PORTUGALI MAJANDUS

Majanduse struktuur

Nagu mujalgi Euroopa Liidus on Portugalis viimastel kümnenditel teenuste sektori osakaal märgatavalt suurenenud. 2011. aastal andsid põllumajandus, metsandus ja kalandus vaid 2,1 % kogulisandväärtusest (võrdluseks 1960. aastal 24%) ning lõid 9,9% töökohti. Tööstus-, ehitus- ja energiasektor andis 23,3% kogulisandväärtusest ja 27,3% töökohti. Teenindussektoris oli hõivatud 62,8% töötavast elanikkonnast ja toodeti 74,5% kogulisandväärtusest.

Lisaks teenindussektori esilekerkimisele on olulised muutused toimunud ka tootmises. Traditsiooniline tootmine on suuresti teisenenud, liikudes tekstiili- ja jalatsitööstuse prevaleerimiselt neile tootmisharudele, kus uued sektorid pakuvad dünaamilisemat kasvu ja enam võimalusi uute tehnoloogiate rakendamiseks: autotööstus, elektroonika, energeetika ja farmaatsiatööstus.

Teenindussektori osakaalu suurenemist mõjutab ka Portugali geograafiline asend. Turismitööstuse kasvule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga.

Kogulisandväärtuse jaotus aastal 2011

• Teenused 74,5%
• Tööstus-, ehitus- ja energiasektor 23,3%
• Põllumajandus, metsandus, kalandus 2,1%

Majanduse hetkeolukord ja tulevikuväljavaated

2008. aastal puhkenud kriis rahvusvahelisel turul ja nafta- ning toorainehindade järsk langus mõjutasid Portugali majandust rängalt.
SKP kasv oli 2008. aastal 0%. Otsesed välisinvesteeringud Portugali vähenesid 41,5%, samuti vähenesid nii ekspordi- kui impordimahud.

2009. aastal langesid investeeringute mahud ning ühiskondlikud ja üksikisikute tarbimiskulutused veelgi, kuid aasta teisel poolel majanduslangus pidurdus. Kui 2009. aasta esimesel poolel tundus, et Portugali majandus langeb u 3,7%, siis aasta lõppedes märgiti majanduslanguseks 2,9%. Selle põhjuseks loetakse üleüldist nõudluse kasvu ning Portugali peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist.

2010. aastal kasvas SKP 1,4%, seda peamiselt tänu ekspordile.

Suurest riiklikust laenukoormusest tingituna oli Portugal aprillis 2011. a sunnitud paluma Euroopa Liidult ja IMFilt finantsabi. Kokku lepiti 78 miljardi euro suuruses abipaketis, mis näeb ette struktuurseid reforme majanduskasvu, konkurentsivõime ning tööhõive tõstmiseks. Portugali valitsus lubas vähendada eelarvedefitsiiti 2012. a 4,5%-ni ning 2013. a 3%-ni.  Selles kontekstis iseloomustab Portugali majandust 2011 – 2012 langus (vastavalt 1,6% ja 3,3%). Ennustatakse ekspordi jätkuvalt suurt osatähtsust majanduse elavdamisel, samas sisenõudluse olulist vähenemist. 

Heritage Foundationi majandusanalüütikute globaalse majandusvabaduste uuringu kohaselt on Portugal majandusvabaduse poolest 68. riik maailmas (majandusvabaduse indeks 63,0). Maailmapanga ja International Finance Corporationi majandusvabaduse edetabelis „Doing Business 2012“ asub Portugal 30. kohal.

SKP aastatel 2008 – 2013

*Eurostati hinnang

Tööturg

2008. aastal moodustas töötav elanikkond üle poole Portugali elanikest ehk enam kui 5,6 miljon töötajat.
2009. aasta lõpus oli tööpuudus Portugalis 10,2%. 2011. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli tööpuudus Portugalis kerkinud 13,2%-ni, mis on eurotsooni riikide pingereas Eurostati andmetel viies näitaja.

Tööjõukulud jäävad Portugalis tugevalt alla EL keskmise. 39% töövõtjaist teenib alla 600 euro kuus. Riiklik alampalk on 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 485 eurot.
Töötajaskonna haridus- ja väljaõppe tase on pidevalt tõusnud. Portugalis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted on kohaliku tööjõu kvaliteediga üldiselt väga rahul.

Tööhõive jaotus aastal 2009

• Teenused 59,8%
• Tööstus-, ehitus- ja energiasektor 28,5%
• Põllumajandus, metsandus, kalandus 11,7%

Konkurentsivõime

Portugali rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine on valitsuse üheks prioriteediks. Konkurentsivõime suurendamiseks peab valitsus oluliseks tootlikkuse kasvu, investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige uutesse tehnoloogiatesse ja infoühiskonna arendamist.

Eelarvedefitsiit

78-miljardilist finantsabipaketti vastu võttes lubas Portugali valitsus vähendada eelarvedefitsiiti 2012. a 4,5%-ni ning 2013. a 3%-ni. Portugal on seni Troika ettekirjutusi järginud ning 2012. a eelarve hoolikal täitmisel on eesmärk saavutatav. Samas on nii Euroopa Komisjon kui IMF märkinud, et kasvavad pinged Euroopa turgudel võivad Portugali väljavaateid ohustada.

Väliskaubandus

Portugali eksport kasvas 2011. a mullusega võrreldes 7,3%.  Kasvule aitas jõulisemalt kaasa masinate ja seadmete, keemiatoodete ning baasmetallide eksport. Import kahanes samal perioodil 4,3%. 2012. aastaks ennustas keskpank ekspordi kasvu aeglustumist 4,1%-ni, kuid seejärel taas suuremat, 5,8%-list kasvu.

Portugali peamised väliskaubanduspartnerid on EL riigid, moodustades ligi ¾ kaubavahetusest. Tõusvaks partneriks on Brasiilia, kuhu eksporditi 44% rohkem kui 2010. Peamisteks artikliteks olid oliivõli ja tursk. Portugal peab väga oluliseks arendada suhteid Mercosul riikidega, eelkõige Brasiiliaga.

Portugali väliskaubandus aastatel 2008-2011 (kaubad ja teenused kokku, miljon eurot)

Ekspordi osas on oodata kasvutempo aeglustumist 7,3%-lt 2011. a 4,1%-ni 2012, millele järgneb tõus 5,8 %-ni aastal 2013. 

2011. a olid Portugali peamisteks ekspordipartneriteks:

• Hispaania 24,8%;
• Saksamaa 13,6%;
• Prantsusmaa 12%;
• Angola 5,5%;
• Suurbritannia 5,1%.

2011. a olid peamised ekspordiartiklid:

• Masinad ja seadmed 14,5%
• Sõidukid ja teised transpordivahendid 13,3%
• Mitteväärismetallid 8,1%
• Naftatooted 7,2%
• Plastik ja kummitooted 6,8%

Impordi osas ennustatakse sisenõudluse kokkukuivamise tõttu 2012. a märkimisväärset langust, millele järgneb marginaale tõus tuleval aastal.

2011. a olid Portugali peamisteks impordipartneriteks:

• Hispaania 31,6%;
• Saksamaa 12,4%;
• Prantsusmaa 6,9%;
• Itaalia 5,4%;
• Holland 4,8%.

2011. a peamised impordiartiklid olid:

• Naftatooted 17,9%
• Masinad ja seadmed 15%
• Sõidukid ja teised transpordivahendid 10,6%
• Keemiatooted 10,4%
• Põllumajandustooted 10,4%

Välisinvesteeringud

Otseinvesteeringud Portugali

Alates aastast 2006 on otseinvesteeringud Portugali jõudsalt kasvanud jäädes vahemikku 30-40 miljardit eurot. Samas on investeeringud suunatud innovaatilistele ja tehnoloogiakesksetele tööstustele, mille klientideks on välisturud. Netoterminites on kasv olnud tagasihoidlikum.

2010. aastal jõudis otseinvesteeringute kogumaht 35 miljardi euroni, mis on 9,6% rohkem võrreldes varasema aastaga. Tegelikud otseinvesteeringud kahanesid aga koguni 43,7%.

2011. aasta seisuga olid välismaised otseinvesteeringud suunatud peamiselt kaubandusse (38,9%), finants- ning kindlustustegevustesse (22,3%) ja tootmissektorisse (21%), mis koos moodustasid 80% otseinvesteeringute kogumahust.

Peamisteks välisinvestoriteks on Euroopa Liidu ja eurotsooni liikmesriigid. Peamised investeerijad Portugali olid 2011. aastal Holland (osakaal investeeringutest 22,5%), Hispaania (17,7%), Prantsusmaa (16,4%), Suurbritannia (13,8%) ja Saksamaa (10,1%).

Portugali otseinvesteeringud

Viimasel viiel aastal on Portugali otseinvesteeringud välismaal jäänud vahemikku 8-16 miljardit eurot. Peamised sihtriigid on aastate lõikes olnud Hispaania ja Brasiilia. 

2011. a ulatus Portugali otseinvesteeringute maht 15.6 miljardi euroni, 60% rohkem kui aastal 2010.

82,2% Portugali otseinvesteeringute mahust olid 2011. aastal seotud finants- ja kindlustustegevustega, 4,6% tootmisega ning 3,6% elektri, gaasi ja veega. Peamisteks sihtriikideks olid Holland (73,2%), Hispaania (9,2%), Brasiilia (3,6%) ja Angola (1,6%).

Viimastel aastatel on Portugali investeeringute sihtmärgid tunduvalt mitmekesistunud. Äramärkimist väärivad lisaks USA-le ja Brasiiliale ka Angola ja Mosambiik. Samuti on otsesed välisinvesteeringud laienenud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, eriti Poolasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Tšehhimaale. See peegeldab Portugali soovi ja võimet arendada otseste välisinvesteeringute sihtkohti üle maailma.

Infrastruktuurid

Portugal on viimase kümnekonna aasta jooksul äärmiselt oskuslikult suutnud kasutada Euroopa fondide raha oma infrastruktuuride väga heal tasemel väljakujundamiseks ning arendamiseks. Kuigi meretransport on jätkuvalt olulisim, kasvab üha enam raudteetranspordi osatähtsus.

Maanteevõrgustik: Portugalil on üks Euroopa arenenumaid teedevõrke, mis koosneb kiirteedest (AE), põhimaanteedest (IP), tugimaanteedest (IC), riigimaanteedest (EN) ja kohalikest maanteedest – kokku ligi 13 112 km. Eriti suure tähendusega on suurepärane kiirteede võrgustik, mis on ehitatud peamiselt viimase 10 aasta jooksul (kokku u 2500 km). Kogu Euroopa Liidu kõige tihedama kiirteede võrgustikuga piirkond on Lissabon koos Tejo jõe oruga.

Raudteevõrk: Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus.

Lennujaamad: Tähtsamad rahvusvahelised lennujaamad asuvad Lissabonis, Portos ja Faros. Lissaboni lähistele teisele poole Tejo jõge rajatakse uut rahvusvahelist lennujaama (Alcochete). Kokku on Portugalis 14 lennuvälja. Kuna saared on autonoomsed piirkonnad, seletab see ka suurt kohalike lennuväljade arvu. Assooridel on üheksa ja Madeiral kaks lennujaama. Riigi tähtsamates lennujaamades opereerivad kõik põhilised rahvusvahelised lennukompaniid. Portugali nn lipukandja on TAP Portugal.

Mereteed ja sadamad: Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat: põhjas Viana do Castelo ja Leixões; keskosas Aveiro ja Figueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni enda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnas Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud peamiselt kaupade käitlemisele. Eriti Sinesi sadamas (39,3% käitlemise mahust 2010. aasta seisuga), Leixõesis (22,4%) ja Lissabonis (18,5%).

Tehnoloogilised infrastruktuurid: Portugal on mõlemas valdkonnas teinud märkimisväärseid edusamme. Telekommunikatsiooni teenuste turgu iseloomustab tugev konkurents, kõrge kvaliteet ja soodsad hinnad. Peamiseks teenusepakkujaks lauatelefoniside osas on Portugal Telecom (PT). Mobiilside turg on jaotatud kolme operaatori vahel: TMN – Telecomunicações Móveis Nacionais (Portugal Telecom), Vodafone Portugal (UK Vodafone) ja Optimus (Sonae ja France Télécom’i Orange). 2009. aastal oli Portugalis u 16 miljonit aktiivset mobiiltelefonilepingut (elanikke 10,6 miljonit). Mobiiltelefonide müük on pidevalt suurenenud, seda hoolimata majandussurutisest. Portugallased on väga altid ostma viimase põlvkonna mobiiltelefone ja muud tehnikat. 3G sidevõrk töötab Portugalis alates 2004. aastast. UMTS-teenuseid kasutab u 5,7 miljonit portugallast, mobiilset internetti kasutas 2009. aasta lõpu seisuga 3,4 miljonit klienti. Interneti kasutab igapäevaselt 42% portugallastest, õpilastest-üliõpilastest on aktiivsed internetikasutajaid aga 97%. 98% internetiühendusest on lairibaühendus. Portugal tunneb suurt uhkust oma uute elektroonilise kiibiga varustatud isikutunnistuste (Cartão de Cidadão) üle, seda kasutades saab veebi kaudu äriühingu asutada ka Eesti e-äriregistris. Lisaks digiallkirja andmise võimalusele asendab uus elektrooniline kaart veel mitmeid muid seniseid identifitseerimiskaarte. Samuti saab Eesti isikutunnistust kasutada firma asutamisel Portugali Äriregistris.

Telekommunikatsiooniettevõtete Liit: http://www.acist.pt/

Portugali majandusharud

Portugali ettevõtlust iseloomustab väikeettevõtete, sh eelkõige pereettevõtete, suur osakaal. 95% Portugali äriühinguist on nn mikroettevõtted, kus töötajaid alla 10. Suurem osa ettevõtlusest on koondunud Lissaboni ja Porto piirkonnisse.

Portugal peab ise kõige arenevamaks ja suurema potentsiaaliga ning välisinvestoreile huvipakkuvamaks järgmisi valdkondi:

Taastuvenergia

Portugal on teinud taastuvenergia tootmise vallas tõsiseid edusamme. Portugal on tuule-, päikese- ja hüdroenergia (sh hoovuste ja lainete kasutamisel toodetava energia) tootmise ja kasutamise näitajate poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas 4. kohal, 56,7% Portugalis 2010. aastal tarbitud energiast moodustas taastuvenergia. Évora Ülikoolis avati 2010 eraldi nn taastuvenergia õppetool, kus koolitatakse kõrgharitud erialaspetsialiste ning koordineeritakse taastuvenergia-alast teadustööd. Riiklik energiastrateegia aastani 2020 näeb ette vähendada Portugali energiasõltuvust 74%. Tammide, tuuleparkide ja kombijaamadesse on selleks perioodiks planeeritud investeeringuid 400 miljoni euro ulatuses. Portugal oli üks esimesi riike, kus valmis elektrilise mobiilsuse võrgustik.  

Lisainfo: Renewable Energy

Taastuvenergia portaal: http://www.energiasrenovaveis.com/
Taastuvenergia Liit: http://www.apren.pt/
Portugali Energeetikatööstuse Liit: http://www.apiee.pt/
Portugali Keskkonnatehnoloogia Liit: http://www.apemeta.pt/edicoes/apemeta/default.asp

Aeronautika

Sektor on väga suure kasvupotentsiaaliga, kuna Portugal osaleb erinevate uuringu- ja arendustegevusega seotud aeronautikaprogrammide ja -institutsioonide töös (ESA, EASA) ning Portugali ettevõtted on seotud kõrgtehnoloogilise lennutehnika tootmisega. Lisainfot leiab huviline siit: Aeronautical

Biotehnoloogia

Portugali valitsuse algatusel sõlmiti 2007. aastal Portugali kõrgkoolide ja rahvusvaheliselt tuntud institutsioonide vahel rida uuringu- ja arendustegevusega seotud koostöölepinguid. Portugalis on hulgaliselt teadusparke ja kõrgetasemelisi biotehnoloogiakeskusi.
Lisainfo: Biotechnology

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Portugal on oma ITK sektori üle üsna põhjendatult uhke. Riik peab uute tehnoloogiate ja infoühiskonna arendamist prioriteetseks.
Lisainfo: Information & Comunication Technologies

Klienditoe keskused

Portugalis on olemas kvalifitseeritud ja hea võõrkeeleoskusega tööjõud ning suurepärane telekommunikatsioonisüsteem. Selle kinnituseks on mitmed suured rahvusvahelised ettevõtted oma klienditoe keskused loonud Portugali.
Lisainfo: Shared Service Centres

Peamised majandusharud

Teenuste sektor

Järgides Euroopa partnerite eeskuju on ka Portugalis viimastel kümnenditel teenuste sektori osakaal märgatavalt suurenenud. Aastal 2009 oli teenindussektoris hõivatud 59,8% töötavast elanikkonnast ja toodeti 74,5% kogulisandväärtusest.

Portugal on rahul oma avalike teenuste arenguga - Euroopa Komisjoni andmeil on Portugal näiteks online-teenuste kättesaadavuse ja funktsionaalsuse poolest Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Ettevõtlussõbraliku ja uuendusliku teenustekeskkonna tagamine on valitsuse üks prioriteete majandusarengu edendamisel. Nii on loodud võimalus firma loomiseks ühe tunniga: http://www.empresanahora.pt/ENH/sections/EN_homepage

Portugali infosüsteemide andmevahetuskihiks on meie x-teega võrreldav riigi põhilisi andmebaase ühendav Simplex 2009: http://www.simplex.pt/english.html

Ka Portugali finantsteenuste sektor on viimasel aastakümnel tublisti arenenud. Erinevateks krediidiasutuste vormideks on kommertspangad, hoiupangad, investeerimispangad, investeerimisfondid ja kindlustuskompaniid. Portugali pangandussüsteem on ajakohastatud ja küllaltki kliendisõbralik. Suurimad Portugali pangad on riigi osalusega Caixa Geral de Depósitos ning erapangad Millennium BCP, BES – Banco Espírito Santo, BPI – Banco Português de Investimento ja Banco Santander Totta.

Portugali Keskpank: http://www.bportugal.pt/pt-PT/Paginas/inicio.aspx

Turism

Ka kriisiajal edukalt arenev turismitööstus on Portugali majanduse üks alustalasid (u 6% SKP-st). Portugal on Euroopas 10 populaarseima turismisihtriigi hulgas. 2007. aastal külastas Portugali 12,3 miljonit turisti. Turismitööstuse arengule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga. Portugalil on turistidele palju pakkuda: suurepärane kliima, turvalisus, kaunid rannad, kuurordid, rikkalik ajaloopärand ja monumendid, väga hea tasemega hotellid ning kvaliteetne ja sõbralik teenindus. Populaarseimad on turistide seas Lissabon, Algarve piirkond ning Madeira ja Assoori saared. Samuti on Portugalil väga hea lennuühendus kogu maailmaga. Lisaks regulaarlendudele toimuvad peamistesse turismipiirkondadesse tihedad tšarterlennud. Portugali lendavad ka paljud odavlennufirmad.
2009. aastal nimetati Lissabon World Travel Awards´i võitjaks kolmes olulises kategoorias: Portugali pealinn nimetati aasta parimaks reisisihtkohaks Euroopas, lisaks võitis Lissabon parima kruiisireiside sihtkoha ning parima nn City Break sihtkoha tiitlid. Ka parim puhkekeskus-golfiklubi asub Portugalis – Praia d’el Rey Resort Òbidoses. Varem on oma kategoorias maailma parimaiks kuulutatud mitu Lissaboni hostel-tüüpi võõrastemaja ning ka Portugali luksushotellide hinna ja kvaliteedi suhe on pidevalt kiita saanud.

Ametlikud turismiportaalid: http://www.turismodeportugal.pt, http://www.visitportugal.com
Portugali Hotellide Liit: http://www.hoteis-portugal.pt/

Ehitussektor

Enamik suurimaid Portugali ettevõtteid on ehitussektoriga seotud. Eriti hoogsalt arenes sektor 90ndate lõpus, mil ta andis üle 10% SKP-st. Praeguseks on ehitusbuum lõppenud ja ehitussektori osakaal langenud u 6%ni SKP-st. Ehitussektoriga seotud suurimaiks projektideks lähitulevikus on Lissaboni uue lennuvälja ehitamine ning kiirrongühenduse (TGV) rajamine Lissaboni, Porto ja Madridi vahele.

Ehitusettevõtete liidud: http://www.aecops.pt/ ja http://www.aiccopn.pt/
Portugali Kinnisvaraettevõtete Liit: http://www.apemip.pt/

Põllumajandus

Ajalooliselt väga oluline põllumajandussektor on oma tähtsust minetamas, inimeste vool maapiirkondadest linnadesse kasvab pidevalt. Samas pakub sektor jätkuvalt tööd suurele hulgale portugallastele - 2009. aastal 11,7% kogu tööhõivest (koos metsanduse ja kalandusega). Valitsus on möönnud, et senine põllumajanduspoliitika tuleb otsustavalt ümber kujundada, oluline on arendada põllumajandussektori koostööd teadusasutuste ja ülikoolidega. Olulised on karja-, vilja-, oliivi- viinamarja-, puuvilja- ning juurviljakasvatus. Teistest paremini läheb veini-, õli- ning piimatööstusel, need sektorid toimivad edukalt ja organiseeritult.

Portugali Piimatootjate Liit: http://www.anilact.pt
Portugali Noorte Põllumeeste Liit: http://www.ajap.pt

Kalapüük

Portugal on väga pikkade kalapüügitraditsioonidega riik. Sektor annab tööd u 20 000 kalurile, kuid kalapüügi mahud on viimastel aastatel langenud. Kui 2007. aasta kalasaak oli 161 000 tonni, siis 2008. aastal püüti 137 500 tonni kala. Portugal on osanud väga tõhusalt ära kasutada Euroopa Liidu fondide raha - erinevate projektide abil on vanad kalasadamad muudetud modernseteks külmutustsehhidega varustatud tootmisstruktuurideks. Portugali kalasadamaid koondab riigiettevõte Docapesca -Portos e Lotas SA (http://www.docapesca.pt/), millel on 14 regionaalset allüksust.

Peamised tööstusharud

Mäetööstus

Portugalil on mäetööstuse vallas märkimisväärne geograafiline potentsiaal, lisaks aitab kaasa arenenud tehnoloogiliste infrastruktuuride olemasolu. Alates 90ndate keskpaigast on kaevandussektori osatähtsus siiski langenud. Portugali tähtsaimaks kaevandusprojektiks on viimastel aastatel Neves-Corvo vase- ja tinakaevandused Alentejo regioonis, oluline on ka Panasqueira volframikaevandus (mõlemad Kesk-Portugalis). Lisaks kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi. Viimast peab keraamikatööstus väga kõrgekvaliteediliseks.

Portugali Metallurgia ning Metallmehhaanikatööstuse Liit: http://www.aimmap.pt/intro.php

Töötlev tööstus

Pika ajalooga traditsioonilistele tööstusharudele nagu tekstiili, rõiva-, jalatsi- ja toiduainetööstus ning ehitusmaterjalide tootmine, on lisandunud märksa tehnoloogilisemad autotööstus ning eriti masinate ja seadmete tootmine; samuti farmaatsia-, elektroonika- ja keemiatööstus.

Tekstiili- ja rõivatööstus

Tegemist on ühe traditsioonilisema ja läbi ajaloo olulisema tööstusharuga Portugalis, mille tähtsus on tänaseks kahanenud, kuid on siiski jätkuvalt kaalukas. 1990. aastal moodustas tekstiili- ja rõivatööstuse toodang 30% kogu ekspordist. Aastaks 2008 oli see langenud 12%-ni, kuid samas moodustas sektoris töötav elanikkond märkimisväärsed 23% kogu tööhõivest. Olulisemad tekstiilitööstuse keskused on Põhja-Portugal (puuvilla töötlemine) ja Beira-Interiori piirkond (lambavilla töötlemine), kuhu on koondunud umbes 6 000 tekstiiliettevõtet ja 11 000 rõivatööstusettevõtet, mis annavad kokku 18% kogu Portugali töötleva tööstuse toodangust. Väiksemad vabrikud ja ettevõtted asuvad hajusalt üle terve riigi. Portugali tekstiili- ja rõivatootjad on rahvusvaheliselt tuntud kui uuendusliku lähenemisega nn intelligentsete kangaste ja rõivaste tootjad. Näiteks võib tuua järgmised ettevõtted: Lanidor, Dielmar, Ímpetus, Petit Patapon, Onara, Do Homem, Vicri. Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmonautide rõivad on Portugali päritolu.

Portugali Tekstiili- ja Rõivatootjate Liit: http://www.atp.pt/
Portugali Rõivatööstuse Liit: http://www.anivec.com/

Jalatsitööstus

Aastal 2009 oli Portugali Äriregistris u 1 200 jalatsitootjat, valdav enamus neist väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Et uute majandusoludega kohaneda, tuleb väiketootjail oma senist ärimudelit muuta ning ühineda. Valdavalt toodetakse ekspordiks – tervelt 90% toodangust läheb välisturule. Aastal 2008. eksportis Portugal üle 60 miljoni jalatsipaari.

Portugali Jalatsitööstuse Liit: http://www.apiccaps.pt/web/guest/home
Portugali Nahatööstuse Liit: http://www.apic.pt/

Veinitööstus

Portugalis on 13 oma selge eripäraga veiniregiooni üle terve riigi. Kuulsaimaid on arvatavasti Douro veinipiirkonna veinid. Portugali veinid on kõikjal maailmas tunnustatud kui väga kvaliteetsed, kuid samas mõistliku hinnaga. Aastal 2008 tootsid Portugali veinitootjad kokku 5,4 miljonit hektoliitrit veini.

Veiniportaalid: http://www.infovini.com/classic/index.php?action=idioma&codIdioma=2
http://www.vinhos.online.pt/Default.asp

Metsatööstus

Metsatööstus on strateegiliselt oluliseks ja arengupotentsiaaliga sektoriks. 36% Mandri-Portugali territooriumist on kaetud metsaga. Levinumateks puuliikideks on merimänd, korgitamm ja eukalüpt – koos moodustavad need liigid 75% kogu metsast. 25% kogu maailma korgitammedest kasvab Portugalis ning Portugal annab poole maailma korgitoodangust.

Portugali Metstööstuse Liit: http://www.aflops.pt/
Portugali Korgitootjate Liit: http://www.apcor.pt/

Farmaatsiatööstus

Tihedalt teadus- ja uurimistööga seotud farmaatsiatööstus on üks peamisi kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule tööd pakkuvaid sektoreid Portugalis. Farmaatsiaettevõtted on koondunud peamiselt Lissaboni regiooni. Lisaks tavapärasele ravimitootmisele pannakse üha enam rõhku bioloogiliste ravimite arendamisele ning tootmisele. Portugali farmaatsiaettevõtete teadustöö on rahvusvaheliselt väga hinnatud ja kõrgetasemeline.

Portugali Farmaatsiatööstuse Liit: http://www.apifarma.pt/

Autotööstus

Autotööstuse areng sai hoo sisse 1980ndate aastate alguses seoses Renault’ suuremahuliste investeeringutega Portugalis. Lisaks Reanault’le toodavad Portugalis sõidukeid või nende osi Toyota, Volkswagen, Mitsubishi ja Peugeot-Citroën (2006. suleti Opeli tehas). Autotööstuse harud ulatuvad kõigisse töötleva tööstuse sektoritesse (metall, elektroonika, klaas, plastik jne). Viimased aastad on Portugali autotööstusele rasked olnud, Portugali autotööstuse toodangumahud on oluliselt vähenenud, tootjad on tõsistes raskustes. Mitmeid tehaseid on suletud, ajutist tootmise peatamist on rakendanud kõik tehased või siis töötatakse osalise tööajaga. Teistest edukamaks ja stabiilsemaks on osutunud Volkswageni Autoeuropa tehas Palmelas Lissaboni lähistel.

Portugali Autotööstuse Liit http://www.afia.pt/