ÜLDINFO
| Ametlik nimetus | Portugali Vabariik (República Portuguesa) |
| Pindala | 92 094,4 km2 |
| Rahvaarv | 10 623 000 elanikku (2009) |
| Töötav elanikkond | 5 583 000 (2009) |
| Rahvastiku tihedus | 115,4 (elanikku/km2, 2009) |
| Pealinn | Lissabon (Lisboa, suurim linn – 2,1 mln elanikku) |
| Riigipea | Vabariigi President Aníbal Cavaco Silva |
| Valitsusjuht | Peaminister Pedro Passos Coelho |
| Riigikord | Parlamentaarne demokraatia |
| Regioonide pealinnad |
Aveiro, Beja, Braga, Bragança, Castelo Branco, Coimbra, Évora, Faro, Funchal (Madeiral), Guarda, Leiria, Ponta Delgada (Assooridel), Portalegre, Porto, Santarém, Setúbal, Viana do Castelo, Vila Real, Viseu |
| Religioon | Roomakatoliku usk (94%) ja protestantism |
| Riigikeel | portugali keel |
| Valuuta | Euro (1 euro = 100 senti) |
Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis – Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse.
Geograafia ning kliima
Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, jättes põhja poole mägisema ala ja lõunasse tasandikud. Tasased lauged rannikualad on vastandiks mägisele sisemaale. Kõrgemad tipud asuvad riigi mägises keskosas, kõrgeim neist on Serra de Estrela (1991 m). Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt on Pico Ruivo (1862 m). Mandriosa rannajoon on suuremas osas väga ühtlane, välja arvatud kaks suuremat suudmeala (Tejo ja Sado). Lisaks on veel mõned väiksemad lahed (Peniche, Sines ja Lagos) ning laguunid (Vouga-Aveiro, Óbidos ja Faro).
Portugali peamiselt mereline ja mahe kliima tagab pehme talve ning ilusa ja mitte liiga palava suve. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood kestab aprillist septembrini. Jahedam ja vihmasem on riigi põhjaosa, soojem ning kuivem on lõunas.
Rahvastik ja keel
Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 mln majanduslikult aktiivne on umbes 50% rahvastikust. Elanike keskmine vanus on 38,2 aastat: meestel 36,06 ja naistel 40,33 aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Ka mitmete sisemaa linnade elanike arv on viimasel ajal kasvanud.
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka ja seda kõneleb maailmas rohkem kui 200 mln inimest ja seda nii Euroopas, Aafrikas kui Ameerikas. Tänu sellele on Portugalil kõikjal maailmas tugevad ajaloo- ja kultuurisidemed.
Loodusvarad
Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. Olulise tähtsusega on rikkalikud kalavarud, ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid.
Poliitika
Vastavalt Portugali põhiseadusele kuulub riigivõim Vabariigi Presidendile, parlamendile, valitsusele ja kohtusüsteemile. Riigis on mitmeparteiline demokraatia.
Praegune president on Aníbal Cavaco Silva, kes valiti viieks aastaks ametisse 23. jaanuaril 2011. President Cavaco Silvale on see teine ametiaeg, kolmas järjestikune ametiaeg pole lubatud.
Seadusandlik riigivõim kuulub 330-liikmelisele parlamendile (Assembleia da República). 5. juunil 2011 toimusid erakorralised valimised.
Täidesaatvat võimu teostab valitsus 11 ministeeriumi kaudu. Praegune konstitutsiooniline valitsus on järjekorras XIX (astus ametisse 21. juunil 2011). Peaministriks on Sotsiaaldemokraatliku Partei liider Pedro Passos Coelho.
Kohtuvõim kuulub kohtutele, mis on riiklikud organid, ja volitatud õigust mõistma. Kohtud on sõltumatud ja alluvad vaid seadustele. Olemasolevad kohtud on: konstitutsioonikohus, riigikohus, kõrgema ja madalama astme kohtud, kõrgeim halduskohus ning mitmed maksu- ja administratiivkohtud, lisaks audiitorkohus.
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
