Eesti välismeedias 25.-31. märts 2010

USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS
JAAPANI AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
PAKISTANI AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
What Would the World Look Like if Economists Were in Charge?

New York Times’i blogis Freakonomics on mh võimalik kuulata raadiosaateid. Saates What Would the World Look Like if Economists Were in Charge? saab sõna ka Mart Laar.
Mart Laar on olnud kahel korral Eesti peaminister. Tema teeneks on Eesti nõukoguliku majanduspärandi pööramine edukaks „Balti tiigriks“ Kuidas see õnnestus? Laar räägib Milton Friedmani mõjutustest.
Kasvades ja kujunedes Nõukogude võimu tingimustes, märkad ühiskonnas paljut, mis ei toimi. Kommunism iseenesest ei toimi. Vasakpoolsed ideed ei tööta, sest nad on vastuolus inimese loomusega ja on seepärast määratud läbikukkumisele. Lugedes nõukogude ajalehtedest kellestki eriliselt ohtlikust ja hullust Milton Friedmanist, tekkis mul loomulikult tema vastu huvi. Milton Friedman oli esimene majandusteadlane, kelle raamatut ma lugesin. Olin tema teooriatest väga huvitatud. Tema ideed on enamasti lihtsad, aga need tundusid meie juures töötavat. Kui ma sain peaministriks, siis mõtlesin - miks mitte!
Laar räägib ka Friedmani erilise lemmiku, proportsionaalse tulumaksu sisseviimisest Eestis ja oma kohtumisest Margaret Thacheriga.
(What Would the World Look Like if Economists Were in Charge?, Stephen J. Dubner The New York Times, 24.3)
 

Lindpere Is the Red Bulls’ Traveling Man

Joel Lindpere senine karjäär on möödunud reisihuviliste inimeste jaoks igavates kohtades. USAsse kolis Lindpere Norras asuvast Tromsost. New Yorki klubi kõrval tuli talle pakkumine ka Venemaalt Novosibirskist. Nüüd soovib rännuhimuline Lindpere külastada kõiki USA osariike.
New Yorki jalgpalliklubi Red Bulls loodab, et töörügajana tuntud eestlane suudab aidata meeskonna ründajaid väravate löömisel. Klubi juhtkond on üllatunud, et nii heade tehniliste oskuste ja võitleja hingega keskväljamees ei ole sattunud mõnda Euroopa suurklubisse. Lindpere ei sära küll väljakul alati, kuid mitte kunagi ei mängi ta halvasti.
Lindpere on üks viiest endistest NSVLi vabariikidest pärit mängijast, kes on liitunud sel hooajal USA kõrgeima jalgpalliliigaga. Eestlane on juba jõudnud teha tutvust kaasmaalastega Eesti Majas ja ootab peatset kolimist hotellist Manhattanil asuvasse korterisse.
(Lindpere Is the Red Bulls’ Traveling Man, Jack Bell, The New York Times, 26.3)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE UNIVERSITY OF MANCHESTER
Manchester students shine in British Council Awards

Manchesteri ülikoolis õppiv Eestist pärit tudeng Astrid Tishler pärjati auhinnaga North West’s International Student of the Year 2010. Ühena kaheteistkümnest parimast piirkondlikust üliõpilasest sõidab ta aprillis Londonisse kohtumaks lõplike hindajatega, kes valivad parimate seast üleriigilise võitja. Astridi saavutusi tõstetakse esile riiklikul hindamistseremoonial. Välisüliõpilastele suunatud konkursil võeti õppetulemuste kõrval arvesse just koolivälise tegevuse aktiivsust. Selle kirjeldamiseks pidid osalejad koostama „kirja kodustele“, milles nad andsid ülevaate oma elust ja tegemistest Suurbritannias. Oma kirjas rõõmustas loodusteadust õppiv Astrid võimaluse üle kohtuda ja rääkida keskkonnaekspertidega üle maailma. „Esmakordselt tunnen, et minu tööst on tõepoolest kasu ja et ma võin asju muuta.“ Astridist sai Manchesteris viibimise aja lõpuni ka Eesti sõprade ühingu president.
(Manchester students shine in British Council Awards, The University of Manchester, 28.3)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Hoffnung an der Ostsee

Väljapaistev enesekindlus ei kuulu ametlikult Maastrichti kriteeriumide hulka, kuid Eestis ollakse veendunud, et kindel esinemine ei saa kahju teha. „Meie edu kroonib euro kasutuselevõtt 2011. aastal,“ teatab peaminister Andrus Ansip. Ettevõtja Jaan Puusaag tõi aga hiljuti välja ühe teise nüansi: „Eesti on põhjamaa. Meile meeldivad reeglid.“ Eestlastes on tekkinud hirm, et Kreeka kriisi tõttu võib nende euro-lootus luhtuda. Saksa kantsler Angela Merkel üritas ELi Ülemkogul neid hirme hajutada, öeldes, et probleemide pärast eurotsooni liikmesmaaga ei seata kandidaatidele lisatingimusi. Eestit koheldakse niisama õiglaselt nagu teisigi liikmekandidaate. Möödunud nädalal teatas Eesti statistikaamet, et riigi 2009. aasta eelarvedefitsiit oli 1,7 protsenti – selgelt alla Maastrichti 3 protsendi piiri. Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross on diplomaatiline: „Mõistame, et Euroopa Keskpank, EK ja eurotsooni liikmesmaad kontrollivad andmeid suure täpsusega.“ Loomulikult on 1,3 miljoni elaniku ja 13 miljardi eurose SKPga Eesti väike tegija, kuid Ross on enesekindel: „Me ei taha eurost ainult kasu lõigata, vaid ka selle stabiilsusesse panustada.“ Ajakava on selge: eelmise nädala lõpus saadeti andmed Tallinnast Brüsselisse, kahe kuu pärast esitavad EK ja Euroopa Keskpank oma soovitused, juunis langetavad 16 eurotsooni liikmesriiki otsuse. Neile jääb üks taganemistee: Eestile ei saa rakendada intressikriteeriumi, kuna madala riigivõla tõttu puuduvad valitsuse pikaajalised kroonivääringus võlakirjad. Mõttekoja Deutsche Bank Research eksperdid hoiatasid, et Eesti on ära teeninud õiglase hindamise. Analüütikute sõnul ei ole küsimus selles, kas Eesti läheb eurole üle või mitte, vaid pigem, millal see juhtub. Eestlasi ärritab, et Skandinaavias ja Lääne-Euroopas nähakse Balti riike ikka veel ühe tervikuna. Eestlased tunnevad tugevamat sidet soomlaste kui lätlaste ja leedulastega. „Lähedus Soomega on meid aidanud alates 1991. aastast,“ ütleb asekantsler Ross. Lisaks Põhjamaadest pärit investeeringutele orienteeruti Eestis tugevalt avatud, konkurentsivõimelisele majandusele. Ehk on eestlastele abiks, et just soomlane Olli Rehn ELi rahandusküsimuste eest vastutab. Baltikumis tegutsevad saksa ettevõtjad soovivad sarnaselt paljude Eesti ettevõtjatega, et regioonis euro kasutusele võetaks. „Meie jaoks ei muutuks palju, aga see oleks psühholoogiliselt tähtis,“ ütleb Anu Hallik-Jürgenstein BLRT Grupist. Nordea panga analüütik usub, et kui Eesti eurot ei saa, võiks see kahjustada algavat majanduse elavnemist. Poliitikuid hoiatused ei sega: Eesti valib 2011. aastal riigikogu ning peaminister Ansip tahab end tegijana näidata. Enesestmõistetavalt räägib peaminister pigem euromüntide disainist kui kasvavast tööpuudusest. Kõige paremini on Eesti positsiooni kirjeldanud Eesti Panga asepresident Märten Ross: „Euro kasutuselevõtt oleks nagu kirss tordil, aga mitte tort ise.“
(Hoffnung an der Ostsee, Matthias Kolb, SZ, 29.3)

MANAGER MAGAZIN
Estland erfüllt Euro-Kriterien

Saksa kantsleri Angela Merkeli hinnangul ei tohiks probleemid Kreekaga viia eurotsooni pääsemise kriteeriumide karmistamiseni. Kandidaat number üks on Eesti. Riigil on head väljavaated 2011. aastal eurotsooniga liitumiseks. Merkel eeldab, et Euroopa Keskpank ja EK käsitlevad Eestit võrdselt teiste kandidaatidega. Eestis ollakse veendunud, et riik täidab liitumiseks vajalikud kriteeriumid.
(Estland erfüllt Euro-Kriterien, Manager Magazin, 26.3)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DER STANDARD
Nordischer Literaturpreis an Sofi Oksanen

Soome-eesti kirjanik Sofi Oksanen pälvis romaani „Puhastus“ eest Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna, tähtsaima kirjanduspreemia Põhja-Euroopas. Žürii sõnul on Oksaneni keel väljendusrikas. Raamatu tegevus toimub Eestis, teose keskmes on vana ja noor naine. Raamat räägib nii ajast, mil Eesti Nõukogude Liitu kuulus kui ka kaasaegsest inimkaubandusest Läänemere regioonis.
(Nordischer Literaturpreis an Sofi Oksanen, APA, Der Standard, 31.3)

Nordische Filmwoche in der Urania

Iga-aastane Põhjamaade Filmifestival Viinis laieneb, esimest korda osalevad festivalil lisaks Põhjamaadele ka Baltimaad. Festivali avab 15. aprillil Eesti film „Püha Tõnu kiusamine“, kavas on ka Ilmar Raagi film „Klass“.
(Nordische Filmwoche in der Urania, Red, Der Standard, 31.3)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
L'Estonie sous surveillance positive

Reitinguagentuur Fitch võttis Eesti krediidireitingu positiivse vaatluse alla. Fitch viitas oma otsuses Eesti kindlale kavatsusele järgmisest aastast eurole üle minna. „Kui Eesti ülemineku kohta tuleb suvel formaalne otsus, toob see kaasa reitingu tõusu,“ märkis Fitch Sovereigns grupi direktor Douglas Renwick.
(L'Estonie sous surveillance positive, Le Figaro, 30.3)
 

Crise ou pas, l'euro attire toujours des candidates

17.-19. märtsil Eestis käinud ajakirjaniku Anne Cheyvialle’i euroga liitumist kajastav artikkel ja intervjuu Juhan Partsiga. Artiklis tõstetakse esile Eesti-poolseid pingutusi euro kriteeriumitele vastamisel. Viimaste aastate range majanduspoliitika tulemusena on suudetud kriteeriume täita ning Eesti peaks kõigi eelduste kohaselt euroalaga liituma 2011. aasta alguses. Eesti usaldusväärsust tõstab ka eelolev ühinemine OECDga.
Kriis eurotsoonis ei ole võtnud kandidaatriikidelt liitumissoovi, pigem vastupidi. Nimekirjas järgmine on Eesti. 2011. aasta alguses liituda sooviv riik elab käesoleval ajal läbi oma ajaloo suurimat majanduslangust. Ja ometi teatati äsja väga headest majandustulemustest – 2009. aasta eelarvedefitsiit oli 1,7% ja välisvõlg 7,2%. Need numbrid panevad punastama mõnegi Euroopa suurriigi. Kuid veel aasta eest uskusid vähesed eksperdid Eesti suutlikkusse nii ruttu liitumiskriteeriumitele vastata. Peale mitu aastat kestnud ülikiiret majanduskasvu ja sellega kaasnenud kinnisvarabuumi oli riik langenud sügavasse kriisi – vähenesid palgad, samuti tarbimine, märkimisväärselt kasvas tööpuudus. Käivitati kriisiplaan, kärbiti kulusid. See kõik toimus ilma suuremate meeleavalduste ja ulatuslike streikideta. „Eestlased ei protesteeri, see ei ole nende loomuses. Nad ei ole unustanud nõukogudeaegset normeerimist,“ ütleb prantsuse kosmeetika importija Antoine Stecken.
Eurot oodates on igapäevaelu siiski raske. Toiduga toimetulekul on abiks oma aiamaa, ütleb nelja lapse ema ooperilaulja Meeli Lass. Tema abikaasa koondati, vanem tütar lõpetas hiljuti kooli ja otsib tööd. Meeli arvab, et euro toob kaasa hinnatõusu, samuti väheneb riigi iseseisvus. Ometi arvab 55% Eesti elanikest, et euro tulek on hea. Ka valitsus on meelestatud väga positiivselt, lootes euroga saabuvat ka välisinvesteeringute kasvu.
(Crise ou pas, l'euro attire toujours des candidates, Anne Cheyvialle, Le Figaro, 28.3)
 

L’élargissement, “signe de l’attractivité” de la monnaie unique

Majandusminister Juhan Partsi hinnangul on asjad Eestis hästi korraldatud. Intervjuu.
Le Figaro: Juunis otsustatakse Eesti eurosobivuse üle. Kas tunnete end kindlalt?
Juhan Parts: Jah, sest vastame tingimustele nii eelarvedefitsiidi, välisvõla kui inflatsiooni osas. Eestile on iseloomulik range fiskaalpoliitika, püüd eelarvet ülejäägis hoida, samuti on meil madal valitsussektori võlg. Olulised majandusreformid viidi läbi kohe peale taasiseseisvumist. Täna iseloomustab Eestit kindel makromajanduslik struktuur ja head tulevikuväljavaated. 2011. aastaks prognoosime 4%st majanduskasvu.
Kas te ei karda, et Kreeka kriisil võib teie otsusele olla negatiivne mõju? Ma ei usu, et olukord Kreekas võiks saada meie liitumisele takistuseks. Pigem vastupidi. Jätkates laienemist, saadab eurotsoon välja positiivse signaali, signaali kindlusest ja atraktiivsusest.
Euroalaga liitumiseks olete rakendanud väga karmi poliitikat. Kas see ei ole ohtlik ja valus teie kodanikele? Euro ei ole muud, kui meie strateegia tulemus. Meie mõte on lihtne: sa ei saa kulutada rohkem, kui sul on. Peale Lehman Brothers’i skandaali reageerisime kiiresti. Avalik sektor peab kohanema samamoodi, nagu erasektor, st palkade vähendamist, vähemoluliste programmide peatamist, kuid mitte puudutama haridust, innovatsiooni ja kulutusi infrastruktuurile. Prioriteediks on ka ettevõtluse alustamise toetamine.
(L’élargissement, “signe de l’attractivité” de la monnaie unique, küsis Anne Cheyvialle, Le Figaro, 28.3)

REVUE GRANDE EUROPE
La réforme du système de retraites divise les députés estoniens

Pensioniseaduse eelnõu arutamine kestis Eesti parlamendis terve öö. Peale eelnõu tutvustamist ja küsimustele vastamist toimusid läbirääkimised, mille järel asuti läbi vaatama eelnõule laekunud 150 muudatusettepanekut. Eelnõu kohaselt võrdsustub meeste ja naiste pensioniiga ja see kerkib alates 2017. aastast igal aastal 3 kuu võrra. Seaduse eelnõu teise lugemise venitamiseks kasutas opositsioon kõiki parlamendi töö- ja kodukorra seadusega lubatud vahendeid. Arvukate sõnavõttude järel asus opositsioon pärast keskööd iga hääletusettepaneku juurde vaheaegu võtma. Opositsiooni hinnangul jääb arusaamatuks, miks soovib koalitsioon kiirkorras, vaid kahe istungiga seadustada pensioniea tõusu, mis vajaks märksa põhjalikumat analüüsi.
(La réforme du système de retraites divise les députés estoniens, Revue Grande Europe, 24.3)
 

ROMANDIE
L'Estonie démantèle un trafic de déchets toxiques entre la Russie et l'UE

Eesti võimud teatasid neljapäeval (25.3), et on tabanud väärismetalle sisaldavate ohtlike jäätmete salakaubaveoga tegelenud jõugu. Prokurör Triin Bergmanni teatel tegeles jõuk Venemaa tollikontrollist kõrvale hoides Euroopa Liitu strateegiliste ainete nimekirja kantud ainete ja väärismetallide salaveoga. Süüdistatavad toimetasid Peterburist Eestisse ohtlikke jäätmeid, mis saadeti siit omakorda valedokumente kasutades edasi Suurbritanniasse ja Hollandisse, kus neist eraldati väärtuslikumad metallid nagu kuld, hõbe, pallaadium, roodium ja plaatina. Aastapikkune uurimistegevus päädis mullu oktoobris kaheksa kahtlusaluse tabamisega. Kinnipeetavad on 42-51-aastased. Uurijate teatel on kahtlustatavad kuni kohtuprotsessini kautsjoni vastu vabaks lastud.
(L'Estonie démantèle un trafic de déchets toxiques entre la Russie et l'UE, AFP, Romandie, 25.3)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Sofi Oksanen saa tämänvuotisen Pohjoismaiden neuvoston kirjallisuuspalkinnon romaanistaan Puhdistus

Ajaleht HS küsis erinevatelt inimestelt, mis muudab Sofi Oksaneni romaani „Puhastus“ ainulaadseks. „Et nii noor inimene on mõistnud nõukogudeaegset Eestit nii sügavuti. Tol ajal oli nii sõprust kui vihkamist ja pealekaebamist. Ühelt poolt oli see mõistetav, teisalt uskumatult vastik,“ ütleb endine parlamendiliige Jutta Zilliacus. Kirjastuse WSOY juhi Harri Haanpää sõnul muudab raamatu eriti heaks selle ülesehitus. „Sofi kujutab väikseid asju kaunilt ja sügavuti, kuid ometi on tema tekst väga selge. Tal on võime samastuda nii vanema kui noorema naisega,“ iseloomustab romaani lavastaja Mika Myllyaho. Pro-tugikeskuse tegevjuht Jaana Kauppineni sõnul kujutab Oksanen briljantselt seda, kui raske on hinnangut anda erinevatele valikutele. Kirjandusteadlane Pekka Tarkka: „Romaan räägib väikese rahva kallal toime pandud hävitustööst, kuid toob ajaloo kõrvale kaasaja reaalsuse – üha hoogustuva rahvusvahelise kuritegevuse, mille ohvriks on just naised.“ „Mul endal on raske romaani ainulaadsust näha,“ ütleb Oksanen, „ehk on see siis piisavalt universaalne lugu inimsusest ning puudutab seetõttu ka neid, kel Eestiga seos puudub.“
(Sofi Oksanen saa tämänvuotisen Pohjoismaiden neuvoston kirjallisuuspalkinnon romaanistaan Puhdistus, HS, 31.3)

Puhdistus on kuin Ajax

Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind anti õigele kirjanikule. Sofi Oksaneni „Puhastus“ on julge ja kaalukas romaan, mis on Soomes eri puhkudel kõneainet pakkunud. Viimastel päevadel on raamat teemaks tõusnud ka Rootsis, kus ilmus hiljuti romaani rootsikeelne tõlge. Olulisim on aga see, et romaan kõnetab tavalugejat ega ole jäänud ainult eliidi lemmikuks. Oksanen tegi ajalugu, olles esimene soome keeles kirjutav soome naiskirjanik, kes on Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia saanud. „Puhastus“ on Oksaneni jaoks olnud tõeline läbimurdeteos, mis on loonud ka välismaal turuniši uuele soome kirjandusele.
(Puhdistus on kuin Ajax, Jukka Petäjä, HS, 31.3)

Päivällä kuiva virkamies, illalla taiteilija

Soomlane Mika Keränen sai parima eestikeelse lasteraamatu auhinna. Raamat „Peidetud hõbedane aardelaegas“ on järg varem ilmunud teosele „Varastatud oranž jalgratas“. Auhinnatud raamatus on palju eestlaslikku. Sündmuspaikadeks on Tartu botaanikaaed ning selle lähedal asuv Supilinn, Supilinna auklikud teed ning vanad puumajad. Keränen elab Tartus, töötab haridusministeeriumis ja on pereisa. „Meil Tartus on kombeks, et olles päeval kuiv, tavaline inimene, võid õhtul muutuda poole kohaga kunstnikuks, kes tõlgib või korraldab kultuuriüritusi. Vähesed tulevad Eestis toime ühel kohal töötades,“ räägib Keränen.
(Päivällä kuiva virkamies, illalla taiteilija, Kaja Kunnas, HS, 30.3)

Viro täyttämässä eurovaatimukset

Eestis süveneb veendumus, et järgmisel aastal võetakse euro kasutusele. Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid, kuna riigi 2009. aasta eelarvedefitsiit oli 1,7 protsenti, jäädes alla nõutud kolme protsendi piiri. Eesti statistikaametit on üldiselt usaldusväärseks peetud. Eurostat kinnitab andmed veel üle. EK ja Euroopa Keskpank esitavad oma hinnangu Eesti eurokõlblikkuse kohta mais ning lõpliku otsuse teeb Ecofin juuli alguses. „ELi tabab usaldusprobleem, kui Maastrichti kriteeriume täitva riigi taotlus tagasi lükatakse,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi. Eestis on kõrge töötusemäär – 15 protsenti. See ei tohiks aga saada takistuseks euro kasutuselevõtul, kuna Maastrichti kriteeriumides töötust ei mainita. Eestis loodetakse, et euro kasutuselevõtt leevendab töötust, kui uued välisinvestorid Eestisse julgevad tulla. Kui Eesti eurotsooni võetakse, saab Eestist Põhja-Euroopa integreerunum riik, kuuludes siis nii ELi, NATOsse, Schengeni tsooni kui ka euroalasse. „Euro on Eesti jaoks väga kasulik. Väikese nähtamatu riigi jaoks on oluline aumärk rinda saada. Meile on see igal juhul suur au, kvaliteedi ja usalduse märk, mis elavdab majandust,“ ütles Ligi. Rahandusministri sõnul näitab Eesti, et Maastrichti kriteeriumide täitmine on võimalik. „Kui Eesti sellega hakkama saab, saavad ka teised. Meil on hea meel, kui saame mingiski valdkonnas eeskujuks olla,“ märkis Ligi.
(Viro täyttämässä eurovaatimukset, Kaja Kunnas, HS, 27.3)

Pieni virolainen BigBank houkuttelee koroilla

Eesti finantsmaastiku pisike imeasi Bigbank hakkab Soomes silma teistest kõrgema, kolmeprotsendise hoiuseintressiga. Imeasi on Bigbank näiteks seetõttu, et suutis teenida seitsme miljoni euro suuruse kasumi ka eelmisel aastal, kui Eesti finantsturgu valitsevad Rootsi pangad Swedbank ja SEB kandsid suuri kahjumeid. Eelmise aasta novembris Soomes tegevust alustanud Bigbank on saanud Soomest 250 hoiustajat ning kokku viie miljoni euro väärtuses hoiuseid. Hoiustest saadud raha kasutab pank tarbimislaenude rahastamiseks. Kõrged intressid pole mitte ainult hoiustel, vaid ka laenudel.
(Pieni virolainen BigBank houkuttelee koroilla, Kaja Kunnas, HS, 31.3)

KALEVA
Seuraavaksi puhdistuu Yhdysvallat

Sofi Oksaneni „Puhastusest“ sai esimene soomekeelne romaan, mis on võitnud kolm suurt auhinda järjest. Lisaks Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemiale on Oksanen saanud ka Finlandia ja Runebergi auhinna. „Rikka ja väljendusjõulise keelega koob Oksanen teose, kus konkreetne ajalooline aines, Nõukogude okupatsioon Eestis, ühineb aktuaalse globaalse teemaga – Läänemere piirkonna inimkaubandusega,“ tõdeb Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna žürii. Lisaks auhindadele on romaani saatnud ka müügi-, arvustus- ja tõlkeedu. Oksanen on lisaks Eestile ja Rootsile „Puhastust“ esitlenud muuhulgas Hollandis, Norras ja Taanis. Mais ootab ees Iisrael. Riigiti lähenetakse teosele erinevalt. „Teistes Põhjamaades on inimkaubandusega seotud küsimused teravamalt esile kerkinud kui Soomes või Eestis, kus teema pole tekitanud erilist avalikku arutelu,“ ütleb Oksanen. Kuuendal aprillil ilmub romaan USAs. Raamatu tutvustused on olnud väga positiivsed. Raamatut on soovitanud ka raamatupoekett Barnes&Noble ja erinevad raamatupoed. Sofi Oksanenil seisab USAs ees arvukalt esinemisi New York’is, Seattle’is, Washingtonis ja mujal.
(Seuraavaksi puhdistuu Yhdysvallat, STT/Reetta Ravi, Kaleva, 31.3)

Sofi jyrää!

Kirjanik Sofi Oksanen ei osanud kindlasti ette näha, milliseks auhinnamagnetiks tema romaan kujuneb. 2008. aasta alguses ilmunud „Puhastus“ on liikunud võidust võiduni ning löönud igal pool platsi puhtaks. Romaani nii müüakse kui loetakse, kuid selle edul on omad kindlad põhjused. „Puhastus“ käsitleb nii ajaloo kui kaasaja süngeid teemasid sama võimsalt kui kriitiline realism varem ega anna kunstilises mõttes kuskil järele. Romaan nõuab lugejalt palju ja annab veelgi rohkem.
(Sofi jyrää!, Olavi Jama, Kaleva, 31.3)

Technopolis perustaa yhteisyrityksen Viroon

Soome börsifirma Technopolis loob koos Ülemiste Cityga ühisettevõtte. Technopolis omandab äsja sõlmitud lepingu kohaselt loodavast Technopolis Ülemistest 51protsendise aktsiaenamuse. Ettevõte saab enda haldusse kinnisvara suuruses 70 000 ruutmeetrit. Suures osas on tegemist 1–5 aastaste moodsate kontoriruumidega. Vanemad ruumid on plaanis aegamööda renoveerida või uutega asendada. Ülemiste ärilinnakus töötab umbes 3000 inimest.
(Technopolis perustaa yhteisyrityksen Viroon, Raimo Pirttikoski, Kaleva, 27.3)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Sofi Oksanen teki sen taas

Sofi Oksaneni auhinnariiulil hakkab kitsaks jääma. Oksaneni romaan „Puhastus“ saab Põhjamaade Nõukogu kirjanduspreemia, teatas teisipäeval auhinnakomisjon. Umbes 47 000 euro suurune preemia antakse üle Põhjamaade Nõukogu sügisese istungi ajal Islandil. Oksanen avab oma teoses arusaadaval viisil Eesti okupatsiooniaegset ajalugu ning seob teemaga taasiseseisvumise perioodi 1990ndatel. Põhjamaade Nõukogu žürii märkis, et raamatuga liitub ka globaalne teema inimkaubandus. Sofi Oksaneni võidukäik võib tulevikus saada uued mõõtmed, kuna „Puhastus“ ilmub järgmisel kuul Ameerika Ühendriikides. Mõni üksik soome kirjanik jõuab USA turule. Komplekt tundub täiuslik: suurepärane globaalseid teemasid käsitlev teos ning põnev gootitarist kirjanik.
(Sofi Oksanen teki sen taas, Juhtkiri, ESS, 31.3)

AAMULEHTI
Vielä kerran Sofi Oksanen ja Puhdistus

Sofi Oksaneni teos „Puhastus“ jätkab oma võidukäiku, saades Põhjamaade Nõukogu selleaastase kirjandusauhinna. Esimest korda võitis preemia soome keeles kirjutav naiskirjanik. Võistluse tase on alati kõrge, kuid sel aastal oli žüriiliikme kirjanik Peter Mickwitzi sõnul auhinnakandidaatide hulgas haruldaselt palju häid teoseid. Žürii arvates on Oksaneni romaani teemad – armastus, petmine, võim ja abitus – ajatud.
(Vielä kerran Sofi Oksanen ja Puhdistus, Marja Aaltio, Aamulehti, 31.3)

Kreikalle kudottiin turvaverkko

Ajalehe juhtkiri keskendub küll Kreeka olukorrale, kuid mainimata ei jää ka Eesti. Selles oli teatud irooniat, et Eesti jõudis reedeks tasemele, mis on eelduseks eurotsooni pääsemisele. Kuid kas suuri ohvreid nõudnud eesmärk ongi enam ahvatlev? Nii võib küsida, kui eurotsoon vaevleb oma ajaloo kõige hullemas kriisis, mis on kogu auväärse projekti kahtluse alla seadnud.
(Kreikalle kudottiin turvaverkko, Juhtkiri, Aamulehti, 27.3)

KAUPPALEHTI
Talouskuri pitää Virossa

Vähemalt praegu tundub, et Eestil on head võimalused juba 2011. aastal ühisvaluutale üle minna. Eesti statistikaameti värsketel andmetel on majandus hoolimata suurest langusest suudetud ohjes hoida. Eesti riigi eelarvedefitsiit oli eelmisel aastal vaid 1,7 protsenti SKPst. Eesti on juba inflatsioonist võitu saanud ning majanduslangus on kindlustanud madala intressitaseme. Hinnang Eesti majandusele antakse kevadel.
(Talouskuri pitää Virossa, Juhtkiri, Kauppalehti, 29.3)

Sofian kaatuminen ei näy asiakkaidemme käytöksessä - Bigbank

Sofia panga sulgemine Soomes pole mõjutanud Eesti Bigbanki tegevust. Bigbank on maksnud Soomest saadud hoiustele Sofia pangaga võrreldes isegi kõrgemaid intresse. Bigbank on spetsialiseerunud tarbimislaenudele. Raha tuleb suuresti välismaalt – nii Soomest, Austriast kui Saksamaalt saadud hoiustest. Hoiuste ja tarbimislaenude intressivahe on märgatav, üle kuue protsendi. Ainsaks probleemiks on panga jaoks laenukahjumid, mis on majanduskriisi tõttu kasvanud.
(Sofian kaatuminen ei näy asiakkaidemme käytöksessä – Bigbank, Veijo Sahiluoma, Kauppalehti, 31.3)

Tarkkana Tallinnassa

Kujutav kunstnik Maarit Murka on õppinud nii Tallinnas kui Helsingis. Kriitika on tema suhtes soosiv olnud. Murka kõige uuemaid töid saab näha Tallinnas Vaal galeriis. Näitus koosneb hüperrealistlikest maalidest, videotest ja installatsioonidest. Murka jutustab oma töödes isiklikest kogemustest viisil, mis vaataja üha uuesti nende juurde tagasi pöörduma paneb.
(Tarkkana Tallinnassa, Kauppalehti, 24.3)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ВЕДОМОСТИ
Поработать на отечество

Venemaa hakkab nüüd rahulikumalt naabritesse suhtuma, nemad aga hakkavad teda omakorda vähem kartma. Tahaks loota, et just sellise tulemuseni viib valitsuse kava täpsustada seadusandlikult mõistet „kaasmaalane“. Senine kaasmaalaste seadus võeti vastu 1999. aastal, selles olid kaasmaalasteks kõik endised NSV Liidu kodanikud ja Vene emigrantide järeltulijad. Vene riik kohustus väljastama neile vastavad kaasmaalase tunnistused. See viimane punkt pole senimaani rakendunud ning ta lihtsalt tühistatakse. Seevastu ei pea nüüd enam Venemaa päritolu dokumentaalselt tõestama. Reeglina loetakse kaasmaalasteks vaimse ja kultuurilise Venemaa-sidemega isikud, kes reeglina kuuluvad Venemaad traditsiooniliselt asustavate rahvaste hulka. Samas peavad kaasmaalased oma staatust kinnitama ühiskondliku või professionaalse aktiivsusega vene keele või teiste Venemaa rahvaste keelte ja kultuuride arendamisel, riikidevaheliste suhete parandamisel. Huvitav, kes hakkab otsustama, kas oled oma staatuse välja teeninud, FSB? Tundub, et Vene ametnikud tahavad selle seaduseelnõuga vähendada isikute hulka, kes tulevad Venemaalt abi nõudma. Sest lubab ju seadus neile kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset toetust. Peab mainima, et tegelikkuses ei peeta asugugi kõikides Vene saatkondades ja konsulaatides Vene kodanike küsimust südamelähedaseks, emigrantidest rääkimata. Senine seadus pidas silmas, et SRÜ on Venemaa huvisfäär ning loodeti NSV Liidu taastamisele. Samas on kaasmaalaste kaitse ikka olnud diplomaatiliste, majanduslike ja sõjaliste tülide ajendiks. Ega Baltimaad ja teisedki SRÜ riigid asjata Venemaad kartnud, ta võis iga kell kõik nende riikide elanikud oma kaasmaalasteks kuulutada ning nende õiguste eest võitlema hakata. Tülid Eesti ja Gruusiaga on veel hästi meeles. Eelmisel aastal võeti vastu presidendi seaduseelnõu vägede kasutamisest välisriikides, mh kaasmaalaste kaitseks. Pealegi lubas Föderaalnõukogu presidendil selles küsimuses otsuseid langetada parlamendilt luba küsimata. Seepärast ehk ongi hea, et kaasmaalasi välismaal nüüd vähemaks jääb.
(Поработать на отечество, От редакции, Ведомости, 24.03)
 

НОВЫЕ ИЗВЕСТИЯ
Недетский выбор: В Эстонии тоже заговорили о проблемах школы на языке кино

Kevadel jõuab Venemaal piiratud levisse Eesti mängufilm noorte jõhkrusest. Ilmar Raagi filmi saatev sotsiaal-kultuuriline kontekst on üsna lai. Karm verine draama, filmitud minimalistlike vahenditega. Stsenaariumi täiendasid võtteplatsil mitteprofessionaalid-koolijütsid. See, et film põhineb tõsielulugudel, ei šokeeri kedagi. Eesti haridusministeerium soovitab selle näitamist koolides. See on harv juhus, mil ametnike soovid lähevad kokku publiku soovidega. Kuus päeva tegevust, nagu maailma loomine, alustades „Oled värdjas vä?“ lõpetades „Anna andeks, vanaema!“ Vinged kaadrid jõudemonstratsioonist, ükskõiksusest, alatusest, karjainstinktidest. Peamiseks on siin aga Kaspari mehisus ja aumehe väärtused. Väärtused, mis tänapäeval meil nõnda käest libisevad. Tuginedes vaatajate vastukajale, on filmilinal kujutatu vägagi tõepärane. Taolised lood korduvad igas riigis, igas linnas, igas koolis. Universaalne lugu. Filmis pole mingeid ebarditest täiskasvanuid, kõik on tavalised normaalsed inimesed, kes aga ei kuule ega näe midagi. Ausalt, Ilmar Raag on teinud unustamatu loo, mida tuleks kohustuslikus korras näidata meie koolides ja ka ajateenijatele armees – patriootilise kasvatuse asemel.
(Недетский выбор: В Эстонии тоже заговорили о проблемах школы на языке кино, Оксана Гаврюшенко, Новые Известия, 25.3)
 

АРГУМЕНТЫ И ФАКТЫ - АЛТАЙ
Ильмар Рааг: «Фильм про Черепанова будем снимать в Барнауле!»

Kolmeks päevaks mattus Altai krai pealinn Barnaul kinematograafiakeskkonda. Siia saabus tuntud Eesti režissöör Ilmar Raag, filmi „Klass“ autor. Tal on kavas uus film, seekord traagiliselt hukkunud noorest hokimängijast Aleskei Tšerepanovist. Aleskei lugu, märgib Raag, puudutas teda sügavalt. Kolkast pärit nooruk tahtis saada maailmameistriks ja saigi. Ja see maksis talle elu. See meenutab Ikarose lugu. Raag kohtus siin Aleksei kaasõpilaste, õpetajate ja treeneritega. Ilmselt saavad filmi näitlejateks olema Vene näitlejad, sest see on ju Omski ja Altai kangelane, „teie sangar“, ütleb Raag. Aleksei austajad loodavad väga, et Ilmar Raagil läheb kõik hästi ning projekt õnnestub.
(Ильмар Рааг: «Фильм про Черепанова будем снимать в Барнауле!», Анна Семина, Аргументы и факты – Алтай, 24.3)
 

ВЗГЛЯД
В российский прокат выходит «Класс»

Eesti mängufilm „Klass“ avaldab muljet. Mitte näitlejatööga (tase keskmine). Mitte lummava pildiga (see on igav nagu Eesti ilm). Ka mitte eelarvega (kopikad isegi sõltumatu kinotööstuse seisukohalt). Vaid hoopis tooni argisusega, millega Ilmar Raag koolivägivallast jutustab. „Klass“ jõuab nüüd Venemaa levisse, originaalkeeles, subtiitritega. Kindlasti oleks pidanud filmi dubleerima, sest soomeugri intonatsioon ei ole vene kõrvale nii veenev kui romaani või germaani oma. Kogu filmi esteetika ja tegevustik on valuliselt tuttavlik. Seda, et tegevus toimub Eestis, mitte aga kusagil Leningradi oblastis, annavad märku üksnes tegelaste nimed ja räägitav keel. Ehkki Raag kasutas filmi tegemisel koolilastest konsultante, on nähe, et tegemist on sügavalt isikliku filmiga. Ning filmis asetatud rõhkudest võib aimata, milline roll on omal ajal Raagil endal. „Klass“ pole lihtsalt teravalt sotsiaalne, vaid ka šokeeriv. Mitte koduperenaisi või rahvasaadikuid, vaid keda iganes šokeeriv. Ning asi pole pildi verisuses, vaid toimuva kohutavas argisuses.
(В российский прокат выходит «Класс», Дмитрий Дабб, Взгляд, 25.3)
 

ГРАНИ.РУ
Закрытие второго фронта

Praegusel Venemaal ei möödu pea ükski püha skandaalideta. Võidupühal on kõige vähem vedanud. 1995. aastal saabusid 9. mai pidustustele Moskvas alla poolte kutsutud väliskülalistest, sest Venemaa sõdis Tšetšeenias. 2005. aastal keeldusid Moskvasse sõitmast, protestiks ajaloo võltsimise vastu, Eesti ja Leedu liidrid. Kreml provotseeris visiidist loobuma ka Läti presidenti, kuid too leidis endas jõudu vastata küllakutsele positiivselt. Samal aastal otsustas Kreml muuta Georgi lindid lojaalsuse lakmuspaberiks. Nüüd toimub taas huvitavaid asju Baltimaade juhtide kutsumisega, kommunistid protestivad lääneliitlaste relvajõudude osalemise vastu paraadil, neid toetavad paljud veteranid ja „patrioodid“… Unustatakse, et Inglismaa sõdis Hitleriga ammu enne NSV Liitu, et USA sõdis Vaiksel ookeanil. Võitlused Põhja-Aafrikas on oma tähenduselt ja mastaapidelt võrreldavad Stalingradi lahinguga. Liitlaste dessandil Normandias pole ajaloos võrdväärseid pretsedente. Mis puutub siia NATO, kui seda polnud natsivastase sõja ajal olemaski?!
(Закрытие второго фронта, Владимир Абаринов, Грани.ру, 24.3)
 

ГОРОД ОТЕЛЕЙ
Эстонская судоходная компания откроет отель в Риге

AS Tallink Grupp ehitas Riiasse nelja tärni hotelli Tallink Hotel Riga, esimesed külalised võetakse vastu aprillis. See on ettevõtte esimene hotelliprojekt väljaspool Eestit. Projekti finantseerib Eesti kapital, ehitajaks Eesti ettevõtte tütarettevõte Lätis SIA Merks. Hotell asub Riia kesklinnas, samal tänaval, kus ka rida välisriikide saatkondi ja konsulaate.
(Эстонская судоходная компания откроет отель в Риге, Город отелей, 22.3)
 

TB100
Эстонские военные провели сложнейшую спасательную операцию

(Videoreportaaž.) Eesti kaitseväelased viisid läbi ühe keerukaima operatsiooni – aitasid teisaldada Ülemiste järve jäält allakukkunud transpordilennuki. Operatsioonis osales ligi 100 inimest.
(Эстонские военные провели сложнейшую спасательную операцию, TB100, 20.3)
 

РЕСТОРАНЫ САНКТ-ПЕТЕРБУРГА
Самым стильным отелем в мире признали эстонский отель «Три Сестры»

World Hotel Award 2009 konkursil kuulutati Tallinna hotell „Kolm õde“ maailma stiilseimaks hotelliks. See on ka ainus auhinnatud Euroopa hotell. -- Nimekiri teistes kategooriates võitnud hotellidest.
(Самым стильным отелем в мире признали эстонский отель «Три Сестры», Рестораны Санкт-Петербурга, 22.3)

UKRAINA AJAKIRJANDUS

TELEKANAL ЮНИОН
Медленно говорят, но обещают быстро строить

2012. aastal toimub Ukrainas Donetskis jalgpalli EM. Staadion on juba valmis, kuid teed ja hotellid on veel ehitamata. Kohalikke võime on valmis selles aitama Eesti ettevõtjad. Donetski kaubandus-tööstuskojas esinedes rääkisid nad võimalustest ja oma soovist Ukrainas töötada. Neid toetasid pressikonverentsil Donetski oblasti võimud ja Eesti suursaadik Jaan Hein. Ettevõtja Jüri Rass esindab firmat, kes tegeleb teede ja ehitiste projekteerimisega Kiievis ja Minskis. eestlased pakuvad supermarketite ja hotellide rajamisel kasutada uut lähenemist. Kõik tehakse valmis arvutis virtuaalselt, nõnda et investorid saavad kontrollida oma tulevasi kulutusi. Krimmis ja Karpaatides kavatsevad eestlased arendada turismi, Donbassi piirkonnas energeetikat. Samuti tegid nad ettepaneku koostööks raudteevedude vallas, mööbli- ja toiduainetööstuses. Eestlased on juba praegu investeerinud Ukrainasse 700 miljonit eurot. Jaan Hein ütles skeptikute rahustuseks, et vastastikune kasu taolistes projektides on reaalne, seda näitab senine kogemus ja kahepoolsete suhete ajalugu. Donetski ettevõtjad samas märgivad, et poleks paha eestlastelt uute tehnoloogiate juurutamise ja kasutamise kunsti õppida. Makstakse ju Eestis isegi supermarketites ja esitatakse tuludeklaratsioone mobiiltelefoniga. Dontskis loodetakse koostööst Eestiga väga palju. Oblasti administratsiooni esimehe asetäitja Boriss Adamov: „Eestil kui sillal Euroopa Liitu on hea kogemus, Ukrainagi jaoks võiksid Eesti ettevõtjad olla sillaks Euroopasse.“ Donetski Kaubandus-tööstuskoja president Gennadi Tšižikov: „Eesti on värav Põhja-Euroopasse, Läänemere piirkonna turule. Meil on teatavaid eeliseid ja võimalusi. Ja mis peamine, eestlased on häälestatud koostöö suhtes Ukrainaga positiivselt.“
Eesti-Ukraina majandusfoorumid on toimunud ka teistes Ukraina linnades. Järgmisel aastal on kavas korraldada samalaadne üritus Tallinnas. Sinna oodatakse kummagi riigi juhtkonda.
(Tekst ja video.)
(Медленно говорят, но обещают быстро строить, Ростислав Сысоев, Telekanal Юнион, 25.3)

JAAPANI AJAKIRJANDUS

THE MAINICHI DAILY NEWS
'Sumo is beautiful': Estonian Baruto Kaito's rough road to the top

Kaido Höövelson alustas oma sumo-maadleja karjääri 19-aastaselt. Kuigi 198 sentimeetrine kasv ja 188 kilone kehakaal on suureks eeliseks, pole eestlase edutee olnud ei kerge ega kiire.
Alates lapsepõlvest on Höövelson olnud perele abiks oma kodutalus. Pärast isa kaotust – tulevane sportlane oli siis vaid 16-aastane - tuli lisaraha teenida baaris turvamehena. Samal ajal alustas Höövelson ka judo treeninguid. Elu tegu kannapöörde hetkel, mil poiss treeneri soovitusel sumo maadlust proovis. Peale Euroopa juunioride meistrivõistlustel saadud teist kohta kutsuti ta Jaapanisse. Debüüdi tegi Höövelson 2004. aasta suveturniiril võistlejanime Baruto Kaito all.
Baruto on pühendunud sportlane, kes on oma unikaalse päritolu ja sõbraliku iseloomu tõttu kaassportlaste hulgas kõrgelt hinnatud. Oma sumohuvi põhjuseks nimetab ta selle spordiala ilu. Ta soovib anda endast parima tõstmaks noorte huvi sumo vastu.
('Sumo is beautiful': Estonian Baruto Kaito's rough road to the top, The Mainichi Daily News, 29.3)

INDIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES OF INDIA
Cofidis riders take top two places in Catalunya

Prantsuse rattameeskonnal Cofidis oli hiljuti põhjust rõõmustada. Meeskond esines hästi Kataloonia velotuuril. Säravaks täheks oli mitmel etapil silma paistnud ja üldkokkuvõttes kolmanda koha saanud eestlane Rein Taaramäe. Klubi head tulemused olid üheks põhjuseks, miks meeskonna senine sponsor Cofidis otsustas oma sponsorlepingut pikendada kuni 2012. aasta lõpuni.
(Cofidis riders take top two places in Catalunya, The Times of India, 28.3)

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

THE GEORGIAN TIMES
Estonian Newspapers Protest against Bill on ‘Defence of Source’

Eesti ajalehed protesteerivad tühjade esilehtedega allikakaitse seaduse eelnõu vastu. Toimetajate hinnangul rikuks nimetatud eelnõu vastuvõtmine sõnavabadust. Eestikeelsed ajalehed ilmusid valgete esikaantega juba eelmisel nädalal, Eestis ilmuvad venekeelsed ajalehed avaldasid oma meelsust täna (24.3). Seaduseelnõu ettevalmistamisega tegeleb Eesti justiitsministeerium, eelnõu kohaselt peaks iga ajakirjanik võimude vastava nõude korral oma allikad avalikustama. Ajakirjanikke ähvardaks seaduse eiramise korral trahv või koguni vanglakaristus.
(Estonian Newspapers Protest against Bill on ‘Defence of Source’, The Georgian Times, 24.3)

PAKISTANI AJAKIRJANDUS

THE INTERNATIONAL NEWS
Nato allies are Baltic states’ eyes in the sky

Kuus aastat on NATO liitlased kordamööda Balti riikide õhuruumis patrullinud. Kolonel Sebastien Vallette koos kuue prantsuse lenduriga on hetkel NATO silmadeks taevas. Vallette nõustub, et Balti riikidel on keeruline ajalugu, kuid lükkab tagasi väited, nagu oleks tema tööks hoiatada Kremlit, mis alles 1994. aastal oma väed siit välja viis. „Kõik tahavad asetada fookusesse Venemaad, tegelikult aga konkreetne fookus puudub,“ kinnitab Vallette. „Kõik riigid jälgivad oma õhuruumis toimuvat. See ei tähenda tingimata konkreetse ohu olemasolu.“ Kolm Balti riiki liitusid NATOga 29. märtsil 2004. aastal. Õhupatrullid algasid kohe. Enamus NATO liikmesriikidest jälgivad oma õhuruumi ise, kuid Eesti, Leedu ja Läti on väiksed ja piiratud rahaliste vahenditega. Balti riikide rahvaarv kokku on 6,8 miljonit, nende elukutseline sõjavägi 20 500. Neil on 580 sõdurit Afganistanis, kelle panust kiidab NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Balti riikide õhujõud koosnevad 1550 inimesest ja 35 õhusõidukist, enamus neist helikopterid ja transpordilennukid. Operatsioonikuludest makstakse 10 protsenti ehk 100 000 eurot kuus, ülejäänu tasub patrulliv riik. Õhupatrulli mandaat kestab 2014. aastani, kuid kolm riiki soovivad seda pikendada.
(Nato allies are Baltic states’ eyes in the sky, The International News, 28.3)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

HÜRRIYET
İstanbul 2010’da görülmesi gereken 10 proje

Kultuuripealinna Istanbul 2010. aasta suursündmuseks on „Aadama itku“ maailma esiettekanne, mis toimub Istanbuli 38. muusikafestivali raames 7. juunil Hagia Irene kirikus. „Aadama itk“ on klassikalise muusika teos maailma tähtsaimalt kaasaegselt heliloojalt, tänapäeva Mozartilt Arvo Pärdilt. Tegu on kultuuripealinn Istanbul 2010 ja Kultuuripealinn Tallinn 2011 ühisprojektiga. Arvo Pärdi teose kannavad ette Borusani filharmooniaorkester Istanbulist, Eesti filharmoonia kammerkoor ja ansambel Vox Clamantis, dirigeerib Tõnu Kaljuste.
(İstanbul 2010’da görülmesi gereken 10 proje, Hürriyet, 16.1)

Lisaks: Eesti kajastused välismeedias 2009. aastal: http://www.vm.ee/pilkpeeglisse