Eesti välismeedias 20.-26. mai 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
POOLA AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
QUATARI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Estonia's Lessons for Greece

Euroopa probleemiks ei ole mitte euro, vaid läbikukkunud rahanduspoliitika. Balti riigid on näidanud, kuidas eelarveprobleeme lahendada ilma valuutat devalveerimata. Euro-paanika keskmes andis Euroopa Komisjon omapoolse heakskiidu Eesti soovile võtta kasutusele euro. Eestil jätkus veel närvi tervitada otsust üleskutsega kehtestada euroalas rangemad eelarvereeglid.
Eesti edu üheks aluseks on olnud rahanduslik stabiilsus. Peale Nõukogude Liidust lahkulöömist võeti kasutusele valuutakomitee ja oma raha seoti saksa margaga. Selline rahasüsteemi korraldus takistab keskpangal juhtida majandust rahapoliitika abil ja võtab valitsuselt võimaluse vähendada võlakoormust raha juurde trükkides. Seega loobuti rahanduslikust iseseisvusest ja stabiilne valuutapoliitika on taganud toimetuleku. Riigilt on see nõudnud distsipliini ja rangust, kuid taganud investorite usalduse. Eesti näib liituvat rahasüsteemiga, mis on vähem distisplineeritud kui riik ise.
(Estonia's Lessons for Greece, Editorial, The Wall Street Journal, 21.5)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Small country, big on enterprise

Paljud ettevõtjad näevad riigi Euroopa Liidu liikmeks olemist kui võimalust laiendada oma äritegevust. Loo autoril on olnud võimalus esineda paljudel konverentsidel, enim huvitavad teda Euroopa Liiduga hiljuti liitunud riigid. Eestist on kujunenud maailma üks enim internetti kasutavatest riikidest, liider e-valitsemise alal. Lisaks on siit pärit mitmed huvitavad tehnoloogiaettevõtted, näiteks Skype.
Edu on julgustanud ettevõtjaid tegutsema. Heaks näiteks on Heikki Haldre, kes on edukalt tegutsenud nii konsultatsiooniäris, kinnivara arenduses kui internetipõhise logistika valdkonnas. Ta teadis, et sobiva idee korral on tal võimalus kasutada Euroopa Liidu rahastamist ja Eestis olevat oskusteavet. Haldre käivitas Fits.Me ettevõtte, mis ühendab riiete jaemüügi ja bio-robootika. Eesmärk on luua proovikabiin inimestele, kes ei taha või ei saa külastada traditsioonilist poodi. Lahendusest saaksid suurt kasu kataloogikaubamajad. Haldre on suutnud ideed müüa Eesti ärimeestele, kes on olnud valmis ettevõttesse investeerima. Koos edukate katsetuste ja “Hottest Europe Technology” auhinna võitmisega on fookus liikunud Eestist välja ja koos ettevõtte kasvuga on kasvanud ka kapitalivajadus.
(Small country, big on enterprise, Mike Southon, Financial Times, 21.5)

Eastern nations set for long wait on euro

Kümne aasta jooksul on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid näinud euros ihaldatud eesmärki, paradiisi, mille nimel tasub kannatada. Nüüd, euroala tabanud kriisis, on nende usk kõikuma löönud. Siiski on mõned ELi kandidaatriigid teistest enutsiastlikumad. Euroala riikidel Kreekal, Iirimaal ja Hispaanial ei ole võimalik oma raha devalveerida, neis maades toimub nn sisemine devalvatsioon – konkursentsivõime taastamiseks langetatakse nii palkasid kui hindu. See protsess on olnud valulik. Euroga seotud Balti riikide kohandumine on olnud veelgi valusam. Paremas olukorras on euro suhtes vaba kursiga Poola ja Tšehhi. Miks on ELi uued liikmed siiski jätkuvalt eurost huvitatud? Sest enamik neist arvab, et nende rahvusvaluutad on liiga väikesed, et iseseisvalt kestma jääda.. Balti riigid ja Bulgaaria on näidanud üles meelekindlust raskuste talumisel, et mitte euro-rajalt eksida. Euroopa Komisjoni hiljutine heakskiit Eesti europüüdlustele on heaks uudiseks neilegi, näidates, et euroala liikmed ei kiirusta liitumiskriteeriumite karmistamisega. Kriteeriumid on täidetud ja taotluse tagasilükkamine poleks äratanud usaldust. Eesti täidab kriteeriume võrreldes eurot juba kasutavate riikidega kordades eeskujulikumalt. Õigupoolest on rahanduslik olukord ta ülejäänud euroala kandidaatriikides olemasolevatest oluliselt parem.
(Eastern nations set for long wait on euro, Neil Buckley, Financial Times, 24.5)

Cyber War
Cyber War: The Next Threat to National Security and What to Do About It
by Richard Clarke and Robert Knake, Ecco, $25.99, £16.99

Raamatututvustus. Cyber War: The Next Threat to National Security and What to Do About It üks autoritest, Richard Clarke, on teeninud julgeolekunõunikuna nelja järjestikuse USA presidendi meeskonnas. Küberohud on arenenud enneolematu intensiivsusega ja väga lühikese aja jooksul tohutuks julgeolekuohuks. NATO andis juba viie aasta eest nõusoleku kooperatiivse küberkaitse keskuse loomiseks Tallinna, kuid liikmed ei kiirustanud projekti rahaliselt panustama. 2007. aastal Eestit tabanud DDoS rünnakud mõjusid äratuskellana nii Tallinnas, Brüsselis kui Washingtonis. Tõenäoliselt saab just neist rünnakutest uue ajaarvamise verstapost.
(Book Review: Cyber War, Misha Glenny, Financial Times, 24.5)

E-GOV MONITOR
Estonia Is Now More Secure Than Ever Before Says Prime Minister Ansip

Eesti peaministri Andrus Ansipi hinnangul on Eesti julgeoleku seisukohalt NATO ja Euroopa Liidu liikmena oma ajaloo ilmselt kõige turvalisemas etapis. Ka Eesti majandus on üha enam integreerumas ülejäänud maailmaga. „Me ei pea oma julgeoleku pärast igapäevaselt muretsema. Meil ei ole põhjust kahelda NATO ja artikkel viie toimimises,“ ütles peaminister Ansip oma Roostal peetud kõnes. Tema sõnul suurendavad julgeolekut ka Eesti liitumine eurotsooniga ning OECD-ga. Pärast neid liitumisi saab Eestist kõige enam integreeritud riik Läänemere piirkonnas. Valitsusjuht kinnitas järjekordseid riigikaitsekursuseid avades, et kaitsekulutused peavad olema Eestis nii suured nagu NATO partneritele lubatud, see tähendab kaks protsenti SKTst. „Praegu on Eesti kaitsekulutuste tase üks kõrgemaid NATOs, kuid see on siiski vaid 1,86 protsenti SKTst,“ ütles Ansip, kelle sõnul tuleb antud lubadused täita ja Eesti kaitsekulutused peavad saavutama lubatud kaheprotsendise taseme. „Tõenäoliselt ei juhtu see järgmisel aastal, kuid ma loodan, et ülejärgmisel küll.“ Peaminister rääkis kursantidele ka oma viimasest visiidist Afganistani. Ansip rõhutas kohalike elanikega koostöö olulisust, sest sellest sõltub ka sõjaliste operatsioonide edu. Tema sõnul jäävad Eesti kaitseväelased Afganistani nii kauaks kui vajalik, sest kaitstes julgeolekut seal, kaitsevad Eesti sõdurid ka julgeolekut oma kodus.
Alates 1999. aastast toimuvad kõrgemad riigikaitsekursused on lõpetanud üle 900 inimese erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.
(Estonia Is Now More Secure Than Ever Before Says Prime Minister Ansip, E-Gov Monitor, 21.5)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Pääsykoepiina alkaa jo ekaluokalta

Eestis kavatsetakse seadusega keelata esimese klassi sisseastumiskatsed. Kevadel valmis selle kohta seaduseelnõu. Samal ajal jätkusid aga eksamid endise hooga. Vaestel pole eliitkoolidesse asja, enamik katsetel osalejaist on käinud tasulises eelkoolis. Lugemisoskuseta ei sooritaks laps ühtegi ülesannet. Artikli autor kirjeldab lapse esimese klassi sisseastumiskatsete kogemust.
(Pääsykoepiina alkaa jo ekaluokalta, Kaja Kunnas, HS, 23.5)

Ulkomaalaiset tekevät jo yli puolet Helsingin julkisivuremonteista

Soome Ehitusliidu andmetel on soome ehitajate osakaal Helsingi fassaadiremonttöödel kukkunud umbes kolmandikuni. Ülejäänud kahe kolmandiku moodustavad suures osas Eesti ehitajad, ülejäänud on pärit Poolast, Ukrainast ja Venemaalt. Välistööjõu palgatase on ebaühtlane. Räägitakse mõne euro suurustest tunnipalkadest ning üks eestlane töötas isegi 600 euro suuruse kuutasu eest. Soomlased saavad sama töö eest keskmiselt 2500 eurot kuus. Ehitusliidu funktsionäärid käisid eelmine kord Helsingi ehitusobjektidel 2009. aasta aprillis. Siis oli välistööjõu protsent ainult 22. Soomes on üle 20 000 töötu ehitustöölise.
(Ulkomaalaiset tekevät jo yli puolet Helsingin julkisivuremonteista, Jouni Mölsä, HS, 22.5)

Palkkojen alennukset ajavat jo työssäkäyviä köyhyyteen Virossa

Töötusemäär on Eestis aasta algusest tõusnud ligi 20 protsendini. Kui tööandja otsustab palka alandada või tööaega lühendada, siis erilisi valikuvõimalusi ei ole. Vallandamine on pärast eelmisel suvel jõustunud seadusemuudatust suhteliselt kerge. Eestis tegutsevad Soome ettevõtted on käitunud poolteist aastat kestnud majandussurutise ajal erinevalt. Stockmanni kaubamaja lühendas eelmisel aastal tööaega. Rautakirja on töötajaid vallandanud ning vähendanud palka maksimaalselt kümme protsenti. Elukallidus pole Eestis langenud, nii et absoluutne vaesus ähvardab ka töölkäijaid.
(Palkkojen alennukset ajavat jo työssäkäyviä köyhyyteen Virossa, Kaja Kunnas, HS, 26.5)

Kahden maun Tallinna

Kui turistilõksudest mööda minna, võib Tallinnas soodsalt väga head toitu maitsta. Seal on võimalik tutvuda ka eksootiliste maitsetega. Tallinnas on terve hulk kaukaasia restorane, mille eriroaks on uhked šašlõkid. Vanalinna servas asuvad ka aafrika restoran ning moodsaid eesti toite pakkuv restoran. Muidugi tasub külastada ka eestlaste lemmikpaiku. Lähemalt tutvustatakse artiklis kuut erinevat restorani. Kõige huvitavama paiga tiitli saab kohvik Moon.
(Kahden maun Tallinna, Katja Bäcksbacka, Sami Simola, HS, 20.5)
 

Oper kaatoi nuoren Suomen

Eesti võitis Soome jalgpallimeeskonda A. LeCoqi staadionil peetud maavõistlusel 2:0. Esimest korda oli pall soomlaste väravas 45. sekundil, kuid värav oli löödud suluseisust. See oli siiski mingi näitaja: saanud hea söödu Sander Purilt, lõi eesti ajaloo efektiivseim ründaja Andres Oper palli viiendal mänguminutil väravasse. Pisike Eesti osutus nuhtluseks, kes polnud mingil juhul nõus kaotust vastu võtma ega soomlastele järele andma.
(Oper kaatoi nuoren Suomen, Heikki Miettinen, HS, 22.5)

TURUN SANOMAT
Sähkönsiirtoon mahdollisuuksia

Soome ja Eesti energiakoostöö muutub tõhusamaks, kui 2014. aastal võetakse kasutusele teine riikidevaheline merekaabel. Estlink 2 võimsus on 650 megavatti. Soome põhivõrguettevõte Fingrid ehitab merealuse ühenduse koostöös Eleringiga. Umbes 320 miljonit eurot maksva projekti elluviimine eeldab veel ELi investeeringutoetust 100 miljoni euro ulatuses. Fingridi teiseks tingimuseks on Eesti äsja avatud elektrituru areng positiivses suunas. Eeltingimuste täitmise taha projekt ei jää, kuna energiaturgude ühendamine ja konkurentsile avamine on üks ELi poliitika nurgakivi. Ka Eesti energiaturul on algus olnud paljulubav. Ülekandevõimsusi ligi 1000 megavatini tõstev ühendus toetab Eesti energiasüsteemi ning integreerib seda Põhjamaade turuga. Soome jaoks suurendab ühendus elektri varustuskindlust ja reguleerimisvõimalusi. Tänu uuele merekaablile kasvab Soome jaoks ka võimalus eksportida elektrit Eesti kaudu Venemaale. Siiani on suund olnud vastupidine – naaberriikidest Soome.
(Sähkönsiirtoon mahdollisuuksia, Juhtkiri, TS, 23.5)
 

KALEVA
Sähköä lisää 650 megawatilla

Teine Soomet ja Eestit ühendav merealune elektrikaabel peaks valmima 2014. aastal. Praegu on riikide vahel 2007. aastal valminud 350 megavatine merekaabel Estlink 1. Soome põhivõrguettevõtte Fingridi tegevjuhi Jukka Ruusuneni sõnul on Baltimaadest elektrit Soome tulnud juba üllatavalt palju. Elektri transport nii Estlink 1 kui Estlink 2 puhul on kahesuunaline. Praktikas on elekter liikunud Eestist Soome, kuna Põhjamaades makstakse elektri eest rohkem kui Balti riikides. Eestis toodetakse elektrit peamiselt põlevkivist. Baltimaadesse tuleb odavat elektrit ka Venemaalt ja Valgevenest. Sama elekter jõuab mööda kaablit Soome. Kuna Baltimaade turg on nii väike, ei mõjuta uus ühendus eriti tarbijahindu. Eesti liideti tugevamini Põhjamaade elektrituruga aprilli alguses.
(Sähköä lisää 650 megawatilla, Juha Kaihlanen, Kaleva, 21.5)

Suomi kokeili Tallinnassa tappion arvoisesti

Kui Soome eelmine kord Eestile maavõistluses kaotas, oli Teise maailmasõjani veel paar aastat aega. Seekord muutus statistika taas eestlaste rõõmuks, kui Soome alistati 2:0. Soome väravavahi debüüt oli kestnud vaid neli minutit, kui Eesti kuldmängija Andres Oper värava lõi. „Eesti alustas väga hästi ning siis oli nende pressingut väga raske murda,“ ütles soome jalgpallur Jari Litmanen. Teise värava lõi Sander Post, nii et Eesti meeskonna kõigi aegade parim väravakütt Oper võis rahul olla, et talle leidub ka võimalikke mantlipärijaid.
(Suomi kokeili Tallinnassa tappion arvoisesti STT, Kaleva, 22.5)

Varas vaanii asuntoa

Soome on tulnud välismaalt mitmeid gruppe, kes panevad toime murdvargusi, pangaautomaadirööve ning näppamisi. Eelkõige tulevad nad lõunapoolsetest ELi uutest liikmesriikidest. Eriti suur on murdvarguste oht. „Eelmisel aastal käidi Soomes luurel, jalgratastel käidi elamurajoonides infot kogumas,“ ütleb Ari Soronen Keskkriminaalpolitseist. „Karta on, et ELi uutest liikmesmaadest, mille elatustase jääb Põhjamaadele alla, tuleb neid röövleid veelgi. Liikumisvabadus võimaldab seda,“ ütleb Soronen. Pooled välismaalaste tehtud kuritegudest Soomes panevad toime eestlased, venelased ja rootslased. Soome vanglates istub soomlaste kõrval kõige rohkem eestlasi. Välismaalaste toime pandud kuritegude arv on kasvanud korrelatsioonis välismaalaste arvu tõusuga.
(Varas vaanii asuntoa, Antti Ervasti, Kaleva, 23.5)

TALOUSELÄMÄ
Viron likasähköä tulee runsain mitoin Suomeen

Soome põhivõrguettevõte Fingrid teatas ametlikult, et on otsustanud rahastada teise Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse ehitust. Kaabel liidab esialgu Eesti ning hiljem kogu Baltikumi elektrituru tugevamini Põhjamaade elektrituruga. Fingrid ja Elering on plaaninud uue merekaabli ehitust juba kolm aastat. Estlink 2 tugevdab oluliselt Läänemere piirkonna elektritranspordivõrku. Ka Euroopa Komisjoni hinnangul on Soome ja Eesti vaheline transpordiühendus väga oluline. Komisjon on pakkunud projektile 100 miljoni euro suurust toetust. Eestist Soome voolab peamiselt põlevkivist toodetud elekter. Põlevkivist tootmine saastab keskkonda kõvasti rohkem kui kivisöe kasutamine.
(Viron likasähköä tulee runsain mitoin Suomeen, Matti Kankare, Talouselämä, 21.5)
 

HELSINKI TIMES
Estonia’s second city beckons

Kui te olete juba Eesti pealinna Tallinna võludega tuttavad, siis tasub külastada armsat rikkaliku ajalooga ülikoolilinna Tartut. Linnaelanikud ütlevad uhkelt, et nende tuhandeaastane linn on riigi intellektuaalne pealinn. Umbes veerandi Tartu elanikkonnast moodustavad tudengid. Kohe ülikooli peahoone lähedal asub Raekoja plats – nii tudengite kui külaliste kogunemispunkt. Tartu kutsuvad kohvikud, mõnusad pargid ja kõrvalised paigad pakuvad rohkelt võimalusi linnas aega veeta.
(Estonia’s second city beckons, Fran Weaver, Helsinki Times, 20.5)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ПЯТЫЙ КАНАЛ (ПЕТЕРБУРГ)
Эстония хочет бороться с пробками на границе, узаконив поборы с водителей

Eesti on tõsiselt mures piirijärjekordade pärast. Riigikogu on asunud arutama seadusemuudatusi, mis võimaldaks võtta juhtidelt tasu elektroonilise järjekorrakoha eest. Narva sümboliks on seni olnud linnus ja Krenholm, nüüd siis ka piiril seisev veoauto. Rando Kruusmaa, Eesti siseministeeriumi migratsiooni ja piirikaitse osakonna esindaja põhjendab: parem maksta tasu ja oodata parkimisplatsil. kui otse järjekorras. Kavandatav parkimisplats vahetult enne Narva linna kavandatakse selleks, et järjekorra läbinud sõidukid saaksid linnas peatumata otse piiripunkti ületada. Siin aga tõstatub vana piirisilla seisundi küsimus. Väikseimgi avarii võib kogu piiriliikluse seisma panna. (Videoreportaaž.)
(Эстония хочет бороться с пробками на границе, узаконив поборы с водителей, Пятый канал, 14.05)
 

РАДИО СВОБОДА
С какими проблемами сталкивается русскоязычное меньшинство в Эстонии

Usutlus „Avatud vabariigi“ juhi Jevgeni Kristafovitšiga, teemaks vene vähemuse olukord. Kristafovitš märgib, et Eesti on rahvusriik. Põhiseaduses on kirjas, et eesti keel on Eestis prioriteet. Eestlaseks peetakse seda, kes räägib eesti keelt ilma aktsendita. Kuid rahvuse võib endale igaüks ise valida - minna riigiportaalile, anda elektrooniline allkiri ja valida mis meeldib. Ise on J.K. venelane ning Eesti-siseselt rõhutab seda igati. Suurem osa Eesti venelasi on tema sõnul Eestisse saabunud nõukogude perioodi viimastel aastatel, neil on Eestiga väga tinglik side. Seetõttu on ka probleeme integratsiooniga. Noored on kohaliku eluga paremini adapteerunud. Nagu sada aastat tagasi, nõnda ka nüüd on Eestis igaühel kasulikum osata kolme keelt korraga, asendunud on vaid saksa keel inglise keelega. Eesti valitsusasutused otsivad, J.K. sõnul, palavikuliselt vene ametnikke, et ministeeriumite personal oleks enam-vähem läbilõige kogu ühiskonnast. Kui ministeeriumis kandideerib mingile kohale eestlane ja venelane, siis püütakse ikka leida põhjus, et võtta venelane.
(С какими проблемами сталкивается русскоязычное меньшинство в Эстонии, Людмила Алексеева, Радио Свобода, 13.05)
 

FINNOUGR.RU
Президент МАФУН рассказал о проблемах финно-угорских народов в Нью-Йорке

Soome-ugri rahvaste noorteassotsiatsiooni president Aleksei Tsõkarev esines New Yorgis ÜROs aprilli lõpus toimunud põlisrahvaste alalisel foorumil ning rääkis soome-ugri rahvaste probleemidest ja perspektiividest. Sel teemal sai suheldud Maailmapanga, UNESCO, UNISEFi jt esindajatega. Teemaks nii keele ja kultuuri kui ka ökoloogia küsimused ning suhted suurkorporatsioonidega. Tsõkarev osutas olukorrale, kus väikerahvastel pole oma regioonides ikka veel piisavat esindatust kohalikus omavalitsuses. Tsõkarev nendib, et põlisrahvaste foorumil oli seekord esindatud vähesed soome-ugri rahvad – handid-mansid, saamid ja Karjala. Komid ei osalenud. Järgmine kord võiks soome-ugri hääl kõlada võimsamalt.
(Президент МАФУН рассказал о проблемах финно-угорских народов в Нью-Йорке, Анастасия Маркова, Finnougr.ru, 5.05)
 

РУССКИЙ NEWSWEEK
Европа флюс

Järgmisest aastast hakkab (Mainori Kõrgkooli) Ettevõtluse Instituudi direktor, majandusteadlane Andres Arrak saama palka eurodes, kuid erilist vaimustust pole temas märgata. „Meid kutsuti pulma, kuid võime sattuda hoopis matustele“, märgib Arrak. Ta ei välista, et eestlased hakkavad veel kahetsema kroonist loobumist. EL kirjutas eurole välja radikaalse ravikuuri, mis peaks parandama 1999. aastal tehtud vigu, mil loodi eurotsoon olukorras, kus ühtset majandust pole. Nüüd muudetakse reegleid ning igaüks peab hakkama antud lubaduste eest vastutama. Paraku põrkub kõik klassivastuoludesse: rikas Põhi ei taha maksta vaese Lõuna eest. Venemaale on euro nõrgenemine kasulik, turistid saavad odavamalt läbi, ettevõtjad odavamalt seadmeid importida. Kuid samas muutub olukord Euroopas rahutumaks. Hea on, et hotellitoa Hispaanias saab lihtsamalt, kuid sinna võib hoopiski mitte jõuda mõne streigilaine tõttu. Ning kui euro kriis viib majanduslanguseni Euroopas, siis on ka Venemaa majanduse taastamine raskendatud. Nii et, parem on ikkagi soovida edu euro päästjatele.
Huvitav, et tillukese Eesti vastuvõtmisest eurotsooni teatas Olli Rehn kui kogu Euroopa suurvõidust. Et kui keegi veel eurotsooni astub, siis pole ikka usaldus päris kadunud. Eesti ettevõtte Spacecom juht Oleg Ossinovski leiab, et euro tõstab välisinvestorite huvi Eesti vastu, kuid samas peab Eesti eurotsooniga liitumisel hakkama abistama igasuguseid autsaidereid, nagu Kreeka.
Eesti on Euroopa parameetrite järgi priimus. Eestlased tahtsid väga ühineda ELiga ning on valmis kandma ohvreid. „Meie jõud on paindlikkuses“, märgib Arrak. „Rasketel aegadel võivad palgad ja sotsiaaltoetused hõlpsalt väheneda.“ Ja seda olukorras, kus Euroopas üldiselt pole säästmine tavaks.
(Европа флюс, Андрей Литвинов/Елена Черненко, Русский Newsweek, 16.05)

ТВ ЦЕНТР-МОСКВА
Какова ситуация с евро и европейской экономикой?

Venemaa peaminister Putin nimetab olukorda Euroopas murettekitavaks, euroala riikide liidrid aga kasutavad juba äärmuslikke väljendeid. Prantsusmaa president ähvardas eurost hoopis loobuda, kui Kreekale abi ei osutata. Tegelikult on olukord euro ja Euroopa ühisturuga veel üsnagi kontrolli all. Inimesed on kohal, elu läheb edasi, finantsisegaduse lubavad Frankfurt ja Brüssel ületada. Tuleb vaid läbimõeldumalt koostada riigieelarveid ning luua vastastikuse kontrolli mehhanismid. Olli Rehn on öelnud, et järjekorda euroalast lahkumiseks pole, kuid sisenemiseks on järjekord pikk. Kavas on ettevaatlikult parandada majanduslikku juhtimist ja laiendada euroala. Väga head näitajad on, näiteks, Eestil.
Vene majanduslaevukesel on omad iseärasused, tal tuleb liigelda ettevaatlikult, et hädaolukorras mitte teiste alustega kõrvuti sattuda. Kuid igal juhul on kindel, et katastroofi Kreeka tõttu ei tule veel niipea. (Video.)
(Какова ситуация с евро и европейской экономикой?, Александр Сафронов, ТВ Центр, 14.05)
 

ЭКСПЕРТ
Затянуть пояса

Eurotsooni on ähvardamas lagunemine, mille põhjuseks finantsdistsipliini puudumine. Selle päästmiseks on vaja kõrvaldada valuutaliidu moodustamisel 1999. aastal tehtud vead. Vaatamata stabiliseerimisfondi loomisele hoiavad paljud turuosalised nüüd oma aktiive euro asemel kullas. Eurotsooni loomine oli poliitiline otsus, senimaani puudub ühtne fiskaalpoliitika. Euroopa Komisjon on teinud ettepanekud olukorra parandamiseks. Seni pole selge, kas uued reeglid hakkavad kehtima üksnes eurotsoonis või kogu ELi alal. Viimastel nädalatel on kulude kärpimisest teatanud rida riike, sh probleemne perifeeria. Kogu selle olukorra taustal on Eesti juhtum üsna näitlik. Keset kriisi saab see riik järsku kutse eurotsooni. Hiilgavaid tulemusi saavutas Eesti tänu aastakümneid kestnud järjepidevale fiskaalsele konservatismile ning rangele kokkuhoiupoliitikale kriisi tingimustes. Koondati ametnikke, alandati palku ja sotsiaaltoetusi. Kokkuhoiu nimel said paljud töövõtjad koondamisteateid SMSi vahendusel. Eesti osutus puhtalt turumajanduslikuks maaks, kus riigil ei etenda aktiivset rolli majanduses. Mitmed vaatlejad märgivad, et teistelgi ELi riikidel tuleb minna sama teed. Väikese Eesti kogemust aga pole alati lihtne suurematele maadele üle kanda, seda näitavad juba Kreeka protestid.
(Затянуть пояса, Александр Кокшаров, Эксперт, 14.05)
 

ГОЛОС РОССИИ
Эстония показывает, что евро — не обреченный проект

Financial Times toimetuse juhtkirja „Estonia shows euro is not doomed project“ tõlge vene keelde.
Läänemere kallastelt võivad euro probleemid tunduda okupatsiooni ja stalinismiga võrreldes tühised, kuid Eesti pürgimine euroalasse võimaldavad teha teatavaid järeldusi euro tuleviku kohta. Eesti on Kreeka vastand. Eesti eurotsooni mittelubamise varianti ei tohiks lõpliku otsustamise käigus üldse kaaludagi. Viga oleks keelata eurot riigile, kes vankumatult täidab kõiki reegleid.
(Эстония показывает, что евро — не обреченный проект, F.T. Juhtkiri, Голос России, 14.05)
 

КОММЕРСАНТЪ
Россия и ЕС заговорили поэнергичнее

Berliinis toimus viies rahvusvaheline foorum „Energeetikadialoog Venemaa-EL: maagaasi aspekt“. „Gazpromi“ ja Euroopa energeetikaettevõtete juhid ning Euroopa Komisjoni (EK) ametnikud pidasid tuliseid arutelusid Euroopa energiaharta ja Euroopa energiaturu ümber. Vaatamata erimeelsustele, on Venemaa ja EL hakanud üksteist kuulama. Konverents toimus juba viiendat korda, EL-Vene energeetikadialoogi kümnendal aastapäeval. Ikka veel hoiab EL kinni energiaharta raamidest, Venemaa aga kritiseerib seda ning uusi põhimõtteid suhete korraldamisel energiaturul. Samuti kritiseerib Venemaa endisel Euroopa kolmandat energialeppepaketti. Venemaa seisukohti energialeppe osas on kiitnud koguni EK energeetika peadirektoraadi juht Philip Lowe, kelle sõnul on „Gazprom“ kõige enam süvenenum lepete olemusse. EK jõudis kolmenädalaste läbirääkimiste tulemusel seisukohale, et tuleb paika panna selged institutsionaalsed raamid. Lepete selge tõlgendus on vajalik ka ELi liikmesriikidele, kes peavad märtsis 2011 oma rahvuslikud seadusandlused nendega kohandama. Gaasijuhtmete rajamise, gaasituru- ja juhtmete omandi küsimus on „Gazpromi“ jaoks eriti oluline, sest kallihinnalised South- ja North Streami projektid on juba teoksil, kuid „eksproprieerimise“ oht esialgu kõrvaldamata. Euroopa gaasitöösturite liidu Eurogas president ennustab, et ehkki praeguseks on Euroopas tekkinud maagaasi ülejääk, hakkab aastaks 2020 Euroopa tundma sellest puudust ning seetõttu peavad energiaharta osalised paremini arvestama tarnija- ja transiitriikide huvisid.
(Россия и ЕС заговорили поэнергичнее, Наталья Гриб, Коммерсантъ, 24.05)
 

Визовый нажим

Mai lõpus toimuval Venemaa-EL tippkohtumisel nõuab Moskva viisarežiimi tühistamist. Ilma selleta on ette valmistatud lepe „Partnerlus moderniseerimise nimel“ teostamatu. Venemaa WTOsse astumise kõrval on viisavabadus üks peamistest dokumendi postulaatidest. Rostovi kohtumine erineb eelnevatest selle poolest, et esimest korda räägib ELi nimel selle president ning arutusele tuleb juba nimetatud konkreetne dokument, mille ettevalmistamiseks mõlemapoolselt ligi pool aastat vaeva nähtud. Leppe sisuks on vastastikuste tehnoloogiasse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute stimuleerimine, turgude jätkuv integreerumine ja kaubanduse arendamine, teaduskoostöö ning õiguskeskkonna tugevdamine, samuti inimestevaheliste kontaktide ja vaba tööjõuturu edendamine. Paraku kostab Venemaa välisministeeriumist vihjeid, et antud lepe võidakse algaval kohtumisel ka allkirjastamata jätta. Tegemist olevat tehniliste probleemidega. Enne kohtumist peaksid kõik EL liikmesriigid nõusoleku andma, kuid vaevalt nad seda puhtfüüsiliselt teha jõuavad. Sel juhul piirdutakse van Rompuy ja Medvedevi lühida ühisavaldusega moderniseerimisalase koostöö põhimõtetest. Venemaa aga ei ole huvitatud järjekordseteest deklaratsioonidest ja „teekaartidest“, vaid konkreetsetest tegevuskavadest ja tähtaegadest. Viisarežiimi muutmise konkreetsed ettepanekud on Venemaa välisministeeriumil kavas välja laduda kas Rostovi tippkohtumise ajal või vahetult pärast seda. Igasugune poliitika rajaneb „signaalidel“. Eurooplased annavad mõista, et on valmis viisaküsimuses tulemusteni jõudma, Moskva on valmis kasvõi kohe viisarežiimi tühistama. Venemaa poolt on seegi signaal, sest Hiinaga ju taolisi läbirääkimisi ei peeta. Venemaa tahab ühemõtteliselt kuuluda Euroopa ruumi. Paraku eurooplased kõhklevad, nad ei suuda ette kujutada, et Euroopa ruum laieneb kuni Hiinani välja.
(Визовый нажим, Владимир Соловьев, Коммерсантъ, 20.05)
 

ВЕДОМОСТИ
Правила игры: Европа становится единой

Kõik mu tuttavad kaotasid juba ligi poole aasta eest igasuguse huvi majanduse vastu, mis oli esile kutsutud rahvusvahelisest finantskriisist. Kuid nüüd tärkas see huvi taas. Muretsetakse, et kuidas ikka eurol läheb? Kas euroala laguneb? Kas euro muutub dollarist odavamaks? Küsimus euro kursi kohta on mõistagi huvitav, kuid euroala saatuse pärast ei maksa vast muretseda. 2008.-2009. aasta kriis ning praegused arengud näitavad, et ühine Euroopa kodu ja eurotsoon on stabiilsem ja püsivam kui nii mõnedki skeptikud arvasid. Esimest korda oma tuhandeaastases ajaloos toimib Euroopa kui tervik, nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Igal riigil on alaarenenud ääremaid. Nõnda ka siin. Kuid Kreeka puhul ei olnud mingit pettust, kõik teadsid, et võetakse vastu vaene, nõrkade poliitiliste institutsioonidega riik ning kui lahvatab äike, tuleb teda abistama hakata. Mida siis äike näitas? Aga seda, et ühtse terviku rikkamad osad on valmis nõrgemaid aitama. Isegi siis, kui selleks tuleb rikkuda Euroopa põhiseadust. Mõistagi ei rõõmusta vaeste aitamine teiste arvelt kedagi kusagil, ka USAs ja Venemaal mitte. Euroopa tõestas, et on muutumas ühtseks. Mis aga euro kurssi puutub, siis selleks need ujuvad kursid mõeldud ongi, et ujuda.
(Правила игры: Европа становится единой, Константин Сонин, Ведомости, 24.05)
 

Как утеплить страну

Venemaa president on käsile võtnud energiakokkuhoiu ja elamute kütte probleemid. Kuberneride töö efektiivsuse üheks näitajaks on seatud energiat säästvate tehnoloogiate kasutuselevõtt. 2010. aasta eelarvest eraldatakse miljard rubla kuues Venemaa linnas teostatava pilootprojekti „Soe linnakvartal“ jaoks. Elamusektor tarbib 25% Venemaa energiaressurssidest ning 45% soojusenergiast. Soojusenergia tarbimine inimese kohta on Venemaal seega kaks korda suurem kui, näiteks, Rootsis või Kanadas. Peamiseks põhjuseks – suur hulk madalakvaliteedilist, vanade tehnoloogiate abil püstitatud elamupinda. Kuidas soojusekadu takistada ja kes selle kinni maksab? Vaevalt õnnestub kõikjal välisseinu soojendada, uued torustikud ja pakettaknad panna riigieelarvest või elanike endi arvelt. Kuidas meelitada eraettevõtlust asjaga tegelema? Tuleb aktiivselt kasutada Baltimaade ja Ida-Euroopa kogemusi, kes on suutnud märkimisväärselt energiatarbimist piirata. Eestis on soojendatud juba 3000 nõukogude aegset elamut. Madala protsendiga krediite anti seitsmeks aastaks. Soodsad krediidi saamise ja kustutamise tingimused on ka Slovakkias, Leedus ja Lätis. Riiklike garantiidega „soojenduskrediidid“ aitavad vähendada energiakulusid kui ka toetada keskmisi ja regionaalseid panku.
(Как утеплить страну, От редакции, Ведомости, 21.05)
 

ОГОНЁК
Если завтра кибервойна

Hiljutine rahvusvaheline küberjulgeoleku alane „tippkohtumine“ (EastWest Institute korraldusel) Dallases jõudis järeldusele, et tulevane kübersõda võib alata Aafrikast, ehkki praegu toimub enamus rünnakutest Venemaa ja Hiina territooriumilt. Iga aastaga kasvab rahvusvaheliste küberrünnakute arv kordades. Ideaalset tõrjet pole võimalik luua. Jutt pole enam üksikute häkkerite katsetustest. Spetsialistid kardavad, et neil pole piisavalt aega valmistuda tulevaseks kübersõjaks. Ehkki sisuliselt käib see juba praegu, kuid selle mastaabid laienevad. Probleemiks küberterrorismi ohjeldamisel on infopuudus ja riikide vähene koostöö. Näiteks Eestit ei kaitse Venemaa küberrünnakute eest NATO manöövrid ega hävitajate patrullimine, seetõttu võrdsustati küberrünnakud alliansi liikmesriigile pärisrünnakuga. Sest selleks, et läbi murda elutähtsatest riiklikest süsteemidest, tuleb koondada ja koolitada terve hulk häkkereid, milleks on võimelised üksnes riigid. Terroristlikud organisatsioonid ajavad esilagu läbi ilma kallihinnaliste häkkerprogrammide loomiseta.
Kummalisele järeldusele jõudsid sel talvel Europarlamendis läbiviidud küsitlused. Need näitasid, et eurooplased ei karda niivõrd küberrünnakuid, kuivõrd USA püüet luua ühtne küberkaitsesüsteem.
(Если завтра кибервойна, Кирилл Белянинов, Огонёк, 17.05)
 

COMNEWS
„Электронные госуслуги“ – первое и главное

23. juunil 2010 kogunevad väljaande ComNews ja päevalehe Vedomosti initsiatiivil ning riigi toetusel Moskvasse foorumile „Riiklike e-teenuste realiseerimise tingimused ja prioriteedid Venemaal“ kõik Venemaa e-riigi programmi teostamisega seotud võtmefiguurid. Esinevad mh riiklike institutsioonide esindajad, kes räägivad föderaaltasandi ja omavalitsuste valmisolekust e-riigi rakendamiseks. Toimub rida autasustamisi riiklike IT-projektide teostamise eest. Keskvalimiskomisjoni esindaja räägib valmisolekust infotehnoloogia kasutamiseks valimisprotsessis. Oma kogemusest räägivad Moldova, Kasahstani ja Handi-Mansi autonoomse piirkonna esindajad. Mobiilse kommunikatsiooni kasutamise kogemusest riiklike teenuste vallas räägib Riigikogu liige, endine Tartu aselinnapea Hannes Astok.
Täpsemat infot konverentsi kohta saab aadressil http://www.comnews-conferences.ru/ ning http://events.vedomosti.ru/
(„Электронные госуслуги“ – первое и главное, Дмитрий Петровский, Comnews, 24.05)

POOLA AJAKIRJANDUS

THE NEWS
Estonia’s President Ilves concludes Poland trip

Eesti president Toomas Hendrik Ilves tegi kahepäevase visiidi Poolasse. Visiidi käigus kohtus ta Varssavis Poola Vabariigi presidendi kohusetäitja, seimi spiikri Bronisław Komorowskiga ning Poola välisministri Radosław Sikorskiga. Arutelus Bronisław Komorowskiga keskenduti Eesti ja Poola kahepoolsetele suhetele ning koostööle Euroopa Liidus. President Ilves rõhutas, et Eesti peab lähedasi suhteid Poolaga väga oluliseks. On oluline, et Poola kui üks EL suurriike mängiks Euroopa Liidus tugevat rolli.
President Ilves sai ka Lublini katoliku ülikooli audoktoriks. Oma kõnes viitas ta ELis jätkuvalt levinud harjumusele jagada liidu liikmed “vanadeks” ja “uuteks”. Eestit ja Poolat nimetatakse veel kuus aastat pärast Euroopa Liiduga liitumist “endisteks kommunismimaadeks”. Stereotüübid on viinud selleni, et liikmesriikidesse suhtutakse näiteks otsustusprotsessides ja välispoliitika küsimustes erinevalt. President Ilves meenutas ka traagiliselt hukkunud Poola president Lech Kaczyńskit, keda pidas oma sõbraks, ja kelle jaoks Euroopa solidaarsus ei olnud pelk fraas, vaid reaalsus.
(Estonia’s President Ilves concludes Poland trip, The News, 20.5)

KANADA AJAKIRJANDUS

MACLEANS
NATO and the spy from Estonia

Kui Eesti endine kõrge riigiametnik 2009. aastal riigireetmises süüdi mõisteti, ei olnud tema tegevuse tagajärgede ulatus veel lõpuni teada. NATO hiljutise raporti kohaselt olid tema 12-aastase spioneerimise tagajärjed sedavõrd laiaulatuslikud, et Simm teenis “kõige enam allianssi kahjustanud spiooni tiitli”. See tiitel ei tule siiski üllatusena. Eesti Kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juhatajana oli tal ligipääs nii NATO kui EL salajasele informatsioonile. Raporti kohaselt lekitas Simm arvukalt luureraporteid ja analüüse. Tema kaudu jõudis vaenlase kätte tuhandeid dokumente. Spiooniskandaal näitab selgesti, kui haavatavaks on NATO alates endiste idabloki riikide liikmeksvõttu muutunud. Enne Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal oli Simm KGB agent, kelle kontol 44 tunnustust ja kolm medalit eeskujuliku teenistuse eest. Seniteadmata põhjustel hakkas lääne vastuluure Simmi 2008. aastal jälgima, mis viis lõpuks ka tema arreteerimiseni. Kuid selleks ajaks oli pöördumatu kahju juba sündnud.
(NATO and the spy from Estonia, Rachel Mendleson, Macleans, 20.5)

QUATARI AJAKIRJANDUS

THE PENINSULA
Estonian judge arrested in bribery probe

Eesti kohtunikku Vambola Olli kahtlustatakse korduvas altkäemaksu võtmises ning teadvalt ebaseaduslike kohtulahendite tegemises, teatas Eesti riigiprokuratuur. Süüdimõistmise korral ootab Olli kuni 10 aasta pikkune vanglakaristus. Vambola Oll on viimastel kuudel juba kolmas kohtunik, kes sarnaste kahtlustustega kinni peetud. Märtsis mõisteti kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi kohtunik, kes võttis altkäemaksu ja lekitas kurjategijatele salajast infot enda poolt juhitava jälitusoperatsiooni kohta. Jaanuaris mõisteti kaheks aastaks vangi kohtunik, kes lasi altkäemaksu vastu vabaks mõrvas kahtlustatava.
Riigikohtu esimees Märt Rask ütles neljapäeval parlamendis esinedes, et Eestis on kohtnikest puudus. Eestis töötab hetkel 227 kohtunikku, 15 ametikohta on vakantsed. Euroopa Liidu liikekssaamise üheks eelduseks oli korruptsioonivastane võitlus. Mullu oli Eesti ülemaailmses korruptsiooniindeksis 27. kohal.
(Estonian judge arrested in bribery probe, AFP, The Peninsula, 21.5)