Eesti välismeedias 8.-21. juuli 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS
PAKISTANI AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BUSINESS REVIEW EUROPE
Creating new energy

Eesti Energia on juhtiv Balti energiatootja ning maailma suurim põlevkivi tootev ettevõte. Nii mõnelegi võib aga tunduda üllatavana, et firma pärineb Eestist. Firma asutati aastal 1939 ning on tõeliselt gigantne, tegutsedes hetkel Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ning Jordaanias. Firma teadmisi, oskusi ning põlevkivi tehnoloogiat hinnatakse kõrgelt üle maailma. Eesti Energia edu jaemüügis tuleneb nende aktiivsest tootearendusest. „Meie jaemüügi strateegiat võib kokku võtta lausega ’Rohkem tooteid, rohkem kliente, rohkem äri.’“ lausus Eesti Energia elektritootmise arendamise osakonnajuht Timo Tatar.
Lähitulevikus on firmal aga plaanis välja töötada vedelkütuse tööstus, tootmaks kvaliteetset õli, mida oleks võimalik kasutada mootorikütusena. Selle eesmärgi saavutamiseks plaanib Eesti Energia Eestisse rajada põlevkivi ümbertöötlemise võimalused, et tõsta töötlemata põlevkivi väärtust. Firmal on plaanis oma teadmisi ning kogemusi jagada ka teiste riikidega, kes plaanivad kasutada oma põlevkivi varusid.
(Creating New Energy, Ian Armitage, Business Review Europe, 6.07)

PUBLIC INTERNATIONAL RADIO
Estonia: The cyber-defense capitol of the world

Maailma valitsused üritavad välja selgitada, kuidas parimal moel kaitsta end kübersõja eest, ning Eesti on selles küsimuses teenäitajaks. Järgmist suurt sõda ei sõdita mitte tankide ja lennukitega, vaid interneti teel. Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles hiljuti, et tänapäeval ei ole vaja sõjaväge, vaid üht klaviatuurinuppu. Külastades Ühise Küberkaitse Kompetentsikeskust, andis Ilves karmi hoiatuse: „Valitsustel on aeg oma pea liiva alt välja tõmmata. Meie kriitiline infrastruktuur, elektrivõrgud ning mobiili- ja transpordivõrgustikud on tänapäeval nii sõltuvad internetist, et iga avatud ühiskond on seeläbi haavatav.“
Eesti on loomulik keskus küberkaitseks, seda põhjusega, et riiki on juba tabanud laiaulatuslikud küberrünnakud. Nüüd on paljude eesmärgiks tagada, et sarnased rünnakud enam ei korduks. „Traditsioonilistes sõjalistes konfliktides teame, millised on riskid ja kuidas nendega toime tulla. Küberkaitses aga ei oska me riske ette aimata, mistõttu kaitsevõimalused tuleb välja töötada pärisohtudega võideldes,“ lausus Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo.
(Estonia: the Cyber Defense capitol Of the World, PRI Public International Radio, 8.07)

EURONEWS
Estonia – Chimpanzee tips Holland

Eesti loomaaia šimpansist õpetlase kohaselt võidab maailmameistrivõistlused Holland. Eesti ajalehe Õhtuleht kohaselt seab šimpansi Pino erapooletuse aga kahtluse alla fakt, et loom on sündinud Amsterdamis. 1994. aastal Amsterdamist Tallinnasse toodud Pinole pandi ette kaks lippudega märgistatud maiustustega paberkotti ning šimpans valis viivitamatult Hollandi lipuvärvidega koti. Kuid karvase olendi neutraalsus on seatud siiski küsimuse alla. Tema nimi Apelsin tähendab eesti keeles apelsini, viidates Hollandi meeskonna oranžidele meeskonnasärkidele.
(Estonia- Chimpanzee Tips Holland, Euronews, 9.07)

DISCOVERY NEWS
Estonia's 'Johnny Appleseed' of Free Wi-Fi

Hiljuti hakkas Starbucks oma klientidele midagi tasuta jagama. Selleks on tasuta internet. Huvitav idee, kas pole? Starbucks võib küll sellest ideest suure numbri teha, kuid Eesti pealinnas Tallinnas on tasuta internet kujunenud juba iseenesestmõistetavaks ning seda suuresti tänu ühele mehele - Veljo Haamerile. Külastades tasuta internetiühendusega Byant Parki New Yorgis, tuli Veljo mõttele rakendada seda ideed ka Tallinnas ning mujal Eestis.
Veljo idee leidis toetust nii kohalike kohvikute kui ka baaride seas ning praeguseks usub ta, et tasuta internetti pakub 75% vanalinna kohvikutest ning baaridest.
Veljo sõnul tekitab tasuta internet ettevõtete vahel konkurentsi. Kui klient leiab, et kohvikus ei ole tasuta internetti, läheb ta järgmisesse, kus seda pakutakse. Tänaseks on tasuta internet levinud ka pikamaaliinibussides marsruudil Tallinn-Riia ning Tallinn-Peterburi.
Veljo teeb samuti tihedat kostööd kohaliku mobiilsidevõrguga, et katsetada 4G andmesideteenust.
Vaadates üle Soome lahe Helsingi poole, lausus Veljo, et Helsinkis pakutakse tasuta internetti ka trollides ning trammides. „Kui selline idee toimib seal“, lausus Veljo,“ siis miks mitte ka siin?“
(Estonias ’Johnny Appleseed’ Of Free Wi-Fi, Clark Boyd, Discovery News, 11.07)

YOUR OLIVE BRANCH
Cleaning up garbage for a peace of mind

3. mail 2008 alustas Eesti kollektiivses vaimus tööd, eesmärgiga teha Eesti prügist puhtaks. Osa võttis 4% riigi rahvastikust, vaid 5 tunniga jõuti metsad puhastada 10 000 tonnist prügist. Projekti, mis muidu oleks aega võtnud 3 aastat ning maksma läinud €22 000, suutis Teeme Ära kampaania läbi viia 500 000 euroga.
Projekti esimeses etapis tegeles grupp vabatahtlikke partnerite leidmise ning laiema avalikkuse toetuse kindlustamisega. Kaasa haarati nii poliitikuid, avaliku elu tegelasi, meedia ning viissada ametlikku partnerit. Tulemuseks oli üks suurimaid reklaamikampaaniaid Eestis.
Poolehoidu projektile jagus, Google Earth kaardistamistarkvara võimaldas inimestel oma telefoniga teada anda illegaalsetest prügilatest ning igale meeskonnale anti asukoht, kus kindlaks määratud päeval koristada.
Teeme Ära projekti tabas tohutu edu ning nüüdseks on sarnaseid ettevõtmisi korraldatud ka Lätis, Leedus, Rumeenias, Sloveenias, Ukrainas, Itaalias ning linnades nii Indias kui ka Portugalis.
(Cleaning Up Garbage For A Peace Of Mind, Rebecca Sargent, Your Olive Branch, 06.7)

THE HUFFINGTON POST
EU: Estonia can join euro next year

Euroopa riigid andsid lõpliku heakskiidu Eesti ühinemisele eurotsooniga, mis annab hoogu juurde sellele Balti väikeriigile ning lisab rahaliidule kindlust. Eestlased usuvad, et krooni vahetamine euro vastu soosib välisinvesteeringuid pärast rasket majanduskriisi. Rahandusminister Jürgen Ligi arvab, et euroga ühinemine on väga tähtis majandusolukorra parandamiseks ning heaolu suurendamiseks. Eesti president Toomas Hendrik Ilves aga nimetas euroga ühinemist väikeriigi ’kindlustuspoliisiks’, kuid lisas ka, et Euroopa ühine valuuta ei ole võlukepp, mis korraga lahendaks kõik riigi probleemid.
Läti ja Leedu, kelle majandused on hetkel halvemas seisus kui Eesti, on mõlemad määranud oma euroga ühinemise kuupäevaks 2014. aasta.
(EU: Estonia Can Join the Euro Next Near, Aoife White, The Huffington Post, 13.07)

NBC 2 NEWS
Leopard cubs make their debut

Neljapäeval tegid kaks leopardipoega oma esimese debüüdi Eesti loomaaias. Kutsikad olid küll natuke häbelikud, kuid oli ka vihmane ilm ning pojad olid just kolimas oma uude kodusse. Samal ajal kui kutsikad oma emaga elavad, on poegade isa viidud kutsikate turvalisuse tagamiseks eemale.
Leopardipoegadele nimede valimiseks peeti avalik konkurss, isase nimeks sai Khasan ning emase nimeks Khanka. Need nimed viitavad Vene-Hiina piiri lähistel asuvatele järvedele, mille läheduses leopardid elavad vabas looduses.
Leopardipoegade tegevust on võimalik jälgida nende puuri asetatud veebikaamera abil.
(Video.)
(Leopard Cubs Make Their Debut, NBC 2 News, 16.07)

RADIO FREE EUROPE
Russian Missile Move Worries NATO Member Estonia

Eesti on väljendanud muret Eesti piiri lähistele paigutatavate Iskander rakettide üle. Eesti välisminister Urmas Paet kirjeldas Venemaa otsust kui muret tekitavat sammu.
Vene maavägede juhataja Aleksandr Postnikov kinnitas 20. juulil raadiojaama Ehho Moskvõ eetris, et Iskander raketisüsteemid paigutatakse Peterburi piirkonda, mis asub umbes 140 km kaugusel Eestist.
Iskander rakettide võimalikuks laskekauguseks on 400 km, seega Peterburis paiknevad raketid ulatuksid nii Eesti, Leedu, Läti kui ka neutraalse Euroopa Liidu riigi Soomeni.
(Russian Missile Move Worries NATO Member Estonia, Radio Free Europe, 20.07)

MANCHESTER CONFIDENTIAL
Estonia and long nights

Kui revolutsionäärid 1919. aastal Pädaste paruni, tsaar Nikolai II jahikapteni, mõrvasid, peatus aeg ka Pädaste mõisahoones, mis oli olnud paruni suvekoduks. Axel von Buxhoevedeni murest murtud lesk aga suundus Saksamaale, Pädastesse ealeski naasmata. Samal ajal kui tormilisel 20. sajandil purustasid Eestit sõjad ja nõukogude võim, vajus Pädaste mõis vaikselt unustusse ja lagunes. Nii nagu muinasjuttudes ärkab kaunis printsess, on nagu võluväel ärganud ka Pädaste mõis.
Samal ajal kui Tallinna südalinnast on saanud turistide mängulinn, meelitades kruiisilaevade seltskondi, hoiavad väikesed saared Lääne-Eestis siiani Eesti mässumeelseid muinasaegseid kombeid.
Me saabusime Pädaste mõisa unikaalsesse 5 tärni luksushotelli paar nädalat enne Valgete Ööde festivali - 19-tundi päevavalgust, mis toob endaga kaasa ohtralt puu-kallistamist ja viinajoomist. On selge, et kristlus on nendesse põhjapoolsetesse maadesse jõudnud hiljem kui mujale.
Muhu metsades liiguvad ringi metssead ja põdrad, koos jahimeestega, kes neid jälgivad. Haruldased liblikad vilksatavad kadakate vahel ning veel haruldasemad orhideed katavad metsaaluseid vaibana. Pool Eesti maastikust on kaetud metsadega, mis on väärtuslikuks metsaseente ja ravimtaimede kasvulavaks. See on maastik, millel on palju öelda.
(Estonia And Long Nights, Neil Sowerby, Manchester Confidential, 20.07)

FINACIAL RISK MANAGEMENT NEWS AND ANALYSIS
Estonia upgraded on euro accession; Ireland knocked down on banks’ weakness

Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti pikaajalist krediidireitingut kahe pügala võrra - tasemele A.. Liitumine euroalaga parandab Eesti riskiprofiili - vähendab riske, mis kaasnevad mahuka välisvõla ja välisvaluutas väljastatud laenudega kodumaistes pangasüsteemides ning annab sellele juurdepääsu Euroopa Keskpanga likviidsusvahenditele. Agentuur kiitis Balti riigi tugevat rahandust ning järjekindlat konservatiivset eelarvepoliitikat.
(Estonia upgraded on euro accession, Ireland Knocked down on banks weakness, Risk Magazine, 21.07)

CRUNCHPOKER
2010 European Poker Tour - Season 7 kicks off in Estonia

2010. aasta Euroopa pokkeriturniir alustab oma 7. hooaega stiilse avasündmusega Eesti kaunis linnas Tallinnas. See on Euroopa Pokkeriturniiri esimene visiit Baltimaadesse, kuid on tuttav juba Pokerstars üritusele, mis toimus Tallinnas 2009. aasta oktoobris nime all Pokerstars Baltic Festival ning tõi linna südames asuvasse luksuslikku Swissoteli kokku üle 300 tippmängija.
Euroopa pokkeriturniir rõõmustab kindlasti mängijaid nii Põhja- kui ka Baltimaadest, Euroopast ning mujaltki. Suvine külastus sellese kaunisse linna, mis on tuntud oma kauni vanalinna ning elava ööelu poolest, kujuneb tõenäoliselt väga populaarseks.
(2010 European Poker Tour Season 7 Kicks Off In Estonia, Crunchpoker, 1307)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

BIRMINGHAM POST
Modern history in Estonia

Olete te kunagi söönud põdraliha? Või karuvorsti? Või joonud kaneeliõlut?
Ei ole üllatav, et ka mina polnud enne oma esimest Eestis-käiku neid asju proovinud. See veetlev maa, mis veel 1980. aastatel raudse eesriide tagant läände piilus, peidab endas palju avastamisväärset. Eesti on märkimisväärsete kontrastide maa, Skandinaavia külje all asuv väikeriik mis on edukalt läbinud muutuse endisest Nõukogude Liidu osast 21. sajandi modernseks ning edumeelseks riigiks.
Eesti asus 1991. aastal rõõmsameelselt kohanema lääne traditsioonidega. Kõndides ringi Tallinna tänavatel on võimalik nautida kõiki progressiivsele ja kaasaegsele Euroopa linnale omaseid atraktsioone, alates rahvarohketest baaridest ja restoranidest, lõpetades säravate poodide ja hotellidega.
Tallinn on üks vanimaid pealinnu Põhja-Euroopas, selle vanalinn on üks paremini säilinud linnamüüriga keskaegseid linnu, mis kuulub UNESCO maailmapärandisse.
Vaadates silmapiiril jooksvaid kitsaid tänavaid ning võlvialuseid, saate tunda ajaloo hõngu ning kuidas sajanditepikkuse vabadusvõitluse pärand on mõjutanud selle linna saatust. Tänapäeval seisab Tallinn aga infotehnoloogia esirindel, mis on muutnud maailma tundmatuseni. Üks vanimaid pealinnu maailmas on nüüdseks ka üks tehnoloogiasõbralikumaid. Levinud on tasuta internet ning mobiiliga parkimine, lõppude lõpuks leiutasid eestlased ka ju Skype'i. See on maa, mis on omaks võtnud modernse maailma, kuid samas ka hoidnud sellega distantsi, mis on suureks saavutuseks, arvestades selle riigi sajanditepikkust võitlust oma identiteedi eest.
(Modern History In Estonia, Jon Griffin, Birmingham Post, 9.07)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

WIRTSCHAFTSBLATT
„Wir halten nicht viel von Defiziten und Schulden“

(Usutlus Jürgen Ligiga.) Eestil on Euroopa Liidu madalaim võlakoorem, samal ajal ulatub töötuse määr üle ELi keskmise taseme. Rahandusminister Ligi tahab ka tulevikus kokkuhoiusuunda jätkata. Praegust ajahetke eurotsooniga liitumiseks peab minister parimaks võimaluseks, et positiivselt silma paista. Senisest suurem riigivõlgadele tähelepanu pööramine tugevdab eurotsooni tervikuna. Minister toob välja Eesti valmisoleku raskustesse sattunud eurotsooni riikide abistamiseks. Küsimusele Eesti elanike võimalikust hirmust eurojärgse hinnatõusu ees, vastab minister jaatavalt.
Eesti riigieelarve seis on eeskujuks nii mõnelegi teisele ELi liikmesriigile. Euroopa Komisjoni andmeil vähenes samas eratarbimine 19 protsenti ning SKT langes 14 protsenti. Sellises olukorras peab Ligi olulisemaks riigieelarve edasist tasakaalushoidmist. Riigilaenude suurendamist tarbimise elavdamiseks minister ei soosi. Pensionireformi kohta märgib Ligi, et alates 2016. aastast on kavas pansioniea jõustumine alates 63. eluaastast (nii meestele kui naistele), kuni aastani 2026 tõstetakse see 65. eluaastani, pikemas perspektiivis on kavas vanusepiiri edasinegi tõstmine. Tööjõuturusituatsiooni parandamise osas näeb Ligi kõige enam potentsiaali erafirmadel, mitte riigi sekkumisel. Saksamaa ettepaneku suhtes kaaluda pankrotimenetluse võimalust riikidele, jääb Ligi äraootavale seisukohale, pidades seda küsimust hetkel ajaliselt mitteoptimaalseks.
(„Wir halten nicht viel von Defiziten und Schulden“,Sabine Berger, Wirtschaftsblatt, 18.7)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Ratingagentur Fitch hebt Kreditwürdigkeit Estlands an

Reitinguagentuur Fitch tõstab seoses Eesti eurotsooniga liitumisega oma hinnangut riigile. Tänu euro kasutuselevõtule saavad kohalikud pangad juurdepääsu Euroopa Keskpanga vahenditele, samuti vähenevad riigivõlaga seotud riskid. Alates eelmise nädala esmaspäevast on Fitch´i hinnang Eestile “A”. Stabiilne finantsolukord ja paindlik majandus olla heaks eelduseks Eesti liitumisel eurotsooniga. Eesti on oma Fitch´i hinnanguga tunduvalt paremas seisus kui Kreeka, kõige parem hinnangu - “AAA” - on Saksamaal ja Austrial.
(Ratingagentur Fitch hebt Kreditwürdigkeit Estlands an, Die Presse, Die Presse, 19.7)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
"Purge": une tragédie familiale inscrite dans le sang de l'Histoire

Ainulaadne kirjanik Sofi Oksanen jutustab oma raamatus „Puhastus“ julmustest, mida eesti naised Nõukogude okupatsiooni ajal üle elama pidid. Sofi Oksanen, kelle ema on eestlane ja isa soomlane, oli kõigest 32 aastane, kui ta sai 2008. aastal selle raamatu eest kolm kõige tunnustatumat kirjandusauhinda Soomes. „Puhastus“ käsitleb ajavahemikku aastatel 1940-1992 ja jutustus algab perioodist, mil Eesti on just taasiseseisvunud. Raamatu peategelane Aliide, kuuekümnendates naisterahvas, leiab ühel päeval oma aiast suures ahastuses oleva vene päritolu tütarlapse Zara, kuid kahtleb, kas lasta teda oma koju või mitte. Ajapikku naised harjuvad üksteisega ja avastavad lõpuks oma suguluse. Loo käigus avatakse vanad haavad – petmised, armulood ja vastupanu. Ükski kirjanik pole kunagi varem julenud kirjutada sel viisil naiste psühholoogilistest ja füüsilistest kannatustest okupeeritud riigis.
Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal võeti eesti keeles kasutusele sõnad nagu vastupanu ja okupatsioon, mis olid varem tabud. Sofi Oksanen selgitab, et ka näiteks küüditatutest pidi rääkima kui Siberisse lahkunuist, sest teatud asjadest ei võidud okupatsiooni ajal rääkida, ega kutsuda neid õigete nimetustega. Raamatu tegelaste jutustus peegeldab Nõukogude minevikku ja loo käigus läbitakse keerulisi teemasid. Esile kerkivad küsimused: kuidas elada okupeeritud riigis ilma iseend reetmata? Kuidas andestada äraandmisi ja võimudega koostööd ajal, mil inimesi represseeriti? See on raamat, mis haarab kaasa iga lugeja ja annab vastused nii mõnedelegi küsimustele.
("Purge": une tragédie familiale inscrite dans le sang de l'Histoire, AFP, Le Monde, 8.7)

LES ECHOS
Dans les dunes de la Baltique

Leedu linnast Nida kuni Eesti pealinna Tallinnani leidub rohkelt randu ja luiteid, pankrannikuid ja männikuid, supluskohti ning tervisekeskusi.
Päikseline Pärnu on muistne hansalinn, mis on tuntud oma imeilusa ranna ja ravimuda poolest. Järgmisena jääb teele rannikuäärne linn Haapsalu, mis oli ka üks Tšaikovski eelistatumaid suvituspaiku. Soome lahele lähenedes paistavad kaugelt silma Tallinna kirikutornid. Pealinnast idapoole jääb Lahemaa rahvuspark, kus võib imetleda puutumatut loodust. Teele jäävad kaunid ajaloolised mõisahooned, rannikuäärsed lahed ja poolsaared, sügavad metsad ning ilusad suvekodud. Järvede ääres võib kohata hallhaigruid. Kogu seda ilu saab nautida katkematus vaikuses.
(Dans les dunes de la Baltque, Philippe Duigou , Les Echos, 9.7)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

RUSSIA TODAY
Euro for Estonia: ready or not, here it comes

Eesti on vähem kui 6 kuu kaugusel euroga ühinemisest. Kuid paljud ei näe mitte kuldset tulevikku, vaid muret. Pärast aastatepikkusi valusaid majanduslikke ettevalmistusi on jaanuar 2011 viimaks kinnitatud kui euro saabumise tähtaeg.
Selle punktini jõudmiseks on aga läbitud palju valulikke majandusmuutusi. Eestit, Lätit ja Leedut, keda varem kutsuti Balti tiigriteks, raputas majanduskriis korralikult.
Läti ja Leedu ühinemist peetakse siiani liiga riskantseks, Eesti pidi ühinemiseks tegema massilisi kärpeid riigikulutustes, kaasaarvatud palkades ja hüvitistes, ning tõstma makse. Kas see kõik on seda väärt?
Lisaks euroga kaasnevatele majanduslikele muutustele on eestlased ka väga uhked oma praeguse raha üle, paljude jaoks sümboliseerib see iseseisvust, ning kui kauplustes inimeste arvamust seoses euro tulekuga uurisime, olid inimeste hoiakud erinevad.
(Euro For Estonia: Ready Or Not Here It Comes, Russia Today, 13.07)

ГОЛОС РОССИИ
Под кроной евро

Milleks astuda eurotsooni, millele paljud ennustavad hukku? Samal ajal kui Eesti on täitnud vajalikud kriteeriumid ning võtab kasutusele euro, järgib Suurbritannia traditsiooniliselt euroskeptilist liini. Seda on omakorda skeptiliselt kommenteerinud Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi professor Olga Butorina. Tema sõnul on euro, vaatamata kursilangusele dollari suhtes, ikkagi tähtsuselt maailma teine valuuta. Kui vaadata, kui palju lepinguid sõlmitakse, laene antakse ning väärtpabereid väljastatakse euro alusel, siis näeme, et euroga ei suuda konkureerida isegi briti nael. Tegelikult pole ükski lahendus katastroofiline, nii euro kasutuselevõtul kui ka rahvusvaluuta taastamisel oleksid omad head ja vead. Väikestel riikidel (nagu Itaalia, Prantsusmaa) pole aga rahvusvahelises mõõtmes USAle muud vastu panna kui ühine valuuta.
(Под кроной евро, Анатолий Кудрявцев, Голос России, 14.07)

ЭХО МОСКВЫ
Разворот. Дмитрий Ананьев

Stuudiokülaline Dmitri Ananjev – Föderatsiooninõukogu finantsturgude ja raharingluse komitee esimees. Saatejuhtide küsimusele, mida arvata sugugi mitte kõige tugevama majandusega Eesti astumisest eurotsooni, arvestades, millist kahju on juba tekitanud Kreeka, vastab Ananjev, et eurotsooni astumine on paljude riikide keskmises ja pikemas perspektiivis suur eesmärk. Kas euro Baltimaades tuli õigel ajal? Baltimaad pole varjanudki, et euro on eesmärk, mille saavutamine õigustab igasuguseid meetmeid ja kõikide võimaluste rakendamist. Eestlasi eristab aga Baltikumis see, et nad pole ehk kõige tugevama majandusega riik, kuid siiski hästi tasakaalus majandus ja eelarve, ei ole ilmseid ja suuri majanduslike probleeme. Eesti eelarve puudujääk 2,4% on täiesti vastuvõetav, meilgi tuleks sellise tulemuseni pürgida. Seetõttu on Eesti liitumine euroalaga loogiline ja seaduspärane. Euro ise aga kord langeb, kord tõuseb, vahest ootamatult ja loogikavastaselt. Paraku pole täit kindlust ka dollari ega rubla suhtes. Paikapidavaid pikaajalisi ennustusi ei oska teha keegi.
(Разворот. Дмитрий Ананьев, Антонина Самсонова, Андрей Белькевич, Эхо Москвы, 13.07)

METRO INTERNATIONAL
Евро в Эстонии – плюсы и минусы для туристов

1. jaanuarist on kroonid möödanik. Kuivõrd tõusevad hinnad Vene turistide jaoks, ei oska keegi ennustada. Viimase 12 kuuga suurenes Vene turistide hulk Eestis 51%. Venemaa turismitööstuse liidu asepresident Sergei Kornejev ennustab edasisi sündmusi Soome näitel. Soomes tõusid kõikide teenuste hinnad. Palju sõltub euro ja rubla vahelisest kursikõikumisest. Kui euro kallineb, saavad dollaririigid Vene turistid endale. Tavapärane on hindade ümardamine. Tallinna turismipoe müüja märgib, et eurodes on kõik kallim. Turist oskab raha lugeda. Vene turismiagentuurid samas ei arva, et euro Vene turiste ka teenuste kallinemise korral peatab. Transport ja hotellid ei kalline, kuid hinnad kauplustes, baarides ja muuseumides tõusevad. Kokku saab hoida valuutavahetuse pealt. Vene turistide puhul pole probleemiks hinnad, vaid kehv transpordiühendus.
Kairi Leivo, Eesti suursaatkonna Moskvas esimene sekretär: Me ei ennusta hindade kasvu otseselt seoses euro kasutuselevõtuga Eestis. Pigem sõltub hinnakõikumine muudest asjaoludest, näiteks olukorrast maailmaturgudel. Turistide arv kasvab tänu headele ilmadele ja huvi taastumisele Eesti vastu. Oleme arvestanud mitmete riikide euro kasutuselevõtu kogemust, rahavahetus ja üleminek uutele hinnanumbritele saab olema sujuv ja võimalikult valutu.
(Евро в Эстонии – плюсы и минусы для туристов, Святослав Тарасенко, Metro International, 14.07)

РИА НОВОСТИ
Еврозона. Может, лучше никак, чем кое-как?

Euroopa rahandusministrid arutasid eurotsooni fiskaaldistsipliini ja unifitseerimise küsimusi. Samas otsustati eurotsooni vastu võtta mitte just kõige tugevama majandusega riik – Eesti. Sellel taustal kostavad üha valjemini ekspertide hääled, kes näevad ainust võimalust kriisist väljumiseks eurotsooni lagunemist. EL aga ei väsi meelde tuletamast, et euro on eelkõige poliitiline projekt. Samas olid euroalaga liitunud riikidel täiesti erinevad eesmärgid. Arenenud Lääne-Euroopa riigid said tohutu rahvusvahelise konkurentsieelise. Vaesemad Ida-Euroopa riigid ja Kreeka aga lootsid odavaid krediite ligi meelitada, mida nad ka said. PIIGS riigid sattusid laenuauku, Saksamaa ja Põhjamaa konkurentsieelised nende suhtes aga kasvasid veelgi. PIIGS riike päästaks rahvusvaluuta, mida saaks ekspordi tõhustamiseks devalveerida. George Sorose hinnangul on ELi suurimaks probleemiks tehniliselt keerukas, kui mitte võimatu euroalast väljaastumine. Vene Föderatsiooni Sberbanki riigikassa analüütikosakonna juht Nikolai Kaštšejev leiab, et euro säilib ja areneb seetõttu, et rahvusvaheline turg vajab hädasti tõhusat alternatiivi dollarile. Koguni USA president helistas hiljuti Saksamaa ja Prantsusmaa juhtidele, et paluda neil Kreekat päästa. Praeguseks on aga euroala lagunemise ainsaks reaalseks alternatiiviks ühise fiskaalsüsteemi ja poliitilise ruumi loomine. Mitmed eksperdid märgivad samas, et efektiivseks osutub see süsteem üksnes juhul, kui majanduslikult tugevamad riigid saavad oma tahet eelarveküsimustes nõrgematele dikteerida. See võib omakorda viia ELi ebademokraatliku tsentraliseerimiseni. Praegused meetmed on võitlus tagajärgedega ning suunatud pigem kehtiva süsteemi konserveerimisele. Ennustused, mille kohaselt stagnatsioon Euroopas võib venida pikkadele aastatele, võib osutuda õigeks.
(Еврозона. Может, лучше никак, чем кое-как?, Влад Гринкевич, Риа Новости, 14.07)

ЦЕНТР ЭНЕРГЕТИЧЕСКОЙ ЭКСПЕРТИЗЫ
Energy Smart готовиться построить первую в Эстонии гелиостанцию

Kompanii Energy Smart OÜ asub käesoleval suvel Eesti esimest päikeseenergia elektrijaama ehitama. Selle eripära seisneb selles, et päikesepatareid pöörduvad ise päikese suunas. Projekt on suunatud sellele, et lükata ümber väited, justkui poleks päikeseenergiast elektri tootmine siinsetel laiuskraadidel tulus.
(Energy Smart готовиться построить первую в Эстонии гелиостанцию, Центр энергетической экспертизы, 8.07)

ЕКАТЕРИНБУРГ NEWS
Эстония – маленькая страна для крупных инвесторов

Väike viisakas rahulik Eesti oli 1988 esimene, kes NSV Liidust sõltumatust kuulutas. Sai selle kätte aga alles koos teistega. Vist endale iseloomuliku „aegluse“ tõttu… Samas nii kui iseseisvus käes, näitas mitterutakas Eesti järsku üles enneolematut tormakust, kasvatades oma elanikkonna elatustaset iga kuue aastaga kuni 100%. Riik valmistus juba astuma Euroopa viie rikkaima riigi sekka…. Kui järsku lahvatas kriis. Mida on Eestil õnnestunud oma edusammudest säilitada, millised on perspektiivid? Eesti tegi kiire stardi tänu õigeaegsetele reformidele ja investoritele panustamisele. Samuti on riigi geograafiline asend soodne. Tänu sellele õnnestus Eestil kriisieelsel ajal koguda reserve mahus 11,75% SKTst. Miks Eesti kriisi ajal üldse nõrkes? Sest rohi muutus mürgiks. Eelised osutasid karuteene. Väliskapitalile rajatud majandus ja laenuturg varises, noored otsisid tööd välismaalt, demograafilised probleemid, pronkssõduri üleviimine… Eesti lähenemine kriisile on olnud vastutusvõimeline ja praktiline, meetmed tõhusad ja otsusekindlad. See köidab investorite tähelepanu. Seda enam, et Eesti näitajad on nii mõnegi eurotsooni riigiga võrreldes paremad, Eesti võeti vastu OECD liikmeks ning alustatud on üleminekut eurole. Eesti mitte üksnes ei rakenda toimivaid kriisivastaseid meetmeid, vaid rakendab ka pikaajalise perspektiivi poliitikat. Eestil on endiselt olemas kõik väljavaated olla maailma kümne tugevama majanduse hulgas.
(Эстония – маленькая страна для крупных инвесторов, Екатеринбург News, 7.07)

SOOME AJAKIRJANDUS

KAUPPALEHTI
Viron eurokytkystä ei odoteta yllätystä

Euroopa keskpank väljendas muret Eesti hinnastabiilsuse suhtes. Swedpanga ökonomist Maris Lauri arvab, et selle põhjuseks on maksude ja energia hinna tõus. Lauri ei usu, et Eesti kaotaks oma konkurentsivõimet teiste euroriikide suhtes. Rahva palgataset on mõjutanud ka lisaks lühenevad tööpäevad ja tööpuudus. Lauri usub, et Euroopa valuutaliidu liikmesus tõstab usaldust Eesti majanduse suhtes. Kaubavahetus näiteks Skandinaavia riikidega tõenäoliselt tõuseb.
(Viron eurokytkystä ei odoteta yllätystä, Päivi Isotalus, Kauppalehti, 13.7)

Viron eurokelpoisuus ratkeaa tänään

Eesti on Euroopa Komisjoni hinnangul priimus. Eesti väike laenukoormus, või pigem selle puudumine, eristab Eestit teistest Euroopa Rahaliidu riikidest. EL-i komisjoni prognoosi kohaselt saab Eesti rahanduse puudujääk olema sel ja järgmisel aastal 2,4 protsenti. See on hea saavutus, võrreldes teiste euroriikidega, kus puudujääk ületab sellel aastal kolme protsendi piiri. Lisaks täidab Eesti inflatsioonitase eurole ülemineku nõudeid. Valuuta stabiilsuse kriteeriume on Eesti on täitnud juba aastaid. Valuuta väärtus pole langenud ka majanduskriisi ajal, kuigi levis kuulujutte devalveerimisest Balti riikides. Majandusvolinik Olli Rehn ütles komisjoni prognoosi avaldamisel, et Eesti andmed on lootustandvad.
(Viron eurokelpoisuus ratkeaa tänään, Päivi Isotalus, Kauppalehti, 13.7)

HELSINGIN SANOMAT
Viro varma myönteisestä euro-päätöksestä

Eesti riik soovitab ettevõtjatel ühineda järgmise aasta alguses "õiglase hinna" kampaaniaga. „See aitab vältida hindade tõusu euro kehtestamisel,“ märgib peaministri finantsnõustaja Aare Järvan. Järvanil oli suur mõju sellele, et Eesti tegi erakordse otsuse - kasutada majanduskriisi, et täita euro tingimused.
Kui Eesti peaminister Andrus Ansip poolteist aastat tagasi teatas, et Eesti liitub Euroopa rahaliiduga, ei võetud seda uudist väga tõsiselt, kuna globaalne majanduskriis oli just alanud. Lisaks Eesti oma majandus oli kannatanud kinnisvarakriisi tõttu. Aga Aare Järvan oli välja arvutanud, et just majanduskriisi ajal saaks Eesti täita oma euroala kriteeriumid. 2008. aasta sügisel hinnatõus Eestis peatus, novembris hakkasid hinnad langema. Samal ajal süvenes globaalne majanduskriis, mistõttu inflatsioonisurve risk oli väike. Järvan nendib, et kahtlejaid oli üsna palju nii välismaal kui ka Eestis. Veel eelmisel aastal suhtuti Brüsselis kriitiliselt Eesti võimesse hoida oma inflatsioon piisavalt madalal. Sel aastal on Eesti saanud positiivset tagasisidet.
(Viro varma myönteisestä euro päätöksestä, Kaja Kunnas, HS, 13.7)

Hyvästi runollinen raha

Eesti sajakroonine rahatäht lahkub järgmisel aastal, aga rahatähe pealt on võimalik leida poliitiliselt huvitav sõnum. Lydia Koidula luuletus „Unenägu“ unistab Soome ja Eesti vahelisest riigiliidust. Aastal 1881 avaldatud luuletus tõenäoliselt puudutab Soome ja Eesti vahelist tugevat sugulusideoloogiat, mis 19. sajandil eesti rahva seas levis.
Sajakroonist on kritiseeritud, kuna sõnum on poliitiliselt ebakorrektne. (Tihti on lisaks küsitud, milleks 50 krooni rahatähe pealt on vabamüürlaste sümbol.) Rahatähe kujunduse üle otsustas Eesti Panga juhtkond, kuid rahatähe sõnumi ideoloogiat, mis oleks puudutanud Eesti ja Soome vahelisi suhteid, ei arutatud. Eesti Panga esimene juht ja praegune Euroopa Komisjoni liige, Siim Kallas arvab, et kuigi tema diplomaatilised suhted Soome poliitikutega on väga head, ei ole kunagi toimunud läbirääkimisi Eesti ja Soome vahelisest riigiliidu ehitamisest. Kallas lisab, et luuletus lisati sajakroonisele rahatähele alles aastal 1999. Eesti panga juht aastal 1999 oli Vahur Kraft, kes on praegune Eesti Nordea panga juht. Krafti arvamusel on realistlikum rääkida ühisest valuutast (euro), mis ühendab Eesti ja Soome riiki. Kui Eesti võtab euro kasutusele 1. jaanuaril 2011, on Eesti ja Soome Saksamaa kõrval ainsad Läänemere piirkonna riigid, kes kasutavad sama valuutat.
(Hyvästi runollinen raha, Kaja Kunnas, HS, 11.7)

Kolhuja vapauksille uusissa EU-maissa

Kolmandik Euroopa Liidu liikmetest kuulus kunagi süsteemi, kus valitses sotsialismi ideoloogia. Euroopa Liitu liikmekssaamine on n.ö sisemise vabanemise lõpueksam. Üldine arvamus oli, et Euroopa Liitu kuulumine arendab inimõigusi ja demokraatiat. Areng ei ole aga olnud lihtne, näitab USA Freedom House organisatsiooni poolt tehtud uuring. See uuring puudutab riike, kes on kommunismist loobunud. Venemaale, teiste SRÜ riikide ja Lääne-Balkani maadele lisaks hindab ülevaade ka Euroopa Liidu uute liikmesriikide olukorda. Kolme uut Euroopa Liidu riiki kritiseeriti valimiste, korruptsiooni ja kohtusüsteemi puuduste tõttu. Eesti riigi kohalikke ja Euroopa Liidu valimisi kritiseerinud Freedom House ütleb, et erakondade rahastamise reguleerimine on olnud kahtlaselt ebastabiilne. Balti riigid väärivad siiski tunnustust, kuna Eesti, Läti ja Leedu olid ligi neli aastakümmet Nõukogude võimu all, ja võrreldes teiste eks-nõukogude riikidega on Baltimaade areng olnud tunduvalt kiirem ja stabiilsem. ELi liikmesus ei ole igavene garantii vabadusele ja õigusriigile. Toimunud muudatused ei ole suured, kuid kinnitavad, et saavutatu kaitsmine nõuab pidevat tööd.
(Kolhuja vapauksille uusissa EU-maissa, Pääkirjoitus , HS, 12.7)

Viron eurojäsenyyden sinetöinti ei innostanut tavallisia virolaisia

„Valitsus teeb, mida tahab,“ ütleb pensionär Luule Raudkell, 73. Osa Eesti rahvast ei usu, et uus ühisvaluuta euro tuleb päästma Eesti majanduse kriisist. Valitsus pingutas, et saada eurotsooni, aga samal ajal pole Eesti rahval tööd. Euroopa komisjoni majandusvolinik Olli Rehn kiidab Eesti majanduse seisundit ja usub, et Eesti suudab oma majandust reformida vastavalt ELi kriteeriumitele. Kahtlejaid euro suhtes on Eestis suhteliselt palju, kuna rahvas kardab, et euro tulek tõstab hindu ja samal ajal inimeste brutopalgad ei tõuse piisavalt. Lisaks töötuse tase Eestis püsib 20 protsendi piiril. Eestis kahtlevad euros vaesemad, pensionärid, venekeelsed elanikud ja väikeettevõtjad. Kuigi kriitikat on palju, on Eesti töötanud kõvasti, et pääseda Euroopa rahaliitu. Hetkel Euroopa 27 riigist ainult Eesti, Luksemburg ja Rootsi vastavad kriteeriumitele. Eestit esindav EK transpordivolinik Siim Kallas ei usu, et euro kriis mõjutab Eesti majanduse olukorda. Kallase sõnul ei tekita probleeme rahaliit, vaid liikmesriigid. Eesti kuulub nüüd NATOsse, Euroopa Liitu ja eurotsooni. Kallase sõnul on nüüd Eestil aeg oma majandust parandada, et jõuda, näiteks, Soome tasemele. Tunne Kelam kirjeldab Eesti euroga ühinemist „unistuste täitumisena“ ning usub, et Eesti suudab näidata suunda teistele euroriikidele. Sellele loodetakse ka Brüsselis.
(Viron eurojäsenyyden sinetöinti ei innostanut tavallisia virolaisia, Annamari Sipilä, Kaja Kunnas, HS, 14.7)

Tällä kertaa virolaiset eivät menetä säästöjä

Eesti 65 aastased kodanikud on läbi elanud kolm suurt majandusreformi. Nende reformide ajal rahvas kaotas oma säästud, mis tekitab tänapäeval kartust, et sarnane saatus ootab ka siis, kui Eestis euro kasutusele võetakse. Suvel 1992 vahetas Eesti rublad kroonide vastu. Iga riigi elanik sai kolme päeva jooksul vahetada 1500 rubla Eesti kroonideks ehk umbes 10 eurot. Ametiasutused jälgisid täpselt, et keegi ei vahetanud rohkem. Aga rõõm oma valuutast ja iseseisvusest vähendas inimeste pettumust säästude kaotamisest. Oma raha andis inimestele ja noorele ühiskonnale lootust paremaks tulevikuks. Paljudel inimestel on rohkem kogemusi veel varasematest aegadest. Aastatel 1961 ja 1947 vahetas Nõukogude Liit inflatsiooni peatamiseks vana rubla uue vastu. Nädalaleht Eesti Ekspress uuris Eestit puudutavaid rahareforme, alates aastast 1914 oli neid kokku 11. Iga rahareformi tulemusel on inimesed kaotanud vähemalt osa oma säästudest. Seekord vaevalt nii juhtub ning eestlased ei pea tundma hirmu oma säästude kaotamisest.
(Tällä kertaa virolaiset eivät menetä säästöjä, Kaja Kunnas, HS, 18.7)

Virolaiset palveluksessamme

Soomes elab alaliselt umbes 25000 eestlast. Ligikaudu pooled, kes on Soome tulnud, on tööealised, kolmandik tulnud Soome aastatel 2007-2009. Eestist välismaale lahkuvad enamasti mehed, kuid Soome sisenejad on enamasti naised. Ajutiselt Soomes töötavaid, näiteks renditöötajaid, marjakorjajaid või lühiajaliste töölepingutega töötajaid statistika ei sisalda, kuid neid on tõenäoliselt tuhandeid. Käesoleval aastal hakkab Soomes tööealiste arv langema, lahendusi töötajate juurdesaamiseks otsitakse üsna lähedalt - Eestist. Eesti on lähedal, Eesti rahvas on haritud ning eestlastel on kerge soome keelt omandada. Statistikaamet avaldas Pekka Myrskylä artikli, milles öeldakse, et eestlastel on kergem tööd leida, eestlased isegi kohanevad tööturuga kiiremini kui soomlased, kes tulevad tagasi Soome elama. Põhjuseks võib olla see, et eestlastest töötajad otsivad tööd puhastus-, toitlustus -, ehitus- ja hooldussektoritest. Eestlastest töötajad tulevad nendele aladele Soome töötama üsna meelsasti.
(Virolaiset palveluksessamme, Kristiina Markkanen, HS, 18.7)

TURUN SANOMAT
Virolta komea suoritus

Eestist saab järgmise aasta algul Euroopa seitsmeteistkümnes ühisvaluuta euro riik. Eesti tööd on kiidetud Brüsselis ja eriti kiitvalt on suhtutud Eesti noore ühiskonna kiiresse majanduslikku kohanemisse. ELi maad usuvad, et Eesti tulek ühisvaluuta tsooni arendab Eesti majandust ja kaubavahtust teiste riikidega. Majanduslanguse ajal õnnestus Eestil vähendada inflatsioonitaset, mis ületas Euroopa Majandusliidu seatud piiri. Muus osas Eestil ei olnud raskusi täita rahaliidu kriteeriume. Euroala liikmesus toob Eestile majanduslikku stabiilsust, kiiret kasvu ja usaldust välisinvestoritelt, millest Läti ja Leedu saavad ainult unistada. Tähtis on lisaks Moody's ja Fitch reitinguagentuuride seisukohad. Nordea prognoos näitab, et Eesti majandus kasvab järgmisel aastal 4 protsenti.
(Virolta komea suoritus, Pääkirjoitus, TS, 15.7)

ESS
Viron nopea tie euromaaksi

Järgmisel aastal Eesti noore ühiskonna unistus täitub. Euroala rahandusministrid tegid lõpliku otsuse. Kuigi Eestis on seda päeva oodatud, on ka kahtlejaid piisanud. Kui Eesti peaminister Andrus Ansip poolteist aastat tagasi enne plahvatuslikku maailma majanduskriisi teatas, et Eesti püüab ühisvaluuta alasse pääseda aastal 2011, oli kahtlejaid nii Eestis kui ka Euroopas. Aga Eestil õnnestus paljude üllatuseks parandada oma majanduse olukorda ning hoida töötuse taset normis. See õnnestus, sest riik otsustas kärpida avaliku- ja erasektori palku. Eesti uusliberaalne majanduspoliitika ei ole pakkunud rahvale suuri sotsiaaltoetusi, vaid julgustanud inimesi üritama ise hakkama saada.
(Viron nope tie euromaaksi, Pääkirjoitus, ESS, 15.7)

INDIA AJAKIRJANDUS

THE HINDU
For a sailing trip

Siin on võistlus, mis on ainulaadne, kuid samas ka väga kasulik. Nimelt pidas Eesti hiljuti sääsepüüdmise meistrivõitlusi, milles osalejaid oli 37. Võistlused toimusid Tartus, kus osalejate ülesandeks oli koguda võimalikult palju sääski 10 minuti jooksul.
„Meil on palju sääski ning peame nendega mingil moel võitlema, sellest tuligi idee korraldada sääsepüüdmise meistrivõistlused“ lausus ürituse korraldaja Triinu Akkermann.
Esimese koha auhinna, milleks oli purjereis Peipsil, võitis Rauno Luksepp, kes püüdis kokku 38 sääske, kuid sai ka sama palju sääsehammustusi.
(For A Sailing Trip, Nimi Kurian, The Hindu, 13.07)

THE TIMES OF INDIA
Darkness at noon

Olles nüüd lugenud „Puhastust“, võin väita, et tean Eestist palju rohkem kui varem. Kuid kõik see, mida nüüdseks tean, ei ole sugugi meeldiv. Eesti näib olevat veetnud suurema osa 20. sajandist kahe katku vahel, liikudes vene võimu alt korraks saksa võimu alla ning siis taas vene võimude kätte, mis tõi endaga kaasa kirjeldamatu vägivalla ning represseerimise, muutes natsiokupatsiooni üheks ajaloo helgemaks perioodiks.
Sofi Oksaneni romaan toob need ajaloosündmused esile läbi kahe naise elu: Aliide, kes on üle elanud Nõukogude terrori, ja Zara, kes seisab silmitsi kommunistliku režiimi kokkukukkumise tagajärgedega. Tegelased kohtuvad 1992. aastal, vahetult pärast riigipööret, mis märgistas NSV Liidu kokkuvarisemist ning aasta pärast Eesti taasiseseisvumist.
Oksaneni üheks suurimaks andeks on detailid, näiteks algab romaan köögis liha varitseva kärbse kirjeldusega, mis raamatu lõpuks sümboliseerib Aliide ellujäämisinstinkti ning sellega kaasnevat jälestust.
(Darkness At Noon, Parvati Sharma, The Times of India, 17.07)

PAKISTANI AJAKIRJANDUS

DAILY TIMES
Kanepi becomes Estonia’s first WTA winner

Palermo: Kaia Kanepi alistas itaallannast vastase Flavia Pennetta tulemusega 6-4 6-3, saavutades esimese eestlasena WTA tiitli. „Olen väga õnnelik, et võitsin oma karjääri esimese tiitli,“ kommenteeris 25-aastane Kaia Kanepi, „see on mu karjääri tipphetk. Olles mänginud hästi ka Wimbledonil, võin nüüd öelda, et mul on läinud hästi. Flavia oli tubli, kuid tänases mängus olin kriitilistel hetkedel mina agressiivsem.“
(Kanepi Becomes Estonias First WTA Winner, Daily Times, 20.07)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

HÜRRIYET DAILY NEWS AND ECONOMIC REVIEW
Estonian choir to represent goodwill while in Turkey

Eesti tütarlastekoor Ellerhein esineb Hagia Irene kirikus Itsanbulis, tugevdades Türgi ning Eesti vahelisi häid suhteid. Eesti suursaadiku Aivo Orava sõnul on Eesti ning Türgi omanud häid suhteid juba alates 1920. aastatest. Tütarlastekoor Ellerhein on aga varemgi Türgis esinenud, võites 2005. aastal Ankaras toimunud lauluvõistluse. Grammy võitnud koor, mida austatakse tänu selle distsiplineeritud koolitusele ja päritolule, esitab Hagia Irene kirikus nii klassikalist Eesti repertuaari kui ka Türgi päritolu laule.
Suursaadik Orav tõstis esile Türgi ja Eesti kultuurisidemeid, rõhutades, et on mitmeid ajaloosündmusi, mis kahte riiki on liitnud. Nimelt tunnistas Eesti Türgi Vabariigi väljakuulutamist ning Türgi omalt poolt ei tunnustanud Eestit kunagi Nõukogude Liidu osana. Suursaadik lisas, et Eesti ja Türgi on väga head sõbrad ning ka majanduslikud suhted kahe riigi vahel on tugevad. Türgi on eestlaste lemmik turismisihtmaa, kuna kehtib viisavabadus.
„Koorimuusikal on väga tähtis koht Eesti ajaloos,“ lisas Orav. Arutledes 1988. aasta laulva revolutsiooni üle, märkis Orav, et sellel ajal kogunesid inimesed spontaanselt, et laulda Eesti vabadusest. Ühel päeval kogunes 300 000 inimest, mis on üle veerandi Eesti elanikkonnast. Seda traditsiooni, mis sai alguse 1869. aastal, korratakse siiamaani iga 5 aasta tagant.
Ellerheina tütarlastekoor loodi 1951. aastal. Koor on tuntud ning austatud üle Eesti, esindades riiki festivalidel ja esinemistel üle maailma.
(Estonian Choir To Represent Goodwill While in Turkey, Sera De Vor, Hürriyet Daily News & Economic Review, 15.07)

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

THE SIDNEY MORNING HERALD
Powered by a single voice

Tallinna sünge keskaeg on nüüdseks minevik ning asemel on kaunis ümbruses kuulduvad joovastavad helid. Tallinna vanalinna tänavatel võib märgata puidust vankreid, millest noored müüvad suhkrumandleid. Kaupmeestel on seljas keskaegsed rõivad ning vankri kohal seisab gooti stiilis silt ’Gurmee munk’. Keskaegsete rõivaste alt on aga näha teksapükse, disainerjalatseid ning mobiiltelefone. Tallinn võib seega ennast reklaamida turistidele küll kui keskaegset linna, kuid kahtlemata on tegemist 21. sajandi linnaga.
Nii nagu kohalikele, tuli ka turistidele kasuks Eesti taasiseseisvumine - noored räägivad inglise keelt sama hästi kui Skandinaaviamaades, pakutavad kohvi ja saiakesed on esmaklassilised.
Eestlased on uhked oma mineviku üle ning vaatavad optimistlikult tulevikku. Naasmine keskaega näib võimatuna.
(Powered By A Single Voice, Richard Tulloch, Sidney Morning Herald, 18.07)