Eesti välismeedias 3.-9. juuni 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
TAANI AJAKIRJANDUS
HIINA AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS
INDONEESIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BLOOMBERG BUSINESSWEEK
Estonia Gets More Support to Adopt Euro in 2011

Eesti sai laiema toetuse eurole üleminekuks 2011. aastal, kui Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon selle heaks kiitis. Assamblee kogu koosseisus kavatseb arvamust avaldada juuni keskel, kui Euroopa riikide liidrid oma rahandusministrite otsuste järel lõpliku otsuse langetavad.
Eestist saaks Sloveenia, Küprose, Malta ja Slovakkia järel viies riik, kes 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud riikidest eurotsooniga liitub.
Majandus- ja rahanduskomisjon oli Eesti eurole ülemineku poolt 40 häälega 43st võimalikust ning tõi esile Eesti järjekindlad ning stabiilsed jõupingutused kriteeriumite täitmisel.
Euroala riikide valitsused, kes lõppotsuse teevad, pole kunagi ühtegi komisjoni poolt toetatud riigi avaldust tagasi lükanud.
(Estonia Gets More Support to Adopt Euro in 2011, Jonathan Stearns, Bloomberg Businessweek, 2.6)

Estonia: The Baltic Exception

Eesti, Läti ja Leedu vahel võib leida ühiseid jooni, kui räägitakse 20. sajandi võõrvõimu kogemisest või hiljutistest liitumistest NATO ja Euroopa Liiduga. Ajaloos, keeles ja nüüd ka majanduses on aga Balti riigid väga erinevad ning Eesti on jätab järjest rohkem naaberriike selja taha.
Läti ega Leedu ei oota majanduskasvu enne 2011 aastat. Läti majandus on finantskriisi tõttu eriti palju kannatada saanud ning märtsis kukkus kokku riigi valitsus. Eesti majandus on aga juba paranemas, rahandusministeerium prognoosib 2010 aastal 1-protsendilist kasvu. Paranemismärgid on ilmunud paljuski tänu suurenevale ekspordi hulgale, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 17 protsenti.
Eesti on läbi ajaloo olnud rohkem mõjutatud oma põhjanaabrite Soome ja Rootsi poolt, seda nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Põhjamaade investeeringud on aidanud kõiki kolme Balti riiki, kuid Läti on olnud samal ajal tugevalt mõjutatud Venemaa ning Leedu Poola poolt.
(Estonia: The Baltic Exception, Justin Vela, Bloomberg Businessweek, 4.6)

Estonia to Win Backing for Euro Amid ECB Concerns, Draft Shows

Hoolimata Euroopa Keskpanga hoiatusest Eesti inflatsioonitaseme jätkusuutlikkuse suhtes, kinnitatakse Eesti järgmisel nädalal 17. eurotsooni liikmeks.
Euroopa Keskpanga arvates on Eestil raske makromajanduslikku tasakaalutust, selle hulgas inflatsioonitaseme tõusu vältida. Kuna ülejäänud kriteeriumid on aga täidetud, siis peab lihtsalt olema endiselt valvas inflatsioonimäära ning rahanduspoliitika suhtes.
Eesti liitumine eurotsooniga märgib tõenäoliselt viimast laienemist mitmeks aastaks. Leedu ja Läti, kes peaksid olema järgmised, taotlevad liitumist 2014. aastal, Poola ja Tšehhi pole veel tähtaegu seadnud.
(Estonia to Win Backing for Euro Amid ECB Concerns, Draft Shows, James G. Neuger, Bloomberg Businessweek, 4.6)

Estonia set to be 1st ex-Soviet republic in OECD

Eesti allkirjastas neljapäeval esimesena endistest nõukogude riikidest lepingu liitumaks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD). Eesti sai kutse Pariisis asuva organisatsiooniga liitumiseks koos Iisraeli ja Sloveeniaga käesoleva aasta maikuus pärast 2007. aastal alanud liitumisläbirääkimisi. OECD peasekretär Angel Gurria arvas, et praegused liikmed saavad õppida Eesti hiljutistest kogemustest majanduskriisist väljatulemisel ning kiitis riigi läbipaistvat ja avatud majandust.
Peaminister Andrus Ansip ütles, et liitumine on Eesti jaoks väga oluline, kuna see näitab, et meie arengut väärtustatakse ning Eesti harjumusi peetakse küllalt headeks, et neid teiste liikmesriikidega jagada.
Eesti, Iisraeli ja Sloveenia liitumine viib OECD liikmete arvu 34-ni.
Angel Gurria rõhutas ka Venemaa liikmeks astumise tähtust, kuid eelmisel aastal alanud läbirääkimised on alles käimas.
(Estonia set to be 1st ex-Soviet republic in OECD, Jari Tanner, Bloomberg Businessweek, 3.6)

Veel kajastusi Eesti liitumisest OECD-ga:

Eesti peaminister Andrus Ansip andis 27. mail Pariisis OECD-ga liitumise tseremoonia järel intervjuu telekanalile CNN (Quest Means Business, interview with Richard Quest). Intervjuud saab kuulata allolevalt aadressilt :
http://mms.tveyes.com/Transcript.asp?StationID=105&DateTime=5/27/2010+7:...

Lisaks andis Andrus Ansip intervjuu Reutersile. (Estonian Prime Minister, Andrus Ansip, talks to Reuters Insider at the OECD Ministerial Meeting about Estonia joining the Eurozone. Thomson Reuters (5/28/2010)

EARTHTIMES
European Parliament committee backs Estonia's euro bid

Europarlamendi komisjon tegi avalduse, et Eesti on eurotsooni riikide võlakriisist hoolimata valmis euroga liituma.
Eesti soov euroalaga liitumiseks on juba heakskiidu saanud, nüüd oodatakse vaid liikmesriikide poliitilist otsust ala laiendada.
Eesti on tsooniga liitumiseks vajalikud kriteeriumid täitnud hoolimata majanduskriisist ning erinevalt teistest euroala liikmetest paistab ta silma kaalutleva rahanduspoliitikaga.
Pärast tippkohtumist 17. juunil teevad euroala rahandusministrid oma lõpliku otsuse 13. juulil.
EP häältel pole küll ametlikku kaalu, kuid need avaldavad poliitilist survet liikmesriikidele, et Eesti liitumine heaks kiita.
(European Parliament committee backs Estonia's euro bid, EarthTimes, 2.6)

THESTREET
New EMU Member Seen Before Another Exits

Levinud on jutud, et Kreeka ja Saksamaa võivad eurotsoonist välja astuda. Pressi sõnul on ka Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ähvardanud eurost loobuda. Ajal, mil eurotsoon seisab silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega, liigutakse suunas, et Eesti võtab jaanuaris 2011 euro kasutusele. Euroopa keskpank on aga mures Eesti jätkusuutlikkuse pärast hoida inflatsioonitaset kontrolli all, mis praegu pärast suurt langust alates 2008. aastast on 2,9 protsenti.
(New EMU Member Seen Before Another Exits, TheStreet, 2.6)

EURASIA REVIEW
Ecofin To Support Estonia's Entry Into Euro Zone In 2011

Euroopa Liidu rahandusministrid plaanivad toetada Eesti ühinemist euroalaga. Otsuse taustaks on Euroopa Komisjoni ja Keskpanga antud positiivsed raportid. Kava kohaselt teeb Ecofini presidendi kohta hoidev Hispaania majandus- ja rahandusminister Euroopa Nõukogu presidendile ettepaneku kiita heaks Eesti liitumine euroalaga. Euroala laiendamist arutatakse 17. juunil Brüsselis toimuval EL liidrite kohtumisel.
(Ecofin To Support Estonia's Entry Into Euro Zone In 2011, Eurasia Review, 6.6)

MARKET NEWS
Estonia Set To Gain EU Fin Min Approval For Euro Adoption

Eesti astub taas sammu eurole lähemale. Euroopa Liidu riikide rahandusministrid on valmis toetama Eesti euroalasse vastuvõttu. Erinevalt Euroopa Komisjoni kiitvast hinnangust juhib Euroopa Keskpank aga tähelepanu vajadusele hoida Eestis madalat inflatsioonitaset. Eesti rahandusministri Jürgen Ligi sõnul pole Eestil võimalust endale kõrget inflatsiooni lubada, lisades, et Euroopa Keskpank on uute riikide liitumisel alati juhtinud tähelepanu vajadusele hoida madalat inflatsioonitaset.
(Estonia Set To Gain EU Fin Min Approval For Euro Adoption, Market News, 8.6)

FXSTEET.COM
Estonia: Inflation on the rise

Eesti tarbijahinnaindeks kavas aastasel baasil 3 protsenti, mis on vähem kui ennustatud 3,4 protsenti. Edaspidi kasv ilmselt kiireneb, selle põhjuseks on maavarade hinna tõus maailmaturul. Seega vaatamata nõrgale sisemaisele nõudlusele, võivad välised tegurid hindu ülespoole suruda.
(Estonia: Inflation on the rise, Violeta Klyviene, FxSteet.com, 7.6)

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON POST
On CD: Baltic Runes

Ainuüksi Ameerika koorides on kokku 42,6 miljonit lauljat ning koorimuusika on populaarne nii esitajate, loojate kui ka kuulajate seas.
Palju meeldivad muusikat võib leida ka CD-lt Baltic Runes, mis on valminud Paul Hillieri ning virtuoosse Eesti Filharmoonia Kammerkoori koostööna. Tegemist on juba üheteistkümnenda roki sugemetega muusikaplaadiga, mis sellest koostööst valmib.
Muusika on inspireeritud Skandinaavia tugevatest laulutraditsioonidest ning laule on nii Põhjamaade kui Eesti heliloojatelt.
Eesti heliloojatest on plaadil esindatud Veljo Tormis paladega „Piiskop ja Pagan“ ning „Laulusild“.
(On CD: Baltic Runes, Tom Huizenga, The Washington Post, 8.6)

NEW YORK TIMES
Estonia Raises Its Pencils to Erase Russian

Artiklis Tallinna parimate koolide hulka nimetatud Pae Gümnaasiumi õpetajad räägivad oma hirmudest seoses keeleinspektoritega. Inspektorid ei ole huvitatud sellest, mida õpetajad küsimustele vastavad, neid huvitab vaid, et vastus oleks grammatiliselt korrektne. Eesti viib läbi kampaaniat, tõstmaks oma põliskeele staatust. Seetõttu on paigad nagu Pae Gümnaasium, kus lapsi on aastaid üksnes vene keeles õpetatud, muutunud „lingvistilisteks lahinguväljadeks“. 2008. aasta lõpus ei läbinud keeleeksamit iga kolmas Pae Gümnaasiumi õpetaja. Eksamit nimetasid keeruliseks ka need õpetajad, kes selle läbisid. Keeleinspektsiooni direktor Ilmar Tomusk ütles intervjuus ajalehele, et vene koolide õpetajate eesti keele oskus on riigi keelepoliitika jaoks väljakutse, kuna see jääb alla tasemele, mida nõutakse õpilastelt. Pae Gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar oli Tomuskiga ühel meelel, et inimene, kes antud riigis elab, peab kohalikku keelt oskama. Samas jagab ta oma alluvate muret, sest eksameid sooritada ei meeldi kellelegi.
(Estonia Raises Its Pencils to Erase Russian Clifford J. Levy, New York Times, 8.6)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES
Nato warns of strike against cyber attackers

NATO kaalub sõjalise jõu rakendamist vaenlaste vastu, kes liikmesriikidele küberrünnakuid korraldavad. Avaldus järgneb reale Venemaaga seotud rünnakutele NATO liikmete vastu ning ka kasvavale ohule Hiina poolt.
Madeleine Albrighti juhitud meeskonna ettekandest tuleneb, et küberrünnak NATO riigi tähtsale infrastruktuurile võrduks relvastatud rünnakuga. NATO Artikkel 5-s on aga kirjas, et relvastatud rünnakut ühe või rohkemate NATO riikide vastu võetakse kui rünnakut kõikide riikide vastu.
Hetkel kaalub NATO, kui tõsine rünnak peaks olema, et vasturünnak õigustatud oleks ning millist sõjalist jõudu ja kelle vastu kasutada.
Organisatsiooni juristid ei näe vajadust praegust põhikirja muuta, kuna küberrünnaku tagajärjed võivad olla relvastatud kallaletungiga samaväärsed.
Muret tekitavad Lissaboni tippkohtumisel toimunud rünnak ning viimastel aastatel Eesti ja Gruusia vastu suunatud rünnakud. Samuti on põhjust kartuseks kogu Euroopa teabeametitelt tuleva info põhjal, mis hoiatab küberünnakute eest Venemaa ja Hiina poolt.
(Nato warns of strike against cyber attackers, Michael Smith and Peter Warren, The Times, 6.6)

THE ECONOMIST
Europe View: Euro plus one

Pärast 2. juunil saadud heakskiitu Europarlamendi majandus- ja rahanduskomisjonilt liigub otsuse tegemine Eesti euroalaga liitumise üle liikmesriikide rahandusministritele.
Kuigi Eesti sisemajanduse koguprodukt on vähem kui 1 protsent Euroopa Liidu omast ja kvantitatiivsel tasandil Eesti liitumine ühise valuuta usaldusväärsust ei suurenda, nagu seda teeks näiteks Rootsi või Taani liitumine, ei ole ka ohtu, et Eesti seda vähendaks.
Kui Eesti ühtäkki kokku variseks, oleks välja aitamise kulud imepisikesed võrreldes kuludega, mis lähevad Lõuna-Euroopa riikide toetamiseks.
Eesti liikmelisus näitaks hoopis seda, et EL ja eurotsoon on reeglipõhise olemusega ning otsuseid tehakse printsiipide ning väärtuste põhjal, mitte puhtalt poliitilistel alustel.
Eesti täidab erinevalt praegustest liikmesriikidest avaliku sektori rahandusnõudeid ning Eesti liikmesriigina mitteaktsepteerimine tooks kaasa suure kahju ning kogu eurotsooni usaldusväärsus kannataks.
Eesti entusiasm, mis paljusid hämmastab, on tingitud Eesti krooni fikseeritusest euroga. Selle seotuse tõttu kogeb Eesti juba eurotsooni kahjusid, kuid kogu kasu mitte. Kroonist loobumine on küll raske, kuid edasine integreerumine lääne liitudesse (EL, NATO, Schengen ning hiljuti OECD) on Eesti jaoks oluline.
Küsimuseks on veel vaid see, kui kiiresti paraneb riik kinnisvarabuumile järgnenud majanduslangusest. Loodetavasti on varsti põhjust ka eurodes tähistamiseks, mitte lihtsalt nende kasutamiseks.
(Europe View: Euro plus one, E.L., The Economist, 2.6)

FINANCIAL TIMES
Estonia wins approval to join eurozone

Euroopa Liidu rahandusministrid toetasid Eesti liitumist euroalaga. Järgmisel nädalal kiidavad liitumise tõenäoliselt heaks ka ELi valitsusjuhid. Eesti liitumist arutatakse eurotsooni jaoks kriitilisel ajal. Varem spekuleeriti, et kriisis vaevlev rahaliit võib otsustada Eesti liitumise edasi lükata ja tehtavas otsuses nähti proovikivi ELi valmisolekule euroala laiendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopasse. Euroopa Keskpank on avaldanud kahtlusi Eesti suutlikkuse üle hoida inflatsiooni stabiilsena. 2008. aastal oli inflatsiooni määr Eestis enam kui 10 protsenti. Sellele vaatamata olid euroametnikud Brüsselis Eesti liitumise osas toetaval seisukohal. Taanis asuva Danske Banki analüütikute hinnangul põhines Eestile osaks saanud toetus pigem poliitilistel, mitte majanduslikel argumentidel. Teiste sõnul oleks olnud keeruline Eesti euroalast välja jätta, sest selle maa majandusnäitajad on paremad, kui enamikul praeguse euroala liikmetel.
Laienemise toetajad hoiatasid, et Eesti taotluse tagasilükkamine võiks saata hävitava signaali teistele kandidaatriikidele, näiteks kriisis vaevlevatele Lätile ja Leedule, mis viivad praegu läbi valusaid reforme, et võtta euro kasutusele aastast 2014. Ühisraha on atraktiivne eesmärk mitmetele endise idabloki riikidele kindlustamaks oma positsioone Euroopa Liidus.
(Estonia wins approval to join eurozone, Nikki Tait and Andrew Ward, Financial Times, 9.6)

SHARECAST
Sarantel to outsource manufacturing to Estonia

Mobiiliantennide valmistaja Sarantel soovib kulude vähendamise eesmärgil tootmist teenusena sisse osta Eestist. Allkirjastati leping Elcoteqiga, et osta neilt monteerimis-, testimis- ning tarnimisteenust.
Sarantel toodab antenne, mida kasutatakse seadmes SkyCaddie, et näidata golfimängijatele, kui kaugel on auk ning samuti militaarseadmetes.
Teenuste sisseostmisega Eestist loodetakse kokku hoida 500 000 inglise naela aastas.
Firma praegune tehas jääb endiselt töötama Wellingborough’sse, kus aga ei soovitud tootmist laiendada.
Teadaanne ilmus samal päeval, kui Sarantel avaldas maksude-eelse kahjumi, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli tõusnud 1,3 miljonilt naelalt 1,5 miljonile naelale.
(Sarantel to outsource manufacturing to Estonia, Rory Gallivan, ShareCast, 2.6)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Falsche Lässigkeit

Ei ütlemine pole Euroopa rahaliidus enam moes. Ka eurotsooni laienemisläbirääkimistel mõistetakse reeglite range tõlgendamine hukka, vaatamata negatiivsetele kogemustele Kreekaga. Nii saab Eestist hoolimata Euroopa Keskpanga reservatsioonidest rahaliidu 17. liikmesriik. Eesti majandus on küll korras ning riigivõlg kadestamisväärselt väike, kuid sellegipoolest tuleks liitumist edasi lükata. Eesti täidab inflatsioonikriteeriumi ainult tänu raskele majanduslangusele. Eestil poleks liitumise edasilükkamisega erilisi probleeme tekkinud, tõenäoliselt oleks riik peatselt uuele katsele saanud minna. Euro jaoks oleks äraütlemine olnud väärtuslikuks signaaliks, et rahaliidu reeglitest peetakse tulevikus kinni.
(Falsche Lässigkeit, Stefan Ruhkamp, FAZ, 9.6)

Estland bekommt den Euro

Eesti võib 17. riigina euro kasutusele võtta – nii otsustasid teisipäeval ELi rahandusministrid. Eurogrupi president Jean-Claude Junckeri sõnul on Eesti teinud olulisi edusamme. „Otsus langetati objektiivsete kriteeriumide põhjal,“ ütles EK rahandusvolinik Olli Rehn. Eesti on eelarvepoliitikas kõigile eeskujuks. Euroopa Keskpank kahtleb, kas Eesti suudab inflatsioonikriteeriumit jätkusuutlikult täita. Kõik teised kriteeriumid täidab Eesti probleemideta. Nüüd vajab Eesti liitumisele eurotsooniga veel vaid ELi riigipeade ja valitsusjuhtide heakskiitu, see on aga formaalsus. Eesti krooni kurss eurole üleminekul määratakse juulis.
(Estland bekommt den Euro, hmk./ruh., FAZ, 9.6)

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Dem euro ganz nah

Eestist on saamas eurotsooni 17. liikmesmaa, just nüüd, mil rahaliit ohtlikult vaarub. Kahtlusi ei tekita see mitte ainult Brüsselis, vaid ka eestlastes. Reportaaž Tallinnast ja Tartust. Kirjeldatakse Eesti majandusolukorda, sõna saavad ettevõtjad, tudengid, majandusminister Juhan Parts ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.
(Dem euro ganz nah, Steffen Uhlmann, SZ, 29/30.5)

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Der Klang des Kummers

Hagia Eirene, jumaliku rahu kirik oli üks vanemaid Konstantinoopoli kirikuid ja seega justkui ortodoksia häll. Kirikus valitseb auväärne sakraalne atmosfäär, mis pole aga tingitud konkreetsetest religioossetest kujunditest. See on ideaalne paik Arvo Pärdi muusika esitamiseks. Kirikus toimus Pärdi heliteose „Aadama itk“ esiettekanne. Türgi president Abdullah Gül andis seoses tellimustööga Pärdile üle Istanbuli muusikafestivali elutööauhinna. Teose kandsid ette Borusani sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia kammerkoor ning vokaalansambel Vox Clamantis Tõnu Kaljuste juhatusel.
(Der Klang des Kummers, Hans-Jürgen Linke, Frankfurter Rundschau, 9.6)

Ausgerechnet Estland

Kui tuli uudis, et Eestist saab eurotsooni 17. liikmesriik, võisid paljud mõelda: kas tõesti just praegu, keset kõige sügavamat kriisi? Vastus peab aga olema ühemõtteline „ja“. Rahaliit on avatud ühendus. Kui kriteeriumid on täidetud, võib iga ELi liikmesriik eurotsooni astuda. Ning seejuures pole oluline, et Euroopa Keskpank kardab juba praegu, et Balti riik võib karme inflatsioonikriteeriume peagi rikkuda. Lõppude lõpuks ei täida peaaegu ükski rahaliidu liige hetkel liitumistingimusi. Võib-olla suurendab see isegi usaldust euro suhtes, kui rahaliit keset kriisi uue liikme vastu võtab.
(Ausgerechnet Estland, Werner Balsen, Frankfurter Rundschau, 9.6)

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Jetzt amtlich: Estland kriegt den Euro

Keset võlakriisi näitasid ELi rahandusministrid Eesti liitumisele eurotsooniga rohelist tuld. EL tahab sellega näidata, et ühisvaluuta on atraktiivne ning kõik ELi liikmesriigid võivad selle kasutusele võtta kui soovivad. Eurotsooni järgmist suurt laienemist on oodata 2014. aastal. Eurogrupi kohtumisel tekitas Prantsusmaa segadust, kuna riik väljendas otsuse suhtes kahtlusi. Samas olid need pigem seotud sellega, kas samal ajal kui arutletakse stabiilsuspakti rakendamise üle, on võimalik rahaliitu uusi liikmeid vastu võtta. Hiljem ütles Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde, et on väga rahul Eestis eurokõlblikkuse saavutamiseks läbi viidud reformidega. Eesti rahandusministri Jürgen Ligi sõnul mõjutavad eurotsooni probleemid Eestit igal juhul, seega on parem rahaliitu kuuluda ning sellest ka kasu saada.
(Jetzt amtlich: Estland kriegt den Euro, Peter Ehrlich, FTD, 9.6)

HANDELSBLATT
Estland bekommt den Euro

Eesti on juba lasknud euromünte valmistada ning on seega varustatud. Aasta vahetudes võib kõige põhjapoolsem Balti riik vaatamata Euroopa Keskpanga kahtlustest ühisvaluuta kasutusele võtta. Nii otsustasid ELi rahandusministrid. Euroopa Keskpangale valmistavad eelkõige muret jooksevkonto defitsiit ning inflatsioon. Seejuures on Eesti aga ELi musterõpilane. Eesti edu põhjuseks on enneolematu kokkuhoiukuur ning ilmselt kõige liberaalsem majandus ELis.
(Estland bekommt den Euro, Mathias Brüggmann, Handelsblatt, 9.6)

DER TAGESSPIEGEL
Währungsexperte: "Der Euro-Raum braucht Estland nicht"

Intervjuu Bonni ülikooli Rahvusvahelise Majanduspoliitika instituudi emeriitprofessor Manfred Neumanniga. Neumann ütleb, et Eesti jaoks on euroalaga liitumine kasulik pigem poliitilises kui majanduslikus mõttes. Eesti kannatas kaua Nõukogude Liidu mõju all ning ka praegu on tal Venemaaga lahkarvamusi piiri küsimustes. Rahaliiduga liitudes jõuab Eesti kindlasse sadamasse, ELi südamesse. See on Eesti poliitikute jaoks olulisim punkt. Eesti võetakse eurotsooni, kuna Euroopa poliitikute arvates ei avalda Eesti eurole suurt mõju. Eestil on aga aastaid olnud probleeme inflatsiooniga. Seetõttu väljendas oma kahtlusi ka Euroopa Keskpank – inflatsioonikriteerium pole täidetud. Eesti pole muidugi Kreeka. Mis puudutab riigivõlga, siis on Eesti viimased 8, 10 aastat käitunud täiesti eeskujulikult, samuti on riigi eelarvedefitsiit väga väike. Riigi rahanduspoliitika on väga korralik. Aga ka väikese riigi vastuvõtmine võib tohutut peavalu valmistada. Finantsturgude jaoks ei mängi Eesti liitumine eurotsooniga erilist rolli. Eurogrupi president Jean-Claude Juncker kuulutab seda kui signaali stabiilsusest; pigem on see märk poliitika üldisest hooletusest, kuna kedagi ei huvita, kui palju riike euro ümber koguneb ning kas sellega seotud ohud on hallatavad või mitte. Ka Eesti puhul ei saa kindel olla, et seal ühel päeval hoopis teistsugust poliitikat ei aeta.
(Währungsexperte: "Der Euro-Raum braucht Estland nicht", Intervjuu, Der Tagesspiegel, 9.6)

DER SPIEGEL
Härter und bescheidener

Kunagi Nõukogude Liitu kuulunud Eesti näitab Kreekale, kuidas on võimalik kriisist välja tulla: Tallinn viis ellu kokkuhoiukava ning tahab isegi eurot kasutusele võtta. Artikkel kirjeldab Eesti majanduslikku hetkeolukorda ning buumiaega. Illustreerivaks näiteks on toodud endine kaitseministeeriumi pressiesindaja Meeli Hunt, kellel on selja taga Eestile tüüpiline karjäär: kiire tõus pärast Eesti iseseisvumist 1991. aastal, kui kõik võimalik tundus. 2008. aastal aga niisama järsk kukkumine, kui majanduskasv äkitselt peatus. Eesti hakkas pärast taasiseseisvumist ajama Euroopa ilmselt kõige liberaalsemat majanduspoliitikat, mis tingis buumiaastatel kahekohalised kasvunäitajad, aga pärast ränka majanduslangust ka enneolematu kokkuhoiukava. Vaid aasta jooksul suutis Eesti riigi majanduse eurokõlblikuks seada. Edu hinnaks on aga 137 000 töötut, 1,3 miljoni elanikuga Eestis teeb see töötusemääraks 19,8 protsenti. Eestis pole aga toimunud ühtegi meeleavaldust. Ehk on kannatlikkus tingitud sellest, et hoolimata kriisist pole riigil kunagi paremini läinud: Eesti on iseseisev, elatustase on viimastel aastatel tohutult tõusnud ning mälestus nõukogude ajast elab ikka veel edasi. Kas aga eestlased tahavadki veel üleüldse eurot? Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ilma igasuguse kahtluseta: „Ühisvaluuta loob stabiilsust ja usaldust, eriti nii väikese riigi jaoks nagu Eesti.“
(Härter und bescheidener, Jan Puhl, Der Spiegel, 31.5)

Veel artikleid euro teemal

Estland kann den Euro einführen, dpa/jl, Die Welt, 8.6

Estland bekommt den Euro, Rtr, Frankfurter Rundschau, 9.6

Estland kann den Euro einführen, Dpa, Der Tagesspiegel, 8.6

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

Estland und der Euro, APA, Der Standard, 9.6

Estland führt 2011 den Euro ein, APA, Der Standard, 8.6

Grünes Licht der Minister: Estland wird 17. Euro-Land, Ag., Die Presse, 8.6

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

Estland kann den Euro einführen, sda/dpa, Neue Zürcher Zeitung, 8.6

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
L'Estonie, exemplaire par ses comptes publics, s'apprête à intégrer la zone euro

Euroraha Eestis veel käibel ei ole, kuid rahvusmüntide kujundus on juba varakult välja valitud. Eesti soov euroalaga liituda ei ole vähenenud, kuigi, pisukest ärevust tekitab Kreeka kriis ka siin. Tallinnas tegutsev ettevõtja Jaan Puusaag kinnitab, et põhjamaa inimestena armastavad eestlased reegleid, distsipliini, stabiilsust. Statistilisi andmeid siin ei võltsita. Puusaag arvab, et tema ettevõtte tegevust euro tulek otseselt ei mõjuta, pigem on see psühholoogiliselt oluline. „See on võimalus meie väikesel riigil eristuda.“
Viimastel aastatel on Eestit tabanud sügav majanduslangus, SKT vähenes 2009. aastal 14,1 protsenti, tööpuudus kerkis kõrgustesse. Sellele vaatamata on Eesti võtnud kasutusele radikaalseid meetmeid viimaks oma majandus vastavusse eurokriteeriumidega. On tõstetud makse, külmutatud avaliku sektori kulutused, langetatud palku… Majandusminister Juhan Partsi sõnul on isegi ministrid leppinud 20 protsendise palgalangusega. Ometi ei ole raske olukord põhjustanud streike ega meeleavaldusi. Kuid miks tahavad eestlased praeguse kriisi tingimustes euroalaga liituda? Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul on kroon juba niikuinii euroga seotud. Ametlike rahaliidu liikmetena saaks Eesti aga õiguse ka euroala puudutavates otsustes kaasa rääkida.
(L'Estonie, exemplaire par ses comptes publics, s'apprête à intégrer la zone euro, Marie de Vergès, Le Monde, 27.5)

L'Estonie passera à l'euro en 2011

Luksemburgis kohtunud Euroopa Liidu rahandusministrid andsid Eesti euroalaga liitumisele rohelise tule. Komisjon andis oma soovitusest teada juba maikuus. Uue laienemise peavad formaalselt heaks kiitma veel riigipead ja valitsusjuhid. Peale kõiki protseduure saab Eestist 17. euroala riik ja ühtlasi kolmas endise idabloki riik, kus euroraha kasutusel. Varem on eurotsooniga liitunud Slovakkia (2009) ja Sloveenia (2007). Euroraha kasutuselevõtuks peab riik vastama teatud kriteeriumidele, Eesti on tänaseks kõik tingimused täitnud, kuid Euroopa Keskpank hoiatab Eestit kõrge inflatsiooniohu eest pikemas perspektiivis.
(L'Estonie passera à l'euro en 2011, Le Monde, 8.6)

Eesti euroalaga liitumist kajastasid veel järgmised väljaanded

Euro: feu vert pour l'Estonie, AFP, Le Figaro, 8.6

Feu vert à l'entrée de l'Estonie dans la zone euro, LesEchos.fr, Les Echos, 9.6

EcoFin : la zone euro ouvre ses portes à l'Estonie, Reuters, Les Echos, 8.6

L’Eurogroupe approuve l’adoption de l’euro par l’Estonie en 2011, Euronews, 8.6

INTELLIGENCE ONLINE
L’OTAN aligne les brigades virtuelles

NATO korraldas mai alguses virtuaalõppused Baltic Cyber Shield. Üritus toimus Tallinnas asuva NATO Kooperatiivse Küberkaitse Keskuse egiidi all. Keskusega on tänaseks liitunud Saksamaa, Itaalia, Sloveenia, Hispaania, USA ja kolm Balti riiki. Peagi liituvad Ungari ja Türgi. Prantsusmaa liitub tõenäoliselt lähiaastail. Keskus vahendab küberekspertide vahel infot ja korraldab koolitusi. 2007. aastal sattus interneti laialdase kasutamise poolest kuulus Eesti ulatuslike küberrünnakute ohvriks. Sealt alates on ta hoidnud küberkaitse valdkonnas Euroopas juhtpositsiooni.
(L’OTAN aligne les brigades virtuelles, Intelligence Online, 27.5)

LA LETTRE
L’Estonie, capitale du web européen?

Eesti konkureerib Prantsusmaaga Euroopa Liidu IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks saamise nimel. 2004. aastal ELiga liitunud Eesti on uute tehnoloogiate rakendamises Euroopas esirinnas. Eesti välisminister Urmas Paet kohtus Tallinnas EP õigusküsimuste ja kodanike õiguste komitee variraportööri Alexander Alvaroga, kellega räägiti agentuuri rajamisega seonduvast. Paet tutvustas Alvarole Eesti valmisolekut saada IT-agentuuri asukohamaaks. Eesti on teatanud valmisolekust investeerida agentuuri loomisesse 20 miljonit eurot. Urmas Paet kinnitas, et kui uus organ Eestisse luuakse, on nad valmis Prantsusmaaga koostööd tegema.
(L’Estonie, capitale du web européen?, La Lettre, 8.6)

MEDIA +
L’Estonie veut accueillir la future agence de l’UE pour l’Internet

Edumeelse IT-riigina tuntud Eesti soovib saada Euroopa IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks. „Eesti loodab, et IT agentuur luuakse siia,“ kinnitas 4. juunil Tallinnas Euroopa Parlamendi õigusküsimuste ja kodanike õiguste komitee variraportööri Alexander Alvaroga kohtunud välisminister Urmas Paet. Uue agentuuri loomisel võistleb Eesti Prantsusmaaga. Urmas Paet kinnitas, et kui agentuur luuakse Eestisse, on eestlased valmis igakülgseks koostööks prantslastega. Otsus Euroopa Liidu IT-agentuuri loomise kohta tehti möödunud aastal Brüsselis. Agentuur peaks olema töös 2012. aastal.
(L’Estonie veut accueillir la future agence de l’UE pour l’Internet, Media +, 7.6)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viro luopuu palavastakivestä

Eesti elektritootmises väheneb tasahilju keskkonda saastava põlevkivi osa. Seda korvatakse tuuleenergiaga ning põlevkivist õli tootes. CO2 emissioon on Eestis alates 1990ndast aastast vähenenud poole võrra, kuid sellest ei piisa. ELiga kokku lepitud üleminekuperiood lõpeb Narva elektrijaamades 2016. aastal. Selleks ajaks asendatakse nõukogudeaegsed tootmisüksused uutega või moderniseeritakse. „Üks viimaste aegade suurematest investeeringutest ulatub saja miljoni euroni. See vähendab oluliselt vanade tootmisüksuste mõju keskkonnale ning võimaldab tulevikus tootmist jätkata praeguses mahus,“ ütleb Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas. Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul pole põlevkivile lähiajal käegakatsutavat alternatiivi. „Põlevkivi tagab Eesti energiajulgeoleku viieks kuni kümneks aastaks,“ ütleb Liive. Pikemas perspektiivis moodustab põlevkivist toodetud energia elektritarbimises kõige rohkem poole. Eesti Energia kliendid võivad teha oma valiku juba praegu. Klient võib sõlmida lepingu ainult taastuvenergiaallikatest toodetud elektri tarbimiseks, makstes sel juhul kõrgemat hinda. Ülemöödunud aastal – sellest ajast pärinevad kõige värskemad andmed – moodustasid taastuvenergiaallikad Eesti energiatarbimises 13 protsenti. Eesti energiaturul puhuvad muutustetuuled. Tuulegeneraatorite arvu tahetakse lähiaastatel kuuekordistada. Riigi energiamajanduse arengukava näeb ette põlevkivi osa vähendamist elektritootmises neljandiku võrra kaheksa aasta jooksul. See aga ei tähenda põlevkivist loobumist. Eesti Energia ehitab koos Soome ettevõtte Outoteciga Narva uut õlitehast. Ettevõtted plaanivad põlevkivist õli rafineerimise tehnoloogiat viia ka Jordaaniasse, kus on suured kasutamata põlevkivivarud.
(Viro luopuu palavastakivestä, Kaja Kunnas, HS, 7.6)

Öljyturma pyrittävä torjumaan ennalta

Mehhiko lahe naftakatastroof on muuhulgas ka tõsine meeldetuletus Läänemere-äärsetele riikidele. Naftaõnnetuse risk on kasvanud ennekõike kitsal Soome lahel, millest on saanud Venemaa naftaekspordi põhiliin. Kõige suurem on risk Soome lahe idaosas ning Helsingi ja Tallinna lähedal laevateede ristumiskohas, õudusunenäoks on laevade kokkupõrge. Artiklis on kirjeldatud võimalikke musti stsenaariume ning meetmeid, mida oleks tarvis rakendada. Tõsise naftaõnnetuse tõrjumiseks oleks vaja veel viit laeva: Soomel üht, Venemaal kaht ning Eestil kaht.
(Öljyturma pyrittävä torjumaan ennalta, Juhtkiri, HS, 3.6)

Viron pääsy euroalueeseen nosti pari soraääntä

Euroala rahandusministrid otsustasid, et Eestist saab järgmise aasta algusest eurotsooni 17. liikmesmaa. Debatt ei kulgenud aga päris ilma ebakõladeta. ELi allikate teatel väljendas eelkõige Prantsusmaa, aga ka Hispaania kahtlusi, kas eurotsooni laienemine on praeguses kriisiolukorras kõige mõistlikum. Prantsuse diplomaatilised allikad väitsid teisipäeval, et kahtlusi tekitasid tehnilised detailid, kuid nendes on nüüd selgusele jõutud.
(Viron pääsy euroalueeseen nosti pari soraääntä, HS, 9.6)

TURUN SANOMAT
Vihulan kartanoiden uusi uljas elämä

Kaunis suveparadiisis Vihulas asub kolm omanäolist mõisakaunitari – Palmse, Sagadi ja Vihula mõis. Restaureeritud mõisatest tuntuim on ehk barokne Palmse mõis. „Veel umbes 100 aastat tagasi oli Eestis veel üle 1100 mõisa, kuid tasahilju hakkasid need lagunema. Taastamisinnustus sai 1970ndatel Palmses alguse, kuid liiga paljud mõisad olid selleks ajaks juba hävinud,“ räägib EASi turismiesindaja Soomes Toomas Tärk. Hurmava roosades toonides Sagadi mõisa hooned paiknevad ebasümmeetriliselt. See on üks vähestest rokokoo stiilis ehitatud ehitistest Eestis ning selle ajalugu on teada 15. sajandi keskpaigani. Sagadi mõis läks 1970ndate lõpus Eesti metsamajandi kätte, kes on korda teinud ja restaureerinud ühtekokku 18 ehitist. Mõisa endises viljaaidas ja vankrikuuris tegutseb veel praegugi riigi ainus metsamuuseum. Vihula mõisas asub kaasaegne, country club’i stiilis hotell. Mõisa ruumid on restaureeritud aastate jooksul võimalikult täpselt, kuid ajalooline miljöö ei takista mõisa kaasaegset kasutamist.
(Vihulan kartanoiden uusi uljas elämä, Heidi Pyhälahti, TS, 2.6)

Rakveren keskiaika tarjoaa elämyksiä koko perheelle

Eesti suuruselt viies linn Rakvere on kaunis ja omapärane. Rakveres tuleks kahtlemata käia keskaegses kivilinnuses ning vaadata ka Tarva kuju. Rakvere linnus sobib külastamiseks hästi kogu perele, sest seal leidub tegevust ka lastele. Rakvere on tuntud ka kui Euroopa kõige väiksem teatrilinn.
(Rakveren keskiaika tarjoaa elämyksiä koko perheelle, Heidi Pyhälahti, TS, 2.6)

Lähellä lumoavat Käsmu ja Altja

Lahemaa rahvuspargi külastajal ei sobi mööda minna Käsmu külast, mida tuntakse Eesti ajaloos ka kaptenite külana. Külal on oluline koht mereajaloos: Käsmus tegutses aastatel 1884–1931 muuhulgas Eesti merekool ning enamik tolleaegsetest laevakaptenitest on sündinud ja kasvanud Käsmus.
(Lähellä lumoavat Käsmu ja Altja, TS, 2.6)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Virolaiset rikollisryhmät erikoistuneet kultasepänliikkeiden ryöstöihin

Suurema osa Soomes tehtud kullassepaäride röövidest on toime pannud Eestist pärit kuritegelikud grupid. „See on nii ka kogu ELis. Eestis on palju kullassepaäridele spetsialiseerunud kurjategijaid, kes tegutsevad erinevates riikides,“ räägib kriminaalkomissar Seppo Sillanpää Helsingi politseist. Nende kõigi ühine joon on see, et tegevus on hästi planeeritud. „Röövi toimepanijate kinnipidamine ei tähenda midagi, kõige olulisem on saak, selle suurus. Üldiselt jagatakse saak mitmeks osaks juba röövi käigus. Seega on raskem saaki jälitada ning seda on lihtsam maalt välja viia,“ ütleb Sillanpää. Praegu saadakse harva kogu saak kätte. Sillanpää sõnul ühendab eestlaste tehtud rööve ka toimepaneku viis. Kurjategijad käivad enne paigaga tutvumas. Röövi ajal kasutatakse ärandatud autot ning röövijad on relvastatud. Sillanpää sõnul on kellassepaäride röövid selgelt vähenenud võrreldes halvimate aegadega 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses.
(Virolaiset rikollisryhmät erikoistuneet kultasepänliikkeiden ryöstöihin, Heikki Mantere, ESS, 9.6)

Palveluiden hinnoittelu vaihtelee huikeasti Virossa

Kuigi Eesti on väga väike ning vahemaad lühikesed, on hinnaerinevused suured. Artiklis on toodud näiteid erinevate teenuste hinnakääridest.
(Palveluiden hinnoittelu vaihtelee huikeasti Virossa, Ivo Laks, ESS, 3.6)

KAUPPALEHTI
Viro haluaa käsiksi suomalaisiin verotietoihin

Eesti maksuamet sooviks ligipääsu Soome maksuandmetele. Eestlastele valmistab eriti suurt muret ehitusalal tavaks saanud olukord, kus makse ei maksta kummaski riigis. Helsingis käinud Eesti „maksudelegatsioon“ loodab, et luuakse piiriülene reaalajas uuenev jälgimissüsteem. „Parem infovahetus on tulevikumuusika. Sellega on seotud palju küsimusi, nagu näiteks süsteemide tehniline sobivus, andmekaitse ning isikuandmetega seotud probleemid,“ ütles üks Eesti maksuameti revident. Soome maksuamet oli ideest huvitatud.
(Viro haluaa käsiksi suomalaisiin verotietoihin, Tuomo Heikkinen, Kauppalehti, 7.6)

Avies aloitti tilauslennot Suomesta

Eesti eralennufirma Avies on hakanud Soomes pakkuma tellimuslende. Firmat esindab Soomes Fragola OY, mis müüb Livonia Travelsi nime all ka Eesti-reise. 1991. aastal asutatud Avies opereerib aastas üle 3000 lennutunni umbes 30 Euroopa linna. Lisaks pakub firma liinilende Eesti siseturul ning on kaardistamas uusi liine lähipiirkonda. Ettevõtte palgal on umbes 70 töötajat. „Avies pakub suurepärast võimalust liikuda kodulinnast ühe hetkega ükskõik millisesse punkti Euroopas. Tihti on tellimuslend gruppidele isegi soodsam kui sõit Helsingisse ja sealne ööbimine. Usun, et lennukiga reisimine kasvab ka Soome ja Eesti vahel,“ ütleb Ville Sirviö Livonia Travelsist.
(Avies aloitti tilauslennot Suomesta, Paula Nikula, Kauppalehti, 7.6)

Vaihtelua Viroon

Paljude jaoks piirdub reis Eestisse ühe päevaga Tallinna vanalinna mõnusatel tänavatel, kuid Tallinnas ning terves Eestis on palju teisigi kohti, kus suvepuhkuse ajal ringi kolada. Paljudele võivad uueks elamuseks olla näiteks Bastioni käigud Tallinnas. Teistsuguse kogemuse osaliseks saab Patarei vanglat külastades. 21. sajandi alguses suletud vangla on suvel rahvale avatud ning moodustab osa karmist lähiajaloost. Rotermanni kvartalis võib kogu suve jooksul vaadata nostalgilist näitust nõukogude aja tehnikast. Samas on ka võimalus piiluda tüüpilisse nõukogudeaegsesse eluruumi. Artikli autor mainib külastust väärivate paikadena veel ka Piritat, Kadrioru parki ning Lahemaa rahvusparki.
(Vaihtelua Viroon, Paula Nikula, Kauppalehti, 7.6)

Viro saa euron ensi vuonna

Euro kasutuselevõtt on Eestile taas sammu võrra lähemal. ELi riikide rahandusministrid kiitsid Luxemburgis heaks Eesti liitumise eurotsooniga 2011. aasta jaanuaris. Lõpliku otsuse langetavad ühenduse peaministrid, kuid seda peetakse pigem formaalsuseks. Kreeka võlakriis pole eurotsooni laienemisplaane mõjutanud. Eurotsooni rahandusministrite juht Jean-Claude Junckeri sõnul täidab Eesti eurotsooniga liitumise tingimused ning on lubanud jätkata range majanduspoliitika ja struktuurireformidega.
(Viro saa euron ensi vuonna, Hannamari Ahonen, Kauppalehti, 9.6)

Latvia ja Liettua voivat kärsiä euro-Virosta

Kui Eesti liitub eurotsooniga võib see üldise optimismi kõrval Lätile ja Leedule ka kahju tuua. „Võimalik, et välisinvestorid hakkavad Eestit eelistama Läti ja Leedu arvel,“ tõdes Nordea panga Rootsi peaökonomist Annika Winsth, esitledes panga värsket majandusprognoosi „Baltic Rim Outlook“. Nordea korrigeeris piirkonda puudutavaid prognoose ülespoole. „Me ei arvanud, et tõus võib olla nii kiire,“ ütles Baltimaade paindlikke majandusi kiitev Winsth. Nordea panga analüüsi järgi on riikide kiire toibumine tingitud ka sellest, et Kreeka kriisi mõjud pole Baltimaadesse, Poolasse ja Venemaale jõudnud. Teisalt, kui Kreeka kriis laieneb üldiseks majandussurutiseks, on Läänemere lõunapoolsed riigid hädas, sest riikide kasvunäitajad on peaaegu täielikult seotud ekspordiga. Investorid on neis riikides ikka veel väga ettevaatlikud ning eratarbimine vindub töötuse, palgavähendamiste ja avalikus sektoris tehtud suurte kärbete tõttu.
(Latvia ja Liettua voivat kärsiä euro-Virosta, Auli Mauno, Kauppalehti, 9.6)

Viron euroliitos tuo miljoonasäästöt suomalaisille

Eesti liitumine ühisvaluutaga 2011. aasta jaanuaris võimaldab Soome ettevõtetel ja turistidel aastas säästa peaaegu kümneid miljoneid. ELi rahandusministrid näitasid Eesti eurotsooniga liitumisele rohelist tuld. „Kõige rohkem lõikavad eurost kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Eurotsooniga liitumine lubab uskuda, et Eestisse võib minna endiselt julgemini,“ ütleb Soome Kaubanduskoja juht Jukka Kero.
(Viron euroliitos tuo miljoonasäästöt suomalaisille, Tuomo Heikkinen, Kauppalehti, 9.6)

AAMULEHTI
Virossa pelätään, että euro aiheuttaa hintojen nousun

Soomet ja Eestit ühendavad keel ja kultuur saavad endale seltsiliseks kohe ka kolmanda – valuuta – kui Eesti järgmise aasta jaanuarist eurotsooniga liitub. „Kardetakse, et euro tulek toob kaasa hinnatõusu,“ ütleb Mall Oja Tallinna Ettevõtlusametist. Eesti konjunktuuriinstituut jälgib hindade muutumist. Ettevõtted peavad teatud aja jooksul näitama hindu nii kroonides kui eurodes. Ettevõtja Kimmo Linkama sõnul tekitab eurole üleminek osades eestlastes ka negatiivseid tundeid, kuna siis on näha, kui väiksed on nende palgad võrreldes palkadega ELi vanades liikmesriikides. Positiivne on euro puhul see, et ühisvaluuta tõstab Eesti väärtust rahvusvahelistel finantsturgudel. „Kindlasti lõikab eurost kasu ka Eesti turism, kuna kaupade ja teenuste hinnad on märgatavalt soodsamad kui mujal Põhja-Euroopas,“ ütleb Oja.
(Virossa pelätään, että euro aiheuttaa hintojen nousun, Kari Happonen, Aamulehti, 9.6)

TALOUSELÄMÄ
Lisää eurovalvontaa, heh, heh

Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid kokku sadade miljardite suuruse kriisiabifondi loomises hätta sattuvate eurotsooni riikide jaoks. Samas avaldati ka toetust Eesti liitumisele ühisvaluutaga järgmise aasta alguses. Eesti kroon niisiis kaob. Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid. Kuid esialgu kavandati eurot majandusliku arengutaseme ja struktuuri poolest sarnaste riikide rahaliiduks. Seda eeldust ei täidetud ka alguses, nii et selles suhtes ei riku Eesti ühtki reeglit, mida juba enne poleks rikutud.
(Lisää eurovalvontaa, heh, heh, Esko Rantanen, Talouselämä, 8.6)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

TRAVEL.RU
Остров Кихну – затерянный мир в Балтийском море

Kihnu saar on killuke Eesti kaardil, kuid vaatamata sellele on tegemist Riia lahe suurima ning Eesti suuruselt seitsmenda saarega. Saare ulatuvus on põhjast lõunasse on 7 km ja idast läände 10 km. Selle unustatud paiga püsielanikkond koosneb umbes 600 inimesest. Kuid saar paistab eredalt silma oma kultuuripärandi säilitamisega. Alates 2003. aastast kuulub Kihnu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
See on ainuke paik Eestis, kus naised kannavad igapäevaselt rahvarõivad ja elanikud peavad lugu enam kui 100 aasta vanustest rahvalauludest. Saar koosneb 4 külast, kus kõigis on olemas oma väike külapood. Need armsad poed pole pelgalt toiduainete ostmiseks – need on ka kokkusaamise paigad, kus külaelanikud muljeid vahetavad. Kõik meenutab justkui vanu häid aegu, kui välja arvata kaasaegsete võimaluste nagu traadita interneti ja kaardimakse terminalide olemasolu.
Saare ja mandri vahel toimub regulaarne praamiliiklus. Reisid saare suunas saavad alguse sadamast nimega Munalaid, mis asub kõigest 50 km kaugusel Eesti suvepealinnast Pärnust. Teekonna pikkus on alla 10 kilomeetri, seega ei võta reis aega üle ühe tund. Kindlasti tasub ära märkida, et praamil „Amelie“ on ideaalne wifi ühendus, millega ei saa uhkustada isegi säärased suured laevakompaniid nagu Viking Line või Silja Line. Ühe suuna piletihind on 40 krooni.
Saar sobib täiuslikult ühepäevasteks ekskursioonideks, kuid saare arenenud turismivaldkond võimaldab jääda ka pikemaks. Kihnus on erinevad kämpingud, maamajad ja talud, mis alati rõõmsalt külalisi vastu võtavad.
Kihnu saarel on olemas ka väike lennuväli, ilma milleta oleks saar talvisel ajal, kui meri jäätub, muust maailmast täielikult eraldatud. Lennud väljuvad Pärnu lennuväljalt.
Neile, kes naudivad kauneid „jalutuskäike“ merel või reise suurema seltskonnaga, on olemas jahi tellimise võimalus.
(Остров Кихну – затерянный мир в Балтийском море, Лина Кузмичева, Travel.ru, 7.6)

ВЗГЛЯД
Эстония меняет валюту Еврогруппа дала добро на вступление еще одной страны в еврозону

16 eurotsooni rahandusministrit tunnistasid Eesti valmisolekut saada eurotsooni liikmeks alates 1. jaanuarist 2011. Eesti on esimene Balti mere ja endistest nõukogude riikidest, kes võtab kasutusele euro. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso märkis, et Eesti täitis kõik euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused. Kuid asjatundjad on skeptilised ja tuletavad meelde, et majanduslik olukord Euroopas on väga ebapüsiv, nt. Kreekas, Hispaanias ja Portugalis. Finam Management pearaamatupidaja Aleksander Osin leiab, et Eesti jaoks ei ole hetkel kõige parem aeg eurotsooni liikmeks saada. Ta lisab ka, et kuna kriisi tingimustes püüab Eesti Pank säilitada majanduspoliitikas teatavad iseseisvust, siis võivad kohustused Euroopa Keskpanga ees talle selles mõttes kahjulikuks osutuda.
(Эстония меняет валюту, Наталья Журавлева, Взгляд, 8.6)

KM.RU
России предлагают безвизовый режим для нелегалов

Eesti peaminister Andrus Ansip tõi välja tingimused, mille alusel riik toetab viisavaba režiimi Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Vaatamata Venemaa võimuladviku üldisele positiivsele häälestatusele muutub protsess pigem Venemaa võimaliku manipuleerimise instrumendiks. Läbirääkimised viisavaba liikumise on kestnud juba 7 aastat ning jäävadki võib-olla kestma. Venemaad soovib tagada oma riigi kodanikele Euroopa Liidu kodanikega võrdsete tingimuste alusel sisenemise Schengeni viisaruumi. Lihtsustatud protseduur liikumaks Euroopa Liidu maade ja Venemaa vahel nõuab kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu.
Lihtsustatud režiim ei ole tegelikkuses vajalik ei Venemaale ega Euroopa Liidule, seega läbirääkimised võivad võtta aega aastakümneid. Kuid läbirääkimiste käigus esitatakse tingimused just Venemaale, eeldades, et viisavabadust on tarvis just neile.
(России предлагают безвизовый режим для нелегалов, Иван Романов, KM.ru, 8.6)

КОММЕРСАНТЪ
Евро в Эстонии быть

Eile Luksemburgis kokku saanud 27 Euroopa liikmesriigi majandusministrid jõudsid otsusele, et Eesti on täitnud kõik tingimused liitumiseks eurotsooniga ning riik võib ühineda 1. jaanuaril 2011. See poliitiline otsus näitab paljuski, et vaatamata euro halvale seisule pürgivad eurotsooni mitte kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid endiselt selle poole. Pikaaegsed probleemid Euroopa Liidu liikmesriikide majanduses, eurokursi langus ja Saksamaa kiire elanikkonna pealekasv ei ole suutnud lämmatada euro atraktiivsust, lootust euro helgele tulevikule.
Euroopa Liidu majandusjuhtide poolt vastuvõetud aruanne annab Eestile soovitused edasise poliitika kujundamisel. Soovitatakse kutsuda elanikke üles säästlikkusele, viia läbi mõistlikku eelarvepoliitikat ja püüelda selle poole, et sisetarbimine põhineks reaalsel tulul mitte laenul.
Eesti on tublisti täitnud kõik Maastrichti kriteeriumid. Viimaste andmete kohaselt moodustab Eesti eelarvedefitsiit SKPst 2,4 protsenti lubatud 3 protsendist ja riigivõlg on alla 9 protsenti SKPst võimaliku 60 protsendi asemel. Vaevaliselt on siiani püsinud madal ka inflatsioon, kuigi Euroopa Keskpank väljendas kartust, et riigil saab olema väga raske kontrollida tarbijahindade kasvu peale liitumist eurotsooniga.
Kuid see ei jää ainsaks raskuseks, millega tuleb silmitsi seista. Riik peab eraldama raha Euroopa Liidu kriisifondi. Ekspertide hinnangul toob jätkuva kriisi tingimustes liitumine eurotsooniga kaasa ainult peavalu. Venemaa majandusteadlane Mihhail Hazin nendib, et see on tüüpiline näide sellest, kui prestiižikasse organisatsiooni integreerimise pärast keeldusid võimud mõistlikust majanduspoliitikast. Ainukese Euroopa Liidu liikmesriigina, kus 2008-2009 aastatel ei olnud sügavat majanduslangust, toob ta välja Poola. Viimane suutis oskuslikult devalveerida oma rahvusvaluuta. Balti riigid aga loobusid sellest võimalusest euro sisseviimise perspektiivi nimel.
(Евро в Эстонии быть, Снежана Бартуль, Коммерсантъ, 9.6)

ИЗВЕСТИЯ
Эстония присоединилась к "клубу высокоразвитых стран"

Eelmisel neljapäeval allkirjastasid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni peasekretär José Ángel Gurría ja Eesti peaminister Andrus Ansip lepingu Eesti ühinemisest eelnimetatud organisatsiooniga. Eestist saab täieõiguslik OECD - mida vaatlejad nimetavad „kõrgelt arenenud riikide klubiks“ - liige käeoleva aasta lõpus pärast seda, kui leping on Riigikogu poolt ratifitseeritud.
(Эстония присоединилась к „клубу высокоразвитых стран“, Известия, 3.6)

ВЕСТИ
Пример Эстонии доказал, что кризис не смертелен

Euroopa Liidu majandusministrid kiitsid heaks Eesti soovi liituda eurotsooniga, vaatamata Euroopa Keskpanga hoiatusele, et inflatsiooni kontrolli all hoida saab olema väga raske.
UniCreditBank valuuta analüütik Vladimir Osakovski, ja raadio „Вести FM“ kommentaator Sergei Artjemov arutlevad teemal, kuidas Eesti järjepidevus on viinud riigi viimaks rahuldava lõpptulemuseni, avades ukse eurotsooni. Samuti nendivad nad, et uue liikme vastuvõtt annab märku sellest, et Kreeka ning Ida-Euroopa riikide kriis ei ole valuutat kahjustanud.
(Пример Эстонии доказал, что кризис не смертелен, Сергей Артёмов, Вести, 8.6)

ПОЛИТ.РУ
Aфинский краш-тест

Möödunud aasta kujunes Euroopa Liidu jaoks üheks raskemaks suure depressiooni aegadest saati. Just oli kriisi teravaim faas läbi saanud, kui Kreeka uus valitsus teatas, et selle aja jooksul kogunes märkamatult riigile 300 miljardi dollari suurune võlg ja riigieelarve defitsiit kasvas kolmandiku võrra. Plaan, kuidas päästa Kreeka, töötati kiirelt välja. Juhtunu sundis ELi liikmeid tõsiselt kaaluma, kuidas toetada mahajäävaid partnereid ja taastada majanduses kriisieelne seisund, vältides Kreeka kurba kogemust.
Ainult 5 ELi liikmesriiki 27st jälgis stabiilsust ja kasvu – Bulgaaria, Taani, Luksemburg, Soome ja Eesti - hoides defitsiidi alla 3 protsendi SKPst. Euroopa Liidu liikmesriikide riigieelarve defitsiidi kasvu ja pikaajaliste riigivõlgade suurenemine võib-olla suureks takistuseks eurotsooni laienemisel 3-4 aasta vältel. Ainukese erandina paistab silma Eesti, kes vaatamata kriisile säilitas stabiilsuse nii riigi rahaasjades kui ka riigi rahvusvaluuta suhtes.
(Aфинский краш-тест, Ольгa Буторинa, Полит.ру, 7.6)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

STANDARD ZA HORATA
Mikko Fritze - Near The Sea

Aastal 1985, kui näitlejanna Melina Mercouri, tolleaegne Kreeka kultuuripeaminister tuli välja ideega Euroopa kultuuripealinnast, oli Eesti vaid väike osa Nõukogude Liidust. Auväärse ajalooga iseseisvaid ning uhkeid eestlasi see olukord aga ei rahuldanud. Pärast iseseisvumist 1990. aastal alustasid nad kiirelt riigi arendamisega ning võitsid lühikese ajaga Balti ime tiitli.
Igal aastal teeb kultuuripealinnaks valitud linn uue programmi erinevate üritustega esitlemaks oma unikaalsust, ajalugu ning inimesi. 2010. aastal oli selleks Istanbul. Järgmisel aastal on aga kord Eesti pealinna Tallinna käes – puhas ja vaikne linn Soome lahe lõunakaldal. Korraldajaks olev sihtasutus on juba töötamas ning nende juhiks on noor, ideederikas Mikko Fritze. Ta on päritolult sakslane ja sündinud Soomes, kuid omab Eesti kodakondsust. Ta valdab saksa, soome, hispaania, inglise, prantsuse, horvaadi, itaalia, rootsi ning eesti keelt.
Sihtasutus asub korteris kesklinna lähedal ning maja sissepääsu kõrval on parkla korraldajate jalgratastele. Nad sõidavad jalgratastega isegi ametlikele kohtumistele, väljendades sellega üleskutset keskkonnasõbralikkusele, mis on üks osa sihtasutuse filosoofiast.
Tallinn on väga puhas ning organiseeritud linn regulaarse ühistranspordiga ning ilma liiklusummikuteta. Seda mitte ainult väikese arvu elanike pärast, vaid kuna puhtus, kord ja täpsus on osa elanike mentaliteedist.
Tallinn 2011 sihtasutuse kontori õhkkonda valitsevad ideed, dünaamika ning inspiratsioon. Ergutavaks joogiks on meega tee. Mööbel on väga lihtne ning kontoris pole uksi. Seinad on kaetud äraviskamisele kuulunud raamatute lehtedega.
Kultuuripealinna peateemaks on mereäärsed lood – lood merest ning selle inimestest, et viia inimesed taas kokku merega. Tallinn sai ammusel ajal oma alguse merest, meri on olnud ainulaadne tunnistaja erinevatel aegadel toimunud muutustele ning nüüd annavad inimesed selle läbi oma ideede merele tagasi.
Üks puudustest on hetkel see, et kesklinn pole mere ääres ning kaunist mererannikut ei kasutata otstarbekalt. Seetõttu otsustas meeskond seda muuta, nagu tehti ka Sydneys, Barcelonas ja Hamburgis. Linna ühendamine veega muudab seda täielikult, tuues sisse romansi, teatrikunsti ning ajaloo, samuti muudab see inimeste suhtumist Tallinnasse. Plaanis on taastada vana mereäärne kalaturg ning töötatakse kultuurihotelli projekti kallal. Vanasse tehasesse ehitatakse lavad, ateljeed ning restoranid. Üks projekti ideedest on Kultuuriline kilomeeter - jalakäijate tee vanalinna keskmest mere äärde, mis viiks inimesed merd vaatama. Kogu projekt valmib tänu aktiivsetele Tallinna kodanikele. Näiteks võib tuua toimunud ideekonkurssi Kultuuripealinn on sinu nägu, mille sõnumiks oli teadustamine, et kõik elanikud vastutavad linna väljanägemise eest. Korraldajad tegid projekti reklaamimiseks hea kampaania ning inimeste julgustasid inimesi ideid pakkuma ja oma linna tuleviku kujundamisel aktiivselt osalema. Kokku kogunes häid ideid üle 400. Korraldajameeskonna liikmetest moodustati ka koor, mis kogus kuulust televisioonis esinedes ning koorile kirjutati isegi eraldi neile mõeldud laule.
Autori lisakommentaar artiklile:
„Territooriumil, mis on pool Bulgaariat, elab vaevalt poolteist miljonit eestlast.
Nad on kinnised, sest kohtuvad harva.
Nad on inimesed, kes laulavad ja tantsivad tõelise kirega (seetõttu on ka nende festivalid populaarsed ja rahvarohked);
kes on lugude vestmisest teinud oa rahvusliku stiili;
kes on suutelised vastu võtma kollektiivseid otsuseid, mida täidetakse kiirelt ja vastuvaidlematult,
kes oskavad koguda energiat ja seda ratsionaalselt ära kasutada.
Tuleval aastal lähen kindlasti jälle Tallinna. Seekord kohtuma merega.“
(Mikko Fritze - Near The Sea, Zora Neykova, Standard Za Horata, 10.4)

TAANI AJAKIRJANDUS

POLITIKEN
Estland bliver optaget i euroklubben

Eesti võetakse euroklubisse. 17. riigina EL-is võtab Eesti kasutusele euro.
1.jaanuaril ei kasuta eestlased sisseoste tehes enam kroone, vaid hoopis eurosid. See selgus pärast seda, kui Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid üksmeelele rahuldada Eesti taotlus ühineda eurokoostööga. „Tervitame Eestit euroklubis suure rõõmuga,” ütleb Prantsuse rahandusminister Christine Legarde.
Eestist sai Euroopa Liidu liige 2004.aastal ja teda peetakse oma võrdlemisi väikese riigivõla ja väikese eelarvepuudujäägiga EL-i absoluutseks priimuseks. Eesti on ainuke eurota riik peale Rootsi, kes täidab ELi konvergentsinõuded, mis on euroga liitumise eelduseks. Lõpliku heakskiidu saab otsus järgmisel nädalal ELi tippkohtumisel Brüsselis.
Eesti võetakse eurotsooni ajal, mil koostöö on pandud euro 12-aastase ajaloo raskeimale proovile. Euroopa Liit viib läbi suuremahulist reformiprogrammi, mis peaks viima majanduskoostöö õigele kursile vältimaks uut finantskriisi. Lisaks ajaloolise suurusega abipaketile on jutt rahvuslike finantsseaduste paremast järelvalvest, suuremast majanduslikust kokkukuuluvusest, parematest sanktsioonivõimalustest riikidele, kes rikuvad ELi majandusalaseid juhtnööre, uuest pangandusmaksus – ja uusimana kontrollist krediidihinnanguettevõtete üle.
(Estland bliver optaget i euroklubben, Daniel Bennetsen, Politiken, 8.6)

HIINA AJAKIRJANDUS

SHANGHAI DAILY
Estonia makes karaoke available every night

Siiani on Shangais Eesti paviljoni külastavad inimesed end koos eesti kooriga inglise, hiina või eesti keeles lauldes proovile saanud panna vaid laupäeviti, tohutu populaarsuse tõttu on karaoke aga nüüd avatud igapäevaselt.
Eesti paviljoni esindaja Toomas Tiivel ütles, et Eesti ja Hiina jagavad ühist kirge laulmise vastu.
Karaoke-laupäevad reklaamivad Eesti kultuuri ja Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aastal 2011, ning samas tugevdavad sõprust eestlaste ja hiinlaste vahel.
Koorilaulmine on üks tunnustatumaid eesti kultuuritraditsioone ning iga viie aasta tagant toimub üle 26 000 osalejaga laulupidu . Laulupeo traditsioon sai alguse 1869. aastal ning on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
(Estonia makes karaoke available every night, Tan Weiyun, ShangHaidaily, 5.6)

INDIA AJAKIRJANDUS

CENTRAL CHRONICLE
A Raja's wings clipped by PMO

India kommunikatsiooniminister A. Raja sai peaministri poolt valju noomituse osaliseks, kui esitas ettepaneku visiidiks Eestisse.
Raja soovis väikesesse Eestisse minna 26-liimelise delegatsiooniga, et õppida Eestilt e-valitsuse kohta. Visiit oli plaanitud seitsmeks päevaks ning vaid 20 tundi sellest e-valitsuse teemalisele seminarile, mis jättis ülejäänud aja vabaks vaatamisväärsuste ning meelelahutuse jaoks. Peaminister tegi aga Raja väljasõidu plaanidele lõpu, kuna delegatsioon oli ebavajalikult suur ning reisi hindajad väitsid, et Eestil pole Indiale suurt õpetada.
(A Raja's wings clipped by PMO, Central Chronicle, 5.6)

INDONEESIA AJAKIRJANDUS

GLOBAL ASIA
Greece and Estonia: Economic Antipodes

Devalveerimise heade ja halbade külgede üle arutlemisel on tähelepanu all Eesti ja Kreeka. 12. mail tervitas Euroopa Komisjon Eesti soovi võtta kasutusele euro. Samal ajal Kreekale osaks saanud jahe praktilisus näitab kahe riigi majanduspoliitikate erinevust.
Pärast Nõukogude Liidust lahkulöömist oli Eesti peamiseks mureks majanduse korrastamine ja usaldusväärse rahasüsteemi loomine. Parima võimalusena nähti valuutakomiteel põhinevat lahendust ja krooni sidumist Saksa margaga. Artikli autor Steve Hanke kirjutas koos professor Lars Jonungi ja doktor Kurt Schuleriga raamatu Eesti rahasüsteemi loomise ja juhtimise põhialustest. Raamatu „Monetary Reform for a Free Estonia“ inglisekeelne versioon ilmus 1992. aastal Stockholmis. 1992. a mais tutvustati raamatus esitatud seisukohti Ülemnõukogu viimasele esimehele Arnold Rüütlile, peaminister Tiit Vähile ja teistele riigijuhtidele. Vähem kui kuu aja pärast olid ideed ellu rakendatud. Eestlased said aru, et valuutakomitee õnnestumine sõltub neist endist ja tajusid stabiilse rahasüsteemi olulisust iseseisvuse kindlustamisel.
Kreeka on oma käitumiselt Eesti vastand. Kreeka liitus euroalaga 1. jaanuaril 2001. Protsess toimus pisut varjatult, kuna paljud asjaosalised kas teadsid või kahtlustasid, et riik on oma majandusnäitajaid ilustanud. Kreeka sattus probleemidesse klassikalisel viisil: jagades lubadusi, omamata võimalusi nende täitmiseks. Kreeka on finantsilises mõttes plahvatuse künnisel. Allakäik toob kaasa kas võlgade ümberkorraldamise või otsese maksmatajätmise.
Kreeka probleemide käsitlemisel räägivad paljud nn. euro lõksust: kuna Kreekal pole enam raha mida devalveerida, on konkurentsivõime taastamine võimatu. Samas on siiski ka majandusteadlasi, kes näitavad, et maksusüsteemi ümber korraldades ja tööandja kulutusi vähendades võib Kreeka taas jalule tõusta.
(Greece and Estonia: Economic Antipodes, Steve H. Hanke, Global Asia, juuni)