,“ ütleb Rekola. Põllumajanduses töötavate välistööliste arvu kohta on raske andmeid saada. Tööluba vajavad vaid väljastpoolt ELi pikemaks ajaks Soome tulevad töötajad, nii et näiteks Eestist tulijad jäävad kergesti registreerimata. Eestist pärit Aleksandr Herm töötab Soomes tootmistalus juba neljandat aastat. Talupidajad ei palganud Aleksandrit seetõttu, et see oleks olnud odavam. „Välismaalased peavad saama sama palka nagu sama tööd tegevad soomlased,“ ütleb talu omanik Unto Harmoinen. Herm ei läinud Soome raha pärast, vaid kogemuste saamiseks. Maatöö on Soomes ja Eestis väga sarnane, kuid on ka erinevusi. Soome talud on suuremad ning Eestis ei kasutata väga palju lüpsiroboteid. Soome tallu tööletulek pole Hermi arvates alati lihtne. Igas talus on omad kombed. Töötajal peab olema tahe omandada uusi oskusi. Soome tulijaid oleks. Hermi tuttavadki on helistanud ja tööd küsinud, kuid Herm ei hakka igat tuttavat soovitama – enda mainegi võib seetõttu kannatada.
(Työmies tuli Virosta Savoon – ja jäi, Elina Lappalainen, HS, 1.8)

KALEVA
Euron pelätään nostavan hintoja Virossa

Iga päev suunduvad tuhanded soomlased üle lahe Eestisse. Eestis võetakse järgmise aasta algusest kasutusele euro. Arvatakse, et see elavdab soomlaste reisiindu tuleval sügisel, kuigi paljud turistid tunnevad hirmu hinnatõusu ees. Praegu, mil eurole üleminekuni on aega vähem kui pool aastat, pole suuri muutusi toimunud. Eurole üleminekust räägivad esialgu vaid kaupade kaks erinevat hinnasilti. Eestlasi need hirmutavad. Turistide elu muudavad aga lihtsamaks, kuna enam pole vaja hindu kroonidest eurodesse ümber arvutada. Tallinn on soomlaste jaoks suurepärane ostlemispaik. Mõni üksik imetleb linna ja selle tänavatel mööda tuhisevaid inimesi. Teise jaoks mõjub Tallinn suurlinnana, kuigi seal elab vaid 400 000 inimest. Tallinn ei maga ning üritab üha vabaneda Ida-Euroopa pitserist. Eurole üleminek toob maa Kesk-Euroopale lähemale.
(Euron pelätään nostavan hintoja Virossa, Virvamaria Toikka, Kaleva, 4.8)

AAMULEHTI
Otetaan valta!

Kogu Eesti pöörati pea peale, kui teater NO99 teatas, et asutab erakonna. Ühtne Eesti oli nii riukalikult mõjus projekt, et paljud uskusid tõsimeeli uue poliitilise jõu sündi. Erakonna suurkoguna reklaamitud üritusele ostis pileti üle 7000 inimese. 2010. aasta 7. mai läheb ajalukku. Aga kas teatriajalukku või riigi ajalukku? Saku suurhalli publik ei tea, mida uskuda: kas tõesti asutatakse siin erakond? Tähelepanu, mis Ühtse Eesti projektile osaks sai, näitas, et eestlased ootavad muutust. Hämmeldust ja segadust selgitab Eesti lähiajalugu. Erakondi on sündinud, hääbunud, laiali läinud ja ühinenud. Parteid siiski ei loodud. Paljude jaoks oli see pettumus. Teatri juht Tiit Ojasoo kuulutas, et teater NO99 ei hülga poliitikat, kuid seda ei aeta mitte üheski, isegi mitte enda loodud erakonnas.
Sel nädalal astub NO99 lavastusega „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“ üles ka Tampere teatrifestivalil.
(Otetaan valta!, Aamulehti, 1.8)

Suomalaiset asunnonostajat palaavat hiljalleen Tallinnaan

Soome eraisikud ja investeerimisettevõtted on Tallinna kinnisvaraturule naasnud. Tallinna kinnisvaraturul on viimastel aastatel majandussurutise tõttu vaikus valitsenud. „Korterite hinnad on 2007. aastaga võrreldes kukkunud 50–60 protsenti. Põhi on saavutatud ja liigutakse taas ülespoole, kuid hinnad on endiselt madalad,“ räägib Martin Sillandi kinnisvaravahendusfirmast Forenom. Sillandi usub, et halvim on möödas. Soome investorite naasmine ning Eesti vastuvõtt eurotsooni on märgid majanduse elavnemisest. Välismaised ostjad pöörduvad tasapisi tagasi, kuid eestlastel on ikka veel raske pangalaenu saada. Tallinnas on korteriüürnikele kaks turgu: üks eestlastele, teine välismaalastele. Välismaalased maksavad kesklinnas asuva sisustatud üürikorteri eest 300–800 eurot. Vaid vähesed eestlased suudavad sellist üüri maksta, nende üürikorterid maksavad 150–200 eurot kuus.
(Suomalaiset asunnonostajat palaavat hiljalleen Tallinnaan, Anne Kauranen, Aamulehti, 1.8)

Euro tulee, virolaiset joutuvat vaihtamaan lompakkonsakin

Eestlased ootavad euro tulekut kartlikult ja nostalgias. Krooni hakatakse taga igatsema. Aasta vahetudes liitub Eesti eurotsooniga ning paljud usuvad, et see toob kaasa hinnatõusu. Vanemad inimesed kardavad jätkuvat peastarvutamist. Noored ei ole nii pelglikud. Tallinna keskturu müüja Valentina Verner ei karda euro tulekut, kuid ütleb, et ei saa sellest asjast aru ega tea eurost midagi. Nii ütlevad paljud teisedki tallinlased, ehkki ametlik vahetuskurss on peaaegu kõigil täpselt teada.
(Euro tulee, virolaiset joutuvat vaihtamaan lompakkonsakin, Anne Kauranen, Aamulehti, 3.8)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РОССИЯ 24
Открыт первый в России памятник погибшим в эвакуации

Venemaal Kirovi oblastis avati esimene memoriaal hukkunud evakueeritutele, Suure Isamaasõja ohvritele. Ligi kolm tuhat inimest on siia sängitatud. Raha memoriaali püstitamiseks kogus kogu Kirovi, Tveri ja Nižni Novgorodi alade elanikkond. Toetas ka kohalik võim ja raudtee. Avamisel tänas Läti suursaadik kohalikke elanikke selle mälestusmärgi eest ning rõhutas, et sellega on avatud seni suletud lehekülg ajaloost. Teda toetasid Eesti suursaatkonna esindajad. Paljude nende hukkunud kaasmaalaste nimed tõusid unustusest tänu Kirovi arhiivitöötajate ja sihtasutuse „Zemlja Vjatskaja“ jõupingutustele, kes olid ühtlasi ka mälestusmärgi püstitamise initsiaatorid. Kirovi oblasti kuberner Nikita Belõhh märkis avamisel, et see pole üksnes Venemaa esimene taoline, vaid ka esimene tänu rahvaannetustele püstitatud mälestusmärk. „See näitab, et me mäletame oma ajalugu ning peame sellest lugu.“
(Открыт первый в России памятник погибшим в эвакуации, Россия 24, 17.07)

ТВ ЦЕНТР-МОСКВА
В Таллине открылся международный фестиваль цветов

(Videoreportaaž.) Tallinnas on palav, kuid põua asemel leiab siin aset lillefestival – tõeline rahvusvaheline paradiisiaed. Vanasti oli kombeks, et kes linnamüürist seespool kinnisvara soetas, sai maatüki ka väljaspool linnamüüri. Mõni pidas põllulappi, mõni kasvatas lilleaia. Nõnda sündiski traditsioon. Lillefestivalile tuleb igal aastal ligi pool miljonit uudistajat. Huvitav on see, et festival ei kesta mitte mõne päeva, vaid mitu kuud – kogu suve.
(В Таллине открылся международный фестиваль цветов, Максим Гусаров/Игорь Уткин, ТВ Центр-Москва, 19.07)

В Таллине готовятся отдать дань двум стихиям - воде и земле

(Videoreportaaž.) Tallinna merepäevad on omamoodi ettevalmistus 2011. aastaks, mil linnast saab Euroopa kultuuripealinn. Idee peaks inimestele meelde tuletama, et otse Tallinna külje all on meri. Paljud on sellega nii harjunud, et ei pane enam tähelegi. Eripalgeliste ürituste korralduspaigaks on muu hulgas maailma arhitektuuripärandisse kuuluvad haruldased lennusadama angaarid, kuhu rajatakse tulevaks aastaks meremuuseumi uus ekspositsioon. Selle juurde hakkab kuuluma ka praegu külastajatele avatud allveelaev „Lembit“. Aselinnapea Taavi Aas räägib lähemalt, mis on käesoleval aastal teismoodi, mida uut pakutakse merepäevadel linnakodanikele. Eriliseks tuleb pidada puksiiride valssi ja purje varjuteatrit.
(В Таллине готовятся отдать дань двум стихиям - воде и земле, Максим Гусаров/Игорь Уткин, ТВ Центр-Москва, 18.07)

В Эстонии открылся Международный фестиваль "Дни оперы"

(Videoreportaaž.) Juulikuus muutus Saaremaa muusikamekaks. Rahvusvahelised ooperipäevad keskaegses lossis. Turistid külastavad saart, et veidi puhata suurlinnade kärast. Saaremaa on olnud traditsiooniliselt rahuliku perepuhkuse sihtkohaks. Kuid juba kolmandat aastat järjest, keset suve, suunduvad siia need, kelle eesmärgiks pole sugugi rahulik puhkus. Nendeks on maailma ooperišedöövrite kümned tuntud esitajad ja sajad ooperimuusika austajad. Moskva Stanislavski nimelise muusikateatri kunstiline juht Aleskandr Titel märgib, et linnusehoovis on tõesti eriline atmosfäär. Titeli kaasa toodud „Traviata“ laulja Hibla Gerzmava ütleb samuti, et linnusest hoovab energiat, siin tekib hea enesetunne. Siin laulad ka teisiti kui tavaliselt.
(В Эстонии открылся Международный фестиваль "Дни оперы", Марина Лаврентьева/Сергей Давидяк, ТВ Центр-Москва, 23.07)

TB100
Певческое поле – в Петербурге?

(Videoreportaaž.) Kus kontserte korraldada? Sellist probleemi, nagu Peterburis, Eestis pole. 1928. aastast saadik on selleks lauluväljak – lavale mahub 30 000, väljakule aga koguni 300 000 inimest. Laine Jänese: hakkama saab siis, kui iga lauljaga kontakti saab, isegi nendega, keda pole silmast silma näha. Akustika on väljakul ideaalne – kostab väljakul kõikjale ühtlaselt, kostab lausa 6 km kaugusele. Seetõttu pole väljak kunagi tühi, praegu korraldatakse siin maailmastaaride rokikontserte. Jüri Kuuskemaa: iga traditsioon areneb, püsima jääb väärtuslikum osa uudsustest. Lauluväljaku ohutustingimusi võivad kadestada ka igasugused katusega staadionid. Narkopatrull, turvateenistus ja läbipääsureeglid, auto- ja inimvoogude reguleerimine teevad sellest paigast üha turvalisema kontserdipaiga.
Peterburis korraldatakse maailmastaaride popkontserte Talvepalee esisel väljakul. Ehk võiks tulevikus siia vaid sõjaväeparaadid jääda. Lauluväljak Peterburisse?!
(Певческое поле – в Петербурге?, Мария Калинко, TB100, 29.07)

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Игнор для Селигера: Кто крадет у Путина, или Инновационные колья

Seligeri foorumil toimunud installatsioon, kus õiguskaitsjate ja poliitikute natsiteklites peade fotod pandi pulkade otsa (sealhulgas ka Laari ja Ansipi oma), pani ühiskonna nördima. Samuti, vaatamata installatsiooni julgusele, oli raske autori nime teada saada: liikumine „Naši“ ja liikumine „Stalj“ süüdistasid teineteist. Huvitav on ka see, et Seligeri foorum maksis riigile 97 miljonit rubla, ja kui seal toimuvad sellised asjad, nagu see installatsioon, ei peaks enam see foorum kunagi riigifinantseerimist saama.
(Игнор для Селигера: Кто крадет у Путина, или Инновационные колья, Станислав Минин, Независимая Газета, 29.07)

ЧАСТНЫЙ КОРРЕСПОНДЕНТ
Андрей Кончаловский: „Есть страшная поговорка…“

Kuulus Vene režissöör Andrei Kontšalovski arutleb Venemaa käekäigu, filmikunsti hetkeseisu ja moraaliküsimuste üle. Muuhulgas väidab ta, et näiteks Eestis on kultuuritase kõrgem kui Venemaal. Kultuuritaseme all peab Kontšalovski silmas käitumismudelit määravat kõlbeliste väärtuste süsteemi, kombeid – nii indiviidi kui ka kollektiivi tasandil. Eesti tase on seetõttu kõrgem, et seal oli kord kodanlik kord, mida Venemaa pole kogenud. Olid kord Pihkva ja Novgorod, kuid lühikest aega ja ammu, ning tollal raiuti kõigil pead maha. Ivan Julmale õigusriik ei sobinud. Ta põlgas Inglise kuningannat, sest too pidi kuulama parlamenti.
(Андрей Кончаловский: „Есть страшная поговорка…“, Юлия Бурмистрова/Диляра Тасбулатова, Частный Корреспондент, 21.07)

INFRA NEWS
Экскурсия по Силламяэ

Fotoekskursioon Sillamäe sadamas. Euroopa pindalalt suurim lastimispaik seisab jõude. Põhjuseks eelkõige 2007. aasta poliitilised sündmused. Viibides kohapeal mitu päeva, märkasime olulisi momente, mis eristavad Sillamäed Ust-Luuga sadamast. Esiteks ei kutsu siin keegi end „developeriks“, teiseks kuulub siin kõik eranditult eraomandile, kolmandaks ei ole sadama poolik koormatus mingi tragöödia ning keegi ei satu sellest hüsteeriasse. Meid rõõmustas aga kõige enam puhtus ja suhtumine loodusesse. See pole lihtsalt euroopalik, vaid lausa hüpereuroopalik. Kohalik vene elanikkond elab, erinevalt oma Venemaal asuvatest kaasmaalastest, puhtalt ja korralikult, ajades kenasti läbi tadžiki kojameesteta. Siin pole kõrgeid tarasid ja mente… Siin ka üks imefoto – otse mürgiste vedelainete tankeritesse pumpamise kraani all on kajakad pesa teinud ja munenud. Kahjuks ei anna see pilt, mida nägime Narva piiripunktis, lootust konteinertransiidi elavnemiseks. See on reaalne sigadus, mida tolliametnikud Vene kodanike ja ettevõtjate suhtes korda saadavad.
(Экскурсия по Силламяэ, Infra News, 18.07)

РЫНОК ЦЕННЫХ БУМАГ
Quo vadis, euro? Куда идешь, евро?

Esimese Vabariikliku Panga rahaturgude osakonna juht kirjutab eurost ja selle tulevikuväljavaadetest. Viimase aasta jooksul moondus printsess Tuhkatriinuks. Languse peamiseks süüdlaseks – euro silmnähtav ülehindamine. Kui 2008-2009. aasta kriisi elas euro üle kergemini kui dollar, siis käesolevalt aastal toimus pööre 180 kraadi. Need, kes aasta eest dollarit matma tõttasid, matavad nüüd eurot. Õli on tulle valanud igasugused analüütikud ja eksperdid massimeedias. Kui negatiivse info hulk ületab teatava künnise, hakkab investoritel hirm. Hirm aga moondub juhitamatuks hüsteeriaks, mis hakkab iseennast toitma.
Euro langus dollari suhtes on ohtlik kui protsess. Odavam euro on eurooplastele kasulik, kuid mitte odavnev euro.
Kui anglosaksi professorid arutlevad „euroala lagunemise“ teemal, on näha, et nad ei adu, millest räägivad. Sellist segadust, mis hakkab siis turgudel toimuma, ei taha ette kujutadagi. Euroala lagunemine oleks kui tuumalaeng, mis mitte üksnes ei peata praegust madalat majanduskasvu, vaid viib põhja pool maailmamajandusest. Euroala lagunemisest ei võida mitte keegi. Poliitikute karjäärile, kes taolisel kollapsil juhtuda lasevad, tõmmataks rasvane kriips peale. See on kõikidest võimalikest stsenaariumitest kõige ebatõenäolisem. Eurol on kõik väljavaated spekulantide survele vastu panna. Saksa väärtpaberid pole kehvemas seisus kui USA omad, riigivõlg on Euroopas kaks korda väiksem kui USAs, euro päästemeetmed aga ei jää Obama ettepanekutele sugugi alla. Pealegi, eurot toetades toetatakse Euroopa tulevikku. Tuleb peatada Euroopa poliitikute vastutustundetute, emotsionaalsete ja ekslike sõnavõttude tulv, mis annab tunnistust kaosest nende peades. (Järgneb rida konkreetseid ettepanekuid „Mida Euroopa vajab?“ - mida ette võtta, et olukorda parandada.)
(Quo vadis, euro? Куда идешь, евро?, Шибанов Игорь, Рынок ценных бумаг, juuli 2010)

ГРАНИ.РУ
Где кому не рады

Seligeri järve ääres korraldasid eksperimentaalse looduskaitseala kasvandikud iselaadi installatsiooni. Vinge moodne kunstiakt „Siin teid ei oodata“ kujutab endast 13 maasse torgatud vaia, mille otsas natsisümboolikaga kaetud pead – opositsionäärid ja naabermaade riigitegelased. Kas peaks pärdikud kohtusse andma? Mille eest? Kas selle eest, et nad on pärdikud? Kohut tuleks mõista hoopis küüniliste ja alatute onude üle, kes noori valele teele juhivad ja nende mõistuse alaarengut soodustavad. Ega noored pärdikud peagi teadma, mis asi on fašism ja mille poolest see antifašismist erineb. Nad ei peagi mõistma, et igaüks, kes on lugenud rohkem kui kaks raamatut oma elus, peab neid šaakalite karjaks, kellest kasvatatakse truualamlikke elemente. Kas peaks kunsti keelama? Loomulikult mitte. Loomulikult pole see mingi kunst, vaid alatu nürimeelsus. Las olla kõigile nähtav, et võimalikult paljud näeksid, kuidas need ajuvabad juntsud režiimi teenivad. Olukord, kus fašistlik noor etendab „antifašisti“-õiguskaitsjat, on võimalik vaid meie maal. Kohtupidamine nende üle oleks neile liiga suur au. Seda pole vaja. Nende installatsioonid on samapalju kunst kui on liivakook vanaema ahjukook või tänavakrantsi ulgumine ooperilaul. „Siin teid ei oodata“? Andke andeks, aga kes see täiearuline teile sinna üldse tuleb!
(Где кому не рады , Лев Рубинштейн, Грани.ру, 28.07)

ВЗГЛЯД
Эстония для русских – как недобрый отчим

(Intervjuu Anatoli Jegoroviga, Vene kogukonna juht.) Eesti valitsuse komisjon avaldas rahvastikuaruande, mis näitab, et paljud venekeelsed noored soovivad Eestist lahkuda. Sotsioloogid ütlevad, et selline väljaränne on suur oht Eesti majandusele. Väljarände peamised sihtriigid asuvad Euroopas: Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa. Venemaa ei ole niivõrd atraktiivne oma madalama elatustaseme tõttu. Venekeelsetel noortel on nii poliitilised kui ka majanduslikud põhjused väljarändamiseks. Kuna Eesti valitseva partei eesmärk on rahvusriik, on näiteks venekeelsed noored tööturul vähem konkurentsivõimelised. Professionaalsus on teisejärguline, olulisem on rahvuslik kuuluvus, isegi siis, kui inimene valdab eesti keelt ja tal on Eesti kodakondsus. Samuti ei saa isegi kodakondsust omavad venelased põhimõtteliselt kandideerida peaministri või presidendi ametisse. Ilma kodakondsuseta isikutel on aga veelgi rohkem karjääritakistusi. Selline olukord raskendab kodanikutunde ja -vastutuse arengut.
(Эстония для русских – как недобрый отчим, Олеся Белобородова, Взгляд, 16.07)

TRAVEL.RU
Новый выставочный корпус в Морском музее Эстонии

2011. aastal avab Eesti meremuuseum uue korpuse vanades vesilennukite angaarides. Muuseum kogub esemeid ja mälestusi nendelt inimestelt, kes elasid lennusadama lähistel või töötasid seal. Samuti kogutakse informatsiooni allveelaevade „Lembit“ ja „Kalev“ kohta – kes laevadel teenisid, nimesid, fotosid, isiklikke esemeid ja muid ajaloolisi eksponaate.
(Новый выставочный корпус в Морском музее Эстонии, Travel.ru, 18.07)

ТУРБИЗНЕС
Новости туризма Эстонии

Turismiuudiseid Eestist. Eesti kutsub matkama vene vanausuliste radu pidi Peipsi järve ääres. Saab tutvuda eesti talupoja, vene vanausuliste ja baltisakslaste kultuuripärandiga. Peipsi-äärseid külasid eristab nende eripärane arhitektuur, jumalateenistused, käsitöökunst ja rahvalaulud.
Tallinna unikaalsed ajaloomälestised avavad taas uksed külastajaile. Kiek in de Kök ja bastionikäigud.
Estonian Air suurendab lendude arvu Tallinnast Peterburisse.
(Новости туризма Эстонии, Турбизнес, 29.07)

TURIST.RU
Как провести выходные в Таллинне

Kuidas veeta nädalavahetust Tallinnas. Lämmatava Moskva kuumuse ja põlengusuitsu eest ei page ka datšasse. Kõige mõistlikum on sõita Baltikumi. Siin on termomeeter hangunud 25 kraadi juures, meri on suhteliselt soe, toit maitsev ja odav… Odavamalt jõuab Tallinnasse bussi või rongiga. Hotelle on siin igale maitsele ja rahakotile. Eelistatavam on siiski peatuda kas vanalinna lähistel või Pirita kandis. Pirital on meri ja madalamad hinnad. Vanalinnas on seevastu suurepärased kohvikud. Kui tahate midagi erilist, astuge läbi kohvikust „Maiasmokk“ ja kõrvalasuvast martsipanimuuseumist või kondiitriärist Chocolats de Pierre Vene tänaval. Lõunatage küüslaugurestoranis. Kui Tallinna kirikutornide peadpööritavast kõrgusest villand saab, võib minna Kiek in de Köki ja kõndida mööda maaaluseid käike pidi. Nädalavahetuse teisel päeval on kõige õigem jalutada Kadriorus.
(Как провести выходные в Таллинне, Turist.ru, 29.07)

TURIZM.RU
Эстония: уникальные достопримечательности Таллина вновь открыты для туристов

Ka sel suvel on turistidel võimalus nautida ainulaadseid Tallinna vaatamisväärsusi. Nii on näiteks Kiek in de Köki tornis nüüd galerii, muuseum ja kontsertide külastamise võimalus. Samuti võib tellida tuuri maa-alustes käikudes, kus võib tutvuda erinevate ajastutega: Teise maailmasõja ajal olid siin pommivarjendid. Peale selle võib maaalustes käikudes näha ka Tallinna tulevikku, kuna seal on kõikvõimalikud installatsioonid pealinna arengu kohta.
(Эстония: уникальные достопримечательности Таллина вновь открыты для туристов, Turizm.ru, 02.08)

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

СТОЛИЧНОЕ ТЕЛЕВИДЕНИЕ
Первый состав из очередной партии венесуэльской нефти пришел транзитом через Эстонию

(Videoreportaaž – usutlus Vjatšeslav Jakuševi, „Naftani“ juhiga.) Venezuela naftatransiit Valgevenesse läks esmakordselt läbi Eesti territooriumi - Muuga sadamasse ja sealt raudteed pidi Valgevenesse. Eesti marsruut on 650 km pikk - 200 km võrra lühem kui Ukraina marsruut. Kahe nädala jooksul saabub Eestist Valgevenesse 80 000 tonni naftat.
(Первый состав из очередной партии венесуэльской нефти пришел транзитом через Эстонию, Столичное телевидение (Valgevene), 31.07)