Eesti välismeedias 22.-28. juuli 2010

USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
Gatlin to Run in Estonia

Endine 100-meetri olümpiavõitja Justin Gatlin on kindlustanud endale osavõtu kahes Eesti võistluses järgmisel kuul, tähistamaks 4-aastase osalemiskeelu lõppu. Gatlin osaleb 3. augustil BIGBANK Kuldliiga finaaletapil 100-meetri jooksus ning 8. augustil toimuvatel ERGO Maailmamängudel 100-meetri jooksus. Suuremate võistluste juhid Euroopas on see-eest aga dopinguga vahele jäänud sportlasel keelanud oma võistlustest osa võtta. „Olen tänulik, et on inimesi, kes usuvad minusse ja minu iseloomu ning tahavad, et ma nende riigis esineksin,“ kommenteeris Gatlin telefoniintervjuus.
(Gatlin To Run In Estonia, Dave Ungrady, New York Times, 27.07)

Vaata ka:
http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/athletics/8857336.stm

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

METRO
Sofi Oksanen's Purge is a brooding tale of desperate survival

Sofi Oksaneni romaan on sügavmõtteline lugu meeleheitlikust võitlusest ellu jääda. Soomes hulgaliselt auhindu võitnud romaan on lugu lakkamatust paranoiast.
Romaani tegevuskohaks on Eesti Teise maailmasõja ja 1992. aasta vahepeal, alustades kommunistlikust võimuhaaramisest Baltimaades, seades tegevuspaiga täis kahtlusi ning valvet, kus poliitiliselt meelestatud inimesed kadusid kergelt ning ellujäämine eeldas meeleheitlikke meetmeid.
Kerige edasi aastasse 1992 ja noor vene naine on just põgenenud hirmutavate ning ahistavate seksuaalkaubitsejate eest. Ta saabub eaka eestlanna Aliide Truu majja ja selgub, et tegemist on Aliide kadunud õe Ingeli lapselapsega.
Aliide pakub tüdrukule varjupaika ning romaanis arenevad kaks kõrvuti jooksvat narratiivi Aliidest ning noorest tüdrukust, paljastades lugusid häbist, vägistamisest, vangistamisest, piinamisest, reetmisest ja kinnisideedest. See on jõuline ning imetlusväärne raamat: Oksanen räägib oma šokeerivat lugu sama sünges proosas kui seda on juhtuvad sündmused.
Puhastuses puuduvad aga süngust kergendavad hetked, selle raske sügavamõtteline melanhoolia mõjutab lugejat tugevalt.
(Sofi Oksanen's Purge Is A Brooding Tale Of Desperate Survival, Tina Jackson, The Metro, 21.07)

BBC NEWS
Terminator bots aim to give web shoppers the right fit

Eesti firma on välja töötanud hulga kujumuutvaid roboteid, mille eesmärgiks on aidata internetipoodidest ostjatel leida endale hästi istuvad ning parajad rõivad. „Ainult 7% ülemaailmsetest rõivamüükidest toimub interneti teel,“ lausub Fits.me tegevdirektor Heikki Haldre. “Seda põhjusel, et internetist ostes pole rõivaid võimalik enne selga proovida.“
Kolme aasta eest asus Haldre seda olukorda muutma, ühendades robotid moega. Ta suutis Euroopa Liidult saada veidi üle 1 miljoni naela ning tegi Tallinna Ülikooli biorobootika professorile Maarja Kruusmaale ette paneku valmistada robot, mis suudaks võtta iga kehakuju ning suuruse.
Maarja Kruusmaa esmaseks reaktsiooniks oli käsi laiutades lausuda, et sellist robotit pole võimalik valmistada, kuid väljakutse suurusele vaatamata sai projekt hoo sisse. Kruusmaa lausub naljatledes, et tööd alustati Jumala lihtsamast olendist, mehest, ning praeguseks suudab nende mehhaaniline mannekeen võtta umbes 100 000 erineva keha kuju ning suuruse. Mannekeen võib esindada nii sihvakat kui ka lihaselist kehakuju.
Algselt oli Haldrel plaanis roboteid müüa rätseppadele, kuid peagi selgus et internetibaasilised rõivakauplused pakuvad laiemaid ärivõimalusi ning eesmärgiks sai luua virtuaalne riietusruum.
Praeguseks on Fits.me virtuaalne riietusruum proovikasutusel Hawes & Curtis veebipoes ning firma e-kaubanduse direktor, Antony Comyns on tulemustega rahul, lausudes, et peale müükide suurendamise peaks robotite kasutamine vähendama ka tagasisaadetavate toodete arvu.
(Terminator Bots Aim To Give Web Shoppers the Right Fit, Clark Boyd, BBC News, 21.07)

Vaata ka:
http://www.internetretailing.net/2010/07/hawes-curtis-first-to-use-bioro...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DEUTSCHLANDRADIO KULTUR
Kein Grund zum Jubeln

2011. aasta jaanuaris võtab Eesti 17. riigina kasutusele euro, eestlasi rõõmustab see vaid mõõdukalt. Euro imagopobleemi tuntakse Eestis hästi. Kui veel paar aastat tagasi oleks eurole üleminek suurt heameelt tähendanud, siis nüüd see enam nii pole. Tallinnas turul kaubitsejate seas kohtab mitmesuguseid arvamusi: “Kõigepealt läheme üle eurole ja seejärel hakkame raha jälle kroonideks vahetama.”
“Kroon oleks parem, aga praegu ei saa enam midagi muuta.”
Paljusid hirmutab koos euro tulekuga saabuv hinnatõus: “Euroopa näitel on näha, et hinnad tulevikus kerkivad.” Ka peaminister Andrus Ansip tunnistab, et hakkab Eesti krooni igatsema. Praegu kõlab tema deviis aga järgmiselt: “Ainus võimalus kuulujutte valuuta devalveerimisest kõrvale tõrjuda on ühinemine eurotsooniga.”
Üksteist aastat pärast loomist on eurotsoon sügavas kriisis. Mitte ainult Eesti pole umbusklik, 2000. aastal otsustasid taanlased euro kasutuselevõtust loobuda, 2003. aastal hääletasid rootslased ühisvaluuta vastu. Probleemid Kreekas ja ELi võimetus kiiresti tegutseda on umbusku veelgi suurendanud. Andrus Ansip loodab, et Eesti liitumine eurotsooniga tasub ennast majanduslikus mõttes ära: “Euro on Eestile tähtis, me usume, et see suurendab otseinvesteeringute mahtu.” Eesti on eelarvedefitsiidi osas eurotsooni musterõpilane. Seitsme protsendi piiresse jääv riigivõlg on ELi madalamaid. Sellest hoolimata avaldas Euroopa Keskpank Eesti kiire liitumise suhtes eurotsooniga kahtlust, kuna pole kindel, kas Eesti suudab pikemas perspektiivis inflatsioonikriteeriume täita.
(Kein Grund zum Jubeln, Ann-Katrin Johannsmann, Deutschlandradio Kultur, 22.7)

FOCUS
Ein Vorzeigeland bekommt den Euro

Samal ajal kui enamik Euroopa riike võlgades vaevlevad, näitab Eesti, kuidas õigesti majandada. Eestis saab interneti kaudu palju teha ning wifi kasutamine pole populaarne mitte ainult pealinnas ja noorte hulgas. Esile tuuakse lihtsat suhtlemist perearstiga ja m-parkimist. Kokku on Eestis tasuta surfamiseks enam kui 1130 hot-spot´i, kellel sülearvuti puudub, saab internetti kasutada enam kui 700 avalikus punktis postkontorites, raamatukogudes, poodides. 98% elanikest kasutavad online-panganduse teenuseid. Levinud on elekroonilise ID-kaardi kasutamine, nii saavad näiteks vanemad oma laste koolihindeid vaadata. Alates 2005. aastast on võimalik parlamendivalimistel hääletada elekrooniliselt. Juba ammu saab internetis vormistada tuludedeklaratsiooni, Saksamaal see võimalik pole. Ka ettevõtte rajamine internetis on kiire ja mugav, osaühingu loomine võib võtta kõigest ühe päeva. Eestlased ise on interneti pakutavatest võimalusest huvitatud ega soovi millestki loobuda. Pole siis kokkusattumus, et Skype’i edulugu just Eestis alguse sai. Tänu e-Eesti programmile säästab Eesti ametnikeaparaadi suhteliselt väiksuselt ka raha.
Eesti riigivõlg oli 2009 aastal 7,2%, Saksamaal on see näitaja 73,2% ja Kreekal 115%.
Alates 2011. aastast võivad eestlased eurodes maksma hakata, esimesed mündid on juba kujundatud. Juhan Parts, Eesti majandusminister, usub, et euro toob Eesile praktilisi eeliseid, nagu stabiilsus ja usaldusväärsuse kasv. Tuleviku kohta väidab Parts Eestil olevat Euroopa liberaalseima majanduspoliitika ja seega parimad võimalused uueks majanduskasvuks.
Praegune majanduskriis on aga väga raskeks osutunud, paljud nimesed on päevapealt oma töö kaotanud. Keskmine palk on Eestis 815. eurolt 758-le langenud. Mõnedki pidid 15% palgalangusega toime tulema. Hinnatase on aga endiseks jäänud. Eestlaste mentaliteet ja rahulik olek hoiavad aga inimesi tänavatele protseteerima minemast, arvab endine Eesti peaminister Mart Laar.
(Ein Vorzeigeland bekommt den Euro Sascha Rose, Focus, 17.6)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Virolaistaustaisille maahanmuuttajille oma kansanedustaja

Tööjõud, kapital, kaubad ja teenused liiguvad kiiresti ja kergesti Soome ja Eesti vahel. Soomes elavatel Eesti taustaga inimestel on aga palju spetsiifilisi probleeme, mis vajavad lahendamist. Eestlastest sisserändajatel peaks Soome parlamendis olema esindaja. See oleks vajalik just kriisiolukorras ning saadik võiks olla toeks ka teistele sisserändajatele. Soome ministrid ja ametnikud on kulisside taga teinud Eesti jaoks palju, kuid raske on märgata, et nad kaitseksid eesti inimesi ka Soome argielus.
(Virolaistaustaisille maahanmuuttajille oma kansanedustaja, Pentti Kangasluoma, HS, 24.7)

Maailman paras maa

Reportaaž Kremli-meelsete noorte iga-aastasest laagrist Seligeri järve ääres. Loenguid peab sel aastal ka Johan Bäckman, kes kavatseb augustis korraldada esimese poliitilise laagri Soomes elavatele vene noortele. Bäckman peab loengu oma lemmikteemadel: Vene-vastasest infosõjast, soomlaste russofoobiast ning „Eesti apartheidist“. Uus on Solženitsõni kriitika. Bäckmani arvates andis Solženitsõn oma raamatutes Nõukogude vangilaagritest väära pildi. „Solženitsõn kirjutas „Gulagi arhipelaagi“ Eestis, kuhu olid ta kutsunud eesti revanšistid. Solženitsõni abiga alustasid nad juba siis oma Vene-vastast kampaaniat,“ ütleb Bäckman. Seligeri laagri peateele on püstitatud terve galerii teibasse aetud päid, natsimütsid peas: Andrus Ansip, Hillary Clinton, Garri Kasparov… Naši stiiliks on vaenlasekuju loomine. Täpsemalt vaadates ei tundugi laagrinoored täiesti ühtse massina. Mõned on siin idee tõttu ning osa ehitab karjääri, kuid enamik on tulnud siia mõnusalt aega veetma ning uusi tutvusi sõlmima.
(Maailman paras maa, Jussi Konttinen, HS, 25.7)

KARJALAINEN
Laulu vaihtui tanssiin

Viljandi folk näitas, et rahvamuusika on eestlaste jaoks tõesti kogu rahva muusika. Neli päeva kestva festivali kontsertidele müüdi sel aastal üle 20 000 pileti. Osa üritustest oli rahvale ka tasuta. Korraldajate hinnangul nautis folki nädalavahetusel peaaegu 50 000 inimest. Peole andsid värvi üle maailma saabunud muusikud ja pillimehed, kes musitseerisid hiliste tundideni parkides ja kontserdipaikade ümbruses. „Viljandis valitseb suurepärane õhkkond,“ kiidavad festivalil esinenud Antti ja Esko Järvelä. „Soomes toimuvate rahvamuusikafestivalidega võrreldes on Viljandis väga palju noori, kes kohe algusest peale end kaasa haarata lasevad. Samuti on ainulaadne festivali toimumispaik, vanad lossivaremed ning lossimägede all sinav Viljandi järv.“ Eestis ei ole rahvamuusika nii kitsalt piiritletud kui Soomes. Vähemalt Viljandi folgi põhjal võib rahvamuusika hulka lugeda traditsioonilise, akustiliste instrumentide muusika, koori- ja meremehelaulud ning regilaulu ja heavy metali sugemetega neofolgi. Eesti Pärimusmuusika Keskuse turundusjuhi Terje Trochynskyi sõnul kogub rahvamuusika Eestis praegu suurt populaarsust. „Noored on folkmuusikast tõelises vaimustuses. See on neile aknaks nii oma kui lähipiirkonna pärimusse, kuid pakub vahendeid ka maailmamuusikaga tegelemiseks. Populaarsete pärimusmuusikaansamblitena on artiklis ära toodud Zetod ning Svjata Vatra.
(Laulu vaihtui tanssiin, Heikki Kähkönen, Karjalainen, 28.7)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

МОЯ УДМУРТИЯ
Послы Финляндии, Венгрии, Эстонии — о взаимодействии наших стран

Udmurtias viibisid kolmepäevasel ühisvisiidil Eesti, Ungari ja Soome suursaadik. Pikem usutlus raadiojaama Moja Udmurtija eetris.
Ungari suursaadikuga kõneaineks Ungari-Udmurtia koostöö ja soome-ugri liikumise hetkeseis, muu seas ka „ajaloo võltsimise“ küsimus.
Simmu Tiik märgib, et erinevalt trükiajakirjandusest on udmurdikeelsete tele- ja raadiosaadete maht märkimisväärne. Soome suursaadik lisas, et eriti tähelepanuväärne on Udmurdimaast kaugel elavatele kaasmaalastele pakutav võimalus interneti kaudu udmurdikeelseid raadiosaateid jälgida. Simmu Tiik: Juba lennuki aknast oli kena vaadata hooldatud põlde, pilt on parem kui nii mõneski teises Venemaa piirkonnas. See tähendab, et külaelu toimib, tööd on. Pealinn Iževsk aga on võrreldes 1983. aastaga, mil siin viimati kohal sai käidud (raamatukogutöötajana), uskumatult muutunud. Mis puudutab soome-ugri koostööd, siis Eestis toimuvad mitmed programmid juba nõukogude ajast peale. Sellega ei tegele riik, vaid ühiskondlikud organisatsioonid ja fondid, riik üksnes soosib seda tegevust. Praeguses meeletu elutempoga maailmas on ainus võimalus mitte pead kaotada – hoida kinni oma juurtest.
Vestluse järgmiseks teemaks EL ja majanduskoostöö. Simmu Tiik märgib, et kuuldused euro nõrkusest on liialdatud. Kui me kahtleks euros, ei astuks Eesti 1. jaanuarist eurotsooni. Kriis võib ELil aidata teha pikka sammu edasi oma majanduse ja rahaasjade korraldamisel.
Katsetest ümber vaadata Teise maailmasõja tulemusi. Simmu Tiik rõhutab, et 9. mai on üks õnnelikemaid päevi kõikide rahvaste ajaloos. Lõppes sõda, milles Eesti kaotas palju rahvast, senini pole sõjaeelset rahaarvu suudetud saavutada. President Ilves oli võidu tähistamisel Moskvas. Samas peame kõik teadma ajalugu kogu tema täiuses.
(Послы Финляндии, Венгрии, Эстонии — о взаимодействии наших стран, Фёдор Миннигараев/Константин Ижболдин, Моя Удмуртия, 18.7)

РУССКИЙ ЖУРНАЛ
Возможна ли совместная история: Европейские уроки

Varssavis toimus hiljuti ajakirjanduslik foorum, kus kõneaineks kommunistlike režiimide langemise 20. aastapäev. Esile tõusid Euroopa ühtsuse, solidaarsuse ja integratsiooni küsimused, iseäranis küsimus – kas ühine ajalooteadvus on saavutatav ja kas seda üldse vaja on? Euroopas on praegu moes ühised ajalooõpikud, et rahvaid lähendada ja teineteisemõistmist edendada. Paraku pole säärased kaheriigiprojektid täisväärtuslikke õpikuid andnud, jäädes toredateks eksperimentideks, mis pakuvad huvi vaid spetsialistidele. Asi pole üksnes vaadete erinevustes, vaid ka samade sündmuste erinevas tähenduses eri rahvastele. Taoliste õpikute mõju rahvusteadvusele on nullilähedane. Hoopis teine asi on ülikooliõpikud ja monograafiad, sest iga maa ajaloolane tunneb oma maa ajalugu paremini kui võõrad. Samas tuleks ühist ajalugu puudutavad süžeed kirjutada ühiselt, esitades vajadusel erinevaid vaatenurki. Samas on ka selliste õpikute ja teoste koostamiseks vajalik minimaalnegi üksteisemõistmine peamistes küsimustes. Vene ja Balti ajaloolaste ühiskäsitlus 1939-1940. aasta sündmustest vaevalt et praegu kõne alla tuleb. Ühise ajaloo aeg pole veel käes ega saabu veel niipea. Tema pärusmaaks on nišš ajaloouurimises, mitte aga rahvusteadvuste mõjutamine.
(Возможна ли совместная история: Европейские уроки, Борис Соколов, Русский Журнал, 7.7)

PRM.RU
На KAMWA-2010 пройдет форум, посвященный этнофутуризму

Permis toimub järjekordne etnofuturismi festival. Kirjanduse ja kunsti vallas sai liikumine alguse möödunud sajandi 80ndate aastate Eestist. Viiendale festivalile otsustati kutsuda etnofuturismi põhitegijaid Eestist ja Venemaa regioonidest, et lisada üritusele teoreetiline blokk. Kavas on teaduskohtumised ja autentse muusika esitlused. Eesti delegatsiooni koosseisus on etnofuturismi manifesti autor Maarja Lõhmus, soome-ugri rahvaste rahvusvahelise konsultatiivkomitee liige Andres Heinapuu, kirjanik Ülle Kauksi, poeet ja literaat Sven Kivisildnik. Festivalil tutvustatakse uusi kunsti- ja kirjastusalaseid projekte.
(На KAMWA-2010 пройдет форум, посвященный этнофутуризму, prm.ru, 13.07)

НЕВСКОЕ ВРЕМЯ
Анне Вески: «Даже мама не понимала, почему меня слушает вся страна»

Anne Veskit armastatakse ühtviisi nii Eestis kui ka Venemaal. Talle kirjutavad laule Eesti ja Venemaa tuntumad sõnaseadjad ja heliloojad. Samas pole Eesti muusikaklubides taolisele muusikale kohta. Usutlus lauljannaga.
Miks ei koli Anne Venemaale elama, seal ju suurem auditoorium? Sest tunneb end eelkõige Eesti lauljana. Pealegi on tal Tallinnas kena maja aia ja merevaatega. Ja ega esinemise vastu väikestes klubideski midagi ole. Vahe Vene publikuga on aga olemas. Eestis istutakse suurema osa kontserdist näoga, nagu ei meeldiks. Alles siis hakatakse kaasa laulma. Venemaal minnakse juba teisest-kolmandast laulust käima. Fonogrammi Anne ei kasuta. Seda teevad paljud staarid, kuid Anne häbeneb. Ei saa publikule silma vaadata. Karusnahapood tuli sulgeda, sest ettevõtlus pole Anne jaoks. Ehkki lõpetanud TTÜ, arvab ta, et Eesti majandus pole tema kõrvalejäämisega midagi kaotanud. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde. Eestis on tehtud märkusi seoses nõukogudeaegse kuulsusega vaid 1990. aastate algupoole. Siis küsiti kord ühes raadiousutluses, kas nüüd, peale Eesti iseseisvumist Anne enam Venemaale ei sõida? Miks siis, ikka sõidan! Mul on seal hea! Intervjueerinud tütarlaps sattus sellest nõnda segadusse, et käkerdas kogu intervjuu hunnikusse. Pärast seda raadiosaadet reageerisid kuulajad üldjuhul positiivselt, üksnes vähesed hakkasid kõõrdi vaatama. Poliitikasse Anne nina ei topi. Pealegi mõistab ta hästi, et teeb Eesti jaoks praegu rohkem kui Eesti poliitikud. Ning kui Anne kusagile Vene provintsi esinema läheb ja seal ütleb, et tavalised eestlased suhtuvad venemaalastesse suure sümpaatiaga, siis teda usutakse. Eesti poliitikuid aga ei tunne Venemaal keegi.
(Анне Вески: «Даже мама не понимала, почему меня слушает вся страна», Владимир Ермолаев, Невское время, 14.07)

ЧАСТНЫЙ КОРРЕСПОНДЕНТ
Вейко Ыунпуу: «Самое интересное - комментарии к реальной жизни…»

Usutlus Veiko Õunpuuga. Noor režissöör, n-ö poiss maalt, sai üleöö üle Euroopa kuulsaks oma filmiga „Sügisball“. Nüüd on järjekorras „Püha Tõnu kiusamine“. Õunpuu ise ütleb, et istuda Veneetsia filmifestivali žüriis on mugav. Mugavam on olla kohtunik kui kohtualune. Samas on kadunud rõõm filmielamusest. Kui pead filme vaatama ja arvamust avaldama osana oma tööst, siis on kogu lust kadunud. Veiko peab end idaeurooplaseks. „Kas me oleme lääneeurooplaste moodi, kas meie riigid on Euroopa?“ „Veneetsia on juba iseenesest teadagi mis, ja siis veel võit festivalil. Mina, tavaline maapoiss… olin nii rõõmus, et jõin end meeletult täis!“ Osalemine žürii töös enam nii lõbus polnud. Pidi seal töllerdama, selle asemel, et oma uue projektiga edasi liikuda. Žürii – see on muidugi vinge, kuid eelkõige ränk töö.
Eestis finantseerib kultuuri ja sporti üks ja seesama asutus. Kusjuures sportlased on Eestis kuulsamad kui kultuuritegelased. Kui tuli „Sügisballi“ võit Veneetsias, oli see eesti kultuuri võiduks eesti spordi üle. Kuldmedal on ikka kuldmedal, ja eestlane on selle üle uhke. „Olen omamoodi nagu kultuuriatleet,“ märgib Veiko Õunpuu.
(Вейко Ыунпуу: «Самое интересное - комментарии к реальной жизни…», Ксения Щербино/Владислав Поляковский, Частный Корреспондент, 15.07)

RUSSIA PROFILE
Russia Profile Weekly Experts Panel: How Can Russia Disclaim Responsibility for the Soviet Past?

Venemaa on vastu võtmas universaalset doktriini, millega eitaks riigi moraalset, juriidilist ja rahalist vastutust Nõukogude Liidu poolt endistes liiduvabariikides toime pandud tegude ning poliitika eest. Kas sellise doktriini vastuvõtmine aitaks lahendada Venemaa probleemi endiste liiduvabariikide nõuetega? Kas see mõjuks Venemaa imagole hästi? Mida arvaks sellest lääs?
Riigiduuma väliskomisjoni esimess Konstantin Kossatšev kutsus sellist ajaloolist doktriini vastu võtma põhjusel, et see välistaks vajaduse naaberriikide väiklastele provokatsioonidele individuaalselt tähelepanu pöörata.
Viimasel ajal on tõesti Moskva olnud üleujutatud nõuetega võtta vastutus Poolas, Ungaris, Lätis, Leedus, Eestis, Ukrainas ning Moldovas Nõukogude režiimi ajal toime pandud kuritegude eest. Iga kord on Moskva pidanud improviseerima ning surveavaldusega ähvardama individuaalselt, puudub ühtne seisukoht, kuidas sellistele nõuetele tulevikus vastata.
Kossatševi ettepanek täidaks selle augu. Idee on lihtne ning karm: Venemaa on jätkanud küll Nõukogude Liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist, kuid ei tunnista moraalset vastutust ega juriidilisi kohustusi Nõukogude Liidu tegevuse eest endistes liiduvabariikides ning Ida-Euroopas.
Kas selline ajalooline doktriin lahendaks probleemi endiste liiduvabariikide avaldustega? Kas see võimaldaks Moskval tulevikus vältida vaenulikkust õhutavaid märkusi vaid kerge õlgade kehitusega ning viitega doktriinile? Kuidas suhtutaks sellisesse hoiakusse Ida-Euroopas ning endistes nõukogude vabariikides ning kuidas mõjutaks see Venemaa siseseid arutlusi seoses selle keerulise ning vägivaldse minevikuga?
(Russia Profile Weekly Experts Panel: How Can Russia Disclaim Responsibility for the Soviet Past?, Vladimir Florov, Russia Profile, 16.07)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

HÜRRIYET DAILY NEWS AND ECONOMIC REVIEW
Estonia aims to boost voter support for euro

Eesti valitsus soovib enne eurole üleminekut suurendada rahva toetust eurole. Hetkel jääb see alla 50 protsendi. Pressikonverentsil pealinnas Tallinnas ütles rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, et valitsus soovib valijate toetust eurole tõsta 65 protsendini, võrreldes praeguse 45 protsendiga. Kampaania suunab tähelepanu just venekeelsele elanikkonnale ning pensionäridele, sest nendes gruppides on vastupanu eurole üleminekule kõige märgatavam.
Varrak mainis, et hetkel veel avaldamata Euroopa Komisjoni aruanne, mis käsitleb Eesti valmisolekut eurole üleminekuks, keskendub peamiselt jõupingutustele tagamaks, et ettevõtted ei ümardaks hindu neid eurodesse ümber arvestades. Enamik maikuus Eestit külastanud delegatsiooni soovitusi on tänaseks juba täidetud.
(Estonia Aims To Boost Voter Support For Euro, Hürriyet Daily News And Economic Review, 26.07)

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

BELARUS NEWS
Tanker laden with Venezuelan oil for Belarus expected to arrive at Estonian seaport of Muuga on Friday

800 000 tonnise toornafta saadetisega Venezuelast Valgevene poole suunduv tanker peaks Eesti sadamasse Muugal jõudma 23. juulil. Seejärel toimetatakse saadetis mööda raudteed Naftan nafta rafineerimistehasesse Navapolatskis.
Valgevene Raudtee pressiosakonna kohaselt on teekond Eestist Valgevenesse lühem kui Ukrainast, kuna Muuga on Navapolatskist 850 km kaugusel kuid Odessa ning Mazyri vahele jääb 1051 km.
Hetkel pole veel kindel, kas Venezuela nafta toimetamist Valgevenesse jätkatakse Eesti kaudu. Valgevene valitsus kaalub ka võimalust nafta vedamiseks läbi Läti ning Leedu.
(Tanker Laden With Venezuelan Oil For Belarus Expected To Arrive At Estonian Seaport Of Muuga On Friday, Belarus News, 22.07)