Välisminister Paet: Eestis on vabadus mälestada ning kohustus mäletada kõiki holokausti ohvreid

Nr 184-E

Välisminister Urmas Paet osales endise Tallinna Keskvangla hoone juures toimunud mälestuskivi avamisel, mis on pühendatud 1944. aasta mais „konvoiga nr. 73“ okupeeritud Eestisse deporteeritud Prantsusmaa juutide mälestusele.

Välisminister Urmas Paet ütles oma sõnavõtus, et täna lisandub kunagise vangla rõhuvatele seintele uus kivi, mis aga ei ole vangistajate ega tapjate, vaid hoopis vabaduse teenistuses. „See, „konvoiga nr 73“ okupeeritud Prantsusmaalt okupeeritud Eestisse toodud inimeste mälestuseks avatav kivi kõneleb sellest, et meil on vabadus mälestada ning kohustus mäletada,” rõhutas Paet.

Välisminister Paet meenutas, et mälestuskivi avatakse paigas, mis on olnud paljude traagiliste inimsaatuste ning võõrvõimude vaheldumise tunnistajaks. 1940. aastal, mil Eesti oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, jätsid selles vangimajas oma elu mitmed Eesti riigimehed, ühiskonna- ja kultuuritegelased, kellest paljude saatus on tänini täpsemalt teadmata. „Tapmised ja küüditamised puudutasid kõiki Eesti kodanikke. Nõukogude okupatsiooni jooksul deporteeriti Eestist ka pea 10% siinsest, rohkem kui 4000-liikmelisest juudi kogukonnast,” ütles Paet.

Eelmise sajandi pöördelisi sündmusi meenutades märkis välisminister Paet, et 1941. aasta juulis asendus nõukogude okupatsioonivõim Natsi-Saksamaa omaga. 1000 Eestisse jäänud juudi rahvusest Eesti kodanikku tembeldati vaenlasteks ja hukati Saksa okupatsioonivõimu eestvõttel. „Natsid kuulutasid Eesti juudivabaks ning tõid aastail 1942–1944 kogu oma võimu alusest Euroopast siin rajatud laagritesse rohkem kui kümme tuhat juuti, kellest peaaegu kõik hukati,“ ütles Paet ja lisas, et holokaustiohvrite nimekirja täpsustamine toimub veel tänagi.

1944. aasta maikuus toodi „konvoiga nr 73“ okupeeritud Prantsusmaalt okupeeritud Eestisse viis vagunit umbes 300 inimesega. „Vaid mõne aasta eest oli hävitatud vana ja õitsev demokraatia – Prantsusmaa ja noor, kuid arenev Eesti, kes oli juudi rahvale lubanud kultuuriautonoomia juba 24. veebruaril 1918 avaldatud iseseisvusmanifestiga,“ meenutas Paet.

„Tänane mälestuskivi avamine annab meile aga tunnistust sellest, et õiglus võitis pärast rasket heitlust ka sel korral, kuigi mitte kõikjal korraga ning täielikult. Kuid peamine on, et lõpuks ikkagi võitis,” rõhutas Paet oma sõnavõtu lõpetuseks.

Mälestuskivi avamine sai võimalikuks tänu assotsiatsiooni „Konvoiga nr. 73 deporteeritute lähedased ja sõbrad“ ja Shoah Mälestusfondi toetusele ning Tallinna Linnavalitsuse abile.

Nii Prantsusmaa kui Eesti kuuluvad liikmesriikidena Holokausti Hariduse, Mälestamise ja Uurimise Rahvusvahelisse Rakkerühma (Task Force for International Co-operation on Holocaust Education, Remembrance and Research) ja aitavad sel moel kaasa holokausti mälestuse jäädvustamisele ja meie tuleviku kujundajate – noorte – vastutustundlikule harimisele.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 3085
pressitalitus@mfa.ee