Eesti välismeedias 11.-17. märts 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
ŠVEITSI AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
ARMEENIA AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
MALTA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

ENVIRONMENTAL EXPERT
Nutrient levels on the decline in many Estonian rivers

Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et paljudes Eesti jõgedes on vähenenud lämmastiku- ja fosforisisaldus. Uuringus analüüsiti täpsemalt tööstuse ja põllumajandusliku tegevuse mõju jõgedele. Kolmandikus vaadeldud Eesti jõgedest on oluliselt vähenenud lämmastiku, veerandis fosfori ja ligikaudu kümnendikus mõlema toitaine sisaldus. Toiteelementide, nagu lämmastiku ja fosfori üleliigsus veekogudes põhjustab toitesoolade rohkust ehk eutroofsust. Rohketoitelisus Läänemere rannikuvetes on Baltic Sea Action Plan 1 keskne mure. Aastaks 2021 on seatud eesmärgiks toitainete sisaldust vees oluliselt vähendada. Viimase 15-20 aasta jooksul on Eestis toimunud mitmeid muudatusi, mis mõjutavad Läänemerre suubuvate jõgede olukorda. Põllumajandusliku tootmise vähenemine on toonud kaasa väetiste kasutamise, haritava maa suuruse ja kariloomade arvu vähenemise. Ka reovett käitlevad seadmed on muutunud efektiivsemaks. Uuring tõi välja, et toitainete mõju vee kvaliteedile on erinevates jõgedes väga varieeruv. Lämmastiku- ja fosforisisalduse jätkuvaks vähendamiseks Eesti jõgedes tuleks võtta tarvitusele kunstlikke märgalasid ja sadevee hoidlaid, samuti tuleks senisest enam võtta kasutusele ökoloogilise tehnoloogia lahendusi.
(Nutrient levels on the decline in many Estonian rivers, Environmental Expert, 9.3)

USA AJAKIRJANDUS

MXLOGIC
Estonian cyber criminal jailed for targeting web security

Eesti elanik sai pahavara tarvitamise eest ligi kolme aastase vangistuse. Süüdimõistetu valis oma rünnaku objektiks kindlustusfirma, mis oli tagasi lükanud tema kahjunõude. Lisaks rünnati ka Eesti valitsuse IT süsteeme, kuid selle kuriteo seost antud süüdimõistetuga ei ole tõestatud. Rünnakud toimusid aastatel 2006 ja 2007.
(Estonian cyber criminal jailed for targeting web security, Mxlogic, 12.3)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Harmony in Riga

Ei ole saladus, et veebruarile järgneb märts. Ometi näib vahel, et see lihtne tõde tuleb Läti ametnikele üllatusena. Ühel hetkel taipavad nad, et 16. märts läheneb ja hakkavad muretsema. 16. märts on aastapäev, mil mälestatakse 1944. aastal Velikaja jõel peetud lahingut, milles Punaarmee sai Saksa mundris sõdinud Läti üksustelt lüüa. Mälestuspäev tekitab pingeid läti ja vene kogukonna vahel.
Ühtede meelest olid natside poolel võidelnud eestlased ja lätlased Hitleri kuritegeliku režiimi kaastöölised. Teised näevad toimunus pehmendavaid asjaolusid ja arvestavad hinnangute andmisel sõja hilist faasi. Nõukogulik väide, et need eestlased ja lätlased olid „reeturid“, põhineb seisukohal, nagu olnuks 1940. aastal toimunud Balti riikide annekteerimine Nõukogude Liitu seaduslik. Seda lähenemist ei aktsepteerinud ükski tsiviliseeritud riik toona ega arva seda ka tänasel päeval. Kolmandate meelest tegid õigesti kõik need, kes võitlesid Punaarmee vastu. Nad võitlesid selle nimel, et vältida 1940.-1941. aastal toimunud õuduste kordumist oma kodumaal. Just see viimane, kolmas grupp soovib langenud leegionäride mälestuspäeva eriliselt tähistada. Mälestuspäeval ei korraldata paraade või marsse. Selle asemel kogunevad vanad relvavennad Vabadussamba juures, et mälestada lilledega oma langenud kaaslaseid. Leegionäride mälestuspäev tõmbab ligi negatiivset tähelepanu äärmuslaste poolt ja ka Venemaa on tavaliselt sellest suure numbri teinud. Kremli propagandasalves on lätlaste ja eestlaste fašistideks tembeldamisel oluline koht. Eestlastel on targa manööverdamise ja uudiste jälgimisega õnnestunud neid pingeid leevendada. Läti juhtkonnale on see küsimus osutunud tõsiseks peavaluks. Sel aastal on tavapäraselt vaidlushimuline vene infoagentuur Regnum avaldanud antud teemal märkimisväärselt tasakaalustatud kommentaari. Riia linnavõimud on omakorda keelanud meeleavaldusi ja kutsunud üles kokkusaamistel mitte osalema. See peegeldab muutusi Läti poliitikas.
(Harmony in Riga, The Economist, 12.3)
 

THE GUARDIAN
On the trail of Sacred Music

Simon Russell Beale’i teises BBC Sacred Music sarjas läheb eetrisse intervjuu ühe maailma eraklikema, samas populaarseima helilooja, Eesti müstiku Arvo Pärdiga. Kaamera ees näib Pärt oma intensiivse silmavaate ja hallineva habemega tõesti üksiklase moodi. „Me käisime koos lõunal,“ ütleb Russell Beale. Beale mängis Pärdile ette 1968. aastal tehtud intervjuu salvestuse. See oli Eesti Raadiole tehtud lugu Pärdi Credost. Eesti kuulus tollal Nõukogude Liitu ja selles kontekstis oli liturgilisel tekstil põhinev Credo lausa šokeeriv. 1968. aasta intervjuus nimetas Pärt oma eeskujudena Tšaikovski, Mozarti, Schuberti ja Bachi järel Kristust. Intervjuud eetrisse lastes oli see koht venelaste poolt tsenseeritud. „Ma arvan, et tal oli väga hea meel seda intervjuud jälle kuulda. Ta oli väga südamlik.“ Sacred Music sarja tipphetkeks on kohtumine Pärdi ja tema Poola päritolu kolleegi Henryk Górecki’ga. Nii Pärdi kui Górecki muusika suur populaarsus läänes esitab sarja keskse küsimuse – kuidas toimib tänane vaimulik muusika meie sekulaarses maailmas? On see spirituaalne meditatsioon, muusikaline kogemus või mahe taustamuusika? Sellele küsimusele otsitakse järgnevates saadetes vastust.
(On the trail of Sacred Music, Tom Service, The Guardian, 11.3)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Grüße aus Moskau

11. märts on Leedus püha – ja veel milline sel aastal. Seimis esinevad üksteise järel kolme Balti riigi presidendid, külalisi on tulnud kogu Euroopa Liidust. Isegi Venemaalt, mis on sensatsiooniline. Kuna iseseisvuse väljakuulutamine 20 aastat tagasi oli kaua Baltimaade ja Venemaa suhteid iseloomustava leppimatuse põhjuseks ja sümboliks. Ning veel üks ennekuulmatu lugu: Eesti ja Läti president mõtlevad kutse korral Moskvasse 9. mai pidustustele sõita. Küsimus, kas sovetid omal ajal Baltimaad vabastasid või okupeerisid, lahutab väikesi Balti riike ja nende võimsat naabrit 70 aastat. Vastuseis Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärgedele käivitas 80ndatel rahvaliikumise; lähiajaloo tõlgendamine mürgitas tänaseni riikidevahelisi suhteid. Nõukogude sõjamonumentide mahavõtmine, vene vähemuse õigused Baltimaades – need tüliküsimused näitavad aga siiski, et ükski rõhumise löödud haav pole paranenud. Seetõttu halvendas suhteid ka 2008. aasta Gruusia sõda. Balti riigid toetasid Gruusiat, nende jaoks oli see põhimõtteküsimus. Ja siiski on näha lähenemise märke. Üheks põhjuseks võib pidada ka majanduskriisi, mis on kõiki rängalt tabanud, ka Venemaad. Majanduslik surve loob võimalusi, mille kõrvale lükkamist ei saa endale lubada kumbki pool. Nii diskuteeritakse Lätis selle üle, kas kodakondsuseta venelased peaksid lõpuks passid ja valimisõiguse saama. Ning Tallinnas viivad Vene uudisteagentuuride teatel nõukogude pronkssõdurile lilli nii venelased kui eestlased.
(Grüße aus Moskau, Cathrin Kahlweit, SZ, 12.3)

DIE WELT
Von Gotik bis Arvo Pärt

Nii väärikas ja meeleolukas kui Hamburgi Püha Johannese kirik ongi, jääb istekohtadest väheks, kui kontserdikava ehib nimi Arvo Pärt. Kui Pärdi 1982. aastal Münchenis esmaettekandele tulnud Johannese passioon Euroopas ringkäigule asus, sai tagasihoidlikust eestlasest kultusfiguur. Veerandsaja aasta järel tundub tema lihtsuse ja rafineerituse piiril balansseeriva muusika maagia olevat raugematu. Helilooja sõber ning Hilliard Ensemble’i rajaja Paul Hillier asutas 1990ndate alguses ka vokaalansambli Theatre of Voices, mis nüüd valitud koosseisus Püha Johannese kirikus üles astus. Ansamblit toetas Nyyd Quartett Tallinnast, mis viljeleb peamiselt Baltimaade kaasaegset muusikat.
(Von Gotik bis Arvo Pärt, Lutz Lesle, Die Welt, 13.3)
 

DIE ZEIT
Wo der Weltkrieg 1994 zu Ende ging

Dmitri Medvedev ei tule. Venemaa president ei taha tähistada Baltimaade lahkulöömist Nõukogude Liidust ja riikide iseseisvumist. Selles pole midagi ebatavalist. Ebaharilikult positiivne märk Vene-Balti suhetes on hoopis see, et Medvedev oma Leedu kolleegile viisakalt ära ütles ning oma õnnesoovid palus edastada. Valdis Zatlers tuleb. Läti president tähistab kõigepealt Vilniuses Baltikumi iseseisvumist ning 9. mail Moskvas Teise maailmasõja lõppu. Esimene on iseenesestmõistetav, viimane tekitab aga eestlastes ja leedulastes nagu ka paljudes lätlastes viha: sõja lõpuga sai alguse kuulumine Nõukogude Liitu. Suur Isamaasõda on venelaste jaoks püha. Baltimaades seevastu on paljudes peredes veel vanavanemaid, onusid ja tädisid, kellelt 1940ndatel, 1950ndatel aastatel omand sundvõõrandati ning kes aastateks asumisele saadeti. Seetõttu tähistavad Baltimaade elanikud parema meelega oma vaevaga kätte võideldud iseseisvust kui Teise maailmasõja lõppu. Eesti president Toomas Hendrik Ilves osutas küll, et võtaks Moskva kutse 9. mai pidustustele vastu. Kuid alates ajast, mil Tallinna kesklinnast teisaldati nõukogude sõjamonument, on suhted Moskvaga olnud jahedad.
(Wo der Weltkrieg 1994 zu Ende ging, Hellmuth Vensky, Die Zeit, 11.3)
 

BERLINER ZEITUNG
Die etwas anderen finnen

Endine Nõukogude vabariik Eesti on võtnud suuna põhjanaabritele ning loodab eurole üle minna. Eestlaste pilk oli Soomele suunatud juba nõukogude ajal ning palju tugevamini kui Lätil ja Leedul. Toonane põhjamaiste telekanalite mõju annab ühiskonnas tänaseni tunda. Soome televisioon oli eestlaste jaoks aken maailma. 1991. aastal taasiseseisvudes võttis Eesti tugevasti suuna põhjanaabritele. „See, et Soome on nii lähedal, on meid palju aidanud,“ ütleb rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross. Sealne avatud majandus oli Eestile eeskujuks ning loomulikult tuli Eestisse palju investeeringuid Skandinaaviast. Praegu on Soome Eesti olulisim kaubanduspartner ning parvlaevad liiguvad riikide pealinnade vahel niivõrd reeglipäraselt ja tihedalt, et räägitakse juba „Talsinkist“. Samal ajal pani Eesti rõhku innovaatilisusele: tuludeklaratsioon esitatakse internetis, Riigikogu valitakse hiireklikiga, parkimispileti eest makstakse SMS-iga ning ettevõtte registreerimiseks ei kulu tundigi. Ross vastutab praegu eurotsooniga liitumise taotluse esitamise eest. 26. märtsil saadetakse andmed Brüsselisse ning juunis otsustavad euroala liikmesmaad, kas Eesti võetakse 17. liikmena eurotsooni vastu või mitte. Eesti näitajad on head: riigi võlg on ELi riikide hulgas väikseim, eelarvedefitsiit jääb Eesti Panga andmetel alla kolme protsendi. Eesti poliitikutele ja ettevõtjatele teevad muret Kreeka ja Läti olukord. Kuid eestlasi vihastab ka see, et paljude sakslaste, prantslaste või rootslaste jaoks moodustavad Baltimaad ühe terviku. Ometigi erinevad riigid üksteisest ka teistes valdkondades peale majanduse. Kõik eksperdid on siiski ühisel arvamusel, et Eesti arenes 1990ndatel Lätist ja Leedust kiiremini. Teised vaatlejad hoiatavad aga, et eristumispüüdlustega liiale ei mindaks. „Kui tegemist on julgeolekuküsimustega, istuvad kõik kolm riiki ühes paadis,“ ütleb leedu politoloog Mindaugas Jurkynas. Jurkynas rõhutab, et koostööd tuleb teha energiaküsimustes, vältimaks sõltuvust Moskvast. Ka selles valdkonnas reageeris Tallinn kõige kiiremini: Eestit ja Soomet ühendab merealune kaabel Estlink. Eesti suursaadik Riias Jaak Jõerüüt tõstab samuti esile head koostööd igapäevapoliitikas. Jõerüüdi sõnul on naabrid üksteisest huvitatud juba pragmaatilistel põhjustel. Eesti on üks suurematest investoritest Lätis. Eesti käitub ka teistes valdkondades sama eeskujulikult kui skandinaavia naabrid: Transparency Internationali andmetel on Eestis Ida-Euroopa madalaim korruptsioonitase. Tallinnas väärtustatakse disaini Soome eeskuju järgides. Teenindus on sõbralik ning erinevad ametid hoolitsevad selle eest, et Eestit tuntaks väikse innovaatilise riigina. Välisdelegatsioonid ei külasta mitte ainult Tallinna vanalinna, vaid ka Skype’i peakorterit või NATO küberkaitsekeskust.
(Die etwas anderen finnen, Matthias Kolb, Berliner Zeitung, 16.3)

ŠVEITSI AJAKIRJANDUS

NEUE ZÜRCHER ZEITUNG
Wider die europäische Polyphonie

Tõusvate suurvõimude nagu Hiina ja India tõttu on ELi välisministrite hinnangul oluline, et Euroopa räägiks välispoliitilistel teemadel ühel häälel. Soomes toimus ministrite mitteametlik kohtumine, kus osalesid Itaalia, Eesti, Prantsuse, Hispaania ja Rootsi välisminister, aga ka ELi välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashton. „Kui me võrdleme end tõusvate suurriikidega, siis on ka suured ELi maad võrdlemisi väiksed. Seetõttu vajame me tugevat häält,“ ütles Eesti välisminister Urmas Paet.
(Wider die europäische Polyphonie, sda/dpa, NZZ, 15.3)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

REGARD SUR L’EST
Bruxelles oublie que le russe n’est pas langue officielle en Lettonie

Läti esindajad Brüsselis küsivad Euroopa Komisjonilt selgitust, miks on neile sugudevahelist võrdsust puudutavad tekstid saadetud lisaks läti keelele ka vene keeles. Läti esindus pidi komisjonile meenutama, et vene keel ei ole Lätis ametlikuks riigikeeleks. Vene keel ei ole ka ühegi teise ELi riigi ametlikuks riigikeeleks. Komisjon asus vabandusi esitama asepresident Vivian Redingi vahendusel. Praeguseks ei ole veale veel selgitust leitud: paberid olevat tõlgitud vene keelde „kogemata“. Komisjon püüab tulevikus sarnaseid vigu vältida. Näib, et poolametlikult on hakatud siiski uurima, kes venekeelse tõlke tellimise eest vastutab. Läti saadik Inese Vaidere on pöördunud Vivian Redingi poole kirjalikult. Vaidere märkis, et soovib Euroopa Komisjoni poolt näha samasugust suhtumist Lätisse ja Eestisse, nagu seda võib näha suhtumises Saksamaasse ja Hispaaniasse, see tähendab austust. Vahejuhtum tuletab meelde, et mõne aasta eest tegi avalduse Läti venekeelne eurosaadik Tatiana Jdanoka, leides, et ka vene keel peaks olema üks Komisjoni ametlikest keeltest. Ta viitas, et vene keelt räägivad paljud ELis elavad inimesed, samas kui mitmete „väikeste“ riikide ELis ametlikult tunnustatud keeli räägib palju väiksem hulk inimesi.
(Bruxelles oublie que le russe n’est pas langue officielle en Lettonie, Céline Bayou, Regard sur l’Est, 10.3)
 

LE COURRIER INTERNATIONAL
Les monuments soviétiques à la décharge de l’Histoire

Kommunismiaja mälestusmärgid on kadunud Kiievi, Budapesti ja Varssavi tänavailt. Eestis on võetud vastu seadus, millega võib määrata rahatrahvi või kuni kolmeaastase vabadusekaotuse neile, kes propageerivad kommunistliku ja natsistliku režiimi sümboleid. 2007. aastal otsustas Eesti valitsus teisaldada Tallinna kesklinnas seisnud nõukogude sõjamonumendi. Sõdurit kujutav mälestusmärk viidi sõjaväekalmistule. See otsus kutsus esile vägivaldseid meelavaldusi, mida iseäranis õhutas Moskva poolt toetatud noortegrupp. Sajad noored arreteeriti. Venemaa süüdistas Eestit „ajaloo ümberkirjutamises“ ja „fašismis“. Eesti president Toomas Hendrik Ilves lükkas süüdistusi ümber, selgitades, et „sõdur meenutas küüditamisi ja massimõrvu, riigi hävitamist, mitte selle vabastamist“.
(Les monuments soviétiques à la décharge de l’Histoire, Valentina Baciu, Le Courrier International, 12.3)
 

CHALLENGES
Thales signe plusieurs contrats dans le contrôle aérien

Thales on sõlminud õhuseire vallas mitmeid olulisi lepinguid, näiteks varustatakse tehnikaga uus õhukontrollikeskus Budapestis. Eestiga on sõlmitud leping, mille sisuks on keskmaaradarid koos lisavarustusega. Need radarid kataks kogu Eesti ja seda ümbritseva õhuruumi ühtse radaripildiga. Süsteem peaks olema kasutusvalmis 2012. aasta veebruariks. Prantsuse firma Thales-Raytheon Systems Company S.A.S. on õhuseiresüsteemide ja navigatsiooniseadmete loomises maailmas juhtpositsioonil.
(Thales signe plusieurs contrats dans le contrôle aérien, Challenges, 10.3)
 

ROMANDIE
Le français CNIM construira en Estonie une usine d'incinération pour 97 M EUR

Prantsuse firma CNIM (Constructions Industrielles de la Méditerranée) allkirjastas lepingu Eesti Energiaga. Vastavalt lepingule ehitab prantsuse ettevõtte Iru uue elektri- ja soojusjaama jäätmepõletusploki. Tehingu maksumuseks on 97 miljonit eurot.
„Tänu Iru jäätmepõletusplokile saame juba kahe aasta pärast ning esimesena Baltimaades taaskasutusse võtta olulises koguses Eestis igapäevaselt tekkivaid jäätmeid,“ rääkis Eesti Energia juht Sandor Liive. Iru uus jaam plaanib aastas põletada kuni 220.000 tonni Eestis tekkivaid jäätmeid. Jaam peaks tööd alustama 2012. aastal.
(Le français CNIM construira en Estonie une usine d'incinération pour 97 M EUR, Romandie / AFP, 11.3)
 

Estonie: un ex-employé de banque avoue 16 vols à main armée

Üks endine pangatöötaja korraldas alates 2007. aasta sügisest Eestis 16 relvastatud röövi. Röövid leidsid enamasti aset kasiinodes. Kurjategija tabati lõpuks sissemurdmisel Sampo panga kontorisse. Uurijad olid jõudnud järeldusele, et röövel on väga hästi tuttav pankade turvasüsteemidega. Nad visandasid kahtlustatava profiili: endine pangatöötaja, kelle DNA lasi teda seostada mitmete varasemate relvastatud röövidega Tallinna kasiinodes aastatel 2007-2009. Sissemurdmiste käigus ei saanud keegi haavata. Varastatud summad ulatusid 10 000 euroni.
(Estonie: un ex-employé de banque avoue 16 vols à main armée, Romandie / AFP, 10.3)
 

CASINOWEB
L'Estonie entend réguler rapidement son marché du jeu en ligne

Eesti kavatseb hakata reguleerima internetikasiino teenuseid pakkuvat turgu. Enam kui 200 illegaalselt tegutsevat netikasiinot ähvardab Eesti turust ilmajäämine. Uudis rõõmustab seaduslikku kasiinoteenust pakkuvaid firmasid, nagu Olympic Casino. Prantsusmaa kavatseb mõne nädala pärast oma turu netikasiinodele avada, sama plaanivad teha Belgia, Hispaania, Šveits.
(L'Estonie entend réguler rapidement son marché du jeu en ligne, Casinoweb, 15.3)
 

ADOBUZZ
Alice au pays des merveilles

Kerli on Eestist pärit lauljatar, kelle lugu „Tea Party“ kõlab Tim Burtoni filmi „Alice imedemaal“ soundtrackil. Nagu loo nimigi vihjab, kujutab singel Alice’it teed joomas. Muide, Kerli ei ole lauljatari lavanimi vaid pärisnimi. See ekstsentrilise välimusega noor poplaulja on justkui segu Lady Gagast ja Evanescence’st. 2008. aastal tuli välja Kerli esikalbum „Love is dead“, samal aastal esitati ta MTV muusikaauhindade nominendiks. „Alice imedemaal“ plaadilt võib leida lisaks „Tea Party’le“ ka dueti “Strange” koos Tokio Hoteliga. Kerli on nutikas laulja, keda ei saa jätta märkamata.
http://www.adobuzz.com/news/kerli-chanteuse-estonie-alice-au-pays-des-me...

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Pitkä matka Tallinnasta Riikaan

Reis algab Tallinnast Balti jaamast kell 6.40. Valmistuda tuleb pikaks, sõiduplaani järgi 8 tunni ja 25 minuti pikkuseks sõiduks. Sama aja sees jõuaks bussiga Riiga ja tagasi. Praegu pole aga küsimus ajas, vaid põhimõttes. Ühendusest Tallinna ja Riia vahel algab Euroopa Rail Baltica, mis peaks ELi plaanide järgi tulevikus Tallinnast Berliini viima 160 km tunnikiirusega. Ikka veel haigutab Balti jaamas rongi ja perrooni vahel üle poole meetri suurune lõhe, millest tuleb rongi pääsemiseks üle hüpata. Samas hüppate ajas paarkümmend aastat tagasi. Lambid heidavad vagunile kahvatukollast valgust. Istmed on pruunid. Diiselrong ise on umbes kolmekümneaastane. Rong liigub lumisel pildisarnasel maastikul. Mõnes jaamas võib näha auruveduriaegseid veetorne. Mitme jaama aknaluugid on laudadega kinni löödud. Raudteel on tunda Eesti riigi kasvuraskused. Eesti raudtee erastati 2001. aastal. Riiki peeti halvaks omanikuks, kuni kasumit taotlevad eraomanikud pettumuse põhjustasid. Põhiosa raudteest riigistati taas 2006. aastal. Tallinnast Paluperale sõitvad prouad meenutavad nõukogudeaegseid rongireise Riiga ja Moskvasse. Sõitjaid oli palju ning leti alt sai osta odavat šokolaadi. Pärast Tartut on rongis neli reisijat, kes sõidavad peaaegu Lätini, piirilinna Valka. Valga jaamas ootab Läti lipu värvi Riia-rong. Läti poolel on raudtee pisut paremas seisus kui Eestis. Rong jõuab Riiga, kui kogu reis on kestnud üheksa tundi. Üks reisijatest, gümnaasiumiõpilane, kavatseb pärast kooli lõppu kolida Berliini. Ehk jõuab ta Berliini enne Rail Balticat. Ettevaatlike hinnangute kohaselt võiks Rail Baltica valmis saada aastaks 2020.
(Pitkä matka Tallinnasta Riikaan, Kaja Kunnas, HS, 13.3)

Rail Baltican hidas alku

Eesti ja Poola vaheline raudteeühendus avati 1993. aastal, kuid see suleti ebarentaablina aastal 1998. Unistus raudteeühendusest Euroopaga elab nüüd ELi rahastatavas Rail Baltica projektis. Projekti esimeses etapis renoveeritakse raudtee Tallinnast Riiani, nii et rong võiks sõita kiirusega 120 km tunnis. Eestis peaks raudteeremont valmis saama 2012. aastaks. Läti külmutas eelmisel aastal majanduskriisi tõttu Rail Baltica projekti. Raudtee on seal siiski juba varasemast paremas korras kui Eestis. Projekti teises etapis sõidaks rong Tallinnast Riiga 160 km tunnikiirusega. Kolmandas etapis on kavas Eestisse, Lätti ja Leetu ehitada raudtee, mille rööpmelaius vastaks Poola ja Lääne-Euroopa omale. Ain Tatter Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kinnitab, et poliitilist tahet raudtee arendamiseks Eestis praegu leidub.
(Rail Baltican hidas alku, Kaja Kunnas, HS, 13.3)

Virolaiset pitävät kotimaisesta draamasta

Soome Yle televisioon hakkab näitama Eesti draamasarja „Tuulepealne maa“. Sarja lavastaja on Ain Prosa ning see valmis Eesti esimese, lühikeseks jäänud iseseisvuse 90. aastapäevaks. ERR-i lavastuslike saadete toimetuse juhatajal Gerda Kordemetsal tuleb raha lugeda. „Eestis on üks peaaegu 20 aastat kestnud sari. Igal aastal püüame ka midagi uut teha, kuid näiteks olümpia-aastatel võib sport sarja raha endale saada,“ ütleb Kordemets. Tema sõnul on üks huvitavamatest projektidest telesari „Klass“, mis on jätk Ilmar Raagi filmile. Koolikiusamist ja -surmasid käsitlev film äratas tähelepanu üle-eelmisel sügisel ka Soomes filmifestivalil Armastus ja anarhia. Ain Prosa tõdeb, et kodumaised sarjad on Eestis üldiselt populaarsed: „Need räägivad meie omas keeles asjadest, mis meile korda lähevad.“
(Virolaiset pitävät kotimaisesta draamasta, Harri Römpötti, HS, 16.3)

Uudenmaan ympäristönsuojelupiiri valitti kaasuputkiluvasta

Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond ja kaheksa Eesti keskkonnaühendust vaidlustasid Vaasa halduskohtus Nord Streami ehitusloa. Ühendused osutavad oma avalduses, et avalikkust pole loa väljastamisel küllaldaselt kuulda võetud ning keskkonnamõjude hinnang ja muu selgitustöö on olnud ebapiisavad. Esmajärjekorras nõuavad ühendused loa tühistamist.
(Uudenmaan ympäristönsuojelupiiri valitti kaasuputkiluvasta, Anna-Riitta Sippola, HS, 16.3)

KALEVA
Virolaiset olivat talvisodassa Suomen puolella

Talvesõda äratas eestlastes võimsaid tundeid. Huvi ja sümpaatia Soome vastu olid Eestis suuremad kui mujal maailmas. Samas polnud oma arvamuse avaldamine Eestis võimalik. Eesti riigivõimu avalikke reaktsioone piiras Eesti ja Nõukogude Liidu vahel baaside lepingu sõlmimine. Sellega seoses oli Eesti poliitiliselt praktiliselt alistatud. Eesti riigijuhid tundsid Soome vastu siiski tugevat sümpaatiat. See selgub professor Lauri Kettuneni raportist, mille ta koostas 1940. aastal pärast Eestis käiku. Eesti ajakirjandus balansseeris riigi nõutud erapooletuse ja rahva hulgas valitsenud sümpaatia vahel. Eriti selgesti on eestlaste põhihoiak näha Soome Yle raadiole saabunud kirjades. Yle alustas 1939. aasta detsembris Eestile suunatud eestikeelsete saadete tegemist. Neis vahendati soomlaste koostatud teadaandeid sõjasündmuste kohta. Eestlaste Ylele saadetud kaarte ja kirju on umbes 400, nende sõnum sarnane. Kõigis sõnumeis kinnitati, et eestlased on tingimusteta Soome poolel ning elavad soomlastele kõvasti kaasa. Lisaks võib mainida eesti vabatahtlike tulekut Soome. Vabatahtlikke võis olla koguni tuhat, mis annab tunnistust sellest, et Talvesõda äratas eestlastes tugeva soovi soomlasi aidata.
(Virolaiset olivat talvisodassa Suomen puolella, Kari Alenius, Kaleva, 10.3)

Ydinvoima nostaa päätään Ruotsissa ja Baltiassa

Soome pole ainus paik Euroopas, kus tuumaenergiaga toimetatakse. Lisaks Prantsusmaale kerkib uusi tuumajaamu Ukrainasse, Bulgaariasse ja Slovakkiasse. Ka Soome lahe lõunakaldal valitseb kõva tuumapalavik, kuna pärast Ignalina tuumajaama sulgemist vaevab Baltikumi suur energiapuudus. Eesti, Läti ja Leedu on pidanud läbirääkimisi ühise tuumajaama ehitamise üle, kuid tulemuseni pole jõutud. Väikestel Balti riikidel on suuri raskusi projekti rahastamisega. Baltimaade tuumajaamaotsus mõjutab loomulikult ka Soomet, kuna Eesti ja Soome vahel toimib juba hea transpordiühendus. Baltikumi kerkib ka Vene jõujaam: Kaliningradi, umbes 20 km kaugusele Leedu piirist ehitatakse uus tuumajaam. Lisaks Baltimaadele on tuumajõule avanemas Rootsi.
(Ydinvoima nostaa päätään Ruotsissa ja Baltiassa, Pekka Hakanen, Kaleva, 13.3)

Nivalan uudet urut esittäytyvät

Eestist pärit Anu Rautio töötab Soomes Nivala kirikus kantorina. Rautio on ka üks Nivala orelinädala korraldajatest ja esinejatest. Rautio juhatab Nivalas ka gospelikoori ning meeskvartetti Anu poisid. Enne Soome kolimist töötas Anu kantorina Aegviidus. Soome sattus Rautio õpingute ajal praktikakohta otsides.
(Nivalan uudet urut esittäytyvät, Esko Aho, Kaleva, 16.3)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Virosta näkyvät vain kuoret

Masust hoolimata käivad soomlased endiselt usinasti Eestis. Keskmiselt näevad nad Eestist aga üha väiksemat pilti. Värske Eestis tehtud statistika näitab, et soomlaste reisid Eestisse pole majanduslanguse tõttu vähenenud. Paljude teiste riikide kodanike reisid Eestisse vähenesid eelmisel aastal tunduvalt. Paljud soomlased arvavad, et tunnevad naabermaad läbi ja lõhki, kuid kahjuks jõuavad soomlased Eestist näha vaid pealispinda. Jätkuvalt on soomlaste põhisihtpunkt Eestis Tallinn. Statistika järgi jõuavad vaid umbes pooled soomlastest pealinnast väljapoole. Maapiirkonnaturism on vähehaaval kasvanud, kuid maale meelitavad kampaaniad on üsna aeglaselt mõju avaldanud. Soomlased ei tunne Eestit tervikuna ka seetõttu, et Tallinn ja suurem osa riigist arenevad eri suundades. Tuntavad struktuurimuudatused toimuvad just tundmatus maapiirkonnas. Tallinn näitab end üha kõrgemate ärihoonete, ostuparadiiside ja kitsaid tänavaid täitvate maastureina. Seda pilti teab enamik soomlasi. Maapiirkonna täiesti teistsugust arengut pole aga paljud märganud. Tundub, et üha rohkem asulaid hääbub. Uudishimulikule turistile on aga maal veel palju pakkuda. Ning sealne pilt on hoopis teine kui Tallinna uute klaaspaleede maastik: ehk virvendus kaduvast Eestist.
(Virosta näkyvät vain kuoret, Juhtkiri, ESS, 17.3)

Lahden veret seisauttava Puhdistus

Tegemist on arvustusega Sofi Oksaneni näidendile „Puhastus“. Tükk etendus Lahti linnateatris.
(Lahden veret seisauttava Puhdistus, Ilkka Kuosmanen, ESS, 12.3)

AAMULEHTI
Historian tuulet pieksevät Viroa

Kahetsusväärselt ei tunta Soomes Eesti filme ja telesarju. YleTeema korvab selle, näidates sel kevadel Eesti ajaloost rääkivat draamasarja „Tuulepealne maa“. Lugu jutustab Eestist kahe ilmasõja vahelisel perioodil, aastatel 1917–1941. Ain Prosa lavastatud sari kulgeb vähemalt esialgu rahulikult. Rollid on pisut rõhutatud ja ajaloo murdepunkte seletatud lihtsustatult. Teisalt on teostus korralik ning pildiline külg uhke. Eestis pole ajaloolistest võttepaikadest puudus. Ardo Ran Varrese muusika on värskendavalt teistsugune ning rollides Eesti tippnäitlejad.
(Historian tuulet pieksevät Viroa, Juha Ranta, Aamulehti, 16.3)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

TELEKANAL „КУЛЬТУРА“
Эстонско-русский словарь в новой редакции

Moskvas esitleti viieköitelist eesti-vene sõnastikku. Sellise mahuga akadeemiline sõnaraamat antakse välja esmakordselt. Nüüd ilmus viies köide, millega on lõpule jõudnud 1980. aastatest alates toimunud suur töö. Ühtlasi esitleti Tartu Ülikooli ja Eesti Riigiarhiivi koostöös väljaantud venekeelset teost „Vene impeeriumi valitsejad Eestimaa pinnal“. (Video)
(Эстонско-русский словарь в новой редакции, Telekanal Культура, 12.3)
 

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Это - народ сето

Pihkva kuberner Andrei Turtšak andis regionaaladministratsioonile korralduse töötada välja meetmed väikesearvulise setu rahvakillu päästmiseks. Programm peab olema suunatud setude tegevusalade, traditsioonide ja keele säilimisele. Erilist tähelepanu pööratakse elamistingimustele. „Tuleb teha nii, et noorem põlvkond tahaks jääda siia,“ ütleb Turtšak, „vanem põlvkond aga koliks Eestist tagasi.“ Töö nimetatud programmiga algab kohe, ootamata ära Venemaa valitsuse otsust setude kui Venemaa väikesearvulise põlisrahva staatuse kohta.
(Это - народ сето, Алексей Стригин, Российская газета, 12.3)
 

ЛЕНТА.РУ
Эстонский фотограф стал лауреатом голландского конкурса

Eesti fotograaf Aleksandr Gronski sai maineka auhinna Foam Paul Huf Award 2010 Hollandi rahvusvahelisel konkursil. Sellel osales üle 80 fotograafi üle maailma. Žüriisse kuulusid USA, Hiina jt riikide esindajad. Gronski sündis ja kasvas üles Eestis, kuid 2006. aastal asus elama Venemaale. Tema töid on juba avaldanud sellised ajakirjad nagu Esquire ja Geo. 2008. aastal sai Gronski Kandinski preemia, mis antakse saavutuste eest kaasaegse kunsti vallas.
(Эстонский фотограф стал лауреатом голландского конкурса, Лента.Ру, 12.3)
 

ЭКСПРЕСС-ГАЗЕТА ONLINE
Анне Вески: «Пою на русском языке, я – вне политики!»

Anne Veski tähistas oma loometegevuse 30. aastapäeva kontserdiga Moskvas. Usutlus lauljaga. Veski: mulle on tehtud korduvalt ettepanekuid hakata erakondade ankruks valimistel. Ei soovi seda seni, kuni saalid on kuulajaid täis. Venemaal on mul siiamaani lööki. Nõukogude ajal korraldati kõik ette ja taha ära, lihtsam oli, kuid ega sellega midagi eriti ei teeninud. Nüüd on esinemistasud hulga paremad. Juubelikontsert Moskvas oli täissaalile, ehkki igasugune reklaam ja teave massimeedias ja ka tänavatel puudus. Miks? Võib-olla Eesti peakonsuli väljasaatmise või muu poliitika pärast... Mina poliitikat ei tee. Ametnikud ajavad omi asju, poliitikutel on omad eesmärgid. Lihtsad Eesti inimesed aga armastavad Venemaad.
(Анне Вески: «Пою на русском языке, я – вне политики!», Анатолий Мелихов, Экспресс-газета online, 11.3)
 

ЧЕМПИОНАТ.РУ
10 мгновений Отепя

Reportaaž Otepäält, kus teist korda ajaloos toimus laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlused kuni 26-aastastele. (Fotod.) Esimest korda paljude aastate jooksul ei võitnud Venemaa kulda. Seevastu oli Vene fänne publiku seas rohkemgi kui kohalikku rahvast. Ehkki võistluste käigus vooris juurde ka eestlasi ja teiste Baltimaade spordifänne, oli huvipuudus Otepää võistluste vastu silmnähtav. Eestlased selgitasid siiski, et suusavõistlused koguvad üldjuhul väga palju publikut. Laskesuusatamine aga paraku pole kõikjal Euroopas populaarne. Seda juttu võis isegi uskuda, sest nägin, kuidas Otepää rahvas Kristiina Šmiguni vastu võttis.
(10 мгновений Отепя, Александр Круглов, Чемпионат.ру, 9.3)
 

ВЕЧЕРНЯЯ МОСКВА
Лео Комаров гордится русской фамилией

Usutlus Narvast pärit Soome hokimängija Leo Komaroviga, kes asub käesolevast aastast Moskva „Dünamo“ meeskonda, ja samas loodab pääseda Soome rahvuskoondise koosseisus maailmameistrivõistlustele. Veel poole aasta eest ei teatud temast Venemaal midagi. Soome ja vene mentaliteet ei erine üksteisest, Leo sõnul, just kolossaalselt. Ainus asi, mis Moskva elus häirib, on ummikud teedel ning see, et kraanist ei tohi vett juua.
Eelmise suvevaheaja veetis Leo Eestis. Seal elavad sugulased. Eestil on Leo elus tähtis koht, kodumaa on ikkagi kodumaa.
(Лео Комаров гордится русской фамилией, Ксения Копырина, Вечерняя Москва, 10.3)
 

ВАШ ДОМ ЗА РУБЕЖОМ
Эстония: на пороге перемен

Kinnisvarahinnad on Baltimaades langenud poole võrra. See ning kohalike arendajate paindlikkus, samuti riigi poolt initsieeritud viisalihtsustused on meelitanud kohale investoreid Venemaalt. Ekspertide hinnangul on „kolme õe“ kinnisvaraturgudel juba praegu eeldusi stabiilseks kasvuks. Üks neist kolmest – Eesti – viis 1990. aastate alguses läbi edumeelse maksureformi, liberaliseeris majanduse, mille tulemusel kümnendi teisel poolel sai Eestist Ida- ja Kesk-Euroopa riikides seas liider välisinvesteeringute suhtarvult elaniku kohta. Kõrgelt arenesid IT- jt kõrgtehnoloogiad. Liituti WTO ja ELiga. (Põhjalikumalt Eesti kinnisvaraturu arengutest viimasel kümnendil.) Kriisi ajal kahanesid välisinvesteeringud, hangus kinnisvaraturg ning langes majanduskasv. Üksvahe oli Eesti ka nende näitajate poolest „esirinnas“. Kuid kas kõik on ikka nii halvasti? Praeguseks on tunduvalt paranenud krediidisaamise tingimused, kasvanud on kinnisvaratehingute arv, samas välisinvesteeringute osas ei ole suurt paranemist märgata. Suurem osa investeeringutest tuleb Skandinaavia riikidest, kuid Venemaa on märgatav seetõttu, et Vene investorite tegevussfäär on rohkem eksklusiivne ja kallis kinnisvara.
2011. aastal kavatseb Eesti üle minna eurole, mis valitsuse hinnangul peaks kaasa aitama stabiilsusele. Kas see tõstab ka kinnisvara ruutmeetri hinda, ei oska ennustada. Euroopa Keskpank igatahes hoiatab juba praegu Eesti võime uue kinnisvaramulli eest.
(Эстония: на пороге перемен, Константин Криницкий, Ваш дом за рубежом, veebruar 2010)
 

ПЕРВЫЙ КАНАЛ

Эстонские спасатели приняли участие в фотосессии, чтобы повысить престиж профессии
(Videoreportaaž) Eestis leiti originaalne moodus populariseerida päästjate ametit ning koguda raha: päästeametnikud korraldasid fotosessiooni. Näha, kuidas näevad välja tugevad eesti poisid, saab nüüd fotokalendrist. Riietega ja riieteta. Mister Detsembri käes näeb mootorsaag välja nagu mänguasi. Mehine profiil, musklites figuur, salapärane pilk. Ei põle nad tules ega upu vees. Keegi neist pole professionaalne modell, kuid mehised mehed ei kõhelnud hetkegi ja nõustusid. Idee autoriks on Priit Paju, kes on korduvalt osalenud rahvusvahelistes päästemissioonides. Päästjad fotodel – retušeerimata ja ilustamata. Tõelised mehed, nii nagu nad on. Nad pole Hollywoodi kangelased, kes päästavad maailma, vaid päriskangelased, kes päästavad tavalisi inimesi. Fotograaf Anne Neilias: „On kohe näha, et need mehed oma välisuse eest väga ei hoolitse – tuules parkunud näod, töömeeste käed. Kuid mõned neist on niivõrd head, et sobiksid vabalt modellitööd tegema.“ Kaupluseriiulitele see kalender seisma ei jää. Ostjateks peamiselt ikka naised. Üks müüjatest tõdeb, et poolalasti meeste kalendreid on olnud ennegi, kuid eesti poistega küll esimest korda. Peale ameti populariseerimise on sellel aktsioonil veel teinegi eesmärk, nimelt koguda raha päästeametnike abistamise fondi, sest riik on päästeameti eelarvet mitme miljoni dollari võrra vähendanud.
(Эстонские спасатели приняли участие в фотосессии, чтобы повысить престиж профессии, Галина Филоненко, Первый канал, 13.3)
 

ARMEENIA AJAKIRJANDUS

AYSOR
Estonia’s Armenians to found a political party

Eestis on kogunenud huvigrupp, eesmärgiga luua armeenlasi esindav poliitiline partei. Liituma kutsutakse kõiki Eestis elavaid armeenlasi. Soovitakse saada üle tuhande liikme, mis on vajalik partei ametlikuks registreerimiseks. Partei eesmärgiks on panustada Eesti ühiskonna arengusse ja luua võimalusi armeenia keele ning kultuuri õppimiseks Eestis. Lisaks soovitakse tihendada kontakte Armeeniaga ja luua omakeelne meedia.
(Estonia’s Armenians to found a political party, Aysor, 15.3)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

THE SOFIA ECHO
Policy brief: Estonia and the euro zone

2008. aastal maailma haaranud finantskriis ei näita vaibumise märke. Probleemid on jõudnud Euroopa riikide valitsusteni, Kreekal on raskusi võlgade pikendamisega. Kreeka probleemid on ühelt poolt seotud investorite üldise ettevaatlikkusega, teisalt aga segadustega riigi finantsaruandluses.
Mitmed euroala riigid kogevad kasvavat võlakoormust ja kõrgemaid intressimäärasid. Teistest eristuvad Portugal, Iirimaa, Itaalia ja Hispaania. Kardetakse Kreeka probleemide ülekandumist eelnimetatud riikidele.
Eesti plaanib euro-alaga ühineda 2011. aastal. Ühinemisportsessi saab võrrelda iluduskonkursiga, kus tähelepanu on „strateegilistel mõõtudel“ ja hindajaid on mitu. Kandidaatriik peab täitma Maastrichti kriteeriumid ja saama positiivse hinnangu Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ning Ministrite Nõukogu poolt.
2010. aasta konvergentsiaruanded avaldatakse aprillis või mais. Näib, et Eesti täidab kõik kriteeriumid. Eesti eristub teistest riikidest valitsuse poolt kogutud reservide poolest. Reservid on pakkunud likviidsust olukorras, kus vahendite leidmine võib olla väga kulukas.
Raske on näha Kreeka sündmuste otsest majanduslikku mõju Eesti euro-püüdlustele. Nende riikide vahel kaubavahetus sisuliselt puudub, finantsturud ei ole omavahel otseselt seotud. Kreeka kriisi poliitilist mõju on raskem hinnata. Kõlanud on väited, et probleemid euroalas võivad kahandada soovi uute liikmete kaasamiseks. Euroliidu administratiivsed ja majanduslikud vahendid on suunatud probleemide lahendamisele, mis võib tuua kaasa tehnilised või poliitilised põhjendused Eesti liitumissoovi tagasilükkamiseks.
Eeltoodud stsenaariumi ei peeta siiski tõenäoliseks. Mitmed kõrged ametnikud on kinnitanud euroala avatust kriteeriumid täitnud EL riikidele. Teisalt oleks ukse sulgemine üllatav olukorras, kus euroala on kiidetud kui stabiilsust pakkuvat keskkonda.
Oleks irooniline, kui mõnede euroala riikide probleemid oleks takistuseks Euroopa ühe kindlamalt juhitud finantsidega riigi kaasamisel. Kreeka probleemid rõhutavad usaldusväärse finantskorralduse vajalikkust. Eesti on näide riigist, kes on suutnud hoida eelarvetasakaalu pika perioodi vältel ja erinevates majandustsüklites. Lisaks on suudetud koguda reserve, mis annab riigile vabaduse ja tegutsemisruumi finantsturgude kiire muutumise ajal.
Eesti täidab kõiki Maastrichti kriteeriume ja on valmis ühinema euroalaga jaanuaris 2011. Riigist saaks mõistliku fiskaalpoliitika eestkõneleja. See on sõnum, mida euroala vajab.
(Policy brief: Estonia and the euro zone, Karsten Staehr, The Sofia Echo, 11.3)

MALTA AJAKIRJANDUS

THE MALTA INDEPENDENT
Estonian Foreign Minister in Malta this week

17. märtsil Maltas toimuval Malta välisministri Tonio Borgi ja Eesti välisministri Urmas Paeti kohtumisel on kavas rääkida kaubanduse tugevdamisest ja ärivõimaluste arendamisest kahe riigi vahel. Välisminister Borg teeb tõenäoliselt ettepaneku Malta ja Eesti vaheliste kaubandusdelegatsioonide loomiseks. Eesti on näidanud üles suurt huvi euro kasutuselevõtuks. See aitaks kaasa kahe riigi vahelistele investeeringutele, kiirendaks kaubandust ja valuutavahetusega seoses muudaks olukorra lihtsamaks ka inimeste jaoks. Malta toetab täielikult Eesti liitumist euroalaga.
Üks Maltas baseeruv ettevõte, mis tegeleb rahvusvahelise ainumüügiõigusega ning juhib 30 restorani Maltas, Eestis, Lätis ja Leedus, plaanib oma tegevust laiendada ning avada kahe aasta jooksul veel kaheksa restorani Maltas ja Balti riikides.
Viimastel aastatel on toimunud mitmed kõrgete valitsusametnike kahepoolsed visiidid. Malta asepeaminister külastas Eestit 2008. aasta oktoobris. Eelmisel aastal toimunud peaministri visiidi ajal toetas Eesti valitsus Malta soovi saada Euroopa varjupaiga tugiameti asukohamaaks.
Eesti on kõige väiksem Balti riik, piirneb lõunas Lätiga ja idas Venemaaga. Eesti rahvaarv on umbes 1,3 miljonit. Eesti majandusele avaldab soodsat mõju riigi paiknemine ida ja lääne ristteel; Eesti on Soomest lõunas ning Rootsist teisel pool Läänemerd. Idas on Venemaa tohutud potentsiaalsed turud. Eesti kaasaegne transpordisüsteem ja sidekanalid on turvaliseks ja usaldusväärseks kaubandussillaks endise Nõukogude Liidu ja Põhjamaade vahel. Paljud vaatlejad näevad tulevikus Eestil ka võimalikku rolli varustuslülina Kaug-Idast Euroopa Liitu.
(Estonian Foreign Minister in Malta this week, The Malta Independent, 15.3)