Eesti välismeedias 27. mai - 2. juuni 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
HISPAANIA AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
LEEDU AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

VOLTAIRE NET
U.S. Cyber Command: Waging War In World’s Fifth Battlespace

Põhjalik artikkel USA küberstrateegiast ja NATO kollektiivkaitsest, viidetega Eestile. Mure küberkaitsealaste küsimuste pärast tõusis USA ja NATO juhtide seas tähtsaks teemaks ajal, mil Eestit tabasid ulatuslikud rünnakud 2007. aasta kevadel. NATO liige Eesti süüdistas toimunus Venemaa häkkereid. Kolm aastat hiljem ei ole süüdistused leidnud selget kinnitust, kuid oma eesmärgi on nad täitnud: Tallinna on loodud NATO kooperatiivne küberkaitse keskus. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul tähistas 2007. aasta rünnak uue ajastu algust. Käesoleva aasta aprillis Tallinnas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel allkirjastati ühiskavatsuste protokoll, mis loob „õigusliku raamistiku küberkaitse alaseks koostööks NATO ja Eesti vahel.“ See lihtsustab infovahetust ja pakub koostöövõimalusi küberrünnaku korral.
(U.S. Cyber Command: Waging War In World’s Fifth Battlespace, Rick Rozoff, Voltaire Net, 28.5)

BALTIC REPORTS
Estonia joins OECD

Eesti sai reedel esimese Balti riigina ametliku kutse liitumaks OECDga. Kui Eestil õnnestub järgmisest aastat liituda ka euroalaga, on see suur samm senisest veelgi tihedamaks integreerumiseks läänega. Pariisis OECD peakorteris peetud sõnavõtus ütles Eesti peaminister Andrus Ansip, et käesolev aasta on Eesti jaoks olulise tähendusega. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon asutati 1961. aastal ning selle eelkäijaks oli Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon. OECD-l on hetkel 31 liiget.
(Estonia joins OECD, Nathan Greenhalgh, Baltic Reports, 31.5)

USA AJAKIRJANDUS

NEWSWEEK
The Euro Zone Expands Despite Doubts

Skeptikud prognoosivad, et käesolev finantskriis saab eurole saatuslikuks. Teised leiavad siiski põhjust optimismiks. Rangete rahapoliitiliste meetmete tulemusena on Eestil head väljavaated järgmisest aastast euroalaga liituda. Eestist saaks rahaühenduse 17. liige. Brüsselis võis kuulda kergendusohkeid, kui Euroopa Liidu majandus- ja rahaküsimuste volinik Olli Rehn teatas, et euroalast ei soovita väljuda, vaid hoopis sinna sisse pääseda. Siiski ei anna see fakt iseenesest põhjust liigseks rõõmustamiseks, Eestil on liitumissooviks väga selged põhjused. Esiteks on Eesti kroon varasemast niikuinii euroga seotud. See tähendab, et Eesti saab juba praegu osa kõigist euroga kaasuvatest riskidest, hetkel aga veel mitte kasudest. Pealegi on kõigil ELi liikmetel (va Suurbritannia ja Taani) kohustus euroalaga liituda, kui nende majandused saavutavad kriteeriumidele vastava taseme. Järjekorras esimene olemine ei taga veel automaatselt rahaliitu sissesaamist.
(The Euro Zone Expands Despite Doubts, William Underhill, Newsweek, 31.5)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
L'OCDE convoite les puissances émergentes

OECD soovib laieneda Venemaale, Hiinasse, Brasiiliasse ja Indiasse, kuid need maad on umbusklikud ameerika mõju suhtes, OECD sõltub ajalooliselt ja majanduslikult suuresti USAst. Kuid kas saab rääkida maailma rikkaimate riikide esindamisest, kui puudu on suured arenevad majandused? Reedel tehti ametlik liitumiskutse Eestile, Sloveeniale ja Iisraelile. See liitumislaine viib OECD liikmete arvu 34ni.
Kui veel viiekümne aasta eest esindas OECD rohkem kui 80 protsenti maailma majandusest, siis tänaseks on see näitaja langenud 60 protsendile. OECDga liitumiseks peab riik vastama teatavatele kriteeriumidele. See on ka põhjus, miks Venemaa, kes alustas liitumisläbirääkimisi Eesti ja Iisraeliga samal ajal, on jäänud toppama. Venemaal on palju probleeme, eelkõige korruptsioonivastase võitluse, läbipaistvuse, investeeringute turvalisuse ja keskkonna küsimuste vallas. Samuti on Venemaa puhul probleemiks ligipääs statistikale, selgitab Nicola Bonucci, OECD juriidiliste küsimuste juht.
(L'OCDE convoite les puissances émergentes, Anne Cheyvialle, Le Figaro, 31.5)

Israël, Slovénie et Estonie à l'OCDE

Iisrael, Sloveenia ja Eesti said Pariisis toimunud pidulikul tseremoonial ametliku liitumiskutse ühinemaks OECDga. Meil on au, et võime partnerite ja kolleegidena tervitada uusi riike, ütles planeedi rikkaid liitva ühenduse juht Angel Gurria. Prantsuse välisminister Bernard Kouchner kinnitas omalt poolt, et „uute riikide liitumine on Prantsusmaale, kui OECD võõrustajamaale suureks auks“.
(Israël, Slovénie et Estonie à l'OCDE, Le Figaro, AFP, 27.5)

LE MONDE
Le convoi oublié

Konvoiga number 73 deporteeriti 1944. aastal 878 juuti Prantsusmaalt Drancy’st Balti riikidesse. Kirjeldatakse Patarei vanglat ning konvoiga Eestisse saadetute saatust. Tänane Patarei vangla meenutab hiiglaslikku pahaendelist tööstuskompleksi. Kuigi hoone asub tiheda liiklusega sadama ja kesklinna vahetus läheduses, ei näita teed selle poole ükski silt. Arutelu vanglahoone tuleviku üle kestab juba aastaid, seni ei ole selgust, mis temast edaspidi saab, selgitab Eesti välisminister Urmas Paet. Vahepeal oli mõte teha siia muuseum, vahepeal räägiti hoone andmisest kunstiakadeemia käsutusse, kuid kumbki mõte ei ole realiseerunud.
2. juunil avatakse Tallinnas deporteeritute mälestusmärk. Kannatanute lähedased on loonud assotsiatsiooni „Konvoi 73”, eesmärgiga mälestada deporteerituid. Juuni alguses plaanitakse ühiselt mälestusmärgi avamise puhul Tallinn sõita.
(Le convoi oublié, Piotr Smolar, Le Monde, 1.6)

LA CROIX
Prière pour les juifs français du convoi 73 de Drancy tués en Lituanie

Esmaspäeval loeti Kaunases juudi surnupalvet neile konvoi 73ga deporteerituile, kes seal oma elu jätsid. Kõigi ohvrite nimed loeti ette. Osa deporteerituid toodi 1944. aastal Tallinna, kus nad pandi tööle Lasnamäe sõjalennuväljale. „Töötasin Tallinnas kolm kuud. Seejärel viidi mind praeguse Gdanski lähedal asuvasse Stutthofi laagrisse, kust venelased mu 1945. aasta märtsis vabastasid,“ meenutab Henri Zajdenwergier, ainus tänaseni elus deporteeritu.
(Prière pour les juifs français du convoi 73 de Drancy tués en Lituanie, AFP / La Croix, 31.05.2010)

LES ECHOS
Avant l'euro, l'Estonie rejoint le club des grands pays riches

Enne euroga liitumist ühineb Eesti maailma rikaste riikide klubiga. Pariisi OECDga liitumise tseremooniale tulnud peaminister Andrus Ansipi arvates on euro ja OECDga liitumise selline ajastus juhuslik. Peaministri jaoks on oluline olla koos suurriikidega kaasatud tähtsate otsuste arutamise ja vastuvõtmise protsessi. Kairi Saar Välisministeeriumist selgitab, miks on liitumine OECDga Eesti jaoks oluline ja milline on Eesti panus OECD töösse. Eesti ei saa oma väiksuse tõttu ise võrdlevaid uuringuid ja analüüse teostada. OECD komiteedes osalemine annab kontakte teiste riikide ekspertidega ja võimaldab kogemuste vahetust. Eestil on oma koostööpartneritele pakkuda kogemusi näiteks IT ja ettevõtluse soodustamise küsimustes.
(Avant l'euro, l'Estonie rejoint le club des grands pays riches, Catherine Chatignoux, Les Echos)

EURACTIV.FR
Andrus Ansip: „L’euro a un brillant avenir devant lui“

Portaalis Euractiv.fr ilmus intervjuu Pariisis pressiklubi Grande Europe seminaril osalenud Eesti peaministriga. Eurot ootab ees helge tulevik, ütleb peaminister Andrus Ansip.
Eesti on saanud Euroopa Komisjonilt positiivse vastuse oma euroalaga liitumise taotlusele. Kas usute, et ministrite nõukogu kinnitab seda? Jah, olen üsna kindel, et Eesti liitub euroga 2011. aasta jaanuarist. Küsimus on tingimustele vastamises. Kui kandidaat vastab kriteeriumidele, võib ta saada liikmeks. Kui mitte, tuleb tingimuste täitmise nimel edasi töötada. Eesti vastab tingimustele ja me loodame uuest aastast liituda. Me tahame ELi senisest veel tugevamini integreeruda. Euro on Eesti jaoks tähtis, sest 70 protsenti meie ekspordist läheb ELi. Euro teeks Eesti välisinvestoritele atraktiivsemaks. Ka igapäevaelus oleks eurost abi. Nimelt on eraisikute laenud Eestis seotud euroga.
(Andrus Ansip : « L’euro a un brillant avenir devant lui », Marek Kubista, Euractiv.fr, 28.5)

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Vue de l’Estonie... L’euro séduit toujours

Eestist vaadates on euro endiselt kütkestav. Artiklis kiidetakse Eesti optimismi euroga liitumisel, tsiteeritakse viis aastat peaministrina riiki juhtinud Andrus Ansipit, kes otsusekindlalt Eestit euro suunas juhib. Euro on Eestis teatud mõttes juba reaalsus, sest Eesti kroon on fikseeritud kursi alusel euroga seotud. Eesti suudab ellu viia konservatiivset eelarvepoliitikat. Avalik arvamus on valdavalt euroga liitumise poolt. Loodetakse, et see toob kaasa välisinvesteeringute kasvu ja tõstab riigi konkurentsivõimet.
(Vue de l’Estonie... L’euro séduit toujours, Sophie Fay, Le Nouvel Observateur, 27.5-2.6)

VELOCHRONO
SEB Tartu GP : Victoire de Kangert

Endine AG2R rattur Tanel Kangert võitis oma kodumaal Eestis SEB rattaralli.
(SEB Tartu GP : Victoire de Kangert, Velochrono.fr, 29.5)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Kansanedustajalle ehdollista vankeutta korruptiosta Virossa

Eesti riigikohus mõistis endise keskkonnaministri ja Riigikogu saadiku Villu Reiljani süüdi altkäemaksu võtmises. Reiljan lahkus poliitikast ja Riigikogust alles pärast riigikohtu otsust, eitades oma süüd veel pärast kohtuotsuse väljakuulutamistki. Reiljani loodud Rahvaliit laguneb ning osa erakonna juhtfiguuridest liitus sotsiaaldemokraatidega. Rahvasaadikuid või ministreid pole varem Eestis korruptsioonis süüdi mõistetud. Eestit on raputanud ka õigussüsteemis ilmsiks tulnud korruptsioonijuhtumid.
(Kansanedustajalle ehdollista vankeutta korruptiosta Virossa, Kaja Kunnas, HS, 28.5)

Oikeuttaako maan tapa nälkäpalkan?

Kuidas toimivad Soome vastutustundlikust rõhutavad ettevõtted, kui liigume 80 kilomeetrit Helsingist lõuna suunas? Majanduslangus on olnud Baltimaades eriti karm. Samal ajal on Eesti teinud pingutusi eurotsooniga liitumiseks, mistõttu on avaliku sektori palku kõvasti kärbitud. Eraettevõtted on seda eeskuju järginud. Eestis kehtivad turumajanduse seadused: töötaja läbirääkimispositsioon on kehv, sotsiaalsüsteem nõrk ning tugevama õigus maksab. Kas Soome ettevõtted peavad seetõttu toimima niisama ebaeetiliselt kui teised või tuleks olla eeskujuks ning maksta töötajatele palka, millega on võimalik kuidagigi ära elada?
(Oikeuttaako maan tapa nälkäpalkan?, Anni Lassila, HS, 27.5)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Viron kruunun toinen taival jää lyhyeksi

Peaminister Andrus Ansipi poliitikat viimastel aastatel juhtinud eesmärk on peaaegu saavutatud. Riigi majandus on kodanike arvel rekordilise ajaga eurokõlblikuks seatud – Eesti on isegi paremas seisus kui eurotsooni liikmed keskelt läbi. Tavakodanik mõtiskleb siiski, kas Eesti ei abiellu kogemata surnud pruudiga, kui Kreeka kriisi tekitatud majanduse ebakindlus on tabanud kogu euroala. Vähemalt venekeelse elanikkonna suhtumine ühisrahasse on arvamusküsitluste järgi negatiivsemaks muutunud. Paljud eestlasedki usuvad, et eeskuju tasuks pigem võtta eurotsoonist väljapoole jäänud Rootsist, Taanist ja Suurbritanniast. Sellegipoolest ei teki eurole üleminekul probleeme, eestlane on leplik. Ajaloo hõlma vajuva krooni tee jääb niisiis lühikeseks. Eestis loodetakse, et euro tõstab usaldust riigi majanduse vastu, muudab Eesti investoritele ahvatlevamaks ning kiirendab uue kasvuperioodi tulekut. Samas kaovad ka jutud krooni võimalikust devalveerimisest. Eurovastaste arvates pole Eestil kõige vähematki vajadust kroonist loobumiseks. Eestlased toetavad küll Euroopa Liitu, kuid oma rahaga tahaksid vaid vähesed hüvasti jätta. Eurole üleminekut toetavad alla pooled küsitletutest. Kardetakse, et euro halvendab elatustaset ning toob kaasa hinnatõusu.
(Viron kruunun toinen taival jää lyhyeksi, Ivo Laks, ESS, 28.5)

SEURA
Ystävä lähtee

Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula naaseb algaval suvel Tallinnasse. Pajula on Helsingi saatkonnas töötanud seitse aastat: kõigepealt aastatel 1995–98 pressinõunikuna, suursaadikuna alustas ta 2006. aastal. Soomlased kaotavad mere taha suure Soome-sõbra, kes on kinnistanud Eesti olemust tavaliste soomlaste mõtetes. Pajula jaoks on olnud südameasjaks lugematud rohujuuretasandi kohtumised. „Eriti õnnelik olen ma meie riikide vaheliste õitsvate suhete üle,“ ütleb Pajula. Ka tavakodanike suhted on Pajula meelest soojemad ja aktiivsemad kui kunagi varem.
(Ystävä lähtee, Seura, 20.5)

POHJOLAN SANOMAT
Vaiettu historia paljastuu kipeissä tarinoissa

Kirjanik ja režissöör Imbi Paju kohtus Tornios ajaloo- ja Eesti-huvilistega, tutvustas neile oma loomingut ning näitas filmi „Soome lahe õed“. „Rasketel teemadel tuleb rääkida, muidu kannatab inimlikkus,“ tsiteeritakse Paju, kes paljuski oma perekonna läbielamiste põhjal kirjutab ja teeb dokfilme Eesti lähiajaloo valusatest ja nõukogude ajal mahavaikitud kogemustest: küüditamistest ja piinamistest. Pohjolan Sanomat avaldab ka asjakohase intervjuu Imbi Pajuga, milles viimane räägib ka sellest, et kohtas Eestis ja Soomes nii neid, kes raskeid aegu mingil juhul meenutada ei tahtnud, kui ka ajaloofaktide tõrjumist ja ilustamist.
(Vaiettu historia paljastuu kipeissä tarinoissa, Hannu Sarrala, Pohjolan Sanomat, 27.5)

TALOUSSANOMAT
Halpamatkat kävivät vähiin

Islandi tuhapilvest ja majandussurutisest tüdinud soomlased reisivad varasemast rohkem ka lähimaadesse. Eesti-reisid kasvasid aasta alguses 6,6 protsenti. Tallink teatas, et Läänemere reisijate hulk kasvas märtsis 36 protsenti ja aprillis 15 protsenti. Selle aasta alguses sõitis Tallinkiga umbes 600 000 reisijat. Viking on suve sihtgrupiks valinud lastega pered. Tuhande euroga saab lastega pere, kus lapsed on alla 12-aastased, reisida Rootsi Gotlandile või Taani Legolandi. Üksikreisija saab 500 euroga nautida kahepäevast golfireisi Tallinnas või kolme ööga hotellipuhkust Ahvenamaal – nii lähedal, samas peaaegu võõral maal.
(Halpamatkat kävivät vähiin, Sakari Nupponen, Tiina Vahtera, Taloussanomat, 31.5)

Viron-matkat maistuvat taas

Soomlased on Eesti taasavastanud. 50-eurosed reisi-hotellipaketid ja autopaketid-päevakruiisid on turismi elavdanud. Helsinki ja Tallinna vaheline laevaliiklus kasvas jaanuarist maini ligi 6 protsenti. Märtsis kasvas reisijate hulk enim – 30 protsenti. Viking Line vedas üle 610 000 reisija, see on 4,5 protsenti rohkem. Eckerö Line’i reisijate hulk oli 310 000, mis tähendab ligi 4- protsendilist kasvu. Eckerö Line’i juht David Lindströmi sõnul on lähireiside kasvu põhjuseks tuhapilve tekitatud ebakindlus lennuliikluses. Eesti turismistatistika kohaselt kasvasid soomlaste ööbimisega reisid Eestis 15 protsenti ja Tallinnas 25 protsenti. Eestist võib leida suurepärast teenindust, kuid kiputakse kokku hoidma vales kohas, kritiseeris Baltic Guide’i peatoimetaja Mikko Savikko riigi turismisektorit. Tema sõnul on paljud ettevõtted majandussurutises langetanud töötajate palku ja jätnud läbi viimata koolitusi.
(Viron-matkat maistuvat taas, Sakari Nupponen, Taloussanomat, 1.6)

TALOUSELÄMÄ
Tuhkapilvi tai ei, suomalainen reissaa ulkomaille

Isegi tuhapilved ei kahandanud soomlaste reisirõõmu, sest välisreiside arv kasvas aprillis 9 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Enim reisisid soomlased Eestisse. Ööbimisega reiside hulk kasvas 53 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eesti külgetõmmet suurendab ka see, et majutus Tallinnas on erakordselt odav. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimehe Feliks Mäguse sõnul on Tallinna hotellihinnad langenud keskmiselt 30 protsenti. Lisaks teevad soomlased usinalt ka ostureise Eestisse. Kaubandusliidu uuringu kohaselt on alkohol kõige populaarsem toode, kuid soomlased ostavad innukalt ka teenuseid. Juuksuri- ja ilusalongid, silmaarstid, teatrid ja ooper on osa Eestisse reisija programmist. Eestist ostetakse kaasa ka palju toitu ja riideid. Laevafirmade omanikud ootavad sel aastal Eesti-reiside kasvu.
(Tuhkapilvi tai ei, suomalainen reissaa ulkomaille, Johanna Puustinen, Talouselämä, 2.6)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

TB100
Европа задышала ровнее

Euro langus peatus ning algas tõus. Edasist arengut ei riski prognoosida keegi, kuid selge on see, et eurooplased on taas ühinenud oma dollarivastaste ideaalide nimel. Kuuldused Prantsusmaa ja Saksamaa väljaastumisest eurotsoonist pole ekspertide hinnangul tõsiseltvõetavad. Eesti võtab euro kasutusele järgmisel aastal, Läti 2014ndal. Mitte selleks ei loonud asutajariigid seda dollariga konkureerivat maailma finantskeset, et seda nüüd nõnda lihtsalt põhja lasta minna. (Videouudised.)
(Европа задышала ровнее, TB100, 24.05)

На две страны одна полоса

Eesti-Vene piiril on alanud silla remont. Tolliametnike ja autojuhtide sõnul ei ole see silla läbilaskevõimet mõjutanud. Kuna silda haldavad eestlased, siis nemad ka remondivad, ELi rahadega. (Usutlus sillaehitajatega.) Vene toll on piiripunkti läbimise reegleid ajutiselt leevendanud. Eesti pool seda teinud pole. (Videouudised.)
(На две страны одна полоса, Егор Киселев, TB100, 19.05)

Участковый, постовой и пограничник. Три в одном

Eesti siseministeeriumi esindaja Venemaal Rein Orav rääkis Peterburi jõustruktuuride esindajatega kohtudes seaduse ja korra kaitsmisest Eestis ning hiljutisest politseireformist, mis ühendas politsei, migratsiooniameti ja piirivalve. Tema hinnangul võib politsei nüüd muutuda miilitsast paremaks. Mõned nimetavad tehtud muudatusi revolutsioonilisteks. Tulemused on juba silmnähtavad, palju vähem on korruptsiooni, kokku on hoitud personalikulude arvelt. Peterburi miilitsa hinnangul aitab kohtumine kaasa koostööle kahe riigi piiriäärsetel aladel. (Videouudised.)
(Участковый, постовой и пограничник. Три в одном, TB100, 28.05)

ПСКОВСКОЕ АГЕНТСТВО ИНФОРМАЦИИ
Вопросы сотрудничества обсудили псковские милиционеры и эстонские полицейские

Pihkva oblasti siseasjade ametis viibis ühepäevasel visiidil Eesti siseministeeriumi esindaja Rein Orav, keda saatis Venemaa siseministeeriumi välissuhtlusameti miilitsapolkovnik Vasjukov. Kohtumisel arutati Eesti ja Venemaa korrakaitsjate edasisi koostöövõimalusi erinevates valdkondades. Erilist huvi äratas sellega seoses Pihkva miilitsa ja Eesti lõunaprefektuuri kolleegide koostöökogemus. Vahetult enne visiiti Pihkvasse külastas Rein Orav Peterburi. Nimetatud külaskäigud toimuvad Eesti ja Vene siseministrite kohtumise ettevalmistamise raames.
(Вопросы сотрудничества обсудили псковские милиционеры и эстонские полицейские, Псковское агентство информации, 31.05)

RBK DAILY
Приплыли и еще приплывут

Peterburi turisminduse 2010. aasta peamiseks sündmuseks kujunes Peterburi-Helsingi praamiliini avamine. Reisijate arv on ületanud ootused. Praamiühendus on turismivoogude suunamiseks väga tähtis, Läänemere regiooni linnadevahelised ühendused tõestavad seda. Helsingi liinidel Stockholmi ja Tallinnasse reisib aastas kas sama palju või rohkemgi inimesi kui elab lähte- või sihtpunktides. Peterburisse möödunud aastal külastanud turistidest saabus praamiga ligi neljandik. Alates 2009. aastast said praamituristid samasugused viisavaba Venemaal viibimise õigused nagu kruiisilaevade reisijad. Pealegi võivad nad, erinevalt laevadel ööbivatest kruiisireisijatest, peatuda Peterburi hotellides. On oodata Soome kaudu Peterburisse reisijate arvu kasvu, sest Soomel on õnnestunud teha maailmas endale reklaami kui „värav Venemaal“. Seda põhjusel, et suurele osale eurooplastest pole Soome kui iseseisev reisisihtpunkt arusaadav, seda isegi juhul, kui sellega kaasneb Tallinna külastamine. Kui aga lisandub ka Peterburi, muudab see kogu pilti sootuks. Helsingi-Peterburi edasi-tagasi praami pilet maksab sama palju kui Venemaa viisa, mida nüüd lühiajalised turistid ostma ei pea. Puuduseks tuleb aga pidada teid ja logistikat, samuti puudulikku Peterburi ürituste reklaami rahvusvahelisel turul.
(Приплыли и еще приплывут, Елена Кром, RBK daily, 31.05)

ИТОГИ
Одновалютный мир

USAs hinnatakse ümber turumajanduse põhipostulaate. Seadusandlikul tasandil luuakse järelevalve pankade järele. Tuleb välja, et majandust on vaja reguleerida!
Usutlus 2007. aasta Nobeli preemia laureaadiga majanduse vallas Eric Maskiniga. Teemaks USA tulevik ja Euroopa kriisi tagajärjed. Majanduskataklüsmide esmaseks põhjuseks peab Maskin liiga vähest reguleeritust. Eriti sellistes keerulistes finantsskeemides nagu USA on reguleerimine hädavajalik, vastasel juhul mehhanism lihtsalt ei toimi õigesti. Samuti sõltub euro kriisi mõju maailmale sellest, milliseid otsustusi langetavad Euroopa juhid. Seni reageerivad nad tagantjärele, hilinenult. Vaatamata monetaarsele tsentraliseeritusele pole fiskaalpoliitikas midagi tehtud, puuduvad selged reeglid ja kontroll.
Ja vaatamata kõigele – euroala laieneb, näiteks Eestisse. Kus on loogika? Eesti – see on ideaalse fiskaalpoliitika musternäidis. Ilmselt eeldavad ELi ametnikud, et Eesti ei osutu eurotsoonile ohtlikuks.
(Одновалютный мир, Артем Никитин, Итоги, 31.05)

HISPAANIA AJAKIRJANDUS

EL MUNDO
La Comisión Europea recomienda la adhesión de Estonia al euro en 2011

Euroopa Komisjon soovitas Eesti vastuvõtmist eurotsooni liikmeks alates 1.1.2011, sest täidab selgesti nõutud makromajanduslikke tingimusi, vaatamata kogu eurotsooni haaranud finants- ja majandusraskustele. Oma kaheaastases konvergentsihinnangus kinnitab Komisjon, et see Balti riik on üheksast eurotsooni taotlejast (Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi) ainsana eeltingimused täitnud. Lõpliku otsuse langetab ECOFIN juulis peale seda, kui on ära kuulanud Euroopa Parlamendi arvamuse – mis ei ole vetoõigusega – ja Ülemkogu hinnangu juunis. Siis saab Eesti seitsmeteistkümnendaks eurotsooni liikmeks. Kaheteistkümnest viimasena liitunud Ida- ja Kesk-Euroopa riigist on Eesti viies, kes liitub eurotsooniga. Majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn õnnitles Eesti ametivõime nende „kestva pühendumise eest praktiseerida edukat ja jätkusuutlikku majanduspoliitikat“. Selleks, et euroga liitumine oleks sama edukas, peavad Eesti ametivõimud kahtlemata jätkama sama teed – „püsima valvsad ja reageerima kiiresti ja otsustavalt,“ kui ilmnevad makromajanduslikud probleemid või konkurentsivõime väheneb. Rehn lisas ka, et Komisjoni soovitus on „tugev märk“ eurotsooni tugevusest. Neli eeltingimust euroga liitumiseks nõuavad pikaajalist hinna- ja vahetuskursi stabiilsust, elujõulist avaliku sektori finantseerimist ja intressimäärade konvergentsi pikemas perspektiivis. Peale selle, rahvuslik rahandust reguleeriv seadusandlus peab olema täielikult ühildatav Euroopa Liidu vastavatega lepingute ja direktiividega. Keskmine inflatsioonitase Eestis oli märtsis -0,7 protsenti, mis on kaugelt väiksem, kui eeldasid vastavad prognoosid. Lisaks sellele ei ole Eesti kunagi olnud ülemäärase eelarvedefitsiidi protsessi subjektiks. 2009. aastal moodustas defitsiit 1,7 protsenti SKP-st, vaatamata sellele, et samal aastal SKP langes 15 protsenti.
Omalt poolt tänas peaminister Andrus Ansip Eesti rahvast toetuse eest valitsuse pürgimustele. „Tänu Eesti rahvale, kelle toetuseta ei oleks olnud võimalik võtta vastu raskeid, kuid vajalikke otsuseid. Eesti jätkab konservatiivse eelarvepoliitika elluviimist,“ ütles Ansip kommenteerides Komisjoni otsust. Peaminister rõhutas Eesti Valitsuse jõupingutusi eelarve tasakaalustamisel ja struktuursete reformide läbiviimisel, tänu millele ei pea riik kasutama maksumaksja raha välisvõla kinnimaksmiseks, vaid saab seda raha kasutada majanduskasvu kiirendamiseks.
(La Comisión Europea recomienda la adhesión de Estonia al euro en 2011, El Mundo, 12.5)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

HURRIYET DAILY NEWS
OECD formally welcomes Estonia

Eestile anti üle ametlik kutse ühinemaks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECDga. Eesti peaminister Andrus Ansip kohtus Pariisis OECD peakorteris toimunud pidulikul liitumistseremoonial organisatsiooni peasekretäri Angel Gurría ja Itaalia peaministri Silvio Berlusconiga. Oma tänukõnes ütles peaminister Ansip, et Eestile on tänavune aasta väga tähtis. „Pikka aega on Eestil olnud kaks tähtsat poliitikaeesmärki: OECD liikmesus ning ühinemine euroalaga. Täna võime öelda, et esimene eesmärk on saavutatud ning teinegi on käeulatuses.“ Ansip lisas, et OECD liikmesus aitab kaasa Eesti jätkuvale arengule. OECD peaeesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele.
(OECD formally welcomes Estonia, Hurriyet Daily News, 31.5)

NATO launches Baltic military games to demonstrate presence

Kinnitamaks oma kohalolekut piirkonnas, korraldab NATO Balti riikides sõjaväeõppused.
Õppuses „Baltic Host 2010“ osalevad 200 sõjaväelast ja tsiviilisikut, kes testivad Balti riikide valmisolekut võtta vastu liitlasvägesid. Järgmistel kuudel toimuvatest mere- ja maismaamanöövritest võtab osa ligi 1600 sõjaväelast ja umbes 500 USA merejalaväelast.
Balti riigid on NATO liikmed alates aastast 2004. Venemaa ja Gruusia sõda 2008. aasta augustis ergutas Balti riikide juhte otsima kinnitust turvalisuse garantiidele. Turvalisusküsimusele lisas kaalu Prantsusmaa hiljutine otsus müüa Venemaale Mistral-tüüpi sõjalaevu.
Eesti kaitseministri sõnul on õppuste näol tegu ajaloolise sündmusega. Ta lisas, et kui keegi peab neid agressiivsuse märgiks, siis on käesoleva õppuse mastaap vaid kümnendik eelmisel aastal Venemaa poolt Balti riikide piiri läheduses peetud lahingtreeningust.
Tartu Ülikooli professori Andres Kasekampi sõnul oleks selline õppus pidanud toimuma kohe peale Balti riikide NATO liikmeks saamist, kuid tol hetkel olid prioriteedid mujal ja suhted Venemaaga olid paremad. Õppuse toimumise põhjusena ei näe ta NATO muutunud hinnangut Venemaa ohtlikkusele, vaid vajadust kindlustada Balti riikide toetus Afganistani missioonile.
(NATO launches Baltic military games to demonstrate presence, Hurriyet Daily News, 31.5)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

NOVINITE
Bulgaria FinMin Mulls Budget Cap with Estonian Counterpart

Bulgaaria asepeaminister ja rahandusminister Simeon Djankov on ametlikul visiidil Tallinnas. Djankov kohtus oma Eesti kolleegi Jürgen Ligiga, arutamaks Eesti kavatsust liituda eurotsooniga. Ligi tutvustas Eestis tulemuslikult rakendatud meetmeid eelarvedefitsiidiga toimetulekul. Käesoleval aastal on Eesti eelarvedefitsiidiks prognoositud 2,2 protsenti. Simeon Djankov omakorda tutvustas Bulgaaria majanduslikku olukorda. Rahandusministrid jagasid seisukohta, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel on oma roll Euroopa majandussituatsiooni tervenemisel. Djankov kohtub ka Eesti Panga juhiga.
(Bulgaria FinMin Mulls Budget Cap with Estonian Counterpart, Novinite, 31.5)

LEEDU AJAKIRJANDUS

PENKI NEWS
Estonia's euro

Vaatamata majanduskriisile ja pingetele euroalas, soovib Eesti jaanuarist ühisraha kasutusele võtta. Tänu madalale eelarvedefitsiidile ja madalale inflatsioonile õnnestus Eestil komisjoni veenda oma valmisolekus euro kasutuselvõtuks. Siiski teeb muret 20 protsendini ulatuv tööpuuduse määr. Eesti euroraportöör Edward Scicluna tunnustas oma raportis Eestit: „On tähelepanuväärne, et Eesti-sugune väikeriik koputab euroala uksele ajal, mil rahaliit on oma ajaloo suurimas rahanduslikus, majanduslikus ja sotsiaalses kriisis“. Scicluna raport tuleb hääletamisele juunis.
Eesti plussiks on krooni stabiilsus ja majanduse tugev integreeritus ELi. Iiri saadik Gay Mitchell kiitis Eesti valmidust raskel ajal euroalaga liituda. Mitchelli hinnangul võiks Eesti olla regiooni lipulaevaks, saates signaali ka naabritele Lätile ja Leedule: kui täidate kriteeriume, võite teiegi liituda. Mõnede arvates on aga Eesti euroga liitumiseks makstav hind liiga kõrge. Näiteks Kreeka saadik Nikolaos Chountis leidis, et Eesti valitsuse poolt rakendatud majanduspoliitilised meetmed on viinud kõrge tööpuuduse, madalate palkade ja sotsiaalse ebavõrdsuseni.
(Estonia's euro, Penki News, 27.5)

UKRAINA AJAKIRJANDUS

UKRAINIAN GLOBALIST
Estonia is in danger of default construction

Eesti majanduses on seisak, valitsus otsib jätkuvalt võimalusi puudujäägi vältimiseks. Ehitussektor on ummikus. Eesti ettevõtted ehitasid 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmandiku võrra vähem, teatab Statistikaamet. Kui seni on ehitusturu langus olnud tingitud eelkõige hooneehitusmahtude vähenemisest siseturul, siis käesoleva aasta alguse keskmisest karmimad ilmastikuolud viisid ligi 40-protsendilisse langusesse ka rajatiste ehitusmahud.
(Estonia is in danger of default construction, Pavel Nurminen, Ukranian Globalist, 29.5)