Eesti välismeedias 18.-24. märts 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
MALTA AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

UNITED PRESS INTERNATIONAL (UPI)
Cybersecurity risks call for more effective global action

Sel kuul aset leidnud küberjulgeoleku konverents San Franciscos lõppes lootuses, et on tehtud esimesed sammud suurema rahvusvahelise küberjulgeoleku-alase koostöö suunal. See on eriti oluline ajal, mil küberkuritegevus on kasvamas küberterrorismiks või, veelgi hullem, laiaulatuslikuks konfliktiks küberruumis. 2007. aasta aprillis said väikesele Euroopa riigile Eestile osaks tundmatute Vene grupeeringute küberrünnakud, mida nüüd kutsutakse maailma „Esimeseks Kübersõjaks“. Kuigi ükski valitsus polnud selle ründega selgelt seotud, on Eesti arvamusel, et Venemaa kõva kursi pooldajad karistasid Eestit sõjamonumendi ümberpaigutamise ning muude tegude eest, mida peetakse lugupidamatuks käitumiseks arvestades Eesti ajalugu enne NLi kokkuvarisemist 1991. aastal. Üle kolme nädala väldanud internetirünnakud surusid Eesti digitaalsed infrastruktuurid põlvili, mistõttu vajas riik oma arvutiekspertide kiiret mobiliseerumist ja ka abi väljastpoolt.
Kertu Ruus, Eesti suurima majanduslehe Äripäev ajakirjanik, räägib Euroopa Instituudi online ajakirjas: „Kübersõda Eesti vastu annab võimaluse näha potentsiaalset kaost ja kahju, mis saab osaks rünnatavale riigile, kui selle juhid ei oska tulevasi küberrünnakuid ette näha ja nendeks valmistuda. Need sündmused on ka kainestav meeldetuletus karmidest meetoditest, mis tunduvad Venemaal maad võtvat.“
(Cybersecurity risks call for more effective global action, UPI, 22.3)
 

ALLVOICES
Estonian Papers Publish Blank Pages In Protest

Kuus Eesti suuremat ajalehte ilmusid tühja esiküljega. See on protestiks seaduseelnõu vastu, mis kohustaks neid oma allikaid avalikustama. Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul usuvad Eesti kuus suuremat ajalehte, et neil pole muud võimalust poliitikutele selgeks teha, et kõnealune seaduseelnõu ei ole hea, sest pärsib oluliselt ajakirjandusvabadust. Justiitsminister Rein Langi hinnangul, kes seaduseelnõu esitas, on niisugune protest rumal. Teised ministrid kutsusid ajalehti üles seaduseelnõu üle valitsusega arutama. Endine peaminister Mart Laar kahtles, et seadus vastu võetakse. Eesti on hinnatud üheks kõrgema ajakirjandusvabadusega riigiks maailmas. Euronews’i hinnangul jälgivad ajakirjanikud üle maailma kõnesoleva seadusega toimuvat. Enamus lääneriike kaitseb ajakirjanike õigust oma allikaid varjata, kuigi mõned teevad riiklikku julgeolekut puudutavate või laimavate artiklite suhtes erandi.
(Estonian Papers Publish Blank Pages In Protest, Robert Weller, Allvoices, 19.3)
 

EURONEWS
Massive countryside clean-up in Portugal

Portugali koristuskampaania nimi on Clean Portugal. Kümned tuhanded inimesed on võtnud algatusest osa, teiste seas Portugali president. Kampaania eesmärgiks oli koguda kokku loodusesse visatud prahti ja jäätmeid. Projekti vedasid kolm sõpra, kes olid kuulnud analoogsetest talgutest Eestis. Portugali kampaaniaga liitus ka sõjavägi, üritust toetasid kohalikud omavalitsused ja keskkonnaministeerium.
(Massive countryside clean-up in Portugal, Euronews, 20.3)
 

POKERNEWS
Estonia Blocks Online Poker

Eesti valitsus keelas ära välismaised netipokkeri saidid, ligipääsu välissaitidele blokeeris Maksu ja Tolliamet. Keelatud on netikasiinod, mil puudub Eestis välja antud tegevusluba. Ainus internetis tegutsemiseks litsentsi omav kasiino Eestis on Olympic Casino. Lisaks on üks, millel litsentsi taotlemise protsess pooleli. Eestis on hasartmängude seaduslikuks vanusepiiriks 21 aastat.
(Estonia Blocks Online Poker, Elaine Chaivarlis, Pokernews, 19.3)

USA AJAKIRJANDUS

THE CRIMSON
Estonian President Addresses Kennedy School

Eesti President Toomas Hendrik Ilves pidas loengu Harvard Kennedy School’is. Oma ettekandes keskendus president Ilves NATO ja Euroopa Liidu ning Eesti ja Nõukogude Liidu vahelistele suhetele.
Ilvese hinnangul on suur probleem see, et NATO ja EL ei räägi teineteisega. Ilves võrdles NATOt ja ELi vasaku ja parema ajupoolkeraga ja ütles, et normaalseks funktsioneerimiseks peavad need kaks omavahel suhtlema. President Ilves rääkis ka pingetest Eesti ja Venemaa vahel. Vastuseks küsimusele, miks kirjeldavad Eesti ajalooõpikud suhteid Nõukogude Liiduga negatiivses valguses vastas Ilves, et „ei näe midagi halba Nõukogude Liidu vihkamises“. Ilves tõi võrdluse erinevusest Nõukogude Liidu ja Venemaa ning natsliku Saksamaa ja Saksa Liitvabariigi vahel. Davis Center for Russian and Eurasian Studies teaduri Marshall I. Goldmani hinnangul võivad praegused Eesti ajalooõpikud külvata vaenu noorema põlvkonna seas. Üks auditooriumi liige esindas teistsugust seisukohta. „Kui mina koolis käisin, olid meil veel vene õpikud, mis rääkisid Eesti vabastamisest. Ma arvan, et ajalugu tuleks õpetada faktipõhiselt ega arva, et seda tuleks tahtlikult moonutada,“ ütles Eestist pärit tudeng Andres Sevtsuk.
(Estonian President Addresses Kennedy School, Sirui Li, The Crimson, 23.3)
 

WASHINGTON POST
Drug-resistant tuberculosis poses global risk, World Health Organization say

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt sel nädalal avaldatud raportist selgub, et keskmiselt 4% tuberkuloosijuhtudest maailmas on ravile raskesti alluvad ehk multiravimresistentsed (multidrug-resistant, MDR).
Mõnedes endise NSVLi piirkondades on näitaja aga keskmisest 3-6 korda kõrgem. Raportis on võetud arvesse 114 riigi näitajaid. Kuna testimine on riigiti erinev ja mõnedes maades puudub see sootuks, ei saa tervishoiueksperdid öelda, kas olukord läheb paremaks või halvemaks. „Küll aga saame kinnitada, et ravimresistentne tuberkuloos on ülemaailmne terviserisk, seda nii vaestes kui rikastes maades,“ ütles Mario C. Raviglione WHOst.
Venemaal Murmanskis osutus 28% uutest tuberkuloosi juhtumitest multiravimresistentseteks. Näitaja on piirkonnas kõrgeim. Kesk-Aasias Kasahstanis ja Tadžikistanis olid vastavad arvud 25 ja 17%. Ida-Euroopas Moldovas ja Valgevenes 25 ja 17 %. Baltimaades Eestis ja Lätis 15 ja 12%. „Teadsime, et olukord on halb, praegu teatame aga kasvavatest numbritest, mida me ei pidanud varem üldse võimalikuks,“ ütleb Raviglione.
2000. aastast saadik ei ole ükski riik väljaspool Ida-Euroopat ja Kesk-Aasiat teatanud MDR tuberkuloosi juhtumite osakaalust üle 6%. Nimetatud piirkondade kõrged näitajad tulenevad mitmest asjaolust. Esiteks, NSVLi lagunemine tõi kaasa tuberkuloosiravi kvaliteedi allakäigu. Majanduslik kitsikus viis elutingimuste halvenemise ja tihedalt koos elamiseni, mis suurendab nakkuse levikut. Endises nõukogude blokis esineb ka palju alkoholismi ja suitsetamist, mida peetakse tuberkuloosi ohuteguriteks. Tuberkuloosijuhtude kõrgest absoluutarvust tulenevalt registreeritakse ligi pooled MDR juhtudest Hiinas ja Indias. Hiina esimesest üleriigilisest uuringust selgus, et 6% uutest tuberkuloosi juhtudest on ravimresistentsed.
Probleemiga tegelemine on juba andnud tulemusi mõnedes Venemaa piirkondades (Orel ja Tomsk), kus MDR tuberkuloosi juhud on 2006. aastast alates märkimisväärselt langenud, väiksem on langus olnud Eestis ja Lätis.
(Drug-resistant tuberculosis poses global risk, World Health Organization says, David Brown, Washington Post, 20.3)
 

GLOBAL ATLANTA
Intrigued by Atlanta, Estonian Official to Return

Eesti Washingtoni saatkonna nõunik Viljar Lubi käis rahvusvahelise ärikonsultandi ja endise pangajuhi Charles Greeni kutsel visiidil Atlantas. Charles Greenile avaldas sügavat muljet Tallinn, mida tal oli võimalus külastada eelmisel aastal.
Eesti asub Läti ja Venemaa vahel ning piirneb Läänemerega. Eesti rahvaarv on vaid 1,3 miljonit, see on Lubi sõnul pannud Eesti aktiivselt otsima uusi eksportturge. „Eesti on väike riik ja äritegevuse piiramine vaid naaberturgude ja üksikute sektoritega ei tooks meile pikemas perspektiivis kasu,“ ütles Lubi. „Georgia osariigi majandus on kümme korda suurem Eesti majandusest, samuti ületab see mitmete Euroopa Liidu riikide oma,“ võrdles ta. Alates 2004. aastast on Eesti Euroopa Liidu 500 miljonilise ühisturu liige.
Lubi sõnul on eestlased oma loomult tagasihoidlikud ja seetõttu on nad võtnud hästi omaks erinevaid elektroonilisi ja mobiilisidel põhinevaid suhtlemislahendusi. Samuti on netitelefon Skype eestlaste loodud. Nagu ameeriklased, nii on ka eestlased esindatud saatkonnaga virtuaalkeskkonnas Second Life. Seal toimuvad kunstinäitused, kontserdid, loengud. Eesti virtuaalsaatkonna leiab aadressilt http://www.vm.ee/?q=en/node/646
(Intrigued by Atlanta, Estonian Official to Return, Phil Bolton, Global Atlanta, 17.3)
 

LAS VEGAS SUN
Cargo plane forced to land on frozen Estonian lake

Helsingist Tallinnasse teel olnud kaubalennuk tegi Tallinna lähistel hädamaandumise. Mootoririkke ja telikuprobleemidega väikelennuk maandus jääga kaetud Ülemiste järvele, üks kuuest meeskonnaliikmest vajas arstiabi. Päästjatel õnnestus lennuk kiiresti kütusest tühjendada, ilma et see oleks järve lekkinud. Ülemiste järv on tallinlaste peamine joogiveeallikas. Majandusministeeriumi pressiesindaja Kalev Vapper ütles, et lennuk sai maandumisel veidi kahjustada ja lisas, et hädamaandumine järvejääle on „väga haruldane“ juhtum. „Olukord oli seda ohtlikum, et jää oli hakanud juba sulama. Meil vedas, et käesolev talv on olnud erakordselt külm.“ Eestlased on algatanud juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks uurimise.
(Cargo plane forced to land on frozen Estonian lake, AP, Las Vegas Sun, 21.3)

PC WORLD
Estonia Defense Minister: Cyberattacks Will Grow

Kolm aastat pärast Eestit tabanud ulatuslikku küberrünnakut ütles Eesti kaitseminister, et niisugused rünnakud üksnes sagenevad. 2007. aastal toimunud intsident juhtus ajal, mil vene rahvuslased tulid tänavatele, et protestida valitsuse otsuse üle nõukogude sõjamonumendi ümberviimisest. Küberrünnaku eesmärk oli õõnestada Eesti valitsuse usaldusväärsust, sõnas Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumil. Eestiga toimunu ning sarnane rünnak, mis ühtis Vene sissetungiga Gruusiasse 2008. aastal „tõi riikliku küberjulgeoleku globaalsesse poliitilisse agendasse,“ ütles Aaviksoo. Keegi pole tõestanud Venemaa valitsuse seost Eesti-vastaste küberrünnakutega, kuid mõnede ekspertide sõnul tundub juhtumil olevat vähemalt Eesti idanaabri vaikiv nõusolek. „Rahvusliku julgeoleku ohtu kujutavad küberrünnakud ei kuulu enam ulmekirjanduse valdkonda. Küberrünnakud on reaalsus, mis võib ühel päeval tabada veel laiaulatuslikumalt veel suuremaid riike,“ sõnas Aaviksoo. Konverentsil osalejad nõustusid. Ulatuslik terroristide või mõne riigi poolt rahastatud küberrünnak leiab tõenäoliselt aset järgmise kümnendi jooksul, ennustas Jerry Archer, infoturbe eest vastutaja Sallie Mae’s (tudengite õppelaenu finantseeriv ettevõte). „Ma usun, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul tuleb kübersõda, mis kasvab üle tavasõjaks,“ rääkis Archer konverentsi paneeldiskussioonil.
Küberkuritegevusega võitlemisel tuleb teha palju tööd. „Juriidilised võimalused küberkuritegude ja –rünnakute ärahoidmiseks on täna selgelt vähearenenud,“ ütles Aaviksoo. Näiteks Moldova Transnistria piirkond ja ka mõned teised maad, kus küberkuritegevuse järelvalve on nõrk, teevad keeruliseks halbade operaatorite sulgemise.
(Estonia Defense Minister: Cyberattacks Will Grow, Robert McMillan, PC World, 18.3)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE IRISH TIMES
Small wonder

Eesti mereäärne pealinn Tallinn on väike ja üllatusi täis. Parim aeg Tallinna külastada on maist septembrini, kui päikesevalgust jätkub 20 tunniks ööpäevas. Tallinna vanalinn on pärand Hansaliidu hiilgavatest ja jõukatest aegadest. Vanalinna müüride vahel sattute käänuliste munakivitänavate, keskaegsete gildihoonete ja kõrgete kirikutornide maagilisse kuningriiki. Raske on rääkida Tallinna vanalinnast kasutamata sõna „muinasjutt“, ometi on see paik täis ka tõelist elu. See linn on kasvanud välja oma süngest nõukogude minevikust ja pikast võõrvallutusi täis ajaloost. See linn on ehe ja võluvalt puutumatu.
Säilinud on suur osa algupärasest linnamüürist, samuti 18 müüritorni. Vanalinnal on kaks erinäolist osa. All-linn, kus elasid kaupmehed, on täis kirikuid ja hubaseid kohvikuid. Anneli Viigi kohvik on mõnus peatuspaik enne pikemat jalutuskäiku. Siin valmistatud käsitöötrühvlid kannavad ooperite nimesid. Nüüd on aeg ostudeks – Katariina Käigust ja Meistrite Hoovist võib leida kõige põnevamat käsitööd. Vanalinna teine osa, Toompea, on aristokraatlik kvartal, kus domineerivad Vene õigeusu kiriku sinepikarva kuplid.
Tallinna Raekoda pärineb 1371. aastast ning selle sihvaka torni otsas on Vana Toomas, linnavalvur-tuulelipp, mis on Tallinna kaitsnud juba 1530. aastast. Püha Vaimu kirik on muljetavaldav 14. sajandist pärit gooti pühamu, mida luterlased siiani kasutavad. Heitke pilk ka peenele kellale, mis on vanim Tallinnas, graveeringutega 1684. aastast.
Lisaks vanalinnale võib vaadata lauluväljakut, kus peetakse iga viia aasta järel Eesti Üldlaulupidu. Laululava paistab kätte ka Kadrioru pargis, mis on meeldivaks oaasiks oma hobukastanite, sirelite ja tammedega. Siinsed eriilmelised aiad ja barokk-stiilis Kadrioru lossi kujundas Peeter Suure jaoks Itaalia arhitekt Niccolo Michetti pärast Põhjasõda.
Keskaegse mulje tasakaalustamiseks maksab külastada üht ebaharilikku muuseumi. Kalev on Balti riikide suurim šokolaadivalmistaja ning Kalevi muuseumis saab näha šokolaadikarpe ja kommipabereid nii 1920ndatest kui taasiseseisvumisajast.
Ajaloo kurvem pool avaldub uues Okupatsioonide Muuseumis, kus dokumenteeritakse Eesti ajaloo tumedamat osa, nii NLi okupatsiooni pärast Teist maailmasõda kui natsivalitsust 1940.-1941. aastal. Eriti valusad olid Stalini valitsusajal toime pandud massiküüditamised, mille käigus viidi Gulagi üle 60 000 kodaniku. Tagasi tulid vähesed.
Tallinnas on palju häid õhtustamisvõimalusi, aga ehk soovite proovida just kohalikke roogi? Eesti köök pärineb Saksamaalt ja Venemaalt. Lihatoidud ja metsloomaliha on laialt levinud ning kõige kõrvale serveeritakse kartulit. Kohtate ka leiba, mida saab süüa süldiga.
Artikkel annab soovitusi ka hotellide, söögikohtade ja vaatamisväärsuste valikul.
(Small wonder, Lorraine Courtney, The Irish Times, 20.3)
 

FINANCIAL TIMES
Moscow gets tough on cybercrime as ID theft escalates

Venemaa on vaikselt arreteerinud mitmeid maailma suurimate küberpangaröövide kahtlusaluseid. See tekitab lootust, et riigis, mis on seni olnud kriminaalide pelgupaik, võib näha seninägematu ametliku koostöö taset. Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) on teiste kahtlusaluste hulgas pidanud kinni Viktor Pleštšuki, kes koos Eesti kodaniku Sergei Tšurikoviga juhtis kuritegelikku gruppi. Grupi liikmed muukisid 2008. aasta novembris lahti Šotimaa Kuningliku Panga (RBS) arvutisüsteemi ning võtsid võltsitud deebetkaartidega 280 linnas 2100 pangaautomaadist 12 tunni jooksul panga klientide arvetelt välja 6 miljonit naela. USA võimud teatasid eelmisel aastal, et said kurjategijate tabamiseks olulist informatsiooni teistelt riikidelt, kaasa arvatud Eestilt. Eestis märgati kahtlasi raha väljavõtmisi sularahaautomaatidest Tallinnas, misjärel Tšurikov arreteeriti ja korraldati tema väljaandmine. Venemaa seadus keelab oma riigi kodanike väljaandmise ning on ebaselge, kui range saab olema Pleštšuki karistus, kui ta süüdi mõistetakse.
(Moscow gets tough on cybercrime as ID theft escalates, Joseph Menn, FT, 22.3)

Sama teemat on kajastanud ka Sky News Online, 22.3

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DIE TAGESZEITUNG
Der spuckende Kellner

Eesti valitsus tahab tühistada ajakirjanduse allikakaitse. Protestiks ilmusid kolm Eesti lehte möödunud neljapäeval tühjade esikülgedega. Justiitsministeerium esitas Riigikogule allikakaitseseaduse eelnõu, mis allikakaitse seaduse nimest hoolimata meediaesindajate hinnangul hoopis tühistaks. „Loodame, et poliitikud mõistavad veel õigeaegselt, et see seadus piiraks oluliselt ajakirjandusvabadust,“ ütles Postimehe peatoimetaja Merit Kopli. Eestis pole siiani seadust, mis tagaks selgelt ajakirjanduse allika kaitse. On vaid ajakirjanduskoodeks. Nüüd tahab valitsus kaitse seadusega määratleda, kuid vaid põhimõtteliselt. Seaduses on nimelt 50 erandit. „Seaduse jõustudes muutuks uuriva ajakirjanduse viljelemine võimatuks,“ ütleb Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. „Seadus lükkaks meid tagasi ajakirjandusvabaduse tagahoovi. Praegu on Eesti veel rahvusvaheliste edetabelite eesotsas.“ Piirideta ajakirjanike edetabelis on Eesti uhkel kuuendal kohal. Saksamaa on alles 18.
(Der spuckende Kellner, Reinhard Wolff, Die Tageszeitung, 21.2)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Baltikum: Eiland vor Estland

Eesti saarte maastik meenutab Astrid Lindgreni Bullerbyd. Kes end siin välja lülitada ei suuda, sel on tõsine probleem. Vaade on lihtsalt jumalik: puhevil lammastega mahlakad karjamaad, kirjud aasad, männimetsad, luited, üksildased liivarannad. Ning ümberringi Läänemeri. Kiirustamine on Lääne-Eesti saartel võõras. Tallinnasse saabudes on aga kõik teisiti. Vilgas elu tänavatel ning turistidest pungil vanalinn. See on Eesti üks külg. Teine asub vaid paaritunnise sõidu kaugusel. Umbes pool Hiiumaa elanikest elab Kärdlas, teine pool hajutatult külades ja üksildastes taludes. Ühes kõrvalises talus keset männimetsa elab Anu-Maie Jõgi, põhiametilt vanaema. Kuid tuntud on ta oma koduste keediste poolest. Villavabrikant Jüri Valdma müüb otse vabrikust sokke, kampsuneid ja viltmütse. Hiiumaa maamärkideks ei ole aga ei Anu-Maie Jõgi ega Jüri Valdma. Samuti mitte 250 põtra, 20 ilvest ega üks hunt, vaid saare läänetipus asuv Kõpu tuletorn. Saare lõunatipust sõidab praam üle mere Saaremaale. Saaremaad ja Muhu saart ühendab tamm. Muhus paelub ajalooline kaluriküla Koguva oma rookatustega majadega ning Muhu Tulevikumuusika festival tõmbab igal aastal üha rohkem külastajaid ligi.
(Baltikum: Eiland vor Estland, Volker Wartmann, Die Presse, 20.3)

Umwelt: Österreich kauft CO2-Rechte im Osten zu

Et täita kliimakaitse eesmärke, ostab Austria Ida-Euroopast saastekvoote lisaks. Doris Ostermann Austria Keskkonnaministeeriumist teatas, et äsja kinnitati Eestiga ostutehing. Tallinn müüb Austriale 1,4 miljonit tonni CO2 sertifikaate. Hinna suhtes ministeerium kommentaare ei jaganud.
(Umwelt: Österreich kauft CO2-Rechte im Osten zu, Matthias Auer, Die Presse, 24.3)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE FIGARO
Estonie: pages blanches contre une loi

Kolm Eesti päevalehte ilmus neljapäeval valge esilehega. Sellega protesteeriti seaduseelnõu vastu, mis kohustaks ajakirjanikke avalikustama oma allikaid. „Just nii näeksid välja Eesti ajalehed meediaseaduse vastuvõtmisel,“ kirjutasid Postimees, Õhtuleht ja Äripäev oma tühja esilehe ülaosas.
Ajakirjanike protestid järgnesid justiitsminister Rein Langi poolt algatatud seaduseelnõule, mille kohaselt peaks iga ajakirjanik võimude vastava nõude korral oma allikad avalikustama. Rein Lang on võimuloleva parempoolse Reformierakonna juhtfiguur. Uus seadus võidakse vastu võtta lähikuudel. Minister Lang õigustab oma algatust vajadusega tõsta meedia vastutustunnet. Minister Lang pidi täna (18.3) vastama kriitikutele Eesti Ajakirjanike Liidu iga-aastasel kongressil.
(Estonie: pages blanches contre une loi, AFP, Le Figaro, 18.3)
 

Sarnane artikkel ilmus veel järgmistes Prantsuse väljaannetes:

La liberté de la presse menacée en Estonie, Les Echos, 19.3

Estonie : Des pages blanches contre de sombres lois, Presseurop, 19.3

Des pages blanches en une des quotidiens estoniens pour défendre la liberté de la presse, Euronews, 19.3
 

CITÉS NUMÉRIQUES
L'e-démocratie nordique

Stéphane Larcher analüüsib Eesti ja Soome näidete põhjal uutest tehnoloogiatest tulenevaid võimalusi e-demokraatia arendamisel. Eestis kasutatakse e-lahendusi julgelt, Soomes ollakse kartlikumad. Selleks on ka põhjust. Näiteks ebaõnnestus elektrooniline testhääletamine 2008. aastal Grankulla linnas. Eestis kasutatakse internetti kõikjal ja kõigi poolt. Seda isegi XVII sajandist pärit hoones, kus asub peaministri residents. Valituse istungitesaal on ülimodernne, igal ministril on oma arvuti. Sten Hanson selgitab e-valitsuse toimimissüsteemi ja kasutegureid. IT arengu poolest esirinnas olevas Eestis pannakse suurt rõhku ka küberkaitsele. Kuna Eesti on langenud küberrünnaku ohvriks, teatakse siin hästi, millise ohuga on tegemist. Ei ole juhus, et just Tallinnas asub NATO küberkaitsekeskus. Tuuakse ka näiteid Eestis kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest nagu mobiilne parkimine, ID-kaart, e-valimised jm. Tsiteeritakse e-valimisi tutvustavat Heiki Sibulat. Stéphane Larcher tõstatab ID-kaarti tutvustades küsimuse isikuandmete kaitsest. Elektrooniline kaart võimaldab kaaskodanike kohta infot hankida. Prantsusmaal tekitaks selline süsteem pahameelekisa, eestlasi säärane „läbipaistvus” aga muretsema ei pane. Lõpetuseks nendib autor, et Eesti ja Soome e-demokraatia näited võiksid Prantsusmaad rohkem inspireerida, kindlasti tuleks aga sel puhul arvesse võtta Prantsusmaa kultuurilist eripära.
(L'e-démocratie nordique, Stéphane Larcher, Cités numériques, 1er trimestre 2010)

RFI
Accents d’Europe. Regards croisés : Minorités linguistiques

Allolevalt aadressilt saab kuulata Radio France International Balti riikide korrespondendi Marielle Vitureau Eesti teemalist reportaaži, mis oli eetris 2. märtsil saates Accents d’Europe.
http://www.rfi.fr/contenu/20100301-minorites-linguistiques-cologne-rebelle

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron sanomalehdet julkaisivat tyhjiä sivuja

Kõigis Eesti suurtes lehtedes ilmus neljapäeval tühi lehekülg. Lehed avaldasid protesti seaduseelnõu vastu, mis ähvardab piirata ajakirjandusvabadust. Lehed kirjutasid, et seaduseelnõu järgi võiks uurivad ajakirjanikud vangi panna, neid võiks kohustada avalikustama allikate nimed ning väljaandeid võiks trahvida lihtsalt hoiatuseks enne paljastavate artiklite ilmumist. Eesti valitsus on seaduseelnõu heaks kiitnud. Riigikogu hakkab seda menetlema aprilli alguses. Siseminister Marko Pomerantsi hinnangul pole Eestis eriti uurivat ajakirjandust, peaminister Andrus Ansipi sõnul on tegemist euroopaliku seaduseelnõuga. Poliitikuid on ilmselt ärritanud erinevate ametite infolekked, mille põhjal on ajakirjandus paljastanud muuhulgas korruptsioonijuhtumeid.
(Viron sanomalehdet julkaisivat tyhjiä sivuja, Kaja Kunnas, HS, 19.2)

Maauskoisilla on jääkauden kalenteri

Maausku tunnustatakse Eestis usundina. Värskes küsitluses väitis 11 protsenti rahvastikust tunnistavat maausku. Maausu puhul on tegevus tähtsam kui uskumine. See tähendab rahvatraditsioonide järgimist: lastele antakse edasi vanad laulud, mängud, käsitööoskused, toidud, rõivad, ehted ja uskumused. Maausuliste kalendri järgi on aasta 10 223 – number tuleneb jääajast. Tähtsad tähtpäevad on päikese liikumisega seotud pööripäevad. ”Oluline on mõista, et üht tõde pole olemas. Maausk on väga salliv viis maailma nägemiseks,” ütleb Eestist pärit Liina Ahokas. Maausulised arvavad, et usu järgijate hulk on Eestis kasvamas ning teadlikkus maausust tõuseb.
(Maauskoisilla on jääkauden kalenteri, Jaana Ala-Huissi, HS, 20.3)

KALEVA
Renessanssivyörytystä Virosta

Jaan Kross oli Eesti hinnatuim ning kõige rahvusvahelisem kirjanik. Krossi mälestusteraamatu esimene osa süüvib lisaks isiklikele kogemustele kogu Eesti rahva ajalukku 1920ndatest 1960ndate alguseni. Oma mälestustes osutub Kross väga soojaks ja elu mõistvaks kirjanikuks, isegi kui Krossi pere argipäev oli täis ühetoonilist kirjutusmasina toksimist. Mälestusteraamatu esimeses osas jutustab Kross avameelselt Siberis saadud rasketest kogemustest. Pärast 1954. aastal Eestisse tagasipöördumist sai juuraharidusega Krossist pisut üllatavalt eesti luule juhtfiguur. Vähehaaval kasvas temast ka romaanikirjanik. Kross kritiseeris lääneriike seetõttu, et need lasid Eesti nii kergesti Nõukogude Liidu rüppe libiseda. Sellegipoolest ei emigreerunud Kross avanenud võimalustest hoolimata kunagi Eestist. Kross keeldus päris pikalt oma eluloo kirjutamisest. Hilisemas eas muutis ta siiski meelt ning arvestades ka natuke poolikut teist osa on mälestuste kogumaht peaaegu 1000 lehekülge. Euroopa kultuuriajaloolises keskkonnas on Soome laht vaimseks piirjooneks. Kross oli vaba mitmele soome meeskirjanikule omasest šovinismist: Kross ei pidanud midagi tõestama, sest elu oli olnud nii raske. Raamatu teises osas laseb kirjanik renessansiaja geeniuste kombel rõõmsas korrapäratuses kõrvuti voolata oma elu suurtel ja väikestel sündmustel. See stiilivalik muudab mälestused mõnusalt voogavaks lugemiseks. Inimlik ning väikest inimest mõistev stiil võlub kõiki lugejaid. Eestlaslik perekesksus ja tunnete väljendamine puudutavad. Krossi elu on Eesti ajalooga niivõrd lähedalt kokku puutunud, et ainuüksi kirjaniku sidemed Eesti ajaloo sõlmpunktidega pakuvad hingematva elamuse. Kross oli oluline arvamusliider Eestis veel vanemas põlveski taasiseseisvumisajal ning pärast seda.
(Renessanssivyörytystä Virosta, Pekka Tuomikoski, Kaleva, 20.3)

”Ots pelasti minut ja perheeni Siperialta”

Lauljatar Therese Maasing-Raide meenutab maestro Georg Otsa: „Ots oli väga tagasihoidlik mees, hea koduse kasvatusega. Lisaks oli ta väga andekas. Kui ajad oleksid olnud teised, oleks temast saanud täht Ameerikas.“ Ots esines solistina 30 aastat ja laulis kümnetes unustamatutes ooperirollides. Nädalalõpus meenutas lauljat teater Estonia. Otsa sära oli toonases Nõukogude Liidus erakordne. „Ots oli puutumatu,“ ütleb Maasing-Raide. Endise lauljatari sõnul päästis Ots ta 1940ndatel Pagari tänavalt. Sõbrad ja tuttavad tundsid Otsa sõbraliku ja tagasihoidliku mehena. Maasing-Raide arvates tegi Otsast Otsa Estonia kuulus lavastaja Agu Lüüdik.
(”Ots pelasti minut ja perheeni Siperialta”, STT, Kaleva, 22.3)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Tyhjät sivut

Eesti ajakirjandus on suures mures, kuna valitsus kavatseb vastu võtta seaduse, mis tähendaks praktiliselt seda, et ametnikud võiksid soovi korral teada saada loo allika. Peaminister Andrus Ansip kaitseb seaduseelnõu, väites, et see järgib euroopalikku tava. Väide on põhjendamatu. Allikakaitse on üks lääneliku õigusriigi pühamatest põhimõtetest. On imekspandav, kui lühike on õigupoolest Eesti poliitiline mälu. Nüüdseks 20 aastat iseseisev Eesti on pidanud kogema kogu seda õudust, mille oluliseks osaks oli vaba infovahetuse täielik kammitsemine. Eesti, mis tõusis 1991. aastal selle ebaõigluse vastu, on 20 aasta jooksul küpsenud riigiks, mis on valmis kaitsma poliitilist eliiti allikakaitset nõrgendades. Soomes kerkis allikakaitseküsimus esile eelmisel aastal, kui seoses kriminaalseadustiku uuendamisega taheti seda ka Soomes märgatavalt nõrgendada. Eestis on poliitilise eliidi ja ajakirjanike vahel tekkinud avalik tüli. Soomes mindi teist teed, toimus ametnike ja ajakirjanike ühisseminar. Poliitika ja meediakanalite vahel on hõõrdumine, mis on hea märk, rääkides sellest, et meediakanalid täidavad oma ülesannet ühiskonna valvekoerana. Ei saa eitada, et meediakanalid teevad vigu. Tihtipeale aga ununeb, et allikakaitse ei kaitse mitte meediat, vaid allikat.
(Tyhjät sivut, Heikki Hakala, ESS, 21.3)
 

AAMULEHTI
Nuohoustodistuksella Virosta Suomeen

1940. aastal Hiiumaal sündinud eesti-soome sugu Martti Wäljas räägib oma pere pääsemisest Soome. Eestist mindi viimasel hetkel, juba 1941. aasta juunis okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Sünnipaika Eestisse naasis Wäljas esimest korda jälle 1990. aastal.
(Nuohoustodistuksella Virosta Suomeen, Olli Helen, Aamulehti, 19.2)

Virolainenpa voi äänestää kännykällä

Sotsiaalteaduste doktor ja Turu-uuringute ASi (Taloustutkimus Oy) teadur Juho Rahkonen kirjutab, et kuigi Eesti ei ole tehnoloogia arendamise suurriik, julgetakse seal uut tehnoloogiat kasutada. Soomes on asi vastupidi. Kuidas tunduks, kui ühiskondlikus elus kaasarääkimiseks saaks oma arvamust avaldada kasvõi rongiga tööle sõites? Või kui valimiste korral saaks hääletada mobiiliga mõnusasti kodus diivanil istudes? See mõte võib tunduda utoopilisena, kuid järgmisel aastal peaks see Eestis tõeks saama. Eesti on üks arenenumatest infoühiskondadest. 2005. aastal said eestlased hääletada juba interneti teel – esimesena maailmas – ning 2011. aasta riigikoguvalimistel on neil hääletusvahend ilmselt taskus. Nii mobiilne kui internetihääletus võivad tõsta valimisaktiivsust. Kui hääle saaks anda mobiiltelefoniga, lõpeks vähemalt loba ilma mõjust valimisaktiivsusele.
(Virolainenpa voi äänestää kännykällä, Juho Rahkonen, Aamulehti, 18.2)

TALOUSSANOMAT
Viro johtaa Suomea verkkolaskuissa

Logistikaettevõtte Itella sõnul on viie aasta jooksul tarbijatele suunatud e-arvete hulk Eestis neljakordistunud. E-arved moodustavad kõigist tarbijatele esitatud arvetest 25 protsenti. Eestlased hindavad e-maksete lihtsust ja aja kokkuhoidu. Eestis viis aastat tegutsenud Itella Informationi e-arveportaal on ettevõtte sõnul kinnitanud kanda eestlaste arvete vastuvõtu- ja maksekanalina. 12 miljonit saadetud arvet on vähendanud paberikulu hinnanguliselt 160 tonni.
(Viro johtaa Suomea verkkolaskuissa, Tuomas Linnake, Taloussanomat, 18.2)
 

TALOUSELÄMÄ
Venäjän kaapeli tulee Viron kautta

2006. aastal lükkas Soome põhivõrguettevõte Fingrid tagasi Vene United Poweri elektrikaabli ehitusprojekti, väites, et see on liiga kallis. Nüüd tuleb kaabliühendus Soome ja Venemaa vahele ümber nurga. Soome ja Eesti vaheline Estlink1 on juba olemas. Nüüd planeerib Fingrid koos Eleringiga uue 650 megavatise kaabli Estlink2 ehitamist. Kui kaabel umbes kolme aasta pärast valmis saab, on Eesti ja Soome vahel kahesuunaline 1000 megavatine ühendus. Eesti-Soome merekaablid loovad Peterburi piirkonna elektritööstusele uue eksporditee Põhjala elektriturule. ”Seda sel juhul, kui eestlased ja venelased poliitilise kokkuleppe saavutavad. Eesti elektrivõrk on tehniliselt ikka veel osa Venemaa elektrivõrgust. Vaid poliitika takistab elektri liikumist üle riigipiiride,” ütleb Fingridi tegevjuht Jukka Ruusunen.
(Venäjän kaapeli tulee Viron kautta, Matti Kankare, Talouselämä, 19.3)

SUOMEN KUVALEHTI
Tallinnan talousihme

Eesti on oma majanduspoliitika usaldusväärsuse eest tõsiselt võidelnud juba paar aastat. Peaminister Andrus Ansipi poliitikat on juhtinud eelkõige üks eesmärk: Eesti peab täitma Maastrichti kriteeriumid, et riik võiks järgmise aasta alguses kroonid eurodeks vahetada. Ning oh imet, tundub, et Eesti täidab kõik nõuded, kui EL mõne nädala pärast oma hinnangu esitab. Eesti võlg on peaaegu olematu. Kroon on püsinud stabiilsena juba aastaid, kuna on seotud euroga. Eesti majanduse säästukuuri on majandussurutise ajal olnud raske taluda. Maastrichti kriteeriumid on takistanud riigil laenu võtmast, samal ajal kui teised maad on laenu abil muretult oma majandust elavdanud. Ansipi poliitika on majanduslangust süvendanud. Kuid eestlased pole usku kaotanud. Eurost on saanud väikese maa rahvusprojekt. Lõppude lõpuks on Eesti liitumine eurotsooniga poliitiline küsimus. Olukorda leevendab see, et majanduslangus on hakanud tasapisi järele andma. Eestis kardetakse siiski, et EL muudab Kreeka kriisi tõttu mängureegleid. Teisalt kardab Eesti ka seda, et ELi rahandusministrid panevad Baltimaad ühte patta, kui eurotsooni laienemise üle otsustatakse. Eestlased on seetõttu korduvalt rõhutanud, et riigi majandus pole sugugi nii sünges seisus kui Leedu või Läti oma. Eesti on kõik mängu pannud, nii et liitumise viibimine oleks praegu saatuslik. Kohe tekiksid uuesti spekulatsioonid krooni devalveerimisest, investeeringud kuivaksid kokku ning majanduskasv kukuks. Mitmed ELi liikmesmaad on Eesti liitumisele eurotsooniga toetust avaldanud. Tallinnas on juhitud tähelepanu sellele, et Soomest pole toetust kuulda olnud.
(Tallinnan talousihme, Teppo Tiilikainen, Suomen Kuvalehti, 11/2010)

KAINUUN SANOMAT
Viro vaihtaisi kruunut euroiksi

Väikese Eesti majandus näitas oma paindlikkust, kui pärast majanduse kokkukukkumist suudeti saavutada eurokõlblikkus. Eesti on eurokõlblikum kui eurotsooni liikmesmaad üldiselt. Karm kärpekuur on Eestis üllatavalt vähe kriitikat põhjustanud. Riik tahab endiselt kasvõi püksirihma pingutades end igal viisil läänega siduda. Arvatakse, et rahaliit on peale NATO ja ELi üks lisa side läänega. Eesti SKP üle 14-protsendine langus eelmisel aastal annab vale ettekujutuse kokkuhoiust. Nii hull majanduslangus siiski ei olnud. Osa tegemisi on nõukogude ajast õpitud kombe kohaselt siirdunud varimajandusse. Eesti on oma otsustes olnud sihikindel. Eestlased ei taha pääseda eurotsooni pettuse teel nagu Kreeka ning endi sõnul ei kavatse nad ka probleeme tekitada. Värskete majandusnäitajate põhjal täidab Eesti Maastrichti kriteeriumid. Otsus eurotsooni liikmesusest võib tulla juba juunis.
(Viro vaihtaisi kruunut euroiksi, Juhtkiri, Kainuun Sanomat, 22.3)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

НЕЗАВИСИМОЕ ИНФОРМАЦИОННОЕ АГЕНТСТВО
Красноярск и Эстония намерены развивать сотрудничество

Eesti suursaadik Simmu Tiik viibis visiidil Krasnojarskis eesmärgiga sõlmida uusi kultuurilisi ja majanduslikke sidemeid. Ta jäi rahule sellega, kuidas elavad piirkonnas sealsed eestlased. „Mulle tundub, et Siberi eestlaste ja venelaste vahel on klapp parem kui siberlaste ja moskvalaste vahel,“ märkis Tiik. Suursaadik lubas peagi korraldada Eesti ettevõtjate delegatsiooni visiidi Krasnojarskisse. Linnapea Pjotr Pimaškov rõhutas, et Eestil ja Krasnojarski krail on palju võimalusi pikaajaliste partnerlussuhete sõlmimiseks, näiteks tööstuse vallas.
(Красноярск и Эстония намерены развивать сотрудничество, Независимое информационное агентство, 19.3)
 

ПРЕСС-ЛАЙН
Эстонские поселения в Красноярском крае могут стать «Меккой» для туристов из Эстонии

Eesti suursaadik Simmu Tiik arvab, et Krasnojarski krai eesti asundused oleksid heaks baasiks turismikeskuste rajamiseks külalistele Eestist. Seda projekti on kavas lähiajal arutada Krasnojarski krai valitsusega. Suursaadiku sõnul piisab vaid sellest, kui nähakse, kuidas siinsed eestlased elavad, kui elurõõmsad ja -jõulised nad on. Tekib lausa tahtmine jääda siia elama. Seda enam, et Krasnojarski krai eesti asundustes õpetatakse eesti keelt, seda ehtsat vana eesti keelt. Simmu Tiik märkis, et eestlased on jätnud märgatava jälje Krasnojarski krai kultuuri. Näiteks on siinmail omandanud enneolematud mõõtmed eestlaste jaanipäeva tähistamine, millel on siin küll teine nimetus ja aeg (7. juuli).
(Эстонские поселения в Красноярском крае могут стать «Меккой» для туристов из Эстонии, Пресс-Лайн, 18.3)
 

СВОБОДНАЯ ПРЕССА
Прибалты захлопывают для России «окно в Европу»

Läänemerel on alanud tõeline sadamate lahing, baltlased sulgevad venelastele „akent Euroopasse“. Ust-Luuga pole takistanud Klaipedal ja Tallinnal oma käivet parandada. Ust-Luuga on tõsises mures, et Venemaa kaubasaatjad võivad valida teised sadamad. Käibe vähenemist Kaliningradis seletavad eksperdid samuti mõnede Vene operaatorite ümberorienteerumisega Baltimaade sadamatele. Viimaste kaubakäive on tõusnud, ehkki vaid 3%. Seegi hea näitaja. Igatahes langust pole, nagu lootsid mõned Venemaa poliitikud. Ootused Ust-Luuga suhtes ei õigustanud end, ehkki navigatsioonitingimused on siin head – aastaringne sadamakasutus ilma jäämurdjateta, geograafiliselt mugav asukoht, pealegi pidanuks Balti poliitikute väljakutsuv käitumine mõjutama ka majanduskoostööd. Tõsi küll, pärast pronksiöid Tallinna sadama käive langes kolmandiku võrra, kuid Vene kaubavedajad suunasid kaubavood Lätisse, avaldamata seega mingitki „baltivastast“ solidaarsust. See ei takistanud siiski asepeaministrit Sergei Ivanovi kuulutamast, et aastaks 2015 läheb Venemaa täielikult üle oma ressurssidele ega hakka enam Baltimaade sadamaid toitma. Sinnani on küll veel aega, kuid juba praegu on selge, et majanduslik loogika ei allu poliitilisele. Baltimaad peavad karmi ja tarka võitlust „sadamarindel“, alandavad tolli- ja sadamamakse ning pakuvad soodsaid tariife. Olukorda enda kasuks väänata pole Venemaal õnnestunud. Pealegi ei piisa Vene sadamate võimsusest Baltimaade ja Venemaa elavnenud kaubavahetuse jaoks. Leedu on väga aktiivne ka Kasahstani ja Valgevene suunal. Klaipeda on sisuliselt muutunud lausa Valgevene enda kaubasadamaks. Tallinna sadama vastu tunneb suurt huvi Kasahstan. Eesti plaanib ehitada terminali Hiina kaupade jaoks, läbirääkimised käivad.
(Прибалты захлопывают для России «окно в Европу», Сергей Орлов, Свободная Пресса, 19.3)
 

TELEKANAL РОССИЯ-1
Человек без маски. Георг Отс

Dokumentaalfilm Georg Otsast. Vanad kaadrid esinemistest, dokumentaalsed instseneeringud, intervjuud (Muslim Magomajev, Jossif Kobzon, Aarne Mikk, Mati Põldre, Anu Kaal, Mikk Mikiver jt.), eluloolised seigad, abikaasa Asta lugu, isa ja poja suhetest, teatrielu intriigidest. Publikule jäi alati saladuseks, mida mõtles Ots tegelikult, kui demonstreeris iseäranis lojaalset suhtumist võimudesse. Võimud armastasid Otsa ning Ots maksis neile lojaalsusega, vähemalt väliselt. Abielust ja peresuhetest, kriisist ja joomatuuridest. Koostööst KGBga. Uus abielu. Haigusest. Teda maeti nii, nagu maetakse presidenti. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis Otsa nimi esialgu kustutati mälust, isegi temanimeline laev müüdi välismaale. Kui hiljem, kui kõik kired olid vaibunud, mõisteti ka seal, et minevikuta pole tulevikku. Ots on taas populaarne, tema plaate müüakse, temast on tehtud film ja lavastatud muusikal.
(Человек без маски. Георг Отс, Telekanal Россия-1, 17.3)

MALTA AJAKIRJANDUS

THE MALTA INDEPENDENT
Enhancing trade with Estonia

Malta välisminister Tonio Borg ja Eesti välisminister Urmas Paet kohtusid arutamaks muuhulgas kaubanduse tugevdamist ja ärivõimaluste arendamisest kahe riigi vahel. „Malta ja Eesti ärimehed saavad olla vastastikku kasulikud, tutvustades teineteisele oma piirkonna eripära. See aitaks luua uusi projekte eestlastel Põhja-Aafrikas ja Malta ettevõtjatel Põhja-Euroopas. Säärastel algatustel on suur potentsiaal, mis oleks lõppkokkuvõttes kasulik mõlemale riigile,“ ütles Tonio Borg. Ta viitas ka eestlastele soovile võtta järgmisest aastast kasutusele euro. „See soodustaks vastastikkuseid investeeringuid, kiirendaks kaubavahetust, lihtsustaks inimeste liikumist ilma tülika rahavahetuse vajaduseta.“ Malta toetab täielikult Eesti europüüdlusi. Tonio Borg tõi näite Malta ettevõttest, mis kavatseb oma tegevust lähiaastail laiendada ja avada mitmeid uusi restorane Balti riikides. Minister Urmas Paet tänas Malta valitsust toetuse eest Eesti europüüdlustele ja lisas, et Malta kogemus euro kasutuselevõtust võib olla Eestile suureks abiks.
(Enhancing trade with Estonia, The Malta Independent, 18.3)
 

DI-VE.COM
Scicluna meets Estonia Finance Minister to discuss Euro report

Malta eurosaadik Edward Scicluna kohtus täna (16.3) Eesti rahandusministri Jürgen Ligi ja eelmise rahandusministri, eurosaadik Ivari Padariga. Kohtumise teemaks oli Eesti majanduse olukord. Alates professor Edward Scicluna nimetamisest Eesti euroraportööriks on Eesti meedias ilmunud mitmeid artikleid ja intervjuusid Sciclunaga, tihti viidatakse tema suurele kogemustepagasile antud valdkonnas. Scicluna kinnitas kohtumisel, et ootab head koostööd Eesti valitsusega, samuti komisjoni ja Euroopa Keskpangaga. „Minu raport tuleb arutlusele alles maikuus ja on väga positiivne, et Eesti valitsus soovib teha aktiivset koostööd juba nüüd. Nad võtavad oma kohustusi väga tõsiselt,“ ütles professor.
Euroopa Parlamendi suuremad poliitilised jõud leppisid veebruari lõpus kokku, et europarlamendi raporti Eesti eurokõlblikkuse kohta teeb sotsiaaldemokraatide esindaja. Sciclunale on see kolmas raportöörikoht alates tema valimisest Euroopa parlamenti vähem kui aasta tagasi.
(Scicluna meets Estonia Finance Minister to discuss Euro report, Gerald Fenech, Di-ve,
16.3)

INDIA AJAKIRJANDUS

TIMES OF INDIA
Delhiites do it again, clean their city

Üle 900 New Delhi elaniku kogunes laupäeval talgutele, et koristada kvartal, kus asub enamik linna büroosid ja ametiasutusi. Let’s Do It Delhi kodanikualgatuses osalenud leiavad, et võimude süüdistamise asemel tuleb ise tegutseda. Talgutel osalesid elanikud kogu linnast, lisaks tulid appi mitmed asutused, kelle bürood läheduses on. Oktoobriks loodetakse puhtaks saada terve linn. Inimeste sotsiaalset teadlikkust tõstev tänavateater esitas kampaania raames temaatilisi sketše. New Delhi kampaania sai inspiratsiooni Eestis toimunud üritusest, mil enam kui 50 000 vabatahtlikku kogunes 3. mail 2008, et koguda viie tunniga kokku ligikaudu 10 000 tonni prügi. Delhi on pindalalt Eesti territooriumist pea 30 korda väiksem, sealne elanikkond aga palju suurem. „Me peaksime seda kasutama eelisena ja üheskoos oma linna puhtaks tegema,“ ütles üks kampaania korraldajatest, Sanjay Bhargava. „Igaüks võib meiega liituda, me palume inimestel ohverdada vaid veidi oma aega.“
(Delhiites do it again, clean their city, Vineet Gill, Times of India, 21.3)