Eesti välismeedias 1.-7. aprill 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
BELGIA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
ROOTSI AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

BOOKSLUT
Purge by Sofi Oksanen, translated by Lola Rogers

Äsja inglise keeles ilmunud Sofi Oksaneni raamatu „Puhastus“ tutvustus. Lola Rodgers’i poolt tõlgitud raamatu sisu on lühidalt ümber jutustatud. „Puhastus“ on raamat, mis tegeleb suurte teemadega – Eesti annekteerimine Nõukogude Liitu peale Teist maailmasõda, Tšernobõli katastroof, tormilised taasiseseisvumisjärgsed aastad... Põhitähelepanu on siiski koondatud kahele naispeategelasele ja nende saatusele. Vaatamata teemade rohkusele ja keerukusele haldab Oksanen tervikut osavalt. „Puhastus“ on tõsine, aga mitte sünge raamat
(Purge by Sofi Oksanen, translated by Lola Rogers, Guy Cunningham, Bookslut, aprill 2010)
 

UPI
Proposed Estonian newspaper law criticized

Eestis on algatatud seaduse eelnõu, mis vastuvõtmise korral kohustaks ajakirjanikke oma allikaid avalikustama. Eelnõu on sattunud teiste seas ka Maailma Ajalehtede Liidu (World Association of Newspapers, WAN) kriitika alla. Liit, samuti mitmed Euroopa ajakirjanike ühendused, on viimase nädala jooksul saatnud protestikirju Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele. „Muretseme, et seadus kujuneb suureks ohuks ajakirjandusvabadusele. Veelgi enam, eelnõu on otseses vastuolus Eesti treaty obligations’iga, rahvusvaheliste standardite ja ajakirjanduseetika koodeksitega, sealhulgas Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeksiga,“ seisab kirjas. Vastuvõtmise korral lubaks seadus allikate avaldamisest keeldumise korral ajakirjanikke ka vangistada. 18. märtsil ilmusid suuremad Eesti päevalehed valgete esikaantega, väljendamaks toimetustes levivat pahameelt eelnõu suhtes. Eesti president ei ole WANi kirjale veel vastanud.
(Proposed Estonian newspaper law criticized, UPI, 31.3)
 

MAXRALLY
Aava in plan to tempt WRC stars to Estonia

Ralli maailmameistri sarjas osalenud Urmo Aava soovib tuua ralliässad Eestisse. Plaan on pakkuda WRC autodel võistlevatele kihutajatele võimalust harjutada Soome ralliks 16.-18. juulil Lõuna-Eestis toimuval rallil.
(Aava in plan to tempt WRC stars to Estonia, Richard Rodgers, MaxRally, 4.4)
 

PADDOCKTALK
Suzuki Sport Europe's Opportunity For The 17 Year Old Estonian Driver, Karl Kruuda

Suzuki Sport Europe on läbi aastate toetanud noori rallitalente. Sel aastal on üheks sõitjaks Urmo Aava juhitavasse meeskonda World Rally Team Estonia kuuluv Karl Kruuda. Ta osaleb Suzuki autol Jordaania rallil eesmärgiga saada kogemusi sõitmaks JWRC sarjas Türgi etapil. Suzuki esindajad on rahul, et valik langes nende kasuks. Senine kogemus Eestist pärit sõitjatega on olnud väga positiivne.
(Suzuki Sport Europe's Opportunity For The 17 Year Old Estonian Driver, Karl Kruuda, PaddockTalk, 3.4)

USA AJAKIRJANDUS

THE TOWN TALK
Twins will be reunited after 76 years

Fred Pilder on juba aastaid mõelnud selle üle, kas ta kasuõde võiks veel elus olla ning kus ta elada võiks. Selgus, et ammu kaotatud õde Leeni Lehtmets elab Eestis. Järgmisel nädalal kohtuvad nad esimest korda. „Ta tuleb siia ühe poja ja ühe tütrega, mina lähen neile New Orleansi vastu,“ ütleb 78-aastane Pilder ning näitab tervitussilti, mille ta lennujaama kaasa võtab.
Kaksikud Fred ja Leeni lahutati beebidena lastekodus. Fred Pilderi adopteeris Ameerikast pärit paar 1933. aastal, kui poiss oli 1-aastane. Eelmise aasta septembris sai Fred oma üllatuseks õelt kirja.
Pilderi sõnul sai ta õega ühenduse tänu oma Eestist pärit sõbrale. Nüüd helistab ta õele kord kuus. Fred ootab väga Leeni külaskäiku, kuid on ka pisut ärevuses. Kuigi ta elas Eestis oma kasuvanematega vaid 8. eluaastani, suhtleb ta õega telefonitsi eesti keeles. Fredi sõnul on eesti keel talle küll tasapisi uuesti meelde tulnud, kuid pole siiski sorav. Ta saab aru, kuid ei oska ennast alati väljendada. Kaksikud on fotosid vahetanud ja püüavad teineteist tundma õppides kaotatud aega tasa teha. Fred ütleb, et tal on õe perekonna kohta palju küsimusi, kuid keelebarjäär ja helistamise korral ka halb telefoniühendus on suhtlemise keeruliseks muutnud. „Leeni ei räägi üldse inglise keelt, tema poeg vist veidi räägib.“ Fred tahab õe pere viia Alexandriasse puhkama ja seejärel tutvustada neile New Orleansi.
(Twins will be reunited after 76 years, Karina Donica, The Town Talk, 4.4)
 

BIGAPPLESOCCER
European soccer's loss is the Red Bulls gain in Lindpere

Joel Lindperel on head võimalused saada New Yorki jalgpalliklubi oluliseks mängijaks. Tema hooaja alguse esitused on olnud tõeliselt muljetavaldavad. Meeskonna juhid kiidavad tema pühendumust ja valmisolekut anda endast 100 protsenti igas mängus. Lisaks sportlikule pühendumisele on Lindpere ka hinnatud meekonnakaaslane.
(European soccer's loss is the Red Bulls gain in Lindpere, Michael Lewis, BigAppleSoccer, 30.3)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Ratings report brightens outlook for Baltic trio

Reitinguagentuur Moody’s tõstis kolme Balti riigi reitinguväljavaadet. Otsust põhjendatakse ootusega, et majanduskriisi põhi on möödas ja taastumine alanud. Järjest enam ollakse veendunud, et Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid ja ühineb 2011. aasta alguses euro-alaga. Läti ja Leedu püüavad samuti eelarve defitsiiti ja võlataset vähendada, nende eesmärgiks on võtta euro kasutusele aastal 2014. Balti riigid kogesid 2009. aastal kuni 18 protsenti majanduse kahanemist. Läti oli sunnitud paluma IMFi ja teiste finantsabi 7,5 miljardi euro ulatuses. Kahtlused, et Läti on sunnitud oma raha devalveerima, on kadumas.
(Ratings report brightens outlook for Baltic trio, Andrew Ward, Financial Times, 1.4)

Europe’s ills and the policy tribe’s placebo

Euroopa rahanduspoliitika juhid on viimastel kuudel tegelenud probleemide arutamisega. Pingutustele vaatamata tulemusi ei ole, lahenduste asemel eelistatakse poolikuid võimalusi ja otsustamise edasi lükkamist. Heaks näiteks on Eesti ja Kreeka.
Eestis on suudetud olukorda kontrollida, hiljuti teatati Maastrichti kriteeriumide täitmisest. Euro-ala liikmete üle otsustajatel kulub omapoolse heakskiidu andmiseks mõni kuu. Vaid 1,3 miljoni elanikuga Eesti liidule täiendavaid riske kaasa ei too. Riik on suutnud viia läbi nn. sisemise devalvatsiooni, vähendades selleks riigi eelarvet. Tööpuudus on kõrge, kuid elanikud on seda aktsepteerinud. Euro-alaga ühinemine võimaldab jätkuvat eemaldumist NSVLi imago pärandist. Lisaks toob euro kaasa kapitali odavnemise ja seeläbi suurema lisandväärtusega tootmise ning paremini makstud tööjõu. Tööandja seisukohalt saab „Soome kvaliteedi poole hinnaga“.
Kreeka peab oma usaldusväärsust tõestama. Riigi võimet muudatusi teha on alahinnatud. Kuigi parteid on nõrgad, iseloomustab Kreekat tugev kodanikeühiskond. Riik saaks oluliselt vähendada kaitsekulutusi. Nii Eesti kui Kreeka poliitikud rõhutavad otsustavust: oluline on plaanitu ellu viia. See saab toimuma, kui välismaised ametnikud vahele ei sega.
(Europe’s ills and the policy tribe’s placebo, John Dizard, Financial Times, 5.4)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Weiße Blätter

Artikkel räägib allikakaitse seadusest. Sissejuhatuseks kirjeldatakse Eesti Päevalehes ilmunud intervjuud kelner Jüriga, kes ebameeldivate klientide toidu peale sülitas. 2004. aastal ilmunud intervjuu ärritas ning politsei üritas ajakirjanikku kimbutades Jüri isikut välja selgitada. Alles siis, kui prokurör asjasse sekkus, jäeti ajakirjanik Sergo Selder rahule. Nüüd arutletakse Eestis taas allikakaitse üle. Justiitsminister Rein Lang on teinud ettepaneku seaduse loomiseks, mille erandid võimaldaks ajakirjanduse allikat avalikustada. Protestiks ilmusid märtsis kolm Eesti suuremat päevalehte tühjade esikülgedega. „Seaduse jõustumise korral ei muutu uuriva ajakirjanduse viljelemine Eestis küll võimatuks, kuid paljudel juhtudel raskemaks,“ ütleb Eesti Ekspressi tegevtoimetaja Tarmo Vahter.
(Weiße Blätter, Matthias Kolb, SZ, 6.1)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Euro-Zug hat Verspätung

Eestil võib eurorongile hüppamine veel õnnestuda, kuid edasised liitumised eurotsooniga tunduvad olevat praeguseks külmutatud. Paljud analüütikud usuvad, et kriis süvendas Lääne- ja Ida-Euroopa vahelist lõhet ning et Kreeka probleemid on võtnud isu eurotsooni laienemiseks. Lisaks Taanile osalevad Eesti, Läti ja Leedu vahetuskursimehhanismis ERMII, mis eelneb euro kasutuselevõtule. Läti ja Leedu ei täida veel Maastrichti kriteeriume; vaatamata kõige hullemale majandussurutisele pärast Nõukogude Liidu lagunemist on aga Eestil kõige positiivsemad väljavaated peatselt eurotsooniga liituda. Eesti soovib eurotsooniga liituda 2011. aasta jaanuaris. Eesti riigi eelarvepuudujääk jäi 2009. aastal selgelt alla kolme protsendi ning riigivõlg on Eestil niikuinii ELi väikseim.
(Euro-Zug hat Verspätung, Lydia Schwarhofer, Der Standard, 2.4)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

L'EXPRESS
Les alliés de l'Otan surveillent le ciel balte

NATO Balti riikide õhuturbe tagab 2010. aasta esimesel poolel Prantsusmaa, täpsemalt prantsuse kolonel Sebastien Vallette koos kuue lenduriga. 140-liikmeline Prantsuse kontingent, kelle seas 7 pilooti, võttis 4. jaanuaril teatepulga üle Saksamaalt. Esimesel mail antakse vahikord poolakatele. Vallette’i sõnul on õhuruumi suveräänsuse põhimõtteks teada, kes teeb mida ja kus. Ta nõustub, et Balti riikidel on keeruline ajalugu, kuid lükkab tagasi väited, nagu oleks tema töö mõtteks sõnumi saatmine Kremlile. „Kõik tahavad asetada fookusesse Venemaad, tegelikult aga konkreetne fookus puudub,“ kinnitab kolonel. Kõik riigid tegelevad oma õhuruumi kaitsmise tagamisega. Enamik NATO 28 liikmest jälgivad oma õhuruumi ise, kuid Baltimaad nende hulka ei kuulu. Nemad annavad oma märkimisväärse panuse hoopis NATO Afganistani missioonil, kus teenib 580 siit regioonist pärit sõdurit.
Eesti, Läti ja Leedu alustasid oma sõjaliste jõudude loomisega peale taasiseseisvumist. Aastal 1994 lahkusid viimased Vene väed nende territooriumilt. Kokku 6,8 miljoni elanikuga piirkonnas on 20500 sõjaväelast, lennuväes teenib 1550 sõdurit, lennumasinaid on 35, peamiselt helikopterid ja transpordilennukid. Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo leiab, et kaitsmata õhuruum NATO territooriumil ei oleks kuigi hea mõte. „See on eelkõige põhimõtte küsimus,“ ütleb Aaviksoo. Tähtis on NATO nähtavus. Selle nimel osalevad NATO lennukid ka Balti riikide rahvuspühadel korraldatavatel sõjalistel paraadidel. Õhupatrulli kuludest maksavad Baltimaad 10 protsenti ehk 100 000 eurot kuus, ülejäänu tasub patrulliv riik. Õhupatrulli mandaat kestab 2014. aastani, kuid kolm riiki soovivad seda pikendada.
(Les alliés de l'Otan surveillent le ciel balte, L’Express.fr, L’Express, 1.4)

Eelmisele sarnane artikkel ilmus ka majanduslehes Les Echos:
(Les alliés de l'Otan surveillent le ciel balte, Jonathan Fowler, Les Echos, 31.3)

LE FIGARO
L'Estonie bien décidée à adopter l'euro

Eesti on otsustanud järgmise aasta algusest euroalaga liituda. Eestis nähakse euros sümbolit. „Meie jaoks on see küsimus veelgi suuremast integreeritusest demokraatlikku maailma,“ on teatanud Eesti peaminister Andrus Ansip. Eesti poliitikute ja majandusinimeste kinnitusel on riik tugeva eelarvedistsipliiniga harjunud, seega ei ole ranged liitumistingimused eestlaste jaoks uudiseks. 1,3 miljonilise rahvaarvuga riik lootis võtta euro kasutusele juba 2007. aastast, toona oli probleemiks liiga kõrge inflatsioon. ELi otsust Eesti eurosobivuse kohta on oodata juulis. „Üleminek eurole on Eesti puhul igati ootuspärane ja loogiline samm, sest riik vastab kõigile euro tingimustele,“ kommenteerisid Goldman Sachs’i analüütikud kindlameelselt. Eestis tehakse 90protsenti pangatehinguist internetis, enamik laene on seotud euroga - inimesed on euroga tuttavad, kinnitab peaminister Ansip. Veelgi enam, ka kohalik valuuta on euro suhtes fikseeritud vahetuskursiga.
(L'Estonie bien décidée à adopter l'euro, AFP, Le Figaro, 2.4)

LE MONDE
Les pays candidats à l'euro craignent d'être victimes de la crise grecque

Eesti loodab euroalaga liituda 2011. aasta algusest. Gunter Deuber, Deutsche Bank’i spetsialist Ida-Euroopa alal, leiab, et Eesti on täitnud kõik ülesanded ja on liitumispiletit väärt. Tingimustele vastamiseks on Eesti rakendanud ülikarme meetmeid, muuhulgas on märkimisväärselt langenud palgad. Eesti näitab end tugeva kandidaadina, kuid tema selja taga võib uks tihedalt sulguda.
(Les pays candidats à l'euro craignent d'être victimes de la crise grecque, Marie de Vergès, Philippe Ricard, Le Monde, 2.4)
 

OUEST-FRANCE
Des lycéens estoniens reçus en mairie - Pontivy

Lääne-Prantsusmaal Pontivy’s asuv Jeanne-D'Arc’i Lütseum kutsus külla sõbrad Eestist. 16 Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilast tervitas kohalik linnapea isiklikult. Õpilased jäävad Pontivy’sse Euroopa õpilasvahetusprogrammi raames üheks nädalaks. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased on õppinud prantsuse keelt alates kaheksandast eluaastast, neil on hea keeletase. Reisil on kaasas ka nende prantsuse keele õpetaja Katherinn Ménard.
(Des lycéens estoniens reçus en mairie – Pontivy, Ouest-France, 30.3)

BELGIA AJAKIRJANDUS

LA LIBRE
Les déboires de la zone euro ne découragent pas l'Estonie

Eesti loodab euroalaga liituda järgmise aasta algusest. Goldman Sachs’i analüütikute hinnangul annaks see positiivse signaali ka teistele uutele ELi liikmetele, näidates, et klubi on tingimustele vastavatele kandidaatidele avatud. Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul oleks euro Eesti jaoks kirsiks tordil. Majandusminister Juhan Parts kinnitas AFPle, et tehniliselt ei muutuks Eesti jaoks euro kasutuselevõtuga palju, pigem oleks tegu olulise signaaliga selle kohta, et Eestis on stabiilne ja konkurentsivõimeline makromajandus. Positiivsetest signaalidest on teinekord rohkemgi kasu, kui praktilistest meetmetest. Tänu ennenägematult suurtele pingutustele ja kokkuhoiule on Eestil õnnestunud oma majandus Maastrichti kriteeriumitega vastavusse viia.
(Les déboires de la zone euro ne découragent pas l'Estonie, AFP, La Libre, 2.4)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Tosi kaukana Tallinnasta

Eesti kompanii EstCoy võitleb Talibani vastu Afganistani kõige karmimas piirkonnas Helmandis. Soome ajakirjanik Heikki Aittokoski käis ülestõusmispühade teisel pühal Eesti sõduritega koos patrullis. Rühm sõdureid patrullis paari kilomeetri kaugusel oma baasist Wahidist. Helmandi pind on petlik. See neelab jätkuvalt Afganistani operatsioonis osalevaid sõdureid. Taliban tapab. „Olemine on normaalne,“ ütleb leitnant Mario Lementa Pasi soomukis. „Olen patrullides kolm korda tule alla sattunud, see on siin üsna tavaline.“ Talibani mässulised tulistavad kaugelt ning mitte eriti täpselt. Suurem oht on isevalmistatud pommid. Moonipõllud on õites. Savimüüridega eluasemed pakuvad mässulistele suurepärast kaitset. Kuid taliibe pole näha. Eestlased võitlevad nähtamatu vaenlase vastu. Sellel, et leitnant Mario Lementa ja Rando Kalda Helmandi põrgutules kõrbevad, on põhjus. Aastatel 1979–89 pidid eesti sõdurid teenima Afganistanis Nõukogude sõjaväe koosseisus. Eesti taasiseseisvus 1991. aastal. Nõukogude Liit lagunes, kuid Venemaa ei kadunud kuhugi. Venemaa on Eesti suurim julgeolekuoht. Eestist sai 2004. aastal NATO liige. Kuna Eesti loodab NATO julgeolekugarantiile, on alliansi operatsioonidel osalemine enesestmõistetav. Moonipõllul rassivad afgaanid. Näha on palju kohalikke. See on hea märk, kuid selles ei saa kindel olla. See on afgaanide maa, mida keegi pole kunagi pikalt valitsenud. Helmandis oldud kolme aasta jooksul on hukkunud seitse Eesti sõdurit. Kui Afganistanis oleks hukkunud rahvaarvu arvestades sama palju soomlasi kui eestlasi, oleks Helsingisse saadetud 28 kirstu. Midagi on mäda. Kohalikud kaovad põllult, see on halb märk. Eesti on valinud julgeolekupoliitikas teise tee kui Soome. See muudab EstCoy veelgi huvitavamaks. Soome ja Eesti tegutsevad samal maal eri reaalsustes eri loogika alusel. Talibani loogika on selge. Eestlased leiavad pommi, 30 kilo ammooniumnitraati, millest piisaks Pasi õhkimiseks. Kogu Helmand on kui miin. Kas selle saab kahjutuks teha? Kas sellist sõda saab võita? Leitnant Mario Lementa mõtleb mõne sekundi. „Tuleb vastata, et jah. Kuid on palju küsimusi.“
(Tosi kaukana Tallinnasta, Heikki Aittokoski, HS, 6.4)

Epäluottamuksen kolmiossa

Ajakirjaniku reportaaž Afganistanist, kus Eesti sõdurid turvasid Wahidi lähedal asuva küla meeste ja Isafi esindaja, Briti seersandi Mark Hilli nõupidamist. Üle kogu Afganistani peetakse kohaliku rahvaga tuhandeid arutelusid. Üritatakse usaldust luua. Kuid tundub, et ollakse umbusu kolmnurgas: külaelanikud ei usalda eestlasi ega Afganistani sõdureid, eestlased ei usalda külaelanikke ega Afganistani sõdureid ning Afganistani sõduritel on raskusi isegi iseenda usaldamisega. EstCoy esimese rühma ülemal, veebel Vjatšeslav Neštšeplenkol on asjast oma arvamus. Eestlased patrullivad jalgsi ümber küla. Neštšeplenko räägib, et külaelanikud üritavad Eesti sõduritel seal liikumist takistada. „Nad songivad tee üles, et arvaksime, et see on mineeritud.“ Silla juures ütleb Neštšeplenko, et eestlased parandasid silla ning leidsid tänutäheks silla juurest pommi. See ongi siis küla, mille elanikega Eesti sõdurid hästi läbi saavad? Tagasi baasi sõites on soomuki põrandal umbes 30-kilone kollane kanister – kahjutuks tehtud isevalmistatud pomm. Samasugustesse kanistritesse pumbati hommikul külas kaevust vett.
(Epäluottamuksen kolmiossa, Heikki Aittokoski, HS, 7.4)

KALEVA
Mansikanpoimintakin kelpaa

Kuna Eestis valitseb kõrge töötus, oleks eestlased valmis tegema Soomes peaaegu ükskõik millist tööd. Isegi aastaid tagasi populaarne maasikate korjamine on hakanud eestlastele taas huvi pakkuma. Eesti ametlik töötusemäär on 15 protsenti, ehk ligi 100 000 inimest. Samal ajal on Töötukassal Eestis pakkuda vaid 1700 töökohta. Kõige rohkem on töötust ehitajate ja teenindusala inimeste hulgas. Euresi põhikliendiks Eestis on 20–50-aastane põhi- või kutsehariduse saanud tööotsija. Kõrgharidusega inimesed otsivad välismaalt tööd teiste kanalite kaudu. Lisaks Soomele soovivad eestlased tööd leida ka mujal Põhjamaades. Inglismaa ja Iirimaa võlu on kahanenud sealsete tööturgude kokkukuivamisega samas tempos. Euresi teenusejuht Marta Traks meenutab, miks eestlased jätkuvalt Soome soovivad minna: „Soome pole kaugel, sõidukulud on madalad ning keel ja töökultuur sarnased.“
(Mansikanpoimintakin kelpaa, Marjo Näkki, STT, Kaleva, 6.4)

Virolaiset löysivät pohjoiseen

Skanska teatas eelmisel nädalal, et ehitab Soome siseministeeriumi IT-keskuse Haltik Rovaniemile suures osas Eestist pärit tööjõu abil. See on Lapis tunded üles kütnud. Soome Ehitusliidu Lapi piirkonna juht Heimo Lahtela sõnul tuleks raskel ajal tööd anda esmajärjekorras soome ehitajatele. Lahtela kardab, et Skanska objekt innustab ka teisi Põhja-Soomes välistööjõudu kasutama. Lahtela sõnul on lapi ehitajad jahmunud Skanska tegevjuhi Juha Hetemäki öeldust, et eestlased palgati nende ametioskuste ja heade töötulemuste, mitte madalamate palgakulude tõttu. Hetemäki rõhutab, et vastutab kahe maa, Soome ja Eesti eest ning ütleb, et ei saa ühe riigi töötajaid teise omadest ettepoole asetada. Lahtela rõhutab, et ehitusliidu eesmärk ei ole töötajaid rahvuse või nahavärvi alusel paremusjärjestusse seada, kuid välistööjõu palk ja töötingimused peavad vastama soomlaste omale.
(Virolaiset löysivät pohjoiseen, Antti Goman, Kaleva, 1.4)

KAUPPALEHTI
Moody's: Viro siirtyy euroon vuonna 2011

Reitinguagentuuri Moody’s hinnangul on Eesti majanduse olukord viimaste kuude jooksul selgesti paranenud. Moody’s Investors Service tõstis Eesti krediidireitingu väljavaate negatiivselt tasemelt stabiilseks. Agentuuri hinnangul on tõenäoline, et Eesti liitub 2011. aasta jaanuaris eurotsooniga. „Eesti majanduses ja panganduses on kerge toibumise märke,“ ütleb Moody’se asepresident Kenneth Orchard. Moody’s usub, et Eestis kaks aastat kestnud majandussurutis sai 2009. aasta lõpus läbi, ning ennustab lähiaastatel Eestile mõõdukat majanduskasvu, kuna riik toibub laenubuumist aeglaselt. Kuigi Eesti majandus langes 2009. aastal koguni 14 protsenti, oli eelarvedefitsiit Moody’se hinnangul vaid 1,7 protsenti SKPst. Avaliku sektori võlg on kontrolli all, kiidab agentuur.
(Moody's: Viro siirtyy euroon vuonna 2011, Olli Herrala, Kauppalehti, 1.4)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
У Евросоюза – призывной возраст

18 aasta eest kirjutati alla Maastrichti lepetele, millega pandi alus Euroopa Liidule ja selle kaitsepoliitikale. Kutsealuse ikka jõudis EL ühendatud relvajõududega. ELi ja NATO suhted on tihedad ja sõbralikud, sest suurem osa ELi liikmeid kuulub alliansi, kuid ELi ligipääs NATO sõjalistele võimekustele vajab esialgu veel lahendamist. NATO on seisukohal, et Euroopa tugev ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika tuleb alliansile igati kasuks. Oluliseks koostöö tingimuseks on mittevajaliku dubleerimise vältimine. Üheks viljakamaks koostööalaks on rahvusvaheliste kiirreageerimisjõudude loomine ja kasutamine. NATO uus strateegiline kontseptsioon peaks novembriks 2010 uuendama ka alliansi ja ELi omavahelised koostööpõhimõtted. Praegu käib regionaalsete kiirreageerimisjõudude formeerimine. Näitena võib lähema vaatluse alla võtta Põhjamaade sõjalise grupi eesotsas Rootsiga. Suurema osa sellest moodustab Rootsi, kõige väiksema eestlased - tegelevad korra ja julgeoleku tagamisega. Erinevalt Põhjala väegrupist koosnevad teised enamjaolt NATO riikide relvajõudude esindajaist. Ainus nende väegruppide moodustamiseks kutsutud riik, kes pole ELi liige, on Norra. Eesti on ainus „lüli“ NATO ja ELi vahel, kes kuulub mõlemasse ühendusse.
Ekspertide hinnangul on kiirreageerimisüksuste moodustamine puhtpoliitiline samm, näitamaks, et EL tahab maailma asjades kaasa rääkida. Ning nagu näitab Euroopa riikide NATO operatsioonides osalemise praktika, on nende sõjaline võimekus madal. Side, luure, juhtimise, tagala varustamise ja globaalse sõjaväetranspordi alal sõltuvad nad täielikult USAst. Pataljonide arvuline koosseis näitab, et need ei ole mõeldud mastaapseks sõjategevuseks, vaid tegevuseks vähearenenud Aasia ja Aafrika riikides, kus pole tõsisemaid raskerelvastatud terroriorganisatsioone ega partisaniliikumisi.
Traditsiooniliselt sügavama sõjalise integratsiooni pooldajaks on Prantsusmaa. Itaalia toetab ühiste Euroopa õhujõudude ja sõjalaevastiku loomist. Seoses Lissaboni leppe jõustumisega on ELi relvajõudude arengus saabunud uus etapp. Kuid ka ekspertide hinnangul on kõige loomulikumaks teeks üksnes ühiste õhujõudude ja sõjalise laevastiku loomine. Prantsuse ja Itaalia laevaehitusprogrammide edenedes oleks EL Vahemerel ja Atlandi ookeanil peagi merede valitseja.
(У Евросоюза – призывной возраст, Виктор Михайлов, Независимая газета, 2.4)
 

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Классовая борьба

Venemaa kinolevisse jõuab Ilmar Raagi film „Klass“. See film tõestab, et antud hetkeolukorra analüüsimisel on Baltimaade filmindus esirinnas. Ehkki Raagi film on pärinud parimad žanri traditsioonid, tuleb seda vaadelda siiski vaadelda Baltimaade klassikalise dokumentaalfilmi voolus, mis oma naturalismi ja saksapärasusega eristus juba nõukogude ajal venepärasest ja nõukogulikust. Sama võib öelda ka „Klassi“ kohta – see on hea Euroopa film. Raag tegi küll mängufilmi, kuid töötas nagu dokumentalist. Ega ta midagi uut ei ütle, ikka need vanad tõed noortemaailma julmustest. Kuid midagi värsket siin siiski on, mida mujal pole. Meelde jääb laste siirus ja avameelsus, mille sissetoomine žanrisse on juba isemoodi väike revolutsioon.
(Классовая борьба, Независимая газета, 31.3)
 

CINEMATHEQUE
„Класс“. Ильмар Рааг, 2007

Kui Ilmar Raagi „Klassi“ oleks näidatud siis, kui film valmis, oleks see olnud plahvatuseks meie art house filmilevis. Kuid vahepeal näidati meile midagi sarnast, prantslaste „Entre les murs“. Ka massivaataja on juba harjunud. Telekanalid näitavad seriaali „Kool“, mis pole küll nõnda karm ja intellektuaalne, kuid eks seriaal vasta oma formaadile. Raagi film on teiste samalaadsete näidetega võrreldes küps filmikunst.
Baltimaade filmikunst arenes alati oma rada, ka impeeriumi aegadel. Kui balti rahvad kaldusid rohkem detektiivide ja seikluste poole, siis eestlased tegid mõtlemapanevaid filme noortele. Seikluste eest vastutas Tallifilmis venelane Grigori Kromanov („Viimne reliikvia“, „Briljandid proletariaadi diktatuurile“, „Hukkunud alpinisti hotell“). Koos nõukogude kinotööstusega mattus vaikellu ka Eesti filmikunst, ärgates alles käesoleval sajandil. Nüüd on neil nii patriootiline tähtteos („Nimed marmortahvlil“), biograafiline retromelodraama („Georg“) ning esmaklassiline filmifestivalikunst, kus peale Ilmar Raagi on silma paistnud Veiko Õunpuu.
Vaatamata eestlaste üsna tublidele saavutustele oma riigi kordaloomisel, meeldib filmikunstnikele ikka nurgataguseid otsida, mis nõukogude aega meenutavad. Seda on küllaga ka Raagi filmis.
(„Класс“. Ильмар Рааг, 2007, Ян Левченко, Cinematheque, 1.4)
 

КОННОЕ ОБОЗРЕНИЕ
Tallinn International Horse Show

18.-21. märtsil toimus Tallinnas rahvusvaheline hobuste turniir. (Lähemalt toimunust.) Tuleb märkida, et taoliste võistluste korraldamine on meie kolleegide juures Baltimaades ja Skandinaavias muutumas heaks traditsiooniks. Oleks tore, kui lähematel aastatel lisanduksid Tallinna ja Helsingi turniiridele võistlused Moskvas ja Peterburis. Mõningast kogemust meil ju on. Oleks vaid tahtmist…
(Tallinn International Horse Show, Дарья Кочетова, Конное Обозрение, 27.3)
 

FEDERATION OF JEWISH COMMUNITIES
Estonian Jews Honor Victims of Moscow Terror Attacks

Enne paasapüha sederit [paasapüha pidulik söömaaeg] Tallinna Sünagoogis mälestas Eesti juudi kogukond 29. märtsil Moskva metroos aset leidnud terrorismiakti ohvreid. Eesti pearabi Shmuel Kot kinnitas, et kõik sünagoogi külastavad juudid palvetavad ohvrite ja haavatute eest. Tänapäeva maailmas elavad juudid ei mäleta enam, mida tähendas juutide orjapõlv Egiptusemaal. Ometi on tänagi jõude, mis püüavad inimesi - läbi terrorismi - teatavasse orjussesse tagasi viia, ütles Kot.
Kohtla-Järve paasapüha sederil meenutati Moskvas hukkunuid vaikusega. „Meil on täna püha, samas kui Moskvas on kümned perekonnad leinas, haavatud alles haiglates.“ Kohtla-Järve juudikogukonna vanim esindaja Boris Rubinstein hoiatas ekstremismiohu eest, mis levib terves maailmas.
(Estonian Jews Honor Victims of Moscow Terror Attacks, Federation of Jewish Communities, 2.4)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

TEMA
Женски интернационал

Naistepäevale pühendatud intervjuud 15 Euroopa Parlamendi naisliikmega, teiste seas Siiri Oviiriga.
Eesti ja Luksemburg on kaks riiki, millel on Euroopa parlamendis võrdne arv mehi ja naisi. Siiri on siiski rahulolematu, et riiklikul tasandil meeste ja naiste vahelist võrdsust tegelikult ei eksisteeri. Ta küsib endalt, miks on see nii, et naistele antakse valitsuses sotsiaal- või kultuuriministri portfell, kuid mitte kunagi näiteks rahandusministri oma. Siiri rõhutab, et riikidel, mis liitusid Euroopa Liiduga pärast 2004. aastat on teistsugune maailmanägemus. Meisse on juurdunud teadmine, et võrdsus on norm, mitte midagi seesugust, mille eest võidelda. Probleem on näiteks ka selles, et paljud naised kasvatavad oma lapsi üksi, isad on kes-teab-kus ega maksa lastele elatist. Kas see ei ole diskrimineerimine? See tähendab, me peame sellest rohkem rääkima, oma õigustest teadlikud olema.
Siiri juhib tähelepanu sellele, et naiste arv Euroopa Parlamendis kasvab pidevalt ning parlamentaarsetes administratiivstruktuurides on naised enamuses. Juhtivad kohad on meeste käes, kui tegeliku töö teevad ära naised. Üks viis tasakaalustamiseks on Siiri Oviiri sõnul kvootide sisseseadmine nagu 15-20 aastat tagasi tehti Rootsis ja Soomes. Nüüd ei ole seal erilisteks regulatsioonideks enam vajadust ja ühiskond on harjunud, et naiste osalemine on üksnes kasuks.
Siiri osales ka Schumani väljakul Brüsselis toimunud üritusel, kus parlamendiliikmed nõudsid, et uues parlamendi koosseisus ei oleks vähem naisi kui eelmises. Sellest kampaaniast võitis Catherine Ashton, kes valiti samal päeval ametisse. Olgugi et Catherine kuulub teise, Tööparteisse, usub Siiri, et naiste solidaarsust tuleb üles näidata ja Catherine’i peab toetama tema keerukas ülesandes koordineerida 27 liikmesriigi diplomaatilisi huve.
(Женски интернационал, Kadrinka Kadrinova, TEMA, 8.-14.3)

ROOTSI AJAKIRJANDUS

Põhjamaade Nõukogu tänavuaastase kirjandusauhinna sai eesti juurtega soome kirjanik Sofi Oksanen romaani eest „Puhastus“. Seda uudist kajastasid ka Rootsi lehed, märkides, et kirjanik Sofi Oksanen oli ilmselge valik auhinda saama oma raamatu „Puhastus“ eest. Oksanen on kirjanduslik geenius, kuigi alles 33-aastane. Vähesed autorid, kes on kirjutanud vaid 3 romaani, on jõudnud niisuguse tunnustuseni. Oksaneni keel on rikas ja detailirohke, ta ei pelga kirjutada kõige ebameeldivamatest ja inetumatest asjadest.
Balti riigid ja nende sõjajärgne saatus on olnud teatud määral varjus. Sofi Oksaneni raamatud tõstavad huvi maade vastu, mis asuvad Rootsist vaid laevasõidutee kaugusel.
Viis, kuidas Oksanen kirjutab, meeldib paljudele, olgugi et ta käsitleb sügavaid, raskeid teemasid. „Puhastus“ on oluline teos, kuna selgitab Rootsi, Soome ja Balti riikide suhteid ning hajutab eelarvamusi.
Sofi Oksaneni on inspireerinud Slavenka Draculic ja Fredrika Runeberg. Hetkel kogub Oksanen materjali oma uue raamatu jaoks, mida on nüüd meedia tähelepanu all muidugi keerulisem kirjutada.

(Sofi Oksanen får Nordiska rådets litteraturpris, Annika Hamrud, Dagens Nyheter, 30.3)

(Sofi Oksanen är ett självklart val, Jonas Thente, Dagens Nyheter, 30.3)

(Tungt bokpris till finsk favorit, Per Wallin, Svenska Dagbladet, 30.3)

(”Jag såg min skrivtid försvinna”, Emma Ågrahn, Svenska Dagbladet, 30.3)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

TODAY’S ZAMAN
Ilves’s visit risks being marred by Turkey’s unfulfilled promise

Peaaegu veatuid suhteid Eesti ja Türgi vahel tumestab üks asjaolu, nimelt Türgi presidendi Abdullah Gül’i kaks aastat tagasi antud ja tänaseni täitmata lubadus Eesti ja Türgi vahelise lennuliini avamisest. 2008. aasta oktoobris Eestit külastades oli otseliini avamine üks visiidi olulisemaid küsimusi. Toona seati eesmärgiks liini avamine 2010. aastal. Ka hilisematel visiitidel on lubadust korratud.
Mullu Today’s Zaman’ile antud intervjuus avaldas Eesti suursaadik Türgis Aivo Orav lootust, et liin avatakse 2010. aasta märtsis, viidates Turkish Airlines’i presidendilt Temel Kotililt saadud informatsioonile. Ometi on märts seljataga ja otseliini ei ole ikka veel avatud. Eesti presidendi peagi algaval Ankara-visiidil tõotab küsimus kujuneda ainukeseks valusaks teemaks päevakorras. Eesti valitsus on lennuliinist väga huvitatud, see aitaks kaasa ärisidemete arengule, samuti turismile. Türgit külastab igal aastal enam kui 20000 Eestist pärit turisti. Anonüümseks jääda soovinud lennuametnike väitel ei soovi aga mõned Tallinnas tegutsevad lennuoperaatorid turul uusi tegijaid näha ja teevad lobitööd selle nimel, et välismaised lennufirmad ei saaks tegutsemisluba.
(Ilves’s visit risks being marred by Turkey’s unfulfilled promise, Abdullah Bozkurt, Today’s Zaman, 6.4)
 

TODAY’S ZAMAN
Former CCJE head says HSYK should avoid self-protection, self-interest

Eksklusiivintervjuu Julia Laffranque’i, Eesti riigikohtuniku ja endise Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu presidendiga. Kohtunik Laffranque’i peetakse Eesti kohtusüsteemi ja seadusandluse reformijaks ning vastavusse viijaks Euroopa Liidu kriteeriumidega aastatel 1996-2004. Laffranque vastutas Eesti ettevalmistuste eest Euroopa Liiduga ühinemiseks, seaduseelnõude (kaasaarvatud põhiseaduslike parandusettepanekute) ettevalmistamise eest. Artiklis räägitakse Türgi kohtunike ja prokuröride kõrge nõukogu ees seisvatest raskustest ja võimalikest lahendustest, et viia Türgi seadusandlus vastavusse Euroopa omaga.
(Former CCJE head says HSYK should avoid self-protection, self-interest, Abdullah Bozkurt, Today’s Zaman, 7.4)

UKRAINA AJAKIRJANDUS

ЭКОНОМИЧЕСКИЕ ИЗВЕСТИЯ
Какие могут быть отношения между клопом и слоном? Могут, причем взаимовыгодные

Eesti suursaadik Ukrainas Jaan Hein räägib Eesti-Ukraina suhetest ja Eesti meetmetest kriisist väljumisel. Erinevalt teistest riikidest ei pidanud Eesti kriisi tingimustes välisabi kasutama. Juba kümne aasta eest hakati looma stabilisatsioonifondi taoliste olukordade puhuks. Nüüd, mil loetakse, et maailma hakkab kriisist väljuma, on selles fondis endiselt kuni neljandik Eesti aastaeelarvest. See võimaldas Eestil mitte kasutada välisfinantsabi, kuid võtta soodsat krediiti. Ehkki meil on olemas ka omad varud, lisab eestlaste oskus majandada rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele kindlust - Eestit võib rahastada, siin ei kulutata raha ilmaasjata. Kriis on Eesti jaoks mõjunud mh positiivselt. Näiteks ei suutnud Eesti 12% majanduskasvu tingimustes inflatsiooni ohjata, nüüd aga on Eesti seadnud eesmärgiks liituda euroga jaanuariks 2011. Euroala riikidel õnnestus kriisist väljuda väiksemate kaotustega. Kui oleme euroalas, siis oleme paremini valmistunud järgmiseks kriisiks, mis saabub varem või hiljem uuesti.
Sageli küsitakse minult, mis suhted saavad olla elevandi ja kirbu vahel? Vaat saavad, ja isegi vastastikku kasulikud. Ukrainas on loodud üle 300 Eesti kapitali osalusega ettevõtte, erinevates regioonides erinevatel aladel. Peale selle aitavad eestlased Skandinaavia ettevõtetel Ukraina turule siseneda. Teatavaks takistuseks kahepoolses koostöös on eestlaste ja ukrainlaste erinevad riigifilosoofiad. Eestis pole erastamise teema enam aktuaalne, eestlased pooldavad vaba turumajandust, riik peab nende jaoks olema õhuke, kuid kindel nagu teflon. Eestlastele meeldib avatus, ligipääs infole, asjaajamise kiirus. Ukrainas on äriajamise läbipaistvusega probleeme. Probleemiks on korruptsioon, mis Eestis pole nii süsteemne. Kõigele vaatamata püüab Eesti oma esindatust Ukrainas tugevdada, praegu on võetud suund regioonidesse – korraldatakse Eesti majandusfoorumeid Donetskis, Dnepropetrovskis, Harkovis, Odessas ja Ivano-Frankovskis. Eesti on alati valmis Ukrainat aitama, kui ukrainlased on otsustanud reforme läbi viia.
(Какие могут быть отношения между клопом и слоном?, Ксения Лазоренко, Экономические известия, 2.04)
 

Lisaks: Eesti kajastused välismeedias 2009. aastal: http://www.vm.ee/pilkpeeglisse