Eesti välismeedias 13.-19. mai 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
KREEKA AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS
IIRI AJAKIRJANDUS
SAUDI-ARAABIA AJAKIRJANDUS
TŠEHHI AJAKIRJANDUS

 

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
EU Recommends Estonia Join Euro-Zone

Euroopa Komisjon andis nõusoleku Eesti liitumisele euroalaga. Euroopa Keskpank on oma avaldustes olnud reserveeritum, lisaks on laiemal rindel kõlanud kahtlusi rahaliidu jätkusuutlikkusest.
Mitmed Ida-Euroopa riigid on väljendanud soovi võtta kasutusele euro. Kui Eesti vastuvõttu pidurdatakse, siis võib see kahandada Euroopa Liidu atraktiivsust. Liitumise nimel on kandidaatriigid teinud pingutusi ja võtnud vastu ebapopulaarseid otsuseid. Läti peaministri Valdis Dombrovskise sõnul näitab Eesti taotluse menetlemine, kas euroala laienemine on avatud ja usaldusväärne protsess. Eesti suurimaks probleemiks on inflatsioonikriteeriumi jätkusuutlikkus. Alles hiljuti oli hinnatõus kiirem kui 10% aastas.
(EU Recommends Estonia Join Euro-Zone, Adam Cohen and Brian Blackstone, The Wall Street Journal, 12.5)

Euro Goes From Near Death to New Life

Samal ajal kui valuutaturud seavad küsimuse alla euro kui valuuta jätkusuutlikkuse, valmistub euroala võtma vastu uut liiget. Eesti kutsumine euroalasse ei olnud kindel. Euroopa Keskpank on juhtinud tähelepanu inflatsioonile ja võimalikele raskustele selle taltsutamisel.
Otsus on sügavas majanduslanguses Eestile leevenduseks. Kaob eraisikutele antud laenudes peituv valuutarisk, mis on olnud siia laenanud pankade peamiseks mureks.
Eesti kõrvalejätmine oleks saatnud väga negatiivse sõnumi teistele euroalaga liituda soovivatele riikidele. Kuid arvestades Kreeka probleeme, saab uute liikmete hindamise protsess olema põhjalik.
(Euro Goes From Near Death to New Life, Richard Barley, The Wall Street Journal, 12.5)

Can an Estonian DiCaprio Save Sumo?

Eestist pärit Baruto võib olla staar, keda Jaapani rahvusspordiala hädasti vajab. Esimest korda ozeki’na turniiri alustanud Baruto oli turniiri alguseks võitnud neljast matšist neli ja fännid loodavad, et õige pea tõuseb eestlane ka sumohierarhia tippu ehk yokozuna’ks.
25-aastane Baruto on sumomehe kohta küllaltki trimmis keha ja glamuurse välimusega, meenutades välimuselt Leonardo di Capriot. Sarnasusele on viidanud ka jaapanlased. Baruto fänne inspireerib lugu, kuidas tavalisest talupojast sedavõrd väärika ala tippu jõuda. Muide, „Baruto” tähendab jaapani keeles „Balti”.
Korrektne ja lahke olekuga Baruto on just see mees, keda sumomaailm vajab. Endine yokozuna Asashoryu lahkus sarjast skandaalide pärast, inetuid vahejuhtumeid on olnud ka teiste sumomaadlejatega. Sellest tulenevalt on sumofännide hulk viimasel ajal kõvasti kahanema hakanud. Lisaks on noored jaapanlased teatanud, et sumomaailmas valitsevad traditsioonid modernsesse Jaapanisse ei sobi.
(Can an Estonian DiCaprio Save Sumo? , Jacob M. Schlesinger, The Wall Street Journal, 13.5)

POWER-GEN WORLDWIDE
Estonia's Eesti Energia eyes London IPO

Eesti valitsuskabinet teeb lähiajal otsuse, kas müüa osa rahvuslikust energiaettevõttest avalikul pakkumisel. Tehinguga loodetakse kaasata 400-500 miljonit eurot.
Ajalehe teatel on Eesti Energia pöördunud Suurbritannia finantsnõustajate poole sooviga noteerida aktsiad ka Londoni börsil. See oleks üle kolme aasta suurem välismaise ettevõtte Londoni börsi kaudu privatiseerimine.
Investorite huvi on kasvanud koos globaalse nõudluse kasvuga kivisöest toodetud õli ja gaasi vastu. Eesti Energiat nähakse selle sektori liidrina. Ettevõte on arendanud tehnoloogia, mida loetakse kõige efektiivsemaks ja loodussõbralikumaks.
Eesti Energia on väljendanud oma rahvusvahelisi ambitsioone, sõlmides lepingu Jordaania põlevkivi varude uurimiseks ja kasutamiseks. Lisaks on sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll Marokoga, riigiga, kelle valduses on ühed suurimad põlevkivi varud maailmas.
Andrus Ansipi sõnul ei otsita Eesti Energiale strateegilist investorit. Peaministri sõnul on lisaks aktsiate avalikule pakkumisele kaalumisel ka võimalus riigipoolsest kapitalipaigutusest. Otsust ei ole veel tehtud, kaalutakse mõlema võimaluse häid ja halbu külgi.
(Estonia's Eesti Energia eyes London IPO, Power-Gen Worldwide, 12.5)
 

RTT NEWS
Is Eurozone Ready For Estonia?

Eesti on oma pikaajalise unistuse saavutamisest vaid mõne sammu kaugusel. Kuid euroala tabanud kriis tõstatab küsimuse, kas liit ise on valmis uute liikmete vastuvõtuks?
Eesti rahaline seis on hea. Veelgi enam, Eesti on Rootsi, Soome, Taani ja Luksemburgi kõrval viies riik, kus eurokriteeriumid praegu täidetud on. Ülemaailmne majanduskriis tabas Eestis tugevasti, kuid riigil õnnestus olukorraga tänu reservidele toime tulla. Eesti on teinud kriteeriumitele vastamise nimel tõsiseid pingutusi. Vähenesid avaliku sektori kulud ja palgad, tõusis tööpuudus. Hiljuti avaldatud numbrid Eesti majanduse kohta annavad tunnistust majanduslikust hinnast, mida Eesti euro-ambitsioon on nõudnud. Kuigi valulik, on Eesti plaan kandnud vilja – lõplik heakskiit liitumisele on sama hästi kui käes. Kuid Eesti euroalaga liitumine saab toimuma väga ebakindlal ajal. Eesti klubisse kutsumisse on suhtunud skeptiliselt mitmed asjatundjad. Jürgen Stark soovitas poliitikutel „õppida minevikust” ja mitte korrata viga, mis tehti 2001. aastal, kui euroala liikmeks võeti Kreeka. Ettevaatlikkusele on kutsunud ka Euroopa Keskpank, tundes muret Eesti majandusnäitajate jätkusuutlikkuse, eelkõige inflatsioonimäära pärast. Ajal, mil Eesti ootab uhkelt oma euroliitu vastuvõttu peaksime küsima – kas euroliit on Eesti vastuvõtmiseks valmis?
(Is Eurozone Ready For Estonia?, RTT News, 14.5)
 

MARKET WATCH
Analysts cautious ahead of Estonia's euro adoption

Jaanuaris saab Eestist suure tõenäosusega 17. euroala riik, kuid praegu peab Eesti jätkuvalt võitlema majanduslanguse ja kõrge tööpuudusega. Vaevalt, et euro kasutuselevõtt leevendab kriteeriumitele vastamiseks tehtud pingutusi. Eesti majanduse ülisuur langus on viinud tööpuuduse enneolematusse kõrgusse. Mullu rakendas Eesti valitsus mitmeid rangeid rahanduspoliitilisi meetmeid, et riik vastaks Maastrichti kriteeriumitele. Tõenäoliselt saab Eesti liitumiseks rohelise tule ka ELi rahandusministritelt, seda vaatamata Euroopa Keskpanga skepsisele Eesti majandusnäitajate jätkusuutlikkuse osas. Keskpank leidis nimelt, et praegune madal inflatsioon on saavutatud peamiselt tänu „ajutistele faktoritele“. Analüütikute sõnul räägib Eesti liitumise poolt fakt, et eurotsooni lõikes on tegu väga pisikese majandusega. Eesti kroon on seotud euroga juba praegu. Nigel Rendell RBC Capital Markets’ist hindab Eesti majandust stabiilseks. Euro võiks julgustada kaugemaid välisinvestoreid Eesti poole vaatama. Näiteks Aasia ettevõtete jaoks võiks Eesti olla atraktiivne, leidis Rendell.
(Analysts cautious ahead of Estonia's euro adoption, Polya Lesova, Market Watch, 17.5)

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
Estonia’s Adoption of Euro Advances, Despite Concerns From Central Bank

Vaatamata Euroopa Keskpanga kriitilistele märkustele, soovitas Euroopa Komisjon võtta Eesti euroala liikmeks.
Arvestades, et hinnastabiilsus on üks euroala kriteeriumitest, juhtis Euroopa Keskpank tähelepanu võimalikele probleemidele madala inflatsiooni hoidmisel. Oma avalduses ei piiratud aga Eesti vastuvõtmist, lõpliku otsuse teevad Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused. Kreeka vastuvõtmisel ignoreeriti keskpankurite muresid ja fakti, et Kreeka ei täitnud võlakriteeriumi ja inflatsioon oli madal vaid naftahinna languse ja muude erakorraliste asjaolude tõttu.
Jättes kõrvale mure inflatsiooni pärast, on Eesti saavutanud suurepärased tulemused. Nii Euroopa Komisjon kui Keskpank väljendasid kahtlusi teiste kandidaatriikide väljavaadete osas. Samas teatas Poola Rahandusminister Jacek Rostowski, et Poola euroalaga liitumisega ei kiirusta.
(Estonia’s Adoption of Euro Advances, Despite Concerns From Central Bank, Jack Ewing, The New York Times, 13.5)
 

THE WASHINGTON POST
EU says Estonia could join euro in 2011

Euroopa Komisjoni toetusavaldus Eesti plaanile võtta kasutusele euro tuleb ajal, mil euroala on oma 11-aastase ajaloo sügavaimas kriisis. Komisjoni sõnul on Eesti teinud kindlameelseid ja efektiivseid pingutusi kriteeriumite täitmiseks. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusvoliniku Olli Rehni sõnul eristutakse teistest euro kasutuselevõttu planeerivatest Ida-Euroopa riikidest pikaajaliselt rakendatud kohase majanduspoliitika poolest.
Eesti valitsusele on eurole üleminek uhkuse küsimus. Kui nooremad elanikud näevad positiivset, siis vanemaealistel on meeles veel nõukogudeaegsed rahareformid.
Euroopa Keskpanga raportis väljendatakse muret inflatsiooni võimaliku kasvu pärast.
(EU says Estonia could join euro in 2011, Jari Tanner and Aoife White, The Washington Post, 12.5)
 

BUSINESSWEEK
Estonia Is Euro ‘Test Case’ for Region, Latvian Premier Says

Läti peaministri sõnul saab Eesti euroalasse vastuvõtmise menetlemine olema märgilise tähtsusega. Positiivse otsusega väljendatakse valmisolekut suurendada eurot kasutatavate riikide ringi. Kreeka võlakriis on aga käivitanud arutelud vajadusest lükata euroala laienemine edasi ja viia sisse täiendavaid tingimusi.
(Estonia Is Euro ‘Test Case’ for Region, Latvian Premier Says, Aaron Eglitis, Businessweek, 12.5)
 

Bad Time for Estonia to Join the Euro, Altman Says

New Yorgi ülikooli Sterni ärikooli professori Edward Altmani sõnul on otsus lubada Eestil võtta kasutusele euro halvasti ajastatud. Euroala laienemine ajal, mil valitsused püüavad piirata eelarvedefitsiiti ja ohjata võlakriisi, on halb idee. Professori sõnul võib positiivse otsuse taustaks olla sisemine poliitiline surve või soov näidata, et euroala on jätkuvalt elujõuline.
Euroopa probleemid võivad veelgi süveneda, kuna erasektor pole piisavalt tugev. „USA ja Euroopa erasektoris toimuva vahel on suur vahe. Meie erasektor on heal järjel ja valmis muutusteks paremini kui kusagil mujal maailmas,“ lisas professor Altman
(Bad Time for Estonia to Join the Euro, Altman Says, Mary Childs and Tom Keene, Businessweek, 12.5)
 

AVIATION WEEK
Hackers Are Internet Shock Troops

Küberrünnakud on kestvaks ohuks, mis võivad tekitada suurt kahju valitsuse ja äriettevõtete veebilehtedele. Artiklis tuuakse näiteid erinevates riikides toimunud küberrünnakute kohta.
Eesti, 2007: Küberrünnakud tabasid Eesti veebilehti aprillis. Taktika hulka kuulus rämpspostituste saatmine ja veebilehtede moonutamine, ping-päringud ja DDoS rünnakud. Ajalehed, pankade lehed ja valitsuseportaalid olid rünnaku all. Rünnakud esinesid samaaegselt erimeelsustega seoses Eesti plaaniga paigutada ümber nõukogude sõjamonument. Kuju teisaldamine teravdas pingeid Eesti ja Venemaa vahel ning eestlaste ja riigi etniliste venelaste vahel.
Kahtlusalused: Eesti väitel tulid rünnakud Venemaalt, kuid nagu ka Gruusias, on ilmselt vene rahvuslastest kräkkerid (või „küber-miilits“) selle töö teinud. Kremli-meelse noorterühmituse Naši liikmed on samuti väitnud, et olid rünnakutega seotud. Otsene Venemaa seotus tundub vähetõenäoline, kuigi riigi kontrolli all olev meedia aitas Eesti-vastasust üles kütta. Etniline vene mees (ja Eesti kodanik) mõisteti aga süüdi ja trahviti rünnaku eest, mistõttu kukkus kokku ühe Eesti erakonna veebileht.
(Hackers Are Internet Shock Troops, Sharon Weinberger, Aviation Week, 14.5)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Estonia’s Eesti Energia eyes London IPO

Eesti Energia on valinud endale välja nõustajad sisenemiseks Londoni börsile. Tegemist võib olla esimese suure välismaise riigifirma erastamisega Londoni turul viimase kolme aasta jooksul. Eesti valitsuskabinet otsustab eeldatavasti käesoleval nädalal, kas müüa neljandik riigi omanduses olevast Eesti Energiast 400-500 miljoni euro eest avalikele turgudele. Eesti Energia toodab ja müüb elektrit Eesti ja Balti turgudele ning on maailma suurim põlevkivi kasutaja. Eestis paiknevad Euroopa suurimad põlevkivivarud, mida Eesti Energia kasutab enam kui 90 protsendi kohalike elektrienergia vajaduste rahuldamiseks.
Läbirääkimistega tuttavate isikute sõnul on Eesti valitsus määranud aktsiate avalikku enampakkumist korraldama Deutsche Banki ja SEB Enskilda, kusjuures finantsnõustajana tegutseb Lexicon Partners. Eesti Energia kavatseb emiteerida aktsiaid lisaks Londoni börsile ka Tallinnas.
Eesti peaminister Andrus Ansip sõnul on lihtaktsiate esmane avalik emissioon üks kahest valikust, mida Eesti Energia puhul arutatud on. Teine võimalik variant on see, et valitsus süstiks riigifirmasse ise lisakapitali. «Mõlemal võimalusel on omad head ja vead, ning me ei ole oma otsust veel langetanud,» ütles ta.
Debatt leiab aset ajal, mil Eesti ootab Euroopa ametivõimude otsust oma plaani kohta tuleva aasta jaanuarist eurotsooniga liituda – mis omakorda tõstaks Eesti Energia atraktiivsust välisinvestorite silmis. Täna (12.5) peaksid Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank avaldama oma raporti Eesti valmisoleku kohta rahaliiduga liitumiseks, lõplik otsus tehakse sel suvel. Enamik märke näitab selles suunas, et riik liitub eurotsooniga plaanipäraselt, vaatamata sellele, et eurotsoonis valitseb Kreeka kriisi ja sel nädalal euro toetuseks vastuvõetud massiivse päästepaketi pärast närviline olukord.
Eesti Energia pööras oma pilgu möödunud nädalal ambitsioonikalt välisturgudele ning sõlmis lepingu põlevkivimaardlate uurimiseks Jordaanias. Välisinvestorite huvi Eesti Energia vastu on tänu hiljutisele ülemaailmsele põlevkivigaasi tootmise buumile tunduvalt tõusnud. Ansip ütles, et strateegilist investorit Eesti ettevõttele ei otsi.
Eesti elas mullu koos teiste Baltimaadega üle sügava majanduslanguse, kuid on taastumas teistest kiiremini ja ka tema riigirahandus on paremas seisukorras. Ansipi sõnutsi annaks Eesti väike riigivõlg – mis on Euroopa Liidu madalaim – neile võimaluse Eesti Energiasse investeerimiseks ka raha laenata, kui nad selle variandi kasuks peaksid otsustama.
(Estonia’s Eesti Energia eyes London IPO, Miles Johnson and Andrew Ward. Financial Times, 11.5)

Estonia scraps Eesti Energia London listing

Eesti valitsus lükkas kõrvale plaani viia Eesti Energia Londonis börsile. Selle asemel otsustati, et riik lisab ise raha Eesti Energia aktsiakapitali. Plaan jäi katki, kuna Eesti valitsuskoalitsioonis valitsesid erinevad arvamused ja segane olukord globaalsetel finantsturgudel oli murettekitav. Lähedalseisvate inimeste sõnul võib IPO tulevikus siiski tulla, kuid kuni järgmisel aastal toimuvate parlamendivalimisteni on see küsimus päevakorrast maas.
(Estonia scraps Eesti Energia London listing, Andrew Ward, Financial Times, 15.5)

Estonia set to join embattled euro

Eesti europüüdlusi võib võtta kui testi ELi valmisolekust euroala laiendamiseks endise NSVLi riikidesse. Kreeka kriis tõi kaasa spekulatsioone Eesti taotluse edasilükkamisest, ometi esitas Komisjon Eestile liitumiskutse. Komisjoni presidendi José Manuel Barroso sõnul näitab otsus Eesti sobivusest „usku euro tulevikku”. „Pange tähele, keegi ei soovi euroalast lahkuda. Hoopis liituda soovitakse,“ lisas ta. Barroso sõnul põhines Eesti hindamine objektiivsetel näitajatel, mitte „majanduslikel või muudel kaalutlustel“. Vaimustust jahutas veidi Euroopa Keskpanga ettevaatlikum hinnang. Keskpank hoiatas, et Eesti majandusnäitajad ei pruugi olla pikemas perspektiivis jätkusuutlikud ja praegune madal inflatsioonimäär on saavutatud tänu ajutistele teguritele. Euroopa Keskpank ei anna ametlikke soovitusi euroalaga liitumise küsimustes, nähes endal pigem võimalike ohtude eest hoiataja rolli.
(Estonia set to join embattled euro, Andrew Ward, Tony Barber, Ralph Atkins, Financial Times, 13.5)

Eurozone enlargement

Kes soovib liituda euroalaga peale Kreeka kriisi? Eestile antud liitumiskutse võib jääda pikaks ajaks viimaseks. Eestit oleks keeruline välja jätta. Riik on tulnud väga keerulisest olukorrast välja ja suutnud oma majanduse liitumiskriteeriumitega vastavusse viia, kuid Kreeka kriis lubab arvata, et edasised liitumised lükkuvad kaugemasse tulevikku. Pariis ja Berliin ei ole sugugi huvitatud väikeste ja vaeste riikide enneaegsest liitumisest.
(Eurozone enlargement, Lex, Financial Times, 13.5)

Estonia shows euro is not doomed project

Financial Times kirjutab oma juhtkirjas, et Brüsselist Eestile antud heakskiit ühineda rahaliiduga on igati kasulik ka eurotsoonile, mis praegu maadleb raskustega ja mille tulevik on seatud kahtluse alla. Eesti tõestab, et euro ei ole surnud projekt.
Eesti majanduspoliitika on olnud täielik vastand suure võlakoorma all ägava Kreeka omale. Eesti riigivõlg on 7,2 protsenti SKPst ja tänavuseks kavandatud eelarvepuudujääk 2,2 protsenti SKPst. Mõlemad mahuvad selgelt Maastrichti kriteeriumide sisse. Riigi kokkuhoidlikkus ei takistanud buumiaastatel erasektoril prassimist, mille tulemusena hüppas inflatsioon 2008. aastal 10 protsendile. Et hoida riiki eurokursil, kärpis valitsus jõuliselt eelarvet, mille tagajärjel vähenes Eesti SKP aastail 2007-2009 17 protsenti. Et oma rahaasjad korda saada, peaks Kreeka olema valmis sama suurteks kärbeteks. Eestis näitas ühest küljest, missugust majanduslikku hinda tuleb maksta, et vastata eurotsooni nõuetele, teisest küljest ka poliitilist tahet niisuguseks ohvriks valmis olla. Mis oleks alternatiiv? Eesti hinnangul oleksid muud lahendused veelgi hullemad. Eurotsooni põhiülesanne on ergutada oma liikmeid ajama tervet majanduspoliitikat. Kui EL peaks truult niisugust poliitikat järgiva Eesti rahaliidust välja jätma - kuna näiteks Euroopa Keskpank kahtleb Eesti jätkusuutlikkuses - siis käiks see otseselt rahaliidu enda põhimõtete vastu.
(Estonia shows euro is not doomed project, Juhtkiri, Financial Times, 14.5)

Baltic states recovery is a relief for Sweden

Rootsi võib kergendunult ohata, sest Eesti majandus tunnistati eurokriteeriumitele vastavaks. Vaatamata kahtlustele Eesti hinnastabiilsuse osas, andis Euroopa Komisjon Eestile rohelise tule. Komisjoni raportist selgub, et ka Läti ja Leedu majandused on edenenud ja neid julgustatakse jääma eurokursile ning mitte minema oma rahvusvaluutade devalveerimise teed.
(Baltic states recovery is a relief for Sweden, Geoffrey Yu, Financial Times, 14.5)

Euro self-sacrifice - but for Estonia and its neighbours, is the pain worth it?

Eesti on euroalaga liitumise nimel toonud mitmeid ohvreid. Eesti pühendumist näitab kõige ilmekamalt hiljuti avaldatud tööturu statistika. Millal Eesti ja tema naabrid hakkavad küsima, kas kahtlase väärtusega projekt on pingutust väärt? Tööpuuduse määr Eestis ulatub 19,8 protsendini. Riigi majandus on olnud tugevas languses 2008. aastast alates. Valitsus oleks võinud ergutuspaketiga olukorda leevendada. Selle asemel kehtestati ranged reeglid eurokriteeriumitele vastamiseks. Auhinnaks saadi Euroopa Komisjonilt liitumiskutse. Nii Eesti kui tema naabrite poliitilise eliidi jaoks on eurotsooniga liitumisel olnud majanduslike aspektide kõrval alati ka poliitiline tähendus. See on tänaseni Venemaa varjus elavatele väikeriikidele läände integreerumise sümbol. Ometi peaks soov liituda kriisis vaevleva euroalaga tõstma tavakodanikes küsimuse – kas rekordiline tööpuudus on ikka pingutust väärt?
(Euro self-sacrifice - but for Estonia and its neighbours, is the pain worth it?, Andrew Ward, Financial Times,14.5)
 

GUARDIAN
Nato faces cyber attack threat, says study of defences

Maailma kõige võimsam sõjaline liit on üha rohkem ohustatud kübersõja poolt. “Järgmine tõsine rünnak liidule võib suure tõenäosusega tulla mööda fiiberoptilist kaablit,” öeldakse uues NATO strateegilise kontseptsiooni mustandis. NATO küberkaitses on vastuvõtmatuid suuri lünki, hoiatab dokument. Niisugused hoiatused on raportis, mille on koostanud rühm kõrgetasemelisi eksperte Madeleine Albrighti juhtimisel. Kõrged NATO sõjandusametnikud ja diplomaadid on mures küberrünnakute vastase koordineeritud tegevuse planeerimise puudumise pärast. Nad seisavad silmitsi võimalike olukordadega, kui liikmesriigid paluvad abi NATO leppe Artikkel 5 raames, mis algselt loodi, et pakkuda vastastikkust abi liitlasele, keda rünnatakse sõjaliselt. Artikkel 5 rakendus esimest ja siiani ainsat korda 2001. aasta septembris pärast rünnakuid USAle. Kolm aastat tagasi palus Eesti oma NATO ja ELi partneritelt abi seoses küberrünnakutega, mis olid seotud Venemaaga. „Küberrünnakuid NATO süsteemide vastu esineb sageli juba nüüd, kuid enamasti ei ole neist poliitilist probleemi,“ öeldakse Albrighti raportis. „Ometi võib oht lauaulatuslikeks rünnakuteks NATO kontrollsüsteemidele või energiavõrgustikele viia Artikkel 5 ühiste kaitsemeetmeteni.“
(Nato faces cyber attack threat, says study of defences, Richard Norton-Taylor, Guardian, 17.5)
 

THE ECONOMIST
Euro not bust

Eesti sai eurole rohelise tule. Ka teistel Balti riikidel on Eesti eurokõlblikuks tunnistamisest kasu. Eesti oskab üllatada. Paljud ei uskunud, et Komisjon kiidab Eesti kandidatuuri heaks. Alles kahe aasta eest lõhkes siin kinnisvaramull, tuues kaasa tõsiseid tagajärgi pankadele ja viies majanduse vabalangemisse. Devalvatsiooni peeti vältimatuks. Ometi läks kõik teisiti, Eestil on õnnestunud oma majandus tänu paindlikule palga- ja hinnapoliitikale stabiliseerida. Rangete kokkuhoiumeetmete kasutuselevõtt lubab Eestil lahedasti eurokriteeriumite piiresse mahtuda. Ainsaks mureks on jätkusuutlikkus – kas tulevased valitsused suudavad kokkuhoidlikku joont jätkata?
Eesti võimalik probleem euroalaga liitumisel on poliitilist, mitte majanduslikku laadi. Mõned eurotsooni liikmed (näiteks Prantsusmaa) leiavad, et vähetuntud ja kõikuva majandusega ekskommunistliku riigi kutsumine liitu, kus kahtlaseid liikmed juba isegi palju, ei peaks olema liidu prioriteet. Kui Eesti on tõesti küps, miks siis mitte oodata veel aastake, et olla tema sobivuses kindel? Kuid sellega saadetaks välja väga halb signaal. Eesti on pea ainuke ELi riik, mille majandus vastab praegu eurokriteeriumitele. Kõik need, kes ühisraha rõõmsalt kasutavad, on reegleid rikkunud. Eesti valituse ja elanike valmisolek palgakärbeteks, maksutõusudeks ja avaliku sektori kulutuste vähendamiseks on olnud lausa eeskujulik. Karistades reeglite järgi käitunud Eestit ja lastes kautsjoni vastu vabaks ülbe Kreeka oleks tõsine hoop euro usaldusväärsusele nii valitsuste kui investorite silmis.
Eesti peab järgmisena panustama majanduskasvule ja tööpuuduse vähendamisele. Seejärel peaks keskenduma Põhjalale iseloomulikult kõrge kvaliteediga avalike teenuste tagamisele ja teadmispõhise majanduse arendamisele. Tähtajaks võiks võtta aasta 2018, mil Eesti tähistab oma sajandat sünnipäeva ja on samas ka ELi eesistuja.
(Euro not bust, The Economist, 14.5)
 

EGOV MONITOR
Overview Of The National Electronic Health Record System Developed By Estonia

Idee Eesti Tervise Infosüsteemist tekkis 2002. aastal. Selle eesmärgiks oli arendada välja üleriigiline andmekogu, mis aitaks kaasa digitaalsete meditsiinidokumentide ja tervisealase informatsiooni vahetuseks. Need andmed olid olemas vaid kohalikes andmekogudes ja infosüsteemides, mis ei suutnud üksteisega suhelda. 2005. aastal alustas Eesti Sotsiaalministeerium uue e-Tervise kontseptsiooniga, luues neli projekti: digiterviselugu, digipilt, digiregistratuur, digipilt. Nende rakendamise tulemus on integreeritud Tervise infosüsteem. 2010. aasta märtsis oli infosüsteemis üle miljoni meditsiinilise dokumendi. Rohkem kui tuhandest tervishoiuasutusest, kes on Terviseameti poolt litsentseeritud ja on E-Tervise Sihtasutusega lepingu allkirjastanud, 309 osalevad praegu terviseandmete vahetamise süsteemis. See võib tunduda väike number, kuid tegelikult ei ole, võttes arvesse riigi suurust ja seda , et süsteemi rakendamine võtab aega. Patsientide portaal, mis avati 26. oktoobril 2009, võimaldab patsientidele ligipääsu oma meditsiinilistele andmetele sõltumata ajast ja kohast. Sellest ajast alates on 13 426 inimest portaali külastanud ja on tehtud 228 494 patsienti puudutavat päringut. Eesti e-Tervise Sihtasutuse sõnul on Eesti Tervise Infosüsteem ülemaailmselt unikaalne, kuna hõlmab kogu riiki, registreerib praktiliselt kogu elanike meditsiinilise ajaloo sünnist surmani ja rajaneb laiaulatuslikul riiklikult väljaarendatud IT infrastruktuuril.
(Overview Of The National Electronic Health Record System Developed By Estonia, eGov monitor, 18.5)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
EU-Kommission: Estland kann Euro einführen

Eesti võib ilmselt esimese Balti riigina euro kasutusele võtta. Euroopa Komisjon teatas, et riik täidab kõiki liitumiskriteeriume. Kui ELi rahandusministrid juulis oma nõusoleku annavad, võib Eesti kroonid juba 2011. aasta jaanuaris eurode vastu vahetada. ELi rahandusvolinik Olli Rehn tõi Eesti pingutusi eeskujuks. Eesti valitsus kehtestas riigis eelmistel aastatel range kokkuhoiukava ning hoidis nii riigivõla kui eelarvedefitsiidi nähtavalt alla lubatud piiri. Eesti oleks tahtnud euro juba 2007. aastal kasutusele võtta, kuid see plaan luhtus liiga kõrge inflatsiooni tõttu. Olli Rehni sõnul näitab Eesti astumine eurotsooni usaldust euro vastu. Euroopa Keskpangal on aga liitumise suhtes reservatsioone. Panga hinnangul on kahtlusi inflatsioonikriteeriumi jätkusuutliku täitmise suhtes. Rahandusvolinik Rehn kutsus Eestit üles oma rahanduspoliitika kurssi hoidma. „Samuti tuleb kiirendada praktilisi ettevalmistusi, et eurole üleminek sujuks tõrgeteta.“ Ükski teine hinnatud riigist Maastrichti kriteeriume ei täida. Lõpliku otsuse Eesti kohta langetavad ELi rahandusministrid juulis.
(EU-Kommission: Estland kann Euro einführen, FAZ, 13.5)
 

Estland steht vor Euro-Beitritt

Eurotsoon jääb oma kõige raskema kriisi ajal uutele liikmetele avatuks. Vaatamata Euroopa Keskpanga mõningatele kahtlustele tegi EK ettepaneku Eesti 2011. aasta 1. jaanuarist euroalasse vastu võtta. Eestist saaks eurotsooni 17. liige. Komisjoni hinnangul on Eesti kõik kriteeriumid täitnud, Euroopa Keskpank aga kahtleb, kas Eesti suudab inflatsioonikriteeriumi jätkusuutlikult täita. Eesti avaliku sektori rahandus on laitmatus korras. Ühena vähestest ELi liikmesmaadest täidab Eesti eelarvedefitsiidi kriteeriumi ning riigivõlg jääb kõvasti alla ELi keskmise.
(Estland steht vor Euro-Beitritt, wmu., FAZ, 14.5)

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Mitten in der Krise: ein neues Euro-Mitglied

Kreeka vaarub, Portugal on haige, Hispaania muutub nõrgemaks – rahaliidul on hulganisti probleeme. Samas saab eurotsoon järgmise liikme, Eesti, mis on siiani õigel teel liikunud. Hoolimata Euroopa Keskpanga kahtlustest kiidab EK heaks Eesti liitumise eurotsooniga järgmisel aastal. Euroopa Keskpank ja EK esitavad iga kahe aasta tagant teineteisest sõltumatult raporti, milles nad hindavad euroliidu kandidaate. Vastupidiselt EKle ei anna aga Euroopa Keskpank konkreetseid soovitusi. Keskpanga raportis jõutakse järeldusele, et Eesti ei suuda oma väga madalat intressitaset säilitada, kui majandus pärast kriisi taas kosuma hakkab. Eesti Pank saab inflatsiooni tõusu takistada minimaalselt. Eesti liitus 2004. aasta keskpaiku ERM IIga, kroon seoti fikseeritud kursiga euroga ning riik kohustus kõikumised alla 15 protsendi hoidma. Euroopa Keskpank tunnistab oma raportis, et Eesti täidab suurepäraselt Maastrichti kriteeriume, raskusi on ainult täitmise jätkusuutlikkuse mõõtmisega. Mõõdupuuks võetakse enamasti riigi pikaajaliste võlakirjade intressimäär, kuid Eesti riigil need puuduvad.
(Mitten in der Krise: ein neues Euro-Mitglied, sueddeutsche.de/Reuters/hgn/mel, SZ, 13.5)
 

Vorbild Estland

Paljude Eesti inimeste jaoks on see ime: vaatamata ülemaailmsele finantskriisile täidab riik eurotsooniga liitumise kriteeriumid. Tegemist on enneolematu jõupingutusega, kuna valitsuse range kokkuhoiupoliitika tõttu ei leidnud aset mitte ainult reaalsete sissetulekute kahanemine, vaid ka töötuse kasv. Euro pole enamiku eestlaste jaoks lihtsalt valuuta, mis neile majanduslikult abiks peaks olema. Hoopis rohkem peaks see pakkuma poliitilist julgeolekut. Ka Brüssel on Eesti edust huvitatud: eestlasi, kes peaaegu nurisemata püksirihma pingutasid, on hea üleni võlgades Vahemeremaadele eeskujuks seada.
(Vorbild Estland, Thomas Urban, SZ, 14.5)

DIE WELT
Estland ist ein Glücksfall für die Eurozone

Esmapilgul tundub Eesti liitumine eurotsooniga absurdne. Rahaliit on lõppude lõpuks oma olemasolu suurimas kriisis. Kuid EK on täiesti õigel teel, kui Balti riigi rahaliitu laseb. Kuna Eesti täitab kõik kriteeriumid – numbritega, mis naabrid läänes kadedaks teevad. Kuidas saab EK keset ühisraha kõige suuremat kriisi veel ühe liikme vastu võtta? EK teeb seda, mida lepingud ette näevad. Reeglid ütlevad, et kriteeriume täitvale kandidaadile näidatakse rohelist tuld. Kas praegu on poliitiliselt ebasoodne aeg või mitte, jäägu lahtiseks. Kreekas toimunust peavad EK ja Nõukogu õppust võtma. Kuid miks peaks riik, mis on 20 aastaga arenenud tugevaks kõrgtehnoloogia ja majanduse asupaigaks, maksma Ateena pettuste eest?
(Estland ist ein Glücksfall für die Eurozone, Stefanie Bolzen, Die Welt, 13.5)
 

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Diese Länder haben noch Euro-Visionen

Eestlased said sellega hakkama: inflatsioon oli Eestis viimase 12 kuu jooksul alla 1,0 protsendi, 2009. aasta eelarvepuudujääk umbes pool Maastrichti kriteeriumide kolme protsendi nõudest ning Eesti krooni vahetuskurss on juba aastaid stabiilne. Ainult rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise riikliku võlakirja intressimäära polnud Eestil ette näidata. Madala võlgnevuse tõttu pole pidanud Eesti selliseid obligatsioone välja andma. Seega täidavad eestlased kõik põhilised tingimused eurotsooniga liitumiseks. Lähitulevikus ei tohiks rohkem liitumisi toimuda. Põhjus pole ainult eurotsooni miljarditesuuruses päästepaketis, mis rahaliitu just atraktiivsemaks ei muuda. Ükski teine riik ei täida hetkel Maastrichti kriteeriume. Artiklis kirjeldatakse lühidalt nende kaheksa riigi majandusseisu, keda EK lisaks Eestile hindas.
(Diese Länder haben noch Euro-Visionen, David Böcking, FTD, 17.5)
 

BILD
Warum kriegt Estland jetzt den Euro?

Keset kõige raskemat kriisi saab eurotsoon uue liikme – Eesti. On see praeguses olukorras tark otsus? Ilmselt küll. Alles 2004. aastal ELiga liitunud Eesti tundub olevat tõeline eelarvepoliitika musterriik – pakatades tervisest ja jõust. Rahandusminister Jürgen Ligi ütleb enesekindlalt, et Eestis on juba peaaegu 20 aastat ranget eelarvepoliitikat järgitud, nii nagu Maastrichti leping seda nõuab. „Selles osas ei muutu midagi ka pärast Eesti liitumist eurotsooniga.“ Eesti valitsuse range eelarvepoliitika hoidis riigi rahaasjad stabiilsena ka kiire majanduskasvu aastatel. Seetõttu on Eesti praegu paremas olukorras kui Läti ja Leedu ning peaaegu kõik eurotsooni riigid!
(Warum kriegt Estland jetzt den Euro?, Bild, 13.5)
 

ZDF
Estland löst Fahrkarte für Geisterbahn

Aastaid rabavad 1,4 miljonit eestlast oma heaolu eest ning pingutavad selle nimel, et kuuluda Euroopasse ning lõpuks ka eurotsooni. 2011. aastal peaks asi nüüd niikaugel olema, otsustas Euroopa Komisjon. Kui ülejäänud 16 oma nõusoleku annavad. Eesti erinevus teatud liikmesriikidest on hästi äratuntav. Pärast liitumist NATO ja ELiga on Tallinnas püütud eelarvet korras hoida. Isegi majanduskriis ei suutnud Eesti majanduse imenäitajaid peaaegu mingilgi viisil kõigutada. Eesti riigieelarve puudujääk on väga väike ning riigivõlg moodustas 2009. aastal 7,5 protsenti SKPst – arv, mida peab kaks korda lugema, kui meenutada teiste liikmesriikide sarnaseid näitajaid. Lõppude lõpuks tuntakse Eestis sõna ’läbipaistvus’: 2007. aastal nurjus Eesti katse eurotsooniga liituda liiga kõrge inflatsiooni tõttu. Eestlased leppisid sellega ning selle asemel, et statistikavõltsijatele tööd anda, asusid nad näitajaid ausal teel parandama. Kuid kas rahaliitu vastuvõtmist võib tõesti iseloomustada õigustatud tasuna? Või tuleks seda näha pigem ebaõiglase trahvina? Hetkel vaieldakse selle üle, kuidas tulevikus kriise vältida. Kui karme trahve ja kindlaid reegleid ei õnnestu kehtestada, lunastas Eesti just pileti õuduste majja.
(Estland löst Fahrkarte für Geisterbahn, Reinhard Schlieker, ZDF, 12.5)
 

Sarnased artiklid:

Estland kann Euro einführen, rtr/dpa, Frankfurter Rundschau, 13.5

Estland bekommt trotz EZB-Bedenken den Euro, Financial Times Deutschland, 13.5

Estland kann 2011 den Euro einführen, AFP/dpa, Der Tagesspiegel, 13.5

Estland soll Mitglied der Euro-Zone werden, Manager Magazin mit Material von Reuters, Spiegel-Online, 13.5

Estland bekommt den Euro, Thomas Urban, Süddeutsche Zeitung, 14.5

PROPERTY MAGAZINE INTERNATIONAL
Oberschneider and Satnam secure €50 million loan in Estonia

Kinnisvara-arendaja Paul Oberschneider ja tema koostööpartner Satnam Europe sõlmisid Swedpangaga lepingu kinnisvaraportfelli refinantseerimiseks summas 50 miljonit eurot. Tegu on Balti-regiooni suurima jaekaubanduspindasid puudutava tehinguga.
Ettevõtte portfellis on kuus kaubanduskeskust ligi 75 000 ruutmeetriga ja väärtusega üle 100 miljoni euro. Kaubanduskeskuste ankurrentnikeks on teiste hulgas ka Skandinaavia taustaga Rimi ja Prisma.
(Oberschneider and Satnam secure €50 million loan in Estonia, Property Magazine International, 16.5)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Estland: Ein Musterschüler für die Eurozone

Kui asjad lähevad EK soovi kohaselt, vahetavad eestlased tuleva aasta alguses kroonid eurode vastu. ELi rahandusvolinik Olli Rehn näitas vaatamata Euroopa Keskpanga kahtlustele Eestile – esimesena Baltimaadest – euroalaga liitumiseks rohelist tuld. EK raporti järgi on üheksast kandidaadist eurokõlblik vaid Eesti. Kui ELi rahandusministrid juulis oma nõusoleku annavad, saab Eestist 2011. aastal 17. eurotsooni liige. Eufooriat pidurdab vaid Euroopa Keskpank ning hoiatab kiiresti kasvava inflatsiooni eest, kui Eesti majandus taas kasvama hakkab. 2007. aastal nurjus Eesti püüe eurotsooniga liituda kõrge inflatsiooni tõttu. Enamik vaatlejaid näevad aga Balti riigis Euroopa rahaliidu jaoks tõelist õnnistust. Karm kokkuhoiupoliitika muutis väikese riigi Euroopa oivikuks, kes peaks nüüd teistele kandidaatriikidele eeskujuks olema. Eesti riigi rahanduse olukorra paranemine tuli aga nõudluse arvelt. Eelmisel aastal langes endise Balti tiigri SKP 14 protsenti. OECD hoiatab oma värskeimas raportis riiki kasvava vaesuse eest. 23 miljardi dollari suuruse SKPga oleks Eesti rahaliidus suuruselt eelviimane riik enne Küprost.
(Estland: Ein Musterschüler für die Eurozone, ag./mac, Die Presse, 14.5)
 

Sarnased artiklid:

EU-Kommission empfiehlt Euro-Beitritt Estlands für 2011, APA, Die Presse, 13.5

Estland darf den Euro einführen, APA, Der Standard, 13.5

Schärfere Defizit-Kontrollen, Wiener Zeitung, 14.5

Estland darf trotz Krise in die Eurozone, Kleine Zeitung, 13.5

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

NEUE ZÜRCHER ZEITUNG
Bei der Konvergenz darf kein Auge zugedrückt werden

Kümme aastat pärast rohelise tule andmist Kreeka liitumisele eurotsooniga toetas Euroopa Komisjon nüüd Eesti astumist rahaliitu, kuigi Euroopa Keskpank viitas hoiatavalt riigi suurele inflatsiooniriskile. Eesti ja Kreeka ei istu samas paadis, selleks on nende makromajanduslik olukord liiga erinev, kuid põhimõtteline probleem jääb. EK võib tulevikus kehtestada ebatavaliselt karmid liitumiskriteeriumid ning kandidaatidele pisimagi kahtluse korral ära öelda või Keskpanga kahtlustest mööda vaadata ning uutele liikmetele suurejooneliselt tere tulemast öelda. Esimesel juhul küsiksid negatiivse vastuse saanud riigid õigustatult, miks asetatakse sissepääsulatt nii kõrgele, kui liikmed kriteeriume jämedalt rikkuda võivad. Teisel juhul ignoreeriks EK Euroopa Keskpanga andmeid. Äsjased sündmused näitasid, milleni võib viia see, kui kramplikult ühendatakse majanduslikult see, mis veel kokku ei kuulu. Rahaliidul on pikaajalises perspektiivis võimalik ellu jääda vaid juhul, kui nii liikmete kui liitujate puhul hakatakse rakendama karmimaid kriteeriume.
(Bei der Konvergenz darf kein Auge zugedrückt werden, cae., NZZ, 14.5)

Sarnane artikkel:
Brüssel erklärt Estland für «Euro-reif», Ht., Neue Zürcher Zeitung, 14.5

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
Euro: La CE propose l'entrée de l'Estonie

Euroopa Komisjon andis Eestile eurotsooniga liitumiseks rohelise tule, leides, et riik vastab „täielikult kõigile liitumiskriteeriumidele“. Ometi, et euro kasutuselevõtt kulgeks viperusteta, peab riik jätkama senist ranget eelarvepoliitikat. Majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn rõhutas, et Eesti peab kiirustama ka praktiliste ettevalmistustega euro kasutuselevõtuks.
(Euro: La CE propose l'entrée de l'Estonie, AP, Le Figaro, 12.5)
 

Euro: Bruxelles soutient l'Estonie

Eesti sai rohelise tule euroalaga liitumiseks, teatab Eesti Välisministeerium oma kodulehel. Euroopa Komisjoni kutse peavad omakorda heaks kiitma kõik EL liikmesriigid. Euroalasse vastuvõtt on Eesti jaoks märgilise tähendusega. Alles 1991. aastal NSVLst lahku löönud Eestis on euro sümboliks. Eestist saaks esimene Balti riik, kus euro kasutusel. Liituda sooviti juba 2007. aastal, kuid toona sai probleemiks liiga kõrge inflatsiooni määr.
(Euro: Bruxelles soutient l'Estonie, AFP, Le Figaro, 12.5)
 

LIBÉRATION
En pleine crise, l’Estonie rejoint la zone euro

Ajal, mil mõnigi liige tahaks eurotsoonist pigem lahkuda, on Eesti avaldanud hoopis liitumissoovi. Majandus- ja rahandusasjade voliniku Olli Rehni hinnangul on see kinnitus usaldus eurotsooni vastu. Eestist saaks esimene endine NSVLi riik, kus euroraha käibel. Eesti majandusnäitajad on eeskujulikud, ülejäänud kaheksa kandidaatriiki jäid seekord ukse taha.
(En pleine crise, l’Estonie rejoint la zone euro, Jean Quatremer, Libération, 13.5)

LES ECHOS
La BCE met en garde l'Estonie, candidat à l'euro, sur son inflation

Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti eurotsooni liitumisavalduse. Siiski kostab ka kahtlusi. Näiteks Euroopa Keskpank on skeptiline Eesti suutlikkuses hoida inflatsiooni pikema aja jooksul kontrolli all ja prognoosib selle tõusu lähikuudel. Praegune madal määr olevat tingitud „ajutistest teguritest”. Inflatsioonimäära hoidmine nõutavates piirides saab olema Eesti jaoks väga raske, leitakse EKP avalduses.
(La BCE met en garde l'Estonie, candidat à l'euro, sur son inflation, AFP, Les Echos, 12.5)
 

En pleine crise, la zone euro va accueillir l'Estonie

Eesti soov euroalaga liituda võib hetkel näida sürrealistlik. Euroopa Komisjon andis Eestile loa liituda eurotsooniga järgmise aasta algusest. Liitumine euroalaga on tegelikult kohustusena ette nähtud kõigile ELi liikmetele, va Suurbritannia ja Taani. Olli Rehn õnnitles Eestit, et riik on valinud mõistliku eelarvepoliitika, mis on taganud ka Eesti majanduse vastamise liitumiskriteeriumidele. Euroopa Keskpank seevastu väljendas kahtlusi Eesti suutlikkuses pikemas perspektiivis kriteeriume täita.
(En pleine crise, la zone euro va accueillir l'Estonie, J. D., Les Echos, 14.5)

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
L’Estonie abandonne sa couronne en 2011

Seitseteist. Kas rutakas või läbimõeldud otsus ? Eelmisel nädalal prognoosisid majandusteadlased Kreeka väljaheitmist eurotsoonist, kolmapäeval teatas José Manuel Barroso, et uuest aastast saab euroala uue liikme – Eesti. „Keegi ei soovi euroalast lahkuda, vastupidi,“ kinnitas ta. Volinik Olli Rehn rõhutas Eesti eurosobivust – riik vastab kahtlemata Maastrichti kriteeriumidele.
(L’Estonie abandonne sa couronne en 2011, S. Vt., La Libre, 14.5)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Hartaushetki Peipsillä

Vanausuliste omanäoline traditsioon elab Peipsi-äärsetes külades edasi tänu sitketele naistele. Viimase aastakümne jooksul on vanausuliste külad avanenud ka võõrastele: Varnjas ja Kolkjas on avatud muuseum, Kasepääl saab näha näitust vanausuliste argipäevast ning Kolkjas asuv kalarestoran tutvustab end vanausuliste restoranina. Varnjas on võõras teretulnud jälgima ka kõige pühamat tegevust – jumalateenistust. Jumalateenistusel osalevad naised on pead rätikuga katnud. Lauldes naised kummardavad, kõnnivad ning löövad risti ette. Kahe ja poole tunni pikkune jumalateenistus on samasugune nagu neli sada aastat tagasi. Ainult mehed on puudu. Varnjas on vaid paarsada elanikku. Külatänav on päris vaikne. Külast ära läinud noored ei tunne enam vanausuliste kombeid, kuid nad naasevad kodukirikutesse ristimise, matuste või surnuaiapühade ajal.
(Hartaushetki Peipsillä, Kaja Kunnas, HS, 14.5)

Rantatörmältä salaiseen kaupunkiin

Põhja-Eesti rannikut mööda vantsija satub vastamisi maa lähiajalooga, kuid teele jääb ka lossivaremeid. Esimene sihtpunkt on Narva-Jõesuu. Lagunenud puitpitskaunistustega suvilad, lopsakad aiad ja ääretud valevad liivarannad. Sillamäe kesklinn on kaunis, täis parke, pärnaalleesid ning pastelsetes toonides toretsevaid ehitisi. Kesklinna ümbritseb 1960ndatel kokku klopsitud hallide korrusmajade kulunud ring. Toila-Oru park on hämmastav, sest selle moodustab Peterburi kaupmehe suvelossi park.
(Rantatörmältä salaiseen kaupunkiin, Ritva Liisa Snellman, HS, 14.5)

Hiidenmaan Eiffel on tuletorn

Soome lahe ja Läänemere rannikul kõrgub lausa 71 Eesti tuletorni. Esimest neist hakati ehitama Hansaliidu nõudmisel. Tuletorn sai Kõpu poolsaarel valmis 1531. aastal. Kroonikad annavad teada, et majaka ülevalpidamine oli Eestile suur ohver. Ainuüksi puid kulus tuletorni valgustamiseks igal aastal tohutult. Majakaid ehitati meresõidu ohutuse tagamiseks saartele ja poolsaarte tippu, tihtipeale raskesti ligipääsetavatesse paikadesse. Majakavahid elasid koos perekonnaga aasta ringi välismaailmast eraldatuses ning hoolitsesid majaka eest. Kui majakad automatiseeriti, lahkusid majakavahid ning enamik Eesti tuletornidest hakkas lagunema. Hiiumaal on lisaks Kõpu tuletornile korrastatud ja külastajatele avatud ainult Ristna ja Tahkuna tuletorn. Ristna tuletorni konstruktsioon telliti 1873. aastal Prantsusmaalt Eiffeli tehasest. Ka Tahkuna tuletorni metallkarkass on Eiffeli tehtud, majakas on ostetud Pariisi maailmanäituselt.
(Hiidenmaan Eiffel on tuletorn, Anna Paljakka, HS, 14.5)

Sofi Oksaselta uusi näytelmä Kansallisteatteriin

Sofi Oksanen sõlmis Soome Rahvusteatriga lepingu uue näidendi kirjutamiseks. Suurel laval etenduva lavastuse esietendus on 2012. aasta alguses. Oksanen ei taha oma tulevastest töödest rääkida, kuid ütleb, et ei kavatse kirjutada „Puhastusele“ otsest järge. Kirjanik üritab nüüd kirjutamiseks aega leida. Peale romaani ja näidendi on käsil ka teleseriaal. Järgmise aasta veebruaris esietendub „Puhastus“ New Yorki La MaMa teatris. See on esimene kord, mil soome näidend USAs hinnatud teatri lavale jõuab. Eestikeelne esmaesitus toimub Tartu Vanemuise teatris septembris. Näidendi lavastamisõigused on müüdud ka teistesse Põhjamaadesse.
(Sofi Oksaselta uusi näytelmä Kansallisteatteriin, Suna Vuori, HS, 19.5)

Euroryhmä näytti Virolle vihreää valoa

Eurotsooni ja euro probleemid ei saa takistada eurotsooni laienemist, ütles eurotsooni rahandusministrite eesistuja Jean-Claude Juncker. Praktikas tähendab see seda, et eurotsooni rahandusministrid näitavad Eesti liitumisele rohelist tuld.
(Euroryhmä näytti Virolle vihreää valoa, Annamari Sipilä, HS, 18.5)
 

Viro ei emmi euroa

Euroopa Komisjoni raportit Eesti eurokõlblikkuse kohta võeti suure tunnustusena. Kreeka kriis pole vähendanud Eesti soovi liituda eurotsooniga. Eesti usub eurosse ning euro positiivsesse mõjusse majandusele. Kas Eesti on võimetu nägema eurotsooni probleeme seetõttu, et on euro pärast nii kõvasti pingutanud? „Muretsemiseks pole põhjust, kuna Saksamaa ja Prantsusmaa otsustasid Kreekat toetada,“ ütles professor Raul Eamets. Ka Kreekale laenu andmine pole Eestis nähtavat muret tekitanud. „Eesti saab ise ELilt toetust. Mõnikord võib ka ise anda,“ ütles Eamets. Mitmed kriisid läbi teinud Eestis ollakse veendunud, et Kreeka kriis möödub üsna pea. Eesti jaoks on olulisem tõestada teistele riikidele, et Eestis on asjad kontrolli all. Eurotsooni kuulumine oleks sellele tugev kinnitus. Eestis on suurem vajadus eristuda Läti kui Kreeka majandusest. Euro kasutuselevõtt eristaks Eestit selgesti Lätist. Samuti ollakse uhked selle üle, et Eestist on saanud eelarvedistsipliini eeskuju Euroopas. „Kui Eestit nähakse väga positiivses valguses, võib tekkida tung Eestisse. Siis on oht, et raha voolab lühikese aja jooksul riiki nii palju, et tekib uus mull,“ ütles Eamets.
(Viro ei emmi euroa, Kaja Kunnas, HS, 13.5)

Prisma pani myyjät valitsemaan Virossa palkka-alen tai potkut

Artikkel poekett Prisma kavatsusest vähendada Tallinnas müüjate palka 12–15 protsenti.
(Prisma pani myyjät valitsemaan Virossa palkka-alen tai potkut, Kaja Kunnas, HS, 18.5)

KALEVA
Ilmasilta Tallinnaan avautui

Air Baltic avas lennuliini Oulu–Tallinn. Lende tehakse 50-kohalise lennukiga, vahemaandumisega Turus. Oulu lennujaama juht Pekka Mäntynen usub, et tulevikus lennatakse ilma vahemaandumiseta.
(Ilmasilta Tallinnaan avautui, Antti Ervasti, Kaleva, 14.5)

Käytettyjä autoja tuodaan myös Virosta

Ränk majanduskriis on raputanud ka Eesti autoturgu. Sampo pank teatas, et eelmisel aastal tagastati pangale umbes 900 liisingautot, kelle omanikud ei suutnud oma maksekohustusi täita. Nordea andis teada 500 tagastatud autost. See on põhjustanud kasutatud autode hinna suure languse. Samal ajal on üldiselt peatunud ka uute autode müük. Teisalt autosid Eestis jätkub. Neid on registreeritud umbes 550 000, s.t et neisse mahuks kogu Eesti rahvas samaaegselt ning ruumi jääks veel lätlastele ja leedulastelegi. Pankadel on autodega raskusi. Swedbank lahendas osa probleemist hulgimüügiga. Autosid müüakse Soome, mingil määral ka Venemaale ja Valgevenesse.
(Käytettyjä autoja tuodaan myös Virosta, Jorma Rotko, Kaleva, 14.5)

KAUPPALEHTI
Viron työttömyys ennätystasolla

Töötute hulk on Eestis aasta alguses kiiresti kasvanud. Statistikaameti andmetel tõusis töötusemäär esimeses kvartalis 19,8 protsendini. Tööta on 137 000 inimest. Veel kaks aastat tagasi oli töötuid vaid 30 000. Inimeste lootus tööd leida on aga paranenud. Pikaajaline töötus on Statistikaameti andmetel kasvamas.
(Viron työttömyys ennätystasolla, Harri Vänskä, Kauppalehti, 18.5)

AAMULEHTI
Euro-Viro säästää päässälaskulta

Õige varsti pääsevad soomlased Eestis peast arvutamisest. EK hinnangul on Eesti eurotsooniga liitumiseks valmis. New Yorki ülikooli professor Edward Altman ütles, et rahaliidu laienemine pole praeguses majandusolukorras hea mõte. Eesti liitumisega tahetakse maailmale näidata, et eurotsoon on dünaamiline, mitte omadega ummikus. Euro iseenesest Eesti majandust paremaks ei muuda. Riik on väike, väike on ka riigi eksport. Euro on Eesti jaoks imidžiküsimus, see eristaks Eestit teistest Balti riikidest.
(Euro-Viro säästää päässälaskulta, Kari Happonen, Aamulehti, 17.5)

Selin tuottaa Puhdistuksesta kaksi elokuvaa

Sofi Oksaneni romaanist „Puhastus“ on kavas teha kaks filmi, soome- ja inglisekeelne. Produtsent Markus Selin Solar Films’ist ütleb, et soomekeelse filmi tegemine on juba käivitunud, lähinädalatel peaks valmima filmi stsenaarium. Filmi režissöörist ja näitlejatest ei saa hetkel veel rääkida, kuid Selin usub, et kuna materjal on väga hea, siis saadakse filmi kes iganes.
(Selin tuottaa Puhdistuksesta kaksi elokuvaa, Antti Lähde, Aamulehti, 16.5)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

TB100
План сидра провалился

(Peterburi teleuudised.) Eesti ettevõtjate mastaapne plaan siidri tarnimiseks Nigeeriasse läks luhta. Pealinnas Lagoses alustati koguni reklaamikampaaniat. Kuni kolm miljonit purki kuus oli kavandatav maht. Kuid siis selgus, et siider on haihtunud. Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistide hinnangul võis merevesi purgid läbi söövitada. Nüüd kavandavad tellijad kohtuasja tarnimise eest vastutanud õlletehase vastu.
(План сидра провалился, TB100, 6.5)
 

ИЗВЕСТИЯ
Россия спешит в ВТО

Venemaa asepeaminister Igor Šuvalov teatas Londonis toimunud BRIC riikide (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina) investeerimispotentsiaalile pühendatud konverentsil, et Venemaa kavatseb juba sel aastal WTOga liituda ning palub kohe ka OECD liikmestaatust. Ajendiks taolisele avaldustele sai teade selle kohta, et Eesti, Sloveenia ja Iisrael kutsuti kõige rikkamaid riike ühendava OECD liikmeks. Ekspertide hinnangul saab WTO liikmesuse saavutamine raske olema Venemaa ja mõnede SRÜ riikide vahel sõlmitud tolliliidu tõttu.
(Россия спешит в ВТО, Евгений Арсюхин, Известия, 12.5)
 

GZT.RU
Усиление НАТО в бывшем соцлагере пойдет на пользу России

Centre for European Policy on avaldanud ettekande „NATO, uued liitlased ja lubaduste kinnitamine“, milles jõutakse üsna ootamatutele järeldustele. Uued NATO liikmed, nimelt, pürgiksid vähem kahepoolsele sõjalisele koostööle USAga, kuid allianss arvestaks piisavalt nende huvidega. Samuti võiks allianss suhteid Venemaaga parandada, tugevdades oma kohalolekut uutes liikmesriikides. Raportis arutatakse tupiku üle alliansi arengus, mis on teemaks ka käimasoleva NATO uue strateegia arutelude käigus. Pärast NSV Liidu lagunemist lasi allianss end lõdvaks ega püüelnud baaside rajamise poole uutes liikmesriikides. Noor kardavad, et kriisi olukorras ei tule liitlased neile appi ning kordub 2008. aasta Kaukaasia konflikti laadne stsenaarium. Eestis ja Lätis, näiteks, elab suur vene vähemus, Venemaa võib konflikti tekitamiseks võtta selle asjaolu ettekäändeks. Leedu ja Poolaga võib tekkida konflikt Kaliningradi koridori pärast. Poola kardab, et potentsiaalne Vene-Ukraina konflikt võib valguda üle Poola piiride. NATO poliitiline killustatus, majanduskriis ja pikka Afganistani missioon on nõrgendanud alliansi kontrolli oma idapiiridel toimuva üle. NATO nõrkuseks peavad eksperdid lahkhelisid Gruusia konflikti ajal ning suutmatust üheskoos edendada pealetungi Iraagis. NATO peab lähiaegadel kinnitama oma toetust uusliikmetele. Siis saab allianss oma uusliikmetelt ka rohkem toetust ning vaibuvad venevastased meeleolud. Allianss ei saa pidada tõhusat dialoogi Venemaaga, kui osa liikmesriike ei tunne ennast kindlalt. Need riigid astuvad vastu igale katsele parandada suhteid Venemaaga. Püüded neid rahustada aga kutsuvad esile veelgi suurema kahtlustamise laine, nagu eelistaks NATO Venemaa huvisid nende huvidele. Kui allianss likvideerib selle valearvestuse, siis on ka USA mõju Euroopas väiksem. USAd aga peetakse teatavasti nii Venemaa kui ka „vanade“ Euroopa riikide rivaaliks kontinendil.
(Усиление НАТО в бывшем соцлагере пойдет на пользу России, Игорь Крючков, Gzt.ru, 17.5)
 

ЭКСПЕРТ
Затянуть пояса

Eurotsooni on ähvardamas lagunemine, mille põhjuseks finantsdistsipliini puudumine. Selle päästmiseks on vaja kõrvaldada valuutaliidu moodustamisel 1999. aastal tehtud vead. Vaatamata stabiliseerimisfondi loomisele hoiavad paljud turuosalised nüüd oma aktiive euro asemel kullas. Eurotsooni loomine oli poliitiline otsus, senimaani puudub ühtne fiskaalpoliitika. Euroopa Komisjon on teinud ettepanekud olukorra parandamiseks. Seni pole selge, kas uued reeglid hakkavad kehtima üksnes eurotsoonis või kogu ELi alal. Viimastel nädalatel on kulude kärpimisest teatanud rida riike, sh probleemne perifeeria. Kogu selle olukorra taustal on Eesti juhtum üsna näitlik. Keset kriisi saab see riik järsku kutse eurotsooni. Hiilgavaid tulemusi saavutas Eesti tänu aastakümneid kestnud järjepidevale fiskaalsele konservatismile ning rangele kokkuhoiupoliitikale kriisi tingimustes. Koondati ametnikke, alandati palku ja sotsiaaltoetusi. Kokkuhoiu nimel said paljud töövõtjad koondamisteate SMSi vahendusel. Eesti osutus puhtalt turumajanduslikuks maaks, kus riigil ei etenda aktiivset rolli majanduses. Mitmed vaatlejad märgivad, et teistelgi ELi riikidel tuleb minna sama teed. Väikese Eesti kogemust aga pole alati lihtne suurematele maadele üle kanda, seda näitavad juba Kreeka protestid.
(Затянуть пояса, Александр Кокшаров, Эксперт, 14.5)

KREEKA AJAKIRJANDUS

ZOUGLA.GR
Estonia will be tucked to the euro zone

Euroopa ühisraha elab üle raskeid aegu ja käivad sahinad, et eurotsooni kaardilt võivad kaduda mõned Lõuna-Euroopa maad, samas soovitab Euroopa Komisjon liitu uusi liikmeid. Eesti Välisministeeriumi veebileht viitab, et Eesti võib euroalaga liituda juba järgmise aasta algusest. Euroopa Komisjon otsustas 12. mail, et Eesti on eurotsooniga liitumiseks valmis ja pakkus ühisraha kasutuselevõtuks 1. jaanuari 2011, seisab ministeeriumi teadaandes.
(Estonia will be tucked to the euro zone, Zougla.gr, 12.5)

NAFTEMPORIKI
Estonia is ready to join the single currency

Euroopa Komisjon otsustas, et Eesti on valmis euroalaga liituma. Seega saab Eestist 17. ühisraha kasutav riik. Liitumisluba ei antud seekord teistele kandidaatriikidele Tšehhile, Ungarile ja Poolale, mille liitumist peeti ometi tõenäolisemaks. Eesti majandus on jätkusuutlik, ütles Eesti kohta tehtud avalduses majandus- ja rahandusküsimuste volinik Olli Rehn. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Eestist viies 2004. aasta liitumislaine riik, kus euro käibel. Sloveenia liitus eurotsooniga 2007., Malta ja Küpros 2008. ning Slovakkia 2009.aastal.
(Estonia is ready to join the single currency, Naftemporiki, 12.5)

ELEFTHEROTYPIA

Väikseima välisvõlaga Euroopa Liidu riik Eesti võiks olla eeskujuks teistele eurotsooni kandidaatriikidele. Barclays Capital’i peaökonomisti Kelleri sõnul on Eesti eelarvedistsipliini musternäidis. Komisjoni president Barroso prognoosis, et Eestist saab suure tõenäosusega peagi rahaliidu uus liige. Eesti majandus on Euroopa väiksemaid, edestades numbritelt vaid Küprost, Eesti SKP ulatub 23 miljardi dollarini.
Eesti ei ole väljastanud võlakirju, riigi krediidiriski kindlustusega (CDS) kaubeldakse 98 baaspunkti tasemel, samas kui Itaalia vastav näitaja on 141 bp. Riigi võlg on ainult 9,6 protsenti ja eelarve puudujääk 2,4 protsenti SKP’st.
Eesti on viimasel ajal rakendanud väga karmi eelarvepoliitikat, millega on riigil õnnestunud oma majandus stabiilsena hoida. Reitinguagentuur Fitch hoiatab siiski, et Eesti näide on erandlik ja teistel euroala kandidaatriikidel tuleb oodata kuna kriisi tingimustes on probleemid eelarve puudujääkidega tõstnud ka laenamise hinda.
(Eleftherotypia, 12.5)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

FOCUS NEWS AGENCY
Estonia gets green light to join euro zone in 2011

Eesti sai eurotsooniga liitumiseks rohelise tule. See võib kriisis vaevlevale euroalale olla viimane liitumine vähemalt nelja järgmise aasta jooksul. Vaatamata Euroopa Keskpanga kahtlustele Eesti suutlikkuses hoida madalat inflatsiooni pikema aja vältel, tunnistas Komisjon Eesti kandidatuuri sobivaks. Eitava vastuse said suurte lootustega Tšehhi, Ungari ja Poola. Komisjoni otsus peaks siiski andma lootust ka teistele kandidaatidele, et vaatamata Kreeka võlakriisile on euroala uks ka edaspidi uutele liitujatele avatud. Kuid segadus rahaliidu sees on mitmete kandidaatide entusiasmi jahutanud. Poola rahandusminister Jacek Rostowski ütles, et euroalaga liitumisega ei maksa kiirustada, eurotsoonile tuleb esmalt Kreeka kriisist kosumiseks aega anda.
Euroopa Keskpank teatas oma raportis, et Eesti eurovalmiduse kohta on tulnud vastakaid signaale, kahtluse alla seati inflatsioonikriteeriumi kontrolli all hoidmine pikema aja vältel. Praegune ülimadal inflatsioon – keskmiselt 0,7 protsenti viimase 12 kuu jooksul – olevat saavutatud eelkõige tänu ajutistele faktoritele. „Kokkuvõttes on kahtlusi Eesti jätkusuutlikkuses hoida inflatsioonikriteerium kontrolli all,” öeldi Keskpanga raportis. Euroopa Liidu seadusandlusest tulenevalt on juriidiliselt siduvad Komisjoni, mitte Euroopa Keskpanga soovitused.
(Estonia gets green light to join euro zone in 2011, Focus News Agency, 12.5)
 

DNEVNIK
Европейската комисия предложи на Естония членство в еврозоната

Eestist võib saada eurotsooni 17. liige – see sai selgeks peale tänast Euroopa Komisjoni ettepanekut. Euroopa Komisjon andis Tallinna ettevalmistustele positiivse hinnangu. Üheksast riigist 8 (sh Bulgaaria) ei vastanud eurotsooniga liitumise kriteeriumitele.
Tsiteeritakse Olli Rehni „Eesti eristub teistest selgelt ja täidab kriteeriume”.
Tänane Euroopa Komisjoni otsus vaadatakse läbi ECOFIN-is ning juulis ütleb oma seisukoha Euroopa Parlament. Eesti on ERM2 liige aastast 2004.
(Европейската комисия предложи на Естония членство в еврозоната, Irina Novakova, Dnevik, 12.5)
 

SOFIA NEWS AGENCY
Bulgaria Fails Euro Test, Set under Excessive Deficit Procedure by EC

Euroopa Komisjoni hinnangul vastab üheksast euroala kandidaadist liitumistingimustele ainult Eesti. Majandus- ja rahandusküsimuste volinik Olli Rehn tunnustas Eestit vaatamata Euroopa Keskpanga kahtlustele Eesti majandusnäitajate jätkusuutlikkuse osas. Eesti sooviavaldus euroalaga liitumiseks läheb järgmisena Euroopa Parlamendi otsustajate ja valitsusjuhtide kätte, lõplik otsus langetatakse juulis toimuval rahandusministrite kohtumisel.
(Bulgaria Fails Euro Test, Set under Excessive Deficit Procedure by EC, Sofia News Agency, 12.5)

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

TERRADAILY.COM
Estonia's Witch's Well at centre of environmental battle

Tuhala Nõiakaev on üks Eesti turistide poolt enim armastatud vaatamisväärsusi, millest on nüüd saanud loodusesõprade ja kaevandusettevõtete vaheline tüliõun. Kümned tuhanded eestlased on protestinud lubjakivikaevanduste vastu, paludes valitsusel see arengukava tagasi lükata, et Tuhala karstiala hävingust päästa. „Kaevandamine hävitaks ühe Põhja-Euroopa kõige ainulaadsema vaatamisväärsuse – Tuhala Nõiakaevu,“ ütles AFPle Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja, kes algatas Nõiakaevu toetuseks allkirjade kogumise. „Kaevandamine jätaks 16 küla kaevud veeta ja täidaks kohalikud vaatamisväärsused, nagu näiteks koopad, veega,“ lisas ta, öeldes, et ka haruldased orhideed selles piirkonnas oleksid ohus.
Tuhala Nõiakaev keeb tavaliselt kevadel lume sulamise ajal või pärast suuri sadusid. See nähtus esineb mõnel korral aasta jooksul ja kesta ühest päevast kolme nädalani. Niipea, kui kaev hakkab vett üle ajama, tuleb Tallinnast 40 km kaugusel asuvasse Tuhalasse kokku nii eestlasi kui külalisi välismaalt. Internetileht kaevu toetuseks on kogunud üle 57 000 allkirja, mis on Eesti, 1,3-miljonilise rahvaarvuga Balti riigi jaoks märkimisväärne arv. „Mul on tunne, nagu mul oleks väike armee loodusaktiviste selja taga,“ ütleb Talioja.
Protestijad tahavad, et see riigile kuuluv maa-ala muudetaks looduskaitsealaks ning igasugune kaevandamine keelataks ära. Ka Eesti Teaduste Akadeemia on kutsunud üles viima läbi põhjalikku uuringut, et selgitada välja lubjakivikaevanduse keskkondlikku mõju piirkonnale.
Kuid kaevandused – neli ettevõtet, kes on küsinud võimudelt luba alustada lubjakivi kaevandamisega – ütlevad, et protestijad reageerivad üle. Eesti peab hakkama paekivi Soomest ja Rootsist järgmisel kümnendil importima, kui maardlat ei rajata, ütleb Boris Oks, Paekivitoodete Tehase direktori asetäitja. Oksa ettevõte on Eesti keskkonnaministeeriumil palunud teha uuringu mõju kohta keskkonnale ja soovib luba kaevandamise alustamiseks kuni uuring veel kestab, „et kaevandamise võimalik mõju oleks paremini nähtav“. Ministeeriumi ning minister Jaanus Tamkivi seisukoht on siiski kindel – kaevandamist ei lubata enne, kui on selge, et see ei kahjusta loodust. Kuigi keskkonnaministeerium on enda sõnul ettevaatlik, väidavad protestijad, et valitsus arvestab juba kaevandatava paekiviga koostatavas looduslike ehitusmaterjalide arengukavas aastateks 2010-2020.
(Estonia's Witch's Well at centre of environmental battle, Anneli Reigas/AFP, TerraDaily.com, 12.5)

IIRI AJAKIRJANDUS

IRISH INDEPENDENT
Join the euro? Must be mad

Eesti tahab liituda euroalaga. Jah, te kuulsite õigesti. Kas nad seal Baltimaades uudiseid ei jälgi? Praegu euroalaga liitumiseks soovi avaldamine on nagu minek Titanicu pardale peale selle kokkupõrget jäämäega – ülejäänud reisijad püüavad meeleheitlikult päästepaatidesse jõuda, eestlased aga imetlevad rõõmsalt kajutite kauneid tapeete ja valivad välja paremaid narisid. Hulludest ei tule kunagi puudust ja nii lubabki EL Eestil 2011. aastal pardale astuda. Eeldusel muidugi, et siis on veel olemas selline asi nagu euro. Saab see aga olema rõõmus kohtumine? Lubage kahelda. Hiljuti võeti vastu triljoni euro suurune kriisiabipakett. Triljon, muide, on väga mitme nulliga number. Viimane, mida vajame, on järjekordne hädaline kätt kahaneva meepoti poole sirutamas. Kuid pidage - paanikaks ei ole põhjust – Eesti majandus on „heas seisus“. Hahaa! Sama ütlesid majanduseksperdid mõni aasta tagasi ka meie kohta. Kui aga Eesti majandusmagnaatidel nii hästi läheb, miks nad ometi on valmis kõigega riskima? Toimetagu edasi oma…. mis iganes nende valuuta nimi on.
(Join the euro? Must be mad, Eilis O’Hanlon, Irish Independent, 16.5)

SAUDI-ARAABIA AJAKIRJANDUS

ARAB NEWS
Jordan inks oil shale deal with Estonian firm

Jordaania valitsus allkirjastas Eesti Energiaga lepingu riigi suurte põlevkivivarude kasutamiseks. Allkirjastamise tseremoonial viibisid kahe riigi peaministrid. Leping, mis hõlmab umbes 6 miljardi dollari suuruseid investeeringuid, annab Eesti firmale õiguse põlevkivivarudest põlevkiviõli ja elektri tootmiseks 41 ruutkilomeetri suuruses piirkonnas Attarat’s Kesk-Jordaanias. 44-aastase kontsessioonilepingu raames, mida võib pikendada veel üheks dekaadiks, soovib Eesti firma alustada 5-7 aasta jooksul tootmist. Leping näeb ette algselt 22 000 barrelise päevatoodanguga õlitehast, kus toodang kasvab hiljem 38 000 barrelile päevas.
Jordaania energiaminister Khalid Irani rõhutas projekti tähtsust Jordaania jaoks, öeldes, et kuningriik, kus asub 50 miljardit tonni põlevkivi „ei saa mitte üksnes energiasõltumatust, vaid muutub ka elektri erksportijaks“.
Eestil on rohkem kui 90 aastat põlevkivitöötlemise kogemust.
(Jordan inks oil shale deal with Estonian firm, Abdul Jalil Mustafa, Arab News, 14.5)

TŠEHHI AJAKIRJANDUS

HOSPODARSKE NOVINY
O tajemství estonského úspěchu

Kolmapäeval jäi see väike ja väga uhke Balti rahvas ilma tükist oma iseseisvusest. Tema muidu võitlevalt meelestatud rahvas rõõmustas. Seda vaatamata kiiresti vähenevatele palkadele ja sama järsult kasvavale tööpuudusele. Nad nimelt jõudsid ära oodata euro, mis hakkab jaanuarist kehtima. Kuidas on võimalik, et kriisist, mis teisi põlvili surub, tulevad eestlased välja tugevamatena?
Kalev Vilgats võiks oma enam kui kahe meetri, majesteetlike vuntside ja võimsa kõhuga kehastada kartustäratavaid viikingeid. Tavalise õlle asemel joob ta topeltkoguse ning kui ta vestleb oma sõpradega Lääne-Eesti linnas Pärnus asuvas lemmikrestoranis, värisevad seinad, kui on juttu ükskõik millest - kas siis õlle kvaliteedist, majanduskriisist või näiteks eurost, millega eestlased hakkavad alates jaanuarist maksma.
Enne kui Kalev laseb külalisel suu lahti teha, kiidab ta kõigepealt Eesti patrioodina kohalikke spasid ja tuletab meelde, et suvel korraldab tema sünnilinn suure Hansalinnade festivali, millega kohalik raekoda loodab elavdada kriisi poolt räsitud turismindust. „Tavaliste inimeste jaoks on elu pidevalt raske ja nad peavad sellega arvestama“, kirjeldab kohaliku lehe ajakirjanik Kalev olukorda riigis, mille SKT langes eelmisel aastal 14%. Samal ajal vähenesid palgad keskeltläbi 15% ning tööpuudus sihib 16% piiri.
Siis järgneb küsimus, mis tabab ootamatult nii seda hiiglast kui ka enamust eestlasi. Milles seisneb tema riigi edu saladus ning kaasmaalaste enesekindlus? Nad ei protesteeri isegi mitte kriisi ajal, ei süüdista teisi, ei lange populismi küüsi ega allu pessimismile. Teevad tõsiselt tööd, neil on läbipaistev e-riik, nad ei hüppa ühelt ideoloogialt teisele ning nad propageerivad oma edukat IT-süsteemi, millest sündis Skype ja paljud teisedki algatused.
„Põhimõtteliselt hääletasime euro poolt juba aastal 2003 Euroopa Liiduga ühinemise referendumil. Sellest alates oli see vaid aja küsimus, millal me täidame euroga liitumise kriteeriumid“, ütleb Kalev. Algab uus avalik arutelu selle üle, millise suuna peaks Eesti võtma nüüd, kui euro juba saavutatud. „Eelkõige haridusreformile“, ütleb Kalev ning teiste lauakaaslaste heakskiidu taustal rüüpab mehise sõõmu. Ka nii võib välja näha Eesti üksmeele sündimine tegelikus elus.

„Teeme ära!“

Mis on Eesti üksmeel? Ise eestlased seda mõistet ei tunne, kuid selle ilminguid võib leida Eesti viimase kahekümne aasta ajaloost, mil see väike Balti riik suutis postsovjetlikust armetusest tõusta erinevates ärikeskkonna ja demokraatia kvaliteedi pingeridades kõrgetele kohtadele.
Eesti on riik, kus kolme hiireklikiga saab täita tuludeklaratsiooni („Seda saab teha ka kahega“, kinnitab Märten Ross, Eesti Panga asepresident). Siin tekkis initsiatiiv „Teeme ära“, kus interneti, GPSi ja teiste moodsate kommunikatsioonivahendite abil suudetakse mobiliseerida inimesi, et näiteks 1.mail korrastaksid lähimat metsa või aitaksid naabril aias puud langetada. Eesti viis esimesena Euroopas sisse ühetaolise tulumaksumäära. See on ka riik, mille avatud majandusele avaldas kriis rasket mõju. Tänu eelnenud kasvuaastatele, mil majanduskasv kõikus 7 ja 10 protsendi vahel, oli tal tekkinud polster reservide näol umbes 10 % SKT väärtuses, mis aitasid šokki leevendada.
Mille poolest erineb Eesti teistest postkommunistlikest riikidest? Selleks on ühiskondlik kokkulepe riigi arengustrateegia põhialustest, mida pole aastast 1990 tõsiselt kahtluse alla seatud. Siin pole teravat ideoloogilist polariseerumist nii nagu Slovakkias, Tšehhis või Ungaris. Eesmärgid nagu liitumine ELi ja NATOga olid ja on kõigil Kesk-Euroopas, kuid Eestil on veel midagi rohkemat – seda midagi võiksimegi nimetada üksmeeleks, kuigi seda mõistet ära seletada pole lihtne.

Moraavia vennaskonna pärand: töökus

Eestlased on küllalt kinnised kuid töökad. Indrek Vimberg, IKT Demokeskuse juhataja arvab, et tema kaasmaalased ei soovi asjatult aega kaotada, mistõttu nad on edukad e-suhtluses. Seetõttu arenes nii hästi ka e-riigihaldus.
Leedu sotsioloog ja filosoof Zenonas Norkus on võimeline sellist töökust ajalooliselt selgitama, kuna see põhineb tuntud sotsioloogi Max Weberi teesil protestantlusest kui kapitalismi hällist. Enamus eestlasi on mittepraktiseerivad luterlased. 18. sajandi 30ndatel aastatel kutsus üks Liivimaa (tänane Läti) mõisnik kohale Habsburgide poolt Saksimaale pagendatud Moraavia vennaskonna liikmed. Vennad paistsid sedavõrd silma kui suurepärased asjaajajad ja organisaatorid, et neid hakati tasapisi kutsuma ka järgmistesse ja järgmistesse Venemaa impeeriumi läänepoolseimate alade mõisatesse. Vennaskonna liikmed hämmastasid oma töökuse, kohusetunde, harituse ja vagadusega. Nad nõudsid kohalikelt põllumeestelt tõhusat tööd ning võitlesid paganluse ilmingute vastu.
Norkuse arvates kinnitas see liikumine kanda eelkõige tänase Eesti aladel ning sellest sai Eesti edu ajaloolis-kultuuriline ning juba mainitud üksmeele alge. Seda väljendab töökus ja enese kokkuvõtmine ebaedu korral. Eestlased ei avalda tänavatel valitsusele survet drastiliste kokkuhoiumeetmete pärast nii nagu näiteks kreeklased. „Eestlased ütlevad, et kõigepealt peab kõvasti tööd tegema ja siis tuleb ka armastus“, ütleb diplomaat Marina Kaljurand – poolenisti venelane ja poolenisti lätlane - kellest sai eestlane tänu abikaasale ja elukohale.
„Inimesed saavad aru, et meil pole rohkem raha ja keegi meile seda ei anna ning et protestidest pole kasu“, ütles Pärnu linnapea Toomas Kivimägi napisõnaliselt üks päev pärast seda, kui pidi linnavalitsusest lahti laskma iga kümnenda töötaja.

Nõukogude Liidust Skandinaaviasse

Teiseks üksmeele ajalooliseks allikaks on eestlaste soov vabaneda nõukogude korra mõjude alt ja saada lahti tema pärandist. Sellepärast sai 90ndate aastate alguses rühm noori sotsiolooge, ajaloolasi ja majandusteadlasi ellu viia ka tänapäeva mõistes radikaalseid programme. Samas kehtestati õiguslik alus sellele, mis täna moodustab e-riigi selgroo. See pole mitte eelkõige tehnoloogiline küsimus, vaid tuleneb läbipõimitud seaduste võrgustikust, mida hakati ehitama tühjale kohale. E-valitsus on vahend, mis sunnib tõhususele nii kodanikke kui ka riiki.
Kuna eestlastele olid ja on eeskujuks keelesugulased soomlased, siis valmistate neile kõige enam rõõmu mainides, et Eesti pole mitte Balti ega postkommunistlik, vaid Skandinaavia riik. Vaadates Soome ja Eesti ettevõtluse ja tööturu läbipõimitusele on sellisel kinnitusel ka oma tegelik põhjendus ning selles osas valitseb Eestis vaieldamatu üksmeel.

Poliitiline kokkulepe

Eestis pole teravat ideoloogilist vastasseisu nii nagu seda võib laialdaselt tunda valimiseelses Ungaris. Seda võib osaliselt selgitada ajaloo abil – väike rahvas koondus rohkem nõukogude ohu vastu ning pärast iseseisvuse taastamist keskendus oma teele NSVList Skandinaaviasse.
Eesti valitsuskabinetid muutuvad ja vahetuvad üsna tihti, kuid need muutused on tihti vaid valitsuskoalitsiooni ümbermängimine. Seejuures ei muutu drastiliselt sotsiaal- ja majanduspoliitika, nii nagu muutub Slovakkias ja Tšehhis. Eesti valitsuse keskmine eluiga oli aastatel 1992-2008 502,9 päeva. Lätis, ELi uute postkommunistlike riikide rekordimehel, on see 325,1 päeva. Tšehhis 530,6 päeva.
Tallinnas elluviidav majanduspoliitika pole kunagi piirdunud ühe valimisperioodiga. Seda tõendab mitte ainult ühetaoline tulumaks (mille sobivuse üle on viimasel ajal rohkem arutatud), mis avas uksed paindlikule ärile. Teiseks tõenduseks võib olla ka reservfond 10% ulatuses SKTst, mille Eesti kogus kasvuaastatel ja mida ta nüüd kasutab polstrina kriisi ajal. Ta ei raiska seda kergemeelselt, vaid suunab seda investeeringutele ja arengule.
Eesti üksmeele vaieldamatuks tõenduseks on algav arutelu selle üle, milline suund võtta pärast euroga liitumist. Siin kerkivad põhiliselt kaks peamist teemat - avaliku halduse reform, et see oleks veelgi tõhusam ning haridusreform, et see oleks veelgi paindlikum ja konkurentsivõimelisem. Ekspertide arvates on väikesel Eesti riigil võimalusi vaid kõrge lisandväärtusega aladel, kuna tal pole pakkuda massiliselt odavat tööjõudu.
Võib-olla tunneb tähelepanelik lugeja puudust vene vähemuse, kui Eesti üksmeele klantspilti rikkuva asjaolu märkimisest, kuid ka paljud Eesti venelased tunnistavad, et see pole aktuaalne küsimus. Ja kui see kedagi huvitab, siis peamiselt väljaspool riigipiire ja mitte seespool.

Korporatiivne riik?

Eestlased ise on Eesti üksmeelt puudutava küsimuse üle üllatunud. See on nende jaoks midagi loomulikku, nii nagu näiteks e-pangandus või asjaolu, et ei varastata. Kui te küsite neilt, et kas nende üksmeel pole tegelikult mitte korporatiivse riigi sünonüümiks, vastavad nad, et nii väikeses riigis ei saa mööda vaadata asjaolust, et igaüks tunneb igaüht, et riigisektor on erasektoriga loomulikul moel läbi põimunud ning et seadused ja reeglid on tehtud nii, et kõik oleks väga läbipaistev.
„Kui ma allkirjastan mingi lepingu, mõtlen pidevalt sellele, kas pole tegu huvide konfliktiga. Asi on nimelt selles, et elame väikeses ühiskonnas, kus kõik kõiki tunnevad“, ütleb EASi juhatuse liige Maria Alajõe.
Elektrooniline riigihaldus võimaldab lihtsat suhtlust politsei, riigiasutuste, arstide ja kooliga, kus käib teie laps. Kõik riigihanked tehakse läbi selleks mõeldud internetilehekülgede, mis minimiseerib korruptsiooni, kuid ei kõrvalda seda täielikult. Eesti politsei sai eelmisel aastal uued volitused korruptsioonivastaseks võitluseks ning kohe ilmnes, et Pärnu linnapea aitas sõbra firmal linna prügiveo hanke võita. Linnapea ametist jäi kiiresti ilma.
Eesti on homogeenne ühiskond - veerandi elanikkonnast moodustavad venelased, kuid paljud neist on integreerunud. „Eestlased lihtsalt on loomult töökad ning loodavad oma probleemidega ise hakkama saada enne kui pöörduksid valitsuse poole“, selliselt mõistab kohalikku üksmeelt Vahur Roosaar, tekstiilivabriku Wendre juhataja.
Eesti üksmeele sisuks on töökus, iseendale lootmine ning samas usk oma riigi ühisesse jõudu, mis on tulnud kaheksakümne aasta jooksul kaks korda peaaegu mitte millestki üles ehitada. „Inimesed usuvad institutsioonidesse, sest pärast iseseisvumist arenes majandus kiiresti ja riik oli läbipaistev. Sellepärast on siin võimalik teha ühist poliitikat,“ kõlab selgitus Aivar Voogilt, agentuurist TNS/Emor, mis keskendub avaliku arvamuse uurimisele. Positiivne suhtumine riiki on vist ajaloolise nõukogude pärandi kõrval peamiste asjaolude seas, mis eristab Eestit teistest postkommunistlikest riikidest.
Eestlased peavad oma riiki tõesti enda omaks. Sellele vastavalt käituvad nad nii oma riigi kui üksteisega.
(O tajemství estonského úspěchu, Martin Ehl, Hospodarske noviny, 14.5)