Eesti välismeedias 8.-14. aprill 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSE AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
TŠEHHI AJAKIRJANDUS
JAAPANI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

FOREXYARD
Estonia reassures on euro after March inflation jump

Euroga liitumist ootava Eesti tarbijahinnad kasvasid märtsis ootamatult palju. Kuigi on kinnitatud kõikide Maastrichti kriteeriumite täitmist, võib hoogu koguv inflatsioon osutuda riskiks eurole. Vastavalt Statistikaameti andmetele kasvasid märtsis hinnad võrreldes aasta taguse ajaga 1,7 protsendi võrra. Näitaja on oluliselt kõrgem analüütikute oodatud 0,3 protsendist ja vastupidine tendents hindade 0,1protsendisele kahanemisele veebruaris. Hinnatõusu põhjusena tuuakse välja kiiresti kasvanud kütusehinnad ning kõrged värske puu- ja köögivilja hinnad. Rahandusministeerium märtsikuu numbrites ohtu ei näe, rõhutades, et kaheteist kuu harmoniseeritud näitaja oli hinnanguliselt -0,7 protsenti, mis on oluliselt madalam, kui euro kriteeriumiks olev võrdlusindeks. Keskpanga hinnangul näitab märtsi statistika avatud majandusega kaasnevat hindade kõikumist. Majanduse kahanemist arvestades on jätkuvad kohanemised hindades hädavajalikud.
(Estonia reassures on euro after March inflation jump, Reuters, Reporting by David Mardiste, Forexyard, 10.4)
 

RISK.NET
Estonian bidding area paves the way for integration of Baltic power markets

Põhjala energiaturu Nordic Pool Spot osalised tervitavad Eesti liitumist ühtsesse kauplemisalasse. See sündmus on osa plaanist integreerida Baltimaade elektrienergia tootjad ja tarbijad ühtsesse Euroopa turgu. Ühtse energiaturu loomine on Euroopa Komisjoni initsiatiivil algatatud Läänemere energiaühenduste kava (BEMIP - Baltic Energy Market Interconnection Plan) tulemus. Eelnimetatud kava võimaldas kaabli Estlink rajamise ja on seeläbi suurendanud Balti regiooni energiajulgeolekut.
(Estonian bidding area paves the way for integration of Baltic power markets, Katie Holliday, Risk.net, 7.4)

USA AJAKIRJANDUS

PC WORLD
Think Tank in Estonia Ponders War in Cyberspace

Kui üks riik teise suunas raketi saadab, on kallaletungijat lihtne kindlaks määrata. Küberrünnaku puhul ei ole agressor nii lihtsalt tuvastatav ja traditsioonilise sõja reeglid päriselt ei sobi. Samal ajal kui riigid arendavad üha enam oma küberkaitset ja –rünnet, uurib Eestis asuv mõttekoda seadusandlikke küsimusi ja põhimõtteid seoses konfliktidega küberruumis.
Kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse teaduri Rain Ottise sõnul on üks olulisi küsimusi, kas neid kokkupõrkeid on sobiv nimetada „kübersõjaks“ või „küberkonfliktiks“. Kuigi mitmed riigid on kogenud tõsiseid küberrünnakuid, ei ole meil ühtki head näidet tõelisest kübersõjast. Ottise sõnul püütakse erinevust selgitada ka formaalsemalt, et iga rünnakut ei defineeritaks kohe kübersõjana. Küberrünnaku defineerimine on ka üks teemadest keskuse 2010. aasta juunis toimuval küberkonflikti konverentsil. Keskuse teadurid osalevad töögrupis, mis uurib relvastatud konflikte puudutavaid seadusi, et teha kindlaks, kuidas tõlgendada küberrünnakuid. Sõjandusalane seadusandlus, mida hõlmavad rahvusvahelised lepingud – osa neist üle saja aasta vanad – käsitlevad muuhulgas küsimusi: kas riik võib minna sõtta ja mis on sõjas seaduslik. Töögrupp kirjutab lõpuks käsiraamatu, kuidas küberkonflikt olemasolevatesse sõjaseadustesse sobitub.
Keskus uurib ka, kuidas külma sõja aegsed terminid nagu „heidutus“ küberruumi sobivad. USA esindaja küberkeskuse juures Kenneth Geersi sõnul mõiste heidutus ei sobitugi. Üks probleeme seoses heidutusega on vaenlase kindlakstegemine. Geersi sõnul on küberruumis väga lihtne end peita. Heidutuse põhialused on suutlikkus, teabeedastus ja usutavus. Küsitav on ka see, kas füüsiline vastus, näiteks pommitamine, on seaduspärane. Ründajale tuleb vastata, kuid küberruumis seda garanteerida ei saa. Geers uurib ka, kuidas 1997. aasta keemiarelvade keelustamise konventsiooni relvastuskontrolli mudelina küberruumi puhul kasutada saaks.
(Think Tank in Estonia Ponders War in Cyberspace, Jeremy Kirk, IDG News Service, PC World, 7.4)
 

Estonia Readies for the Next Cyberattack

2007. aasta aprilli küberrünnakud lõid rivist välja Eesti panganduse, meedia ja valitsuse internetilehed. Eestis tehakse 90 protsenti rahalistest ülekannetest Internetis ja 70 protsenti inimesi esitab elektroonse tuludeklaratsiooni – niisiis mõjutas see juhtum 1,3 miljoni elanikuga Eestit tugevalt. Samal ajal olid Tallinna tänavatele kogunenud vene rahvuslased, kes protestisid valitsuse otsuse vastu teisaldada nõukogude sõjamonument. Kaitseminister Aaviksoo, kes juhtis riigi vastamist ründele, ütleb, et küberründajad lootsid sellise ajastusega jätta mulje nagu Eesti valitsus ei suudaks olukorda kontrollida. Julgeoleku analüütikud vaidlevad, kas Eestis toimunu oli ikka kübersõda ja Aaviksoo sõnul on see siiani lahtine. Kas Eesti on sellest alates midagi õppinud säärase sõjapidamise kohta? Loomulikult. Aaviksoo sõnul saaks riik teha palju rohkem, et valmistuda järgmisteks suuremateks küberrünnakuteks, mis paratamatult tulevad.
IDGNS: Kui tähtis on küberkuritegevuse lahendamisel rahvusvaheline koostöö?
Aaviksoo: Ma arvan, et see on eriti tähtis. Ilma selleta ei suuda me midagi saavutada. Koostöö ei pea olema 100 protsenti, et kõik riigid osalevad. Kuid ilmselgelt peavad enamus riike koostööd tegema ja muutma elu üha keerulisemaks nende jaoks, kes tahavad süüdi mõistmise eest kõrvale põigelda.
IDGNS: Kas teie naabrid olid küberrünnakute ajal koostöövalmid?
Aaviksoo: Kahjuks mitte Venemaa. Nad andsid ametlikke vabandusi, et neil puuduvad vastavad seaduslikud kokkulepped küberkuritegevuse uurimiseks.
IDGNS: Eestit tuuakse niisuguste rünnete puhul alati näiteks. Mis on kõige tavalisem strateegiline viga, mida teised riigid teevad seoses küberrünnakutega?
Aaviksoo: Ma arvan, et suurim probleem on üldsuse teadlikkuse puudumine kõige laiemas mõttes. Ilma üldsuse teadlikkuse ja kaasamõtlemiseta kipuvad poliitikud ohte alahindama. Demokraatlikus ühiskonnas vastatakse sellele, mida inimesed paluvad teha. Vajatakse lihtsalt meeldetuletust, mis Eestis juhtus. Ja ka Eestis ei oska me võibolla 2007. aasta sündmustest saadud kogemusi täiel määral kasutada. Kuna see toimus kolm aastat tagasi, arvatakse, et ehk liialdati tookord, võibolla polnud see juhtum tõsine. Inimesed on väga praktilised ja peavad tegelema paljude reaalsete probleemidega. Kui nad küberruumist tulenevat ohtu ei näe, ütlevad nad, et võibolla seda polegi. See on psühholoogiliselt mõistetav, kuid me ei või ohtusid alahinnata.
IDGNS: Kui suur on tõenäosus, et 2007. aasta juhtum kordub?
Aaviksoo: Ma ütleksin, et 100 protsenti. Kindlasti mitte järgmise viie aasta jooksul. Mitte tingimata Eestis, võibolla mõnes teises riigis. See sõltub paljudest asjaoludest ja tavaliselt pole tegu üksikjuhtumiga. Igal juhul on tegu kasvava tähtsusega lahinguväljaga.
(Estonia Readies for the Next Cyberattack, Robert McMillan, IDG News Service, PC World, 7.4)
 

KSDK.COM
Mystery still surrounds Estonian village's boiling witch's well

Tuhalas asuvat nõiakaevu ümbritseb jätkuvalt saladuseloor. Eesti üht suurimat loodusimet maksab külastada just praegu, aprillikuus. Sajad inimesed võtavad ette teekonna Tuhalasse, et oma silmaga kaeda, kuidas vesi kaevus „keeb“. Mõistagi ei ole tegu keemisprotsessiga, vaid vesi tõuseb üle kaevu äärte, luues mulje keemisest. Paljud mõistatavad, mis on selle harukordse fenomeni põhjuseks ja miks saab seda näha vaid kord aastas. Teadlaste selgitusel põhjustab ebahariliku loodusnähtuse lume ja jää sulamisel tekkiv tulvavesi, mis voolab Tuhala maa-aluses jões. Kui kevadise suurvee hulk jões muutub nii suureks, et vesi hakkab otsima maa alusest kitsikusest väljapääsu, tekibki kaevu keemise efekt. Vee väljasurumise kiirus võib ulatuda kuni 25 gallonini sekundis. Kohalikud elanikud teadlaste selgitusega ei lepi, nad usuvad, et kaevu ümber on väga tugev energiaväli, mis ei pane mitte üksnes vett kaevust välja voolama, vaid sel energial on ka tervistav jõud, mis koondub lähedalasuvaisse puudesse ja kividesse.
(Mystery still surrounds Estonian village's boiling witch's well, RTV, ksdk.com, 10.4)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE INDEPENDENT
Nearly all Estonia's taxpayers file returns via net

Vastavalt Eesti Statistikaameti infole täideti 92 protsenti 2009. aasta tuludeklaratsioonidest elektrooniliselt. Statistikaameti esindaja sõnul on avalike teenuste IT lahendused väga olulised, sest aitavad tõsta teenuste mugavust ja kättesaadavust ning hoida kokku kulusid. Nimetuse „e-stonia” saanud Eesti on tuntud oma kõrgtehnoloogiliste lahenduste, e-valitsuse ja elektrooniliselt ligipääsetavate avalike teenuste poolest. Ülemaailmne majanduskriis tabas riiki raskelt, SKP kahanes 2009. aastal 14,1 protsenti.
(Nearly all Estonia's taxpayers file returns via net, Afp, The Independent, 10.4)
 

THE DAILY TELEGRAPH
Tallinn Music Week, Tallinn Estonia, review

Neljapäeva hilisõhtu Tallinnas, britid on äsja saabunud. Tallinn Music Week’il esinevad bändid, millest keegi midagi kuulnud ei ole. Ja pole ka ime, arvestades meie teada-tuntud armastust võõrkeelte vastu. Mustpeade Majas esineb Maria Minerva. See on tema esimesi ülesastumisi ja seda on tunda. Maria vokaal on vaikne, kiitsakas kutt laptopi ja süntesaatori taga suurendab pinget veelgi. Vahest on see taotluslik? Lõpupoole läheb ladusamaks ja solist leiab ennast. Paljutõotav kraam, ühesõnaga. Kes järgmisel päeval jalutama jõudsid, võisid tutvuda Tallinna põneva arhitektuuriga. Eesti on olnud okupeeritud Saksamaa, Taani, Rootsi ja Nõukogude Liidu poolt ning seda võib näha ka siinses linnapildis. Mere ääres laiutab Moskva olümpiamängudeks ehitatud Linnahall, kunagine populaarne kontserdipaik. Hoone mahajäetud välimus räägib hoiakust tolle aja pärandisse. Viimase kontserdipäeva tipphetkeks oli avara, kinemaatilise kõlapildi ja jõulise harmooniakäsitlusega duo Opium Flirt & Andres Lõo. Nende kõrgel tasemel live-esinemine oli elamus, millesarnast Suurbritannia suvistel muusikafestivalidel edukalt vältida on õnnestunud.
(Tallinn Music Week, Tallinn Estonia, review, Huw Nesbitt, The Daily Telegraph, 7.4)
 

DAZED DIGITAL
Tallinn Music Week

Kui kivid saaksid rääkida, siis keskaegsed varemed Tallinnas kisendaksid meeleheitest sajandeid kestnud sõja pärast. Kirde-Euroopas asuvat Eestit on vallutanud pea kõik ümbritsevad riigid. Peale sõda Nõukogude Liitu kuulunud Eesti taastas oma iseseisvuse vähem kui 20 aastat tagasi. Iseseisvumisest saati on Eesti püüdnud taastada oma identiteeti Põhjamaa rahvana. 19. sajandil võttis Eesti rahvuslik liikumine omaks muistsete eestlaste jumaluse Tarapita. Selle unustatud jumaluse nime kannab ka black metal bänd, mis loodi varsti pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist. Rahvusliku identiteedi sümbol sobib nimeks hästi. Viikingi-minevikust pole inspiratsiooni saanud ainult metal bändid. Üks populaarsemaid esinejaid Tallinn Music Week’il on folkbänd Svjata Vatra, mis ei kasuta üksnes rahvuskultuuri sümboleid, vaid ka traditsioonilisi folkpille, näiteks Eesti torupilli. Ka Svjata Vatra ammutab inspiratsiooni traditsioonilistest teemadest nagu perekond ja armastus. Kuid Tallinn Music Week ei ole ainult kohalike lemmikute jaoks, vaid esitleb ka regiooni tõusvaid tähti, nagu Badass Yuki, Opium Flirt jt.
Tallinn tundub muusikafestivali jaoks ebatavalise paigana, ja nii see ka on, kuid see üksnes suurendab nädalavahetuse võlu. Mööda lumiseid tänavaid ühest kontserdikohast teise kõmpimine on sama lõbus kui mudasel inglise põllul Leedsis või Readingus marssimine. Lisaks on Tallinnal aga eelised nagu imeilus arhitektuur ja lummavad naised. Seiklushimulised saavad proovida ka kohalikku delikatessi, karuliha.
(Tallinn Music Week, Tom Rowsell, Dazed Digital, 9.4)
 

OPODO
Estonia 'offers world-beating experiences'

Kes otsib meeldejäävat puhkust, võiks külastada Eestit. Eestis näeb väidetavalt rohkem meteoriidikraatreid, kui üheski teises maailma riigis. Siinne kuulsaim kraater, Põrguhaud, on 80 meetrit lai ja 12 meetrit sügav. Pealinnas võib külastada maailma vanimat tänaseni järjepidevalt tegutsevat apteeki. Kes soovib avastada Eestit pealinnast kaugemal, võiks võtta ette reisi saartele. Näiteks Saaremaal asub maailmas vanuselt kolmas töötav tuletorn. Loodusesõbrad võiksid seada sammud Matsalu Rahvusparki. Siin on Läänemere piirkonna suurim rändlindude peatumis- ja pesitsemispaik. Eesti hoiab Euroopa liigirikkaimate maade edetabelis auväärset teist kohta. Nimelt võib siinsetel heinamaadel ja puisniitudel leida ruutmeetrilt kuni 76 erinevat taimeliiki.
(Estonia 'offers world-beating experiences', Opodo, 12.4)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FOCUS
„Angst ist eine starke Waffe“

Intervjuu Tallinnas asuva Küberkaitsekeskuse juhi Ilmar Tammega. Tamm ütleb, et keskuses ei arendata uusi relvi, isegi mitte eri tarkvara. Keskuse töö on pigem vaimset laadi. Tuleb jagada informatsiooni ning leida ühine tee, kui tahetakse ühiseid väärtusi kaitsta. Liikmesriikide kaitse küberrünnaku korral ei sõltu NATO artikkel 4. või artikkel 5. Kui poliitiline tahe on olemas, pole miski võimatu. Kui olukord on väga kriitiline, käsitleb NATO seda kollektiivse kaitse juhtumina. Kõige haavatavamate infrastruktuurisüsteemidena nimetab Tamm energia- ja kommunikatsioonikontrollisüsteeme. Paremini tuleks Tamme sõnul kaitsta ka tervishoiusüsteeme. Eesti küberjulgeoleku kohta lausub Tamm: „Eesti oleks nüüd paremini valmis, et 2007. aasta sarnaseid rünnakuid tagasi lüüa. Kuid keegi ei kasuta sama vahendit kaks korda. Sajaprotsendilist julgeolekut ei eksisteeri.“ Keskuse juhi sõnul pole alati lihtne ühist keelt leida, kuid keskuse ülesanne on ühiste lahenduste leidmine.
(„Angst ist eine starke Waffe“, Focus, 11/2010)
 

Der Feind im Netz

Kolm mundris härrat kogunevad Küberkaitsekeskuse dekoreerimata vastuvõturuumi, et delikaatsel teemal infot jagada. Läheduses pole ühtegi arvutit. Hoone koridorides ei kosta ühtki heli. Võimsatest kivimüüridest õhkub vaid jahedust, üksik sõdur avab viisakalt uksi. See, et NATO strateegid Tallinnas tulevikusõja üle mõtisklevad, on hoolikalt peidetud. Umbes 30 ohvitseri, teadurit ja juristi töötavad kogu maailmas kasvava ohu – kübersõdalaste rünnakute – analüüsi ja kaitse kallal. Üha tihedamini üritavad häkkerid olulist majandus- ja militaarinfot kätte saada, kuid üha rohkem tungivad nad kogu maailmas ka riiklikesse energia- ja kommunikatsioonivõrkudesse – ilmselt oma valitsuse toel. Eesti kiirendas Küberkaitsekeskuse rajamist Tallinnasse, kui kolm aastat tagasi esimese tervet riiki hõlmanud küberrünnaku ohvriks langes. Küberrünnak näitas, kui haavatav võib olla üks riik, mille igapäevaelu ja majandus infotehnoloogiale toetub. Eesti valitsuse istungid on paberivabad, 91 protsenti eestlastest täidavad oma tuludeklaratsioonid internetis, 98 protsenti pangatehingutest tehakse internetis. Järjest tõuseb online-hääletajate arv valimistel ning alates aasta algusest on patsientide andmed internetis kättesaadavad. Küberrünnakute vastane kaitse on osa riigi kaitsestrateegiast. „Kui rahvusvaheline koostöö ei parane, muutub IT-julgeolek tõsiseks globaalseks väljakutseks,“ usub IT-julgeoleku ekspert Suleyman Anil. Eesti ei taha nii kaua oodata. IT-spetsialistid teevad üle Eesti selgitustööd, kuidas end viiruste, usside ja trooja hobuste vastu kaitsta. „Parima kaitse saavutame, kui kasvatame nende inimeste arvu, kes hoolitsevad oma arvuti kaitse eest,“ toonitab kaitseekspert Heli Tiirmaa-Klaar, „nii loome me kõige laiema vastupanurinde.“
(Der Feind im Netz, Gudrun Dometeit, Peter Gruber, Focus, 11/2010)
 

STUTTGARTER ZEITUNG
Estland will mit aller Macht den Euro

Ka tugev majandussurutis ei suuda pidurdada Eesti tungi eurotsooni. Balti riik tahab järgmisel aastal euro kasutusele võtta. Oodatakse, et euro toob kaasa investeeringute kasvu ja hoogustab kaubandust. EK president Manuel Barroso julgustab eestlasi: „Eesti on õigel teel ja liigub õiges suunas.“ Maastrichti kriteeriume täidab Eesti paremini kui enamus praegusi eurotsooni liikmeid. „Me täitsime tingimused 2009. aastal ning jääme ka 2010. aastal raamidesse,“ kiidab peaminister Andrus Ansip valitsuse tegutsemist kriisi ajal. Riigieelarve puudujääk oli 2009. aastal 1,7 protsenti SKPst. Ka riigi võla puhul on Eesti eeskujuks, jäädes 2,7 protsendiga SKPst kõvasti alla lubatud 60 protsendi piiri. Nii kaugele jõudmiseks tuli aga teha karme kärpeid. Eesti järjekindlat poliitikat ootab nüüd tasu, kuid riigis kardetakse ka, et Kreeka kriisi tõttu pole eurotsoon laienemiseks valmis. Barroso üritab neid kahtlusi hajutada. Tema sõnul hinnatakse Eestit üksnes tema enda saavutuste põhjal.
(Estland will mit aller Macht den Euro, Hannes Gamillscheg, Stuttgarter Zeitung, 7.4)
 

FRANKFURTER RUNDSCHAU
Estland ist heiß auf den Euro

Artikkel kattub ajalehes Stuttgarter Zeitung 7.4 ilmunud artikliga, lisatud on president Toomas Hendrik Ilvese kommentaar, kes ütleb, et eurotsooni negatiivne vastus oleks imelik signaal riigile, kes on kõik tingimused täitnud.
(Estland ist heiß auf den Euro, Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 10.4)

PRANTSUSE AJAKIRJANDUS

REGARD SUR L’EST
Estonie: La mer Baltique, enjeu énergétique

Eesti Energia otsustas loobuda oma ainuõigusest kasutada EstLink’i merekaablit ning teeb kaabli kättesaadavaks kõigile turuosalistele. Otsuse kohaselt loovutatakse Nord Pool Spot elektribörsile täies ulatuses seni Eesti Energia käsutuses olnud kaabliõigused. EstLink’i kaabel ühendab Põhja-ja Baltimaade elektrisüsteeme, selle mahutavus on 350 MW.
(Estonie: La mer Baltique, enjeu énergétique, Céline Bayou, Regard sur l’Est, 30.3.)
 

LE PARISIEN
Les déboires de la zone euro ne découragent pas l'Estonie

Eesti on otsustanud võtta järgmisest aastast kasutusele euro. Eestis nähakse euros sümbolit. „Meie jaoks on see küsimus veelgi suuremast integreeritusest demokraatlikku maailma,“ ütles Eesti peaminister Andrus Ansip. Eesti poliitikute ja majandusinimeste kinnitusel on riik tugeva eelarvedistsipliiniga harjunud, seega ei ole ranged liitumistingimused eestlaste jaoks uudiseks. Eesti lootis võtta euro kasutusele juba 2007. aastast, toona oli probleemiks liiga kõrge inflatsioon. ELi otsust Eesti eurosobivuse kohta on oodata juulis. „Üleminek eurole on Eesti puhul igati ootuspärane ja loogiline samm, sest riik vastab kõigile euro tingimustele,“ kommenteerisid Goldman Sachs’i analüütikud. Nende hinnangul annaks Eesti liitumine positiivse signaali ka teistele uutele ELi maadele, näidates, et klubi on tingimustele vastavatele kandidaatidele avatud. Eestis tehakse 90protsenti pangatehinguist internetis, enamik laene on seotud euroga, ka kohalik valuuta on euro suhtes fikseeritud vahetuskursiga.
Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul oleks euro Eesti jaoks kirsiks tordil. Majandusminister Juhan Partsi sõnul ei muutuks tehniliselt Eesti jaoks euro kasutuselevõtuga palju, pigem oleks tegu olulise signaaliga selle kohta, et Eestis on stabiilne ja konkurentsivõimeline makromajandus. Positiivsetest signaalidest on teadupärast teinekord rohkemgi kasu, kui praktilistest meetmetest. Tänu ennenägematult suurtele pingutustele ja kokkuhoiule on Eestil õnnestunud oma majandus Maastrichti kriteeriumitega vastavusse viia.
(Les déboires de la zone euro ne découragent pas l'Estonie, AFP, Le Parisien, 2.4)

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
Les gangs estoniens sont spécialisés dans l’attaque des bijouteries, mais pas tueurs

Juveelikaupluste röövimine on muutunud üle Euroopa sedavõrd sagedaseks, et Interpol on loonud selle tarbeks spetsiaalse uurimisrühma. Esmaspäevane rööv Ixelles’s ei olnud esimene kord, mil Eestist pärit kurjategijad siinset ehtepoodi varastavad. Juba 2008. aasta novembris rünnati relvaga ähvardades Lascar’i kauplust. Lisaks Belgia kullapoodidele on sarnase skeemi järgi sooritatud rööve toimunud ka Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Suurbritannias ja Monacos. Brüsseli prokuratuuri teatel kandsid Ixelles’i röövlid kindaid ja maske. Üks kurjategijaist tappis poe omaniku, Gruusia päritolu Shimson Haimashvili. Kaks Eestist pärit kurjategijat õnnestus möödujate abiga kinni pidada. Prokuratuuri arvamuse kohaselt saabusid kinnipeetud isikud Belgiasse ainult röövi eesmärgil ja kavatsesid kohe peale seda lahkuda. Kadri Põldaru Eesti prokuratuurist kinnitas, et nad on Eestist pärit juveeliröövlitest teadlikud. Samas tõi ta välja käesoleva intsidendi erinevuse varasemate samalaadsetega võrreldes – varem ei ole röövidega kaasnenud inimohvreid. ELi ja Schengeni ruumi liikmena kuulub Eesti ka Interpol’i, Europol’i ja Eurojust’i. Juveeliröövide uurimiseks tehakse koostööd Soome, Itaalia, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga.
(Les gangs estoniens sont spécialisés dans l’attaque des bijouteries, mais pas tueurs, Ch. Ly, La Libre, 14.4)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Taistelukentän tappavin ase

Eesti kompanii püüab Helmandis head teha. Selleks on vaja efektiivselt tapvaid snaipreid. „Me kutsume üksteist pistrikeks, kes oma hetke ootavad,“ ütleb vanemveebel Üllar. Snaiper suudab vaenlase tappa – sõduriargoos elimineerida – väga pika vahemaa tagant. „Snaiper on võitlusvälja tapvaim relv,“ ütleb Üllar, kes ei taha avalikustada oma perekonnanime ning kelle nägu ei tohi pildistada. „Meie filosoofia on lihtne: me ei hoiata ega anna armu.“ Üllar ütleb, et tal tuleb kõik sajaprotsendiliselt õigesti teha. Kui Üllar eksib ning tapab tsiviilelaniku, rikub ta rahvusvahelist õigust ning kahjustab kõvasti Eesti kompanii ja kohalike elanike suhteid. Algajaid sõdureid snaipriteks seetõttu ei võeta. Üllar ei räägi, kas ta on taliibe tapnud või mitte ning kui on, siis kui palju. Ta ei valgusta oma töö detaile ka muus osas. Üllar võtab oma meeskonna tööülesanded kokku järgmiselt: „Me aitame kompaniid alati kui vaja.“
(Taistelukentän tappavin ase, Heikki Aittokoski, HS, 8.4)

Erävoitto kuivuneessa joenuomassa

Reportaaž Helmandist. Eesti kompanii saab jälile kahele mehele, keda kahtlustatakse isevalmistatud lõhkekehade paigaldamises. Mehed võetakse kinni. Kinnipeetud on juriidilises mõttes kuriteos kahtlustatavad, mitte sõjavangid. Eesti ohvitserid on veendunud, et meestel on suur roll lõhkekehade valmistamisketis. Meeste tee viib Afganistani kohtu ette. Estcoy on saavutanud valvatavas piirkonnas rahutagamise töövõidu. Ehk vähendab see mõnevõrra teeäärde paigutatud lõhkekehade arvu.
(Erävoitto kuivuneessa joenuomassa, Heikki Aittokoski, HS, 9.4)

Ollako Afganistanissa vai eikö olla

Olla Afganistanis või mitte, küsib ajakirjanik, ning kas Afganistanis edu saavutamise nimel tasub üldse pingutada? Hamletit parafraseerides viitab Aittokoski ISAFi vägede pööraselt raskele ülesandele. Helmandis tundub maailm hullumeelsena. Ajakirjanik ja fotograaf valmistuvad Helmandist Estcoy patrullbaasist lahkuma. Estcoy ülem, major Sergei Guselnikov ütleb, et nädal on piirkonna dünaamika mõistmiseks väga lühike aeg. Kui ajakirjanikud liiguvad koos sõjalise üksusega, on nende töös piiranguid. Ka Aittokoskil tuli allkirjastada brittide Green Book, mis allutab töö muuhulgas eeltsensuurile. Koostöö brittide ja eestlastega on olnud professionaalne. Erimeelsused on lahendatud rahulikult. Kuid on palju olulisematki kui ajakirjanike töötingimused. Alustades kasvõi sellest, kas Afganistan suudetakse kunagi jalule aidata. Kas see sõda on üldse võidetav? „On küll, kuid see võtab aega,“ vastab major Guselnikov. „Tuleb meeles pidada, et me asume Afganistani kõige ohtlikumas ja keerulisemas paigas, Helmandis.“ Guselnikovi sõnul tuleb kõigepealt lõpetada Talibani mässuliste mõju. Siis tuleb afgaanide elu stabiilsemaks muuta – rahaga, projektidega, ehitustöö ja usaldusega. Kompaniiülema sõnul on eestlased Wahidis Talibani väljajuurimiseks palju ära teinud. Nüüd tuleb rahvas uskuma panna, et ISAFi loodav julgeolek on püsiv ja parem kui Talibani võim.
(Ollako Afganistanissa vai eikö olla, Heikki Aittokoski, HS, 10.4)

Viro aikoo vaihtaa kruunut euroihin ensi vuoden alussa

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on ta kindel, et Eestist saab järgmise aasta alguses eurotsooni liige. Ansip viibis Soome peaministri Matti Vanhaneni kutsel Helsingis. Oma veendumust põhjendas Ansip sellega, et on kohtunud eurotsooni liikmesriikide juhtide, EK volinike ning EKP juhtidega ning ükski neist pole Eesti europüüdlustele vastu astunud. „Täitsime kõik Maastrichti kriteeriumid juba eelmise aasta keskel,“ ütles Ansip. Ansipi sõnul tähendab liitumine eurotsooniga üha suuremat integreerumist läände.
(Viro aikoo vaihtaa kruunut euroihin ensi vuoden alussa, Jarmo Aaltonen, Leo Pugin, HS, 10.4)

Ansip: Itämeren kaasuputken vaikutuksista on puhuttava

Peaminister Andrus Ansip pole enda sõnul pettunud, et Soome Nord Streami gaasitorule rohelist tuld näitas. Eestis ja teistes Baltimaades on Vene-Saksa projektist tihti räägitud kui julgeolekuohust. Soomes on sellesse ametlikult suhtutud kui keskkonnaküsimusse. Ka Ansip rõhutab keskkonnaaspekte ning nendib, et pole eriti huvitatud rääkima julgeolekuküsimustest. Ansipi sõnul leidub sõjalise jõu kasvatamiseks Läänemerel tahtmise korral teisigi põhjuseid.
(Ansip: Itämeren kaasuputken vaikutuksista on puhuttava, Leo Pugin, HS, 10.4)

Virolaisrakentajat kuumentavat tunteita

Ehitusettevõte Skanska kavatseb värvata Haltiki ehituseks umbes 40 Eesti ehitustöölist, kuigi Rovaniemis on peaaegu 400 töötut ehitajat. Ehitusliidu Rovaniemi liikmed korraldavad seetõttu tööseisaku. Rahvasaadik Esko-Juhani Tennilä on Skanska teguviisi kohta esitanud Soome parlamendile ka päringu. Tennilä arvates on sobimatu, et riigi ehitusobjektile värvatakse odavtööjõudu. Skanska väidab, et maksab eestlastele palka Soome töölepingust lähtuvalt, kuigi töötajad on palganud Eesti tütarettevõte Skanska EMV. Ehitusliidu Lapi piirkonna juht Heimo Lahtela hinnangul kahjustab Skanska hästi toimivat ehitussektori konkurentsi- ja tööturgu Lapis. Eestlaste värbamine ei saa Lahtela arvates olla tasuv, kuna neile tuleb muretseda ka elamispind ja maksta päevaraha.
(Virolaisrakentajat kuumentavat tunteita, Tapio Mainio, HS, 9.4)

Tallinnan kulttuuripääkaupungin johtaja erosi

Majanduslike ja poliitiliste painetega võidelnud SA Tallinn Kultuuripealinn 2011 kinnitas kahanenud eelarve. Samas teatati, et Mikko Fritze lahkub sihtasutuse juhi kohalt. Fritze ülesanded võtab üle Jaanus Mutli. Suvel Helsingi Goethe Instituudi juhi kohale asuv Fritze põhjendas oma lahkumist diplomaatiliselt sellega, et pärast programmi kinnitamist siirdub kultuuripealinna projekt uude faasi. „Põhi on loodud. Nüüd on vaja poliitilist kokkulepet, kuidas projekti rahastada ja sellest teavitada. Mina pole selleks enam õige inimene,“ ütles Fritze. Fritze tahab Helsingi Goethe instituudis edendada Tallinna kultuuripealinna ja Helsingi disainipealinna koostööd. Fritze on varem juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti ühiskond on ülepolitiseeritud. Kultuuritegelased on ülepolitiseerituse vastu ka protesteerinud. Fritze vastutusala siirdumine parteipoliitikule Jaanus Mutlile ei rõõmusta kunstirahvast. Kultuuripealinna kunstilised juhid kinnitasid, et Fritze lahkumine ei mõjuta projekti elluviimist. „Programm on heaks kiidetud, raske on seda muuta,“ ütleb Kumu direktor Anu Liivak.
(Tallinnan kulttuuripääkaupungin johtaja erosi, Kaja Kunnas, HS, 11.4)

Soturi kultaa vironvenäläisten muistot

Tallinna Kunstihallis avati Kristina Normani näitus, mis seletab, kuidas võis üks monument põhjustada rahutused ja etniliste pingete teravnemise äärmuseni Eestis kolm aastat tagasi. Normani arvates polnud pronkssõduril ja rahutustel mingit seost. Rahutuste tagajärjel juurdus Eesti avalikkuses pilt „tundmatust vene röövlist“. Selle müütilise kujutise lõhkumine on Normani üks eesmärk. Normanil oli esialgu kavas jälgida monumenti rituaalide objektina, ilma selle poliitilise tähenduseta. Paljude venelaste jaoks oli tegemist hauatähisega Punaarmee sõduritele. See sümboliseeris võitu fašismi üle. Paljude eestlaste jaoks oli aga tegemist monumendiga, mis sümboliseeris vägivalda, okupeerimist ja massiküüditamisi. Kristina Norman võtab positsiooni väljaspool kumbagi kogukonda. „Kui venelasi poleks pärast Eesti iseseisvumist ühiskonnast välja tõrjutud, ei oleks pronkssõdur sama tähendust ehk saanud,“ ütleb Norman. „Eesti venelastel oli kord aastas võimalus näidata oma olemasolu nähtavas paigas keset linna.“ Võimalus võeti ära, kui pronkssõdur kahe kilomeetri kaugusel asuvale kalmistule viidi. „Pronkssõduri viimisega vaevumärgatavasse kohta pühiti ka venelased silma alt. Mida ei näe, seda pole olemas.“ Normani sõnul on ühiskond pärast monumenditüli kaheks jagunenud. „Kui vene vähemus on Eestis teisejärguliseks muudetud, on Venemaal lihtsam seda oma jõupoliitika vahendina ära kasutada,“ meenutab Norman.
(Soturi kultaa vironvenäläisten muistot, Kaja Kunnas, HS, 10.4)

Nainen ängetään pieneen tilaan

Helsingis Amos Andersoni muuseumis on avatud soome-eesti kunstnike näitus Take Care – Politics of Emancipation. Näitus on väike, kuid muljetavaldav. Meediakunstile keskendunud teosed käsitlevad aktuaalseid ühiskondlikke ja üksikisikut puudutavaid küsimusi: seksuaalset identiteeti, töö- ja pereelu ootusi ja vastuolusid, naiste positsiooni. Marko Mäetamme installatsioon pakub võimaluse naerda karmi reaalsuse üle grotesksel viisil. Liina Siib tõstab esile sugupoolte võrdsuse teema.
(Nainen ängetään pieneen tilaan, Kaisa Heinänen, HS, 11.4)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Tallinnan pörssi tarvitsee tekohengitystä

Analüütikud ootavad sel aastal Tallinna börsile leebemaid tuuli, kuid väikeinvestorid on tuleviku pärast endiselt mures. Suured börsiettevõtted lahkuvad börsilt üksteise järel ning pole näha ka uue lipulaeva tulekut. Aasta alguses lahkus börsilt Eesti Telekom, järgmisena Norma. Börsile tulijaid pole kaua nähtud. Sarnaselt väliskapitalile on välismaale hakanud voolama ka Eesti kapital. Tallinna börsil kaubeldakse 15 ettevõtte aktsiatega ning kahe ettevõtte võlakirjadega.
(Tallinnan pörssi tarvitsee tekohengitystä, Ivo Laks, ESS, 8.4)

KAUPPALEHTI
Viro pitää yritysten veroprosentin 20:ssä

Eesti kavatseb ka edaspidi meelitada ettevõtteid ühe Euroopa konkurentsivõimelisema tulumaksuga. Kui ettevõte oma kasumi Eestis reinvesteerib, ei maksustata seda üldse. „Tänu sellisele süsteemile oleme võitnud palju uusi investeeringuid. Ettevõtted on meelsamini investeerinud kui kasumi välja võtnud,“ ütleb peaminister Andrus Ansip. Peaministri sõnul on Eestis üldiselt tugev poliitiline tahe, et uusi investeeringuid toetada. Näiteks Soome ettevõtja võib rajada Eestis firma isegi Eestis käimata. Firma saab asutada arvuti ääres digiallkirja kasutades. Majandussurutise ajal on Eesti ka tööturu paindlikumaks muutnud. „Nüüd on lihtsam tööjõudu palgata ja lahti lasta. See aitab kaasa uute töökohtade loomisele,“ ütleb Ansip. „Kuid muidugi on siin omad piirid.“ Pääsemaks eurotsooni, kärpis Eesti kulusid ja kasvatas tulusid suurusjärgus üle 9 protsendi SKPst. Eesti täidab kõik Maastrichti kriteeriumid ning loodab eurotsooniga järgmise aasta alguses liituda. Ansipi sõnul on majanduse stabiilsus jätkusuutlik.
(Viro pitää yritysten veroprosentin 20:ssä, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 12.4)

Viro ei keikuta rahaliittoa -pääministeri Ansip

Peaminister Andrus Ansipi sõnul jätkab Eesti konservatiivse eelarvepoliitikaga, isegi kui riiki mingil kummalisel põhjusel järgmise aasta alguses eurotsooni liikmeks ei võeta. Tundub, et Eesti täidab kõik liitumiskriteeriumid. Ansip rõhutab, et konservatiivset eelarvepoliitikat järgiti Eestis ka tugeva majanduskasvu perioodil. Aastatel 2002–2007 oli Eesti avaliku sektori eelarve ülejäägis ning riik maksis oma võlad. „Kogusime märkimisväärse reservi.“ Ansip ootabki 12. mail avalikustatavat EK ja Euroopa Keskpanga hinnangut rahulikul meelel. „Minu arusaamist mööda täidame me kõik kriteeriumid jätkusuutlikult juba praegu. Liitumine 1. jaanuaril 2011. aastal on Eesti jaoks oluline, kuid tuleme toime ka väljaspool eurotsooni,“ ütleb Ansip.
(Viro ei keikuta rahaliittoa -pääministeri Ansip, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 9.4)

TALOUSELÄMÄ
Viro on valmis euroon

Töötusemäär on Eestis tõusnud juba üle 14 protsendi, kuid peaminister Andrus Ansip on optimistlik. Eesti on euroks valmis ning tahab liituda eurotsooniga kohe järgmise aasta alguses. Helsingis viibinud Ansipi sõnul täidab Eesti kõik Maastrichti kriteeriumid. Näiteks Eesti valitsussektori võlg on klass omaette: 7,2 protsenti SKPst. Maastrichti kriteeriumid lubavad võla suuruseks 60 protsenti SKPst. Eesti väike võlg näitab seda, et riik valmistus tõusuperioodil raskemateks aegadeks ning kogus reservi. Andres Kuningas rahandusministeeriumist ütles, et kuigi Eesti majanduses on juba näha positiivseid märke, on need praegu veel nõrgad. Tänavune majanduskasv sõltub paljuski sellest, kuidas toibub kogu maailma majandus. Eesti kõrge töötusemäär ohjab igal juhul kodumaist tarbimist. Vastupidiselt kasvab tööstustoodang kiiremini kui veel sügisel ennustati. Eesti Panga majanduspoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasiku sõnul on Eesti majandus näidanud globaalses majanduskriisis oma paindlikkust: ettevõtted reageerisid kriisile varakult ning ka avalik sektor kohandus kiiresti muutunud olukorraga. Paindlikkusel on olnud ka varjukülg: ettevõtted vähendasid eelmisel aastal palgakulusid lausa 20 protsenti. Majanduspoliitika otsuselangetajad usuvad, et euro annab Eesti majandusele lisahoogu. Kui riigi lootused täituvad, kinnitab EK mais, et Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid, langetab lõpliku otsuse liitumise kohta juulis ning 1. jaanuaril 2011 vahetab Eesti kroonid eurode vastu.
(Viro on valmis euroon, Taru Taipale, Talouselämä, 10.4)
 

YLE.FI
Estonia Ponders Teaching More Finnish in Schools

Eestis arutatakse võimaluse üle koolides senisest enam soome keelt õpetada. Soome keelest võiks haridustöötajate uue kava kohaselt saada teine võõrkeel 2013. aastal. Praegu õpetatakse soome keelt kolmanda või neljanda võõrkeelena. Soome Instituudi teatel võimaldaks muudatus õpetada soome keelt näiteks kuuendas klassis teise võõrkeelena kolm tundi nädalas. 2007. aastal läbi viidud küsitlusest selgus, et õpilasi, kes sooviksid õppida teise võõrkeelena soome keelt, on sama palju kui neid, kes sooviskid õppida prantsuse, saksa, vene või hispaania keelt. Soome Instituudi andmetel on praegu Eestis umbes 1000 keskkooli õpilast, kes õpivad soome keelt valikainena. Kutseõppeasutustes on see number 1600.
(Estonia Ponders Teaching More Finnish in Schools, RTV, Yle.Fi, 9.4)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

DEUTSCHE WELLE
Глава МИД Эстонии: Все зависит от того, как сама Беларусь видит будущее сотрудничества с ЕС

Aasta eest alustas EL idapartnerlusprogrammiga. Mida konkreetselt tehakse ELi suhete edendamiseks naabritega ja milline on Eesti roll, sellest lühiintervjuu Urmas Paetiga. Eesti on, näiteks, rakendanud kuue SRÜ riigi ja Gruusiaga seotud programmides diplomaatide kooli Tallinnas. Taoline keskus on ELis olemas veel Maltal, Vahemeremaade partnerite jaoks. Eesti toetab samuti fonde, mis rahastavad konkreetseid projekte. Eesti toetab samuti poliitiliste suhete edenemist partnerriikidega, näiteks viisarežiimi lihtsustamise või assotsieerunud liikme ja vabakaubanduslepingu sõlmimise kaudu. Valgevene puhul sõltub temast endast, milliseid suhteid ta ELiga soovib. Meie ei soovi, et keset Euroopat jääksid valged laigud.
(Глава МИД Эстонии: Все зависит от того, как сама Беларусь видит будущее сотрудничества с ЕС, Александр Цуккерман, Deutsche Welle, 9.4)
 

БЛАГОВЕСТ-ИНФО
Православие в Прибалтике: не только для русских?

Baltimaade õigeusklikud on demokraatlikumad kui Venemaal, nenditi Moskva Carnegie keskuses toimunud teadusliku seminaril „Õigeusukirik Baltimaade ühiskondlik-poliitilises elus“. Seminarist võtsid osa usuteadlased, sotsioloogid, kulturoloogid ja Moskva patriarhaadi esindajad.
1980. aastate keskpaigaks loeti Baltimaad „õigeusu oaasiks“ NSV Liidus. Igas suuremas linnas olid õigeusu templid. Praegu on õigeusk Baltimaades tunnistatud traditsiooniliseks usuks, õigeusklike arv ei kahane. Samas Baltimaade ja Moskva patriarhaadi suhete ja õiguslike rahvusliku koosseisu küsimus on siiani lahtine. Kahjuks tekitab õigeusk siiani assotsiatsioone venelastega, „impeeriumiga“. Erinevalt Lätist ja Leedust lahvatas Eestis kahe õigeusukiriku konflikt, mis oli tingitud EAÕK põikpäisusest ja Moskva patriarhaadi autoritaarsetest postulaatidest. Moskvas ei suudetud mõista pärast NSV Liidu lagunemist Baltimaades kujunenud uusi poliitilist olusid. Nüüd on olukord tänu Eesti riigi vastutulelikkusele stabiliseerunud. Õigeusukirik püüab, erinevalt katoliku ja luteri kirikutest, mitte sekkuda poliitikasse Leedus kasutavad kohalikud vene poliitikud õigeusu lausungeid. Eestis toetas õigeusukirik pronkssõduri jätmist omale kohale, kuid tegi seda vaid hetkeni, mil sekkus Venemaa ning riigi suhtlus oma kodanikega muutus jõhkraks sekkumiseks teise riigi siseasjadesse.
Baltimaade õigeusu koguduste liikmed on Vene omadest aktiivsemad ja initsiatiivikamad. Õigeusu kogukonnad pole kujunenud venelaste getoks. Kuid pole teada, kuidas mõjutab Baltimaade venelaste olukorda Venemaal toimuv õigeusu rahvustamise protsess. Baltimaades on küll selge piir usklike ja mitteusklike vahel, kuid seevastu toimib sõbralik konfessioonidevaheline suhtlus. Eestis toetab seda Kirikute Nõukogu institutsioon.
(Православие в Прибалтике: не только для русских?, Елена Мартьянова, Благовест-инфо, 6.4)
 

САНКТ-ПЕТЕРБУРГ.РУ
На самолете в Таллин и Курессааре

Lähiajal saab lennuühendus Eestiga olema tihedam, tšarterlende alustab AVIES, liinil Peterburi-Tallinn ja Peterburi-Kuressaare. Eesti kulutab igal aastal suuri summasid turismireklaamiks Moskvas ja Peterburis, pannes rõhku SPA-keskuste teenustele, mis on Eestis üsna laialt levinud. Venemaalased on praegu suuruselt teine turistide kategooria soomlaste järel. Kuid üks faktoritest, mis turismivoogu venemaalt takistab, on transporditeenuste piiratus. Eriti annab see tunda Peterburis. Lennuühendus taastati alles aasta eest, konkurents puudus, reisimine oli kallis. Rongiühendus lõpetati juba kahe aasta eest. Ainus võimalus ökonoomselt Eestini jõuda, on autobussiühendus. Uus lennuühendus koos SPA-tuusikuga on nüüd odavam kui hotelli broneerimine ja ülelend regulaarreisiga. Projekt stardib 1 mail 2010. Ning kui Tallinn on juba võitnud Vene turistide õigustatud lugupidamise ja huvi, siis keskaegse Kuressaare kaunis loodus ja arhitektuur alles kutsub avastama ja üllatuma.
(На самолете в Таллин и Курессааре, Санкт-Петербург.ру, 7.4)
 

TЕЛЕКАНАЛ „КУЛЬТУРА“
130 лет Псковскому археологическому обществу

Pihkva arheoloogiaühing tähistab 130. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga. Meenub, kuidas üks ühingu asutajaist põgenes nõukogude võimu eest Eestisse, vedades endaga kaasa viis koormatäit ühingu vara. Eesti arheoloog Mare Piho: „Oleme lähinaabrid, meile on väga vajalik näidata oma tegemisi ja vaadata, millega naabrid tegelevad.“ Konverentsi ettekannetes räägiti väljakaevamistest ja restaureerimisest, uurimistöö perspektiividest. (Videoreportaaž.)
(130 лет Псковскому археологическому обществу, Tелеканал „Культура“, 9.4)

TB 100
Сотни жителей Ивангорода устремили свои взгляды на Запад

Kommunaalteenuste hinnad ja samas puudulikud kommunaalteenused viisid Jaanilinna elanikud endast välja, nad on nõus Venemaast lahku lööma ja Eestiga liituma. Linnavolikogu saadik Dmitri Podmatsko: Ega keegi meid Eestiga liida ning ega me isegi sinna nii väga kipu, kuid kuna 20 aastat pole meie linna probleemidega tegeldud ja linnaeelarve ei suuda kanda kõiki neid puudujääke, siis otsustasime korraldada sellise provokatsiooni. (Videoreportaaž.)
(Сотни жителей Ивангорода устремили свои взгляды на Запад, Алексей Елисеев, TB 100, 13.4)
 

ГОЛОС РОССИИ
Нас мало, но мы - сето

Setusid ootab „Venemaa väiksearvulise põlisrahva“ ametlik staatus. Veel 18. sajandil oli neid 18 tuhat, nüüd elab 5000 Eestis ja paarsada Venemaal. Vaatamata kirjakultuuri puudumisele on suudetud oma keel säilitada. Antropoloogia ja etnoloogia instituudi teadurid käisid Pihkva oblastis asja kohapeal uurimas ning jõudsid järeldusele, et setu traditsioonide ja omapära säilimiseks tuleks nad lisada nende 45 rahva hulka, keda Venemaal peetakse ametlikult põliseks väikerahvaks. Riigi poliitika on suunatud sellele, et hääbuvad rahvad ei kaoks sootuks. Rahvaste mitmekesisus on Venemaa peamine rikkus.
(Нас мало, но мы – сето, Лилия Круглова/Борис Герштейн, Голос России, 14.4)

ASERBAIDŽAANI AJAKIRJANDUS

NEWS.AZ
Azerbaijani president visits Estonia

Aserbaidžaani president Ilham Aliyev saabus Eestisse kolmepäevasele visiidile. Visiidi põhieesmärgiks on süvendada poliitilist dialoogi, edendada kahepoolset lepingulist baasi ja majanduslikku koostööd. Samuti arutatakse koostöövõimalusi IT, teaduse ja kultuuri vallas. President Ilham Aliyevi visiidi programmis on kohtumised Eesti president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Andrus Ansipiga. Aliyev külastab ICT demokeskust, peab loengu Välisministeeriumis, asetab pärja Vabadussamba jalamile ja kohtub Tallinna linnapeaga. Aserbaidžaani presidenti saadab visiidil välisminister Elmar Mammadyarov, kes kohtub välisminister Urmas Paetiga. Välisministrid kirjutavad alla Eesti ja Aserbaidžaani investeeringute kaitse lepingule ning diplomaatiliste passide kasutajate viisavabastuse kokkuleppele. Presidendi delegatsiooni kuuluvad ka Aserbaidžaani infotehnoloogia minister ning majandusarengu minister. Aserbaidžaani president Ilham Aliyevi visiidi näol on tegemist esimese Aserbaidžaani presidendi riigivisiidiga Eesti ajaloos.
(Azerbaijani president visits Estonia, APA AzerTAj, News.Az., 7.4)
 

NEWS.AZ
Azerbaijani, Estonian leaders laud bilateral ties

Aserbaidžaani president Ilham Aliyev kohtus Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, toimus ka ühine pressikonverents. Aliyev rõhutas pressikonverentsil energiakoostöö potentsiaali. Mõlemad riigipead kiitsid omavahelisi suhteid, nimetades neid „arenevateks”. Märgiti ka vastastikuste visiitide tähtsust kahepoolsete suhete arendamisel. Järgmisena toimus kohtumine peaminister Andrus Ansipiga ning ühine lõunasöök Teaduste Akadeemia hoones. Välisministeeriumis pidas president Ilham Aliyev loengu Eesti-Aserbaidžaani suhetest. Loengul peatus Aliyev Aserbaidžaani majandusreformidel, ELi integratsioonil, koostööl rahvusvaheliste organisatsioonidega ja Armeenia-Aserbaidžaani vahelisel konfliktil Mägi-Karabahhi piirkonna üle. Kohtumisel Tallinna linnapeaga selgus, et Tallinnas elab umbes 700 aserit. Tallinnas on ka kuulsa silmaarsti, akadeemik Zarifa Aliyeva järgi nime saanud lasteaed. Aliyev külastas veel ICT demokeskust ning kohtus Eesti eelmise presidendi Arnold Rüütliga.
(Azerbaijani, Estonian leaders laud bilateral ties, AzerTAj, News.Az., 8.4)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

EUROPE.BG
Естония и Франция лобират за седалището на нова агенция на ЕС

Eesti on küll üks väiksemaid ELi liikmesriike, kuid oma huvide lobitöös üks edukamaid. Praegu võistleb Eesti Prantsusmaaga IT-agentuuri asukoha pärast. Prantsusmaal asub praegu juba kolm Euroopa agentuuri, seega Eestil on uue liikmesriigina head võimalused. See oleks esimene kord, kui mõni ELi agentuur asutatakse 2004. aastal liitunud Ida-Euroopa riigis.
(Естония и Франция лобират за седалището на нова агенция на ЕС, Europe.bg, 13.4)
 

DNEVNIK
Има и добри примери

Artiklis analüüsitakse Kesk – ja Ida-Euroopa riikide näitel majanduskriisiga toimetulekuks võetud meetmeid (Ungari, Eesti, Poola ja Tšehhi).
Eestit tuuakse esile kui Maastrichti tingimuste eeskujulikku täitjat. Eesti, Läti ja Leedu on kogenud ELi liikmete hulgas kõige tõsisemalt majanduslangust ning nende eelmise aasta SKP-d tabas kahekordne langus. Kuid ka see fakt ei kõiguta Eestit kui järgmisena eurotsooniga ühinevat riiki. Majandusteadlaste sõnul on Eesti ja suures osas ka Bulgaaria ainsad ELi riigid, mis hetkel Maastrichti kriteeriume täidavad. Reitinguagentuur Moody’s tõstis märtsi lõpus Eesti reitingut. Fitchi hinnangul on Eesti valitsus 2009. aastal silmapaistvalt hästi rahanduspoliitikaga toime tulnud, hoides eelarvedefitsiiti 1,7 protsendil SKPst, hooilmata tõsisest majanduslangusest. Arvestades majanduse tingimusi ning Eesti rahanduspoliitika suurepärast teostamist võrreldes eurotsooni liikmete omaga, oleksid kõik vastuargumendid Eesti liitumisele rahaliiduga põhjendamatud. Economist Intelligence Unit’i kohaselt on Eesti valitsuse viimaste aastate rahanduspoliitika viinud väikse, kuid järkjärgult suureneva riskini Eestis investeerida soovivate ettevõtete jaoks. Eesti ei kogu tulumaksu, vaid dividende. Tulumaks on 21 protsenti ja majanduskriisi tõttu ei saanud valitsus seda 2009. aastal 20 protsendile vähendada. 2008. aastal kasvas aktsiis järsult ning alandatud käibemaksumäär tõusis 5 protsendilt 9-le. 2009. aasta keskel oli valitsus sunnitud tõstma käibemaksu 18 protsendilt 20-le ning tõstma veelgi aktsiisi.
(Има и добри примери, Hristo Petrov, Dnevnik, 7.4)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

TODAY’S ZAMAN
Turkey’s bid to join NATO’s cyber defense team to be reviewed in May

Türgi avaldus NATO küberkaitse keskusega liitumiseks vaadatakse läbi mais. Keskuse direktor kolonelleitnant Ilmar Tamm ütles intervjuus ajalehele Today’s Zaman, et Türgi liikmekssaamisest ollakse väga huvitatud. Liikmesus Kooperatiivse Küberkaitse Keskuses on võimalik kõigile NATO riikidele. Hetkel on liikmeteks lisaks Eestile Saksamaa, Itaalia, Leedu, Läti, Hispaania ja Slovakkia. Ameerika panustab mitteametlikult. Türgi taotlus ringleb liikmesriikides, kõik peavad sellele andma oma nõusoleku. Liikmekssaamisega kaasnevad rahalised nõuded ja kohustus panustada keskuse meeskonda vähemalt ühe täisajalise kaastöötajaga. Enam kui pooled Tallinnas asuva keskuse 30 töötajast on tsivilistid - sõjaline auaste ei ole seal töötamise eelduseks. Ankara on oma eksperdi juba nimetanud, tegu on Türgis väga tuntud professionaaliga. Ilmar Tamm on Türgi eksperdiga kohtunud ja peab teda keskuse jaoks oluliseks ressursiks. Ta usub, et Türgi liikmekssaamine tooks meeskonda juurde väärtuslikku kompetentsi. Nimelt tegutseb Ankaras küber-terrorismi vastu võitlemise keskus Centre of Excellence Defense Against Terrorism. Tamme hinnangul lisaks Türgi kogemus Tallinna keskusele võimekust analüüsida paremini lääne ja ida kultuuride vahelisi suhteid. Türgil on vajalikke oskuseid idast pärit terroristide motiivide mõistmiseks ja teistele „tõlkimiseks“.
Kuigi Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnakud kiirendasid Kooperatiivse Küberkaitse Keskuse loomist, oli plaan olemas juba varem. Avalikkuses on olnud segadust ka keskuse tegevuse defineerimisel. Nimelt ei tegeleta seal otseselt ühegi liikmesriigi kaitsmisega. Pigem püütakse analüüsida küberrünnakuid, nende põhjuseid, motiive ja seeläbi pakkuda soovitusi ja järeldusi edaspidiseks, ütles Tamm.
(Turkey’s bid to join NATO’s cyber defense team to be reviewed in May, Abdullah Bozkurt, Today’s Zaman, 11.4)

TŠEHHI AJAKIRJANDUS

HOSPODÁŘSKÉ NOVINY
Válku na webu rozhodují lidé, ne technologie

Maa, mille suhtes pandi aastal 2007 toime seni suurim iseseisva riigi vastu suunatud häkkerite rünnak, on ühtaegu riiklike e-teenuste kasutuselevõtu teerajajaks. NATO analüüsib just Eestis võimalikke küberohtusid tervest maailmast.
See punastest krohvimata tellistest hoone ehitati 1905. aastal Eesti pealinnas Tallinnas tsaari sõdurite jaoks. Tänapäeval valitseb selle laiades koridorides pingeline vaikus. Uksed avanevad vaid kaartidega ning tänapäevastes kontorites istuvad arvutite taga NATO seitsme liikmesriigi mundrites sõjaväelased.
Nii tagasihoidlik näebki välja küberkaitse keskus, mille Eesti valitsus kavandas ja rajas NATO tarvis pärast seda, kui tema kui iseseisva riigi vastu suunati aastal 2007 nähtavasti terve ajaloo suurim küberrünnak.
„ Me pole operatiivne üksus, pigem laboratoorium või uurimisinstituut,“ ütleb keskuse direktor kolonel Ilmar Tamm, millega purustab romantilised ettekujutused vormirõivais häkkereid täis kasarmutest.
Kolonel Tamme inimesed ennustavad tulevikku. Ennustavad, uurivad ja samuti harjutavad küll mitte kuulipildujatega vaid virtuaalruumis. 30-liikmelises meeskonnas on näiteks neli juristi, kes aitavad sõjaväelastel ja poliitikutel määratleda uusi õigusmõisteid.
Internetile pühendunud maa
Eesti on ideaalne maa uurimaks virtuaalruumi tulevikku. Ta on e-teenuste, e-valimiste ja e-panganduse teerajajaks. Siin mõeldi välja Skype ja paljud teised internetiteenused. Tuludeklaratsioon on siin kolme hiirekliki kaugusel, sest internetis asuva ankeedi täidavad teie eest automaatselt riigiametite ühendatud andmebaasid.
Ka pärast aastat 2007, kui punaarmeelaste mälestusmärgi teisaldamise järel kesklinnast püüdsid vene häkkerid oma rünnakutega riiki halvata, mõeldakse siin välja virtuaalruumi kaitsmiseks kõige tõhusamat moodust.
„Küberturvalisus, ehk siis virtuaalruumi julgeolek pole tehnoloogia, vaid organisatsiooni ja inimeste küsimus,“ ütleb Heli Tiirmaa-Klaar, kes kaitseministeeriumis koordineerib küberkaitse nõukogu tööd. „Tehnoloogia on tähtis, kuid arvutid ründavad vaid juhul, kui saavad selleks korralduse arvuti taga istuvalt inimeselt.“
Eestil pole arvukaid sõjaväelasi. On aga palju tarku spetsialiste IT-sektoris, kes juba enne 2007. aasta rünnakut lõid mitteametliku võrgu, mis suutis kaitsta tähtsat infrastruktuuri. Pärast seda sai nende töö ametliku vormi ning koordinaatoriks kaitseministeeriumi, kuigi küberkaitsega tegeleb peaaegu iga riigiasutus. Eesti eksperdid aitasid 2008. aastal Venemaa rünnaku ohvriks langenud Gruusiat, raadiot Vaba Euroopa või Leedut.
Ka kolonel Tamm rõhutab, et kaitses küberrünnakute vastu pole peaküsimus mitte tehnoloogiates, vaid inimestes - nende hariduses ja veendumuses, milliste väärtuste eest nad peavad seisma. “Internetikeskkonnas ei ole sajaprotsendiliselt turvalist keskkonda,“ rõhutab Tamm. Ta ise ei karda kasutada Eestis laialdaselt levinud mobiilse panganduse ega ka teisi teenuseid.
Usaldus ja asjatundlikkus
„Asi on usalduses süsteemi ja institutsioonide vastu, mis on Eestis tavapäraselt suur,“ ütleb Tamm. Samas lisab ta, et küsitluste põhjal kuulub internetirünnakute kartus pärast 2007.aastat eestlaste jaoks kolme suurima ohu hulka.
Eestlased lähtuvad sellest, et küberünnaku korraldaja tahab kas saada infot, mis Tamme hinnangul on aina olulisem „sõja“ eesmärk internetis või kahjustada tsiviilinfrastruktuuri, et rünnaku tagajärgesid tunneks üha suurem inimeste hulk.
„Tööd tehes ei näe me enda ees konkreetset vaenlast,“ vastab Tamm küsimusele, kas klaviatuuri toksides näeb ta enda ees näiteks Venemaad. „Me analüüsime ja püüame kindlaks teha ründaja motivatsiooni, olgu see siis milline tahes.“
Küberjulgeoleku eriala võib nüüdsest Eestis õppida magistri tasemel. Riiklike koordinaatorite peaülesandeks on veenda inimesi, et nad peaksid julgeolekut silmas juba enda kodustel arvutitel.
„Olulisimaks on see, et inimesed peaksid kohe algusest peale oma töös arvutiga kinni ohutusnõuetest. Seepärast korraldame vastavaid kursuseid juba põhi- ja keskkoolidele,“ selgitab Heli Tiirmaa-Klaar.
Väljas särab päike ja rekordilised lumehanged Tallinna tänavatel sulavad tasapisi. Nähes paljusid väsinud olekuga maju ka Tallinna kesklinnas ei tundu, et just see on võimas internetiriik – aga vaid seniks, kuni parkimisplatsi valvur selgitab teile, et ta ei võta vastu sularaha ning et te peate parkimise eest tasuma mobiiliga.
(Válku na webu rozhodují lidé, ne technologie, Martin Ehl, Hospodářské noviny, 1.4)

JAAPANI AJAKIRJANDUS

THE DAILY YOMIURI
Mom confident son can be yokozuna

Kui uudis, et Eesti sumomaadleja Baruto ozekiks ülendati, tema ema Tiinani jõudis, rääkis naine oma rõõmust ja ootustest oma kodus Rakveres. „Olen väga õnnelik. Usun, et ta jõuab yokozuna tiitlini, aeglaselt kuid kindlalt“ ütles Tiina oma kodus, mis on täis poja lapsepõlves kohalikel spordivõistlustel võidetud trofeesid. „Kui Kaido Jaapanisse läks, polnud ta sealse toiduga harjunud. Helistades ütles, et igatseb rukkileiva ja teiste eesti söökide järele, rääkis Tiina. „Ta tundis end sumotraditsioonide tõttu krampis. Näiteks oli keelatud loata välja minna.“ Pärast seda kui Baruto isa suri, kasvatas Tiina üksinda kolme last. Ta meenutab, et Baruto oli hea poiss ja õpetajad ei kutsunud ema kunagi kooli. Nüüd ütles Baruto emale, et unistab säästetud raha eest traktori ostmisest, et sellega kodukohas maad künda. Tiina hoiab end poja eduga interneti vahendusel kursis. Tiina sõnul pole sumo Eestis väga populaarne, kuid kohalikud ajalehed hakkasid Barutost kirjutama, kui oli kindel, et ta ülendatakse ozekiks.
(Mom confident son can be yokozuna, Norihide Miyoshi, The Daily Yomiuri, 1.4)
 

KYODO NEWS
Joining an Elite Crowd

Eesti maadleja Baruto ülendati ozekiks pärast seeriat edukaid esinemisi turniiril. „Ma tahan olla ozeki, kes teeb oma fännid õnnelikuks ja vastab nende ootustele,“ ütles Baruto pärast seda, kui ametnikud saadeti ülendamise uudist teatama. Baruto, kelle rõõmsameelne hoiak ja riukalik huumorimeel on võitnud üha rohkemate fännide poolehoiu, on kaheksas välismaalasest ozeki. „Ma olen elevil. Ma ei uskunud, et mu tallis nii ruttu ozekiks saadakse,“ ütles Baruto 40-aastane tallipealik Onoe. „Baruto tuli siia kaugelt Eestist ja ta teadis, mida ta enda jaoks tegema peab. See eristas teda teistest maadlejatest. Nüüd ma tahan, et ta üritaks saada yokozunaks selle aasta lõpuks,“ sõnas Onoe. „Ma loodan, et Baruto jätkab taset, mida näitas kevadisel turniiril, „ütles Jaapani sumoliidu president Musashigawa. „Ma tahan, et ta näitaks häid kombeid ja oleks teistele maadlejatele eeskujuks.“
(Joining an Elite Crowd, Kyodo News, 1.4)

Lisaks: Eesti kajastused välismeedias 2009. aastal: http://www.vm.ee/pilkpeeglisse