Eesti välismeedias 15.-28. aprill 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
POOLA AJAKIRJANDUS
TŠEHHI AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

RADIO FREE EUROPE/RADIO LIBERTY
Russian Border Town Seeks To Join Estonia

Ivangorodlased saatsid nii Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele kui Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile petitsiooni, lubamaks nende linnal liituda Eestiga.
Ivangorodi linnanõukogu saadik Juri Gordejev kirjutas kirja ja saatis petitsiooni Moskvasse ja Tallinna koos umbes 660 ivangorodlase allkirjaga, kokku elab linnas umbes 11 000 inimest. Gordejev ütles agentuurile, et petitsiooni kohaselt tuleks Ivangorod anda tagasi Eesti juristdiktsiooni alla, kuigi kinnitas ka, et ei looda Eesti piiri ümberjoonistamist taotluse järgi. Taotluse eesmärgiks on juhtida tähelepanu linna probleemidele. „Bürokraatide ükskõiksus ja regionaalvalitsuse suvalisus meie linna suhtes on meid selleks sundinud,“ seisab Medvedevile saadetud kirjas.
Gordejevi kinnitusel suurenesid piirkonna raskused, kui Ivangorodi rajoon liideti Kingissepa rajooniga kolm aastat tagasi. Seetõttu saab piirkond igal aastal regionaalsest eelarvest 50 miljonit rubla ehk umbes 20 miljoni Eesti krooni suuruse summa vähem. Ivangorodis on ka kommunaalkulud 60 kuni 100 protsenti kõrgemad kui naabruses asuvas Kingissepas.
„Loomulikult ei integreerita Ivangorodi Eestiga,“ ütles Gordejev. „Ma mõistan seda väga hästi. See ei ole mitte Eesti presidendi, vaid Venemaa presidendi kompetentsis. Aga ma kirjutasin selle petitsiooni selle pärast, et keegi ei pööra meie probleemidele tähelepanu.“
(Russian Border Town Seeks To Join Estonia, Radio Free Europe/Radio Liberty, 13.4)

EURACTIV
Commission says ready to back Estonia's eurozone bid

Eestist saab suure tõenäosusega 17. eurotsooni liige 2011. aastal kui makromajanduslik seis püsib majanduslangusest hoolimata kontrolli all. Euroopa Komisjon annab oma heakskiidu ilmselt mai keskel: 12. mail annab EK välja 2009. aasta koondraporti. Eelmise aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon Eesti järgnevate aastate majandusprogrammile üldjoontes positiivse kommentaari. „Eesti võimud viisid 2009. aastal ellu otsustavaid kärpeid riiklikul tasandil, mis aitasid kaasa kohanemistele majanduses ja viisid riigieelarve vastavusse oodatud madalama majanduskasvuga,“ öeldi kommentaaris.
Balti riikide suurim probleem on alati olnud inflatsioon, mis on suurem kui Maastrichti lepinguga ette nähtud 2 protsendi piirmäär. 2008. aastal tõusid hinnad Eestis 10,6 protsenti. Inflatsiooni õhutas peamiselt kiire majanduskasv, mis järgnes Eesti liitumisele ELiga 2004. aastal. Kuid 2008. aasta globaalse majanduskriisi alguses SKP kukkus, pidurdades majanduskasvu, mis oli jõudnud kahekohaliste numbriteni. Kriisi positiivseks tulemiks oli see, et inflatsioon jõudis lõpuks Maastrichti kriteeriumitele vastavale tasemele - 2009. aastal langes see 2 protsendile ja püsib tõenäoliselt madal ka järgnevatel aastatel. Aprilli keskel teatas Eesti rahandusminister Jürgen Ligi, et 2010. aasta keskmine inflatsioon on taas kasvuteel. Järgmise aasta prognoos tõsteti varasemalt 1,8 protsendilt 2 protsendile. Ligi oli sellest hoolimata kindel, et Eestil ei ole probleeme inflatsiooni ja riigikassa puudujäägi nõuetele vastamisega, et eurotsooniga liituda.
(Commission says ready to back Estonia's eurozone bid, EurActiv, 19.4)

Sama artikkel ka The Malta Independentis
 

TECHCRUNCH EUROPE
Don’t talk, just execute – in 2 days, Estonia’s Garage 48 produces 16 potential startups

Eesti IT Kolledžis toimus seni ainulaadne startup ideede arendamise nädalavahetus Garage48, kus ideest töötava teenuseni jõudsid 48 tunniga 16 ettevõtmist. Üritusel osales 100 väga erineva startup kogemusega arendajat tudengist ettevõtjani. Pärast ajurünnakut, mille käigus pakuti välja 40 ideed, valiti välja 16 teenust, mida hakatakse arendama ja lastakse lõpuks ka käiku. Tulemused on muljetavaldavad. Ürituse raamas valmisid näiteks järgmised internetiteenused:
Kratid.com – interaktiivne virtuaalne lemmiklooma teenus, kus on võimalik disainida oma virtuaalne koduloom ja tema eest hoolitseda, samas on võimalik virtuaalne mänguasi ka reaalselt oma lastele koju tellida.
Wannalunch.com - veebiteenus, kus inimesed saavad leppida kokku lõunakohtumise mingi kindla teemaga, kus vajatakse abi või nõuandeid.
Iseehitaja.ee – teenus inimestele, kes peavad maja või korterit remontima. Samm-sammult antakse nõu iga ruumi tüübi puhul (köök, vannituba, garaaž jne). Teenus on eestikeelne.
Järgmine Garage48 üritus peaks toimuma suvel või sügisel.
(Don’t talk, just execute – in 2 days, Estonia’s Garage 48 produces 16 potential startups, Steve O'Hear, TechCrunch Europe, 19.4)
 

THE EURASIA REVIEW
Volcanic Ash Cloud May Postpone NATO Foreign Ministers Summit

NATO välisministrite mitteametlikku kohtumist Tallinnas 22.-23. aprillil ähvardab edasilükkamine. Islandil toimunud vulkaanipurske tõttu on enamus Euroopas asuvatest lennujaamadest suletud. Ministrite kohtumisest Tallinnas saab Eesti ajaloo suurim rahvusvaheline poliitilise elu sündmus. Lisaks välisministritele tulevad kohtumisele kõrgete ametnike delegatsioonid 45 riigist. Kohtumist juhib NATO Peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Eesti välisminister Urmas Paet avaldas lootust, et kohtumine toimub plaanipärasel ajal „On siiski ka võimalus, et kohtumine lükatakse kaks päeva edasi,“ sõnas ta.
(Volcanic Ash Cloud May Postpone NATO Foreign Ministers Summit, The Eurasia Review, 19.4)

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON POST
Clinton cancels Finland trip, Estonia visit unclear

USA välisminister Hillary Clinton jätab tuhapilve tõttu ära kolmapäevaks plaanitud visiidi Helsingisse, teatasid ametnikud esmaspäeval. Clintoni osalemine neljapäevaks ja reedeks kavandatud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas ei ole veel otsustatud, rääkis anonüümseks jääda soovinud ametnik. Alliansi kahepäevase kohtumise toimumine on kahtluse all, sest Islandil asuvast vulkaanist pärit tuhapilv takistab lennuliiklust.
(Clinton cancels Finland trip, Estonia visit unclear, Reuters, The Washington Post, 19.4)
 

U.S. signals its nuclear arms stay in Europe for now

USA riigisekretär Hillary Clinton osales NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas. Seal antud pressikonverentsil püüdis Clinton rahustada Venemaa käitumise pärast mures olevaid endisi NSVLi riike. Ma ütlen selgelt: meie antud tõotus Eestile ja teistele liitlastele on üks USA aluspõhimõtteid ja me ei tagane sellest kunagi, kinnitas riigisekretär Eesti pealinnas.
(U.S. signals its nuclear arms stay in Europe for now, Arshad Mohammed and David Brunnstrom, Reuters, Washington Post, 22.4)

NEW YORK TIMES
U.S. Resists Push by Allies for Tactical Nuclear Cuts

NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas kohtus USA riigisekretär Hillary Clinton ka Eesti välisministri Urmas Paetiga. Clinton kordas taas USA valmisolekut kaitsta Eestit ja teisi NATO liitlasi Venemaa agressiooni eest. Aastakümneid Nõukogude võimu all virelenud Eestit tabas 2007. aastal ulatuslik küberrünnak. Eesti võimud usuvad, et rünnaku taga oli Venemaa.
“Ta on piisavalt vana mäletamaks Nõukogude okupatsiooni”, ütles Clinton Urmas Paeti kohta, kes tähistas äsja oma 36. sünnipäeva.
Tuumaohtude teema puhul pakkus seenekujulisest pilvest rohkem kõneainet tuhapilv. Vältimaks tuhaohtu saabus Clinton Eestisse Hispaania kaudu. Ometi tuli ka tema lennumeeskonnal elada üle ärevaid hetki, sest neljapäeva varahommikul jõudis pilv uuesti Eesti kohale. Piloodid lendasid Tallinna suunas, olemata kindlad, kas saavad siin üldse maanduda. Siiski läks taevas õigel ajal selgeks.
(U.S. Resists Push by Allies for Tactical Nuclear Cuts, Mark Landler, New York Times, 23.4)
 

NY DAILY NEWS
Uniting against the hackers: 21st century cyber-threats demand technological, diplomatic response

Inimesi ühendavate tehnoloogiliste sidemetega on kaasnenud ka kaootiline ja ohtlik aspekt. Küberrünnakud on tänapäeva versioon vaenlase käsilaste poolt õhku lastud telefonikeskjaamast. Paraku on ebaselge, kuidas riigid küberrünnakutele vastavad. 2007. aasta aprillis langes küberrünnakute ohvriks Eesti. Kümnete oluliste veebilehtede rivist välja löömise eesmärgiks oli kogu riigi tegevuse halvamine. Eesti kuulub NATOsse. Kas see rünnak andis signaali meie lepingujärgsetele kohustustele? Kas häkkerite päritoluriiki saab panna vastutama nende tegevuse eest?
Uute relvade tulekule möödunud sajandil vastati uute normide, seaduste ja standardite väljatöötamisega. Püüdes nüüd küberrelvade puhul sama teha, ei ole see ometi alternatiiviks tugevale ühepoolsele heidutusele. Alustuseks peame jõudma koos teiste riikidega ühisele arusaamisele, mida tähendab vaba ja turvaline küberruum. Looma ühised normid kurjategijate karistamiseks ja stabiilsuse motiveerimiseks.
(Uniting against the hackers: 21st century cyber-threats demand technological, diplomatic response, John Kerry, NY Daily News, 26.4)
 

NEWSWEEK
Obama’s Bad Cop

Newsweekis artikkel riigisekretär Hillary Clintonist (Obama’s Bad Cop, Michael Hirsh, Newsweek, 23.4, trükis ilmub lugu 3. mail), mille juures fotogalerii Hillary Clintoni visiidist NATO välisministrite mitteametlikule kohtumisele Tallinnas.

PRESS OF ATLANTIC CITY
Police continue to search for killer of 81-year-old Upper Deerfield Township woman found shot at home

Kurjategija tappis eelmisel nädalal Ameerika Ühendriikides New Jersey osariigis väliseestlasest eaka naise, politsei ei ole kahtlusalust tabanud. 81-aastase Hilja Järve sugulane leidis eaka naise tapetuna eelmise nädala teisipäeval tema kodus Upper Deerfieldis. New Jersey Cumberlandi maakonna prokurör Jennifer Webb-McRae sõnul leidis kuritegu tõenäoliselt aset 13. aprilli pärastlõunal, naist oli tulistatud. Ohvri sugulane leidis surnukeha eelmise nädala teisipäeval kella 17.30 ajal kohaliku aja järgi. Politsei pressiesindaja Stephen Jones ei soostunud kuriteo üksikasju avalikustama, samuti ei soovinud ta kinnitada, kas politseil on kahtlusaluseid.
Seabrooki eestlaste ühenduse esimees Eevi Truumees ütles ajalehele, et Hilja Järve oli üks 650 eestlasest, kes jõudsid Teise maailmasõja järel pärast Eestist põgenemist Ameerika Ühendriikidesse ja asusid elama Seabrooki piirkonda.
(Police continue to search for killer of 81-year-old Upper Deerfield Township woman found shot at home, Edward Van Embden, Press of Atlantic City, 15.4)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE INDEPENDENT
Estonia is a model of restraint

Euro-alal on kaks nägu. Ühte neist esindab Kreeka, kes püsib jalul Euroopa ja IMF toel. Kreeka jätkuv kuulumine rahaliitu on küsimärgi all. Võimaluse puudumine majanduslanguse korral raha devalveerida seab kahtluse alla euro pikemaajalise püsimise. Kas keegi soovib sellise ühendusega liituda?
Jah, Eesti soovib. Näib, et Eestist saab järgmine euroala liige ja seda juba 1. jaanuarist 2011. Eesti kogemused on vastupidised Kreekale ja näitavad, et rahanduslik distsipliin ja stabiilne vahetuskurss võivad vaatamata lühiajalisele kitsikusele tuua pikaajalist kasu.
Need kaks riiki on justkui peegelpildid. Vaatamata sellele, et Kreeka on euroala liige, pole ta suutnud, vähemalt siiani, järgida nõutavat ranget rahanduspoliitikat. Seevastu Eesti, olemata rahaliidu liige, rakendab Euroopa karmimat rahanduspoliitikat. Riigivõlg Eestil sisuliselt puudub, mis on naftat mitteomavate riikide seas harukordne. Loomulikult on Eesti elanikud ja ettevõtted võtnud laene ja seega ei saa väita, et riigis pole laenusõltuvust. Eesti hea seisund ei ole tulnud võluväel, see on aastatepikkuse enesekontrolli ja lihtsa maksusüsteemi tulemus. Üks valikutest oli euroga seotud vahetuskurss ja nii on riik käitunud kui rahandusliidu liige.
Rakendatud poliitikatel on siiski ka oma hind. Tööturg on kogenud tugevat tagasilööki, tööpuudus ulatub 14 protsendini. Enamus ekspordist on seotud Skandinaavia tööstusega ja on seega mõjutatud neile riikidele osakssaanud langusest. Eesti majanduslangus oli Euroopa suurim ja tugevas kontrastis Poolaga, kes samuti alles hiljuti Euroopa Liiduga ühines.
Eesti käekäik tekitab küsimuse, kas range distsipliin ei lähe liiga kalliks maksma? Kriisis on kaotatud mitme aasta kasv, arvuliste näitajatega ollakse tagasi aastas 2005.
Lihtne vastus on, et puudub alternatiiv. Teiselt poolt on oluliseks teguriks ühiskonna reaktsioon ehk kodanike sidusus ja usaldus riigivõimu vastu. Osadel riikidel on see tugev, teistel puudub sootuks. Nimekirja tippu saab asetada Skandinaavia riigid (kellele sarnaselt käitub ka Eesti) ja lõppu Vahemeremaad. Raske on mitte märgata majanduslanguse tagajärgi, kuid vaatamata tööpuuduse kiirele kasvule pole Eestis olnud suuri demonstratsioone. Näib, et valitsust usaldatakse. Selle üheks näiteks on kasvõi ID-kaart ja paljud sellega seotud teenused, alates maksude tasumisest kuni ligipääsuni terviseandmetele.
Seega pole rahanduslik distsipliin üksnes raamatupidamine, vaid lähtub ühiskonna sisust. Valitsusel on lihtsam teha raskeid valikuid kui ühiskondlik kultuur seda toetab.
Rakendagem seda ka euroala tulevikule. Viimastel kuudel oleme palju õppinud. Oleme õppinud seda, et euroalast lahkumine pole enam mõeldamatu ja et on riike, kes suudavad täita ootuseid ning on neid, kes on selleks vähem võimelised. Oleme aru saanud, et distsipliin ei tule trahvihirmust, vaid finantsturgude käitumisest. Kreeka ei ole oma poliitikat muutmas mitte Euroopa Liidu nõudel, vaid seetõttu, et finantsturud ei ole valmis enam puudujäägi katteks laenama. Oleme teada saanud, et on euroala liikmeid, kes seda liitu lõhuvad ja on neid, kellele see klubi on jätkuvalt atraktiivne.
(Estonia is a model of restraint, Hamish McRae, The Independent, 16.4)
 

Album: Paul Hillier, Estonian Philharmonic Chamber Choir. Baltic Runes

Ruunilaulude valik sellel suurepärasel albumil ulatub Cyrillus Kreegi maalauludest Veljo Tormise vaimuliku muusika ja Sibeliuse loominguni. Kõige erilisem lugu plaadil on Erik Bergmani „Lapponia”, millel sõnade asemel foneemid.
(Album: Paul Hillier, Estonian Philharmonic Chamber Choir. Baltic Runes, Andy Gill, The Independent, 23.4)
 

FINANCIAL TIMES
A venture capitalist’s European mission

Pikk ja põhjalik lugu USAs tegutsevast riskiinvestorist Saul Kleinist, kes tahab tuua Silicon Valley meelelaadi Euroopasse. Klein toimetab muuhulgas ka Tallinnas ja ajab asju tarkvarainseneri Kristjan Hiiemaaga. Viimasega on Klein suhelnud pea pool aastat interneti vahendusel, nüüd kohtutakse Tallinnas esmakordselt silmast silma, et arutada Hiiemaa ja tema partnerite loodud äritarkvarafirma Erply šansse maailmas läbi lüüa.
(A venture capitalist’s European mission, Jonathan Moules, Financial Times, 24.4)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Alle Augen sind auf Russland gerichtet

Vulkaanituhk jäi pikemalt pidama just Eesti õhuruumis, kuid Eesti valitsus jäi selle juurde, et NATO välisministrite kohtumine alliansi idapiiril toimub plaanijärgselt. Otsuse taga polnud ainult väikeriigi uhkus, küsimus oli poliitilises sõnumis. Saksa välisministri Guido Westerwelle algatusel seisis päevakorras küsimus, kas Ameerika peaks taktikalise tuumarelva Euroopast välja viima. Westerwelle nõudmine kasvatas just Baltikumis muret, et NATO kaotab seega silmist kollektiivkaitse põhimõtte. Berliin on rõhutanud, et peab tuumarelvade vähendamist Euroopas võimalikuks, kui kogu maailmas liigutakse relvastumise vähendamise poole ning kui see on kooskõlas NATO uue strateegilise kontseptsiooniga.
(Alle Augen sind auf Russland gerichtet, Andreas Ross, FAZ, 24.4)

Großmacht ohne Herrschaftsanspruch

Järvide perekonna puhul sobib kindlasti kasutada sõna dünastia. Selle muusikute dünastia on rajanud Neeme Järvi, kellel on kaks dirigendist poega ning flötistist tütar, neilgi omakorda troonipärijad olemas. Dirigendid Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi juhatavad 11 muusikalist kooslust New Yorkist Bremenini ning Tallinnast Frankfurdini. Neeme Järvi lahkus 1980. aastal Eestist ning on teinud karjääri eelkõige USAs, kuid pole kunagi lasknud katkeda oma sidemetel Euroopaga. Oma peaaegu 50aastase karjääri jooksul on Järvi juhatanud kõiki suuri rahvusvahelisi sümfooniaorkestreid. Lisaks on ta lindistanud rekordilise arvu heliplaate. Neeme Järvi noorem poeg Kristjan kuulub põlvkonda, kelle jaoks on iseenesestmõistetav kokkupuude ka rockmuusika ja jazziga. Suur menu on saatnud Kristjan Järvi loodud Absolute Ensemble’it ning nende esitatud The Beatles’i, James Browni ja Jimi Hendrixi seadeid. Järvi on koos muusikutega ka traditsioonilistest kontserdipaikadest välja kolinud, et segaprogrammiga veidi teistsugusele publikule näidata, et klassikaline, moodne, rock- või jazzmuusika võivad olla sama tõsiseltvõetavad ja kvaliteetsed. Neli aastat tagasi võttis Kristjanist kümme aastat vanem Paavo Järvi üle Hesseni Ringhäälingu sümfooniaorkestri peadirigendi koha. Teda hinnatakse kui äärmiselt pühendunud kunstnikku. Kogu maailm on kuulnud Hesseni Ringhäälingu orkestri erakordsest mänguoskusest.
(Großmacht ohne Herrschaftsanspruch, Wolfgang Sandner, FAZ, 24.4)

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Siim Kallas Europas Verkehrskommissar mit langsamer Anlaufzeit

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallase kodumaa kõrgeim mägi pole rohkemat kui küngas. Seetõttu võib olla mõistetav, et seistes silmitsi tuld ja tuhka purskava Islandi vulkaaniga mõjus Kallas juskui halvatud. Kolm päeva tundus, et eestlane on kuskile tuhapilve kadunud, enne kui komisjoni president Barroso ta kriisitöörühma juhiks määras. Oma ülesandega sai Kallas aga imekspandavalt kiiresti hakkama. Ta kutsus kokku liikmesriikide transpordiministrid ning Euroopa lennundusagentuuri Eurocontroli eksperdid, kes pidasid natuke tuhapilve üle nõu ning mõned tunnid pärast seda võisid esimesed lennukid taas õhku tõusta. Kas eelnev otsus õhuruum täielikult sulgeda oli vale või tohivad lennukid nüüd jälle startida, kuna lennufirmad seda ägedalt nõudsid? Transpordivolinik pole siiani sellele küsimusele veel vastust andnud. See on seda hämmastavam, et endine Eesti peaminister on tuntud oma otsekohesuse poolest.
(Siim Kallas Europas Verkehrskommissar mit langsamer Anlaufzeit, Cerstin Gammelin, SZ, 22.4)

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Estland könnte Euro 2011 einführen

Eestil on silmnähtavalt head võimalused 2011. aasta alguses euro kasutusele võtta. „Eesti on teinud märkimisväärseid edusamme,“ ütles eurotsooni juht Jean-Claude Juncker. 12. mail avaldab Euroopa Komisjon lähenemisraporti. Rahandusvolinik Olli Rehni sõnul saab sellest päevast tõenäoliselt laienemise päev.
(Estland könnte Euro 2011 einführen, Peter Ehrlich, FTD, 15.4)

DER SPIEGEL
Weißer Ritter

Ajakirjas Der Spiegel ilmus pikk ja põhjalik artikkel Herman Simmist, mehe karjäärist nii nõukogudeaegses ja iseseisvas Eestis kui Vene luure teenistuses. Kui aumehele annab Eesti president Herman Simmile 2006. aastal Valgetähe teenetemärgi. Teenete eest Eesti vabariigi ees. See pole ainus orden, millega Simmi saavutused sellel aastal äramärkimist leiavad. Teist medalit näeb mees aga ainult arvutiekraanilt. Seda näitab Simmile Vene välisluure resident Sergei Jakovlev. Jakovlev teatab Simmile ka, et Simm on ülendatud kindralmajoriks, kuna ta on edastanud Moskvale kõigi nende nimed, keda NATO spionaažis kahtlustab või kelle NATO on paljastanud. NATO salajases raportis tunnistatakse, et Simm on alliansile kõige rohkem kahju toonud spioon. Kunagi varem pole ükski spioon nii pika aja jooksul nii suurel hulgal sõjasaladusi reetnud. Simmi juhtum näitab aga, millise riski NATO võttis, kui allianss pärast külma sõja lõppu ida suunas laienema hakkas. See, et igal liikmesriigil on ligipääs peaaegu kogu salajasele informatsioonile, on ekspertide jaoks juba küllalt rahutukstegev. Veelgi suuremat muret valmistab, et mõningate liikmesriikide julgeolekustruktuurides töötavad endise eliidi esindajad, kes olid varem lojaalsed hoopis teistsugusele poliitilisele süsteemile.
(Weißer Ritter, Fidelius Schmid, Andreas Ulrich, Der Spiegel, 17/2010)

DEUTSCHE WELLE
Estland will Östliche Partnerschaft stärken

Välisminister Urmas Paet rääkis intervjuus Deutsche Wellele, kuidas soovib Eesti panustada ELi idapartnerlusprogrammi. Paeti sõnul on idapartnerlus Eesti jaoks väga tähtis ning nüüd tuleks alustada konkreetsete projektidega. Paeti sõnul võiks Eesti Diplomaatide kooli juurde rajada hariduskeskuse idapartnerlusprogrammis osalevate riikide tulevastele diplomaatidele. Loomulikult toetab Eesti suhete arendamist idapartnerlusriikidega. Paeti sõnul on oluline Valgevene kuulumine idapartnerlusprogrammi. Palju sõltub aga sellest, kuidas näeb Valgevene ise tulevast koostööd ELiga.
(Estland will Östliche Partnerschaft stärken, Deutsche Welle, 14.4)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Baltische Staaten: Die Party fand ein jähes Ende

Nad lõikasid kõige suuremat kasu Kesk- ja Ida-Euroopas valitsenud majanduskasvust ning ELiga liitumisest, nüüd kannavad nad suurimat kahju. Baltimaid tabas 2009. aastal majandussurutis, mis ületas isegi USA 1930ndate aastate depressiooni. Viis aastat tagasi, kui Balti riigid ELi võeti, kuulusid Eesti, Läti ja Leedu Euroopa kõige kiirema majanduskasvuga riikide hulka. Kasvu mootoriteks olid eelkõige kinnisvarasektor ning ehitusala. Olukord muutus drastiliselt 2008. ja eriti 2009. aastal. Suurimad muudatused toimusid kinnisvaraturul 2009. aasta esimeses pooles, kui riigid kriisi käes vaevlesid, ettevõtteid restruktureeriti ning kulusid järsult vähendati. SKP langes Eestis 14 ja Lätis 18 protsenti ning viis samas suurusjärgus alla ka kinnisvaraturud. 2009. aastal tuli Tallinna turule 30 000 ruutmeetrit büroopindu, 2008. aastal umbes 100 000. Kriis pole Baltikumis veel läbi, kuid olukord stabiliseerub tasapisi.
(Baltische Staaten: Die Party fand ein jähes Ende, Walter Senk, Die Presse, 24.4)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Les Etats-Unis et l'Europe repensent le rôle de l'OTAN

Arutelu uue „strateegilise kontseptsiooni“ üle on Tallinnas toimuva NATO välisministrite mitteametliku kohtumise põhiteemasid. 61 aastat tagasi loodud organisatsioon seisab silmitsi suurima kriisiga külma sõja lõpust alates. Liitu näivad lõhestavat erinevad vaidlusküsimused: Afganistan, tuumarelvad Euroopas, suhted Moskvaga ja NATO laienemine. NSVLi ei ole enam ja NATO liikmetele ei ole seega ka tõsist militaarset ohtu. Siiski, sõda Venemaa ja Gruusia vahel 2008. aastal meenutab endistele liiduvabariikidele ja nüüdsetele alliansi liikmetele – Eestile, Lätile ja Leedule -, et nende regioon on potentsiaalselt jätkuvalt ohtlik. Oluliseks küsimuseks NATO jaoks on ka küberkaitse ja Eesti on just see koht, kus küberohtudega tegeletakse. 2007. aasta aprillis ja mais langes Eesti ulatuslike küberrünnakute ohvriks. Häkkerid halvasid kümneid valitsuse ja erafirmade veebilehti. Eesti võimude kinnitusel tulenesid rünnakud Venemaalt, Moskva eitas süüdistusi.
(Les Etats-Unis et l'Europe repensent le rôle de l'OTAN, AP, Le Nouvel Observateur, 21.4)

FRANCE24
'E-stonia' turns to Twitter, Facebook to help stranded flyers

Eesti võttis kasutusele Twitteri ja Facebooki, et aidata oma kodanikel läbi vulkaanituhakaosesse sattunud Euroopa koju sõita. Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha rääkis AFP-le, et valitsus kasutab mikroblogimise teenust ja sotsiaalset suhtlusvõrgustikku, et hoida eestlasi kojupääsemise võimalustega kursis. „Muutsime ministeeriumi Twitteri ja Facebooki leheküljed meie Euroopas lõksus olevate reisijate põhilisteks abivahenditeks,“ sõnas Luha. „Igaüks, kes tahab koju tagasi pöörduda, saab vaadata, kus on nende asukohast Eestisse sõitvates bussides või autodes vabu kohti. Inimesed saavad ka ise meie lehtedel vabade istekohtade kohta infot jagada,“ rääkis Luha.
1,3 miljonilise rahvaarvuga Eesti on üks laiema internetilevikuga riike maailmas, teenides sellega ka hüüdnime „E-Eesti“. Säutse ja Facebooki sissekandeid uuendasid ööpäevaringselt Eesti diplomaadid.
('E-stonia' turns to Twitter, Facebook to help stranded flyers, AFP, FRANCE24, 19.4)
 

LE POINT
Voyageurs bloqués : L'Estonie se tourne vers Twitter et Facebook

Eesti on tuntud kirgliku uute tehnoloogiate kasutajana. Olgu probleem kui suur tahes, ikka leiab Eesti uutest tehnoloogiatest abi. Facebook ja Twitter on heaks näiteks sellest, kui efektiivselt toimub tuhalõksu jäänud eestlaste abistamine ja info levitamine. Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha sõnul kutsutakse hättasattunud reisijaid üles nimetatud kanalites üksteisele infot vahendama. Näiteks, kui keegi on mõnest Euroopa paigast autoga Eestisse startimas ja autos on vabu kohti, siis võib sellest Facebooki või Twitteri abil teisi informeerida.
(Voyageurs bloqués : L'Estonie se tourne vers Twitter et Facebook, Le Point, 19.4)
 

Eelmistele sarnane artikkel ilmus ka ajakirjas Media + (Aide aux voyageurs bloqués: “E-S tonie” se tourne vers Twitter et Facebook, 20.4)

ANTENNE QUOTIDIEN
Le terminal conteneurisé de Muuga certifié par le Germanischer Lloyd

Muuga konteineriterminal Muuga CT sai esimesena Läänemere piirkonnas haruldase tunnustuse - kõrgkvaliteedi sertifikaadi. Tegu on CTQI standardile vastava (Container Terminal Quality Indicator) sertifikaadiga. Firma Germanischer Lloyd GmbH audiitorite aruande kohaselt on ettevõttes Muuga CT rakendatud ja funktsioneerib edukalt konteineriterminali kvaliteedi juhtimissüsteem, mis vastab CTQI standardile. Ainuke spetsialiseeritud konteineriterminal Eestis kuulub kontserni Transiidikeskuse AS. Terminal võtab aastas vastu keskmiselt 950 laeva, neist umbes 400 on konteinerlaevad. Ettevõte on võimeline töötlema kuni 50-55 konteinerit tunnis. Viimase viie aasta jooksul investeeriti konteinerite ümberlaadimise tehnoloogiasse 465 mln krooni. Terminalis töötab 153 inimest.
(Le terminal conteneurisé de Muuga certifié par le Germanischer Lloyd, Antenne Quotidien, 14.4)

VELOCHRONO
Taaramae: “Pas un drame si je perds le maillot”

Eesti profirattur Rein Taaramäe Cofidise meeskonnast sai Türgi velotuuri kolmandal etapil kolmanda koha ja tõusis velotuuri liidriks. „Püüan kohta hoida, kuid ei kavatse sellele liigselt energiat kulutada. Oleme meeskonnas vaid kuuekesi, seda ei ole viie päeva jooksul liidripositsiooni hoidmiseks just palju,“ ütles Taaramäe intervjuus Cyclingnews’le. 22-aastane Taaramäe on olnud hooaja algusest alates suurepärases vormis. Pariis-Nice velotuuril kaheksas („Polnud viga, ei midagi erilist“), Kataloonias kolmas. Viimatinimetatud saavutus rõõmustab ratturit: „See oli juba palju parem, tundsin arengut. Olen sel aastal hoopis teravam.“ Põhjus, miks Taaramäe ei taha Türgi velotuuril maksimumi välja panna, on selles, et eestlasel on mõttes Tour de France. Taaramäe sõnul on ta tuuriks valmis. Mida pikemad ja raskemad on etapid, seda rohkem need mulle meeldivad, kinnitab Eesti meister.
(Taaramae : “Pas un drame si je perds le maillot” , Baptiste Bouthier, Velochrono, 14.4)
 

PUREPEOPLE.COM
Carmen Kass : Le superbe mannequin pro de la politique vous donne un avant-goût d'été...

31-aastane eestlannast supermodell Carmen Kass ei kavatse veel pensionile jääda. Kass on oma karjääri jooksul esitlenud suurimate moeloojate kollektsioone ja teeb moešõudes aeg-ajalt praeguseni kaasa. 2000. aastal valiti Kass aasta modelliks. Moetööstuse kõrval on ta tegelenud ka poliitikaga ja kandideeris 2004. aastal koguni europarlamenti. Lisaks juhib särav modell Eesti maleliitu.
(Carmen Kass : Le superbe mannequin pro de la politique vous donne un avant-goût d'été..., Purepeople.com, 21.4)
 

Prantsuse ajakirjanduses ilmunud kajastusi NATO välisministrite mitteametlikust kohtumisest Tallinnas:
http://www.lemonde.fr/europe/article/2010/04/22/l-otan-se-penche-sur-le-...
http://www.lesechos.fr/info/inter/reuters_00246763-l-otan-debat-des-arme...
http://www.lesechos.fr/info/inter/reuters_00246763-l-otan-debat-des-arme...
http://www.lexpress.fr/actualites/2/l-otan-insiste-sur-la-poursuite-de-l...
http://www.lexpress.fr/actualites/2/l-otan-discute-des-armes-nucleaires-...

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
L’Otan se prépare aux cyberattaques

NATO on loonud Tallinnasse salajase IT keskuse, mis koondab parimaid infotehnoloogia spetsialiste. Keskuse põhieesmärk on pakkuda kaitset küberrünnakute vastu. Siinsete seinte vahel töötavad oma ala tipud, kes hoiatavad, et küberrünnakud saavad tulevikukonfliktide lahutamatuks osaks. NATO keelepruugis on keskuse ametlik nimi Kooperatiivne Küberkaitse Keskus (CCDCOE, Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence). Keskuse juhi, kolonelleitnant Ilmar Tamme sõnul on küberkuritegevus kompleksne ja mitmetahuline probleem, mida on keeruline lahendada ja mis just oma keerukuse tõttu on ideaalne kasvupinnas pahatahtlikele kavatsustele. Paljud riigid on mõistnud, et küberkuritegevust võib kasutada relvana, mille mõju ei saa eitada ega sellest mööda vaadata. „Ma ei ole nii naiivne, et usuksin tavarelvade kadumist, kuid arvan, et me näeme peagi nende koostoimet,“ lisas Tamm. 2007. aastal koges Eesti – üks IT vallas enim arenenud riike maailmas – ulatuslikke küberrünnakuid. See oli uue ajastu algus, ütleb Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo. Hilisem näide küberkuritegevusest on rünnak Gruusia vastu 2008. aastal, mis kaasnes Venemaa ja Gruusia vahelise relvastatud kokkupõrkega. Küberturvalisus, küberkaitse ja küberründed on reaalselt olemas, see on fakt, konstateerib Aaviksoo.
(L’Otan se prépare aux cyberattaques, AFP, La Libre, 27.4)
 

La Belgique accède au Groupe mondial I

Eesti naiste tennise esireket Kaia Kanepi alistas Belgias Hasseltis toimuva Föderatsiooni karikasarja turniiri matšis Justine Henini. „See on olnud väga keeruline nädal,“ kommenteeris vahetult peale mängu oma kaotust Henin. „Mul ei olnud vajalikku agressiivsust ja pealegi, Kaia on tõesti väga heas vormis. Ta servib hästi, tal on tugev löök ja ta võtab vajadusel riske.“
(La Belgique accède au Groupe mondial I, Belga, La Libre, 25.4)
 

„L’ambiance était fantastique“

Kõigi eelduste kohaselt pidanuks matš Eesti naiskonna vastu olema belglannade jaoks lihtne jalutuskäik. Tegelikkus on kujunenud teistsuguseks. Fed Cup’il ei tohi võidus kunagi liiga kindel olla, filosofeeris Sabine Appelmans. Belglannadele lisas pingeid fakt, et vigastustega on kimpus nii Kim Clijsters kui Justine Henin. Siiski õnnestus Yanina Wickmayer’il otsustavas mängus saavutada võit Maret Ani üle, mis tähendab, et Belgia naiskond mängib tuleval aastal kaheksa tugevama hulgas.
(“L’ambiance était fantastique”, Mig.T., La Libre, 26.4)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Paluu pahaan maahan

Eesti sõdur Ravo Hirvesoo teenis aastatel 1985–87 Nõukogude Liidu sõjaväelasena Kabulis. Hirvesoo meenutab, et vastaseid kutsuti hingedeks, kuna mujahediinid ilmusid tühjusest ja kadusid kui maa alla. „Neid ei nähtud kunagi,“ ütleb Hirvesoo. Proovi siis niimoodi sõda võita. Taas on Hirvesoo Afganistanis ning vaenlane nähtamatu. Hirvesoo teenib Eesti kompaniis Helmandis, Wahidi baasis, ülesandeks soomuki juhtimine. Vaenlast ei kutsuta enam hingedeks, vaid lihtsalt taliibideks või Madisteks. Hirvesoo sõnul on Talibani-vastane võitlus õigustatud. „Peaks jõudma nii kaugele, et seda maad saaks hakata üles ehitama,“ ütleb Hirvesoo. Nõukogude Liit viis oma väed Afganistani 1979. aasta jõululaupäeval. See oli viga, millele järgnes kümme aastat õudust. Eesti oli Nõukogude Liidu osa. Seetõttu sattus ka Hirvesoo armeesse ning sõtta. Nõukogude Liit lahkus Afganistanist 1989. aastal ning kadus maailmakaardilt aastal 1991. Hirvesoo valis taasiseseisvunud Eestis sõduriameti. Afganistan aga ei kadunud. Esimest korda pöördus Hirvesoo Afganistani tagasi 2006. aastal, kui Eesti kompanii asus Helmandisse, riigi kõige ohtlikumasse piirkonda. Ohtudest hoolimata ei näi Hirvesoo muretsevat. Asi on lihtne. „Ma teenin kaitsejõududes. Kui üksus tuleb Helmandisse, tulen ka mina.“
(Paluu pahaan maahan, Heikki Aittokoski, HS, 18.4)

Ei mitään tappo-koneita

Esimene mulje rabab. Need on täitsa hullud: rassivad isetehtud jõusaalis, jooksevad mõne saja meetrist ringi ikka uuesti ning mängivad jalgpalli helikopteri maandumisplatsil. Sporditegemises pole iseenesest midagi halba, vastupidi, aga kui õhutemperatuur on kuskil vastiku ja väljakannatamatu vahepeal, siis mis mõtet on end piinata? See on eestlaste baas Wahid, umbes 400x100 meetri suurune miniuniversum, pisike 150 elanikuga eesti küla keset enamasti vaenulikku Helmandi provintsi Afganistanis. Wahidis elatakse keskaegses kõrgtehnoloogia reaalsuses. Keskaegses seetõttu, et ümberringi on savist müürid. Kõrgtehnoloogia reaalsuses sellepärast, et baas on täis kõrgtasemelist relva- ja sidetehnoloogiat. Eestis on viimasel ajal peetud kummalist arutelu selle üle, kas Eesti sõdurid on tapamasinad. Eesti sõduritega vesteldes polnud näha ühtki tõendit silmist kiiskava hävitamiskire kohta. Sõdurid teadsid täpselt, mida on tegemas ning mis reeglite alusel. Peamiseks eesmärgiks on kõigil loomulikult elus püsida, tapmata ilmaasjata, kuid tappes kindlalt, kui on vaja. Seetõttu kindlasti ka armutu tamp treeningutel. Helmandi oludes kaob vorm kiiresti ning see võib tähendada surma. Sport on ehk ka vahendiks oma vaimse vormi hoidmisel. Elu Wahidi-suguses paigas nõuab tugevat meelt. Kõik ei peagi kindlasti vastu. Kutsugem neid sõdureid siis näiteks ellujäämismasinateks.
(Ei mitään tappo-koneita, Heikki Aittokoski, HS, 17.4)

Clinton ylisti USA:n ja Viron liittolaisuutta

Venemaa hiilgas sellega, et ei osalenud Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel. Arvatakse, et põhjuseks on Eesti-Vene jahedad suhted. Atlandi tagant vulkaani tuhapilvi trotsides saabus aga Eesti sõber, USA riigisekretär Hillary Clinton. Clinton tõstis esile riikidevahelist liitlassuhet ning rõhutas, et artikkel 5 on ikka veel NATO alussammas. Eesti on artikkel 5 olulisusele tähelepanu juhtinud ka NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisel. Välisminister Urmas Paeti sõnul hõlmab artikkel 5 ka infosüsteemidele tehtud rünnakuid. Clinton tänas Tallinnas Eestit sõjalise panuse eest Afganistanis. Eesti pikaaegse sõbrana tuntud Clinton meenutas soojalt esimest visiiti Eestisse 1994. aastal. ”Järgmise visiidi ajal 2004 oli Eesti juba uhke NATO ja ELi liige. Nüüd on Eesti USA hinnatud liitlane,” ütles Clinton.
(Clinton ylisti USA:n ja Viron liittolaisuutta, Kaja Kunnas, HS, 23.4)

Viroon tarvitaan passi seuraavan viikon aikana

Alates laupäeva õhtust kontrollitakse Eesti piiril kõikide inimeste reisidokumente. Piirikontrolli teostatakse NATO välisministrite kohtumise tõttu kuni järgmise nädala reedeni. Eesti piirivalveamet kutsub üles piiriületuseks tavalisest rohkem aega varuma.
(Viroon tarvitaan passi seuraavan viikon aikana, Kaja Kunnas, HS, 17.4)

Kyydittäjän anteeksipyyntö

Nõukogude ohvitser Rudolf Sisask osales 1949. aastal Muhu saare elanike küüditamises Siberisse. Sel kevadel kahetses ta küüditamisi avalikult ning palus andeks. Küüditamises osalenud on varem tihti õigustanud oma tegusid käsu täitmisega. Muhu küüditamisi uurinud Andres Kahar Kaitsepolitseist ütleb, et Sisask oli julgeolekuteenistuse ohvitser, kes juhtis peale oma rühma kõiki nelja Muhus tegutsenud operatiivüksust. Julgeolekuteenistuse ohvitser valmistas küüditamised ette koha peal. Koos operatiivüksusega otsustas ta, kes kuulutatakse natsionalistiks või kes on süüdi Nõukogude Liidu vastases tegevuses. Küüditatutes äratab andekspalumine vastakaid tundeid. ”Olen kõik juba öelnud. See ei muuda midagi. Need kuriteod ei vanane,” ütleb Sisask telefonis ning ta hääl väriseb.
(Kyydittäjän anteeksipyyntö, Kaja Kunnas, HS, 26.4)

Viina vetää eläkeläisiä Viroon

Pensionärid erinevad teistest Eestis käivatest soomlastest muuhulgas selle poolest, et toovad Eestist rohkem kanget alkoholi kui kasvõi lastega pered. Soome Kaubandusliidu tehtud küsitlus näitab, et pensionärid kasutavad oma reisil teistest rohkem ka Eesti spa-, kultuuri-, arsti- ja apteegiteenuseid. Soomlased käivad Eestis kõige rohkem muidugi restoranides, kohvikutes ning kasutavad hotelliteenuseid. Samuti on nad avastanud spad, saunad, solaariumid ja iluteenused, mida kasutatakse puhkusel viibides üha enam. Eestisse reisimist määrab ikka veel alkohol. 80 protsenti turistidest toob Eestist Soome alkohoolseid jooke, pensionäride hulgas on protsent isegi natuke kõrgem. Ostureisid Eestisse tõrjuvad selgesti kõrvale Soomes tehtavaid sisseoste ning toovad Soome kaupmeestele kahju. Alkohol pole enam ainus peibutis, soome tarbijate pärast käib tihe võitlus ka Eesti teenusepakkujate hulgas.
(Viina vetää eläkeläisiä Viroon, Jarmo Aaltonen, HS, 16.4)

TURUN SANOMAT
Viro muistutti liittolaisuudesta

Eesti ja Tallinn said nädala teises pooles ebatavaliselt suure rahvusvahelise huvi osaliseks, kui Tallinnas toimus NATO välisministrite mitteametlik kohtumine. Kohtumiseks valmistuti kolm aastat. Vaatamata tuhapilve tekitatud ohule viidi siiani suurim Eestis toimunud rahvusvaheline kohtumine läbi peaaegu täismahus. USA riigisekretär Hillary Clinton pidi tõdema, et alates 1994. aastast, mil ta esimest korda Tallinnas viibis, on juhtunud palju. Eesti on iseseisev ELi ja NATO liige. Just seda Clintoni sõnumit tahavad maailmas levitada välisminister Urmas Paet ja Eesti riigijuhid. Kuigi kohtumisele olid kutsutud ka NATO partnerriigid, oli Venemaa esindatud madalamal tasemel. Osa analüütikutest on tõlgendanud seda nii, et Venemaale ei sobinud kohtumise toimumispaik. Ministrite kohtumise põhiteemaks tõusis oodatult Afganistan, arutati ka USA Euroopas asuva tuumarelva küsimust.
(Viro muistutti liittolaisuudesta, Juhtkiri, TS, 24.4)
 

KALEVA
Ulkomaiset rakentajat tulivat jäädäkseen

Värskeim tüli välistööjõu kasutamise pärast ehitussektoris tekkis Rovaniemis, kuhu Skanska tõi Eestist 40 töölist. Samal ajal on Lapis üle tuhande töötu ehitusmehe. Tüli viis nii kaugele, et Skanska töötajad streikisid üle Soome. Tüli näitab, et üks ELi põhivabadustest on ikka veel raskesti omaks võetav. Teisalt näitab see, et raha on isamaalisusest tähtsam. Hetkel on Soomes paarkümmend tuhat võõrehitustöölist – umbes sama palju kui töötuid soomlasi selles sektoris. Välistööjõudu kasutatakse ka edaspidi ning sellega tuleb harjuda. Tööjõu impordiga on seotud ka nähtusi, millega tuleb tegeleda: illegaalne tööjõud ning töötingimuste mittetäitmine.
(Ulkomaiset rakentajat tulivat jäädäkseen, Juhtkiri, Kaleva, 19.4)

Hiljaisuudesta tarinoiden jakamiseen

Viimastel aastatel on Soomes tekkinud Eesti ajaloo vastu uus huvi, seda lisaks Sofi Oksanenile suures osas ka tänu Imbi Pajule. Dokumentalist ja kirjanik Paju on kaardistanud Eesti vaikitud ajalugu. Seda teeb ta ka oma filmis „Soome lahe õed“, mis jutustab paralleelselt Soome Lotta Svärdi liikumisest ning selle sõsarorganisatsioonist Eestis, Naiskodukaitsest. Paju sõnul on teema suhtes olnud palju negatiivseid eelarvamusi. „Ka mulle räägiti neist inimestest kui fašistidest, kuid neid tundma õppides ei kohanud ma äärmuslasi.“ Organisatsioonide ajalugu uurides ei leidnud Paju ka sellist võimuvõitlust, mida Soome ja Eesti vahel mõnikord muidu on peetud. Film toobki esile rahvastevahelist õelikkust, sõprust ja jagamist. „Räägin lugusid naiste kaudu, mis loob teistsugust õhustikku võrreldes traditsioonilise ajalookirjeldusega. Naiste ajaloos tõusevad esile argikogemused ja empaatia, samuti vaenlase suhtes,“ ütleb Paju. Ajaloost tuleb tema sõnul rääkida. „Kui me ei jaga, kandub sõja koorem edasi järgmistele põlvkondadele ning võtab uusi vorme.“ Paju tahabki olla ühenduste loojaks. Selle kohta on ka julgustavaid näiteid: Paju romaan „Tõrjutud mälestused“ ilmus Eestis äsja vene keeles ning on saanud vene noortelt positiivset vastukaja.
(Hiljaisuudesta tarinoiden jakamiseen, Tero Vainio, Kaleva, 21.4)

Estonia-flyygelit valloittavat maailmaa

Tallinnas Kalamaja tehasehoones valmistatakse Eesti ehk kõige tuntumat ekspordiartiklit, Estonia klaverit. „On erandlik, et tiibklaver esindab oma nime kaudu riiki. Nii nagu Eesti on muutunud, on ka Estonia klaverist saanud täiesti teistsugune pill kui see kunagi oli,“ ütleb tehase omanik pianist Indrek Laul. Estonia tiibklaverid valmistatakse käsitööna. Kalamaja töökojas töötab umbes nelikümmend inimest, kes on oma oskused omandanud eelkäijatelt. Öeldakse, et Estonia kõla on pehme, isegi romantiline. Estonia ajalugu sai alguse juba 19. sajandil. Tol ajal tegutses Eestis paarkümmend klaverivalmistajat, kellest kuulsaim oli Ernst Hiis. Hiisi tiibklaver on praeguse Estonia prototüübiks. Estonia klaverite suurim turg on Põhja-Ameerikas, üle 90 protsendi Tallinnas valmistatud klaveritest jõuavad USAsse või Kanadasse. Indrek Laul ütleb, et tunneb isiklikult enamikku Estonia omanikke.
(Estonia-flyygelit valloittavat maailmaa, STT, Kaleva, 19.4)

Lääkkeet jäivät hyllylle Virossa

Eesti on üritanud liikuda infotehnoloogiat kasutavate riikide etteotsa. Areng on olnud aga künklik. Viimasel ajal on Eesti IT-revolutsiooni tabanud mitmed ebaõnnestumised. Uusima segaduse tekitas aastavahetusel kasutusele võetud digiretseptisüsteem. Esimene IT-alane äpardus jääb eelmise aasta sügisesse, kui sotsiaalministeeriumis käivitati poolikud IT-lahendused. Eestis kasutatava elektroonilise ID-kaardi kasutusprogrammi otsustati uuendada. Kui tarkvaraarendaja töö üleandmisega mõne päeva hiljaks jäi, lõpetas riik lepingu. Tarkvaraarendaja kaebas asja kohtusse ning asi seisab. Kuid nende komistuste kõrval on olnud ka häid asju. Eelmisel sügisel peetud kohalikel valimistel täitis 9,5 protsenti valijatest oma kodanikukohust probleemideta internetis. Tuludeklaratsiooni võib esitada digitaalselt ning Eestis asub NATO Küberkaitsekeskus. Infotehnoloogia areng sai hoo sisse Eesti iseseisvudes, kui läänest oli võimalik seadmeid hankida. Kui seadmed olid olemas, leidus ka oskusi.
(Lääkkeet jäivät hyllylle Virossa, Jorma Rotko, Kaleva, 24.4)

STT
Talouskriisi taannutti keskustelun Viron venäläisistä

Peaaegu iga kolmas Eesti 1,3 miljonist elanikust on venelane. Kolm aastat tagasi raputasid Tallinna venelastele tähtsa pronkssõduri teisaldamisplaanidest alguse saanud tänavarahutused. Tundub, et mälestus nendest on koos aja ja majandussurutisega tuhmunud. Venekeelse nädalalehe Den za Dnjomi peatoimetaja asetäitja Jevgenia Garanža ütleb, et Eestis peab olema venekeelne meedia, kuid see peab olema piisavalt kvaliteetne. Den za Dnjom on Garanža sõnul mõõdukas ja analüütiline. Aasta alguses oli lehelugejaid 44 000, lehe uuendatud veebiversiooni külastab päevas 50 000 inimest. ”Praeguses majandusolukorras ei saa öelda, et venelasi ja eestlasi puudutaksid erinevad teemad,” ütleb Garanža. Kuum teema on keelepoliitika. Pärast seda, kui halli passi omanikud said loa sõita viisavabalt nii ELi kui Venemaale, pole kodakondsuse puudumine enam teemaks tõusnud. Tundubki, et majanduskriis on summutanud Eesti venelaste olukorda puudutava arutelu. Rahapuudusel kaotati muuhulgas ka vähemusküsimusega tegelenud rahvastikuministri koht. Majandusraskused on proovile pannud ka Eesti venekeelse meedia. Den za Dnjomi edust hoolimata pidid eelmisel aastal tegevuse lõpetama kaks kakskümmend aastat tegutsenud venekeelset päevalehte. Venekeelne vähemus onjätkuvalt Vene meedia mõju all. Garanža sooviks, et eestlaste ja venelaste vahel eksisteeriks mingigi keskustelu. ”Probleem on selles, et mõlemad rahvusrühmad on harjunud käituma vähemusena. Hetkel ei kannata kumbki pool kriitikat ega oska teise suhtes suuremeelsust üles näidata.”
(Talouskriisi taannutti keskustelun Viron venäläisistä, Marjo Näkki, STT, 21.4)

SUOMEN KUVALEHTI
Viroa lyödään neuvostohistorialla

Suur Venemaa on Poolale järele andnud ning vähemalt osaliselt tunnistanud Katõni massimõrva. Väikest naabermaad pitsitatakse pronkssõduriga aga armutult. Kremli kampaania ulatub üllatavalt kunstigi. Kunstnik Kristina Norman muutis pronkssõduri kuldsõduriks. Norman on väitnud, et Eestis elab kaks erinevat ajalookäsitlust, mis ei saa kokku. Tõsi, kuid neil on suur vahe. Üks on rahvaste kogemus stalinismist ja okupatsioonist, teine aga propagandistlik legend. Norman väidab, et vene vähemus on Eesti ühiskonnast välja tõrjutud. Tegelikult on venelastel Eestis meediakanalid ja osalemisõigus. Vene poliitika muutub aga Eestis kergesti stalinistlikuks. Nõukogude mentaliteeti surutakse peale juba lapseeas. Sellest pääseb vaid siis, kui kuulutad end eestlaseks. Kelle huvides on venelaste muutmine stalinistideks? Venemaa loob Eestis viiendat kolonni ning selle tugevdamiseks kasutatakse kõiki ressursse.
(Viroa lyödään neuvostohistorialla, Jevgeni Krištafovitš, Suomen Kuvalehti, 16/2010)
 

KOUVOLAN SANOMAT
Viro ja Suomi nousevat yhdessä

Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula külastas Kouvolat. Pajula usub, et nii Soome kui Eesti majanduses on algamas tõusuperiood. Tõusumärke näeb suursaadik nii Eesti ekspordikasvus kui peaaegu olematus inflatsioonis. Pajula astub välja Eestist Soome läinud ehitusmeeste kaitseks, öeldes, et enamus Soomes töötavatest Eesti ehitajatest on kvalifitseeritud, vastutustundlikud ning Soome ettevõtjate leival. Pajula sõnul on Eesti majanduselu vähehaaval stabiliseerumas ning nüüd räägitakse isegi võimalikust euroga liitumisest. „Majandus toimib hästi, olgu siis euroga või ilma.“
(Viro ja Suomi nousevat yhdessä, Samu Gråsten, Kouvolan Sanomat, 22.4)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
СПАкойствие Балтики

Baltimaades võib lõõgastuda nii mere kui järvede ääres, vanades ajaloolistes linnades ja isegi lossides. Siinsetes SPA-keskustes aroomivannide abil korrastatud närvisüsteem ei saa kahjustada ka siis, kui tänavale astute. Juba siinne rahulik elurütm ravib. Hotellid ja raviprotseduurid on siin odavamad kui Lääne-Euroopas. Sealjuures on valik lai ja kvaliteet oivaline. Kohale jõuda on Venemaa Euroopa osa elanikel lihtne, keeleprobleeme ei teki. See on terviseravi puhul eriti oluline. Eestis on SPA-keskusi juba nii palju, et reisifirmad korraldavad lausa turneesid. Näiteks Tallinn ja saared. Pealinnas saab vanalinnas jalutada, küüslaugurestoranis einetada, orelit kuulata... lisaks tervisekeskusele. Saaremaa sobib väga hästi stressis vaevlevatele suurlinnaelanikele. Elu on siin veel aeglasem kui mujal Eestis, aasadel kasvavad metsikud orhideed (kas arvasite, et nende järele tuleb Malaisiasse sõita?), kohalik õlu on väga maitsev. Kui olete protseduuridest tüdinud, külastage Kuressaare lossi, tuulikuid, meteoriidikraatrit. Muuseas, ravimuda on siin oma mineraalide koostiselt rikkalikum kui Surnumere ääres.
(СПАкойствие Балтики, Юлия Смирнова, Комсомольская правда, 14.04)
 

ПАРЛАМЕНТСКАЯ ГАЗЕТА
Сланцевый газ против «голубого» топлива

Riigiduumas toimus ümarlaud „Põlevkivigaasi kasutuselevõtu väljavaated“. Ajendiks teated USAst, kus eelmisel aastal toodeti 40 miljardit kuupmeetrit põlevkivigaasi rohkem kui Venemaal. Ameeriklaste edu pani kihama ka Hiina ja Euroopa... Maailmas on alanud tõeline põlevkivibuum. Põlevkivi on külluses Venemaa naaberriikides, kes praegu tarbivad Vene maagaasi. Samas arvavad mitmed eksperdid, et kogu see kära võib olla kunstlik nagu börsimull, eesmärgiks Vene gaasi hinda alla tingida. Samas ei saa Euroopa sellele kütuseliigile kunagi täielikult üle minna, sest seal pole piisavalt puhtaid põlevkivivarusid, mis tagas põlevkivikütuse madalamat hinda.
(Сланцевый газ против «голубого» топлива, Алексей Журавлёв, Парламентская газета, 16.04)
 

ВЕДОМОСТИ
Сталинский проект: На пути к войне

9. mai pühade eel tuleks meeles pidada tänu tänapäeva ajaloolastele teadaolevaid fakte nõukogude juhtkonna kaootilisest ja heitlikust välispoliitikast Teise maailmasõja eel. Palavikulised taktikamängud domineerisid strateegilise mõtlemise ees, mis viis riigi peaaegu katastroofini. Nii lääs kui ka NSV Liit avasid hirmus Hitleri ees talle väravad, mis viisid maailmasõjani. Jätnud maha sõjaeelsed kaitstud piirid, hõivas NSV Liit alad, mille elanikkond oli vaenulikult meelestatud. Moskva sai sajad tuhanded vastased, kes olid valmis relv käes sissetungijale vastu seisma ja igat NSV Liidu vastast aitama. Ei maksa unustada ka seda, nõukogude kütus ja teras tagasid Saksa sõjamasina edu läänerindel kuni 1941. aastani.
(Сталинский проект: На пути к войне; Максим Трудолюбов/Павел Аптекарь, Ведомости, 16.04)

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Без языка. За полвека Россия потеряла двадцать наречий разных народов страны

Poole sajandiga on Venemaa kaotanud kuni 20 Venemaa rahvaste keelemurret. 16. aprillis tähistas Mordva küll Emakeelepäeva, kuid seda kurva alatooniga. Iga aastaga on vähem inimesi, kes valdavad ersa ja mokša keeli, aheneb nende kasutusala. Samasugune probleem on setudel Pihkvamail. 87 inimest Sigovo külas on nende viimane kants. Kuid kõigele vaatamata on setudel teiste Venemaa väikerahvaste ees üks eelis – neil on naabriks Eesti, kuhu võib alati ära sõita. Tatarlased, tšuvašid jt põlisrahvad aga on tõsiselt mures. Suurim probleem on emakeelne haridus. Aksioom – „pole keelt, pole rahvast“ – kehtib endiselt. Väikerahvad nõuavad parlamendi Rahvuste palati ning rahvuste ministeeriumi taasloomist, samuti FZ-309 määruse tühistamist, mille kohaselt kooliprogrammides ei tohi olla regionaalrahvuslikku suunitlust.
(Без языка. За полвека Россия потеряла двадцать наречий разных народов страны, Виктор Девицын, Российская газета, 16.04)
 

ПСКОВСКАЯ ЛЕНТА НОВОСТЕЙ
Будущее сето - новые сето

Asjaolu, et Eesti poolel elab tuhandeid setusid, Vene poolel aga vaid mõnisada, andis tõuke spetsiaalsele setu rahva toetamisele ja säilimisele suunatud regionaalsele arenguprogrammile Pihkva oblastis. Eesmärgiks on setu rahvatraditsioonide, keele ja tegevusalade alalhoidmine. On vaja luua olukord, kus noored tahaksid kohale jääda ning perspektiivis tuleks tagasi need, kes on läinud Eestisse. Probleem on selles, et juba nõukogude ajal jagas perekondi piir, noored läksid õppima Eestisse, sugulased peavad nüüd üksteise külastamiseks viisat taotlema. Võru- või Põlvamaal elavatel setudel on lihtsam, mujal elavatel keerulisem üle piiri pääseda. Petseris on olemas eesti kool, miks seal ei võiks setu keelt vaba ainena õpetada? Võiks luua lausa tehnikumi, kus õpetus toimuks eesti keeles. Kahjuks on Eesti poolel paremad tingimused noortele peredele, näiteks, hüpoteegi saamisel. On võimud sellele mõelnud? Siin rahvalaulude kuulamisest üksi ei piisa. Ei maksa unustada, et teisel pool piiri jälgitakse tähelepanelikult, mida me siin teeme. On olnud kulda, et kohe, kui massiteabevahendid esimest korda programmist teatasid, avaldasid mõned setu pered soovi tagasi kolida. Programmi projekt valmib juuniks, rakendub aga käesoleva aasta kolmandas kvartalis.
(Будущее сето - новые сето, Юрий Моисеенко, Псковская Лента Новостей, 17.04)
 

РБК DAILY
Ивангород тормозит

Jaanilinn pidurdab, Narva silla remondi tõttu järjekorrad pikad, venepoolse tollipunkti läbilaskevõime on langenud. Silda hakkab remontima Eesti pool. Autovedajad kurdavad, et enam pole jõudu ega tahtmist piiriüleseid vedusid korraldada. Anonüümsetest allikatest saime teada, et Vene toll pidurdab sihilikult Jaanilinnast Peterburisse suunduvate veokite voogu, et vältida veokite ülemäärast koondumist Peterburi tollipunktides. Kaks neist suleti märtsikuus seoses tollipunktide riigipiirile lähemale üleviimise programmiga.
(Ивангород тормозит, Андрей Жуков, РБК daily, 21.04)
 

РОССИЯ В ГЛОБАЛЬНОЙ ПОЛИТИКЕ
Еврозона на виражах кризиса

(Moskva riikliku rahvusvaheliste suhete instituudi (MGIMO) Euroopa integratsiooni kateedri juhataja, majandusteaduste doktor O. Butorina põhjalik analüüs ELi majandusest, Kreeka probleemist ja üldisest majanduskriisist.) Praegune majanduskriis Euroopas on pärastsõjaaegsetest raskeim. Stabiilsus- ja kasvupakti täidavad vaid kuus riiki – Skandinaaviamaad, Eesti, Luksemburg ja Bulgaaria. Mahajääjate ja saamatute silt on küljes Lõuna-Euroopa riikidel ja ka Iirimaal juba alates 1990. aastatest. Nende koondnimetuseks on (riikide eesnimetähtede järgi) poliitiliselt ebakorrektne PIGS. Võlgadesse upub ka Suurbritannia. Paradoksaalsel moel soodustab just euro eurotsooniriikide fiskaalset ohjeldamatust. Euro on endistest rahvusvaluutadest tugevam, euroturg rahvusturgudest likviidsem. Siit ka julgem kulutamine ja laenamine. (Autor teeb põhjaliku tagasivaate Maastrichti leppe nõuetele ja nende täitmisega seotud raskustele.) Olles läbi kamminud kõikmõeldavad uued variandid, naaseb EL vana kasvu- ja stabiilsuspakti juurde. Jääb vaid selgusetuks, kuidas reanimeerida pakti pärast 2005. aasta reforme. Kui see ime juhtubki, siis on initsiaatoriteks Euroopa Komisjon või vastutust kandev kitsas riikide grupp.
Kas Kreeka väljaheitmine eurotsoonist oleks mõeldav? Teoreetiliselt küll, kuid praktikas oleks see peaaegu teostamatu. Kui see juhtukski, hakataks spekuleerima euroga seotud rahvusvaluutade fikseeritud kursi vastu (Taani ja Eesti kroon, Leedu litt, Läti lat, Bulgaaria lev). Eurotsooni hüpoteetiline lagunemine kutsuks esile tema finantsurgude desintegratsiooni. Praegugi ei suuda Euroopa kapitaliturud, erinevalt kaupade, teenuste ja tööjõu turust, tõusta oma näitajatelt USA tasemeni. Samas tagaks investeerimisressursside efektiivsem jaotamine ELis Euroopa majandusruumi suurema konkurentsivõime. Käesoleval sajandil aga on ELi osa maailmamajandusest kahanenud 25%-lt 21%-le, olles võrdne Aasia arenguriikide osaga. Eurotsooni lagunemine või ümbergrupeerumine ei jätaks ELile vähimatki šanssi osaleda adekvaatselt maailma konkurentsivõitluses.
Võib eeldada, et eurotsooni väljumine kriisist saab olema pikk ja raske seoses struktuursete probleemide ja rahvusvahelise konkurentsisurvega. Liikmesriikides kasvab eelarvedefitsiit ja riigivõlg, see takistab omakorda eurotsooni laienemist. Erandiks võib olla vaid Eesti, kes on suutnud, vaatamata kriisile, säilitada riigi finantsilise ja rahvusvaluuta stabiilsuse. Euro stabiilsusele sise- ja välisturgudel võib mõjuda halvasti erinevate ELi juhtimisstruktuuride ja Euroopa keskpanga tegevuse nõrk koordineeritus. Kui õnnestuks liikmesriikide majanduspoliitika üle kehtestada rangem kontroll, oleks risk väiksem. Praegune Kreeka kriis näitas veelkord, et rasketel hetkedel võtavad otsuseid vastu vaid mõnede Euroopa suurriikide liidrid. Uued liikmesriigid peaaegu sõna ei võtagi. Kas tendents võimu kontsentreerumisele Euroopa Komisjoni kätte ning telje Berliin-Pariis tugevnemisele stimuleerib ELi poliitilist integratsiooni, jääb esialgu lahtiseks.
(Еврозона на виражах кризиса, О.В. Буторина, Россия в глобальной политике, nr 2-2010)

KANADA AJAKIRJANDUS

WINNIPEG FREE PRESS
Vivid picture of Estonia during war, dictatorship

Auhindadega pärjatud romaan „Puhastus“ kujutab dramaatiliselt elu Eestis Nõukogude võimu all. Romaani autor Sofi Oksanen maalib Eesti maast ja inimestest elava pildi. Ta põimib loosse universaalsed teemad nagu armastus, eraldatus, poliitiline ebastabiilsus, haarates lugejaid raamatu algusest kuni üllatava lõpuni. Oksanen ei kohku tagasi vägistamise, piinamise või mõrva kirjeldamisest, kuid toob sisse ka tundelisi hetki, andes ajaloolistele faktidele inimliku näo.
Oksanen on päritolult pooleldi eestlane, pooleldi soomlane. Kuigi ta kasvas üles Soomes, on ta armastus Eesti maa ja inimeste vastu ilmselge. Tema romaani lugeja võib peaaegu tunda karjamaade lõhna, kuulda linnulaulu ja näha, kuidas loomad ja taimed kasvavad.
Romaan „Puhastus“ avaldati esmakordselt 2008. aastal Soomes. See võitis kaks Soome kirjandusauhinda, Finlandia ja Runebergi auhinna. Novembris antakse „Puhastusele“ ka Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind 2010.
(Vivid picture of Estonia during war, dictatorship, Carol Hussa Harvey, Winnipeg Free Press, 24.4)

POOLA AJAKIRJANDUS

RZECZPOSPOLITA
Estoński klan dyrygentów

Artikkel Poola ajakirja Rzeczpospolita kultuuriuudiste osas, mis on pühendatud Paavo Järvile.
Paavo Järvi pakub Varssavis hämmastavaid interpreteeringuid kõigile Beethoveni sümfooniatele. Järvi on Ameerika kodakondsusega eestlane, kes hiljuti tähistas oma 47. sünnipäeva. Juba aastaid on ta reisinud USA ja Euroopa vahel, kuna töötab pidevalt kolme orkestriga: Cincinnatis, Frankfurdis ja Bremenis. Juba mõnda aega tuleb ta rõõmuga ka kodulinna Tallinnasse. Sügisel saab Järvist Pariisi Orkestri muusikaline juht.
Juba esimese kontserdiga Deutsche Kammerphilharmonie Bremeni muusikutega võitis Paavo Järvi Poola publiku südamed ning tõestas, et Beethoveni sümfooniates on võimalik leida uusi toone, et neid saab esitada suurema temperamendiga ja avastada seejuures palju kauneid detaile.
Pole üllatav, et Paavo Järvist sai dirigent. Tema isa, Neeme Järvi, on maailmakuulus dirigent, noorem vend Kristjan ja onu on samuti dirigendid. Muusikaline haridus oli Järvide perekonnas iseenesest mõistetav nagu lugemine ja kirjutamine. Paavo õppis esmalt trumme, kuid kui sõbrad palusid Paavol end kontserdil juhatada, tundis ta ära oma tegeliku kutsumuse.
Paavo Järvi austab väga oma isa, kes on tema jaoks autoriteet. Mõistagi kuulevad nad muusikat erinevalt, kuid see ei põhjusta tülisid ja nad ei võistle teineteisega. Muidugi esinevad ka põlvkondade vahelised erinevused. Neeme Järvi sündis 1937. aastal ja teab oma kogemusest 20. sajandi traagilisemaid sündmusi. 1980. aastal emigreerus Neeme Järvi oma perega USAsse, Paavo oli siis 17-aastane.
Paavo Järvi töötab Euroopas ja USAs ning näeb ka erinevate kontinentide orkestrite erinevusi. Tema sõnul on ameerika orkestrid helis täiuslikud, kuid nad ei esita dirigendile küsimusi, mida peaks küsima. Eurooplased tahavad kõigest aru saada. Tehniliselt on ameeriklased võitmatud, kuid nad ei tunneta tegelikult Euroopa kultuuri. Nende jaoks on see nagu võõrkeel. Seda võib vallata, kuid see pole suhtlemise, mõtlemise ja tunnete väljendamise loomulik viis.
(Estoński klan dyrygentów, Jacek Marczyński, Rzeczpospolita, 1.4)
 

TŠEHHI AJAKIRJANDUS

HOSPODARSKE NOVINY
Estonsku pomáhá v krizi i vidina eura

Mõneti kurvalt vaatas Indrek Vimberg Tallinna äärelinnas asuva endise nõukogudeaegse masinaehitustehase vana, 50-ndatest aastatest pärit tellistest hoone poole. Sellest sai viimastel aastatel Eesti moodsa infotehnoloogia sektori keskus. “Kriisi tõttu, mis avaldas mõju eelkõige ehitustegevusele, peatusid investeeringud,“ ütleb Vimberg ja osutab lagunevale kõrvalhoonele, mis meenutab suurt rehealust. „Meil on aga juba esimene pääsuke kohal - üks investor alustab rekonstrueerimistöödega.“
Endised masinaehitustehased muutusid moodsateks, kuid vanas kuues põhjamaises stiilis hooneteks. Need on IT sektori arenduskeskused, millega Eesti sai kuulsaks ning mille abil püüab leida teed kriisist välja. Kriis oli avatud Eesti majandusele raskeks löögiks – eelkõige ehitus- ja kinnisvarasektoris. Tänu varasemate aastate ettenägelikule poliitikale pole Eesti sellistes raskustes kui naabermaa Läti. Parematel aastatel kogus Eesti reserve peaaegu 10% SKT ulatuses, täidab Maastrichti kriteeriumid, ning just seetõttu võttis sellel aastal suuna eurotsooniga liitumisele. Vaatamata eelmise aasta SKT langusele on tänavu oodata mõõdukat kasvu, kuigi 2006. ja 2007. aasta rekordid ei kordu ekspertide hinnangul veel niipea.
Vaateaken
Vimberg on IKT Demokeskuse juhataja. Keskus on Eesti infotehnoloogia sektori vaateaknaks, mis hämmastab külalisi mitte ainult väljatöötatud e-riigi süsteemiga, vaid ka erinevate praktiliste lahendustega, mida pakuvad kümned väikesed, paindlikud ja aktiivsed Eesti firmad. „ Meil on suur tööpuudus -14%, kuid IT-valdkonnas pole küllaldaselt spetsialiste,“ ütleb Vimberg.
Oma tulevikku näeb Eesti kindlalt suunaga loomelisusele ja lisandväärtusele. Pärast euroga liitumist tulevad päevakorda järgmised suured reformid – hariduses ja kohalikes omavalitsustes. Esimene neist peaks eestlasi paremini ette valmistama tänapäeva maailma väljakutseteks, teine peaks ekspertide arvates tähendama riigi jaoks säästu ja vähendama kohalike omavalitsuste arvu.
Investorite kohalemeelitamine
„Püüame välisinvesteeringuid ligi meelitada näiteks suurte ettevõtete infotehnoloogia- või arendusosakondadesse,“ ütleb Maria Alajõe, EASi (Tšehhis vastab sellele Czechtrade) juhatuse liige. „Meie riik on väike, mistõttu me ei saa luua tööjõumahukaid ettevõtteid. Seega tingib meie tuleviku mitte valik vaid vajadus.“
Sama seisukohata jagavad ka sellise traditsioonidega tööstusharu nagu tekstiilitööstuse juhid. Raske on konkureerida Aasia toodanguga, kuid see on võimalik. „Investeerime moodsasse tehnikasse ja viimasel ajal näeme, et kliendid asetavad suuremat rõhku sellistele väärtustele nagu vastutus elukeskkonna ees või töötajate töötingimused,“ ütleb Vahur Roosaar, Pärnus asuva Wendre tehase juhataja. Seal valmistatakse suurte ülemaailmsete kaubanduskettide jaoks patju ja tekke. Juhataja sõnul tunnetasid ka nemad kriisi – olid oma klientide survel sunnitud vähendama kasumimarginaale.
Nüüd näevad suures tööpuuduses ka eelist. „Aastani 2007 kasvasid palgad tohutult, nüüd palgad langevad ja meil on suurem valikuvõimalus. Vaatamata sellele on palgad meie tehases üle Eesti keskmise,“ ütleb Roosaar ja osutab uhkelt moodsale tootmisliinile, kus töötajate ülesandeks on vaid tekkide lõplik viimistlus ja pakkimine. Tema ettevõte, mis kuulub eesti juurtega rootslasele, on viimasel ajal üsna palju ka ise investeerinud, näiteks Poolas osteti tehas.
Euro ei tekita emotsioone
Eestlaste seas on kriisist põhjustatud stressi tunda hulga vähem kui lätlaste seas.
Vaadates statistikat hakkasid eestlased palju rohkem säästma ning nende palgad ei alanenud riigi- ja erasektoris nii drastiliselt nagu Lätis.
Eesti riigiteenistuja kaotas keskmiselt 10-15% palgast, kuid hoiused suurenesid 25%. Läti riigiteenistujatel alandati palka 30-40% võrra.
Euro kasutuselevõtt ei tekita suuri emotsioone. Eesti kroon on nimelt pikalt seotud euroga ning paljud ettevõtted arveldavad paralleelselt eurodes. Eestlased rõõmustavad uue vääringu üle, kuid tundub, et neis on ka elutervet skepsist. Võtavad seda kui kaitset mõnede globaalsete mõjude eest, kuid mitte kui ravimit kõige vastu.
„Euro kasutuselevõtu mõjusid ei saa üle hinnata. Oleksin ettevaatlik väites, et siia hakkavad äkitselt voolama suured investeeringud,“ ütleb Eesti Panga asepresident Märten Ross. „Ning eelkõige pole euro kaitsekilbiks ettevõtete juhtide halbade otsuste vastu.“
Eesti kasv
SKT: alla ja üles
Eesti SKT langes eelmisel aastal 14%. Täiesti juhuslikult on sama suur ka praegune tööpuuduse määr. Nüüd hakkavad tekkima ka elavnemise tundemärgid. Eesti rahandusministeerium eeldab positiivset kasvu selle aasta teisel poolel ja seda aastases võrdluses.
Lootused suurenesid
Eesti lootused pääsemaks järgmisel aastal eurotsooni kasvasid. Riigi eelarvepuudujääk oli eelmisel aastal 1,7% SKT-st, seega euro kasutuselevõtuks kehtestatud 3%-lise piirmäära sees. Eelarvepuudujäägi kriteeriumi pelgas Eesti enim.
Tee eurole
Ainsaks kriteeriumiks, mida Eesti peab nüüd tähelepanelikult jälgima, on inflatsioon. Eurotsoon hindab Eestipoolset Maastrichti kriteeriumite täitmist 12. mail. Lõplik euroga liitumise otsus tehakse enne juuli keskpaika. Eesti eurole ülemineku plaan on riigiasutustel juba valmis, sest juba varem, aastal 2005, oldi sarnasele otsusele lähedal.
Eestlased säästavad
Statistika andmetel hakkasid eestlased palju rohkem säästma. Ainuüksi riigiametnikud kaotasid palgas 10 kuni 15 protsenti. Sellele vaatamata on Tallinna turg jäänud meelisostupaigaks.
(Estonsku pomáhá v krizi i vidina eura, Martin Ehl, Hospodarske noviny, 20.4)
 

TÜRGI AJAKIRJANDUS

TODAY’S ZAMAN
Estonian president recalls judicial reform was not easy

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves selgitab, kuidas riigil õnnestus üle saada kohtusüsteemide jäigast vastuseisust reformidele ning räägib tugevast toetusest EL-iga ühinemisele kogu poliitilise spektri ulatuses. Ilves, jättes kõrvale tänase Euroopa geograafilised piirid, ütleb nii: „Mulle on vastumeelt nägemus [Euroopast kui] Lääne-Euroopast Charlemagne’i Euroopas, katoliiklikust Euroopast, Lääne- ja kristlikust Euroopast.“ Artikli tõlge Presidendi kodulehel:
http://www.president.ee/et/meedia/intervjuud.php?gid=137176
(Estonian president recalls judicial reform was not easy, Abdullah Bozkurt, Today’s Zaman, 14.4)
 

EU must accept Turkey's membership, Estonian president

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul peab Euroopa mõtlema Türgi liitumisele ELiga globaalsest ja strateegilisest vaatenurgast ning Türgi liikmesuse heaks kiitma. Ühisel pressikonverentsil Ankaras Türgi presidendi Abdullah Güliga ütles Ilves, et tal on hea meel olla Türgis. „Suhted Türgi ja Eesti vahel algasid pikka aega tagasi. Türgi tunnustas Eestit Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal ning on alati Eestit toetanud,“ sõnas Ilves. „Türgil on õigus olla ELis. Eesti ülikoolides õpetatakse türgi keelt ja kultuuri. On väga oluline, et kahe riigi kodanikud üksteist tundma õpiksid. Eestlased käivad Türgis turismireisidel ning me ootame Eestisse ka Türgi reisijaid.“
(EU must accept Turkey's membership, Estonian president, The Anatolia News Agency, Today’s Zaman, 16.4)
 

WORLD BULLETIN
Estonian president says supports Turkey's EU bid

Eesti president toetas Türgi soovi liituda ELiga. Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul poleks EL ilma Türgita täielik. Türgis ametlikul visiidil viibiv Ilves tänas Türgit Eestile antud toetuse eest NATOga liitumise eel. Türgi-Eesti suhetele keskendunud seminaril Ankara Bilkenti ülikoolis rääkis Ilves Türgi ja Eesti heast koostööst. Visiidi käigus toimusid kohtumised Türgi presidendi, parlamendi esimehe ja peaministriga.
(Estonian president says supports Turkey's EU bid, Wolrd Bulletin, 17.4)
 

HÜRRIYET DAILY NEWS
Estonian president supports Turkey's EU bid

Türki saabunud Eesti presidendi sõnul peab Euroopa Liit Türgi liikmesust käsitlema kui globaalset strateegilist küsimust. Presidentide kohtumisel oli lisaks Türgi ja Euroopa Liidu suhetele kõne all ka Küprose küsimus.
(Estonian president supports Turkey's EU bid, Hürriye Daily News, 16.4)
 

INDIA AJAKIRJANDUS

TRAVEL
Unfiltered contrasts

Artikli autor Prakash Dubey on teel Tallinnast Tartusse.
Võimalus külastada tuhande aasta vanust linna on põnev. Rikka ajalooga Tartu on segu erinevatest stiilidest ja kultuuridest. Tartu on üpris vähetuntud linn, kuid pakub külalisele palju toredaid üllatusi. Linna moto on „Tartu - heade mõtete linn“. Armusin Tartusse esimesest silmapilgust. Kaht Eesti suuremat järve ühendav Emajõgi voolab läbi linna, peegeldades kirjute puulehtede ja omapäraste majade ilu. Tartu on pisike, siin on vaid 100000 elanikku, kellest suure osa moodustavad üliõpilased. Vaatamisväärsused on koondunud ajaloolisse vanalinna ja selle lähiümbrusse. Parimaid asju Tartu juures ongi tema haaratavus – jalutuskäiguga saab olulisematest kohtadest hea ülevaate. Kümne minutiga jõuame hotellist Raekoja platsile. Kõik on väga puhas ja korras. Igal aastal korraldatakse siin üritusi, selgitamaks inimestele, kui tähtis on keskkonnahoid ja looduskaitse. Antakse ka näpunäiteid prügiprobleemide lahendamiseks. Oleks ometi ka Indias midagi samalaadset! Vabatahtlikena tegutsevad neil üritustel noored ja meie järelkasvul oleks sellest kogemusest paljugi õppida. Raeplatsil võib näha ka huvitavat arhitektuurilist kontrasti – hooned platsi põhjapoolses servas on neoklassitsistlikud, lõunaservas aga Stalini-aegsed. Õigupoolest teevadki just kontrastid selle paiga tõeliselt mõnusaks.
Linna tähtsaim asutus on kindlasti ülikool. Tartu ülikool on vanim ja suurim Eestis ning arvestatav teadus- ja haridusasutus terves regioonis. Ülikooli botaanikaaed on lihtsalt võrratu. Oma parimad tulbifotod sain siinsetelt peenardelt! Mõnusalt puu varjus pikutades tunned end kui Eedeni aias.
Artikkel tutvustab ka Tartu ajalugu.
(Unfiltered contrasts, Prakash Dubey, Travel, 8.4)