Ärikeskkond ja turule sisenemine

Šveitsi ärikeskkond ja –tavad on regiooniti erinevad. Kuna riik jaguneb 26 kantoniks ja poolkantoniks, siis kõige esimesed erinevused tulenevad kantoniti erinevatest maksusüsteemidest ja kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud reeglitest - näiteks ehitustegevusele seatud erinevatest nõuetest. Igal kantonil oma äriregister. Järgmised erinevused Šveitsi ärikultuuris väljenduvad keelelistes ja sellega seonduvates kultuurilistes eripärades. Šveitsi kaalukaim majanduspiirkond asub saksakeelsete kantonite territooriumil. Niinimetatud Great Zurich Area on 8 kantonit, 3,7 miljonit elanikku ja 15 000km2 hõlmav Šveitsi edukaim piirkond. Zürich on valitud seitse korda maailma kõige kõrgema elukvaliteediga linnaks kuni ta 2009. a Viinile kaotas. 2008. a valiti Zürichi lennujaam World Travel Awards poolt maailm parimaks lennuväljaks. Zürichi tehnikaülikool (ETH- Swiss Federal Institute of Technology Zurich) ja Zürichi ülikool kuuluvad Euroopa ja maailma arvestuses parimate kõrgkoolide hulka. Just saksakeelsed majandusringkonnad on selle vastu, et Šveits pürgiks Euroopa Liidu liikmeks, kuna sellega kaasneks kohustus alluda kõigile EL-i siseturu reeglitele.

Šveitsi prantsuskeelse piirkonna nimi on Romandie. Selle põhjapoolses osas asuvad kakskeelsed linnad Biel/Bienne ja Freiburg/Friebourg, kus on võimalik nii prantsuse kui saksakeeles asju ajada. Lõunapoolsemates kantonites on väga keeruline ilma prantsuse keele oskuseta hakkama saada. Šveitsi prantsuskeelne piirkond pooldab üldiselt EL-i liikmelisust.

Itaaliakeelne Ticino on eelkõige turismile rõhku panev Šveitsi regioon.

Graubünden on tuntud suusapiirkond. Davosis toimub igaaastane maailmakuulus majandusfoorum.

Šveitsi äritavad on soliidsed. Kokkulepetest peetakse kinni. Ka suulist lepingut peetakse siduvaks. Üldiselt on šveitslased otsekohesed ja jõuavad ärikõnelustel kiiresti asja tuumani. Pikka sissejuhatust ja „soojaks” rääkimist ei peeta vajalikuks. Kindlasti on tähtis äripartnerite vaheline usaldus ja sõnapidamine. Šveitslaste mentaliteet on võrreldav eestlaste omaga – pragmaatilisus, ratsionaalsus ja otsekohesus tulevad esile ka äriläbirääkimistel.

Ettevõtluse vormid

Üldiselt peetakse ettevõtte asutamist Šveitsis lihtsaks ja paljud välismaised ettevõtted on ennast Šveitsis registreerinud.

Osaühing Gesellschaft mit beschränkter Haftung (GmbH) – võivad asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, algkapital vähemalt 20 000 CHF, millest pool peab olema rahaline sissemakse. Vastutuse määr on osaühingu kapitali ulatuses. Ettevõtte tulumaks on 25%.

Aktsiaselts Aktiengesellschaft (AG) – võivad moodustada vähemalt kolm füüsilist või juriidilist isikut, kes vastutavad ettevõtte kohustuste ees oma osaluse (aktsiate) piires. Algkapital peab olema vähemalt 100 000 CHF, millest 20% ehk 50 000 CHF peab olema sissemaks; tavaliselt siiski rohkem. Ettevõttel peab olema nõukogu, mille liikmete enamus peab omama elukohta Šveitsis ja olema kas Šveitsi või EL-i või EFTA kodanikud. Tulumaks on 25%.

Filiaal või harukontor – emaettevõte peab kanda filiaali ettevõtete registrisse. Asutamiskapitali suurus on vabalt valitav, vastutuse võtab endale peakontor. Emaettevõtte poolt volitatud isik peab elama Šveitsis.

Kollektiivühing Kollektivgesellschaft - soovituslik on kanda firma ettevõtete registrisse, aga see ei ole kohustuslik. Ettevõtte võivad moodustada füüsilised isikud, Šveitsi kapitali või osalust ei ole vaja, ainult üks tegevjuht peab omama elukohta Šveitsis. Vastutust kannavad kõik omanikud isiklikult, piiramatult ja solidaarselt kaasa arvatud isikliku vara ulatuses.

Füüsilisest isikust ettevõtja – mõningatel juhtudel on kohustuslik kanne ettevõtete registrisse. Asutaja võib olla välismaalane, algkapitali ei ole vaja. Omanik vastutab piiramatult ja kaasa arvatud isikliku vara ulatuses.

Ettevõtte astuamiseks peab asutamisankeedil olev allkiri olema kinnitatud notariaalselt või äriregistris. Eestis tehtud notariaalne kinnitus peab olema apostille’ga varustatud.

Igal kantonil on oma äriregister. Lisatud ülevaatelehelt saab liikuda soovitud kantoni äriregistrini. Vaata siia

Näiteks kanton Zürichi äriregistri kodulehekülg on järgmine.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete informeerimiseks on majandusministeerium loonud oma portaali.

Väikeettevõtet saab registreerida onlines.

Maksud

Šveits on föderaalne riik ning ajalooliselt on kujunenud, et kolm riiklikku tasandit võivad makse määrata: föderaalvalitsus, kantonid ja kohalikud omavalitsused. Kantonid võivad vabalt määrata kõik maksud, mida põhiseadus neil ei keela ja mis ei kuulu föderaalvalitsuse haldusalasse. Seetõttu esinevad erinevused ühelt poolt föderaal- ja kantonite maksuseadustes, teisalt erinevate kantonite vahel. Näiteks kuuluvad föderaalvalitsuse poolt kehtestatud maksude hulka tulu-, käibe-, tolli-, auto-, kütuse-, tubaka- ja õlumaks. 26 kantonit võivad võtta tulu-, pärandi-, kapitali,- kinnisvara-, loterii-, koera-, sõidukimaksu. Kohalikke omavalitsusi on 3000 ning nende hallata on tulu-, pärandi-, kapitali,- kinnisvara-, loterii-, koeramaks ja aktsiisid. Kantonid on omavahel maksukonkurendis ja seega on ettevõtte tulumaks kantoniti täiesti erinev. Kõige soodsamate tulumaksumääradega kantonite hulka kuuluvad Zug ja Schwyz. Käibemaksu üldine määr kaupadele ja teenustele on 7,6 %.

Tööõigus

Šveitsis makstavad palgad kuuluvad maailma kõrgemate hulka. Kõige suuremaid sissetulekuid makstakse Zürichis, Baselis ja Loode- Šveitsis, kõige madalamaid Ticinos. Töönädal on 40 tundi. Šveitsis pole kehtestatud miinimumpalka. Riiklikult soovitakse läbi viia rahvaküsitlus alampalga kehtestamise kohta. Praegu kehtib hea tava näol miinimumpalk, mille suurus on 3550-4000 Šveitsi franki kuus brutto. See palk katab lapsega elava üksiku töötaja põhivajadused.

Töötamise piirangud

Šveits rakendab uutest EL-i liikmesriikidest pärit töötajate suhtes üleminekuperioodi kuni 31.04.2011, seetõttu vajab Eesti kodanik Šveitsi töötamiseks tööluba. Selle peab taotlema ettevõte kantoni tööturuametist põhjendades töötaja vajalikkust. Tööandjale rakendub Šveitsi tööseadus. Eestist lähetatud montaaži- ja ehitustööliste kasutamise puhul peab samuti taotlema tööluba.

Turule sisenemine

Siit saavad Eesti ettevõtted abi ja esimesed tasuta nõuanded Šveitsi turule sisenemiseks:

SwissBaltic Business Experts AG
P.O. Box / Postfach
CH-8126 Zumikon
Tel. +41 44 919 0700
Mob.+4179 209 6766
Fax +41 44 919 0701
www.swissbaltic.biz
Peter Wolfensberger: peter@swissbaltic.biz