Eesti välismeedias 29. aprill - 5. mai 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS
LÕUNA-AAFRIKA AJAKIRJANDUS
QATARI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

STRATEGYPAGE
The NATO Cyber War Agreement

Eesti ja NATO allkirjastasid leppe lihtsustamaks koostööd juhul, kui Eestit peaks tabama uus küberrünnak. Kahe aasta eest avati Tallinnas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus. Kolm aastat tagasi tabasid Eestit küberrünnakud mis läksid riigile maksma palju raha ja halvasid mitmeks päevaks riiklikult tähtsate institutsioonide veebikeskkonnad. Rünnakute taga arvati olevat Venemaa. Eesti soovis säärase tegevuse nimetamist küberterrorismiks ja probleemiga tegelemist. NATO oli nõus teemat arutama, kuid ei astunud samme Venemaa vastu. Uus lepe loobki legaalse raamistiku vastamaks või vähemalt kaitsmaks riiki paremini kui eelmine kord.
Küberkaitsekeskuse eesmärgiks on uurida kübersõja tehnikaid ja episoode. Samuti püütakse koostöös teiste NATO liikmetega koordineerida küberkaitse alaseid tegevusi. Kübersõjad on toimunud juba kümmekond aastat ja muutuvad üha tõsisemaks. Venemaa rünnak Eesti vastu toimus reaktsioonina nõukogude sõjamonumendi teisaldamisele. Kui eestlastele meenutas monument poole sajandi pikkust kannatusteaega, siis venelased nägid selles võidu sümbolit Natsi-Saksamaa üle. Probleem ongi selles, et enamik venelasi ei näe oma nõukogudeaegsetes eelkäijates kurjategijaid, seda vaatamata miljonitele režiimi ohvritele.
Eestit julgeolekut tagab NATO liikmesus, sest rünnak ühe vastu tähendab rünnakut kõigi vastu. Just Venemaa-ohu tõttu soovis Eesti väga alliansi liikmeks saada. Venelased arvavad siiski, et kübersõda ei vallanda NATO-poolseid reaktsioone. Nad olid selles koguni nii kindlad, et jäljed esimestest DDoS rünnetest viisid eksimatult Venemaa valitsusele kuuluvate arvutiteni. Kui see fakt ilmsiks tuli, katkesid rünnakud mõneks päevaks. Seejärel jätkus ründetegevus robotvõrkude abil. Vaevalt, et mõni venelane kardaks küberpolitseid ja Eestile tehtud kahjude kohta arupärimist. Ometi on kahju märkimisväärne, ulatudes miljonite dollariteni. Eelmine rünnak ei kutsunud esile NATO-poolseid reaktsioone, kuid tuletas kõigile meelde, et kübersõda on väga reaalne oht.
(The NATO Cyber War Agreement, Strategypage, 1.5)
 

EARTHTIMES
Eurozone remains Estonia's promised land - Feature

Nii tippametnike kui tavakodanike nägudel peegeldub uhkus selle üle, et Eesti on raske tööga saavutanud eurokõlblikkuse. Vaatamata 14 protsendisele majanduslangusele mullu, on peaministril õnnestunud teha eurole üleminekust riigi esmane prioriteet. Selle nimel on vähendatud ka sotsiaaltoetusi ajal, mil tööpuudus on tõusnud ennenägematutesse kõrgustesse. Kuigi valulik, näib see strateegia olevat end õigustanud. Inflatsioon on langenud 1,7 protsendile, valitsusvõlg on EL madalamaid. Suurim väljakutse – eelarvedefitsiidi hoidmine alla 3 protsendi SKPst – on rahandusminister Jürgen Ligi sõnul samuti täidetud. „Eesti jaoks on euro eelkõige usalduse ja kvaliteedi märgiks,“ ütles Ligi. Eurotsooni kuulumine tooks kaasa investeeringute kasvu ja aitaks luua uusi töökohti. Ligi juhib tähelepanu, et Eesti tugev eelarvedistsipliin võiks panna nii mõnegi rahaliidu praeguse liikme piinlikkusest punastama. Alates 1992. aastast on Eesti teostanud konservatiivset eelarvepoliitikat, selles mõttes ei muudaks euro kasutuselevõtt Eesti jaoks midagi.
Vaatamata suurepärastele näitajatele on kahtlusi, et Eestit ei pruugita siiski klubisse kutsuda. Komisjon teeb oma vastava seisukoha teatavaks 12. mail. Kreeka kriis on pannud euroala vanad liikmed arutama, kas uute vastuvõtt on hea mõte. Eesti suhtes keelduva otsuste tegemine tooks kaasa süüdistused topeltstandardites. „Me oleme suutnud viia oma rahanduspoliitika vastavusse Maastrichti kriteeriumitega, vaatamata sellele, et elame läbi suurimat majanduskriisi alates taasiseseisvumisest,“ ütleb ettevõtlusinstituudi direktor Andres Arrak. Kui Lääne-Euroopa riigid ei suuda oma võla- ja laenuprobleemidega toime tulla, ei kesta rahaliit kuigi kaua, arvab Arrak. „Ei ole vaja eurotsooni reegleid reformida. Piisab, kui riigid järgiksid neid reegleid, milles nad kümme aastat tagasi kokku leppisid.“ „Euroopa rahvastik vananeb, rahvusvaheline konkurents tiheneb. Kõik ELi rahandusministrid peavad pingutama, et kriteeriumitele vastata. Maastrichti kriteeriumid maksavad ka eurotsooni sees,“ ütleb rahandusminister Jürgen Ligi.
(Eurozone remains Estonia's promised land – Feature, Mike Collier, Earthtimes, 4.5)
 

Greek crisis casts shadow over euro expansion

Kreeka kriis seab kahtluse alla Eesti euroalaga liitumise. Mahtudes kenasti euroala kandidaatriikidele seatud kriteeriumite piiresse, loodab Eesti liituda juba 2011. aasta jaanuarist. Kuid meeleolud Euroopa suuremates pealinnades on Kreeka kriisi valguses tõsisteks muutunud. Kreeka esitas oma majandusliku olukorra kohta ebatäpseid andmeid, mis avas talle eurotsooni ukse 2001. aastal, vaid kaks aastat peale ühisraha kasutuselevõttu. Nüüd peavad teised riigid Kreeka päästmise nimel tõsiselt pingutama. Kreeka andis õppetunni, mis sunnib otsustajaid tulevasi liitumisavaldusi väga täpselt kontrollima, ütles Rainer Guntermann Saksa Kommertspangast. Ka headel aegadel on Lääne-Euroopa riigid suhtunud uute liikmete vastuvõttu suure ettevaatlikkusega. Finantsturgudel võidakse Eesti liitumise edasilükkamist võtta märgina liidusisestest pingetest. Seega – andes Eestile rohelise tule, annaks eurotsoon ühtlasi signaali, et usub ühisrahasse. Eurotsooni keskmine eelarvedefitsiit käesoleval aastal on prognooside kohaselt 6 protsenti, see on oluliselt kõrgem 3 protsenti kriteeriumist. Samal ajal lisab Kreekat tabanud fiasko spekulatsioone uutele liitujatele seatud euronõuete karmistamisest. Uued EL liikmesmaad ei ole uutest tingimustest kuigivõrd vaimustatud, sest praegustele kriteeriumidele vastamiseks on tehtud juba väga suuri pingutusi.
Üleilmse majanduskriisi kontekstis on mitmed Kesk-Euroopa riigid väljendanud huvi praeguseid liitumistähtaegu edasi lükata. Vastavalt euroliidu poolt seatud tingimustele on Kesk-Euroopa maad eurotsooni kriteeriumitele vastates kohustatud euroalaga liituma. Eesti näitajad on eeskujulikud. Kuid uutel liitujatel on varemgi palutud näidata oma majanduse jätkusuutlikkust. Seega võib Eesti oluliste majandusnäitajate jätkusuutlikkuse küsimärgi alla panek anda Euroopale võimaluse võtta aega ja Eesti liitumist edasi lükata….. ja tõstatada seejuures uusi küsimusi euroala laienemisest tulevikus.
(Greek crisis casts shadow over euro expansion – Feature, Andrew McCathie, EarthTimes, 4.5)
 

EASYBOURSE.COM
EU's Rehn: Estonia's Euro Entry „Not A Done Deal“

Eesti euroalaga liitumine ei ole veel sugugi kindel, kuigi viimased andmed on paljutõotavad, ütles Euroopa Liidu majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn kolmapäeval (5.5).
Rehn lisas, et komisjon võtab põhjaliku vaatluse alla riigi eelarve ja inflatsiooninäitajad. Eesti soovib euro kasutusele võtta juba järgmisest aastast. Komisjon peaks oma seisukoha Eesti eurovalmidusest tegema teatavaks 12. mail. Probleemid Kreekas ja teistes euroala riikides on tõstatanud küsimusi edasise laienemise kohta.
(EU's Rehn: Estonia's Euro Entry „Not A Done Deal“, Adam Cohen, Dow Jones Newswires, Easybourse.com, 5.5)

USA AJAKIRJANDUS

THE DAILY BEAST
Celebrating world literature

Soome kirjalik Sofi Oksanen muretses oma raamatut tutvustades, et mõned peatükid tema romaanis on nii häirivad, et saali kogunenud publik ei saaks öösel magada, kui neid kuulama peaks. Seepärast keskendus Oksanen armastuse teemale. Sofi Oksaneni vastuoluline romaan Puhastus käsitleb sõjajärgset elu Eestis.
(Celebrating world literature, Emily Stokes, The Daily Beast, 30.4)
 

FREEINTERNETPRESS
Betrayer And Betrayed - New Documents Reveal Truth On NATO's 'Most Dangerous' Spy

FreeInternetPress on avaldanud ingliskeelse tõlke Herman Simmi kohta Der Spiegeli’s ilmunud põhjalikust artiklist (Weißer Ritter, Fidelius Schmid, Andreas Ulrich, Der Spiegel, 17/2010)
(Betrayer And Betrayed - New Documents Reveal Truth On NATO's 'Most Dangerous' Spy, FreeInternetPress, 30.4)
 

TOURISM REVIEW
Top 8 developing countries for adventure tourism

Soovite seiklusi? Otsite inspiratsiooni? Tourism Review on koostanud järjekordse huvitavate reisisihtkohtade ja seiklusturismi pingerea, arenevate maade edetabelis on Eesti paigutatud neljandale kohale. Eestist ettepoole jäävad Tšehhi, Iisrael ja Slovakkia. Tabeli koostamisel on võetud arvesse riikide turvalisust, turismi infrastruktuuri, looduse- ja kultuuriväärtusi, seiklusturismi ja matkamise võimalusi jm. Eesti puhul tõstetakse esile kauneid maastikke ja rikkalikku puutumatut loodust. Pea pool Eesti territooriumist on kaetud metsaga, samas on elanikkonna tihedus siin Euroopa madalamaid. See annab suurepärase võimaluse matkamiseks, telkimiseks, rahus ja vaikuses loomade-lindude vaatlemiseks. Eesti tugevusteks on eelkõige hästiarenenud infrastruktuur, ettevõtlus ja kultuuriväärtused.
(Top 8 developing countries for adventure tourism, Tourism Review, 3.5)
 

REDORBIT
US Scores Low On Motherhood Rankings

Balti riigid edestavad USAd „Emade indeksi” edetabelis. Rahvusvaheline laste õiguste eest võitlev survegrupp Save the Children paigutas Eesti oma iga-aastases indeksis kõrgele 17. kohale, tunnistades sellega laste ja emade olukorra Eestis paremaks kui mitmetes teistes kõrgelt arenenud riikides. Tabelit juhib Norra, järgnevad Austria, Island, Rootsi ja Taani. Viimastel kohtadel on Afganistan, Nigeeria, Tšaad, Guinea-Bissau ja Jeemen. Kokku on tabelis 160 riiki. Eesti jagab koos Itaaliaga 17. kohta ja edestab nii Lätit (25. koht), Leedut (22. koht) kui Venemaad (38. koht). Üllataval kombel on ka USA tabelis Eestist tagapool, 28. kohal. Tabeli koostamisel on võetud arvesse mitmeid emade ja laste tervist ja heaolu mõjutavaid faktoreid, näiteks arstiabi kättesaadavust, haridust ja majanduslikke võimalusi.
(US Scores Low On Motherhood Rankings, RedOrbit, 4.5)

Eelmisele sarnane artikkel ka USA Today’s:

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE GUARDIAN
A Baltic future for Greece?

Pro-tsüklilise poliitika pooldajad osutavad Eesti näitele. Eesti, nagu ka Läti, on säilitanud rahvusvaluuta seotuse euroga ja püüavad saavutada nn. sisemist devalvatsiooni. Teoorias peaks järsu majanduslanguse tingimustes kasvav tööpuudus vähendama palkasid ja hindu ning võimaldama taastada konkurentsivõime, säilitades samas fikseeritud vahetuskursi. Nii Eesti kui Läti on maksnud kriisis kõrget hinda. Eesti majandus on kukkunud ligi 20 protsenti, tööpuudus on hüpanud 15,5 protsendile. Taastumine saab ilmselt olema piinavalt aeglane: IMFi prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal vaid 0,8 protsenti. Veel aastaks 2015 ei suudeta saavutada jõukusetaset, mida nauditi 2007. aastal. Kaotatud tootmisvõimsust ja sotsiaalseid tagajärgi arvestades on hind tohutu.
Eestit kasutatakse positiivse näitena ründamaks neid, kes kritiseerivad Läti pro-tsüklilisi meetmeid. Eestil pole olnud Lätiga võrreldavat defitsiiti ja võlaprobleeme. Riigivõlg on 7 protsenti SKPst, mis on vaid murdosa Euroopa Liidu keskmisest (79 protsenti). Eelarve puudujääk oli 2009. aastal vaid 1,7 protsenti. Kuidas on Eesti suutnud hoiduda võlataseme tõusust? Valitsus kogus kasvuaastatel reservi, mis moodustas ligi 12 protsenti SKPst. Lisaks saadakse abirahasid Euroopa Liidust, mis 2010. aastal peaksid IMF prognoosi kohaselt moodustama sisemajanduse kogutoodangust 8,3 protsenti.
Kreeka ei saa kahjuks abirahasid ei Euroopa Liidust ega ka IMFlt. Viimaste plaan Kreeka suhtes sisaldab vaid karistusi ja valuvõtteid. Nõutavad kärped ei oma üksnes suuri sotsiaalseid tagajärgi, vaid lükkavad riigi peaaegu kindlasti veelgi sügavamasse langusse. Kreeka, nagu ka Eesti ja Läti, on rongis, mis sõidab vales suunas ja mille lõpp-peatus ei ole teada. Nende pääsemine majanduslangusest sõltub Euroopa majandusruumi kiirest taastumisest. Ehk siis sündmusest, mida keegi ei pea tõenäoliseks.
Ükskõik, mis nurga alt vaadata, 19. sajandile omane pro-tsükliline majanduspoliitika ei ole mõistlik. Rakendatavad meetmed on ebavõrdsed, asetades kohanemise koorma töötavate ja vaeste inimeste peale. Vaatamata võlakoormusest hoidumisele ja lootusele võtta kasutusele euro, ei soovi Eesti sellist „edu“ ühelegi rahvale. Peagi võidakse olla situatsioonis, kus võlast hoidumine ja majanduse taastumise ei kompenseeri tõsiasja, et rahvusvaluuta on ülehinnatud ega vasta tootlikkuse tasemele.
Euroopa Liidul ja IMFl on vahendeid ja oskusi viia läbi vastand-tsüklilistel vahenditel põhinev majanduse taastumine nii Kreekas kui Balti riikides. Kui on vaja võlad restruktureerida ja osaliselt kustutada, siis nii ka tehtagu. Ükski valitsus ei peaks aktsepteerima majanduse taastumise nimel selle tähtajatut veristamist.
(A Baltic future for Greece?, Mark Weisbrot, The Guardian, 29.4)
 

Countries are risking cyber terrorism, security expert tells first world summit

Valitsused, kellel ei õnnestu kaitsta oma arvutivõrke, võivad sattuda hävitava rünnaku ohvriks. Eksperdid hoiatavad, et küberrünnakud muutuvad üha intensiivsemaks ja keerukamaks.
Dallases toimuval esimesel ülemaailmsel küberturvalisuse alasel kohtumisel osales üle 400 asjatundja enam kui 30 eri riigist. Ida-Lääne Instituudi korraldatud üritusel osalesid ka USA ja Eesti, riigid, mis väidavad end olevat langenud küberrünnakute ohvriks, samuti nende riikide väidetavad ründajad: Hiina ja Venemaa. Iga päev toimub maailmas sadu tuhandeid küberrünnakuid, häkkeriteks on nii üliõpilased, kui kriminaalse taustaga isikud. Kuid suurimat muret valmistavad ühe riigi rünnakud teise riigi vastu. Seni suurim taoline intsident leidis aset 2007. aastal, mille tulemusena asjaajamine Eestis oli mitme päeva jooksul halvatud. Järgmine ohver oli Gruusia 2008. aastal. Mõlemad süüdistavad toimunus Venemaad, kes aga eitab enda seotust. Eesti vastu suunatud rünnakut kirjeldati kohtumisel kui silmi avavat sündmust. Kohtumisel osalenud Eesti justiitsminister Rein Lang ütles, et mures peaksid olema kõik, mitte ainult Eesti. Teine ülemaailmne küberturvalisuse konverents toimub järgmisel aastal Londonis.
(Countries are risking cyber terrorism, security expert tells first world summit, Ewen MacAskill, The Guardian, 6.5)
 

FINANCIAL TIMES
Summit pledges to fight internet crime

Eksperdid riiklikust ja erasektorist kohtusid esimesel ülemaailmsel küberturbe konverentsil. Kolmepäevane üritus meelitas kohale tippasjatundjad USAst, Venemaalt ja Hiinast.
Kui teised pidasid 2007. aastal Eestit tabanud ulatuslikke küberrünnakuid esimeseks tõeliseks kübersõjaks, siis endine Venemaa valitsusinformatsiooni peavalitsuse juht Andrei Korotkov ütles, et „minu seisukohast ei olnud see Venemaa valitsuse rünnak... See võis olla sooritatud kust iganes.“ Tulevaste süüdlaste kindlakstegemiseks oldi valmis tegema koostööd. „Halb kompromiss on parem kui hea sõda,“ ütles Korotkov.
(Summit pledges to fight internet crime, Joseph Menn, Financial Times, 6.5)

THE REGISTER
Online anonymity fueled 'Web War' on Estonia

Kolme teadlase koostöös on valminud analüüs Eesti vastu 2007. aastal sooritatud küberrünnakute sotsiaalpsühholoogilistest aspektidest. Analüüsis jõutakse järeldusele, et kolm päeva kestnud rünnakud olid nii mõjusad ja ulatuslikud tänu interneti anonüümsusele ja nakatavusele.
Uurimus pealkirjaga Storming the Servers: A Social Psychological Analysis of the First Internet War on esimesi, mis uurib Eestit tabanud DDoS rünnakute taga peituvaid sotsiaalseid ja psühholoogilisi jõude. Autorid hoiatavad, et sarnased jõud on iseloomulikud ka tulevastele küberkonfliktidele.
Võimalus tegutseda küberruumis suhteliselt anonüümselt võtab inimestelt pidurid ja laseb tegutseda viisil, mis ületab nende tavapärased käitumisnormid. Karistamatuse tunne lisas hoogu neile, kes juba varem Eesti vastu vimma kandsid. Uurijad nimetavad Eesti vastast rünnakut esimeseks kübersõjaks („Web War One“), sest see on esimene koordineeritud järjestikuste rünnakutega konflikt, mis halvas ühe riigi infrastruktuuri mitmeks päevaks.
Anonüümsus ei olnud aga ainus rünnakutele kaasaaitav aspekt. Psühhologidele ja sotsioloogidele on ammust ajast tuttav nn karjaefekt. Inimesed kalduvad käituma mingil viisil – isegi, kui seda peetakse üldiselt taunimisväärseks – nähes teisi samal viisil käituvat. See annab alust arvata, et mida rohkem venekeelseid internetikasutajaid andis teada oma osalemisest rünnakutes, seda enam said innustust uued liitujad. Rünnakus kaasalöömisest sai norm.
Oluline oli ka ideede ja meemide võime küberruumis kiirelt levida. Uurijad võrdlevad Eesti võimude otsust teisaldada sõjamonument ja selle teate kiiret levikut internetis 16. sajandil Euroopas levinud tulbi-hullusega. Tollal tõusis tulbisibulate hind kosmilistesse kõrgustesse ja järgnenud hinna langus viis paljud pankrotti. Uurijate arvates levis info küberrünnakutes osalemise kohta sarnaselt minevikus levinud „paanikatele, maaniatele ja pummelungidele“. „Netisuhtlus võib olla nakkav tänu suhtlemise kiirusele ja teabe edastuse laiale ulatusele.“ Uurimuse autorid on Rosanna Guadagno Alabama ülikoolist, Robert Cialdini Arizona ülikoolist ja Gadi Evron Tel Avivist.
(Online anonymity fueled 'Web War' on Estonia, Dan Goodin, The Register, 28.4)
 

BBC NEWS
Estonia celebrates Bible marathon

Eestis tähistatakse lugemisaastat, mille raames toimub arvukalt erinevaid raamatufestivale, ühislugemisi jm põnevat. Haapsalus leiab aset ettevõtmine, mis väärib erilist tähelepanu. Viie päeva jooksul on kavas lugeda läbi piibel, algusest otsani. Haapsalu Jaani kirikus toimuv ühine valjuhäälne piiblilugemine algas täna hommikul. Koguduse õpetaja Tiit Salumäe ütles intervjuus BBCle, et projekti eesmärgiks on tõsta inimeste huvi pühakirja vastu. Salumäe sõnul on piibel kirjutatudki valjuhäälseks ettelugemiseks. Kirikusse kuulama on oodatud igaüks, igaüks võib panna end ka vabatahtliku lugejana kirja. Seni on lugejate seas kooliõpilasi, kohalikke poliitikuid, vaimulikke erinevatest kristlikest konfessioonidest.
(Estonia celebrates Bible marathon, Damien McGuinness, BBC News, 28.4)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Tallinn vor dem Ansturm

Punaste viilkatustega kivist kaitsetornid seisavad alistamatutena ümber Tallinna vanalinna. Need olid kord Põhja-Euroopa ühed parimad kaitserajatised, millest on palju säilinud. Erinevalt keskajast on külalised praegu endises hansalinnas teretulnud ning nii saabuvadki turistid suvel hordidena. Aastate jooksul on Tallinnast kujunenud kruiisilaevade jaoks armastatud sihtpunkt. Kui sõita Tallinnasse kevadel, on võimalik avastada seda ainulaadset keskaegset ja moodsat linna ilma turistide hulgata ning kohata arvukalt kohalikke, kes pole veel suveks linnast jalga lasknud. Pärast erakordselt karmi talve kasutavad tallinlased igat võimalust väljas istumiseks ja päikese nautimiseks, olgu siis Raekoja platsil või mõnes vanalinna sisehoovis. Mida lähemale jõuab suvine pööripäev, seda valgemad on õhtud ning ilusa ilmaga toimuvad vanalinnas õuekontserdid. Parimaks teejuhiks vanalinnas on iseenda uudishimu: fassaade rikastavad rohked arhitektoonilised detailid, Pikal tänaval vaatab üks must kass katuselt alla tänavale. Mööda Pikka jalga tasub tõusta üles Toompeale: hea ilma korral avaneb sealt vaade vanalinnale ning horisondil on näha praamid, mis Tallinna ja Helsingi vahel pendeldavad. Riigikogu hoone vastas troonib võimas Nevski katedraal. Kes otsib lõõgastust, leiab Tallinnast kõiksugu erinevate maade restorane. Külastamist väärt on uus kohvik Komeet, kus noor kokk Anni Arro moodsalt eesti kööki tõlgendab. Täieliku puhkuse soovi korral tuleks järgida soomlaste eeskuju, kes end arvukates spades hellitada lasevad. See, et Tallinn asub Läänemere kaldal, on vaevu märgatav. Tallinna Kultuuripealinna projektiga seotud Mikko Fritze sõnul on sellele lihtne selgitus: „Nõukogude ajal oli ligipääs merele suuremal või vähemal määral piiratud, see oli sadama- või tööstusala. Seetõttu ei arenenud seal välja infrastruktuur, kus inimesed end hästi tunneksid.“ Alates 1990ndatest aastatest panustab Eesti infotehnoloogiale. SMS-ga on võimalik maksta bussi- ja parkimispiletite eest ning parlamenti saavad eestlased valida lausa kodus. Varem kogus Tallinn kuulsust sellega, et külastajad võisid ükskõik millises vanalinna punktis traadita internetis surfata. Kuid puhkuse ajal tuleks arvuti siiski koju jätta – vanalinn vajab uudistamist, mitte pole mõeldud kulissiks internetis surfajatele.
(Tallinn vor dem Ansturm, Matthias Kolb, SZ, 29.4)

HANDELSBLATT
Trotz Krise: Der Euro strebt gen Osten

Hetkel on kõigi pilgud suunatud Ateenale: kas riiki suudetakse veel pankrotist päästa? Üks väike ELi liikmesriik tunneb Kreeka saatuse vastu eriti suurt huvi – Eesti. Mitte, et eestlasi kreeklaste saatus ähvardaks. Asi on hoopis selles, et Eesti loodab lõpuks ometi eksklusiivsesse euroklubisse pääseda. Liitumist plaanitakse aastal 2011, Brüsselist on kostnud sellele juba ka ettevaatlikku heakskiitu. Pärast Kreeka kriisi puhkemist tundub aga pigem, et eurotsooni liikmed lükkaksid laienemise meelsasti kaugesse tulevikku. Eesti majandusnäitajad räägivad kõik eurotsooni vastuvõtu poolt. Hoolimata globaalsest finantskriisist on eestlastel inflatsioon ja riigi võlg kontrolli all. Juba viis aastat on Eesti rahvusvaluuta fikseeritud kursiga euroga seotud. Eesti valitsus on liitumistingimusite täitmiseks kõvasti pingutanud. Ning see on tõeliselt hämmastav saavutus arvestades majanduskriisi, mis teiste riikide eelarved lõhki on ajanud. Kuid praegu pole Eesti veel jaatavat vastust saanud. Ning Kreeka kriisi arvestades võib euroklubi käituda üsna väiklaselt. On veel üks kriteerium – riigi pikaajalise võlakirja intress. Eesti on nii väike, et sel puudub emiteeritud riiklik võlakiri. Seega pole võimalik intressi üheselt kindlaks määrata. See oli teada juba enne Kreeka kriisi, kuid võib nüüd saada sobivaks argumendiks, et eestlastel veel praadida lasta. Selline sõnum oleks aga poliitiliselt fataalne. Eesti on eurotsooni pääsemise nii majanduslikult kui poliitiliselt ära teeninud. Eesti liikmeksvõtuga tõestaksid euromaad, et neil on eurotsooni laienemisega ida suunas tõsi taga ning et nad ei lange Kreeka kriisi tõttu tardumusse. Pealegi ei järgne Eesti liitumisele enam suuri laienemislaineid. Balti riigi liikmeksvõtt ei looks seega pretsedenti.
(Trotz Krise: Der Euro strebt gen Osten, Stefan Menzel, Handelsblatt, 29.4)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

OUEST FRANCE
Un cycliste estonien à l'Étoile sportive

Torigni-sur-Vire’i rattaklubi president Louis Simon rõõmustab, et on saanud klubisse andeka jalgratturi Janar Jermakovi. Noor rattur otsis võimalust sõita Prantsusmaa teedel, Torigni-sur-Vire klubi omakorda oli huvitatud uuest liikmest. 23-aastasel Jermakovil on juba korralik kogemustepagas – kolm profihooaega on sõidetud Eestis, kaks Charvieu-Chavagneux’s. Praegu on Jermakov Torigni-sur-Vire klubi liider. Treeningutel läbitakse nädalas keskmiselt 500-600 kilomeetrit.
(Un cycliste estonien à l'Étoile sportive, Ouest France, 23.4)
 

Caroline vit sa passion pour le piano en Estonie

Peale konservatooriumiõpinguid Rennes’s suundus noor pianist Caroline Sorieux Eestisse – kõige põhjapoolsemasse Balti riiki. „See on peaaegu nagu Venemaa! Seal on talv, temperatuur langeb 25 kraadi alla nulli,“ kirjeldab neiu. Praegu õpib Caroline klaverimängu Eesti Musikaakadeemia teisel kursusel. Eestisse sattus Caroline juhuse läbi – ta tutvus leedu pianistiga, kes õppis Tallinnas. Esimesed muljed uuest elukohast olid vastuolulised – raske oli harjuda ühiskasutatava vannitoaga ja sellega, et Hiinast pärit õpilased toanurgas toitu vaaritasid. Sel aastal asub Caroline omaette korterisse elama. „Elu ei ole Eestis kallis, keskmine palk on 600 eurot. Kuid siin on raske integreeruda,“ ütleb ta. Oma valikut Caroline ei kahetse. „See on võrratu kogemus, elada niivõrd teismoodi kultuuris. Klaveril on siin maal oluline koht. Klavereid võib näha ja kuulda kõikjal. Võiks lausa arvata, et igaüks oskab seda mängida!“ Lisaks klaveriharjutustele pühendab Caroline oma aega ka inglise keelele. Seda peab oskama, sest õppetöö käib akadeemias inglise keeles. „Kuid siin räägitaval inglise keelel on tugev vene või eesti aktsent!“
(Caroline vit sa passion pour le piano en Estonie, Julien Belaud, Ouest-France, 25.4)
 

BATIACTU.COM
La «tour Eiffel» estonienne menacée de destruction

Eesti suuruselt teisele saarele Hiiumaale püstitatud Eiffeli torni koopiat ähvardab mahalõhkumine. 31-meetrine torn on saanud nii kohalike elanike kui saart külastavate turistide jaoks tõeliseks vaatamisväärsuseks, kuid kohalikud võimud kardavad, et torn ei ole piisavalt turvaline. Jaan Alliksoo ehitas puidust torni oma õuele 2008. aastal. „Tahtsin teha Eiffeli torni koopia, kuigi ma ise ei ole seda oma silmaga näinud. Loodetavasti avaneb kunagi võimalus õiget Eiffeli torni ka ise näha,“ ütleb Jaan Alliksoo. Praegu ähvardab teda aga 18000 krooni suurune trahv, sest torni ohutusekspertiis on õigeks ajaks esitamata. Jälgime arenguid Hiiumaal….
(La «tour Eiffel» estonienne menacée de destruction, Editorial, Batiactu.com, 30.4)

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
Des nouveaux membres plus vertueux que des anciens

Hiljuti Pariisis tutvustatud uuringust selgus, et vastupidiselt üldisele arvamusele on mõnedes uutes ELi liikmesriikides korruptsioonivastane võitlus tulemuslikum kui vanades. Eriti heas valguses on uuringu kohaselt Eesti. Kõige korrumpeerunumad vanad ELi liikmed on Itaalia ja Kreeka. „See, et Eesti on Prantsusmaaga sarnasel positsioonil, on probleem. Probleem mitte Eesti, vaid Prantsusmaa jaoks,“ tunnistas üks uuringu autoritest, Pierre Verluise.
(Union Européenne. Des nouveaux membres plus vertueux que des anciens, Afp, La Libre, 5.5)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Tunneli Tallinnaan sai nostetta

Tuhapilve põhjustatud lennukeeld, sadamate töö seiskumine streigi tõttu ning muu transporti ohustav on tekitanud taas huvi Helsingi ja Tallinna vahelise raudteetunneli vastu. Tunnel oleks osa ELi rahastatavast Rail Balticast, mis viiks Tallinnast läbi Baltimaade Varssavisse. Tunneliprojekt pole siiani edenenud, sest seda on liiga kalliks peetud. Lappeenranna tehnikaülikooli logistika professor Olli-Pekka Hilmola sõnul pole tunnel tavaolukorras majanduslikult tasuv, kuid tuhapilve tõttu kehtestatud lennukeeld tõi esile alternatiivsete transpordivõimaluste vajaduse. Tunneli ehitamise teel on veel palju takistusi. Rail Baltica ehitus on takerdunud majanduskriisi tõttu. Helsingi linnal on tunneliplaanidesse usku. Linn soovib, et sügisel hakataks täpsemalt arutama ehitamise tasuvust. „Pikas perspektiivis on tunnel vajalik ning see tuleb ehitada,“ ütleb Helsingi linnapea Jussi Pajunen. Pajunen ei usu, et tunneliprojekt lähitulevikus ellu viidaks, mõttes pole teha ka detailseid ehitusplaane. Soome transpordiminister Anu Vehviläinen ütleb, et projektist on palju räägitud Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ühine seisukoht on, et mõlema riigi transpordivõrgus on olulisemaid objekte, kuhu ressursse suunata.
(Tunneli Tallinnaan sai nostetta, Juhani Saarinen, HS, 30.4)

Matkustaja Loper: "Rail Baltica ja tunneli utopiaa, mutta kivoja olisivat"

Tallinna-Tartu rongi esimene klass on mugavaim viis lõuna suunas liikuda sel ajal, kui plaanitud rongiühendus Varssavi ja Berliiniga tasuvusuuringute valmimist ootab. Rongis on internetiühendus, laual šokolaad ning peagi pakub heatujuline vagunisaatja kohvi või teed. Reisija Oliver Loperi sõnul kõlab Rail Baltica utoopiana. „Kardan, et Euroopas kasutatava rööpmelaiusega raudtee ehitamine oleks liiga suur investeering,“ ütleb insener Loper. Baltimaad on tellinud uue raudtee-ehituse tasuvusuuringu, mis peaks valmima järgmisel aastal. See annab ettekujutuse ka Helsingi ja Tallinna vahele planeeritud tunneli tasuvuse kohta. Lisaks Helsingile on Rail Baltica vastu huvi üles näidanud ka Peterburi, seda aga juhul, kui Rail Balticat arendatakse praeguse rööpmelaiusega, mis vastab Venemaa raudtee rööpmelaiusele. Läti ja Leedu külmutasid Rail Baltica projekti eelmisel aastal majanduskriisi tõttu. „Rail Baltica tasuvus sõltub põhjast lõunasse liikuva kaubaveo mahust. Kui Soome oleks ka Rail Balticast huvitatud, suurendaks see projekti tasuvust,“ ütleb Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. ELi transpordivolinik Siim Kallas on lubanud Rail Baltica projekti ELis edasi ajada ning kinnitab, et vähemalt Baltimaad osalevad projektis.
(Matkustaja Loper: "Rail Baltica ja tunneli utopiaa, mutta kivoja olisivat", Kaja Kunnas, HS, 30.4)

Härkönen lähettilääksi Viroon, Järvenpää Afganistaniin

Soome suursaadikuks Tallinnas saab president Tarja Haloneni välispoliitikanõunik Aleksi Härkönen, kes alustab saadikuametis septembri alguses. Aleksi Härköneni diplomaatiline karjäär välisministeeriumis on kestnud 30 aastat, ta on töötanud muuhulgas Caracase, Bonni ja Washingtoni suursaatkonnas. Härkönen oli suursaadik OSCE juures Viinis ning aastatel 2007–2009 OSCE eesistumissekretariaadi juhataja. Praegune suursaadik Tallinnas Jaakko Kalela läheb pensionile.
(Härkönen lähettilääksi Viroon, Järvenpää Afganistaniin, Juha-Pekka Raeste, HS, 30.4)

Viron rakennusyhtiöt rynnivät Helsinkiin

Eesti ehitusettevõtted on randumas Helsingis. Koger&Partnerid võitis Helsingi linna kooliremondi hanke. „Eestlased teevad praegugi mingil määral pakkumisi, kuid nende hulk kasvab tulevikus kindlasti,“ usub Olavi Tikka Helsingi linna ehitusametist. Ettevõtte Koger&Partnerid suurim töövõtja on Eesti riik. Firma on töid teostanud ka Ämari lennubaasis. Töid on tehtud ka Norras, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis ja Belgias.
(Viron rakennusyhtiöt rynnivät Helsinkiin, Marja Salmela, HS, 29.4)

Suomen ja Viron presidentit pohtivat vierastyövoimaa

Soome ja Eesti presidendid näevad eesti tööjõu liikumist Soome eri vaatenurkadest. See sai selgeks, kui Tarja Halonen alustas oma kahepäevast riigivisiiti Eestisse. Halonen rõhutas eeskirjade ja seaduste järgimist, samal ajal kui Ilves toonitas töötajate õigust vabale liikumisele Euroopa Liidus. President Tarja Halonen märkis, et tegemist ei ole rassismiga, kui Soome ametiühingujuhid on mures probleemide pärast võõrtööjõudu kasutavates ettevõtetes. Ilvese sõnul ei ole eestlaste tööleminek Soome Eesti jaoks probleemiks. „Eesti mure on inimesed, kes lähevad Ühendriikidesse, Suurbritanniasse ja Austraaliasse. Soomest tullakse mingi aja pärast tagasi Eestisse, kuid kaugemalt tagasitulek on keerulisem.“
Tugev üksmeel valitses presidentide vahel seoses Eesti sooviga võtta euro kasutusele 2011. aastal. Presidendid rõhutasid, et Kreeka probleemid ei saa olla takistuseks Eesti euroga liitumisele. Halonen avaldas ka toetust Euroopa Liidu IT agentuuri loomisele Eestisse.
(Suomen ja Viron presidentit pohtivat vierastyövoimaa, Kaja Kunnas, HS, 5.5)

Halonen maalaa ja opettelee kieltä Virossa

Eestil ja Soomel on eriline suhe, nagu ka president Tarja Halonenil on eriline suhe Eestiga. See algas 1990ndate alguses, kui Halonen läks kunstikursusega Eestisse laagrisse. Riigivisiidi jaoks oli raske leida Eesti maapiirkondadest koht, kus Halonen ei oleks juba käinud. Lisaks kunstikursusele on Halonen on käinud Eestis keelekursustel.
Halonen alustas eesti keele õpinguid kohe pärast Eesti tolleaegse peaministri Mart Laari Soome-visiidi lõppu. President õpib ka hispaania ja vene keelt, kuid ametnike sõnul on eesti keele õppimine on regulaarne. Eesti keele õpetaja käib Helsingis iga kahe nädala tagant. Haloneni sõprade hulka kuuluvad ka üks Rahvarinde endisi juhte Marju Lauristin ja president Toomas Hendrik Ilves. Eesti ja Soome presidentide eriline suhe sai alguse 1990ndatetel, mil mõlemad olid välisministrid. Eesti alles koputas ELi ja NATO ustele.
Tarja Halonen oli ainus ELi välisminister, kes rääkis järjekindlalt Eesti EL-liikmelisuse eest. Näiteks Saksamaa oli Balti riikide ELi liikmeks saamise vastu. Halonen rõhutas, et iga Balti riiki tuleb kohelda iseseisva riigina samadel tingimustel nagu teisi riike. Nüüd toetab Soome Eesti ühinemist euroga.
Presidentide erilisse suhtesse tuli eelmisel aastal väike mõra. Gruusia ja Venemaa kriisi ajal asus Eesti Gruusia poolele ja Soome tahtis jääda eemale. Halonen ütles teleintervjuus, et Eesti kannatab Nõukogude ajast pärit traumajärgse stressi all. Ilves vastas, et president ei peaks kommenteerima teise rahva vaimset olukorda. See ei varjutanud riigivisiidi meeleolu. Presidendid rõhutasid erilist suhet.
„Vahel olete Soomega liigagi sarnased, vahel olete elutargemad,“ sõnas Halonen presidentide pressikonverentsil Tallinnas.
(Halonen maalaa ja opettelee kieltä Virossa, Kaja Kunnas, HS, 5.5)

Suomi ei saa virolaisrakentajien tuloveroa

Soome ei saa Eesti ehitajatelt tulumaksu. Helsinkin Sanomate intervjuudest Eesti ehitajatega selgus, et suurem osa neist sai palga Eestis asuvale pangakontole.
Eestlane Vladimir Mural oli alltöövõtja teenistuses tööl viimistlejana ja ütles oma netopalgaks 3000 eurot kuus. Helsinkin Sanomat külastas aprillis kaheksat juhuslikult valitud ehitusplatsi Helsingis. Viielt leiti võõrtöötajaid. Nad olid kõik Eestist. Töötajad kinnitasid, et neil ei ole oma töös probleeme ette tulnud. Kõik said töötasu õigeaegselt, kuid kolmel ehitusplatsil viiest makstakse palgad Eesti pangakontole, mistõttu Soome ei saa neid tulumaksustada. Osa töötajatest ei soovinud öelda oma palka suurust. Need, kes ütlesid, teenisid netopalgana 2000-3000 eurot kuus.
Kõigil eesti ehitajatel ei lähe sama hästi. Ehitajate liit on blokeerinud Eesti allhankijaid, kellel on esinenud korduvaid probleeme, muu hulgas palga maksmisel. Ehitajate liidu usaldusisiku Valeri Niemenmaa sõnul ei maksta Soomes töötasu saavate eestlaste palgalt sageli ka makse.
(Suomi ei saa virolaisrakentajien tuloveroa, Jussi Konttinen, HS, 4.5)

Virossa vanha ja uusi eivät taistele keskenään

Lisaks Tallinna vanalinnale näib Eestis olevat ka muu muinsuskaitse all. Perestroika algusaastal 1986 loodud kirjandusajakirja Vikerkaar kujundus on jäänud muutumatuks kogu selle aja jooksul. Sisu see-eest ulatub kaasaega. Peatoimetaja Märt Väljataga alustab ajakirjanumbrit dramaatiliselt, tõlkides Lois MacNeice’i aastakümnete taguse luuletuse raamatu surmast. Eesti esseist Alvar Loog kirjutab kaasaegsest kultuurist, kus puudub võitlus vana ja uue vahel, kuna kõik vana kuulutatakse kohe klassikaks, vanu esteetilisi arusaamu ei vaevuta ümber lükkama. Kultuur on nii kaotanud oma põhilise lähenemisviisi, dünaamilise dialektika, mille järgi tegutseti veel paar aastakümmet tagasi.
Nõukogude Liidu lagunemise järel toimus Eestis üleminek postmodernistlikkusse kultuuri hiljem kui Soomes. Võib-olla just seetõttu on Loogi essees värskendavat otsekohesust.
Vikerkaare numbri lõpuks on veel kriitikute arvamused parimatest eesti raamatutest. Palju kirjutatakse fragmentaarset proosat, reisikirju ja luulet.
Kriitikute ülevaated näivad kinnitavat Alvar Loogi diagnoosi. Olukord on postmodernne. Pisut samamoodi nagu Soomes 1990ndate aastate alguses.
(Virossa vanha ja uusi eivät taistele keskenään, Jukka Koskelainen, HS, 4.5)

UUSI SUOMI
Mikä Itä-Eurooppa?

Iivi Anna Masso kirjutab piiridest Euroopas, idast ja läänest, milline riik kuhu kuuluda tahab ning kuhu kuulub. Kui Islandi vulkaani tuhapilved ida suunas liikusid, teatas CNN, et tuhapilv siirdub Venemaa, Poola, Soome ja teiste Ida-Euroopa riikide kohale. Kas Soomes ei ole jätkuvalt korratud, et Soome kuulub läände, nagu Soomest lõuna pool asuvad riigid on Ida-Euroopas? Mis on õigupoolest need piirid, millele Soomes ikka veel viidatakse, kui räägitakse Ida-Euroopast, kus on teistsugused väärtused, külma sõja aegne välispoliitika, ebaküps demokraatia? Millel põhineb soomlaste ind end jätkuvalt lääneriigiks liigitada, kuigi geograafiliselt asub Soome samavõrd idas kui teised Ida-Euroopa riigid ning kuigi Nõukogude impeerium lagunes juba juba 20 aastat tagasi. Distantsi hoidmine tundub olevat peaaegu eneseväärikuse ja identiteediküsimus. Ka NATO-vastase argumendina on ju avalikkuses esitatud seda, et Soome ei taha rühmituda Balti riikide ja Kesk-Euroopa endiste sotsialismimaade hulka, liitudes nendega samaaegselt NATOga. Fakt on, et nn Ida-Euroopa maad Eestist Bulgaariani on NATO liikmetena isegi tugevamini läände integreerunud kui Soome. Lõunapoolsem Ida-Euroopa muutub kiires tempos üha läänelikumaks. Soome püüab omaette olla taas ditsantsi hoides ja ükskõikseks jäädes. Ka Tallinnas toimunud NATO välisministrite kohtumisele pöörati Soomes suhteliselt vähe tähelepanu. Soome lõunapoolsed naabrid pole avatud mitte üksnes NATOle ja turumajandusele. Nagu kaugemal Kesk-Euroopas toimub Eestis elavaid rahvusvahelisi foorumeid, mille toimumist Soomes on raske ette kujutada. Tallinnast on saanud populaarne kohtumispaik vene liberaalidele, kelle sõnul on neil vähestes paikades selline vabadus asjade üle arutleda nagu Eestis. Külm sõda on läbi, enam pole vaja midagi tõestada muust Ida-Euroopast distantseerudes. Soome arvati eelmise sajandi 20ndatel aastatel veel Baltimaade hulka, praegu pürivad Batimaad ning eriti Eesti Soome moodi Põhjamaade hulka. Nüüd on uus piiride hägustumise aeg. Soome mahub rõõmsasse, avanevasse ja arenevasse Ida-Euroopasse. Ida-lääne piir ei lähe enam Soome ja Eesti vahelt. Meeldib see meile või mitte.
(Mikä Itä-Eurooppa?, Iivi Anna Masso, Uusi Suomi, 28.4)
 

TALOUSSANOMAT
Tallink pani vauhtia Tallinnan-reitille

Laevandusettevõte Tallink Groupi reisijate arv kasvas aprillis 14,7 protsenti varasema aastaga võrreldes. Märkimisväärseim kasv oli Tallinki olulisimal liinil, see tähendab Soome ja Eesti vahel, kus reisijate arv kasvas 16,5 protsenti. Soome ja Rootsi vahelises liikluses jäi kasv 8,1 protsendile. Tallinki kaubavedude maht kasvas aprillis 11 protsenti.
(Tallink pani vauhtia Tallinnan-reitille, Bloomberg, Taloussanomat, 4.5)


KAUPPALEHTI
Felix Abba ostaa Kalevin suklaatehtaan

Norra suurkontserni Orkla Soome ettevõte Felix Abba ostab Eesti Kalevi šokolaadivabriku. Tehing puudutab ka Kalevi küpsiseid ja jahusegusid. Aastal 1806 loodud Kalevi kaubamärk on üks Eesti tuntumaid. Äriühingu käive on peaaegu 30 miljonit eurot, ja selle teenistuses on ligikaudu 400 inimest.
(Felix Abba ostaa Kalevin suklaatehtaan, STT, Kauppalehti, 5.5)


Danske Bankilla nihkeää Baltiassa -Borgen

Danske Banki äri majanduslanguses kannatanud Baltikumis sujub jätkuvalt aeglaselt. Kontserni rahvusvahelise tegevuse eest vastutav Thomas Borgen ütleb, et äri areneb Eestis, Lätis ja Leedus väga ebaühtlaselt. Danske Bankil on Eestis Sampo Pank, Lätis Danske Banka ja Leedus Danske Bankas. Danske Eestis on pangandusturul kolmas 11-protsendilise turuosaga ja Leedus on neljas 7 protsendimääraga. Lätis Danske on väike mängija.
Jaanuarist märtsini langes Danske laenude hulk kolmes Balti riigis 12 protsenti. Laenude nõudlus on seega aeglane ka mujal kui Soomes: Danske tütarettevõtte Sampo Panga ettevõtluslaen vähenes Soomes aasta alguses 17 protsenti.
Borgeni sõnul erinevad Eesti, Läti ja Leedu märkimisväärselt. Läti majanduslangus oli 2009. aastal nii suur, et näiteks uute autode registreerimine vähenes ligi 80 protsenti.
„Lätil on tõsiseid probleeme. Eesti on aga tegutsenud tulemuslikult ja tundub olevat valmis üleminekuks eurole,“ arvab Borgen. Leedu olukord on tema sõnul segu Eesti ja Läti omast. Danske Bankas Leedus opereerib 15 kontorit, Lätis Danske Bankal on ainult 5 kontorit. Sampo Pank Eestis opereerib 20 kontorit.
„Lätis ei ole meil soovi minna jaepangandusse, kuid Eestis oleme valmis kasvuks, kui majandus pöördub,“ Borgen ütleb.
(Danske Bankilla nihkeää Baltiassa –Borgen, Olli Herrala, Kauppalehti, 5.5 )

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ТЕЛЕКАНАЛ "КУЛЬТУРА"
Вожане - самый малочисленный народ России

Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee sai kokku vadjalaste juures. Vadjalased on Venemaa kõige väiksearvulisem rahvas, möödunud aastal kandis UNESCO vadja keele kaduvate keelte nimistusse. Praegu elavad vadjalased vaid kahes Leningradi oblasti külas. Läheduses ehitatakse Ust-Luuga sadamat, külad kuulusid likvideerimisele. Ühiskondliku surve tulemusel otsustati siin luua etnokultuuriline kaitseala. Võõraid siin veidi kardetakse, eriti vandaale. Kaks korda on entusiastid püüdnud avada vadja muuseumi. Mõlemad korrad on see maha põletatud. Kes seda tegi, pole seni teada… (Videoreportaaž.)
(Вожане - самый малочисленный народ России, Телеканал "Культура", 21.4)
 

БИЗНЕС-НОВОСТИ РЕСПУБЛИКИ КОМИ
Общественники Коми обсудили и осудили фальсификации истории

Venemaa Komi vabariigi ühiskondlikud aktivistid ja vabariigi Riiginõukogu esindajad arutasid ümarlaual ajaloo võltsimise küsimusi. Jõuti ühisele järeldusele, et ajalugu võltsida tohi. Samas üksikasjades ei jõutud alati üksmeelele. Diskussiooni ajendiks sai Tallinna aprillisündmuste aastapäev. Riiginõukogu asespiiker arvas, et ajalugu ei tohi „endale sobilikuks“ kirjutada. Mõned teised osalised leidsid, et maailmasõja ajalugu on liiga mahukas ja läbiuurimata massiiv, et üheseid järeldusi teha. Jäetagu see töö teadlastele. Riias sündinud, poliitiliste repressioonide ohvrite ühenduse esimees Mihhail Rogatšov meenutas, et kuni 1965. aastani ei tähistatud Riias võidupüha üldse ning Läti ajalooõpikutes räägitakse leebest suhtumisest 1940. aasta pöördesse, mida muutis vaid seejärel lahvatanud repressioonid. Üks noorem ümarlaua osaline, kellel Eestis elamise kogemus, märkis, et Eestis ta küll mingit ajaloo võltsimist ei täheldanud. Ka Eesti võimud suhtuvad vene rahvasse aupaklikult ning koguni osalesid pärgade panekul pronkssõduri jalamile. Selle peale märkis teine arutelul osalenu, et pärgade panek on vaid poliitiline kalkulatsioon. Rahvas pani, tuli ka neil panna. Komi Ühiskondliku palati liige, juudi rahvuslik-kultuurilise autonoomia esimees Leonid Zilberg märkis, et viibis hiljuti Tallinnas ning peab tunnistama, lood pole seal „sugugi pahad“. Mis puutub pronkssõdurisse, siis küsimus pole ajaloos, vaid selles, kas Venemaa tunnistab Baltimaade suveräänsust või mitte. Kas teisaldada mälestusmärke või mitte – see on iga riigi siseasi. Eesti tegi seda maksimaalse aupaklikkusega. Venemaa aga ei suuda (Eesti) iseseisvusega kuidagi leppida. Ümarlauas arutati lisaks sellele presidendi juures tegutseva ajaloo võltsimise vastase komisjoni tegevust. Zilbergi hinnangul on selle komisjoni otsused – oma, võib-olla ka vale arvamuse pealesurumine. Tuleb avada arhiivid ja mitte valetada, siis pole ka võltsimist.
(Общественники Коми обсудили и осудили фальсификации истории, Бизнес-новости Республики Коми, 28.4)
 

ВРЕМЯ НОВОСТЕЙ
Друг живет в Кремле

Retsensioon CDle Sergei Prokofjevi oratooriumiga „Rahu kaitsel“. Stalini ajal Stalini nimel loodud teos, millele sõnad kirjutas Samuel Maršak, kutsub praegu esile vaid muige, samas ei maksa Prokofjevi patriootilisi kantaate ja oratooriume alahinnata. Töötades küll tellimuse peale, lõi ta ka säärastel juhtudel šedöövreid. Oratooriumi „Rahu kaitsel“ on seni lindistatud vaid kahel korral. Senistest uusima ja parima versiooniga sai hakkama maestro Neeme Järvi, Eestist pärit maailmaklassi dirigent. Järvi on lindistanud peaaegu kogu Prokofjevi loomingu, mis annab alust pidada teda helilooja üheks parimaks interpreediks. Kas Maršaki sõnad, mis ülistavad Kremlis istuvat türanni, lõikavad kõrva? Siis mitte, kui nad on pandud nõnda kaunisse muusikasse.
(Друг живет в Кремле, Илья Овчинников, Время Новостей, 30.4)
 

С.-ПЕТЕРБУРГСКИЕ ВЕДОМОСТИ
Эстонские книги как свои

Rahvusvahelise raamatumessi avamise eel Peterburis toimus kohtumine Eesti kirjastajatega. Suurem osa Eesti toodangust jõuab Vene lugejani messide kaudu. Raske on Vene turule pääseda, kurdavad kirjastused. Raske on konkureerida Moskva kirjastajatega, kes toodavad 85 protsenti Venemaa raamatutoodangust. Seega on väljavaated sattuda oma toodanguga raamaturiiulitele ahtakesed isegi Venemaa provintsikirjastustel. Eestis on veel säilinud Tartu ülikooli baasil loodud tõlkijate ressurss, tänu millele on Eesti raamatud Vene turul nagu „omad“. Eripalgeline on Eesti lastekirjandus. Eesti autorid ei tungi lapse isiklikku ruumi „koputamata“ ning suhtlevad nendega kui võrdsetega. Illustratsioonid on värvikad, kuid pole agressiivsed. Eestis pole riiklikke kirjastusi, kuid toota kvaliteetseid raamatuid ilma riigi toetuseta oleks mõeldamatu. Kultuurikapital võimaldab maksta korralikke honorare ning müüa raamatuid mõistliku hinnaga.
(Эстонские книги как свои, Вера Гиренко, С.-Петербургские Ведомости, 22.4)
 

На ближнем Западе

Turistide arv Eestis on kahanenud, kuid Vene turistide hulk kasvanud. Kahanemisele vaatamata külastas Eestit möödunud aastal sama palju turiste kui on riigis elanikke, veidi rohkemgi. Vene turistid jagunevad kahte kategooriasse, ühed on kuidagi Eestiga seotud – kas töötasid siin kunagi, teenisid või on sugulasi, teiste jaoks on Eesti lihtsalt lähedal ja odavam. Viimasel ajal on sama täheldada tendentsi, et Vene turistid eelistava odavatele hindadele kvaliteetset teenindust. Nad pole kapriissed, kuid nõudlikud. Tavaliselt valitakse teenuste täispakett. Kui lääne turist valib eraldi hotelli, restoranid, vaatamisväärsused ise, süüvides igasse pisiasja, siis Vene turist ütleb lihtsalt: „Tulen kolmeks päevaks. Mida on teil pakkuda?“ Ka restoranides, kus on venekeelne menüü, usaldatakse pigem kelneri soovitusi. Kasvab ka individuaalturistide hulk, kelle jaoks on kogu info netis saadaval. Eesti uuringufirmade info kohaselt peaks Moskva ja Peterburi turistide arv lähiaastatel veelgi kasvama. Muusaeas, see 1,38 miljonit turisti on vaid ametlik statistika, mis arvestab vaid ööbimisi. Tegelikult peatub suurem osa Vene turiste kas sugulaste juures või üürib öömaja.
(На ближнем Западе, Виктор Николаев, С.-Петербургские Ведомости, 21.4)
 

METRO RUSSIA
Откройте Эстонию, которую не знали

Avastage Eesti, mida te ei tunne. Nõukogude ajal külastasid venemaalased eeskätt Narvat ja Tallinna. Ida-Virumaa jäi varju, nagu praegugi. Samas on see vägagi huvitav regioon. Siin on võimsat tööstust ja unikaalset loodust. Kõige kõrgemad korstnad ja kõige sügavamad šahtid, Eesti suurim järvistu ja suurim kosk ning Eesti pikim liivarand. Ja ärge arvake, et põlevkivimuuseum on vähem põnev kui keskaegsed kindlused. Kuid ka keskaja kummardajatele pakub põnevust Narva ja Rakvere kindlused. Eestis suhtuti looduskaitsesse juba nõukogude ajalgi väga hoolsalt. Siin on säilinud kõige erinevamad looma- ja taimeliigid. Paar päeva looduses viibimist ja te tänate Eestit!
(Откройте Эстонию, которую не знали, Юлия Никифорова, Metro Russia, 22.4)
 

ГОЛОС АМЕРИКИ
НАТО передаст вопросы обеспечения безопасности правительству Афганистана

NATO välisministrite kohtumisel Tallinnas leiti, et tõenäoliselt puutub Afganistan lähiaastatel jätkuvalt kokku julgeolekuprobleemidega, kuid allianss on siiski saavutanud tõsist edu, mis võimaldab alustada vastutuse üleandmist Afganistani võimudele. NATO peasekretäri hinnangul peaks keskvalitsus kandma põhivastutust, NATO jõud võiksid olla üksnes toetuseks. USA riigisekretäri sõnade kohaselt on NATO arutelude põhiteemaks Afganistani julgeolekujõudude ettevalmistamine. Nii Rasmussen kui Clinton rõhutavad koostöö olulisust Venemaaga nii terrorismivastases võitluses kui ka ühise raketitõrjekilbi loomisel. Kohtumisel Tallinnas välistas Clinton taktikaliste tuumarakettide väljaviimise Euroopast. Seda otsust toetasid uued NATO liikmed, endised liiduvabariigid. NATO jätkab uue strateegia väljatöötamist Lissabonis.
(НАТО передаст вопросы обеспечения безопасности правительству Афганистана, Питер Федынский, Голос Америки, 23.4)
 

Эстония – «боксер, успешно действующий в превосходящей весовой категории»

USA Riigidepartemangu esindaja pressisekretär Philip Crowley kommenteeris pressikonverentsil Washingtonis riigisekretär Hillary Clintoni visiiti Eestisse. Clinton tänas oma kolleegi Urmas Paeti Eesti aktiivse osalemise eest NATO missioonides, sh Afganistanis. Iseloomustades Eestit tegevust alliansis, nimetas Crowley Eestit „poksijaks, kes esineb edukalt endast kõrgemas kaalukategoorias“.
(Эстония – «боксер, успешно действующий в превосходящей весовой категории», Голос Америки, 23.4)
 

РУССКИЙ NEWSWEEK
Тоомас Хендрик Ильвес: «Некоторым нужен большой враг, чтобы поднять собственный статус»

Usutlus president Toomas Hendrik Ilvesega. President Ilves võõrustas hiljuti NATO välisministreid, kohtumisel arutati Venemaaga ühise raketitõrjekilbi loomist. 9. mail aga saabub president Moskvasse. Ilvese sõnul piisaks suhete parandamiseks sellest, kui Venemaa lõpetaks okupatsiooni õigustamise. President näeb Venemaad tulevikus NATO liikmena, kuid selleks peab venemaa seda ise tahtma ja demokraatia kriteeriumid täitma. See puudutab ka teisi riike, nagu Ukraina ja Gruusia. Mis on nende NATO-liimesusest kasu? Kui vaadata, kust ähvardavad ohud (Iraan), siis peaks olema selge, mis kasu. „Võib-olla antakse mulle valesid meediaväljaandeid lugeda, kuid mul on tunne, et Iraani probleem on üksnes lääne mureks“, märgib Ilves. „Kui terroristid saavad tuumarelva, siis miks te arvate, et seda kasutatakse justnimelt lääneriikide vastu?“ Ilvese jaoks pole ühine raketitõrjekilp Venemaaga probleem. Kelle jaoks olekski? Kahjuks on vastastikune usaldamatus siiski nii suur, et praegu see ilmselt ei teostu. „Vaadake või Eesti ja Venemaa suhteid. On ühiseid probleeme, nagu Peipsi järve ökoloogiline seisund, kuid mitte midagi võeta ette, ehkki probleemi tunnistatakse.“ On tunne, et Venemaal on paljude jaoks USA vaenlane. Sellega tahetakse oma kaalu tõsta. See on sama kui öelda, et Hiina ja Eesti moodustavad kokku maailma suurima majanduse.
ELi idapartnerluse programmi suhtub Ilves positiivselt, ehkki vahest tekib tunne, et kõiki mõõdetakse ühe mõõdupuuga. Näiteks Ukraina ja Aserbaidžaani soovid ja vajadused on ju erinevad.
Mida peaks Eesti ette võtma, et suhteid Venemaaga parandada? Milles meie süüdi oleme? Meid ju annekteeriti ja meie juhtkond hävitati. Sakslased distantseerusid Hitleri režiimist. Ei saa aru neist inimestest, kes püüavad õigustada sadade tuhandete inimeste küüditamist. Venemaalt ootaks vaid seda, et lõpetataks minevikus tuhnimine poliitilistel eesmärkidel. Ärge oodake eestlastelt, et nad suhtuksid mõistvalt kõrilõikamisse ja küüditamisse.
Ilves osaleb 9. mai pidustustel Moskvas, sest Eesti on Euroopa riik.
(Тоомас Хендрик Ильвес: «Некоторым нужен большой враг, чтобы поднять собственный статус», Константин Эггерт, Русский Newsweek, 25.4)

KANADA AJAKIRJANDUS

THE PROVINCE
Baltic songs yearning for freedom

Peale Teist maailmasõda liideti kolm Balti riiki meelevaldselt NSVLiga. Tõsiasi, et Eesti, Läti ja Leedu olid enne sõda iseseisvad vabariigid, ühes rikkaliku keele- ja kultuuripärandiga, ei takistanud Venemaal nende okupeerimist. Balti riike iseloomustab kirg üheslaulmise ja –tantsimise vastu. Laulmine tõi Balti riikidele tagasi ka kauaigatsetud vabaduse. 1869. aastal leidis Eestis aset esimene üleriigiline laulupidu. Pidu muutus traditsiooniks - iga viie aasta tagant kogunevad kümned tuhanded inimesed Lauluväljakule, et kuulata koore esinemas ja ka ise kaasa laulda. Laulpeod ei olnud keelatud ka Nõukogude ajal, kuid tollane repertuaar pidi läbima karmi tsensuuri, lubatud olid vaid võimudele meelepärased laulud. Kord juhtus aga, et Laulupeole kogunenud inimesed hakkasid spontaanselt laulma armastatud isamaalisi meloodiaid, sealhulgas keelatud hümni „Mu Isamaa, mu õnn ja rõõm“. Nii algas Laulev revolutsioon.
Balti rahvaste võrratult rikast ja sügavat koorilaulutraditsiooni tutvustab eeloleval nädalavahetusel Vancouver Cantata Choir. Esitamisele tulevad eestlaste Arvo Pärdi ja Veljo Tormise ning Poola päritolu Henryk Górecki teosed. Ettekandele tuleb ka Kanadas elava Lätist pärit helilooja ja õppejõu Imant Raminshi poolt spetsiaalselt selleks kontserdiks kirjutatud seade laulule „Puhu tuul ja tõuka paati, aja Kuramaale mind“. „See on laul, mida lauldakse Läti laulupidudel alati,“ ütleb Vancouveri koori juht Eric Hannan. Seda laulu lauldi salajase protesti märgina ka okupatsiooniaastail. Programmis on veel läti-kanada helilooja Janis Kalninsi loomingut. Kalnins on Lätis tuntud ja armastatud, kuid Kanadas teenimatult unustusse vajunud helilooja.
(Baltic songs yearning for freedom, John P. McLaughlin, The Province, 29.4)

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

HERALD SUN
Estonia's 'Eiffel Tower' faces demolition

2008. aastal ehitas Hiiumaa mees Jaan Alliksoo oma hoovi puidust „Eiffeli torni“. Pariisi tornist kümme korda vähendatud koopiat ähvardab aga lammutamine, sest torn ei olevat piisavalt turvaline. Omanikel on aega vaid mõni päev, et hankida eksperthinnang, mis lubaks ehitise siiski alles jätta. 31-meetrise torni tipust avanevad kaunid vaated saarele ja merele. Kohalik ehitusinspektor Arno Kuusk kinnitas, et asja arutatakse maakondlikul nõupidamisel ja seejärel otsustatakse edasine tegevus. Ametnike sõnul on Alliksoole esitatud mitu nõuet puidust torni lammutamiseks, kuid seni on neid eiratud. Lisaks ootab Alliksood 18000 krooni suurune trahv eksperthinnangu koostamise hilinemise pärast, turvalisusraporti viimane tähtaeg oli 1. mai. „Tahtsin teha Eiffeli torni koopia, kuigi ma ise ei ole kuulsat torni oma silmaga näinud,” ütles Jaan Alliksoo. Ta kogus torni ehitamiseks vajalikku infot internetist. Alliksoo tornil lehvib Eesti ja Prantsuse lipp, tornil on ka oma veebileht.
(Estonia's 'Eiffel Tower' faces demolition, AFP, Herald Sun, 1.5)
 

LÕUNA-AAFRIKA AJAKIRJANDUS

DISPATCH
Many want Witch’s Well saved

Tuhanded inimesed on koondanud oma jõud, et kaitsta Tuhala nõiakaevu. Nimelt võib haruldane loodusnähtus hävida, kui lähedusse rajatakse paekivikaevandus. Protesteerijate hinnangul mõjuks plaanitav kaevandus väga kahjulikult ümbruskonna ainulaadsele looduskeskkonnale, seejuures paljude Euroopa loodusehuviliste seas tuntud nõiakaevule. Kaevanduse rajamise vastu on kogutud juba 57000 allkirja. See on märkimisväärne hulk, arvestades, et Eestis elab vaid 1,3 miljonit inimest. Meelevaldajad tahaksid, et piirkond muudetaks looduskaitsealaks, mis keelaks võimaliku kaevandustegevuse ka tulevikus.
(Many want Witch’s Well saved, Sapa-AFP, Dispatch, 4.5)

QATARI AJAKIRJANDUS

THE PENINSULA
Jordan and Estonian firm to seal milestone oil shale deal

Jordaania ja Eesti sõlmivad koostöölepingu põlevkiviõli tootmiseks, tehase Jordaaniasse rajab Eesti Energia. Lepingu sõlmimine on Jordaania energiaministri Khaled Irani sõnul kavas 11. mail, lepingu allkirjastamise juures viibib ka Eesti president. Jordaania ressursside ameti juhi Maher Hijazini selgitusel hakkab õlitehas paiknema riigi lõunaosas Atarat Em El Ghadrani piirkonnas. Eesti Energia rajatav õlitehas hakkab tootma 36.000 barrelit õli päevas ja tehas läheb maksma kuus miljardit USA dollarit. Rajatav 600-900-megavatise võimsusega põlevkivil töötav elektrijaam vajab investeeringuid 1,5 miljardi dollari ulatuses. Elektrijaama ehitus peaks algama hiljemalt 2015. aastal. Tehase täiemahuline kommertskasutus algab 10 aasta pärast.
(Jordan and Estonian firm to seal milestone oil shale deal, QNA, The Peninsula, 4.5)