Eesti välismeedias 6.-12. mai 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
TŠEHHI AJAKIRJANDUS
BRUNEI AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS
JORDAANIA AJAKIRJANDUS
HIINA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

MARKETNEWS.COM
Finland FinMin: No Reason Estonia Can't Join EMU 2011

Soome rahandusministri Jyrki Katainen’i sõnul ei ole ühtegi põhjust, miks Eesti ei saaks euro-alaga ühineda. „Kõiki riike tuleb kohelda samade reeglite alusel. Eesti on tulnud toime majanduse 10 protsendilise langusega ja täidab jätkuvalt kriteeriume,” lisas ta. Katainen’i hinnangul ei ole argumente Eesti euro kasutuselevõtu vastu.
(Finland FinMin: No Reason Estonia Can't Join EMU 2011, MarketNews.com, 6.5)
 

EASYBOURSE.COM
EU's Rehn: Estonia's Euro Entry "Not A Done Deal"

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn ütles, et Eesti eurolaga liitumine ei ole kindel („is not a done deal”). Euroopa Komisjon ja Euroopa keskpank avaldavad 12. mail hinnangu kriteeriumite täitmise kohta. Euroala võitleb Kreeka probleemidega ja viimase asjana soovitakse sellesse segadusse lisada uusi riike. Kuigi Eesti näitajad on muljetavaldavad, on siiski tegu arenguriigiga. Usutakse, et laienemisväsimus kummitab euro-ala veel pikalt ja liituda soovivad riigid peavad oma plaane vastavalt korrigeerima. Eesti võib end sisse pressida. Kuid Ungari, Poola, Tšehhi? Ilmselt mitte niipea…
(EU's Rehn: Estonia's Euro Entry “Not A Done Deal”, Easybourse.com, 5.5)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Greased up

Kreeka kriisi pidurdumine on hea uudis tema naabritele.
Suurimaks probleemiks on Kreeka pangad, mis mängivad piirkonnas märkimisväärset rolli. Euroopa Liidu ja IMFi abipakett sisaldab tingimusi ja vahendeid Kreeka pankade käigushoidmiseks. Kreeka on naabrite jaoks oluline eksporditurg. Lisaks on Kreekas töötavad välismaalased oluline sissetulekuallikas nende päritoluriiki jäänud sugulastele.
Kreeka probleemid kummutavad müüdi, et Euroopa jaguneb saamatuks ekskommunistlikuks ja tõhusaks kapitalistlikuks piirkonnaks. Pigem ollakse jaotunud mõistlikuks Põhjaks ja pillavaks Lõunaks. Juulis ootab Eesti sõnumit euro kasutuselevõtu võimalusest 2011. aastal. Maastrichti kriteeriume täidab Eesti paremini, kui ükski euro-ala liige. Euro-alaga liitumise entusiasm on aga lahtumas. Kreeka agoonia võib panna teisi, eriti Poolat, ühisraha eeliste üle järele mõtlema. Võimalus kriisi korral oma raha devalveerida ja rahapoliitikat kontrollida võib osutuda märkimisväärseks eeliseks.
(Greased up, The Economist, 6.5)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Als das Leid nicht aufhörte

Teise ilmasõja lõpu 65. aastapäeval saavad sõna ajaloosündmuste tunnistajateks olnud. 1933. aastal sündinud Eha Lorits räägib oma metsavennast isast ning sellest, kuidas ta koos emaga sovettidele vastupanu osutas. Ajaloolaste hinnangul oli Baltimaades üle 100 000 metsavenna. „Algusaastad olid kõige hullemad,“ räägib Lorits. „NKVD agendid käisid peaaegu iga päev mu ema ähvardamas ja üle kuulamas. Sarnaselt paljudele eestlastele uskus Loritsa isa, et USA ja Suurbritannia ei lase Stalinil Baltikumi Nõukogude Liidu koosseisu inkorporeerida. Loodeti valge laeva saabumist, mis tuleks ja päästaks, aga iga päevaga muutus see lootus väiksemaks. 1948. aastal kuulutas Nõukogude Liit metsavendadele amnestia, aasta hiljem tabas rahvast šokk: kümned tuhanded eestlased, eelkõige naised ja lapsed, küüditati Siberisse. Põhjuseks oli see, et nende mehed olid kurjategijateks kuulutatud või et nad ei tahtnud oma talusid ära anda ning protesteerisid kollektiviseerimise vastu. Põllumajanduse kollektiviseerimine muutis metsavendade elu võimatuks. Metsavendadest ei räägitud nõukogude ajal peaaegu üldse, kuid alates iseseisvumisest tegelevad teemaga ajaloolased. Eha Lorits töötab hetkel mälestusteraamatu kallal. „Minu isa oli metsavend, kuna ta uskus Eesti vabadusse. Ma olen täiesti kindel, et nende meeste ja naiste veendumus ning võitlus aitasid eesti rahval püsima jääda,“ ütleb Lorits.
(Als das Leid nicht aufhörte, Matthias Kolb, SZ, 6.5)
 

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Estland will als Nachzügler in die Währungsunion

Kui Eesti majandusministrilt Juhan Partsilt neil päevil küsida, miks on Eestil õigupoolest eurot vaja, siis räägib majandusminister Euroopa integratsioonist ning positiivsest signaalist oma riigi jaoks, kuid ütleb ka, et euro on Eesti jaoks kohustus, see on osa lepingust. Kolmapäeval esitab Euroopa Komisjon hinnangu, kas Eesti võib järgmisel aastal 17. riigina euro kasutusele võtta. Samal ajal kui pool Euroopat hakkab Kreeka kriisi mõjul kahtlema euro mõttes ja otstarbes, on Eesti oma missioonis kindel. Kuid Kreeka päästeplaan on ka Eesti valitsuse järelemõtlikuks muutnud. Tõelist hirmu ei tekita europrojekt Eestis aga kelleski. Valitsus üritab Eestit ettevaatlikult tulevikuks eurotsoonis ette valmistada. Seejuures ei anna eurole üleminek eestlastele praktiliselt midagi juurde. Kindla vahetuskursi tõttu on eestlased stabiilse valuutaga harjunud. Samuti kergendab euro nii eksporti kui importi minimaalselt. Eurotsooni liikmeks saamises nähakse eelkõige tunnustust oma majanduslikele ja poliitilistele saavutustele. „Meie positsioon on tugev, me ei vaja eurot lühiajaliste eesmärkide jaoks,“ ütleb Eesti Panga asepresident Märten Ross. Eesti tundub olevat Kreeka vastand. Liberaalsele majanduspoliitikale suunatud valitsuse koguvõlg pidi sel aastal jääma alla 10 protsendi SKPst. Keset kõige sügavamat majanduskriisi suutis rahandusministeerium 2009. aasta riigieelarve defitsiidi suruda 1,7 protsendini SKPst. Ka inflatsioon on kontrolli all, nii et Eestil on head võimalused komisjonilt positiivse hinnangu saamiseks. Äärmisel juhul võivad Brüsseli ametnikele muret valmistada majanduse üldised arengud: suur tööpuudus ja aeglaselt kosuv SKP.
(Estland will als Nachzügler in die Währungsunion, Nils Kreimeier, FTD, 12.5)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
„Klub der Reichen“ nimmt Slowenien und Estland auf

Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon saab juurde kolm uut liiget. Organisatsiooni 31 liikmesriiki otsustasid Eesti, Sloveenia ja Iisraeli liikmeks kutsuda. Läbirääkimisi alustati 2007. aastal. „Need kolm riiki olid meie soovitustele väga avatud ning liitumisläbirääkimised kulgesid konstruktiivselt,“ teatas OECD peasekretär Angel Gurría. Liitumisprotsess kiirendas tema sõnul reforme. Liikmeks kutsumisega tahab organisatsioon riike reformide läbiviimise eest premeerida ning neile veelgi hoogu anda. Reformid puudutavad muuhulgas võitlust korruptsiooniga ning tõhusamat vaimse omandi kaitset.
(„Klub der Reichen“ nimmt Slowenien und Estland auf, red., Die Presse, 11.5)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LES ECHOS
La crise va retarder l'adoption de l'euro en Europe de l'Est, selon Fitch

Ülemaailmne finantskriis lükkab seitsmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis eurole ülemineku edasi. Reitinguagentuur Fitch toob peamise põhjusena välja nende riikide suure eelarvedefitsiidi. Fitch’i hinnangul on erandiks väike Balti riik Eesti, mis võib saavutada oma eesmärgi liitumaks euroalaga 2011. aasta algusest. Leedule prognoositakse liitumist 2014., Lätile, Bulgaariale, Ungarile, Poolale ja Rumeeniale 2015. ning Tšehhile 2016. aastaks.
(La crise va retarder l'adoption de l'euro en Europe de l'Est, selon Fitch, AFP, Les Echos, 6.5)
 

LE FIGARO
Euro/Estonie: feu vert de l'UE pour 2011

Eesti saab kolmapäeval avalikustatavalt Euoopa Komisjoni lähenemisaruandelt positiivse hinnangu ja kinnituse, et täidab kõiki euroalaga liitumiseks vajalikke kriteeriume, teatas AFPle Komisjoniga lähedalt seotud allikas. Komisjoni poolne hinnang on „rohkem kui positiivne“, lisas ta. Juhul, kui Komisjoni soovituse kiidavad heaks ka liikmesriigid, saab Eestist 17. riik - seejuures esimene Balti riik -, kus euro käibel.
(Euro/Estonie: feu vert de l'UE pour 2011, Le Figaro / AFP, Le Figaro, 11.5)
 

LE MONDE
Bruxelles recommanderait l'adhésion de l'Estonie à l'euro

Euroopa Komisjon annab euro kasutuselevõtuks Eestis oma heakskiidu, teatas asjaga kursis olev allikas. Kui heakskiit saadakse ka ELi liikmetelt, saab Eestist 17. ühisraha kasutav riik. Viimati liitusid euroalaga Sloveenia (2007), Küpros ja Malta (2008) ning Slovakkia (2009). Eurotsooniga liitumiseks peab riik vastama mitmetele kriteeriumitele, Eestil on tingimused täidetud. 1,3 miljonilise elanikkonnaga Balti riik lootis võtta euro kasutusele juba 2007. aastal, kuid tookord sai takistuseks liiga kõrge inflatsioon.
(Bruxelles recommanderait l'adhésion de l'Estonie à l'euro, Le Monde / AFP, Le Monde, 11.5)
 

ROMANDIE
Bruxelles recommandera mercredi l'adoption de l'euro par l'Estonie en 2011

Euroopa Komisjon avaldab kolmapäeval lähenemisaruanded, milles hinnatakse muuhulgas Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks. Eesti saab Komisjonilt positiivse hinnangu ja kinnituse, et täidab kõiki liitumiseks vajalikke kriteeriume, teatas AFPle asjaga seotud allikas. Komisjoni poolne hinnang on „rohkem kui positiivne“, lisas ta. ELi kirdenurgas asuvale väikeriigile on euro tugevaks sümboliks. 2004. aastal ELiga liitunud riik oleks esimene eurot kasutav Baltimaa ja kolmas endise idabloki riik. Slovakkias (alates 2009. aastast) ja Sloveenias (alates 2007. aastast) on euro juba edukalt käibel.
Euro kasutuselevõtuks peab riik vastama mitmetele kriteeriumitele. Eesti eelarvedefitsiit on 2,4 protsenti, välisvõlg peaks vähenema 9,6 protsendini. Võrdluseks olgu öeldud, et keskmine eelarvedefitsiit eurotsoonis on 6,6 protsenti, keskmine välisvõlg ulatub tänavu 84,7 protsendini. Eesti lootis euroalaga liituda juba 2007. aastal, kuid tookord sai takistuseks kõrge inflatsioonimäär. 2008. aastal ulatus see 10,6 protsendini, kuid on sealt alates hakanud alanema. Tänavu prognoositakse inflatsiooniks Eestis 1,3 protsenti. Praegu suures majanduskriisis oleva Eesti liitumine näitab, et euroala on jätkuvalt atraktiivne, ütles allikas.
(Bruxelles recommandera mercredi l'adoption de l'euro par l'Estonie en 2011, AFP, 11.5)
 

LA TRIBUNE
Un euro estonien en 2011

Euroopa Komisjoni hinnangul vastab Eesti nüüdsest eurotsooniga liituda soovivatele riikidele kehtestatud majanduskriteeriumitele. Seega annab Brüssel Tallinnale oma liitumissoovituse. Hästiinformeeritud allikale tuginedes kinnitab AFP, et eurot taotlev Eesti saab Komisjoni toetuse. Brüsseli hinnang on koguni „enam kui positiivne”. Kui Tallinn ületab ka viimase takistuse – saavutab ka eurotsooni liikmete heakskiidu -, tulevad esimesed Eesti oma eurod käibesse juba esimesel jaanuaril 2011. Eestist saab esimene endise NSVLi vabariik, kus kasutusel euroraha. Eesti on euroalaga liitumist oodanud aastaid, euromüntide kujundus otsustati juba 2004. aastal!
(Un euro estonien en 2011, La Tribune / AFP, La Tribune, 11.5)
 

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Bruxelles propose l'entrée de l'Estonie dans la zone euro en 2011

Euroopa Komisjon tegi Eestile ettepaneku liituda euroalaga. Eesti kandidatuur hinnati sobivaks, sest riik vastab täielikult kõigile liitumiskriteeriumitele.
Eesti on teinud „kindlameelseid ja tõhusaid” jõupingutusi riigivõla, eelarvedefitsiidi ja inflatsioonimäära kontrollimiseks ning Brüsseli poolt ette nähtud piiridesse mahtumiseks. „Kuid et euro kasutuselevõtt oleks edukas, peab Eesti jätkama jõupingutusi range eelarvepoliitika säilitamiseks,” täpsustas majandus- ja rahaküsimuste volinik Olli Rehn. „Eesti peab kiirendama ka praktilisi ettevalmistusi, et üleminek oleks sujuv.” Eestist saaks rahaliidu 17. liige.
(Bruxelles propose l'entrée de l'Estonie dans la zone euro en 2011, Nouvelobs.com avec AP, Le Nouvel Observateur, 12.5)
 

Israël, l'Estonie et la Slovénie entrent dans l'OCDE

Iisrael, Eesti ja Sloveenia on saanud kutse liitumaks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD). Nende liitumise järgselt tõuseb OECDsse kuuluvate maade arv 34ni. Iisraeli liitumine on kutsunud esile vastakaid arvamusi. OECD peasekretäri Angel Gurría sõnul panustavad kolm uut liiget mitmekülgsema ja avatuma OECD loomisesse, mis mängib globaalses majandusarhitektuuris üha olulisemat rolli. Eesti, Iisraeli ja Sloveenia liitumine on mitme aasta pikkuste läbirääkimiste resultaat. Kandidaadid on pidanud astuma samme korruptsioonivastase võitluse edendamiseks ja intellektuaalse omandi õiguste kaitseks. Liitumisläbirääkimised on käimas ka Venemaa ja Tšiiliga.
(Israël, l'Estonie et la Slovénie entrent dans l'OCDE, Reuters, Le Nouvel Observateur, 10.5)
 

LE POINT
Israël, l'Estonie et la Slovénie admis à l'OCDE

OECD peasekretär Angel Gurría teatas, et Iisrael, Eesti ja Sloveenia saavad kutse liituda Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga 27. mail, mil Pariisis toimub OECD Nõukogu ministrite tasemel kohtumine. Kohtumisel osaleb ka Prantsuse peaminister François Fillon ning kolme uue liikmesriigi juhid. Eesti, Iisrael ja Sloveenia panustavad sellesse, et muuta OECD veelgi avatumaks ja mitmekesisemaks organisatsiooniks. Liitumisläbirääkimised algasid 2007. aastal ja päädisid esmaspäeval (10. mai) ametliku heakskiiduga OECD ministrite poolt. 1961. aastal loodud organisatsiooni kuulub hetkel 31 liiget ja selle eesmärgiks on üldisele maailmamajanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele kaasaaitamine.
(Israël, l'Estonie et la Slovénie admis à l'OCDE, AFP, Le Point, 10.5)
 

SUD OUEST
La Rochelle boucle sa valise pour la Hanse

Hansalinnade liitu kuuluv La Rochelle saadab juuni lõpus Pärnus toimuvatele Hansapäevadele oma delegatsiooni ja kunstinäituse.
Pärnu on väike sadamalinn Eestis, tuhandete kilomeetrite kaugusel temast asub Prantsusmaa linn La Rochelle. Esmapilgul ei näi neid kahte miski ühendavat. Ometi on sidemed linnade vahel olemas, nimelt on mõlemad ajaloolise Hansalinnade liidu liikmed. Keskajal oli Hansaliit jõukas organisatsioon, mis ühendas paljusid Läänemere piirkonna linnu, arendades nendevahelisi kaubandussuhteid. Kunstnik Véronique Selleret’le esitati kolme kuu eest kutse osaleda Hansapäevade kunstinäitusel, mille kandvateks teemadeks on seekord reisimine ja kohver. Selleret’ loominguline lahendus on inspireeritud lennujaamades hüütavast meeldetuletusest mitte jätta oma pagasit järelvalveta. Tänavuste Hansapäevade läbivaks teemaks ongi turism, reisimine, Hansalinnade vaheline turismialane koostöö. Paljud neist linnadest on tõelised vaatamisväärsused ja mõned kuuluvad isegi Unesco maailmapärandi nimistusse.
(La Rochelle boucle sa valise pour la Hanse, Thomas Brosset, Sud Ouest, 10.5)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viro on ansainnut paikkansa eurossa

Euroopa Liidu laienemisväsimus võtab maad ka rahaliidus. Eurotsooni liikmesriikides arutletakse juba selle üle, millised riigid tuleks rahaliidust välja heita. Eurotsoon seisab silmitsi oma ajaloo suurima katsumusega. Kriis on paljastanud süsteemi struktuurivigu, nagu näiteks konkurentsivõime, mis on erinevate riikide puhul arenenud eri suunas. Riigiti erineb ka majanduspoliitikute reageerimisvõime ning lisaks on vastastikune usaldus kõikuma löönud. Sellist kraaklemist kostab majast, mille uksele Eesti koputab. Eesti on paari viimase aasta jooksul näidanud, et tema majanduspoliitiline sisu on palju tugevam kui keskmistel eurotsooni riikidel, Kreekast rääkimata. Finantskriis näitas küll, et Eesti uskus liiga tugevalt ja liiga kaua sellesse, et majandustõusu võib säilitada üksnes jalga gaasipedaalil hoides. Samas korrigeeris riik majanduslanguse ajal otsustavalt oma rahanduspoliitika kurssi, tehes seda palju tugevamate meetmetega kui naabrid Läti ja Leedu. Kokkuhoid, palgakärped ja maksupoliitikat puudutavad otsused olid paljude eestlaste jaoks valusad. Vähemalt majanduse arvuliste näitajate osas tasus see töö end ära: Eesti ja Malta olid eelmisel aastal ainsad ELi riigid, mis suutsid riigi majandustulemusi parandada. Eesti täidab euroalasse pääsu kriteeriumid: inflatsioon on kontrolli all, valuuta seotud euroga ning riigivõlg ja eelarvepuudujääk piisavalt väikesed. Laienemisväsimuse ja Kreeka kriisi olukorras ei näi aga sellest piisavat. Euroopa Keskpanga juhatuse liige Jürgen Stark on teatavasti nõudnud euroalasse pääsu kriteeriumide karmistamist. Eesti on eurokõlbulik ja tuleb järgmise aasta alguses eurotsooni lubada, kui ta praeguse möllu keskele üldse tahab tulla. Eestit tuleb hinnata kokkulepitud kriteeriumide alusel. Arvesse tuleb võtta Eesti enda teod ega tohi siduda teda teiste Balti riikidega.
(Viro on ansainnut paikkansa eurossa, Pääkirjoitus, HS, 9.5)
 

Rotko teki romaanin viroksi

Kas 17 aastat Tallinnas elanud Jorma Rotko kirjandusteos kuulub eesti või soome kirjandusse? Kui tema mõni nädal tagasi ilmunud romaan „Erik Strand ja kadunud kuld“ võidaks Eesti esikromaani auhinna, oleks asi selge. Pikalt Helsingis, Velkuas ja Tallinnas töötanud Rotko kirjutas 400-leheküljelise ajalooromaani kohe eesti keeles, kuna peab end juba pooleldi eestlaseks. Kui aga Eesti meedia solvuks sellepärast, kuidas romaanis kujutatakse Konstantin Pätsi tehinguid Nõukogude Liidu kaubandusblokaadi murdjana, kuuluks Rotko romaan ikkagi soome kirjanduse alla. Rotko ise on olnud olulise ajaloolise perioodi tunnistajaks. Ta kolis Tallinna 1992. aasta lõpus, kui Eesti oli juba iseseisvunud, kuid Nõukogude väed paiknesid veel riigis. Ta on näinud eestlaste eneseväärikuse tõusu, paari viimase aasta tagasilöökidest hoolimata. Hea uudis Eesti kohta on Rotko hinnangul kahtlemata eurole üleminek.
(Rotko teki romaanin viroksi, Hannu Marttila, HS, 8.5)

KALEVA
Viro taas askelta lähempänä euroa

Samal ajal kui Kreeka majanduskriis ning Hispaania ja Portugali vankuvad majandused eurot raputavad, pürib Eesti endiselt jõuliselt ühisvaluuta rüppe. Euro kasutuselevõtt eeldab madala inflatsiooni kõrval mõõdukat intressitaset, valuuta stabiilsust ning majanduse jätkusuutlikkust. Laenuvõtmise asemel on Eestis kulutatud vastavalt sissetulekutele ning kriteeriumid on täidetud. Nõukogude aeg ning 1990ndate aastate kogemused on õpetanud, et hetkeline püksirihma pingutamine võib tähendada paremat homset. Seda tarkust vajataks praegu pigem ELis. Päris kindel Eesti eurotsooni pääs veel siiski ei ole. Euroopa Komisjon ja Keskpank annavad sel kuul oma lõplikud hinnangud. Ning ka euro peab hinges püsima.
(Viro taas askelta lähempänä euroa, Juhtkiri, Kaleva, 10.5)

Remonttimiehestä tuli akvarellitaiteilija

Artikkel Jarmo Virmavirtast, kes hakkas Eesti vastu huvi tundma siis, kui see veel moes ei olnud. Virmavirta elab siiani osaliselt Tallinnas ning kirjutab regulaarselt ajalehele Postimees. Virmavirta arvates kõnetab eesti kultuur rohkem kui soome kultuur ning inimesed avaldavad Eestis kergemini arvamust. Soome-Eesti suhete tuumaks on Virmavirta arvates see, et oleme sugulasrahvad.
(Remonttimiehestä tuli akvarellitaiteilija, Taina Dahlgren, Kaleva, 10.5)

KAUPPALEHTI
SEB:n strategi: Viro saa euronsa

Euroopa võlakriis ei ole kõigutanud eestlaste usku rahaliidu liikmesusse. SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hindas euro kasutuselevõtu tõenäosuseks 95 protsenti. Koppeli sõnul on eurotsooni pääs Eesti jaoks endiselt püüdlemist väärt, kuigi euro pole enam see stabiilne valuuta, mis esialgu. „Praeguses kriisiolukorras tundub, et Eesti võtab pigem kasutusele Kreeka drahmi või Portugali eskuudo kui Saksa marga,“ viitab strateeg ühisvaluutaeelsetele aegadele. Koppeli hinnangul põhjustaks eurootsuse takerdumine Eestile suuri probleeme: „Intressid tõuseks ning taas hakkaksid levima devalveerimisjutud. Devalveerimise tõenäosus kasvaks kõvasti.“ Koppel meenutab, et eurotsooni kuulumisest ei piisaks tõsiste struktuuriliste probleemide lahendamiseks majanduses. „Tänu ühisvaluutale on välisinvestoritel aga üks riskifaktor vähem ning see on oluline,“ ütleb ta.
(SEB:n strategi: Viro saa euronsa, Päivi Mykkänen, Kauppalehti, 6.5)

Viron eurokelpoisuus ratkeaa tänään

Euroopa Komisjon teeb kolmapäeval teatavaks oma hinnangu Eesti eurokõlblikkuse kohta. See on tõenäoliselt positiivne, sest Eesti on komisjoni värske majandusprognoosi täht. Ajakirjanik toob ära Eesti majandusnäitajad, mida arvestatakse eurotsooni pääsemisel. EKi rahandusvolinik Olli Rehn ütles komisjoni majandusprognoosi tutvustades, et Eesti näitajad on julgustavad. Samas hoiatas ta – osaliselt kindlasti oma ameti tõttu – et Eesti pääs eurotsooni pole veel kindel. Pärast komisjoni hinnangut arutavad Eesti eurotsooni liikmeks võttu veel Euroopa Parlament ja ELi rahandusministrid.
(Viron eurokelpoisuus ratkeaa tänään, Päivi Isotalus, Kauppalehti, 12.5)

Virostakin OECD:n jäsen

Eesti positsioon maailmamajanduses tugevneb selgelt. Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon OECD kutsus Eesti, Sloveenia ja Iisraeli liikmeks. Läbirääkimisi on peetud aastaid mitmete teiste riikidegagi, kuid Eesti võetakse organisatsiooni liikmeks esimeste seas.
(Virostakin OECD:n jäsen, Juhtkiri, Kauppalehti, 11.5)

Puhdistus sai pikavauhtia toisen amerikkalais-painoksen

Ameerika-debüüt ei ole enesestmõistetav isegi auhinnatud Euroopa kirjaniku jaoks, kuna tõlkekirjanduse osakaal on Ühendriikides vaid kolm protsenti. Sofi Oksanen on ka esimene soome kirjanik, kes osaleb festivalil PEN World Voices, kus ta esines koos Salman Rushdie ja Patti Smithiga. Oksanen ütles pärast New Yorgis toimunud üritust, et on üllatunud ameeriklaste innukusest osta tundmatu kirjaniku teoseid. „Puhastuse“ esimene tiraaž USAs oli 10 000. Oksaneni agent Szilvia Molnar peab seda tõlketeose jaoks USA turul suureks saavutuseks. Oksanen rõhutab, et romaani universaalsuse otsustab lugeja.
(Puhdistus sai pikavauhtia toisen amerikkalais-painoksen, Antti Mustonen, Kauppalehti, 10.5)

TALOUSSANOMAT
Virolaiset kauhistuivat: Kreikasta miljardilasku?

Eesti peaks järgmise aasta jaanuaris vahetama kroonid eurodeks, kuid Kreeka kriis võib liitumiskulusid kasvatada kohe miljardites. Valitsus on kinnitanud, et ühisvaluuta võetakse kokkuleppe kohaselt jaanuaris kasutusele, maksku see mis maksab. Kodanikes on see tekitanud ägenevat nurinat. Teatavasti lihtsustab euro näiteks saksa ja soome turistidelt raha sisse kasseerimist, kuid keegi ei soovi, et riik peaks sarnaselt teiste eurotsooni liikmetega Kreeka rumalused kinni maksma. Tõenäoliselt tõstab rahvas kõva kisa, kui EL määrab Eestile kohe teatud summa, millega peaks Kreekat toetama. „Eestlastele pole üldiselt sellised ühisaktsioonid meeldinud, mille on määranud mingi kõrgem võim kodanikelt küsimata. Siiski pole eurost loobumist või eurotsooniga liitumise edasilükkamist veel väga jõuliselt nõutud,“ ütleb Soome-Eesti Kaubanduskoja juhatuse esimees Pasi Harttunen. Liitumise edasilükkamine ei päästaks Eestit täielikult ka Kreeka abipaketis osalemise eest. Isegi kui Eesti liituks eurotsooniga alles 2011. aasta suvel, oleks riigil tõenäoliselt ka siis vaja abipaketti panustada. Rahvas ootab, et euro tooks lubatud investeeringutetulva, kasvataks turistide arvu ning stabiliseeriks näiteks laenuturgu. Eestlaste arvates oleks eurole üleminek ka vahend eristuda positiivselt konkurentidest Lätist ja Leedust. Tõelised eurovastased protestid võivadki alata alles järgmisel kevadel, kui ühisvaluuta ei täida eestlaste lootusi ning kui eurotsoon vajub ühiselt uude majanduskriisi.
(Virolaiset kauhistuivat: Kreikasta miljardilasku?, Petri Korhonen, Taloussanomat, 7.5)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ЭХО МОСКВЫ
Особое мнение: Валерия Новодворская

Stuudios Valeria Novodvorskaja. Teemaks tema Eesti-visiit. Kuulajate küsimused.
Novodvorskaja kirjeldab Eesti okupeerimist, okupantide jõhkrusi ja nõukogudevastase vastupanu tagamaid. Eesti okupatsioonimuuseumis on kaks vedurit, üks haakristi ja teine viisnurgaga. Vaat need kaks vedurit püüdsidki Eestit totalitarismi vedada. Kõrvuti ripuvad näitusel SS- ja nõukogude mundrid. Vahet pole. Muuseumi asutaja vanaisa oli Eesti ohvitser, kes piinati surnuks vaid selle eest, et ta seda oli. Ei mingit SSi veel. Isa küüditati koos emaga Siberisse. Ema, vaadates seda, mida Venemaa korraldatakse, on palunud Jumalat, et tal võimaldataks surra enne kui taas kord Siberisse küüditatakse. Vaat sellisena kujutavad eestlased ette praegust Venemaad, sellise jälje oleme jätnud nende mällu. 8. mail tähistavad nad sõja lõppu, linna serval on memoriaal langenud saksa ja nõukogude sõduritele. Vahet ei tehta. Minu rindemehest vanaisa lahkus Moskvast iga kord, kui 9. maid tähistati. Ta ei saanud aru, mida need tagalarotid ja karistussalklased tähistavad? Tal oli häbi neid tantse vaadata. Ja mida on praegusel tšekistide huntal tegemist võiduga fašismi üle? Eestis on selles osas kõik paigas. Narvas ei korjata allkirju Venemaaga liitumiseks, seda tehakse hoopis Jaanilinnas Eestiga ühinemiseks. moskva on aga senimaani rindelinn, sest meil on Lenini mausoleum ja punased viisnurgad Kremli tornidel.
(Особое мнение: Валерия Новодворская, Ольга Журавлева, Эхо Москвы, 5.05)
 

РУССКИЙ ЖУРНАЛ
Победа – одна на всех

Endistes liiduvabariikides loetakse kokku sõjakahjusid ja inimkaotusi hing arutatakse, kelle panud võitu maailmasõjas oli suurem. NSV Liidu üldised inimkaotused olid punaarmeelaste osas kümme korda suuremad kui sakslastel. Samasugune vahekord oli ka Esimeses maailmasõjas. Kokku mobiliseeriti Punaarmeesse viiendik elanikkonnast – 43 miljonit inimest, kellest 60% hukkus. Suured kaotused olid tingitud Venemaa kultuurilisest mahajäämusest, mida stalinism üksnes kinnistas. Kuid totalitaarne kord aitas püsima jääda hullemaski olukorras kui oli olnud tsaari-Venemaa. Suurimaid kaotusi võis kanda Ukraina, nii tsiviilelanikkonna kui ka sõjaväelaste hulgas. Oma panust Võitu püüavad rõhutada kõik liiduvabariigid peale Baltimaade ja Moldova. Midagi ette heita neile ei saa. Eestis ja Lätis mitte lihtsalt ei rõhutata oma panust Võitu. Seal sõdis suurem osa elanikkonnast SS-diviisides ja teistes Saksa poole formeeringutes. Nõnda hukkus 15 tuhat eestlast 70 tuhandest mobiliseeritust ja vabatahtlikust. Samas hukkus 40 tuhandest Punaarmeesse mobiliseeritud eestlasest 24 tuhat. Tuhanded ukrainlased ja balti rahvaste esindajad hukkusid partisanivõitluses NKVD vastu. Pole ime, et ajalooline mälu on lõhenenud. Ning sellega tuleb leppida, nii see lihtsalt on. Kuna puudub ajaline distants, vaidlused paraku kestavad. Seetõttu suhtub endiste liiduvabariikide venekeelne elanikkond nõnda valuliselt nõukogude müütide purustamisse.
(Победа – одна на всех, Борис Соколов, Русский Журнал, 7.05)
 

РОССИЯ В ГЛОБАЛЬНОЙ ПОЛИТИКЕ
НАТО и «русский вопрос»

NATO on suutnud pärast külma sõja lõppu transformeeruda demokratiseerumise, taasühinemise ja Euroopa stabiilsuse instrumendiks. Moskvast vaadates tundus, et tegemist on Venemaa huvide tahtliku ignoreerimisega. Nüüd on jõudude tasakaal muutumas, Venemaa elab üle uut tõusu, NATO aga on kord tülis Iraagi pärast, kord Afganistani rabas kinni. Moskva taastunud mõjuvõimu suhtutakse alliansis mitmeti. See sunnib allianssi oma strateegilised raamid ümber hindama, milles „vene küsimust“ harjumuspäraselt vaadeldi. Võib öelda, et NATO jaoks on Kabul ja Teheran tähtsamad kui Kiiev ja Thbilisi.
NATO laienemise otsused tehti 1990. aastatel ajal, mil Venemaa oli poliitiliselt ja majanduslikult nõrk, valitses intellektuaalne kriis ning ta ei saanud kaasa rääkida. Eriti seoses Kosovo sündmustega tajus Venemaa eliit oma marginaalsust. NATO laienemise ümber läänes toimuvasse diskussiooni Venemaa panustada ei suutnud. Oma nõrkust püüdis Venemaa kompenseerida Teise maailmasõja ning külma sõja rõhutatud käsitlemisega. EL ja NATO topeltlaienemine 2004. aastal viis otse territoriaalsete hõõrumisteni. Esile kerkis Ukraina küsimus.
Kas NATO ja Venemaa suhted on sõjaliste ametkondade või avaliku diplomaatia pärusmaa? USAs ja Euroopas on mitmesuguseid lobigruppe, neist Ida-Euroopa rahvuslased on need, kes peavad Venemaad a priori imperialismi kalduvaks ning demokratiseeruda mittesuutvaks riigiks. Venemaal on omakorda võimas läänevastane lobi, kelle hinnangul tahab NATO Venemaa sisse piirata ja hävitada. See lobi toetab võimsat sõjamasinat ning julgeolekule keskendunud poliitilist režiimi. Rahvuslased-fundamentalistid muust ei räägi kui ähvardavast NATO sissetungist. Pragmaatilised rahvuslased soovivad mõjuvõimu jagamist, siunavad NATO laienemist, kuid toetavad koostööd alliansiga. Pärast Kosovo sündmusi on eriti nõrk liberaalne läänemeelne huvigrupp Venemaal, kes pooldab lääne väärtusi ja NATO-liikmesust.
Seega, kui läänes nähakse NATO laienemises suuremat stabiilsust, siis Venemaal seostub see agressiooni ja ebastabiilsusega. Euroopa ei mõista, kuidas ta peaks käituma oma võimsuse taastanud Venemaaga. USA mõistatab, kas praeguse Venemaa puhul on tegu NSV Liidu inkarnatsiooni või uue geopoliitilise olukorraga. Venemaa aga võtab endale üsna laia mänguruumi, kord tunnistades, kord ignoreerides lääne norme, olles justkui puhvriks lääneriikide ja nende vahel, keda lääs endale ohuks peab. Medvedevi ettepanekud USA, Euroopa ja Venemaa ühtsest julgeolekuruumist on segadusttekitavad nii sisult kui ka esitusvormilt. Venemaa tegeleb rohkem taktika kui strateegiaga ning ei mõju oma kaugeleulatuvates suundumustes just veenvalt.
(НАТО и «русский вопрос», Thomas Gomart, Россия в глобальной политике, 30.04)
 

TRAVEL.RU
С мая Таллин предлагает гостям насыщенную культурную программу

15. mail toimub Eestis korraga mitu suursündmust. Tallinnas tähistatakse linna päeva. Avaldatakse 2011. aasta kultuuripealinna programm. Samuti toimub Tallinnas muuseumite öö ning tööd alustab kalaturg. Ka suvel on kultuuriprogramm rikkalik, alates lillefestivalist, muusikafestivalist Nargen, lõpetades vanalinnapäevade ja merepäevadega. Oodatud on õllefestival, kus seekord esitatakse valdavalt džässmuusikat.
(С мая Таллин предлагает гостям насыщенную культурную программу, Travel.ru, 27.04)
 

Летом в Эстонии пройдут крупные музыкальные фестивали

Eestis toimuvad algaval suvel mitmed muusikafestivalid. Suure-Jaanis toimub Kapi heliloojadünastiale pühendatud festival. Ida-Virumaal leiab aset „Seitsme linna muusika“ festival džässi ja klassika interpreetidele. Lisaks Saaremaa ooperipäevad ja Tallinna rahvusvaheline orelifestival, mille kontserdid toimuvad ka teistes Eesti linnades.
(Летом в Эстонии пройдут крупные музыкальные фестивали, Travel.ru, 24.04)
 

СВОБОДНАЯ ПРЕССА
В конкуренции с Питером Таллин готов стать Лас-Вегасом

Tallinn jätkab võitlust Soomest ja Venemaalt tulevate „kallite külaliste“ eest. Taaskäivitatakse Tallinn-Peterburi praamiliin. Eestlased on pragmaatiline rahvas, neid ei innusta sõbratunded või soov näidata rahvale Peterburi vaatamisväärsusi, vaid kaine arvestus. Kriis, Venemaa aktiivsus turistide kohalemeelitamisel ja kallimad Eesti hinnad on viimasel ajal viinud Soome turistide arvu kahanemiseni Eestis. Soomlased võivad Peterburis viibida 72 tundi viisata. Kavas on rajada Peterburi-Helsinki kiirraudtee. Tallinn-Peterburi praamiühenduse avamine nüüd on kindlasti katse suunata Soome turistide vood Peterburi läbi Tallinna. Seda kinnitavad ka kavad rajada Tallinn-Helsinki vaheline veealune tunnel. Kindlasti on paljudele turistidele reis läbi tunneli või parvlaeval Eestisse ja sealt Peterburi huvitav. Muuseas, tunneli ehitamise kavu on hoogustanud Islandi vulkaanipursked ja probleemid lennuliiklusega. Tunnel võiks olla ELi poolt rahastatava „Rail Baltica“ projekti üks osa. Tallinna linnavolikogu saadikute hulgas tekkis samuti idee, et turistide voo suunamiseks läbi Eesti võiks Tallinna lähedale saarele rajada mängupõrgu. Ühtlasi saaks pealinn kasiinodest lahti. Lisaks kasiinosaarele tahetakse rajada veel perepuhkuse ja kultuuriürituste jaoks mõeldud tehissaared.
(В конкуренции с Питером Таллин готов стать Лас-Вегасом, Сергей Орлов, Свободная пресса, 6.05)

TŠEHHI AJAKIRJANDUS

HOSPODARSKE NOVINY
Estonci se dočkali: Euro mají mít brzy

Eestil on reaalne võimalus liituda kolmanda postkommunistliku riigina euroalaga. Seda lubas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kaks päeva enne uue liikme jaoks otsustava lähenemisaruande avaldamist. Jutuajamises agentuurile Bloomberg teatas ta, et Eesti vastuvõtmine on „väga tõenäoline“.
Lõplik otsus peaks langetatama selle aasta juulis, kuid juba sel kolmapäeval peab Barroso juhitav Komisjon avaldama dokumendi, milles hinnatakse Eesti majanduse olukorda ja vastavust Maastrichti kriteeriumitele. Kui hinnang saab olema positiivne, mida kinnitab ka Barroso poolt öeldu, siis ei peaks eestlastel enam midagi teel peal ees seisma.
Rikkaimal Balti riikidest, kes peab end pigem Skandinaaviasse kuuluvaks, on euroga liitumise plaanid valmis juba aastatest 2005 ja 2006. Tookord ei läinud need läbi kõrge inflatsiooni pärast.
Eestlased olid mures Kreekaga seotud arengute pärast eurotsoonis. Volinik Olli Rehn, kes vastutab majandus– ja rahandusküsimuste eest, teatas eelmisel nädalal, et Eesti liitumist euroalaga „ei saa veel pidada lõplikult otsustatuks“. Peaminister Andrus Ansip aga kinnitas vastupidiselt, et Eesti on liitumiseks valmis.
Nüüd on olukord lootusrikkam vaatamata sellele, et eurotsoon on sattunud oma ajaloo sügavaimasse kriisi. Eesti meedias päästis see valla arutelu - mida uut võib tähendada euroalaga liitumine praeguses olukorras ning peamiselt küsimus, kas Eesti peab osalema Kreeka abipaketis ning kui palju võiks selline võimalik abi maksma minna. Praegu pole veel midagi selge.
Kui mingeid uusi takistusi ei teki, võiks Eestis hakata euro kehtima alates jaanuarist 2011.
(Estonci se dočkali: Euro mají mít brzy, Martin Ehl, Hospodarske noviny, 11.5)
 

Estonsko čili Jak vypadá dobrá zpráva pro euro

Selleks, et olla nendel päevadel Eesti Panga president või peaminister, peavad olema raudsed närvid. Need peaksid küll olema kaasa antud kõikidele poliitikutele või pankuritele, kuid eksam, mis seisab Eesti ees, on eriliselt raske. Ajal, mil euroalal valitseb torm Kreeka ümber ning mil pole harulduseks mõtted selle laialisaatmiseks, ootavad nemad Euroopa Liidu hinnangut, kas nende riik on valmis liituma ühisrahaga.
Selle nädala kolmapäeval, 12. mail valmib Eesti lähenemisaruanne ehk tehniline hinnang selle kohta, kas ta täidab Maastrichti kriteeriumid. Poliitiline otsus peaks järgnema juuli keskel.
Volinik Olli Rehn hoiatas eelmisel nädalal, et euroalaga liitumine pole kellelgi kindel.
Komisjoni president Jose Manuel Barroso ilmutas eile Eesti juhtivpoliitikute närvidele suhtes suuremat armulikkust. „Eesti ühineb tõenäoliselt varsti euroalaga,“ teatas ta agentuuri Bloomberg vahendusel. Samasuguseid vihjeid – mitteametlikke – saabub Tallinnasse ka teistelt ELi poliitikutelt. Eestlased ise on enesekindlad, kuid samas ettevaatlikud. Peaminister Andrus Ansip kinnitas eelmisel nädalal, et Eesti on liitumiseks valmis. Plaanid on tehtud juba aastatel 2005 ja 2006, kui paari protsendi võrra kõrgema inflatsiooni pärast ei saanud Eesti euroalaga liituda. Kui ma viibisin kuu aega tagasi Eestis – enne Kreeka võladraama viimast vaatust – oli euroga liitumine Eesti ametnike jaoks vaid tehniliseks küsimuseks. Erinevalt Kreekast pole Eesti valitsusel peaaegu mingeid võlgu, nad ei väljasta ka 10-aastaseid võlakirju, mille kohta kehtib üks Maastrichti kriteeriumitest.
„Eesti liitumise vastu euroga pole mingit põhjapanevat vastuväidet, millele aitab kaasa ka asjaolu, et Eesti kroon on olnud pikaajaliselt euroga seotud, seega ei oota meid ees selline konkurentsivõime languse šokk nagu Slovakkias,“ ütles Eesti Panga asepresident Märten Ross. Eesti Panga pressiesindaja kordas hiljem Kreeka kriisi haripunkti ajal, et Maastrichti kriteeriumeid pole keegi muutnud, nii et Eesti ettevalmistused jätkuvad.
Euro Eestis oleks Rossi sõnade kohaselt tähtis kogu Balti regioonile, mille väikeseid avatud majandusi on kriis raskelt proovile pannud. „Euro iseenesest pole päästerõngaks ja see ei tähenda, et võiksime lõdvendada fiskaalpoliitikat,“ rõhutas asepresident Ross. Samuti suhtus ta ettevaatusega mõningastesse optimistlikesse ennustustesse selle kohta, et euro toob endaga kaasa uued investeeringud, uued töökohad ning sellega toetab majanduse kasvu.
Sellega pole nõus Eesti ettevõtlusringkonnad, mille esindajatega ma rääkisin. Nende arvates ootab rida investoreid, eelkõige IT valdkonnast, mis on Eestis Euroopa tipptasemel, just euroga liitumist.
Peale kartuse elukalliduse tõusu vastu on teiseks suureks teemaks arutelu selle üle, kas väike riik peaks osalema Kreeka abipaketis ja peale 1. jaanuari 2011, kui Eestis hakkaks euro kehtima, Kreekale midagi laenama.
Kreeka poolt (lõunast) raskete katsumuste kütkeis eurole on sellised teated Baltimaadest (põhjast) palsamiks ja paituseks.
(Estonsko čili Jak vypadá dobrá zpráva pro euro, Martin Ehl, Hospodarske noviny, 11.5)

BRUNEI AJAKIRJANDUS

THE BRUNEI TIMES
Austerity drives old news for Baltic states

Kasinus ja range eelarvepoliitika on Balti riikides tuttav teema. Eestis, Lätis ja Leedus on juba viimased kaks aastat rakendatud äärmiselt rangeid kriisivastaseid meetmeid. Eestil õnnestus eelarve eelmisel aastal koguni plussi viia. Eesti rahandusminister Jürgen Ligi soovis Kreeka valitsusele jõudu ja meelekindlust. Kreeka kodanikele aga soovime öelda: Varuge kannatust ja olge mõistvad, sest muud võimalust lihtsalt ei ole, lisas ta.
(Austerity drives old news for Baltic states, Afp, The Brunei Times, 10.5)

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

BELTA
Belarus ratifies investment promotion agreements with Saudi Arabia, Estonia

Valgevene ratifitseeris investeeringute kaitse lepingu Saudi Araabia ja Eestiga. Asevälisminister Valeri Voronetski sõnul aitavad lepingud suurendada investeeringute sissevoolu. Valgevenes on registreeritud 78 Eesti kapitali põhinevat ettevõtet, nende hulgas Milavitsa ja Vitebski saeveskid.
(Belarus ratifies investment promotion agreements with Saudi Arabia, Estonia, BelTA, 6.5)

JORDAANIA AJAKIRJANDUS

JORDAN TIMES
Jordan, Estonia sign agreement

Eesti ja Jordaania allkirjastasid esmaspäeval (10.5) kahe riigi vahelise majanduskoostöö edendamiseks investeeringute kaitse lepingu. Allkirjad andsid lepingule Eesti peaminister Andrus Ansip ja Jordaania peaminister Samir Rifai. Rifai rõhutas kohtumisel vastastikuse koostöö tõhustamise vajadust, seda eriti majanduse ja kaubanduse vallas. Rifai tutvustas Ansipile ka Jordaania megaprojekte energeetika ja transpordi valdkondades. Ansip vastas omalt poolt kinnitusega, et Eesti on väga huvitatud suhete arendamisest Jordaaniaga, iseäranis perspektiivikate koostööaladena tõi Ansip välja turismi ja energeetika. Visiidi käigus allkirjastatakse ka Eesti Energia ja Jordaania valitsuse vaheline kontsessioonileping Jordaania põlevkivivarude kasutuselevõtmiseks.
(Jordan, Estonia sign agreement, Jordan Times, 11.5)

HIINA AJAKIRJANDUS

PEOPLEDAILY.COM
NPT Review Conference success hinges on those who have not "acceded" to NPT to cooperate: Estonia

Eesti välisminister Urmas Paet ütles tuumarelvastuse leviku tõkestamise konverentsil New Yorgis, et tuumarelvastuse piiramine peab toimuma paralleelselt kindlustavate meetmete kujundamisega, et oleks tagatud läbipaistvus ja kindlus ka tsiviilotstarbeks kasutatava tuumamaterjali osas. Urmas Paet märkis, et konverents toimub ajal, mil maailmas on näha positiivseid arenguid relvastuskontrolli osas, kuid ometi ei tohi unustada, et tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepinguga ei ole ühinenud kaugeltki kõik riigid. Eesti toetab edasist tuumajulgeoleku ja vastava monitooringu edendamist. Vajalik on tõhus seire nii tuumakatsetuste kui tsiviilotstarbelise tuumaenergia kasutamise osas, ütles Eesti välisminister. „Läbipaistvus tuumarelvade leviku piiramisel on eelduseks kindlustundele ka tsiviilotstarbelise tuumakasutuse valdkonnas,“ märkis ta.
(NPT Review Conference success hinges on those who have not "acceded" to NPT to cooperate: Estonia, Xinhua, peopledaily.com, 6.5)