Eesti välismeedias 17.-22. juuni 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

DISCOVERY NEWS
Why Estonia Is the Poster Child for Cyber-Security

Eestiga seostub inimestele, et seal tehakse enam kui 90 protsenti pangatehingutest Interneti teel, riigiteenistujad kasutavad laialdaselt digitaalallkirja ning oma auto saab parkida mobiiltelefoni kasutades.
Pärast nõukogude võimu alt vabanemist tegi Eesti otsuse investeerida suuri summasid infotehnoloogiasse. President Ilvese sõnul on Eesti vähenõudlik Euroopa riik ning Interneti rakendustes üsna edasijõudnud.
Eelmisel korral ilmus Eesti pealkirjadesse 2007. aastal, kui toimusid rünnakud e-teenustele, millest eestlased on sõltuma hakanud. Rünnakud toimusid samal ajal lahinguga pronkssõduri pärast. Sihtmärkideks olid pankade internetileheküljed, ajalehtede ning mõnede ministeeriumite veebilehed.
Rünnakutes süüdistati venelasi ning rühmitusi nii Venemaal kui väljaspool Venemaad, kuid otsustavaid tõendeid ei suudetud leida. Tänase seisuga on süüdi mõistetud vaid üks Tallinna tudeng, kellele määrati 1500-dollariline trahv.
Ajal, kui see kõik toimus, kajastati aset leidnud sündmusi väljaspool Eestit kui kübersõda, eestlased võtsid aga asja rahulikumalt ning said online süsteemid tagasi töökorda.
Alates 2008. aastast on Eestis asunud NATO küberkaitse kompetentsikeskus, mille missiooniks on strateegia väljatöötamine küberrünnakute ennetamiseks.
Keskust kasutavad NATO riikide esindajad, et jagada informatsiooni ning viia läbi uurimusi ning lisaks tehnilistele aspektidele mõeldakse seal ka sõda puudutavate seaduste uuendamisele maailmas, kus president Ilvese sõnul pole rünnakuks vaja tanki, piisab vaid klahvivajutusest.
Kui räägitakse küberrünnakutest, on Eesti üks esimestest riikidest, mis inimestele pähe tuleb.
Eksperdid nõustusid, et enne kübersõja defineerimist nii strateegiliselt kui seaduse silmis ei saa töötada selle ennetamise ega kellegi vastutusele võtmisega.
Eestlastelt on palju õppida, nii sellest, kuidas nad tulid toime 2007. aastal toimunud rünnakutega, kui sellest, kuidas nad jätkuvalt saavad hakkama nii online ohtude kui nende poolt tekitatud suurenenud tähelepanuga. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul ei saa muuta tehnoloogiat monopoliks, nii et seda kasutataks vaid õilsal eesmärgil, ainus viis edasi liikumiseks on rünnakute talumine ning nendega toime tulemine.
(Why Estonia Is the Poster Child for Cyber-Security, Clark Boyd, Discovery News, 20.6)
http://news.discovery.com/tech/why-estonia-is-the-poster-child-for-cyber...

THE TIMES OF INDIA
Competitors itching to win mosquito-catching contest

Pärast esimesi sääsepüüdmismeistrivõistlusi on Eestis vähem sääski.
Tartu linnas peetud võistlustel anti 37 osalejale aega 10 minutit, et püüda kindlaks määratud alal võimalikult palju sääski.
Võistelda võis nii meeskondlikult kui üksi ja kinnipüütud sääsed võisid olla nii elusad kui surnud.
Korraldaja Triinu Akkermann kommenteeris, et sääski on nii palju ja kuidagi peab nende vastu võitlema.
Auhinnaks oli laevasõit Peipsi järvele ning võitjaks osutus 38 sääske püüdnud Rauno Luksepp.
Võistluse idee tuli Soomest, kus on sedasorti võistlusi juba varem peetud.
(Competitors itching to win mosquito-catching contest, Reuters, The Times of India, 17.6)
http://timesofindia.indiatimes.com/World/Mad-Mad-World/Competitors-itchi...

Kajastatud ka:
http://www.telegraph.co.uk/news/newsvideo/weirdnewsvideo/7835385/Estonia...
ja:
http://www.timeslive.co.za/sundaytimes/article510855.ece/Blood-sport-Est...

BLOOMBERG BUSINESSWEEK
Estonia to Gain EU Leaders’ Endorsement as 17th Euro Nation

Eesti liigub lähemale euro vastuvõtmisele, kui Euroopa Liidu riikide juhid selleks 17. juunil oma nõusoleku annavad.
Otsus Eesti, 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud endine Nõukogude Liidu riik, eurotsooni vastu võtta näitab, et EL ei peata Kreekaga alanud võlakriisi tõttu laienemist ida poole.
Tänu oma tublile majandusele ning rahanduspoliitikale, mis ka Brüsseli tippkohtumise jaoks koostatud aruandes kajastub, saab Eesti 1. jaanuaril 2010. aastal 17. eurotsooni liikmeks.
Rahandusministrid määravad 13. juulil, millise kursiga Eesti kroonid eurodeks konverteeritakse.
(Estonia to Gain EU Leaders’ Endorsement as 17th Euro Nation, James G. Neuger, Bloomberg Businessweek, 16.6)
http://www.businessweek.com/news/2010-06-16/estonia-to-gain-eu-leaders-e...

EARTHTIMES
EU leaders gather for summit of the future

Euroopa Liidu riikide juhid kogunevad tippkohtumise eel, et siirduda kriisi juhtimiselt tuleviku planeerimisele.
EL on alates aasta algul alanud Kreeka finantskriisist vaarunud ühelt kriisikoosolekult teisele. Neljapäevasel kohtumisel loodetakse hinge tõmmata ning tulevikuplaane kavandama hakata.
Kohtumisel kinnitatakse Eesti liitumisavaldus euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2010.
Kohtumine tervitab Eestit euroga liitumiseks vajalike kriteeriumite täitmisel nagu on kirjas kohtumise aruandes.
(EU leaders gather for summit of the future, Earthtimes, 16.6)
http://www.earthtimes.org/articles/news/329491,leaders-gather-summit-fut...

THE NEW NEW INTERNET
Open Society Makes Estonia a Target for Cyber Attacks

Eestis kohtusid üle 40 riigi eksperdid, et arutada viimase aja probleeme küberrünnakute vastu võitlemisel ning veebipõhiseid ohte. President Ilves hoiatas konverentsi avasõnades küberkuritegevuse tõsiduse eest. President rõhutas adekvaatsete küberkaitsevahendite puudust ning puudutas internetipõhiste rünnakute defineerimisprobleemi. Eesti kannatas küberrünnakute all 2007. aastal, samal ajal kui toimus ka pronkssõdurit puudutav konflikt.
Ilves möönis, et Eesti näol on tegemist avatud ühiskonnaga, kus infrastruktuur, elektrivõrk, transpordi- ning mobiilivõrgustikud on põimitud Internetiga ning see teeb riigi haavatavaks.
Kriitilise tähtsusega infrastruktuur on rahvusvaheline ning seetõttu vajame selle kaitsmisel ka rahvusvahelist lähenemisviisi. Peame rahvusvahelise infrastruktuuri muutma vastupidavaks st. kui mitte öelda läbitungimatuks, siis vähemalt kaitsma seda maksimaalselt rünnakuohtude eest rõhutas president Ilves.
(Open Society Makes Estonia a Target for Cyber Attacks, Camille Tuutti, The New New Internet, 17.6)
http://www.thenewnewinternet.com/2010/06/17/open-society-makes-estonia-a...

UPI
Eurozone adds a member in tough times

Eesti peaminister rõõmustas hoolimata regioonis valitsevatest majandusraskustest riigi sisenemise üle eurotsooni. Peaminister Andrus Ansip kommenteeris, et Eesti soovib olla otsustajate seas ning kuuluda klubisse.
Euroopa Komisjon kinnitas neljapäeval Eesti vastuvõtmist eurotsooni 17. liikmeks.
Euroopa Liit tervitas Eestit liitumise puhul ning kiitis riigi head majandust ning rahanduspoliitikat.
Suured võlad Kreekas, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal ning Suurbritannias on viinud Euroopa Liidu ning Rahvusvahelise Valuutafondi poolt 957 miljardi dollari suuruse abipaketi koostamiseni, et hädas riike aidata. Samuti on esitatud arvukalt ettepanekuid eelarve kärbeteks.
Sellest hoolimata on Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia ning Poola järjekorras liitumaks eurotsooniga. Uusi liitumisi aga lähitulevikus oodata ei ole, sest riigid on samuti suurte võlgadega võitlemas.
(Eurozone adds a member in tough times, UPI, 18.6)
http://www.upi.com/Business_News/2010/06/18/UPI-NewsTrack-Business/UPI-8...

PEOPLE’S DAILY ONLINE
EU leaders endorse Estonia's membership in Eurozone

Euroopa Liidu juhid kiitsid neljapäevasel kohtumisel heaks Eesti liitumise eurotsooniga. Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso kinnitas kohtumise järgsel pressikonverentsil, riikide juhid nõustusid, et Eesti on liitumiseks vajalikud kriteeriumid täitnud.
Otsus langetati pärast eelmisel kuul Euroopa Komisjonile esitatud ettepanekut, milles seisis, et Balti riik on kõik tingimused, sealhulgas riigieelarvet, hinnastabiilsust, valuutakursi stabiilsust, ning pikaajalist intressimäära puudutavad nõudmised täitnud.
Eesti liitumine näitab ka teistele kandidaatidele, et ühendus pole võlakriiside tõttu laienemist lõpetanud.
(EU leaders endorse Estonia's membership in Eurozone, Xinhua, People’s Daily Online, 18.6)
http://english.people.com.cn/90001/90777/90853/7029001.html

AOLNEWS
Bill Would Let Feds Take Over Internet During Crisis

Uus välja pakutud seadusandlus annaks föderaalvalitsusele volitused rahvusliku kriisi ajal Interneti arestida ja isegi välja lülitada.
Internet võib osutuda ohtlikuks olles seotud isiklike pangakontode, valitsuse võtmeinfrastruktuuri ning ärisaladustega, kommenteeris Connecticuti osariigi senaator Joe Liberman.
Riigi majanduslik, rahvuslik ning avalik turvalisus on uute vaenlaste: küberrünnakute, küberluure ja küberterroristide riskigrupis.
Valitsused üle kogu maailma on teadlikud küberrünnakute ähvardavast ohust.
Aastal 2007. oli Balti riik Eesti halvatud küberrünnaku tõttu, mis külmutas era- ning avaliku sektori veebilehed mitmeks päevaks. Nüüd asub Eestis NATO küberkaitse kompetentsi keskus.
(Bill Would Let Feds Take Over Internet During Crisis, Hugh Collins, AOLNEWS, 18.6)
http://www.aolnews.com/nation/article/lieberman-bill-would-let-governmen...

NEWSHOURS BD
Cyber-war a growing threat warn experts

Aastal 2007. oli Eesti sarja küberrünnakute ohver, mis halvasid Interneti kogu riigi ulatuses.
Kurjategijaid ei saadudki kunagi kätte. Mõned asitõendid viitasid Venemaa valitsuse seotusele rünnakutega, kuid kindlat seost Kremliga ei suudetud tuvastada.
Eelmisel nädalal kohtusid Eestis ligi 40 riigi eskperdid, et arutada viimase aja probleeme küberrünnakute vastu võitlemisel ning veebipõhiseid ohte.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo kommenteeris, et virtuaalses maailmas ei ole suitsevaid püsse ja sõrmejälgi ning küberrünnakute eest on riigil end väga raske kaitsta. Maailma juhtiva infoturbetarkvara tootja F-Secure viirusetõrje laborite juhi Mikko Hypponeni jaoks ei olnud Eestis toimunu sõjaline akt, eriti kuna riigi militaarseid süsteeme ei rünnatud. Tema raamatus tähendab kübersõda seda kui riik A ründab riigi B arvutissüsteeme, kuid seda pole veel juhtunud.
Eestis toimub suur osa pangatehingutest Interneti teel ning kui ründajad süsteemi halvasid, oli surve valitsusele midagi ette võtta.
Tallinnas viibinud ekspertide jaoks olid ohud enam kui tõelised ning paljud uskusid, et küberrünnakute motiivid on läinud kaugemale kui poliitika.
Siiski pole potentsiaalse ohu ulatus tarbijaid eemale peletanud ning ka Eestis on e-teenuste valik pärast rünnakuid suuresti laienenud.
Kaitseministeeriumi nõunik küberjulgeoleku alal Heli Tiirmaa-Klaar möönas, et eestlased ei ole 2007. aastal toimunust hirmunud ning infotehnoloogiast sõltumist ei peeta halvaks asjaks, sellega ollakse harjunud.
(Cyber-war a growing threat warn experts, NEWSHOURS BD, 20.6)
http://www.newshoursbd.com/2010/06/20/cyber-war-a-growing-threat-warn-ex...

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
What Crisis? The Euro Zone Adds Estonia

Eesti liitub vaatamata Kreekast Hispaaniani levivale võlakriisile eurotsooniga.
Euroopa keskpanga arvates ei pruugi aga Eesti selleks valmis olla kuna madala inflatsioonimäära säilitamine võib päris suureks väljakutseks osutuda.
Siiski on euro tugevaim valuuta ning liikmelisus avab ukse klubisse, mis mõjutab maailma.
Väiksematele riikidele on euroga liitumine rohkem staatuse küsimus, et kindlustada oma positsiooni Euroopa koorekihis, kommenteeris Euroopa reformide keskuse juhtivökonomist Simon Tilford. Eesti liitumissoovi võib aga pidada ka põikpäisuseks.
Euro on alates aasta algusest kaotanud 13% oma väärtusest dollari vastu ning eurotsooni laiendamine tundub hoopis valuuta kindluse tõestamisaktsioonina.
Euroopa rahandusvoliniku Olli Rehni pressiesindaja väitis, et eurotsooni uks pole võlakriiside tõttu suletud, ning et Eesti liitumine näitab ka teistele riikidele, et majandusliku ning rahandusliku liidu suurendamist soovitakse läbi euro jätkata.
Eestist saab esimene endine nõukogude riik, kes euroga liitub.
Euroga liitumine toob kaasa välisinvestorite huvi ning väiksemad laenukulud nii avalikus kui erasektoris. Pikemas perspektiivis aga võib aga probleemiks osutuda naaberriikide mitteliitumine ning valuuta ebastabiilsus mis võivad riigis tekitada majandusraskusi.
Peaminister Andrus Ansip ütles intervjuus, et Eesti soovib klubiga liituda ja olla otsustajate seas. Puuduseks tõi peaminister selle, et eurod ei ole nii ilusad kui Eesti kroonid.
(What Crisis? The Euro Zone Adds Estonia, By James Kanter, The New York Times, 17.6)
http://www.nytimes.com/2010/06/18/business/global/18euro.html?scp=3&sq=e...

THE WASHINGTON POST
Russia's 'new' stance remains anti-West

Enne Dmitri Medvedevi visiiti Washingtoni sel nädalal, lekkis Venemaa välispoliitikat puudutav dokument, mis paneb kahtlema, kas Venemaa president soovib muuta riigi seisukohta positiivsemaks ning läänt pooldavamaks.
Dokument on vastuolus Venemaa sõjalise doktriiniga, mis väljastati veebruaris.
Doktriini järgi on Venemaa suurimateks ohtudeks NATO suurenemine, Ameerika sõdurite palkamine Venemaaga piirnevatesse riikidesse ning strateegiline raketitõrje.
Kuigi välispoliitika dokument kõike nii sõjaliselt ei kajasta, võib siiski näha selle joonduvust sõjalise doktriiniga. Dokumendis kajastub, et Venemaa soovib rajada oma mõjusfääri, et ühendada nõukogudejärgset piirkonda.
Eesti, Läti ning Leedu peaksid muret tundma Venemaa plaanide üle laiendada oma majanduslikku tegevust Balti regiooni. Kui varad neis riikides pole enam Euroopa Liidu investorite jaoks atraktiivsed, on Venemaal varade vastu suur huvi, kuna see võimaldab majanduslike vahenditega nende riikide üle taas võim saavutada.
(Russia's 'new' stance remains anti-West, David J. Kramer, The Washington Post, 22.6)
http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/06/21/AR201006...

THE WASHINGTON TIMES
Opposition grows to Stalin bust at D-Day Memorial

Hiljuti Bedfordi paigaldatud Nõukogude Liidu diktaatori Josef Stalini kuju vastased on alustanud ülemaailmset avalduste petitsiooni, millega soovitakse kuju eemaldamist.
Aktsiooni korraldab Kommunismiohvrite Mälestusfond koostöös Ühendatud Balti Ameerika Komiteega ning eesmärgiks on koguda vähemalt 10 000 allkirja.
Komitee peadirektor Karl Altau sõnul on tulnud tugev vastukaja just Stalini võimu all enim kannatanud riikidelt nagu Ungari, Poola, Eesti, Läti ning Gruusia.
Enne petitsiooni ringlusse laskmist avaldasid monumendi juures meelt kaks tosinat rahulolematuid.
Kuju vastased on liikunud ka sotsiaalmeediasse, näiteks samateemalisel Facebooki fännilehel on juba 2250 liiget.
(Opposition grows to Stalin bust at D-Day Memorial, Kathryn Watson, The Washington Times, 21.6)
http://www.washingtontimes.com/news/2010/jun/21/petitioners-say-nyet-to-...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE PARLIAMENT
Cameron gives 'new style' EU summits thumbs-up

Suurbritannia peaminister David Cameron on andnud heakskiidu uues formaadis Euroopa Liidu kohtumistele. Neljapäeval toimunud koosolek oli Cameroni jaoks peaministrina esimene ning seetõttu tõdes ta, et tema jaoks võrdlusmoment puudub.
Muudetud formaadis kohtumine kestis vaid ühe päeva.
Kohtumisel näidati rohelist tuld ka Eestile eurotsooniga liitumiseks. Eesti on esimene Balti riik, kes sammu liitumiseks astub.
Otsus Eesti liitumine heaks kiita näitab EL kindlustunnet, kommenteeris Euroopa Rahavapartei fraktsiooni juht Joseph Daul.
Samas näitab otsus ka Eesti järjepidevust euro suhtes, vaatamata hetkelistele raskustele ning EL usku Eesti valitsusse, kes on kindlustanud madalaima riigivõla koefitsiendi EL liikmesriikide hulgas.
(Cameron gives 'new style' EU summits thumbs-up, Martin Banks, The Parliament, 18.6)
http://www.theparliament.com/no_cache/latestnews/news-article/newsarticl...

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Die Biene im Euro-Korb

Ametlikult öeldakse tere tulemast ELi ülemkogul, kuid otsus on juba tehtud. Pärast eurotsooni rahandusministrite nõusolekut on kindel, et Eesti võtab 2011. aasta jaanuarist ühisraha kasutusele. Keset kõige raskemat kriisi eurotsoonis kahtlesid paljud, kas praegu on kõige õigem aeg laienemiseks. Brüsseli ja Tallinna vastus kõlab aga: jah, just praegu. Eesti liitumisega saab eurotsoon liikme, kes on kõigile eeskujuks. Eesti ei kaotanud eesmärki euroga liituda silmist. Drastiliste kärbetega hoidis valitsus Eestit euro-teel ning hoolimata kuni 30-protsendistest palgakärbetest ja kulude vähendamisest avaliuks sektoris ei toimunud riigis massimeeleavaldusi. Selle hinnaks on aga kõrge töötusemäär, mis võib sel aastal tõusta kuni 17 protsendini. Rahvusvaluuta vahetamine „kriisi-euro“ vastu on tekitanud Eestis ka vaidlusi. Eurotsooni liikmete jaoks on Eesti liitumine aga praktiliselt riskivaba. 13,7 miljardi euro suuruse SKPga moodustab Eesti 0,0015 protsenti eurotsooni SKPst. Eestis asuvad pangad pole Eesti probleem. 85 protsenti Eesti finantssektorist on rootslaste käes, ülejäänu kuulub soomlastele ja taanlastele.
(Die Biene im Euro-Korb, Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 17.6)
http://www.fr-online.de/in_und_ausland/wirtschaft/aktuell/?em_cnt=2756669&

HANDELSBLATT
Weg frei für neues Euro-Mitglied Estland

Eesti võib aasta vahetudes euro kasutusele võtta. Eestist saab 2011. aasta 1. jaanuaril eurotsooni 17. liige. Oma õnnistuse andis otsusele ka ELi ülemkogu. EKi rahandusvolinik Olla Rehn õigustas rahaliidu laienemist öeldes, et Eesti vastuvõtmine on selge signaal, mis kinnitab euro rolli olulisust.
(Weg frei für neues Euro-Mitglied Estland, Handelsblatt, 18.6)

DEUTSCHE WELLE
Estonia is 'most integrated country north of Germany'

Skeptikute arvates oleks Eesti pärast Kreeka võlakriisi pidanud euroga liitumise osas ümber mõtlema, kuid president Ilves sõnas, et see oli Eesti jaoks oli see loomulik samm Euroopaga integreerumise teel.Deutsche Welle’le antud intervjuus rääkis president Ilves Eesti integratsioonist Euroopasse, kaasajastumise jõupingutustest ning NATO missioonist Afganistanis.
Ilves sõnas, et Eesti eurotsooniga liitumine oli viimane samm pärast iseseisvumist seatud eesmärgist liituda erinevate Euroopa institutsioonidega. Eesti on Euroopa Liidus, NATO-s, Schengeni viisaruumis, kuid liitumine euroga 1. jaanuaril 2010. aastal teeb Eesti kõige integreeritumaks riigiks põhjapool Saksamaad.
Euroga liitumise teemal toimus Eestis ka referendum. Kõige murelikumaks tegi eestlasi asjatu, alusetu ning mõtlematu spekulatsioon Eesti oma valuuta suhtes. Sai selgeks, et väike riik, hoolimata sellest, kui vastutustundliku rahapoliitikaga, on siiski sõltuv pankurite ning teiste inimeste arvamusest, kes on kaugel ning ei tea riigist midagi. Ainus võimalus spekulatsioonidest pääseda oli saada osaks eurotsoonist.
Et liituda, kärbiti riigi kulutusi 20 protsenti ja langetati palkasid. Valitsusele see populaarsust ei lisanud, kuid samas tegi see meist eeskuju fiskaalse poliitika vallas vaid 7,1 protsendilise riigivõlaga ning olles üks kahest riigist alla 3 protsendilise valitsussektori eelarve puudujäägiga.
Eesti rolli kohta OECD-s sõnas Ilves, et oleme realistlikud ning, et väikese riigi majandus puutub kokku teistsuguste probleemide ja lahendustega, kui suured majandused. Eesti toob endaga kaasa pikaajalise kogemuse nii avaliku kui erasektori arvutistamises, mis on isegi Lääne-Euroopas võrreldes Eestiga üsna algsel tasemel. Euroopa Liit võiks Eesti eeskujul üle minna digitaalsetele dokumentatsioonile, et olla läbipaistvam.
Kübersõja teemadel rääkis Ilves, et vanemate inimeste seas ei osata arvuteid kasutada selles osas, mis puudutab arvutite tegelikku kasutusvõimalusi ning ei teata arvutite haavatavusest. Euroopa Komisjoni vastupanu dokumentatsiooni digitaliseerimisele näitab arusaamatust maailmas toimuvast. Käitumine pole aga vabandatav maailmas, kus kogu olulist infrastruktuuri kontrollitakse läbi Interneti.
Rääkides Eesti sõduritest Afganistanis, arvas Ilves, et Eesti jääb pühendunuks ning, et mõistame ohtusid, mis kaasneksid Afganistani eesmärkide täitumisega massihävitusrelvasid kasutades. Ühist kaitset jätkata soovides peame seda ka ühiselt tegema. Kurvaks teeb Ilvest see, et kõik Euroopa riigid seda ei mõista ning endiselt NATO-s olles enda jõud Afganistanist välja võtavad.
(Estonia is 'most integrated country north of Germany', Andy Valvur, Martin Kuebler, Deutsche Welle, 19.6)
http://www.dw-world.de/dw/article/0,,5697120,00.html

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Les services publics dans l'engrenage du déficit

Eelnevatel aastatel tõusis kinnisvarabuumi tagajärjel Eesti majandus ligi 10 protsenti ja palgad tõusid vahel kuni 20 protsenti aastas. Andrus Säärik rahandusministeeriumist kommenteeris, et pärast nii hüppelist tõusu oli tasakaalustamiseks vaja midagi ette võtta. Avalikus sektoris toimus ulatuslik palkade kärpimine – osad ministeeriumid vähendasid palku kuni 25%. Ettevõtted, mis ei suutnud tõsta oma tootlikkust, pidid samuti palku kuni 15 protsenti vähendama.
Pigem külmad ja flegmaatilised eestlased suhtusid sellesse tagasilööki fatalistlikult. Päevalehe Postimees ajakirjanik Argo Ideon ütles, et Eestis on võrreldes Kreekaga täiesti vastandlik mentaliteet – siin toimusid väga väikesearvulised ja marginaalsed meeleavaldused, mis olid pigem opositsiooni poolt korraldatud.
Samas ei mindud kärbetega liiga kaugele: pensioneid ei vähendatud. Samuti jäeti samale tasemele miinimumpalk. Samal ajal vähendati pankade intressimäärasid, mis vähendas majapidamiste laenukoormat. Avaliku sektori kulutusi suudeti kokku vähendada 10 protsenti. Juuni alguses ütles president Toomas Hendrik Ilves oma kõnes, et eestlaste toetus raskel ajal saavutati tänu sellele, et rahvas on pidanud nõukogude ajal palju karmimaid aegu üle elama.
(Les services publics dans l’ engrenage du déficit, Olivier Truc, Le Monde, 21.6)

LES ECHOS
L'euro a besoin de l'Estonie

1. jaanuarist 2011 saab Eestist eurotsooni 17. liige. See liitumine on kasulik nii Eestile kui ka eurotsoonile, kes võiks võtta eeskuju väikeriigi majandus- ja fiskaalpoliitikast.
Esimene tähtis Eesti saavutus on riigivõla madalal hoidmine, mis moodustab kõigest 7,1 protsenti SKPst – madalaim kogu Euroopa Liidus. Buumiaastatel, kui eelarvesse kogunes oodatust rohkem raha, koguti seitse protsenti SKPst ka reservi, mida kriisi ajal kasutatud on. Tähelepanu tuleks pöörata, et vaatamata liberaalsele poliitikale on töötajakaitse riigis üsna suur. Siiski hääletas Riigikogu täieliku majandusliku madalseisu ajal paindlikuma tööseaduse vastuvõtmise poolt. Lisaks kärbiti märgatavalt avaliku sektori töötajate palkasid.
Teine Eesti edu saladus on proportsionaalne maksusüsteem, kus kõik sissetulekud on võrdselt maksustatud 21 protsendiga. Samuti, tänu väliskapitali madalale maksustamisele, suundub Eestisse rohkelt Soome ja Rootsi kapitali, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ja palgatõusule.
Riigi majanduspoliitika on eeskujuks majandusjuhtumise mudelit otsivale Euroopale.
(L’euro a besoin de l’Estonie, Paul Fabra, Les Echos, 18.6)
http://www.lesechos.fr/info/inter/020611592098-l-euro-a-besoin-de-l-esto...

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Capturer des moustiques? les estoniens se piquent au jeu

Väikese Balti riigi Eesti elanikud korraldasid esimest korda sääsepüüdmise meistrivõistlused. Kolmkümmend seitse osavõtjat kogunesid riigi idaosas paiknevale Tartu linna lähedale, et püüda kümne minuti jooksul eraldatud maalapikesel nii palju sääski kui võimalik. Reeglites ei täpsustatud, kas väike jahisaak peab olema elus või mitte. Võistluse üks korraldajatest Triinu Akkermanni kohaselt tuldi sellele ideele, kuna sel aastal oli erakordselt palju sääski. Võistluse võitja Rauno Luksepp püüdis kinni kolmkümmend kaheksa sääske, kuid sai ka umbes sama palju sääsehammustusi. Sarnaseid võistlusi on varem korraldatud ka Soomes.
(Capturer des moustiques? Les estoniens se piquent au jeu, Reuters, Le Nouvel Observateur, 17.6)
http://tempsreel.nouvelobs.com/actualite/monde/20100617.REU2125/capturer...

OUEST-FRANCE
Du profane et du sacré au festival Le chant des chapelles - Plougastel-Daoulas

A cappella kooridel ja vokaal-instrumentaalansamblitel avanes sel suvel erakordne võimalus osaleda kirikulaulude festivalil. Sel aastal oli Muusika ja Kultuuri Liidu eesmärgiks ühendada religioosne populaarsega, traditsiooniline poeetilisega. Kokku toimub neli kontserti. Üks esinejatest on eesti ansambel Heinavanker, mis koosneb seitsmest lauljast ja mille loominguline juht on Margo Kolar. Nad keskenduvad peamiselt vanaaegsele liturgilisele muusikale. Nende esituse esimene osa koosneb gregooriuse laulust ja renessansiaegsete teoste katkenditest, teine osa algelisest polüfooniast ja muistsest rahvuslikust rahvalaulust. Kontsert toimub pühapäeval 25. juulil Saint-Claude’i kirikus, kell 20.30.
(Du profane et du sacré au festival le chant des chapelles – Plougastel-Daoulas, Ouest -France, 18.6)
http://www.ouest-france.fr/actu/actuLocale_-Du-profane-et-du-sacre-au-fe...

GOOGLE ACTUALITÉS
Les cyberattaques, un danger réel, préviennent les experts

NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse poolt Tallinnas korraldatud Küberkonverentsil leiti, et NATO liikmesriikide valitsused peaksid senisest rohkem teadvustama ohte küberruumis. USA presidendi endine küberjulgeolekunõunik Melissa Hathaway sõnas, et küberkuriteod -ja luure on ohud, millest ei saa enam mööda vaadata. Turvalisuse ekspert Charlie Miller kommenteeris, et kübersõda on palju kergem juhtida, kui tegelikku rünnakut. Küberrünnaku korraldamine, mis halvaks Ameerika Ühendriigid, võtaks aega kaks aastat ja maksaks vähem kui 50 miljonit dollarit aastas. 1,3 miljoni elanikuga Eesti on infotehnoloogias suur tegija ja on ka üheks NATO küberjulgeoleku keskuseks. 2007. aastal, pärast pronksiöö sündmust, toimus Eestis mitu küberrünnakut. Eesti süüdistas nendes Venemaad.
(Les cyberattaques, un danger réel, préviennent les experts, AFP, Google Actualités, 20.6)
http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5h6B45hw63kcSafjJAFXbH...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Ystävyyden silta remontissa

Piirisilla parandamisega proovitakse normaliseerida ka Venemaa ja Eesti vahelisi suhteid. Silla remonti on Eestis oodatud juba alates iseseisvumisest, kuid alles nüüd on saadud remondiga alustada. Narva ja Ivangorodi piirile ehitatud sild võib sümboliseerida samuti Venemaa ja Eesti vahelisi suhteid. Kohalikud inimesed rõõmustavad silla remondi üle, kuna piiriületamisega on kaua probleeme olnud. Eesti asjatundjad kuulutasid juba 2004. aastal, et silla turvalisus ei vasta standarditele. Silla remondikulud katab Eesti riik, aga ilma Venemaa poliitilise tahteta ei oleks silla parandamist alustatud. Venemaa soovib tulevikus koostööd Euroopa Liiduga parandada ja Sõpruse silla ennistamisega näidatakse, et koostöö on võimalik. Pärast pronkssõduritüli 2007. aastal on Eesti ja Venemaa diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted paranemas. Silla tähtsus Eesti turismile on suur, kuna Venemaa turistide arv kasvas 50 % aasta alguses ja Narva silla kaudu tulevate busside arv kasvas kolmandiku. Aga probleeme tekitab see, et veokid peavad piiriületamist ootama 180 tundi. Kuigi riikide suhted ei ole veel normaliseerunud ja on võimalik, et ees on ootamas veel mitmeid üllatusi, peaks Narva sõpruse sild valmima järgmisel kevadel.
(Ystävyyden silta remontissa, Kaja Kunnas, HS, 21.6)

Viro elää euron toivossa ja pelossa

Eesti valmistub eurole üleminekuks, kuigi valitsus on euro tulekuks olnud valmis juba 5 aastat. Kuigi eurotsooni liikmeks saamiseks peab valitsus oma riigi majandusolukorda muutma, ei ole Eesti rahvas euro tuleku suhtes eriti optimistlik. Inimestel on kartus, et hinnatase tõuseb, kuid samas ei vasta keskmine palk Euroopa Liidu kõrgemale elatustasemele. Eriti pensionärid ja madalamapalgalised kahtlevad eurole üleminekus ja arvavad, et Eesti liitub rahaliiduga liiga vara. Eesti keskmine palk on Euroopa teiste maadega võrreldes üks väiksemaid. Eesti majandusministeeriumis loodetakse, et rahva usaldus enne eurotsooniga liitumist euro vastu suureneb. Soome peaminister Matti Vanhanen kiitis Eestit riigi stabiilse majanduse eest. Samuti usuvad Euroopa Liidu teised liikmesriigid, et Eesti on eeskujuks neile, kes soovivad tulevikus euroga liituda. Soome valitsus loodab, et Eesti liitumine eurotsooniga mõjub positiivselt turismile kuna liikumiseks ei vajata enam passi ja samas ei pea enam raha vahetama. Nii Soome kui Eesti elanikud ei usu, et eurotsooniga liitumine mõjub positiivselt hinnatasemele. Soomes ollakse tugevalt sellel arvamusel, et elu muutub Eestis kallimaks ja selle tõttu soome turistide arv langeb.
(Viro elää euron toivossa ja pelossa, Kaja Kunnas, HS, 18.6)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Viro ja Suomi: Myyteistä arjen yhteistyöhön

Suursaadik Merle Pajula on näinud Soome ja Eesti vaheliste suhete positiivset muutust. Eesti Helsingi suursaadikul Merle Pajulal on Soome kultuuri, inimeste, ajaloo ja poliitikaga väga lähedased ja soojad suhted. Helsingi Kaivopuisto linnaosas töötav suursaadik on suurema osa oma diplomaadikarjäärist töötanud Helsingis. 1990. aastatel oli Merle Pajula saatkonna pressiosakonnas ja nüüd läheneb nelja-aastane suursaadikuna töötatud periood lõpule. Merle Pajula sõnul töö Helsingis lõpeb, aga suhtlemine Soome kolleegide ja sõpradega jätkub. Soome ja Eesti vahelised suhted on alates 1990. aastast palju muutunud. Esimestel aastatel ehitati suhteid hõimurahvuslusele põhinedes, aga tänapäeval ehitame suhteid võrdõigusliku koostöö partnerluse põhjale. Euroopa rahaliiduga liitumise suhtes on Merle Pajula väga optimistlik, kuna usub, et ühine valuuta lähendab rahvuseid endisest veelgi rohkem ja parandab riikidevahelisi suhteid.
(Viro ja Suomi: Myyteistä arjen yhteistyöhön, Markku Peltonen, ESS, 20.6)

TURUN SANOMAT
EU-maat hyväksyivät Viron eurojäsenyyden ja Islannin jäsenyysneuvottelut

Eesti liitub 2011. aasta alguses eurotsooniga. Euroopas kasutab ühisraha juba 16 riiki. Ametlik otsus euro ja krooni vahetusest tehakse juulis Brüsselis. Peaminister Andrus Ansip kiidab oma Euroopa Liidu kolleege Eesti toetuse eest ja Euroopa Liidu asjatundjad ütlevad, et Eesti majanduspoliitika on stabiilne. Samuti on inflatsiooni tase püsinud stabiilsena, riigi võlga on reguleeritud Euroopa Liidu reeglite kohaselt ja eelarve puudujääk on püsinud EL poolt määratud kolme protsendi piires.
(EU-maat hyväksyivät Viron eurojäsenyyden ja Islannin jäsenyysneuvottelut, Juhtkiri, TS, 18.6)
http://www.ts.fi/online/ulkomaat/139586.html

SUOMEN KUVALEHTI
Jouko Vanhanen

Südamlik lugu tõlkijast Jouko Vanhanenist, soomendajast, kes end eestindas. Põhjalikult. Eesti leidmine oli Vanhaneni jaoks justkui kaotatud kodu leidmine. Jouko isa oli Nõukogude Liidu vastane, kuid Eesti oli talle sümpaatne. Jouko reisis Venemaal juba 1970ndate alguses. Tema silmad avas 1976. aastal Inturisti giidina töötanud Kulle Raig, kes ei tasandanud häält ega piilunud üle oma õla. Jouko jaoks oli murranguliseks näha, et erinevalt teistest nõukogude inimestest kogesid eestlased maailma soomlastega sarnaselt. Kulle Raigist sai Jouko Vanhaneni esimese Eesti-perioodi kõige olulisem tugipunkt. 1980ndatel otsustas Vanhanen eesti keele ära õppida, algas teine Eesti-periood. Tõlkija sõnul on eesti keelest soomendajatel see eelis, et neil on peaaegu alati kontakt kirjanikuga. Vanhanen jõudis tunda Jaan Krossi üle veerandsaja aasta. Lennart Meriga tutvus Vanhanen ajateenistusest naastes. See suhe algas ja muutus tugevamaks samamoodi nagu Soome-Eesti sillal kombeks oli. „Soomlased aitasid eestlasi, tihtipeale kultuuritegelasi, aga ka tavalisi inimesi. Enamasti oli tegemist täiesti tavalise ühendusepidamisega, mõnikord ka millegi delikaatsemaga,“ räägib Vanhanen. Tugev side ühendab Joukot Eestiga Kloogarannal, kus asub perekonna suvekodu.
(Jouko Vanhanen, Risto Lindstedt, Suomen Kuvalehti, 24/2010)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ЭХО МОСКВЫ
Грани недели с Владимиром Кара-Мурзой

Rahvuskonfliktid jäävad õudsaimaks mälestuseks NSV Liidu aegadest. 70 aastat tagasi sai alguse Baltimaade aheldamine totalitaarse Nõukogude bloki külge. Kas liitumine oli vabatahtlik või mitte, selle üle on vaagitud 40. aastatest saati. Kunagine Venemaa president Boris Jeltsin tunnistas fakti, et tegemist oli Nõukogude anneksiooniga. Samuti eitab väiteid Baltimaade vabatahtlikust liitumisest kirjanik Leonid Mletschin. Riigid elasid silmnähtava diktatuuri kammitsais ja kujunes välja nn. hüpiknukkude režiim. Kui liitumine oleks olnud vabatahtlik, oleksid Baltimaad ehk senimaani osa Venemaa Föderatsioonist.
Poliitik Gaidar Džemali eelistus kaldub Venemaa kasuks. Ta nendib, et Baltimaade argus oli just see, mis andis Kremlile võimaluse panna neile päitsed pähe.
Baltimaad oli sõjajärgsel ajal ammendunud ja laostatud, nende võimalus kiirele paranemisele sõltus esmajoones teiste riikide võimalustest. Seega riikide nõrkus oleks nad paratamatult heitnud ühe või teise kupja piitsa alla. Eesti, Läti ja Leedu tõugati eemale Lääne-Euroopa arenguteest, kuid nende unistus ei kustunud kunagi. Nõukogude Liit tegi Baltimaade okupeerimisega strateegilise vea, mis viis impeeriumi lõhestumiseni.
(Грани недели с Владимиром Кара-Мурзой, Владимир Кара-Мурза, Эхо Москвы, 18.6)
http://www.echo.msk.ru/programs/graniweek/688453-echo/

KM.RU
Турпоток российских туристов в Эстонию вырос в два раза

Eesti kogub Venemaa turistide seas ühe suuremat populaarsust. Võrreldes eelmise aastaga venelaste turismivool naaberriiki kahekordistus. Eksperdid seostavad seda peamisel riigis aset leidnud iluuisutamise meistrivõistlustega ja samuti kaupadele kehtiva tollimaksu limiidi langus.
(Турпоток российских туристов в Эстонию вырос в два раза, KM.RU, 17.6)
http://news.km.ru/turpotok_rossijskix_turistov_v_1

IZVESTIA.RU
До Евросоюза рекой подать

Venemaa piirilinn Ivangorod soovib sarnaselt Narvale elada. Depressiivse linna saadikute kogu soovib viia läbi referendumi Eestiga liitumise kohta. Kogutud on juba 650 allkirja. Petitsioon edastati Moskvasse ja Tallinnasse, kuid reaktsiooni ei ole. Selge see. Selgumas on tõde, et tegelikkuses ei ole Ivangorodi elanikele Eestit tarvis. Tegemist on hoopis poliitikute sihilik eesmärk hajutada protestiavalduste eesmärk. Linnavõimudel ei ole võimalusi ja ressursse tuua Ivangorod välja vaesusest kuid neil on olemas unistus, mis on nii lähedal kuid samas nii kaugel. Neid pimestab Narva kindluse kaunis sära, mis on turistidele silmarõõmuks. Teisel pool jõge näevad nad nende jaoks kättesaamatut õitsengut, mis seostub Euroopa Liiduga ning on suurel määral saavutatud nende endi arvelt. Eestlased käivad neilt ostmas bensiini, alkoholi ja sigarette müües need omakorda maha teisel pool piiri.
Vanasti ehitasid insenerid Ivangorodi ennenähtamatu kõrgusega linnamüüri eesmärgiga, et liivlased ei näeks, mis nende poole peal toimub ja vältimaks oma kodanike piilumist Eesti suunas. Tänapäeval aga ei ole säärast müüri enam kusagilt leida ja linlaste kurnatud pilgud pöörduvad paratamatult sinna, kus paistab heaolu sära, heites kõrvale patriotismi.
(До Евросоюза рекой подать, Евгений Арсюхин, Izvestia.ru, 16.6)
http://www.izvestia.ru/special/article3142962/

РАДИО СВОБОДА
Финансовый аналитик Андрей Сотник - о "грязных" деньгах и Arctic Sea

Hiljuti avalikustas üks kahtlusalune Arctic Sea protsessi asjus Moskva kohtus kaaperdamise väidetava tellija, kelleks osutus Eesti kodanik. Tulemuseks olid Eesti-Vene vaidlused ja protestid, kuid skandaalile ei tulnud järge. Uudis kustus sama kiiresti kui lõi lõkkele. Säärast kummalist asjaolu lahkab finantsanalüütik Andrei Sotnik.
Uudis on vaibunud kuna Dmitri Savini ütlustel puudub ametlik alus jättes alles ainult oletused. Väidetavalt on eestlane Erik Niiles Kross osalenud erinevates naftat ja gaasi puudutavates äriprojektis ning olnud kahtlusalune „raudtee erastamise“ protsessis, kuid ametlikku süüdistust tema hingel ei ole. Venemaa tegi strateegilise vea, heites uudise ajakirjanduse hammasrataste vahele. Eesti võimud teatasid Venemaa kohtu provokatiivse iseloomuga materjalidest. Savini tunnistuste avalikustamine ilma dokumenteeritud tõenditeta on muutnud oluliselt raskemaks ka nende tsiviliseeritud kogumise ja ilma Lääne kolleegide abita ei ole protsessi lahendamine võimalik. Operatsioon Arctic Sea taga peitub kahtlemata suurel hulgal raha. Kuid raha jälgede ajamine võib viia nii Venemaal, Soome, Maltale, Šveitsi, Eestisse kui ka Lätti. Tähendab, et Venemaa uurijad ja kohtud peavad tegema tihedat koostööd ELi riikidega ning töötama nii, et igasugused informatsioonipursked ei hajutaks tähelepanu.
(Финансовый аналитик Андрей Сотник - о "грязных" деньгах и Arctic Sea, Людмила Васина, Радио Свобода, 21.6)
http://www.svobodanews.ru/content/article/2077770.html

РУССКИЙ ОБОЗРЕВАТЕЛЬ
Интерес к связям с Россией не угасает

„Русский Обозреватель“ autorid Aleksander Djukov ja Vladimir Simindei pälvisid mälestusväärsed auhinnad - medalid „Liivi- ja Eestimaa Venemaaga ühendamise 300. aastapäeva mälestuseks. 1710-2010.“ Oma tänukõnes nendivad nad, et säärased ajaloolised märgid tõestavad kustumatut huvi suhete vastu Venemaaga. Kohalikud vene ühingud panustavad Venemaa kultuuri ja ühise ajaloo heade mälestuste säilimisse.
(Интерес к связям с Россией не угасает, Владимир Симиндей, Русский Обозреватель, 21.6) http://www.rus-obr.ru/opinions/7016

НОВЫЙ РЕГИО
Эстония требует вывода российских войск из Приднестровья

Eesti president Toomas Hendrik Ilves nentis kohtumisel Moldova juhi Juri Ljankega, et Euroopa Liit peab täitma tõhusamat rolli Dnepri ääres aset leidvas konfliktis. Tema meelest peab Moldova muutuma ligitõmbavamaks riigiks ja seda ELi infrastruktuuri projektide abil. Liikumisvabadus ja võimalik viisarežiimi kaotamine on Moldova kodanike jaoks meetmed, mis mängiksid olulist rolli Dnepri-äärse konflikti lahenemisel.
(Эстония требует вывода российских войск из Приднестровья, Новый Регио, 21.6)
http://www.nr2.ru/kishinev/288431.html