Eesti välismeedias 10.-16. juuni 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
S&P Raises Estonia Rating On Pending Euro-Zone Membership

Standard & Poor’s reitinguagentuur tõstis Eesti riigireitingut ootuses, et riik liitub järgmise aasta alguses eurotsooniga ning kuna riik on näidanud üles majanduse paindlikust ning vähendanud sõltuvust välisrahastamisest. Ka Euroopa Liidu rahandusministrid otsustasid teisipäeval Eesti eurotsooniga liitumise kasuks hoolimata eelmisel kuul Euroopa Keskpanga poolt tõstatud inflatsiooniküsimusest. Eesti riigireiting on pärast tõstmist tasemel A.
Tuleviku osas eeldab S&P sel aastal Eestis 1 protsendilist majanduskasvu. Riigieelarve puudujääk moodustas eelmisel aastal 2,8 protsenti SKP-st, sel aastal vähenes see 1,7 protsendile ning lõplikku tasakaalu oodatakse aastaks 2013. Ennustatakse ka riigivõla kasvu 2008. aasta 5 protsendilt SKP-st 11 protsendini SKP-st aastal 2013.
(S&P Raises Estonia Rating On Pending Euro-Zone Membership, Tess Stynes, The Wall Street Journal, 10.6)

BLOOMBERG
Estonia to Become Euro's 17th Member

Euroopa rahandusministrid toetasid Eesti eurotsooni 17. liikmeks astumist. Otsus näitas, et Euroopa Liit ei lase Kreeka kriisiga alanud võlakriisidel muuta plaane laiendada eurotsooni ida poole. Poliitiline toetus tuli rahandusministritelt hoolimata Euroopa Keskpanga hoiatustest Eesti inflatsioonitaseme hoidmise suhtes. Rahandusminister Jürgen ligi ütles, et inflatsioonitõusu Eestis karta ei ole, ning et Euroopa Keskpank on alati enne uute riikide eurotsooniga liitumisi muret üles näidanud. Lõplik otsus Eesti liitumise kohta tehakse 13. juulil. Luksemburgi peaminister väitis, et Eesti poliitika on orienteeritud uutele reformidele, fiskaalpoliitika säilitamisele ning rahandusliku stabiilsuse säilitamisele, et tasakaalutust vältida.
(Estonia to Become Euro's 17th Member, James G. Neuger and Agnes Lovasz, Bloomberg, 8.6)

FUTURES OUTLOOK
An Excerpt from CRB'S Futures Market Service

Euroopa keskpanga likviidsussüstid on jõudnud kõigi aegade rekordini, jõudes viimase kolme kuu jooksul 200 miljardi euroni. Eurotsoon on nüüdseks, pärast ebakindlat algust kogunud 750-miljardi euro suuruse kriisipaketi, mida saab vajadusel kõikide liikmete abistamiseks kasutada. See on lisaks 100-miljardi eurolisele abipaketile Kreekale. Sel nädalal kinnitasid eurotsooni rahandusministrid ka Eesti eurotsooniga liitumise 1. jaanuaril 2010. aastal.
Eurotsoonist lahkumise tõenäosust aga ühegi riigi puhul ei näha, kuna see põhjustaks riigile aastaid ebastabiilsust, viiks riigis olevad pangad pankrotti ning põrmustaks kodanike hoiused.
Euro pole veel aga suuri märke põhja minemisest näidanud.
(An Excerpt from CRB'S Futures Market Service, by CRB Research Team of Commodity Research Bureau, Future Outlook, 11.6)

ALLVOICES
Cyber Security meet for Estonia

Infotehnoloogia eksperdid kogunevad 15-18. juunil Tallinnasse rahvusvahelisele küberkonfliktide teemalisele konverentsile. Konverentsi korraldajaks on küberkaitse kompetentsi keskus ning üles astuvad eksperdid valitsusasutustest, ülikoolidest ning kaitsevägedest üle kogu maailma. Tegeletakse ka riigi julgeoleku ning informatsiooni turvalisuse seoste uurimisega. Konverents on järg kahele 2009. aastal toimunud kübersõdade teemalistele konverentsile.
(Cyber Security meet for Estonia, George Okore, Allvoices, 14.6)

ONLINE CASINO REPORTS
Online Casino Seizes Estonia Opportunity

Eestis sai tegevusloa kolmas kohalik online kasiino Triobet, kelle varustajaks on üks parimatest hasartmängu tarkvara arendajatest Microgaming.
Triobet, ühtlasi Nordic Gaming Groupi liige ning Nordicbeti sõsarettevõte, on Eestis juhtiv online kasiino ning pokkeri- ja kihlveoteenust pakkuv ettevõte.
Tänu koostööle ettevõttega Microgaming pakub Triobet klientidele nii Eestis kui mujal parimat tehnoloogiat, mis on kombineeritud turvalise ja ning seadustjärgiva mängukeskkonnaga
Loa online kasiinode tegutsemiseks andis riik jaanuaris, eelnevalt pidid eestlased välismaiseid teenuseid kasutama.
(Online Casino Seizes Estonia Opportunity, Bronagh B, Online Casino Reports, 13.6)

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON POST
The NSO erupts with an enjoyable showing of Estonian talent

USA Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontserdil näitas oma annet eestlasest külalisdirigent Kristjan Järvi esitades orkestriga kaasmaalase Erkki-Sven Tüüri keerukat neljandat sümfooniat. Järvi oli showmeheliku olemusega ning eelistas esinedes mängulisi žeste, tema lähenemine oli liikuv ja humoorikas. Kõige rohkem näis dirigent end omas elemendis tundvat esitades Ameerika helilooja Bernsteini loomingut. Kontsert toimus Kennedy Center kontsertimajas.
(The NSO erupts with an enjoyable showing of Estonian talent, Charles Downey, The Washington Post, 11.6)

THE NEW YORK TIMES
Lifting Estonian as point of pride, and law

Vastuskiri eelnevalt paberkandjal ilmunud artiklile
Mitmekeelsed Baltimaad
Eesti valitsus ning Eesti Keele Instituut võiksid õppida Belgialt, kui kahjulikuks ning lahutavaks võib rahvusele osutuda piiratud ning survet avaldav keelepoliitika. (“Lifting Estonian as point of pride, and law”, artikkel 8. juunil). Eesti võiks oma rahvuslikku identiteeti ning majanduslikku võimekust tugevdada lähenedes asjale julgemalt. Eestlastele ning venelastele võiks anda võrdse staatuse ning kodanikele kohustuslikuks teha inglise keele oskuse. Kui Eesti veenaks ka Lätit ja Leedut samale poliitikale üle minema, oleksid Balti riigid tulevikuks hästi ettevalmistatud.
(“Lifting Estonian as point of pride, and law”, Letter, Xiao Ling,Singapore, The New York Times, 9.6)

US Marines Storm Estonian Beachhead in Exercise

Ühendriikide mereväed viisid läbi esimese maabumisharjutuse endisel Nõukogude Liidu territooriumil. Koos eestlastest kaitseväelastega tehti läbi maabumisharjutus Loksa rannikul. USA mereväe juht Euroopas nentis, et tegemist on siiani esimese maabumisega Balti mere äärde.
Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo kommenteeris, et harjutus oli märgiks, et ohu korral on USA ning teised NATO liitlased Eestist valmis kaitsma.
(US Marines Storm Estonian Beachhead in Exercise, The Associated Press, The New York Times, 15.6)

Artikkel ilmus ka väljaandes Washington Post

THE LOS ANGELES TIMES
As euro wobbles, Estonia holds steady on adopting it

Eesti peaks 1. jaanuaril liituma euroga, mille püsima jäämises on aga majandusteadlased viimasel ajal kahtlema hakanud. Sellegipoolest püüdleb Eesti eesotsas Jürgen Ligiga euro poole, väites, et see muudaks riigi kui kaubamärgi usaldusväärsust.
Euro kasutuselevõtt muudaks Eesti atraktiivsemaks välisinvestoritele, kes hetkel teadmatuse tõttu riiki ei pruugi usaldada. Viimasel ajal on aga Euroopa majanduse kvaliteedimärgiks olev euro Kreeka maksejõuetuse ning Itaalia, Hispaania ja Portugali eelarveraskuste tõttu tõsiseid lööke läbi elanud. Antud riikide juhid on investorite rahustamiseks püüdnud kulutusi vähendada ning makse suurendada, samal ajal, kui stabiilsemad riigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa vastumeelselt miljardite ulatuses neid toetama peavad.
Eurotsooni liikmestaatus on Eesti üheks eesmärgiks olnud juba rohkem kui kümnendi ning lõpuks on liitumiseks vajalikud kriteeriumid täidetud ning ka Euroopa majandusinstitutsioonide heakskiit pälvitud. Eestlaste seas esineb kartust hindade tõusu suhtes ning mõningad, eriti vanemad kodanikud tunnevad emotsionaalset sidet praeguse valuuta krooniga.
Eurole üleminek on Eesti jaoks pärast Euroopa Liidu ning NATOGA liitumist järgmine samm nõukogude võimu jälgede kustutamiseks ning Lääne ühiskonda sulandumiseks.
(As euro wobbles, Estonia holds steady on adopting it, Henry Chu, The Los Angeles Times, 10.6)

UNITED STATES DEPARTMENT OF DEFENSE
Airmen Participate in Unified Engagement 2010

USA ja Läänemere riikide õhujõudude esindajad osalesid 7-11. juunil Tallinnas toimunud õhujõudude seminaril Unified Engagement 2010.
Seminar on UE sarjas neljas partnerlust toetav sündmus, mis korraldatakse USA õhujõudude Euroopa kontingendi (USAFE) ja valitud võõrustajariigi õhujõudude koostöös. Lisaks korraldajatele USAst ja Eestist osalesid seminaril Taani, Soome, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi õhujõudude delegatsioonid, et tugevdada omavahelisi suhteid ning arendada koostöövõimet.
Seminaril tehtud töö ja loodud suhted aitavad kriisiolukorras kiirelt lahendusi leida ning valmistavad osalejaid ette tuleviku väljakutseteks.
USA delegatsiooni juht kindral Roger A. Brady kiitis Eesti lahkust seminari võõrustamisel ning nentis, et Eesti on heaks NATO partneriks. Eesti jaoks oli kohtumise eesmärgiks selgitada Eesti rolli õhuvägedes ning arutada turvalisuse säilitamist regioonis.
(Airmen Participate in Unified Engagement 2010, Tony Wickman, United States Department of Defense, 9,6)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Optimism in the Baltics as trio shows signs of recovery

Tavaliselt mainitakse Skype’i loojatena rootslast Niklas Zennströmi ning taanlast Janus Friisi, tegelikult on aga sama palju mainimist väärt eestlastest programmeerijad.
Skype’i ajalugu viitab tihedatele ärisidemetele Põhjamaade ning Baltimaade vahel. Ligikaudu 70 protsenti välisinvesteeringutest tuleb Eestisse Soomest ning Rootsist. Põhjamaade pangad eesotsas Swedpanga, SEB panga ning Nordea pangaga kiirendasid Balti riikide majanduslikku arengut, mis viis ka Euroopa Liiduga liitumiseni 2004. aastal.
Nüüdseks on vahepeal majanduskriisiga võidelnud riigid taas paranemise märke näitamas ning Eesti isegi sedavõrd, et liitub jaanuaris ka euroga. Põhjamaade investorid on taas Balti riikidele tähelepanu pööramas, kuna piirkonnas on kombineeritud idaeuroopalik pikaajaline kasvupotentsiaal ning tihedad kultuurilised ning majanduslikud sidemed Skandinaaviamaadega. Kuigi kasv tõotab tulla aeglasem kui eelnevalt, tulevad riigid nüüd kriisist välja kogenenumana ning tugevamana. Baltimaades tegutsevad paljud Skandinaavia ettevõtted, siit tullakse otsima soodsamat tootmist ning uut pikaajalist tarbijate turgu.
Kuigi kolme riiki kiputakse sageli samastama, on nad tegelikult väga erinevad. Eestis valitses enne kriisi parem olukord majanduses ning seal on arenenum juhtmeta internetühendus kui mitmetes Lääne-Euroopa riikides. Eestis on ka riigirahanduse olukord parem kui teistes Baltimaades ning riigivõla koefitsient on väikseim terves Euroopa Liidus.
Kõigi kolme riigi jaoks on oluline välisinvestorite kaasamine Põhjamaadest ning Lääne-Euroopast mitte ainult majandusliku arengu jaoks, vaid ka poliitilistel põhjustel, et olla pärast aastakümneid kestnud Moskva mõjusfääri kuulumist rohkem suunatud põhja ning lääne poole.
(Optimism in the Baltics as trio shows signs of recovery, Andrew Ward, The Financial Times, 14.6)

BBC SPORT
British bid to reach 2012 European Championships ends

Pärast 26:35 kaotust Eestile ei kvalifitseeru Suurbritannia käsipallimeeskond enam 2012 aastal toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele. Teades, et võit on vajalik edasipääsemiseks, jäi siiski Suurbritannia juba avaminutitel Eesti vastu kaotusseisu. Mängijad kommenteerisid, et mäng oli raske ning nad võitlesid, kuid neil on vaja rohkem mängida ning rohkem kogemusi saada. Briti meeskonna kapten tõdes, et eestlaste tasemel meeskonnaga mängides neile algul 4-5 väravalise eduseisu andmisel seisneb terve mäng vaid püüdluses vastasmeeskonnale järele jõuda.
(British bid to reach 2012 European Championships ends, Ollie Williams, BBC Sport, 11.6)

OPODO TRAVEL NEWS
Estonia 'to welcome more British visitors this summer'

Eesti Turismiameti sõnul valmistub riik eesolevatel kuudel suureneva arvu brittide külastuseks. Briti turistide arv on 2010. aasta esimesel kvartalil tõusnud 10 protsendi ringis ning kasvab tõenäoliselt suvekuudel veelgi enam, kuna tulekul on palju üritusi, mis turiste ligi tõmbavad, nende hulgas Keskaja Päevad ning Õllesummer.
(Estonia to welcome more British visitors this summer', Opodo Travel News, 14.6)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Der angeschlagene Tiger Estland

Uued mündid on juba tellitud. Juba peaaegu viis aastat tagasi andis Eesti Pank Soome rahavermimiskojale ülesandeks Eesti euromüntide valmistamise. Müntidel on kujutatud Eesti kaardi kontuur. Eesti valitsuse jaoks on eurotsooniga liitumine loogiline samm poliitilises ja majanduslikus integratsioonis läänega. Selle õnnestumine hoolimata karmist majandussurutisest ja murest ühisvaluuta ümber sobib hästi üldise ettekujutusega Eestist kui musterõpilasest. Majanduse õitsenguaastatel oli Eesti eelarve ülejäägis, majanduskasv oli tippaegadel üle 10 protsendi. Tookord rääkis kogu Euroopa imetlusega Balti tiigritest. Kui aga Baltimaid tabas majanduskriis, öeldi kahjurõõmsalt, et tiigrid on siiski pigem kassid. Eesti naabrite jaoks on euro kättesaamatus kauguses, Läti suutis vaid tänu IMFilt saadud laenule riigi pankrotistumist vältida. Seda muljetavaldavam on Eesti distsipliin kriisist jagu saamisel: riigi SKP kukkus küll 14 protsenti, kuid riigivõlg on ELi madalaim, moodustades 7,2 protsenti SKPst. „Eesti majandusnäitajad on head, kuid asja iva on mujal,“ ütleb Tallinna Tehnikaülikooli politoloog Rainer Kattel. Suurte struktuursete probleemidena näeb Kattel töötust, madalat tootlikkust, suurte kohalike ettevõtete puudumist ning paljude eramajapidamiste suurt võlgnevust. „Kreekas kannatab avalik sektor, Eestis erasektor,“ lisab politoloog, kelle sõnul lõheneb ühiskond silmnähtavalt: heaolu koondub pealinna ümbrusesse, lõhe vaeste ja rikaste vahel muutub suuremaks. Samas ei pea Kattel kaugele minema, et näha modernse Eesti kujundit: sealsamas on Skype’i arenduskeskus. Saksa-Balti Kaubanduskoja värskeim küsitlus näitab, et Eesti on ettevõtjate jaoks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas kõige populaarsem sihtkoht. Kuid ainult hea imidžist pikaajaliseks eduks ei piisa.
(Der angeschlagene Tiger Estland, Sebastian Balzter, FAZ, 15.6)

Paavo Järvi

Kuueselt tagus ta oma trummikomplekti. Kooliorkestrist rockbändini põristas Paavo Järvi trummi vääramatu rütmitajuga. Paavo Järvi on pärit tõelisest muusikute dünastiast. Seda, et ta oma isa jälgedes tahab käia, teadis Paavo Järvi varakult: pärast Ameerikasse kolimist õppis ta Otto-Werner Muelleri ning Leonard Bernsteini juures. Saksa kammerfilharmoonia mängib Paavo Järvi juhatusel Schleswig-Holsteini muusikafestivalil.
(Paavo Järvi, Inwi, FAZ, 10.6)

DIE WELT
Saison eingeläutet

Hamburgi sümfoonikute kontsert Hamburgi raekoja sisehoovis. Noorel dirigendil Mihkel Kütsonil olid käed tööd täis, et kõiki helisid kontrolli all hoida. Kahe aasta eest sai Kütsonist Schleswig-Holsteini teatri peadirigent. Lummaval toonil, kindlalt ning suures rahus alustas orkester sissejuhatusega. Kohe sai selgeks, et Kütson on valmis suurteks väljenduslaineteks, kuid soovib säilitada ka distantseeritud jahedust.
(Saison eingeläutet, Helmut Peters, Die Welt, 10.6)

Rennfahrer Sten Pentus im Interview

Video Vormel Renault’ piloodist Sten Pentusest. Pentus on jahedast põhjalast pärit loomulik talent, kes valitseb Hispaania kuumuses oma konkurentide üle.
(Rennfahrer Sten Pentus im Interview, Die Welt, 11.6)

DIE TAGESZEITUNG
Alte Hasen und neue Debatten

Teater on vanade meeste ja nende fantaasiate pärusmaa – seda kinnitavad pikad õhtud Viini teatrifestivalil Wiener Festwochen. Õnneks leidub kaks lavastust, mis näitavad, kuidas festivalid, aga osaliselt ka teater edasi võiks liikuda. Üks neist on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“, mis peegeldab kunstitegemise võimalikkuse tingimusi, tehes seda tohutul kiirusel ning kasutades hea ja hästi tehtud halva teatri kogu registrit. Joseph Beuys’ 1965. aasta performance loob eestlaste lavastusele vaid raami, NO99 trupp on pigem demokraatia kojanarride rollis, kes peavad kogu töö poole tasu eest ära tegema.
(Alte Hasen und neue Debatten, Uwe Mattheiss, Die Tageszeitumg, 14.6)

NACHTKRITIK
Mensch, ist das alles komplex hier!

Stefan Bläske analüüsib teater NO99 lavastust „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“. Artikli tõlge ilmus 16. juuni Postimehes.
(Mensch, ist das alles komplex hier!, Stefan Bläske, Nachtkritik, 12.6)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Wie sich junge Leute das Theater erklären

Joseph Beuys on taas üles tõusnud. Teater NO99 on valinud Beuys’ kuulsa performance’i, et kunsti tekkimist näitlikustada. Pärast kuldse pea kadumist algab osalt hingemattev akrobaatikashow. Näitlejad on erakordselt professionaalsed. Vineeri ja kõmiseva muusikaga arendavad näitlejad oma eksperimentaalseid ideid, mis pole ei eriti eksperimentaalsed ega eriti originaalsed. Improviseeritakse, reflekteeritakse tööprotsessi. See on vahepeal tänu elavale mängule naljakas, muidu aga tühi eneseimetlus. Publik nautis perfektset käsitööd, tõestades sellega, et ei vaja meelelahutuseks palju. Sellegipoolest oleks võinud festivalile kutsuda teater NO99 mõne sisukama tükiga.
(Wie sich junge Leute das Theater erklären, Barbara Petsch, Die Presse, 14.6)

DER STANDARD
Estnischer Geschäftsmann soll hinter Entführung stecken

Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises kahtlustatav süüdistas kaaperdamise tellimises Eesti ärimeest Eerik-Niiles Krossi. Kross nimetas süüdistust absurdseks. Kross on endine luurekoordinaator.
(Estnischer Geschäftsmann soll hinter Entführung stecken, APA, Der Standard, 12.6)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Bientôt dans la zone euro, l'Estonie appelle à la discipline budgétaire

Eesti – riik, mis peaks euro kasutusele võtma järgmise aasta jaanuaris, julgustab teisi eurotsooni liikmesriike võtma eeskuju Eesti vastutustundlikust eelarvepoliitikast. Eestil on Euroopa Liidu liikmesriikidest madalaim riigivõlg, mis 2009. aastal moodustas kõigest 7,2 protsenti SKPst. Vastandina võib näiteks tuua Itaalia, kelle riigivõlg oli 115,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist – 60 protsenti suurem, kui Maastrichti kriteeriumid lubavad.
Peaminister Andrus Ansip ütles hiljuti Tallinnas välisajakirjanikele peetaval konverentsil, et vaatamata valusatele kärbetele ja maksude tõstmisele, toetab eesti rahvas vastutustundlikku eelarvepoliitikat. Ta leidis, et eurotsooni liikmed peaksid Euroopa Liidu jätkusuutlikuma tuleviku nimel senisest rangemalt kinni pidama Maastrichti kriteeriumitest. Ülemaailmsel majanduskriisil oli suur negatiivne mõju paljuski ekspordist sõltuvale väikeriigile, kuid Ansipi parem-tsentristlik valitsus võttis kasutusele karmid meetmed avaliku sektori kulutuste kärpimiseks. Eesti riigieelarve defitsiit moodustab praegu ainult 2,4 protsenti SKPst. Võrdluseks võib tuua Kreeka ja Iirimaa, kelle eelmise aasta eelarve puudujäägid lähenesid 14 protsendile SKPst.
Hoolimata raskustele eurotsoonis, on sihikindlad eestlased veendunud, et eurole üleminek annab nende majandusele vajaliku tõuke tõusuks ja aitab vähendada tööpuudust, mis 2010. aasta esimeses kvartalis saavutas oma tipu 19,8 protsendiga. 70 protsenti Eesti välisinvesteeringutest on tehtud eurodes ja sama suur protsent riigi ekspordist on suunatud Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Vaatamata valusatele kärbetele, on eestlased euro tuleku suhtes positiivselt meelestatud. Küsitluse järgi 47 protsenti riigi elanikest on Euroopa ühisraha kasutuselevõtu poolt, vastu on 41 protsenti küsitletutest, kes sooviksid, et kroon säiliks praeguse vahetuskursiga euro suhtes.
(Bientôt dans la zone euro, l'Estonie appelle à la discipline budgétaire, AFP, Le Monde, 16.6)

LES ECHOS
Estonie : la baisse du PIB au 1er trimestre révisée à 2,0protsenti

Värske hinnangu kohaselt langes Eesti majandus 2010. aasta esimeses kvartalis 2 protsenti võrra võrreldes 2009. aasta neljanda kvartaliga, kus majandus tõusis 2,4 protsenti. Samuti on selle aasta esimese veerandaasta SKP võrreldes eelmise kvartaliga 2 protsenti madalam.
Eesti Panga statistika kohaselt tõusis Eesti majandus 2006. aastal 10 protsenti ja 2007. aastal 7,7 protsenti. Pärast 2008. aasta 3,6 protsendist langust, tabas 2009. aastal riigi majandust veelgi suurem tagasikäik, kus majandus langes 14,1 protsenti. 2010. aastal ennustatakse Eestile 1 protsenti majandustõusu.
1,3 miljoni elanikuga Balti riik ja alates 2004. aastast Euroopa Liidu liikmesriik Eesti peaks juulis saama Brüsselist kindla jaatava vastuse eurotsooniga liitumiseks 1. jaanuaril 2011.
(Estonie : la baisse du PIB au 1er trimestre révisée à 2,0protsenti, AFP, Les Echos, 9.6)

La pluspart des pays de l’Union en bonne voie pour corriger leurs «déficits excessifs»

Suuremad Euroopa Liidu liikmesriigid, mille eelarve defitsiit ületab 3 protsenti, on hakanud kasutusele võtma rangemaid meetmeid, et vähendada avaliku sektori kulutusi. Euroopa Komisjon algatas Soome, Taani ja Küprose suhtes üleliigse eelarvepuudujäägi menetluse.
Kahekümne seitsmest liikmesriigist kahekümne kolmel on eelarve puudujääk suurem, kui Maastrichti kriteeriumite järgi lubatud 3 protsenti. Ainult Eestil, Luksemburgil ja Rootsil on õnnestunud hoida oma eelarve defitsiit lubatud piirides, mis on vastavalt 2,4 protsenti, 3,5 protsenti ja 2,1 protsenti.
(La plupart des pays de l’Union en bonne voie pour corriger leurs «déficits excessifs», Jaques Docquiert, Les Echos, 16.6)

LE FIGARO
Acquisitions pour Veolia Environnement

Suurbritannia veekompanii United Utilities müüb oma osaluse mitmetes vee-ettevõtetes Kesk-Euroopas ja Suurbritannias 199 miljoni euro eest Veolia Water UK PLC-le.
United Utilities ja Veolia Water UK PLC kokkuleppe kohaselt võtab viimane üle ka United Utilitiesi 26 protsenti osaluse Eesti vee-ettevõttes AS Tallinna Vesi.
(Acquisitions pour Veolia Environnement, Lefigaro.fr, Le Figaro, 14.6).

AS Tallinna Vee müümist Veolia Water UK PLC-le kajastavad veel järgmised artiklid
Veolia Eau achète des actifs européens d'United Utilities, Reuters, Les Echos, 14.6

Veolia Eau se renforce en Europe, A.BO., Les Echos, 15.6

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
Adhésion de l'Estonie à l'euro en 2011 ?

Reitinguagentuur Standart and Poor’s tõstis Eesti riigireitingu tasemele A pärast seda, kui Euroopa Liidu rahandusministrid andsid Eestile euroalaga liitumiseks rohelise tule 2011. aasta 1. jaanuaril. S&P reitinguagentuuri analüütik Kai Stukenbrock andis hinnangu, et Eesti liitumine euroalaga vähendab märgatavalt valuutakursiga seotud riske ja annab riigile kergema ligipääsu Euroopa kapitaliturgudele.
Eesti euroalaga liitumise otsus vajab veel kinnitamist Euroopa Liidu riigipeade ja valitsuste tippkohtumisel 17 ja 18. juunil ning lõplik otsus langetatakse juulis pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Eestist saaks 17. riik ja ühtlasi esimene Balti riik, mis võtaks kasutusele Euroopa ühisraha euro.
(Adhésion de l'Estonie à l'euro en 2011?, AFP, La Libre, 10.6)

Eesti riigireitingu taseme tõstmist kajastavad veel järgmised artiklid:
S&P réhausse la note de l’Estonie, lefigaro.fr, Le Figaro, 10.6

Eesti euroalaga liitumist kajastavad veel järgmised artiklid
L’Estonie, premier pays Balte de la zone Euro, France-Soir, 16.6

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Arctic Sean kaappari syyttää virolaismiestä kaappauksen aivoiksi

Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises osalenud lätlane Dmitrijs Savins väitis, et kaaperdamise taga oli Eesti ärimees Eerik Niiles Kross ning et kaaperdamise eesmärgiks oli vaid lunaraha saamine. Kross on Eesti tuntud ärimees ning luure- ja julgeolekuekspert. Viimasel ajal on ta olnud avalikkuse ees kui Gruusia toetaja. Kross lükkas süüdistused ümber. „Väide, et ma tellisin Arctic Sea kaaperdamise, on naeruväärne,“ ütles Kross, kelle sõnul on tegemist teadliku laimamiskatsega. „Lugu sai alguse Vene ajakirjandusest, info ei sattunud sinna kogemata.“ Kross tõdes ka, et kaaperdamise uurijad pole temaga ühendust võtnud. Vene ametnikud teatasid, et uurivad Krossi osa kaaperdamises.
(Arctic Sean kaappari syyttää virolaismiestä kaappauksen aivoiksi, Jussi Niemeläinen, Kaja Kunnas, HS, 12.6)

Nato selvittää Baltian maiden puolustusta

Diplomaatiliste allikate teatel arvestab NATO Baltimaade kaitseplaanide sooviga. Läti, Leedu ja Eesti on varem kurtnud, et nende muret Venemaa võimaliku sõjalise ohu suhtes pole NATOs küllalt tõsiselt võetud. Kui Baltimaad 2004. aastal NATOga liitusid, ei koostatud nende jaoks samasuguseid sõjalisi kaitseplaane nagu vanematele liikmesmaadele. 1999. aastal NATOga liitudes sai Poola alliansilt lubaduse riigile kaitseplaanid koostada ning nüüd kavandatakse Balti riikide kaitset Poola kaitseplaanide osana. Teiste allikate hinnangul on olulisem, et NATOs pärast Venemaa-Gruusia sõda kaitseplaneerimisse üleüldse tõsisemalt suhtutakse.
(Nato selvittää Baltian maiden puolustusta, Kari Huhta, HS, 12.6)

Neuvostomiehityksen sorto Virossa tiedettyä pahempaa

Esmaspäeval esitleti Helsingis Max Jakobsoni juhitud komisjoni koostatud raportit, mis käsitleb inimsusevastaseid kuritegusid Eestis aastatel 1941–1991. Raportist selgub, et Nõukogude okupatsiooni ajal vangistati ja küüditati rohkem eestlasi kui varem arvatud. Uurimuse järgi vangistati ja küüditati pärast Teist maailmasõda umbes 60 000 eestlast ning teisitimõtlejaid koheldi väga karmilt. Raporti esitlusüritusel andis Eesti suursaadik Helsingis Merle Pajula kirjanik Sofi Oksanenile üle Maarjamaa Risti 4. klassi teenetemärgi.
(Neuvostomiehityksen sorto Virossa tiedettyä pahempaa, Marja Hannula, HS, 15.6)

Virolaiset taiteilijat pystyttävät puutarhan Senaatintorille

Tallinn Kultuuripealinn 2011 esitleb end Helsingis Senati väljakul. Laval võib näha nukuteatrit, tsirkust ning muusikat. Lisaks saavad lapsed töötubades meisterdada nukke, lüüa trummi, teha tsirkust ja isegi elektrit. Kunstnikud Taavi Varm ja Taavet Jansen püstitavad väljakule kaks kasvuhoonet. Üks neist on imede aed, kus on ratas. Kui laps hakkab rattaga sõitma, algab aias liikumine. Teises kasvuhoones saab muusikat teha.
(Virolaiset taiteilijat pystyttävät puutarhan Senaatintorille, Kaja Kunnas, HS, 12.6)

Tallinnan kärjistetyt kasvot

Tallinna Kultuuripealinna projekti esitlejad kinnitasid, et Eestis käiakse otsimas kultuurielamusi, mitte ainult viina. Tallinna linnapea Edgar Savisaar rõhutas ürituse avakõnes, et Tallinnal on tuhat nägu. Artikli autor esitas nii projekti eksponeerijatele kui juhuslikele möödujatele väiteid Eesti kohta ning palus anda hinnangut nende paikapidavuse kohta. Väitele – kõik soomlased on juba Tallinnas käinud – saadi kahesugused vastused: Mall Oja Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonnast ütles, et see pole tõsi, kuna paljud noored lähevad Stockholmi, mida peetakse disainilinnaks. Helsingi elanik Marko Kovero arvas aga, et väide peab paika: „Käin ka ise vähemalt kord aastas Tallinnas. Ja käin edaspidigi, kuni linnas enam midagi uut ei ole ning see enam lõbu ei paku.“
(Tallinnan kärjistetyt kasvot, Esa Juntunen, HS, 14.6)

USA harjoitteli maihinnousua Baltiassa

USA mereväelaste esimene maabumisõppus Balti riikides on alanud. Maabumist harjutatakse koos Eesti sõduritega Põhja-Eestis, Hara lahe rannikul. Õppus toimub Eesti soovil.
Eestis, Lätis ja Leedus on viimastel aastatel oldud mures, et NATO ei teinud Balti riikidele algselt kaitseplaani isegi paberil nagu Poolale. Nüüd on käsil muudatused. Vähemalt USA tahab õppustega Eestile näidata, et abi oleks ka konkreetne. USA suursaadik Eestis Michael Polt ütles, et USA viib Läänemere kaldal läbi õppusi kolme olulisema liitlasega, Poola, Läti ja Eestiga. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo peab maabumisõppust sõnumiks ennekõike Eestile. „Olen veendunud, et NATO-l on kaitseplaan. Ja see ei ole ainult paberil, vaid on ka konkreetne valmisolek," ütles Aaviksoo.
Õppused ei oleks võimalikud, kui Eesti ja Vene ning USA ja Venemaa suhted ei oleks hetkel soodsad, ütleb õppust rannal jälginud välisdiplomaat.
USA Euroopa merejalaväe ülem brigaadikindral Paul Brier tõdes Loksal, et ta ei ole varem olnud õppustel nii Peterburi lähedal. Randumine oli üks Läänemerel toimuva 12 riigi BALTOPS õppusest, milles osaleb 3000 sõdurit. Ka Venemaa on kaasatud. Merel harjutatakse muuhulgas võitlust piraatide vastu.
USA ja Eesti kahepoolsed õppused lõppevad nädalavahetusel Eesti põhjarannikul jalaväepataljoni ühisoperatsiooniga, kui harjutatakse piirkonna puhastamist vaenlastest, et anda abi kohalikele.
Randumine Hara lahel ei toimunud esimest korda. Soomlased olid siin juba enne ameeriklasi jaanuaris 1919. Siis tulid soomlastest vabatahtlikud appi Eesti riigi iseseisvumiseni viinud Vabadussõtta.
(USA harjoitteli maihinnousua Baltiassa, Kaja Kunnas, HS, 16.6)

Lainehtivaa keskustelua liittolaisten roolista

NATOga liitumise eufooria järel on Eesti avalikkuses hakanud tekkima kahtlusi liitlaste rolli suhtes, kui Eestis peaks sõda puhkema. Eestist sai NATO liige 2004. aastal. Viimastel aastatel on arvamusi olnud seinast seina: NATO hoolitseb kõige eest või NATO ei tee midagi. „Kaitsepoliitika arengus on oluline, et liitlassuhte ja enesekaitse arendamine käib paralleelselt,“ ütleb peastaabi juht Neeme Väli. Väli ei nõustu pakkuma, millise aja jooksul võiks liitlaste abi Eestisse kohale jõuda. Avalikus arutelus on räägitud paarist päevast kuni paar kuuni. Igal juhul valmistub Eesti liitlasvägede vastuvõtuks. Maad mööda jõuaksid liitlased Eestisse lõunast. Balti riike ühendab teiste NATO riikidega 70 kilomeetrine ala Venemaale kuuluva Kaliningradi ja Valgevene vahel. Seda kitsast koridori mööda peaks maismaatransport toimuma. Suur osa varustust transporditakse meritsi ja reisijatevedu toimub õhuteid pidi. Lennates oleks Soome õhuruum oluline, kuid see pole ainus võimalus Eestisse jõudmiseks. Tallinna lähedale ehitatakse Ämari lennujaama liitlaste lennukite maandumise jaoks. Ka Tallinna praegusele lennuväljale võivad maanduda suurimad transpordilennukid, kuid lennuväli on mõeldud tsiviilkasutuseks.
(Lainehtivaa keskustelua liittolaisten roolista, Kaja Kunnas, HS, 16.6)

WSOY:n mitta tuli täyteen: Sofi Oksanen saa lähteä

WSOY ja kirjastuse tippkirjaniku Sofi Oksaneni kaua kestnud tüli sai üllatava lahenduse: WSOY otsustas, et ei jätka Oksaneni uute raamatute kirjastamist. Asja algatas kirjastus, olgugi et Oksanen on mõnda aega vihjanud kirjastusest lahkumisele. WSOY tegevjuht Anna Baijarsi sõnul ei olnud enam võimalik jätkata. Kirjastus ja kirjanik peavad suutma kokkuleppele jõuda ja teineteist austama. WSOY on kirjastanud kõik neli Oksaneni teost. Äsja tehtud otsus puudutab vaid Oksaneni uusi raamatuid. Üks põhilisi põhjuseid koostöö lõpetamiseks on Oksaneni avalikkuse ette jõudnud kriitika kirjastuse juhtkonna kohta. Oksanen on nimetanud otsust väga kummaliseks. Ta sai sellest teada meilisuhtluse teel vaid pisut enne WSOY ametliku teate saabumist.
Kirjastuste esindajad peavad WSOY lahendust erandlikuks. Mõnikord kirjastaja loobub käsikirjast ning see viib koostöö lõppemiseni, kuid antud juhul oli olukord teine.
Hetkel pole Soome lähiaja kõige edukamal kirjanikul kirjastajat. Oksanen arvab siiski, et uue kirjastaja leidmisega tal probleeme ei teki.
(WSOY:n mitta tuli täyteen: Sofi Oksanen saa lähteä, Esa Mäkinen, HS, 16.6)

Oksasen ja WSOY:n riita julki viime syksynä

Kirjanik Sofi Oksaneni ja Soome suurima kirjastuse WSOY vahelised erimeelsused tulid ilmsiks eelmise aasta oktoobris. Siis jõudis avalikkuse ette kiri, mille Oksanen ja veel 11 WSOY kirjanikku olid saatnud WSOY emaettevõttele Sanoma. Kirjas kritiseeritakse karmilt kirjastuse juhtkonna tegevust, eriti 2008. aastal WSOY tegevjuhina tööle asunud Anna Baijarsit ning kommunikatsiooni- ja turundusjuhti Tarja Virolainenit. Muuhulgas heideti kirjastusele ette nõrka turundust ja kirjanike arvamuste naeruvääristamist. Oksanen jätkas kirjastuse kritiseerimist ka hiljem, nimetades kirjastust ükskõikseks. Oktoobris kirjutas ta Helsingin Sanomates, et talle ei meeldi, et kirjastuses töötavad inimesed ebamugavates tingimustes ja neid ähvardab alatasa vallandamine.
(Oksasen ja WSOY:n riita julki viime syksynä, Teemu Luukka, HS, 16.6)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Vastaiskijöidenkin pitää järjestäytyä

Soomes professionaalseid varavastaseid kuritegusid sooritavad grupeeringud on Soome politsei hinnangul pärit Baltimaadest. Kullassepaärisid röövivad enamasti Eesti kurjategijad, kes ongi selleks spetsialiseerunud. ELis ja Schengeni ruumis on lihtne liikuda. Et Soomest ei saaks kurjategijate paradiisi, tuleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võidelda endisest rohkem rahvusvaheliselt organiseeritult. Seda on ka tehtud, näiteks on laiendatud Europoli volitusi. Soome jaoks on oluline ka see, et Läänemere-äärsed riigid on käivitanud kuritegevuse tõkestamise programmi.
(Vastaiskijöidenkin pitää järjestäytyä, Juhtkiri, ESS, 14.6)

Suomi vaikeni Kalevan tuhosta

70 aastat tagasi tulistasid kaks Nõukogude Liidu pommitajat Soome lahe kohal alla Soome reisilennuki. Kõik pardal olnud, kaks meeskonna liiget ja seitse reisijat, hukkusid. Sel ajal õppis Soome parasjagu elama erapooletu vaikiva riigina ega võtnud olukorra tundlikkuse tõttu sõna. Nõukogude Liidule protesti ei esitatud. Allatulistatud lennuk oli Aero Junkers Ju-52 Kaleva reisilennuk. Tallinnast Helsingisse suundunud lennuki reisijate hulgas oli kaks Prantsuse ja üks USA kuller, kel oli kaasas peaaegu 300 kilo diplomaatilist posti. Kaleva allatulistamise põhjus on jäänud ebaselgeks. Kas Nõukogude Liit jahtis pardal olnud diplomaatilist posti või oli allatulistamine seotud Baltimaades pingeliseks muutunud olukorraga? Kaks päeva pärast lennuki hävitamist katkestas Nõukogude Liit Eesti suhted maailmaga ning okupeeris järgmisel päeval kogu Baltikumi. Nõukogude Liidu Balti laevastikule oli eelnevalt antud käsk takistada igasugust liiklust Eestist välismaale. Kaleva allatulistamine võis olla siis Baltimaade okupeerimise segase algusperioodiga seotud tegu. Ametlikult Nõukogude Liit Kaleva allatulistamist ei tunnistanud.
(Suomi vaikeni Kalevan tuhosta, Joel M. Vainonen, ESS, 14.6)

Viron lähihistoria opettaa Suomeakin

Eesti lähimineviku valusate sündmuste avalikukstulek on kõigi huvides. See sai selgeks esmaspäeval Helsingis toimunud üritusel, kus tutvustati Eesti okupatsiooni käsitleva Max Jakobsoni komisjoni aruannet. Helsingi üritusel arutati eelmisel aastal Eestis avaldatud aruande teist raamatut, Eesti alates aastast 1944. Küüditamiste ja muude repressioonide väljaselgitamisel ei taheta enam kedagi süüdistada, vaid üritada juhtunut mõista. Raporti esitlemisel anti kirjanik Sofi Oksanenile Maarjamaa Risti 4. klassi teenetemärk. Oksanen on oma teostes valgustanud just Eesti okupatsiooniaegset ajalugu. ”Inimese mälu on lühike. Mõned ammutavad teadmisi ajalooteostest, teised võivad aga ajalugu mõista läbi ilukirjanduse,” ütles Oksanen.
(Viron lähihistoria opettaa Suomeakin, Markku Peltonen, ESS, 16.6)

AAMULEHTI
Tallinna tarinoi ensi vuoden valkoisella hiekalla meren äärellä

Meri ja laevatee on olnud Tallinna kui hansalinna jaoks väga olulised. Meri räägib ka Kultuuripealinn Tallinna sündmuste parimad lood. Artikli autor seob oma artiklis poeetiliselt Tallinna rannad, Lydia Koidula, erinevad sündmused ning Lennart Meri isiku.
(Tallinna tarinoi ensi vuoden valkoisella hiekalla meren äärellä, Anne Välinoro, Aamulehti, 12.6)

Tämä maa on iso laululava

Artikkel tuletab meelde, et eestlased oskavad laulda ja pilli mängida ning on head näitlejad. Üles on loetletud erinevad festivalid, samuti kiidetakse Eesti teatrit.
(Tämä maa on iso laululava, Anne Välinoro, Aamulehti, 12.6)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ДЕЛОВОЙ ПЕТЕРБУРГ
Европа побаивается россиян

ELi ja Venemaa kohtumisel kerkis küsimus viisavaba liikumise osas eelnimetatud regioonide vahel. Venemaa andis edasi kokkuleppe projekti, mille EL jättis kommenteerimata. See reaktsioon veenis politolooge, et viisavaba režiimi oodata ei tasu.
Esimeseks põhjuseks on osade regioonide ebaselge olukord nagu Põhja-Kaukaasia, mis paistab silma sotsiaalse anarhismiga. Euroopa Liidul ei ole tarvis sääraseid probleeme arvestades Tšetšeenia põgenike ja pagevate Kosovo albaanlaste rohkust. Teiseks on tegemist poliitilise survega. Otsust peavad toetama kõik liikmesriigid. Kuid sääraste riikidega nagu Eesti, Läti ja Leedu ei ole Venemaal teadaolevalt just kõige soojemad suhted. Seoses sellega võivad mõningad riigid ära kasutada seda situatsiooni oma huvides, nõudes Venemaalt teatud järeleandmisi majanduse või poliitika valdkonnas.
(Европа побаивается россиян, Дарья Рыжкова, Деловой Петербург, 4.6)

САНКТ-ПЕТЕРБУРГСКИЕ ВЕДОМОСТИ
Ночлег на банном чердаке

Eesti talud meelitavad endiselt ligi püsikliente Peterburist.
Artikli autor viibis Vatku-Nõmme talus, mis peegeldas imelise maaelu ilu ja võlu. Peterburi elanikud on pikka aega unistanud ökoturismi arendamisest, kuid takistuseks on olnud ebapiisav teadmine või ettekujutus sellest, milline üks õige ökotalu välja peab nägema. Lääne-Virumaa metsade sügavikus asuv talu on neile ideaalseks näiteks. Majad olid ökoloogiliselt puhtad, sisustus tehtud puidust ja muudest naturaalsetest materjalidest ning mis kõige tähtsam, käsitsi. Seal olid olemas kõik kaasaja mugavused. Talus valitses meeldiv ja kaunilt rahulik õhkkond. Õhk ei ole paks ja saastatud nagu linnades, sillerdavad järved ja kaunis loodus pakuvad meeldejäävat silmailu. Kuid säärases sügavas metsas ei ole ainukeseks eeliseks maalähedane rahu ja vaikus. Seal ei hakka kunagi igav, kuna turismiatraktsioone on loodud hulgi. Külalised võivad võtta ette ratsa- või jalgsimatka mööda kauneid rannikuid ja metsi, külastada erinevaid muuseume ja minna vete peale seilama. Seal leidub isegi erinevaid pubisid ja kõrtse.
(Ночлег на банном чердаке, Виктор Николаев, Санкт-Петербургские Ведомости, 4.6)

ВЕДОМОСТИ
Наше «мы»: Мы зависим от погоды

Kui Venemaa kodanikelt küsida nende riigi sõjaliste vaenlaste kohta, siis osad inimesed harjumusest vastavad: „NATO“. Kuid tegelikult paljud ei näe juba ammu selles liidus potentsiaalset sõjalist ohtu. Suuremat ohtu kujutavad naaberriigid, kes konflikti korral jooksevad abipalvetega NATO juurde teades, et neid usutakse. Venemaa kõige ohtlikumate vaenlaste nimekirjas, kelle eest tuleb end kaitsta kogu Musta mere laevastiku võimsusega, on Gruusia, Läti, Leedu, Eesti ja (alles 5. kohal) USA.
(Наше «мы»: Мы зависим от погоды, Алексей Левинсон, Ведомости, 15.6)

НОВОЕ ВРЕМЯ
Трагедия Балтии

70. aastat tagasi sisenesid Punaarmee väed kolme iseseisva Balti riigi territooriumitele. Viimased nimetasid seda esimeseks Balti okupatsiooniks, esimesed Balti riikide vabatahtlikuks ühinemiseks Nõukogude Liiduga. Need sündmused, mille tulemuseks oli umbes sada tuhat hukkunut, on senimaani jätnud sügava haava kolme riigi hinge. Viimased ei võimalda naabritega ära leppida. Siin ei peitu ühtegi tõde, must on segatud valgega ja kõik maitsestatud jubeda kooslusega valust, verest ja vastastikust vihkamisest.
(Трагедия Балтии, Новое время, 14.6)

TV 100
Четыре культурных столицы на одном фестивале

Aleksandri aias avati 5. Balti linnade kultuurifestival. Delegatsioon koosnes Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola ja Peterburgi esindajatest. Kolm osalejat – Tallinn, Riia ja Turku – on ametlikult nimetatud Euroopa tulevasteks kultuuripealinnadeks. Kaks aastat tagasi toimunud programm, mis oli täielikult pühendatud jazzile, asendub Venemaa linnadele vähetuntud tänavakultuuriga.
(Четыре культурных столицы на одном фестивале, TV 100, 11.6)

THE MOSCOW TIMES
Former Estonian Spy Accused in Arctic Sea Case

Eelmisel aastal kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises süüdi mõistetud lätlane süüdistab operatsiooni tellimises endist Eesti luurekoordinaatorit. Süüdimõistetu Dmitri Savinsi sõnul tahtis endine riigiametnik, ärimees ning ajaloolane Eerik Niiles Kross saada laeva omanikelt 1,5 miljonit dollari suurust lunaraha. Krossi vastu ei leidu aga asitõendeid ning piraatlusega tegelev ekspert Mihhail Voitenko nimetas lugu väljamõeldiseks. Voitenko oli üks esimestest, kes Arctic Sea müstilisest kadumisest kirjutas ning eelmisel aastal saadeti ta kartuses oma elu pärast Venemaalt välja pärast seda, kui oli öelnud, et laeva kadumine võib olla seotud relvade smuugeldamisoperatsiooniga. Hetkel tegelevad asjaga uurijad. Kross, kes on Savinsiga seotud läbi kontori üürilepingu talle kuuluvas hoones eitas seotust Arctic Sea’ga. Hetkel juhib Kross Trustcorp konsultatsioonifirmat, mis tegutse endistes nõukogude maades, sealhulgas Gruusias, ning ta seostas talle esitatud süüdistusi tööga Gruusias. Eesti peaprokuratuurist öeldi, et neil tõendid Krossi seotuse kohta puuduvad.
(Former Estonian Spy Accused in Arctic Sea Case, Alexander Bratersky, The Moscow Times, 15.6)