Eesti välismeedias 23.-30. juuni 2010

USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
IISRAELI AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS

USA AJAKIRJANDUS

LADERO SUN
Tiny Estonia exports e-government worldwide

Väike IT-titaan Eesti ekspordib oma e-valitsuse tehnoloogiat ja kogemusi üle maailma ning valmistades hetkel ette uusi projekte Palestiinas, Afganistanis ja Haitil.
See 1,3 miljoni elanikuga väikeriik on juba aidanud ka teistel endistel Nõukogude Liidu riikidel, nagu Armeenia ja Gruusia, rakendada internetipõhist valitsust ja teenuseid, mis on Eestis kasutusel olnud aastaid, kuid siiski mitte veel saadaval mujal maailmas.
”Eestis on tavaline kasutada internetilahendusi, nii valitsuses, omavalitsustes kui ka muidugi ettevõtetes,” lausus Eesti peaminister Andrus Ansip, näidates grupile välisajakirjanikele istungitesaali ovaalsel laual asetsevaid ministrite sülearvuteid.
ID-kaarte kasutades pääsevad eestlased www.eesti.ee netiportaali abil ligi kõikidele avalikele teenustele, kaasa arvatud e-hääletamine nii kohalikel kui ka üleriigilistel valimistel ning võimalik on kontrollida näiteks ka oma meditsiinilisi andmeid.
Eesti, kes ühines Euroopa Liidu ja NATO-ga 2004. aastal, ekspordib agaralt e-valitsuse teenuseid ning sellega kaasnevat valitsuse läbipaistvust üle maailma, olles fookusesse võtnud alles arenevad demokraatiad.
”Oleme väga tänulikud abi eest, mida Eesti on Palestiinale osutanud. Eesti on olnud tõeline edulugu selles valdkonnas, ning ühel päeval loodame ka meie olla sama edukad oma regioonis,” lausus Palestiina välisminister Riad al-Malki oma hiljutisel visiidil Eestisse.
(Tiny Estonia Exports e-government worldwide, Anneli Reigas, Ladero Sun, 29.6)

THE DALLAS MORNING NEWS
Scandinavia and Estonia open up new world for travelers

Tuleva aasta jooksul Taani, Norrasse, Rootsi, Soome ja Skandinaavia Balti naabrisse Eestisse reisijad leiavad eest palju põnevaid uuendusi, mida paljud neilt loomingulistelt Põhjamaade riikidelt ka eeldavad.
Enamus tegevusest toimub pealinnades, kus külastajate meelt lahutavad uued vaatamisväärsused ning põnevad üritused.
Eesti pealinn Tallinn asub vaid 2 tunni kaugusel Helsingist. Saabumisel tasub sammud seada Tallinna turismitelgi poole, mis on nooruslik ning loominguline turismikontor, pakkudes külastajatele palju kasulikku informatsiooni ning teenuseid.
Kõigi nende Põhjamaade ning Balti riikide pealinnad pakuvad lõbusaid turismikogemusi ning eripärast kultuurihõngu.
(Scandinavia and Estonia open up a new world for travelers, Rick Steves, The Dallas Morning News, 23.6)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Sofi Oksanen lifts the lid on Soviet imperialism

Romaan Nõukogude okupatsioonist Eestis on väikese Balti riigi vallutanud tormina, ähvardades tuua päevavalgele saladused, mis on puutumata püsinud pool sajandit. Teose autor, 33-aastane Sofi Oksanen, on kirjanduslik fenomen, keda on tunnustatud nii mitmegi Soome kõrgeima kirjandusauhinnaga, kelle töid on tõlgitud 28 erinevasse keelde ning kes kuulutati 2009. aastal Eesti Aasta Inimeseks.
Oma raamatus ”Puhastus” on Oksanen ühendanud okupatsiooniteema Eesti lähiajalooga: kui tema 20. sajandi raamatutegelased peavad võitlema poliitiliste muutuste ja küüditamisega, siis nende lapselapsed langevad gangsterite ohvriks, kes tegelevad naiste müümisega Nõukogude Liidu lagunemise järgses miljöös. Oksanen näeb ideoloogiaid kui mööduvaid nähtusi, mida kasutatakse vabandusteks ning poliitilise kattena, et varjata materiaalset ahnust, mis hävitab inimsuhteid.
Oksaneni peategelased jätavad endast maha vaevavaid küsimusi okupatsiooni pikaajaliste tagajärgede, piinamise ja tahtliku julmuse kohta. ”Puhastus” on kompleksne ning hiilgav, lugejat haarav raamat.
(Sofi Oksanen Lifts the Lid on Soviet Imperialism, Joan Smith, The Times, 26.6)

FINANCIAL TIMES
Baltic trio shows how fiscal medicine tastes

Kuigi majanduskriis on Kreekas, Hispaanias ja Suurbritannias alles jõudu kogumas, valitseb Lätis, Leedus ja Eestis taas range majanduspoliitika. Võrreldes Suurbritanniaga, kus järgneva 5 aasta jooksul planeeritakse eelarvet kärpida suurusjärgus 8% SKPst, on Eestis eelarvet kärbitud suurusjärgus 9,3% SKPst, Leedus 7,3% SKPst ja Lätis 6% SKPst.
Eelarve kärpimise pooldajate arvamusel peaksid Balti riigid olema eeskujuks ülejäänud Euroopale, kuid neile, kes usuvad, et ülemäärane rangus majanduspoliitikas takistab riikide sujuvat taastumist, näib Baltimaade kogemus hoiatava märgina.
Majandusanalüütik Neil Shearing usub, et Eesti, Läti ja Leedu kogemus näitab, et liialt agressiivne eelarvetasakaalustamine ajal, mil ka erasektor kahaneb, võib vähendada majandusaktiivsust ning suurendada tööpuuduse kasvu.
Kui teised Euroopa riigid eelistasid pärast 2008. aasta majanduskriisi kulutusi suurendada, valisid Balti riigid range majanduspoliitika, mistõttu kogesid nad sügavamat majanduslangust kui teised Euroopa Liidu riigid.
Kuigi Balti riikide majandus on nüüdseks stabiliseerunud, on tagajärjed tavainimese jaoks siiski veel tunda, palgad on vähenenud ja tööpuudus tõusnud, näiteks on Lätis 1/5 elanikkonnast veel töötu.
Balti riikide eelarvekärpeid motiveerib ambitsioon ühineda eurotsooniga, mille üheks nõudeks on, et riigieelarve puudujääk ei ületaks kolme protsent SKPst. Eesti on selle nõude juba täitnud ning ühineb eurotsooniga 1. jaanuaril. Ühisvaluutaga ühinemise ambitsioon aga tähendab, et Balti riikide valuutad on seotud fikseeritud kursiga euroga, mis jätab nad ilma võimalusest taastada oma konkurentsivõime ujuva valuutakursi abil.
See-eest eelistavad Balti riigid niinimetatud palkade ja hindade devalveerimist, mis muudab nende kogemuse majanduskriisis tähtsamaks pigem eurotsooni riikidele kui neile, kes on väljaspool.
(Baltic Trio Shows How Fiscal Medicine Tastes, Andrew Ward, Financial Times, 25.6)

THE ECONOMIST
Essential reading: Bradt's Estonia

Bradt on ainuke suurkirjastus, mis käsitleb Balti riike eraldi, pühendades igale riigile eraldi raamatu. Balti riikide laisk sulatamine üheks regiooniks on väsitav igand ajast, mil kolme riiki iseloomustati veel kui ’Nõukogude Balti Vabariike’.
Raamat katab kõik Eestis külastatavad kohad, alates süngest nõukogudeaegsest sõjaväebaasist Tapa lähedal Paides, kuni hansaaegsete maiuspaladeni vanalinnas.
Raamatusse on piserdatud ka erinevaid tuntud ning unustatud väljavõtteid kirjandusteostest, mis mainivad Eestit, ning esseesid ja monograafiaid erinevatel teemadel, nagu näiteks usk ja toit.
Vähesed välismaalased tunnevad Eestit nii hästi kui autor Neil Taylor, kuid teose juures on teda abistanud ka teised estofiilid nagu religiooni ekspert Canon Michael Bourdeaux, bankur James Oates ja Tiia Raudma.
(Essential Reading : Bradt’s Estonia, Eastern Approaches, The Economist, 26.6)

BBC NEWS
Why Estonia wants to join the troubled euro

Hetkel on laialt levinud arvamus, et Euroopa ühtne valuuta on raskustes. Seega tuleb üllatusena, et Euroopa Liidu üks uuemaid ja väiksemaid riike, Eesti, on valmis eurotsooniga ühinema järgmise aasta 1. jaanuaril. Selleks, et vastata Maastrichti riigieelarve kriteeriumile, on Eesti pidanud riigikulusid kärpima ning paika pandi ranged meetmed, et Eesti vastaks Euroopa Liidu stabiilsuse ning kasvupakti nõuetele.
Riina Altalu arvates enamus eestlasi siiski toetab eurole üleminekut, ning nad leiavad, et majanduslikust küljest on see siiski hea mõte.
Eestile on aga probleemiks see, et eurole ülemineku ettevalmistuste ajal tabas Euroopat majanduskriis. Eesti majandus kahanes 14% võrra ning töötute arv on 20% lähedal. Et puudujääki madalal hoida kärbiti riiklikke toetusi ning tõsteti makse.
Finantsminister Jürgen Ligi aga leiab, et kärped tasusid end siiski ära, uskudes, et see on sümbol ning kvaliteedimärk.
Eestlaste üheks suuremaks lootuseks on, et uus valuuta julgustab investoreid ning kaotab devalveerimisriskid.
Akadeemia Nord professor Ivar Raig aga usub, et momendil õõnestavad poliitilised erimeelsused Euroopas ühise valuuta tugevust ning et Eestil ei ole õige aeg eurotsooniga ühineda.
Skeptikuid nagu Raig on aga momendil Eestis raske leida, riik on valmis uueks vapraks koiduajaks. Kuid kes siiski sooviks euroga ühineda?
(Why Estonia Wants To Join hte Troubled Euro, Dominic Hughes, BBC News, 29.6)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Nukleares Monopoly

Baltimaades on alanud uus tuumavõidujooks. Erinevalt külma sõja aegadest ei ole asi enam sõjalise jõu saavutamises või aatomirakettides. Võitlus käib monopoolse mõjuvõimu saavutamise üle majandusess. Asja tuum on tuumaenergia rahumeelses kasutamises, tuumajaamades. Olulisemad osapooled on selles mängus Leedu ja Venemaa, panuseks kontroll Baltimaade ning laiemas mõttes ka Soome ja Poola energiaturu üle. Hetkel on nii Leedul kui Venemaal head kaardid. Leedu trumbiks on Kalinigradi ja Venemaa vahelise gaasitransiidi kontroll, Venemaa käes on aga Baltikumi tähtsamate energiatarnekanalite jäme ots. Sellist monopoolset positsiooni on Venemaa varem agresiivselt kasutanud. Nüüd on kõigi pilgud suunatud tuumaenergia poole. Kuna Leedu pidi 2010. aasta alguses sulgema Ignalina tuumajaama, tekkis Baltikumis tõeline energiapuudus. Seetõttu plaanivad Baltimaad koos Poolaga uue tuumajaama rajamist. Nii kaua kuni Baltimaad projekti strateegilise investori otsimisega vaeva näevad, tuleb mängu Venemaa, kes on hakanud Kaliningradi uut tuumajaama ehitama. Planeeritud 2300 megavatise võimsusega suudaks see katta kogu Baltikumi-Poola turu vajaduse. Kaliningradi tuumajaama esimene blokk võib valmida juba 2016. aastaks ning aeglasema Baltimaade tuumajaama konkurentsist välja tõrjuda. Tuumapokker käib ELi välispiiril täie hooga. Tulemusest sõltub, kas ELi idapoolsed riigid suudavad seljatada Vene energiamonopoli, viimase tugipunkti, mis Nõukogude võimust veel alles on.
(Nukleares Monopoly, Konrad Schuller, FAZ, 26.6)

Verdammnis und Auferstehung

Hesseni Raadio sümfooniaorkester andis Paavo Järvi juhatusel Mahleri 2. sümfooniaga Rheingau muusikafestivalile hiilgava avalöögi. Orkestri peadirigent jätkas sellega kõrgeimal tasemel 2007. aastal alanud Mahleri-tsüklit. Sümfoonia loo avas Järvi algusest peale mänguna taeva ja põrgu vahel. Kord kerge, kord vaevalise toonide esilekerkimine, tõusud ja langused, flöötide ja viiulite valgus, tromboonide ja basside süngus – kõik sai kohe sümboolse tähenduse. Kui hea ja halb olid esialgu veel üsna selgelt eristatavad, siis hiljem piirid hägustusid. Järvi säilitas sümfoonia tohutu dramaturgia, pöörates suurimat tähelepanu pöördelistele kohtadele.
(Verdammnis und Auferstehung, Guido Holze, FAZ, 28.6)

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Transparentes Heilsversprechen

Artikkel kajastab samuti Rheingau muusikafestivali avakontserti, mida juhatas dirigent Paavo Järvi. Järvi Mahleri 2. sümfoonia interpretatsioon oli muljetavaldav. Kontserti saab näha ka kanalil 3sat 3. juulil 20.15 Saksa aja järgi.
(Transparentes Heilsversprechen, Gerd Döring, Frankfurter Rundschau, 28.6)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LA CROIX
L'Estonie croit dur comme fer en l'euro

Eesti rahvussümboliga euromündid on juba valmis. Riigi euromüntide rahvuslikul küljel saab olema riigi kaart. Eesti Panga asejuht Märten Ross põhjendas konkursi võitjatööd sellega, et enne eesti rahvussümbolite tundmaõppimist peaksid eurooplased endale selgeks tegema, kus Eesti kaardil asub.
Eestlasi iseloomustab tagasihoidlikkus, pragmaatilisus ja kindlameelsus – nende loomuomadustega liigutakse ka Euroopa suunas. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on see kõige põhjapoolsem Balti riik pidanud end uuesti üles ehitama. Tänu kultuurilisusele lähedusele põhjanaabri Soomega on ta sellega hästi toime tulnud ja paistab silma kiire infotehnoloogilise arengu poolest. Tänu Euroopa keskmisest madalamatele palkadele ja hindadele meelitab väikeriik ligi Skandinaavia ettevõtteid ja turiste.
Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal, Schengeni viisaruumiga 2007. aastal. Viimaks loodab Eesti liituda euroalaga, vaatamata tugevale eurovastasele kriitikale. Investorid kardavad Lõuna-Euroopa riikide suurt võlakoormat ja Euroopa ühtse majanduspoliitika mittetoimimist. Eesti ei lase end sellest heidutada. Peaminister Andrus Ansip selgitas, et euro tulek muudaks riigi välisinvestorite silmis atraktiivsemaks ja suurendaks väliskaubandust. Kreeka kriisi kohta lisas ta vaid, et sellistest juhtumitest on vaja õppust võtta ning eurotsooni liikmesriigid peaksid oma tegevust rohkem kooskõlastama. Samas ainuüksi ideede arutamisest ei piisa, on vaja lahendusi.
Euroopa suhtub Eesti liitumisse euroalaga positiivselt. Komisjon tegi 12. mail ettepaneku riigi vastuvõtmiseks eurotsooni, ka Euroopa Liidu finantsministrite tippkohtumisel juunis anti Eesti liitumisele roheline tuli. 1. jaanuarist 2011 saaks Eestist 17. eurotsooni liige. „Olles siiani vaadanud pigem USA poole, soovivad eestlased nüüd Euroopa Liidu tuumikgruppi kuuluda“, nendib üks euroopa diplomaat.
Eesti on suutnud eurokriteeriumid täita tänu konservatiivsele eelarvepoliitikale – eelarvedefitsiit moodustab 1,7 ja riigivõlg kõigest 7 protsenti SKPst. Andrus Ansip on uhkusega öelnud, et ainult 1999. aastal ületas eelarve puudujääk 3 protsendi piiri, muidu on valitsus alati sellest kriteeriumist kinni pidanud. 2002-2007. aastal oli eelarve isegi plussis. Tänu selle ülejäägile on riik suutnud ka kriisiga paremini toime tulla.
Kuigi rahvusvaluuta kadumine muudab eestlased nostalgiliseks, on toetus eurole riigis pigem kõrge (60 protsenti küsitletutest). Eestlased suhtuvad Euroopa ühisvaluuta tulekusse ratsionaalselt, kuna see peaks riigi majanduse taas kasvule suunama. Eesti poliitikud on oma tegevusega näidanud üles usaldust ja head suhtumist eurosse, mis ei jää suurriikidel märkamata.
(L'Estonie croit dur comme fer en l'euro, Guillemoles Alain, La Croix, 14.6)

JOURNAL EUROPA
L’Estonie sur la piste (glissante) de l’euro

Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani ja Suurbritannia, peavad võtma kasutusele ühisraha euro. Vaatamata ulatuslikule majanduskriisile loodab Eesti ühisraha kasutusele võtta 1. jaanuaril 2011 ja oleks seega kolmas eurotsooniga liitunud endine Idabloki riik pärast Sloveeniat ja Slovakkiat. Juba võib Tallinnas näha hinnasiltidel kroonide kõrval ka eurosid. Valitsus on euroalaga liitumise teinud endale prioriteediks ja rahvas üldiselt pooldab seda poliitikat.
Eesti kroon on pärast saksa marga kadumist olnud seotud euroga ja 2004. aastast alates on Eesti osalenud Euroopa II vahetuskursimehhanismis, mis tähendab, et kroon on seotud euroga kursiga 1 € = 15,65 EEK ning riik saab majandust reguleerida peamiselt ainult fiskaalpoliitikaga. Tänu Maastrichti kriteeriumite eeskujulikule täitmisele on Eestil nüüd võimalus liituda eurotsooniga. Eesti pank ja valitsus on euro tuleku nimel kõvasti pingutanud. Loodetakse, et see aitab kaasa riigi majanduse tõusule. Siiski tuleb arvesse võtta, et ainuüksi eurost ei aita, palju olulisem on tõhus majandus- ja eelarvepoliitika.
Euro oleks Eestis juba kolmas valuuta kõigest kolmekümne aasta jooksul. 2009. aasta küsitluse järgi ei paista eestlased euro suhtes väga positiivselt meelestatud olevat – koguni 41 protsenti vastanutest oli selle vastu. Seega leidub inimeste seas väga vastuolulisi arvamusi – osad, kes kardavad astuda ühest liidust (Nõukogude Liit) teise (Euroopa Liit) ja teised, kes leiavad, et pikas plaanis on Euroopa Liidu ühisraha riigi arengule kasulik.
(L’Estonie sur la piste (glissante) de l’euro, Julien Cahu, Journaleuropa, 16.6)

VALEURS ACTUELLES
Tallinn parie sur l’euro

Turistidest pungil Tallinnas näeb juba nüüd hinnasiltidel kroonide kõrval eurosid. Euro pole küll antud hetkel kõige paremas seisus, kuid eestlaste ootused euroalaga liitumiseks on suured.
Eesti soovib olla osa Euroopa tuumikriikidest, millest annab tunnistust ka riigi liitumine 2004. aastal NATOga, seejärel Euroopa Liiduga, 2010. aastal OCDEga ja loodetavasti 2011. aastal euroalaga. Soovitakse saada ka vaatlejaks Frankofoonia organisatsioonis. Lisaks toetab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepoliitikate ühist koordineerimist Komisjoni poolt. Eesmärgiks on välisministri Urmas Paeti sõnul soov olla aina enam läände integreeritud ja omada üksteist toetavate liikmete liidus aina laiemat kandepinda.
Riigi peaminister Andrus Ansip rõhutab, et kuigi riigis käibel olev valuuta kroon on eestlastele oluline, siis tuleb olla pragmaatiline ja ratsionaalne – euro tulek muudab Eesti välisinvestorite jaoks atraktiivsemaks. See on eluliselt tähtis selle väikeriigi jaoks, mis ei oma erilisi loodusressursse, kui metsad välja arvata. Majandusminister Juhan Parts on öelnud, et pärast euro tulekut ei pea investorid enam kartma valuuta devalveerimist ega muid suuremaid muutusi riigi majanduses.
Enne majanduskriisi tulid paljud välisettevõtted ennekõike Skandinaaviast, kuid ka Saksamaalt, Itaaliast või Prantsusmaalt Eestisse. Euro tulekuga loodab Eesti taastada oma kuulsuse „Balti tiigrina“.
Eurokriteeriumite täitmiseks on Eestis läbi viidud tõhusat kokkuhoiupoliitikat – külmutati avaliku sektori kulutused, tõsteti makse, kärbiti palku. Ministrid vähendasid oma palkasid koguni kakskümmend protsenti. Sellist poliitikat suudeti läbi viia ainult tänu rahva usaldusele, mis omakorda tekitati tänu valitsuse tegevuse läbipaistvusele ja erapooletusele. Eestlased on silma jäänud eelkõige oma jõulise meelekindluse ja samas rahumeelsusega, rahvana, kes valusad otsused üksmeelselt vastu võtab. Tulemusena on riigieelarve defitsiit kõigest 1,7 protsenti ja riigivõlg 7,2 protsenti SKPst. Samasuguse rahumeelsuse ja sihikindlusega taastati 1991. aastal ka omariiklus.
Samas on eestlased pidanud nende heade majandustulemuste eest maksma kõrget hinda. 2009. aastal langes majandus 14,1 protsenti, kogunõudlus on tohutult vähenenud ja töötus on tõusnud peaaegu kahekümne protsendini. Teiseks, paljud kõrgelt kvalifitseeritud noored on siirdunud teistesse Euroopa riikidesse, eelkõige Skandinaaviasse, kus on paremad palgad.
Ebakindlus tuleviku suhtes püsib: mis juhtub siis, kui rahvusvaheline majandus ei taastu lähiaegadel? Ekspordist ja impordist sõltuvale väikeriigile on see eluline küsimus. Samuti tekitab muret riigi suur töötusemäär. Eestlased loodavad, et karm kokkuhoiupoliitika aitab neil taastada endise majandusliku õitsengu. Samuti loodetakse, et euro tulek annab neile julgeoleku garantii.
(Tallinn parie sur l’euro, Christine Murris, Valeurs Actuelles, 10.6)

LE POINT
L'UE poursuit l'élargissement, malgré la crise et les doutes

Vaatamata skeptilisele suhtumisele edasisesse Euroopa Liidu laienemisse, kutsuti Eesti ja Island läbirääkimistele, kus esimesega arutati eurotsooniga liitumist ja teisega Euroopa Liitu astumist. Samal ajal on mitmeid riike, kes kõrge eelarve defitsiidi või inflatsiooni tõttu pidid eurotsooni astumise edasi lükkama aastasse 2014 ja kelle usaldus euro suhtes on langenud.
Eestist saab 1. jaanuaril 2011 seitsmeteistkümnes eurotsooni liige. Võrreldes teiste liikmesriikidega on Eesti Maastrichti kriteeriume väga eeskujulikult täitnud. Luksemburg, Rootsi ja Eesti on ainsad kolm Euroopa Liidu maad, mille eelarve puudujääk ei ületa 3 protsenti. Mitmed Euroopa riigid, kaasa arvatud Prantsusmaa, suhtusid skeptiliselt Eesti liitumisse eurotsooniga sellisel raskel ajal. Kardeti, et kriteeriumite täitmiseks kasutati kunstlikke meetodeid, mis ei ole jätkusuutlikud. Lisaks tekitab muret Eesti suur 14,1 protsendine majanduslangus 2009. aastal.
Pärast ulatuslikku laienemist 2004. ja 2007. aastal, uue põhiseaduslepingu jõustumist 1. detsembril 2009. aastal ning ülemaailmset kui ka liidusisest kriisi võib arvata, et Euroopa Liit tahab järgnevad laienemisplaanid edasi lükata ja süvendada praeguste liikmesmaade integreeritust.
(L'UE poursuit l'élargissement, malgré la crise et les doutes, Vincent Chauvet, Le Point, 17.6)
http://www.journaleuropa.info/FR_article/n610t0j0d0-estonie-euro-economi...

Eesti euroalaga liitumist kajastasid veel järgmised väljaanded:

Pourquoi l’Estonie tient-elle tant à l’euro ? Yves Smague, La Voix du Nord, 17.6
http://www.lavoixdunord.fr/journal/VDN/2010/06/17/PLUS/ART2489257.phtml

Estonie : les touristes pourront bientôt payer en euro, Tourmag, 16.6
http://www.tourmagazine.fr/Estonie-les-touristes-pourront-bientot-payer-...

L’Estonie a bien préparé son examin, Antoine Jacob, Challenges, 10.6
http://www.challenges.fr/magazine/international/0216.31118/

LE FIGARO
L'autre Järvi

Paavo Järvist saab 2010. aastal Pariisi orkestri (Orchestre de Paris) kunstiline juht. Samal ajal hakkab tema isa, Neeme Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigendiks. Tänu pidevatele reisidele koos orkestriga võib öelda, et Paavo Järvi on tõeline maailmarändur. Mõjutatuna vene klassikutest, kuuluvad tema repertuaari tihti Tšaikovski ja Prokofjevi teosed. Juba sel nädalal esineb Pariisi orkester Champs-Élysées teatris.
(L'autre Järvi, Le Figaro, 30.6)

LIBÉRATION
L’Armée rouge fait main basse sur les Pays baltes

Pealetung. Pärast Läti vallutamist laupäeval, 15. juunil, tungis Nõukogude Liit esmaspäeval kallale Eestile ja Leedule. Balti riikide neutraliteedipoliitika pidi võimsale Punaarmeele alla vanduma. Kaks päeva pärast Läti okupeerimist, teisipäeva hommikul, ületasid Nõukogude väed Eesti ja Leedu piirid. Sõjalaevastik tungis Riia sadamasse ja peagi oli Läti pealinn täis agressori tanke ja soomukeid. Punaarmee okupeeris ka Tallinna ja palju muid Eesti linnu.
Ultimaatum. Rootsi ajalehes Göteborgs Tidningen öeldu järgi tungis Balti riikidesse üle 2000 Nõukogude tanki, mis jätkasid sealt pealetungi lääne poole, Vene-Saksa salajase lisaprotokolli poolt määratud Nõukogude Liidu mõjusfääri alale. Laupäeval, 15. juunil kell 9 okupeeris Punaarmee Läti. Kohalikel võimudel ei jäänud muud üle, kuid nõustuda eelmisel päeval Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Vjatšeslav Molotovi poolt esitatud ultimaatumiga. Sama päeva pärastlõunal üritas president Antanas Smetona ja paljud teised lätlased riigist Saksamaa poole põgeneda. Samas paljud ka arreteeriti, nagu endine välisminister ja politseiülem ning saadeti sõjakohtu ette. Juba aasta tagasi suvel kirjutati alla Läti-Vene vastastikuse abistamise pakt, millega rajati riiki Nõukogude Liidu sõjaväebaasid. Venemaad vihastas aga Läti salajane sõjaline leping teiste Balti riikidega. Nõukogude võimud väitsid, et taoline kokkulepe on suunatud nende riigi vastu ja kujutab endast tõsist julgeolekuohtu.
„Sõbralik“. Sarnaselt Lätile, pidid ka Eesti ja Leedu sunniviisiliselt nõustuma Nõukogude liidu ultimaatumiga, millega nähti ette agressori sõjaväebaaside viimine mõlemasse riiki.
Pühapäeval pöördus veel ametisolev Läti peaminister Antanas Merkys sunniviisiliselt rahva poole teatades, et Vene väed on Läti „sõbralikud liitlased“.
(L’Armée rouge fait main basse sur les Pays baltes, Arnaud Vaulerin, Libération, 18.6)

LA VOIX DU NORD
Un pays très très Net

Santa Monica Networksi juhi Margus Vaino sõnul võib paberit peagi näha vaid tualettruumis, sest kogu paberimajandus kolib internetti. Vähemalt on see nii praegu Eestis, kus infotehnoloogia pidevalt areneb. See on riik, kus sündis Skype – suhtlusvahend arvutis, millega saab tasuta helistada igale poole maailmas.
Eestis on kõik isikuandmed ja haigla patsientide raviinfo internetis olemas. ID-kaardi ja selle lugejaga saavad inimesed parkida, bussisõidu eest maksta, valimistel hääletada. 2015. aastaks tahetakse välja ehitada kogu riiki kattev kiudoptiline sidevõrk. Ministeeriumitel ja riigiasutustel on ühine andmebaas, kuid loomulikult salajane. Inimestel on õigus informatsiooni saada ainult enda andmete kohta.
Paljud prantslased ei kujutaks sellist asja praegu ettegi. Margus Vaino arvas, et peab leidma tasakaalu selle vahel, mida me suudame saavutada ning millega me tahame riskida. Eestis on kõrgele arvutikasutusele kaasa aidanud ka kultuur, sest eestlased veedavad suure osa oma ajast toas ning pole seetõttu üleliia sotsiaalsed. Internetis on ju peaaegu kõik vajalik kättesaadav!
(Un pays très très Net, La Voix du Nord, 17.6)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Ylen muisti Neuvosto-Eestin asioista pätkii

Lapua Soome-Eesti seltsi juhataja Pentti Kangasluoma kirjutab arvamusrubriigis, kui raske on Soome telekanali Yle arhiivist tänapäeval leida Eesti nõukogude aega puudutavat materjali. Kangasluoma arvates ei ole Soome meedial piisavalt ajaloolist informatsiooni pakkuda, kuna Soome meedia ja ühiskond ei olnud tunnistamas Eesti riigi ajaloolisi muutuseid. Näitena tõstab Kangasluoma esile Eesti laulva revolutsiooni, mille kohta ei leidu Yle arhiivides informatsiooni.
(Ylen muisti Neuvosto-Eestin asioista pätkii, Pentti Kangasluoma, HS, 23.6)

Prisma irtisanoi Virossa palkkojen alennusta vastustaneen myyjän ja luottamusmiehen

Prisma vallandas eestlasest töötaja, kes on ka Eesti Ametiühingu Keskliidu usaldusisik. AKL kavatseb juhtumit juriidiliselt selgitada, sest vallandamise põhjus oli Prisma töötaja Tiiu Uuemäe keeldumine palga kärpimisest. Uuemäe sõnul olid teised Prisma töötajad nõus palkade kärpimisega ligi 15 protsenti, kuid ettevõtte juhtkonna ja Uusmäe vahel ei saavutatud kokkulepet. Ta lisas veel, et Prismast on juba vallandatud üksteist töötajat, kes on keeldunud palkade vähendamisest, sest ettevõte lasi neil valida palkade alandamise või vallandamise vahel. Eesti Ametiühingute Keskliit tahab olukorra kohta saada ka juriidilist hinnangut, et teha kindlaks, kas Prisma käitumine oli seaduspärane või mitte. Lõplik otsus on eestlastele väga oluline, sest juba eelmisel aastal kärbiti majanduslanguse tõttu märgatavalt töötajate palkasid.
(Prisma irtisanoi Virossa palkkojen alennusta vastustaneen myyjän ja luottamusmiehen, Kaja Kunnas, Jarmo Aaltonen, HS, 30.6)

AAMULEHTI
Vanhausko elää Viron nauhakylissä

Vene vanausulised on suurele osale maailmale küll tundmatud, kuid nende ajalugu on kaugeleulatuv. Eestis Peipsi järve äärset ala külastavad inimesed võivad seal kohata ainulaadseid vanausuliste külasid, mille omapärane kultuur on tänapäeval väga haruldane.
1500. aastal sai Moskvast Vene Tsaaririigi pealinn ja patriarh Nikon (1605-1681) sai õigeusu kiriku juhiks. Nikon tahtis läbi viia kirikureformi, et ühtlustada Kreeka ja Vene kirikute tekste ja viia rituaalid vastavusse Kreeka emakirikuga. Tsaar Aleksei I toetas patriarhi reforme, kuna tema sooviks oli, et Moskvast saaks kolmas Rooma. Paljud usklikud ja vaimulikud ei pooldanud nii kardinaalseid reforme, eriti liturgia ja ikoonide muutmist ning keeldusid uusi kombeid omaks võtmast.
Õigeusu kirik pani vanade kommete pooldajad kirikuvande alla ja hakkas neid taga kiusama, mistõttu paljud vanausulised olid sunnitud põgenema. Nii asusid nad elama Karjala lähedale ja Peipsi järve ümbrusesse, kus nad ka tänapäeval paiknevad. Neil on säilinud väga omapärane kultuur, elamisvorm ja usk.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on muulased kodakondsuse saamiseks pidanud ära õppima eesti keele, kuid erand tehti Peipsi äärsetes külades elavatele vanausulistele. Kõige paremini säilinud vanausuliste külasid võibki leida Baltimaadest, Valgevenest ja Venemaalt.
1971. aastal tühistati Venemaal vanausulistele pandud kirikuvanne, kuid suur osa vanausulistest ei ole kodumaale naasnud.
(Vanhausko elää Viron nauhakylissä, Tuulia Matilainen, Aamulehti, 29.6)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

RATA-NEWS
Таллинн для гурманов и сибаритов

Enterprise Estonia poolt korraldatud tuuril Moskva ja Peterburi ajakirjanikele veetsime vaid ööpäeva Tallinnas. Sellegipoolest saime küllaldaselt muljeid, et veenduda – isegi lühike visiit Peterburile lähimasse Euroopa pealinna, näiteks nädalavahetuseks, tasub end ära. Vähemalt korra elus tuleks Tallinnas ära käia, see linn kubiseb turismipärlitest. Võtame või keskaegsa vanalinna linnamüüri ja munakivisillutisega, galeriide, suveniiripoekeste, kohvikute ja päriskorstnapühkijatega. Peale selle suurepärane Kadrioru park uhke lossiga, imelised puuehitised Kalamajas, Pirita värske õhk… kõike ei jõua üles lugedagi. Kõik see on maitsestatud „boheemliku vaimu“ ja ohtrate kultuuriüritustega. Samal ajal on Tallinn moodne arenev linn, mis akumuleerib endasse kõik kaasaegsed arhitektuurivoolud ehituses ja linnaplaneerimises. Peale eredate muljete võib endale lubada ka lihtsalt heade hotellide ja mõnusate restoranide elamusi. Tallinna majutuskohad eristuvad muust Euroopast teenuste taseme ja soodsate hindadega. Tallinn on hea sihtpunkt ka gurmaanidele, kes võivad siia tulla üheainsa eesmärgiga – nautida siinsete kontseptuaalsete restoranide peent kööki. Reisi Tallinna saab edukalt kombineerida Eesti saarte, kuurortide ja ka Skandinaaviamaade külastamisega.
(Таллинн для гурманов и сибаритов, Екатерина Сирина, RATA-News, 28.06)

Пярну для тела и для души

Pärnu pikkade traditsioonidega maailmatasemel kuurordi kuulsus, mis võtab tänapäeval vastu külalisi kuni 50 erinevast riigist. Ka Venemaa turistide hulk kasvab jõudsalt, nemadki sõidavad siia ilu ja tervise järele. Siinsed spa-d pakuvad nii lõõgastumise kui ka tervisetaastamise võimalusi. Need võib ühendada päikese ja rannamõnudega, aga võib soovitada ka sügiseseid ja talviseid pakette.
(Пярну для тела и для души, Екатерина Сирина, RATA-News, 25.06)

Эстонские отели и мызы: Вилла Ammende в Пярну

Pärnus ja Pärnumaal on terve hulk Euroopa tasemel majutuskohti, millel on igaühel oma väike „rosin“. Mõnele poole võib oma lemmiklooma kaasa võtta, paljudes kohtades oma tingimused ja programmid lastele, mõned on orienteeritud spordile ja tervisele. Hotellide klassifitseerimine on Eestis vabatahtlik, seetõttu mitte kõikidel headel majutuskohtadel pole oma tärne. Eesti hotellis pakuvad rõõmu arhitektuurse eripäraga, olles sageli unikaalsed nii seest kui väljast. Eriline koht majutuskohtade hierarhias kuulub mõisatele oma eksklusiivsete interjööride, parkide ja veinikeldritega. Keset Pärnut aga asub Ammende villa, paari minuti kaugusel kesklinnast. Lastega puhkamiseks pole see koht ehk parim, kuid ärireisijatele ideaalne. Baltisaksa kaupmehe villa on olnud hiljem nii kasiino kui ka sanatoorium, nüüd on ta taastatud oma esialgsel kujul ning kuulub 20. sajandi alguse väljapaistvaimate arhitektuurimälestusmärkide hulka. Soovi korral serveeritakse villa tornis, vaatega linnale ja merele, romantiline tet-a-tet lõunalaud. Siinsetes salongides toimuvad kontserdid, luksusnumbrid on saadaval erinevas hinnaklassis.
(Эстонские отели и мызы: Вилла Ammende в Пярну, Екатерина Сирина, RATA-News, 24.06)

Светский Пярну

Pärnu on purjepaaditurismi pealinn. Samuti peetakse Pärnut parimaks paigaks Läänemere ääres, kus tegelda surfamise ja teiste veespordi aladega. Erinevalt Moskva jahtklubidest pakutakse siin ka palju muud peale VIP-teenuste. Pärnu on olnud loomeinimeste suvituslinnaks nii 19. sajandil kui ka nõukogude ajal. Vana hansalinn kinnistab oma suvepealinna staatust ohtrate kultuuriüritustega. Eriline pärl on linna mitmekilomeetrine liivarand.
(Светский Пярну, Екатерина Сирина, RATA-News, 23.06)

СВОБОДНАЯ ПРЕССА
Прибалтика by car

Reportaaž - autoga läbi Baltimaade. Esimene osa: Eesti.
Olles lugenud õuduslugusid piirijärjekordadest Narvas, valisin Schengeni ruumi sisenemiseks Koidula piiripunkti. Teed on Eestis, põhimagistraalid v.a., tühjad. Võid sõita kümme minutit järjest täielikus üksinduses, kohates oma teel vaid üksikuid talusid, mitte pikki külasid, nagu iseloomulik Venemaale. Iga taluomanik püüab oma elukoha väikeseks kunstiteoseks muuta, et möödujad seda tahtmatult vaatama jääksid. Lõpuks jõudsime eestlaste loodustemplisse – Taevaskotta. Pärast Võrru – vaikuse kehastusse. Huvitav, tänaval polnud peaaegu üldse inimesi, kas tõesti kogu selle linna 15 tuhandeline elanikkond peidab end kodudes? Võru on ka vist ainus Eesti linnake, kus pole turistide infopunkti. Meie seda igatahes ei leidnud. Suundudes Pärnusse, põikasime läbi Viljandist, kus toimus parajasti Viljandi folk. Rahvast palju, juuakse õlut, süüakse vorsti, jalutatakse. Tallinnast on palju kirjutatud ennegi, piisab vaid ühest soovitusest – minge üles Oleviste kiriku torni, sealt avaneb parim vaade linnale! Hotelle on siin piisavalt, broneerida pole mõtet. Ja igal pool saada sa oma maksed sooritada krediitkaardiga, mis säästab sind valuutavahetusest ja soodsa kursi otsingutest.
Kuna mitte kunagi oma elus polnud me koske näinud, siis otsustasime külastada Jägala juga. Milline ilu ja kohin! Ning võimalus kose alt täies ulatuses kuivana läbi minna. Jägala joa juurest ei olnud tahtmistki minema sõita. Jägala kõrval oli kaardi järgi veel teisigi koske. Kui kohale jõudsime, avastasime, et tegemist on vaid väikese ojaga. Eestlased suhtuvad lugupidavalt oma loodusesse ja ajalukku ning püüavad iga vähetähenduslikumagi vaatamisväärsuse kaardile kanda. Jätkates teekonda Soome lahe kallastel, külastasime Palmset , Sagadit ja Vihula mõisat. Sees käisime vaid Palmses ning olime imestunud selle üle, et seal puudusid järelvaatajad hoopiski. Seepärast võisime istuda ajaloolistel toolidel, katsuda 19. sajandi esemeid ega pidanud kuulma hõikeid „Ärge puutuge!“ või „Minge eemale!“
Nüüd suundume Saaremaale, alustades Muhust. Siin on, mida vaadata, kasvõi Koguva küla. Huvitav, et siinsetele talumajadele tüüpiliseks peetud rookatust loetakse nüüd mandril jõukuse sümboliks. Saaremaal on linnus ja Kaali kraater. Taas Pärnus. Siin hea liivarand, ehkki vesi veidi madalavõitu. Lähed ja lähed, aga see ikka põlvini…
(Прибалтика by car, Денис Кузьмин, Свободная Пресса, 27.06)

IISRAELI AJAKIRJANDUS

THE JERUSALEM POST
Peres: Russia is taking Iran seriously

Eesti presidendi esmaspäevasel ametlikul visiidil Iisraeli hoiatas Iisraeli president Shimon Peres ohtude eest, mis kaasnevad Iraani tuumaprogrammiga. Visiidi käigus, kus president Ilves võeti vastu sõjaväelise tseremooniaga, arutati riske, mis kaasnevad Iraani plaaniga ehitada kahe järgmise aasta jooksul tuumapomm. Peres rõhutas, et Iraani praegune diktatuur toetab terrorit, levitab hirmu inimeste seas ning ohustab mitmeid riike oma tuumaenergia plaanidega.
Peres lisas, et Eesti arvukas delegatsioon näitab Iisraeli ja Eesti suhete sügavust ning usub, et Eesti presidendi visiit laiendab ka kahe riigi vahelisi majandussuhteid. Iisrael näeb Eestit Baltikumi juhtiva majanduse ja tehnoloogia riigina.
Ilves aga mainis, et Eesti kui NATO ning Euroopa Liidu liige toetab Iisraeli ning mõistab väikeriigina Iisraeli võitlust õiguse eest eksisteerida.
(Peres: Russia Is Taking Iran Seriously, Lahav Harkov,The Jerusalem Post, 298.6)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

HÜRRIYET DAILY NEWS AND ECONOMIC REVIEW
Estonian composer commemorated with concert in Turkey

Eesti helilooja Eduard Tubin, kes veetis enamuse oma elust Rootsis ja kelle töid tunnustati piisavalt alles pärast tema surma, poleks elales suutnud uskuda, et tema sünnipäeva mälestatakse riigis, mis on nii kaugel nii tema kodumaast kui ka pagulusriigist.
Kuid tänu faktile, et tema poeg elab Kaş, tähistatakse selles Türgi linna Antalya lähedal asuvas mereäärses väikelinnas Tubina sünnipäeva kontserdiga juba teist aastat.
Vaatamata tormisele ilmale esines Kaşi amfiteatris rahvusvaheline keelpilliorkester, tähistamaks helilooja 150. sünniaastapäeva. Orkestrit, keda dirigeeris viiuldaja Dr. Orhan Ahıskal, ning publikut ei häirinud ka ebasoodsad ilmaolud ning muusikud jätkasid innukalt mängimist ka vihma ning tormi käes. Poole kontserdi ajal aga kadusid ka vihmapilved ning publik võis nautida muusikat lummavas kuuvalguses.
Eduard Tubin, keda on kirjeldatud kui üht tähtsaimat 20. sajandi heliloojat, sündis 1905. aastal Eestis, ning põgenes Nõukogude okupatsiooni eest perega 1944. aastal Rootsi. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas Tubin aga 1981. aastal USAs, mil Neeme Järvi juhatatud Bostoni Filharmooniaorkester esitas tema 10. sümfoonia.
Tubini mälestuskonsterdil mänginud muusikud olid kokku tulnud maailma eri paigust ning peatusid Tubini pere juures Kaşis. Kohal oli ka Eesti suursaadik Aivo Orav oma naisega. Suursaadik võttis üle Tubini isiklikud asjad, mille Tubini pere annetas 2011. aastal Tallinnas avatavale Eduard Tubini muuseumile.
(Estonian Composer Commemorated With Concert in Turkey, Meral Ciyan Senerdi, Hürriyet Daily News and Economic Review, 29.6)