Üldinfo

Riik: Šveitsi Konföderatsioon (saksa keeles: Schweizerische Eidgenossenschaft; prantsuse keeles: Confédération Suisse; ladina keeles: Confoederatio Helvetica = CH)

Asukoht: Kesk-Euroopa; piirneb läänes Prantsusmaaga, idas Liechtensteini ja Austriaga, põhjas Saksamaaga ja lõunas Itaaliaga.

Pindala: 41 284 km²

Rahvaarv: 7,95 miljonit inimest (2011.a. seisuga)

Pealinn: Bern (348 000 elanikku).

Välismaalaste osakaal: 22,7% (2011. a seisuga)

Rahvastikutihedus: 176 in. /km²

Rahaühik: Šveitsi frank (20.03.2013 seisuga ametlik vahetuskurss 1 CHF = 0,82 EUR)

Riigikeeled ja kasutajate hulk: saksa 63,7%, prantsuse 20,4%, itaalia 6,5%, retoromaani 0,5%. Muid keeli kasutab 9% rahvastikust.

Rahvuspüha: 1. august

Religioon: katoliiklus (38,8%), protestantism (30,9%), islam (4,5%)

Haldusstruktuur: Šveitsi Konföderatsioon koosneb 20 kantonist ja 6 poolkantonist

Kantonid: St.Gallen, Thurgau, Glarus, Schaffhausen, Graubünden, Uri, Schwyz, Luzern, Zug, Genève, Vaud, Valais, Fribourg, Neuchâtel, Jura, Zürich, Solothurn, Aargau, Graubünden, Ticino.
Poolkantonid: Obwalden, Nidwalden, Appenzell Innerrhoden, Appenzell Ausserrhoden, Basel-Stadt ja Baselland.

Riigikord: demokraatlik ja vabariiklik liitriik (rõhuasetusega föderalismile ja otsesele demokraatiale).

Riigipea: igal aastal valib Bundesrat enda seast ühe ministri liidupresidendiks, kes jääb samal ajal ka vastava ministeeriumi juhiks.

Valitsus: 7-liikmeline valitsus Bundesrat e. liidunõukogu, valitakse 4 aastaks. Sellesse kuuluvad parlamendi poolt valitud ministrifunktsioonis liidunõunikud. Formaalselt parlamendi poolt valitud valitsuse moodustavad traditsiooniliselt neli suuremat erakonda, Igal aastal on üks liidunõunik – primus inter pares – president ja valitsusjuht (samaaegselt ka ühe ministeeriumi juht).

Valitsusjuht: puudub (kollegiaalvalitsuse eesistuja on presidendiks valitu).

Parlament: kahekojaline parlament – Bundesversammlung. Mõlemad kojad osalevad seadusandluses võrdväärselt.

Alamkoda: Rahvaesindus Nationalrat, 200 kohta
Nationalrati valimised toimuvad iga 4 aasta tagant proportsionaalset valimissüsteemi järgides. Valiku teeb rahvas.

Ülemkoda: Kantonite esindus Ständerat, 46 kohta
Ständerati valimised toimuvad samuti 4 aasta tagant. 46 kohta jagunevad järgmiselt: igast kantonist 2 saadikut ja igast poolkantonist 1 saadik.

Šveitsi valitsemissüsteem põhineb kolmel põhielemendil, mille seotus üksteisega moodustab Šveitsi sisepoliitilise profiili:

• Liitriigi föderaalne ülesehitus. Kantonid on lähtuvalt põhiseadusest suveräänsed, niivõrd kui nende suveräänsus pole põhiseaduse poolt piiratud (20 täis- ja 6 poolkantonit).

• Referendumite korraldamise institutsioon: vastavalt Šveitsi põhiseadusele kontrollib rahvas läbi rahvahääletuste praktiliselt kogu seadusandlust; rahvas võib valitsuse, parlamendi või kodanikeinitsiatiivina ettevalmistatud seaduseelnõud tagasi lükata või korrigeerida (obligatoorne referendum). Kodanikeinitsiatiivina (vähemalt 100 000 häält) saab nõuda põhiseaduse osalist või täielikku läbivaatamist. Fakultatiivse referendumi korraldamiseks on vaja 50 000 häält või 8 kantoni toetust, sellisel rahvahääletusel otsustatakse liiduseaduste ja rahvusvaheliste lepingute üle.

• Kesksed e. liidutasandi institutsioonid Bernis, mille poliitiline ja seadusandlik mänguruum on oluliselt piiratud referendumite ja kantonite võimu poolt: liidunõukogu e. valitsus, parlamendi alam- ja ülemkoda.

Täiendav info: http://www.swissworld.org/en/politics/