Eesti välismeedias 1.-7. juuli 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS
HORVAATIA AJAKIRJANDUS
KREEKA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

MICEBTN.COM
New Tallinn program, ‘Meet Estonia’ brochure out

Sihtasutus Tallinn 2011, mis koordineerib Eesti Euroopa Kultuuripealinna raames toimuvaid üritusi järgmisel aastal, on avaldanud esialgse programmikava 2011. aastaks.
Programm nimega ’Mereäärsed Lood’ sisaldab endas kõike, alates filmi- ja koorifestivalidest, lõpetades projektidega nagu „kudumisgrafiti“ ja „pealinna akustilised tuurid“.
Ajakavas on üle 250 sündmuse ja näituse, igale kuule on paigutatud ka paar tähtsündmust.
Eesti Kongressibüroo on aga avaldanud uue brošüüri nimega „Kohtu Eestiga“, mis toob esile, mida Tallinn ja Tartu pakuvad konverentsisihtkohtadena. Brošüüriga on kaasas täiendavad lisaleheküljed erinevate konverentsisaalide ja hotellide detailidega. Lisaks CD, mis Eestit konverentsipidajatele tutvustab.
(New Tallinn Program, ’Meet Estonia’ Brochure Out, MICEBTN Magazine, 1.7)

GOOGLE NEWS
Estonian Olympic icon Smigun-Vaehi retires

Eesti olümpiavõitjast murdmaasuusataja Kristina Šmigun-Vähi teatas, et loobub tippspordist ning pühendab rohkem aega oma perele. Väikese Balti riigi tuntuim sportlane teatas ajakirjanikele, et valik spordi ning oma perele pühendumise vahel oli üks raskemaid otsuseid tema elus. Šmigun teatas, et ta kuulas oma sisehäält ning otsustas spordist pärast edukat karjääri loobuda ning lisas, et ta on väga õnnelik inimene, kuna on saanud teha seda, mida armastab. Šmigun lisas, et tal on kavas midagi õppima minna ning et kaalutleb ka laste treenimisega tegelemist, kuigi tipptreeneriks saamist mõtteis pole.
(Estonian Olympic icon Smigun-Vaehi retires, Google News, 2.7)

BUSINESS REVIEW EUROPE
Estonia's leading mobile communications operator

EMT on üks suurimaid ja kogenumaid mobiilsidevõrke Eestis. EMT-l on ulatuslik leviala , suurim arv kliente, firmat austatakse tänu kvaliteedile ning mitmekesisusele. EMT on tõestuseks, et palju tööd, tähelepanu klientidele, esmaklassiline teenindus ning kvaliteet annavad tulemusi. Firma turuosa Eestis on 47%, kui sisse arvata ka simkaardid, kuid veelgi suurem, kui arvestada ka müüke. Firma avas esimesena Eestis GPRS teenuse ning oli üks esimesi mobiilsidevõrke Euroopas, kes pakkus mobiilset internetti ning parkimisteenust.
Kuigi EMT on rahul oma saavutustega alates firma rajamisest 1991. aastal, soovib ta end innukalt täiustada. Nimelt on EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünbergil hetkel käsil mobiilsete teenuste ulatuslik laiendamine, näiteks nagu pangandus ning parkimine SMS, WAP ja IVR kaudu. Lisaks on EMT loonud TravelSIM teenuse ning My EMT teenuse, mis annab klientidele unikaalse võimaluse kohandada oma kõnepaketti vastavalt kasutatavate kõneminutite, sõnumite ning interneti mahule. EMT-l etendab suurt rolli tehnoloogiate arendamisel Eestis, ning on ka üks Vaata Maailma Sihtasutuse asutajatest, mille üks eesmärkideks on õpetada inimesi kasutama internetiteenuseid, samuti interneti võimaldamine igale koolile.
(Estonia's leading mobile communications operator, Ian Armitage, Business Review Europe, 7.07)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE INDEPENDENT
Something to Declare: Mexico; Estonia; Athens; Gatwick shuttle

Nädala sihtpunkt - Eesti. Nagu iga teine riik Euroopas, on majanduslik surutis mõjutanud ka endise NSV Liidu kõige väiksemat riiki. Kuid uues Bradt-i turismiraamatus „Eesti“ selgitab autor Neil Taylor, et majanduslangus Balti riikides on kasu toonud neid riike külastavatele turistidele: „Turismiprodukt on palju odavam ja kvaliteetsem“. Hotellid kaebavad, et peavad hoidma 2003. aasta hinnataset, et püsida konkurentsivõimelisena. Isegi muuseumid on suvel lahti iga päev, et hüvitada kärpeid nende riiklikus rahatuses. Parim on aga see, et vähenenud on vanalinna hävitavate poissmeeste pidude arv.
(Something To Declare: Mexico, Estonia, Athens, Gatwick Shuttle, The Independent, 3.07)

THE ECONOMIST
Essential Reading: Sofi Oksanen's Purge. Beyond time and space

Sofi Oksaneni uue haarava romaani teemadeks on võim ja kaotus. See toob ellu kaks ajalooperioodi – üks, mida on raske unustada, ja teine, millest on tihti mugavalt mööda vaadatud.
Selleks unustamatuks perioodiks on Ida-Euroopa riikide kommunistlik okupatsioon ning sellega kaasnev: vägistamine, piinamine, mõrvamine, küüditamine, reetmine, vaprus ja salgamine. Raamatu tegevus toimub Eestis, kuid asukohaks võiks olla ükskõik milline riik Läänemere või Musta mere ääres. Peategelased on lihtsurelikud: maainimesed, vähemtähtsad ametnikud, koolilapsed ja pensionärid, mitte mõjuvõimsad isikud. Kuid neidki mõjutavad totalitaarsed riigid nii idast kui läänest.
Teiseks perioodiks raamatus on kommunismi järgne Ida-Euroopa, kus proletariaadi diktatuur asendus raha diktatuuriga.
Tegemist ei ole raamatuga, mida tasuks lugeda õhtul enne magamaminekut. See tuletab meile meelde asju, mida parema meelega unustaksime, mis juhtusid ajal, mil ülejäänud maailm vaatas mujale. See on lugu miljonitest inimestest, kes pandi võimatu valiku ette ning kellelt varastati nende elu ning õnn, kes elasid kõik selle läbi vaid selleks, et leida eest uued türannid ja petjad.
„Puhastus“ on olnud äärmiselt edukas Oksaneni kodumaal Soomes ning on võitnud auhindu üle Euroopa. Samasugust edu väärib see raamat ka nüüd ingliskeelse lugejaskonna seas.
(Essential reading: Sofi Oksanen's Purge, Beyond time and space , Eastern Approaches, The Economist, 3.07)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SPIEGEL
Spion für Russland."Es ist ein Dauerritt auf Messers Schneide"

Usutlus Herman Simmiga.
Aastaid spioneeris Herman Simm Vene salateenistuse jaoks. Ta vahendas informatsiooni NATOst, täpsemalt krüpteerimistehnika, sõjaliste strateegiate ja teadmiste kohta spionaažikaitse alal. Intervjuus märgib Simm, et tal oli mõningane kontakt inimestega KGB-st juba enne Eesti taasiseseisvumist, mil ta hakkas tööle Eesti politseis. Politseist vallandamise järel kohtus Simm Tuneesias puhkusel olles oma värbaja Valeri Sentsoviga, kellega juba järgmisel kohtumisel koostöö osas kokkuleppele jõuti. Regulaarses suhtluses Vene salateenistuse töötajatega kasutati kindlat telefonisüsteemi, edastatav informatsiooni jäeti algul eelnevalt kokkulepitud paikadesse, hiljem anti see isiklikel kohtumistel üle.
Kinnivõtmine ei tulnud Simmile siiski üllatusena, selleks andis põhjust varem aset leidnud NATO kohtumine, kus infoleket Eestist arutati, samuti paar päeva enne vahistamist saadud kahtlust äratav kõne Vene salateenistuse töötajalt kokkulepitu kohtumise ärajäämise asjus viimase „peavalu“ tõttu. Veel enne jõudsis Simm mõelda võimalikule põgenemisele, aga ei saanud minna Läände, Venemaale ta minna ei soovinud.
(Spion für Russland."Es ist ein Dauerritt auf Messers Schneide", Fidelius Schmid, Andreas Ulrich, Spiegel, 2.7)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

SWISSINFO
Schweizer Gelder für Reformen und Infrastrukturen

Šveitsi Rahvusringhäälingu eriartikkel kohesiooniraha kasutamisest. Artikkel keskendub üheksale Euroopa Liidu liikmseriigile Ida-Euroopas. Alates 2007. aastast toetab Šveits erinevaid projekte mainitud riikides, nende seas ka Eestis. Eesti puhul tõstetakse esile innovatiivset IT-sektorit ja Skype´i, samas nenditakses turu väiksust, mistõttu tihti turustatakse Eestis arendatud tarkvara välismaal.
Nagu teisedki Ida-Euroopa maad, seisab Eesti silmitsi okupatsiooniminevikust tingitud probleemidega, nende hulgas madalad palgad ja viimasel ajal järsult suurenenud töötus. Šveits otsustas rahvahääletuse tulemusel alates 2004. aastast ELiga liitunud riike kokku 1,257 miljardi frangi suuruse summaga toetada. Seejuures on iga riigiga sõlmitud eraldi bilateraalsed kokkulepped. Lähiajal ehitatakse Eestis Šveitsi abiga 10-12 uut lastekodu, samuti on kavas teisi projekte, näiteks õiguse vallas.
(Schweizer Gelder für Reformen und Infrastrukturen, Andreas Keiser, Swissinfo, 5.7)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

CYCLISMAG
Rein Taaramäe: « Le maillot à pois m’intéresse »

Ajakirja Cyclismag intervjuu jalgratturi Rein Taaramäega.
Rein Taaramäe (23) alustab laupäeval, 3. juulil oma esimesest Tour de France’i. Jalgrattur ei seadnud selleks aastaks suuri eesmärke, kuid tahab edukalt sõita Pariis-Nizza, Kataloonia ja Dauphiné-Libéré velotuuridel. Tulevikus on noorel sportlasel plaan teha kõik selleks, et olla Tour de France’i ajal oma tippvormis.
Märtsis, pärast Kataloonia velotuuri, lubas Rein Taaramäe endale lühikese puhkuse Eestis ja osales seejärel Türgi velotuuri kolmandal etapil, kus ta sai kolmanda koha ja tõusis velotuuri üldarvestuses uueks liidriks. Taaramäe on oma praeguse meekonna Cofidisega väga rahul ja ütleb, et talle ei pandud peale liiga suuri ootusi. Jalgrattur ei lähe oma esimesel Tour de France’il parima noore valget särki püüdma ja tunnistab, et mullune särgivõitja Andy Schleck on kõva konkurent. Taaramäe, kes on üsna tugev mägironimises, tahaks proovida mummulise särgi ehk edukaima mägironija tiitli võitmist. Samas jääks jalgrattur rahule ka lihtsalt mõne etapi võitmisega. Noor sportlane loodab järgmisel aastal juba tugevuselt võistelda liidritega nagu Alberto Contador ja Andy Schleck. Praegu Taaramäe Eestisse tagasituleku peale ei mõtle, vaid tahab keskenduda võistlustele ja radade tundmaõppimisele.
(Rein Taaramäe: „Le maillot à pois m’intéresse“, Nicolas Gachet, Cyclismag, 1.7)

GOOGLE ACTUALITÉS
La Finlande remporte les Championnats du monde de porter d'épouse

Laupäeval, 3. juulil Soomes Sonkajaervil peetud naistekandmise MM-i võitis soome paar Taisto Miettinen ja Kristiina Haapanen. Võiduaeg oli üks minut ja neli sekundit, mille jooksul läbiti 250 meetri pikkune takistusterada. Üks ürituse korraldajatest M. Miettinen on võistlusel osalenud juba kümme aastat ja võitis 2009. aastal ka kulla, millega tegi lõpu eestlaste üheteistkümne aastasele liidripositsioonile. Naistekandmise MM-i võitja ütles, et võistluste jaoks treeniti palju, kuid lõpptulemus oli seda väärt. Teise koha saanud eestlased Alar Vooga ja Kristi Viltrop kaotasid võitjapaarile viie sekundiga. Kolmandale kohale jäid soomlased Ilpo Haalisto ja Satu Juurinen. «Eesti stiil» ehk võte, kus naise jalad on mehe õlgade ümber ja pea alaspidi, on jäänud naistekandmise meistrivõistlustel üheks populaarseimaks võtteks.
Helisingis 490 kilomeetrit põhjapool asuvas linnakeses Sonkajaervis on naistekandmise meistrivõistlusi peetud juba viisteist aastat. Võistlus on palju kuuldust kogunud ka teistes riikides – sel aastal võttis osa 51 meeskonda 31 riigist, nende seas Austraalia, Ameerika Ühendriigid ja Araabia Ühendemiraadid. Võistluse algne idee pärineb ajaloolisest legendist, mis jutustab kohalikust sulist Herkko Rosvo-Ronkainenist, kes varastas majapidamistest toitu, aga vahel ka naisi.
(La Finlande remporte les Championnats du monde de porter d'épouse , AFP, Google Actualités, 5.7)

REGARD SUR L’EST
Estonie : Malgré la crise, de belles performances

Kriisi tagajärjel langes eestlaste ostuvõime 2009. aastal märgatavalt ja moodustas 62 protsenti Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Viie riigi – Bulgaaria, Rumeenia, Leedu, Läti ja Poola näitajad olid veelgi halvemad. Samas uurimis- ja analüüsiasutuse Euroopa Poliitika Keskuse 2010. aasta andmete kohaselt on Skandinaaviamaad ja Eesti saavutanud jätkusuutlikkuse indeksis parimad tulemused. Eesti jagab teist kohta Taaniga. Esimesel kohal on Rootsi, neljandal Soome. Meie lõunanaabrid Läti ja Leedu on vastavalt kahekümne kolmandal ja üheksateistkümnendal kohal. Näitajatena võeti arvesse riikide eelarve defitsiiti, valitsuse võlga, majandustõusu, konkurentsivõimet, korruptsioonitajumise indeksit ja kulutusi pensionitele.
(Estonie : Malgré la crise, de belles performances, Céline Bayou , Regard sur l’Est, 22.6)

LES ECHOS
Estonie: les prix en hausse de 0,4% en juin

2010. aasta juunis kiirenes Eestis inflatsioon. Statistikaameti kohaselt tõusis tarbijahinnaindeks eelmisel kuul võrreldes tänavu maiga 0,4 protsenti. Aprillis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes märtsiga 0,5 protsenti ja mais võrreldes eelneva kuuga 0,2 protsenti. Hinnad on aastaga tõusnud 3,5 protsenti, mais oli sama näitaja 3 protsenti ja aprillis 2,9 protsenti. 2010. aasta mais OCDE-ga liitunud Eesti sai eelmisel kuul Euroopa Komisjonilt euroga liitumiseks alates 1. jaanuarist 2011 jaatava vastuse.
(Estonie: les prix en hausse de 0,4% en juin, AFP, Les Echos, 7.7)

LA CROIX
Estonie et euro

Eesti liitumine euroalaga praegusel raskel majanduslikul ajal nii maailmas kui ka Euroopa Liidu siseselt on tõsist debatti tekitanud. Mõned majandusteadlased arvavad, et eurot ootab ees veel tõsisem kriis kui praegu ja leiavad, et Euroopa Liidu majanduspoliitika vajab ühtset juhtimist ning kooskõlastamist. Oleks aeg seada kahtluse alla praegu Euroopas kehtivad tõekspidamised asjade toimimisest ja alustada avalikku arutelu, et leida uusi ideid, kuidas tagada rahaliidu stabiilsus.
(Estonie et euro, La Croix, 1.7)

L’ÉVEIL DE LA HAUTE-LOIRE
Haute-Loire : au Conseil général des jeunes, un projet d'échanges co-financé par l'Europe

2011. aastal lõpeb Haute-Loire’i Noorte Ülemkogu saadikute mandaat. Kolmapäeval, 30. juunil osalesid 41 valitud põhikooliõpilast plenaaristungil. Neid saatis Sauguesi kantoni nõunik Serge Mouchet. Samuti oli kohal Haute-Loire Ülemnõukogu president Gérard Roche.
Haute-Loire Ülemkogu osaleb juba eelmisest jaanuarist alates Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud aktiivsete noorte projektis „You are the king“. Programmi on kaasatud ka eesti ja ungari noored, kes osalevad erinevatel seminaridel ja külaskäikudel. Septembri lõpus on projektis osalejatel plaan minna Eestisse, et võtta osa noortevolikogust. Märtsis toimus juba sarnane külaskäik Ungarisse.
(Au Conseil général des jeunes, un projet d’échanges co-financé par l’Europe, L’éveil de la Haute-Loire, 1.7)

SOOME AJAKIRJANDUS

KAUPPALEHTI
Virolaisten palkat alas - HK Scanin voitot ylös

KS Scani tütarfirma AS Rakvere Lihakombinaadi kasum tõusis 32 protsenti, kuna firma kulud vähenesid palkade kärpimise ja liha turuhinna langemise tõttu. Eelmisel aastal otsustas firma juhtkond ja töötajad oma palkasid 10 protsenti vähendada. Firma aastatulu oli 958 miljonit krooni ehk 61 miljonit eurot. Ligi 65 protsenti Eesti sealihast ja 41 protsenti veiselihast toodetakse Rakvere Lihakombinaadis. Aastavahetusel oli firma jaotamata kasum 40,6 miljonit eurot.
(Virolaisten palkat alas - HK Scanin voitot ylös, Petri Koskinen, Kauppalehti, 6.7)

HELSINKIN SANOMAT
Ydinsähkön vienti Viroon mahdollista tulevaisuudessa

Soome peaminister Mari Kiviniemi ja Eesti peaminister Andrus Ansip Tallinnas, et alustada läbirääkimisi tuumaelektri ekspordi küsimuses. Soome tuumaenergia eksporti Eestisse on võimalik alustada aastal 2014. aastal, mil valmib merekaabel Estlink 2. Soome peaministri arvates eksporditakse selle kaabli kaudu lisaks tuumaenergiale ka taastuvenergiast toodetud elektrit. Eesti peaministri arvates võimaldavad Estlink 1 ja 2 mõlemasuunalist energia transporti, kuna Eesti toodab elektrit põlevkivist enam kui tarbib. Tulevikus võib põlevkivi hind märgatavalt tõusta, kuna Eesti ja Euroopa Liitu vaheline leping Eesti energiaturu reguleerimisest lõpeb. Eestis on viimastel aastatel lisaks põlevkivienergiale arendatud ka tuuleenergia tootmist. Ansip arvab, et teine merekaabel on Eesti energiaturvalisusele väga tähtis. Samas kiitis Soome uus peaminister Eestit Maastrichti kriteeriumite täitmise puhul ja õnnitles eurotsooniga liitumise puhul.
(Ydinsähkön vienti Viroon mahdollista tulevaisuudessa, Kaja Kunnas, HS, 1.7)

TURUN SANOMAT
Kiviniemi ei halua Suomeen virolaista hikikuuria

Eesti peaminister Andrus Ansip ja Soome uus peaminister Mari Kiviniemi arutasid kahe riigi vahelisi suhteid. Soome peaminister kohtus Tallinnas samuti Eesti presidendi Ilvesega. Eesti liitub järgmise aasta alguses eurotsooniga, hetkel on Eesti Euroopa ainuke riik, kes täidab valuutaliidu kriteeriume riigivõla ja eelarvepuudujäägi osas. Kuigi Soome peaminister kiitis Eesti majandust, ei kavatse Soome Eesti majanduse arengust Soome majanduse stabiliseerimisel eeskuju võtta. Kiviniemi arvab, et Põhjamaade heaoluühiskonna süsteem sobib Soome ühiskonnamudelile paremini ja kindlustab Soome majanduse arengut.
(Kiviniemi ei halua Suomeen virolaista hikikuuria, STT, TS, 30.6)

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

NEWS. AZ
Azerbaijani editorial staff of Radio 4 opens in Estonia

Eesti raadiojaamas Raadio 4 hakkab lähitulevikus tegutsema Aserbaidžaani toimetus. Eetris hakkab toimetus olema igal teatud nädalapäeval, ülekande pikkuseks pool tundi. Toimetuse juhataja Senem Aliyeva kohaselt saab ülekande peamiseks eesmärgiks olema Eesti ning Euroopa avalikkuse informeerimine tõeste faktidega Aserbaidžaani kohta
Küsimusele, et kui suur võiks olla saate kuulajaskond, vastab Senem Aliyeva, et Eestis on küll ainult umbes 2000 aserit, kuid kuna raadiosaateid plaanitakse teha nii eesti kui ka inglise keeles, peaks kuulajaskond olema küllaldane.
Ülekannete sisuks saavad olema aga nii Aserbaidžaani uudised kui ka huvitavad faktid Aserbaidžaani kohta. Lisaks planeerib toimetus lisada rubriigi riigi silmapaistvamatest isikutest, muusikast ning kirjandusest.
Aserbaidžaani projekti rahastab Euroopa Nõukogu Rahvusvähemuste kultuuriprojektide toetusprogramm, mis tähendab, et projektil puudub lõpptähtaeg ning saadetega jätkatakse seni, kuni on kuulajaid.
(Azerbaijani editorial staff of Radio 4 opens in Estonia, News.az, 1.7)

HORVAATIA AJAKIRJANDUS

CROATIAN TIMES
Moose on the loose

Kõrvetava päikese käes Eestis, Kunda lähistel värskendavat suplust nautinud põder tegi endale karuteene, rünnates loomakaitsjaid, kes teda veest välja päästa üritasid
Selle asemel, et ennast kaldale lasta viia, üritas tänamatu loom oma päästjate mootorpaati ümber lükata. Enne kui põder rahustite mõju all tagasi kaldale toodi, suutis ta oma kapjadega päästjate mootorpaati augud sisse lüüa.
„Raske on päästa looma, kes kaalub sama palju kui auto ning kes ei taha päästetud olla, aga kuna ta oli juba laevateedele lähenemas pidime ta tagasi kaldale tooma“, kommenteeris üks päästjatest.
(Moose On the Loose, Croatian Times, 1.7)

KREEKA AJAKIRJANDUS

KATHIMERINI
Εσθονία: «Mικρή στο δέμας», «μεγάλη» στο e-government

Väike, aga IT sektoris võimas Eesti areneb eksportijana e-valitsuse valdkonnas. Luues e-valitsuse rakendusi ja nendega seotud teenuseid kogu maailmas, on väike Balti riik, mille rahvaarv on 1,3 miljonit elanikku, aidanud koos 40 riigiga endiseid kommunistlikke riike nagu Armeenia, Gruusia ja Moldaavia. Praegu on eestlastel käsil uute projektide ettevalmistamine Palestiinas, Afganistanis ja Haitil. Kõik elanikud saavad elektrooniliselt hääletada kohalikel ja riiklikel valimistel, neil on juurdepääs oma ravidokumentidele ning politseiregistri andmetele. 92% Eesti maksumaksjatest täitis tuludeklaratsiooni internetis ja 79% teostab tehinguid internetipangas vähemalt korra nädalas.
1991. aastal, pärast 50-aastast Nõukogude okupatsiooni, valis Eesti kõrgtehnoloogiliseks riigiks saamise tee peamiselt tänu varasematele tehnikaalastele teadmistele, mida arendati nüüd edasi. 2002. aastal keskendus Eesti valitsus, ÜRO ja teised valitsusvälised organisatsioonid e-valitsuse infrastruktuuri rajamisele ning samalaadsete projektide omafinantseerimisele. Alates 2008. aastast on Eesti, näiteks, investeerinud 320 000 eurot Palestiina riigiametite, politsei ja hariduse internetilahendustesse.
(Εσθονία: «Mικρή στο δέμας», «μεγάλη» στο e-government, Kathimerini, 30.06)