Eesti välismeedias 4.-10. märts 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
UKRAINA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Estonia MOF: 2009 Budget Deficit Met Euro-Adoption Criteria

Pärast eelarvedefitsiidi kahanemist 1,7%ni on Eesti täitnud euro kasutuselevõtu kriteeriumid. Eelarve puudujääk hakkas kahanema juba 2009. aasta sügisel, reaktsioonina kulutuste vähendamisele ja maksude suurendamisele. Ka veel hiljuti kõrgena püsinud inflatsioon on praeguseks langenud alla Maastrichti kriteeriumi määra. Inflatsioon jääb madalaks ka 2010. aastal. Vastavalt Eesti rahandusministri avaldusele on väljakutseks kulutuste edasine vähendamine. Lähiaastate eesmärgiks on saavutada eelarve ülejääk.
(Estonia MOF: 2009 Budget Deficit Met Euro-Adoption Criteria, Anna Molin, Wall Street Journal, 4.3)

EARTHTIMES
Estonia inflation drop keeps euro bid on track

Eesti tarbijahinnaindeks langes veebruaris möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 0,1%. Statistikaameti poolt avalikustatud number kinnitab Eesti lootust võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris. 2010. aasta inflatsiooni-ootus on tagasihoidlik: 0,4%. Euro-ala inflatsiooniks kujuneb prognooside kohaselt 0,9%. Märtsi alguses kinnitas Eesti rahandusministeerium, et Eesti täidab varuga ka eelarvedefitsiidi kriteeriumi. 2009. aasta eelarve puudujäägiks kujunes esialgsetel hinnangutel 1,7% SKPst, Maastrichti kriteerium on 3%.
(Estonia inflation drop keeps euro bid on track, Earthtimes, 5.3)

PC WORLD
FBI Embeds Cyber-investigators in Ukraine, Estonia

Ameerika Ühendriikide föderaalne juurdlusbüroo FBI on alustanud agentide paigutamist Euroopa riikide politseistruktuuridesse küberkurjategijate tabamiseks. Agendid on juba kohad sisse võtnud näiteks Eestis, Ukrainas ja Hollandis. Agendid on koostöös kohalike politseinikega uurinud mitu kuud rahvusvahelist küberkuritegevust, ütles FBI küberkuritegude divisjoni juht Jeffrey Troy San Franciscos toimunud konverentsil. Kuna praktiliselt kõik küberkuriteod ületavad riigipiire, on seesugune koostöö õiguskaitse ekspertide sõnul hädavajalik. Troy ei kommenteeri juhtumeid, mille kallal agendid töötavad, kuid ütleb, et „nimetatud riigid valiti kindlatel põhjustel“. Üht Eesti firmat seostatakse levinud pettuse, antiviiruse operatsiooniga, mistõttu 2009. aasta juulis sai 1,8 miljonit inimest valeteate arvutiviiruse kohta.
(FBI Embeds Cyber-investigators in Ukraine, Estonia, Robert McMillan, PC World, 4.3)

USA AJAKIRJANDUS

GEORGIAN DAILY
Russians Increasingly Angry at Flauting of the Law by Powers that Be

Venelased on ärritunud seoses hiljutiste juhtumitega, kus Vene eliidi liikmed on näidanud üles põlgust nii Vene seaduste kui ka eliiti mittekuuluvate inimeste vastu. Peamine põhjus, miks võimulolijate kuriteod just nüüd paljudele venelastele nii halvas valguses paistavad, on see, et nad näevad, et ametnikud võivad ka hoopis teistmoodi käituda.
Stalini 57. surma-aastapäeval on Vene meedia täis lugusid Stalinist. Paljud neist juhivad tähelepanu tema inimsusevastastele kuritegudele, mõned lood on ka positiivsemad, tuues esile Stalini käitumise niisuguseid aspekte, mida tänapäeva venelased võiksid heaks kiita. Näiteks nõudis Stalin oma pojalt Teise maailmasõja ajal Punaarmees teenimist. Vaid vähesed hilisema generatsiooni Vene eliidi esindajad on sarnaselt toiminud.
Siiski ei tekita venelastes vastakaid tundeid esmajoones figuurid minevikust. Nezavisimaja Gazetas (5.3) andis intervjuu Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes üllatas intervjueerijat, öeldes, et tema poeg on kaitseväes ajateenistuses. Mikhail Veller küsis Eesti presidendilt: „Venemaa kuulsate inimeste lapsed õpivad tänapäeval lääne ülikoolides, neist saavad tippjuhid, nad hakkavad tegelema kõrgetasemelise äriga. Mida teevad teie lapsed?“ Ilves vastas, et tema poeg lõpetas kiitusega Stanfordi ülikooli, kuid praegu on ta Eesti kaitseväes ajateenistuses. Veller, veendunud, et president on oma pojale eritingimused kokku leppinud, küsib järgmiseks, kas Ilves näeb poega sageli. President vastab, et harva, sest sõduri baaskursuse ajal ei anta linnaluba. „Ta ei kaeba?“ jätkab Veller. Eesti president vastab: „Luukas on 22-aastane täiskasvanud inimene ja vastutab ise oma elu eest. See, et noor inimene täidab oma kodanikukohust, on normaalne.“ Ilves lisab, et teenistus Eesti armees on täiesti tavaline asi, Eestil ei ole dedovštšinat“. Kontrast eliitide vahel Eestis ja Venemaal ei saaks olla ilmselgem. Seda märkasid kindlasti kõik, kes lugesid president Ilvese intervjuud või vaatasid tema ning ta sõdurist poja fotot Moskva ajalehes.
(Russians Increasingly Angry at Flauting of the Law by Powers that Be, Paul Goble, Georgian Daily, 6.3)

THE CHRISTIAN SCIENCE MONITOR
Think winter socked US economy? Try Estonia

Eestis registreeriti tööstustoodangu kasv, kuid seda tänu külma ilma tõttu suurenenud energiatootmisele. See ei ole kasv, millega pikas perspektiivis saaks arvestada. Ilmastiku mõjud majandusele on enamasti negatiivsed, kuid mitte alati. Väga hästi läheb praegu lumekoristusfirmadel. Kuna neil on palju tegemist, on tõusnud seal töötavate inimeste sissetulekud. Teine oluline valdkond on soojatootmine. Äsja avaldatud Eesti tööstustoodangu raporti kohaselt registreeriti energeetikasektoris esmakordselt alates finantskriisi algusest 0,3%ne kasv. Kuigi mõnedes valdkondades on langus jätkunud, aitas statistilisele kasvule kaasa energiatootmise tõus 24,5% võrra. Ebatavaliselt külma talve tõttu kulub Eestis tänavu kütmisele oluliselt rohkem energiat. Lumekoristamine ja kütmine ei näita aga iseenesest majanduse kasvamist, antud juhul loovad need vaid illusiooni majanduse edenemisest.
(Think winter socked US economy? Try Estonia., Stefan Karlsson, The Christian Science Monitor, 3.3)

BOSTON HERALD
Red Bulls sign Estonian midfielder Joel Lindpere

New York’i jalgpalliklubi Red Bulls sõlmis lepingu Eesti koondise kogenud mängija Joel Lindperega. Red Bulls jälgis Lindpere mängu pikema perioodi vältel ja teda kirjeldatakse kui keskvälja meest, kes võib mängida erinevatel positsioonidel. Kolm viimast hooaega mängis Lindpere Norras, olles enne seda mänginud Eesti klubides.
(Red Bulls sign Estonian midfielder Joel Lindpere, AP, Boston Herald, 6.3)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SPIEGEL-ONLINE
Nato-Planspiele lassen Russen kalt

Ajakirjas Der Spiegel ilmus saksa kaitsepoliitika ekspertide artikkel teemal Venemaa NATO liikmeks. Järgnesid artiklid erinevate regioonide suhtumisest ettepanekusse. Ida-Euroopas ollakse Venemaa NATO liikmesuse suhtes enamjaolt skeptilised. Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütleb, et Põhja-Alliansi laienemise puhul ei tohiks Venemaad kohe välistada, kuna Venemaa liikmesus võiks tuua stabiilsust ja julgeolekut piirkondadesse, kus seda siiani napib. NATO ja Venemaa võidaksid Sikorski sõnul koos palju, kuna neil on arvukalt ühiseid huvisid: olukorra stabiliseerimine Afganistanis, terrorismi- ja piraatlusevastane võitlus. Vaevalt, et selline pragmaatiline positsioon Ida-Euroopas üldiseks võiks saada: 40 aastat – nii näevad seda paljud – kannatasid Poola, Tšehhi, Sloveenia, Slovakkia ja Baltimaad Nõukogude okupatsiooni all. NATOga liitumine tähendab paljude jaoks kauaigatsetud „tagasipöördumist Euroopasse“. Ning nüüd tuleks kunagine rõhuja järsku lihtsalt NATOsse kutsuda? Poola välispoliitika ekspert Karol Karski peab ettepanekut Venemaa NATO liikmeks võtta puhtalt intellektuaalseks mõttemänguks. Juba pikka aega heidavad idaeurooplased ülejäänud NATO liikmetele ette, et Venemaa imperialistlike fantaasiate väljaelamise suhtes ei olda piisavalt valvsad. Eesti sai hiljuti eriti halva kogemuse osaliseks. Moskva organiseeris seal vene vähemuse massiprotestid, kui Tallinnas nõukogude monument teisaldati. Samuti pidi Eesti tõrjuma ägedaid küberrünnakuid.
(Nato-Planspiele lassen Russen kalt, Benjamin Bidder, Jan Puhl, Gregor Peter Schmitz, Carsten Volkery, Philipp Wittrock, Spiegel-online, 9.3)

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Osteuropa droht Spaltung

ELi uusliikmete majandused kasvasid aastatel 2008–2009 väga erinevalt. Nii suurt erinevust võis viimati täheldada 1998. aastal. Kui Poola majandus kasvas eelmisel aastal 1,7 protsenti, siis Baltimaades tuli täheldada enneolematut majanduslangust. Kõige enam vähenes eelmise aastaga võrreldes Läti SKP – 19 protsenti. Viini Võrdlevate Majandusuuringute Instituudi (WIIW) prognoosi järgi ei tohiks 2010. aastal erinevused enam nii suured olla. Eestile ja Leedule ennustab WIIW 1,5 ja 3 protsendist maajnduslangust. Kolm väikest avatud majandust sõltuvad suuresti väliskapitalist. Lisaks raskendab Baltimaade olukorda asjaolu, et nende rahvusvaluutad on tugevalt euroga seotud.
(Osteuropa droht Spaltung, Mathias Ohanian, FTD, 5.3)

MANAGER MAGAZIN
Euro-Erweiterung – Lauter kleine Griechenlands

Keset eurotsooni kõige raskemat kriisi trügivad uued kandidaadid rahaliitu. Eesti ja Bulgaaria täidavad Maatrsichti kriteeriumid ning tahavad suveks liitumisavaldused esitada, ootel on teisedki riigid. Eurotsoon on rebenenud omaenda reeglite tõttu ja murest solidaarsuse pärast. „Eurotsoon teeks suure vea, kui kehtestaks nüüd Eestile uued poliiitlised kriteeriumid,“ hoiatab Leedu peaminister Andrius Kubilius. Leedu võitleb hetkel kõrge eelarvedefitsiidiga. Kuid Eestil on head võimalused täita eelarvekriteerium juba praegu ning liituda 2011. aasta jaanuaris eurotsooniga, sillutades sellega teed ka Läti ja Leedu liitumisele. Teatud eurotsooni liikmetes tekitab rahaliidu laienemine suure sisemise lõhestatuse ja spekulatsioonide tõttu õudu. „Praeguse närvilisuse juures ei saadetaks kindlasti õiget signaali, kui eurotsooni võetaks uusi liikmeid, kelle suhtes on mingeid kahtlusi,“ ütleb Kieli Maailmamajanduse Instituudi ökonomist Rolf Langhammer. „Ebapiisava kontrolli jätkudes tekiks juurde palju Kreeka-suguseid juhtumeid,“ usub ka Ida-Euroopa ekspert Gunter Deuber Saksa Pangast. Seda ei saa takistada ka rahaliidu reegleid järgides. Baltimaad, Bulgaaria ja Poola lootsid kõik selgetele reeglitele, kuid see süsteem võib nüüd oma kehtivuse kaotada. Kõige olulisem ei tule aga lähenemiskriteeriumide kontrolli puhul esile – kas riigid sobivad majanduslikult üksteisega? Kas ühine rahapoliitika suudab kõiki vajadusi rahuldada või põhjustab euro riikide üksteisest eemale triivimist? „Praegused liitumiskatsed annavad hea võimaluse, et protsess uuesti läbimõelda,“ arvab Deuber. „EL peaks kandidaate täpsemalt hindama, mitte tegema seda ainult nimetatud kriteeriumide põhjal.“ Mõistagi raskendaks rangem kontroll paljude riikide liitumist eurotsooniga, võimalik, et rahaliit jääks sel juhul alatiseks 16-liikmeliseks.
(Euro-Erweiterung – Lauter kleine Griechenlands, Arvid Kaiser, Manager Magazin, 9.3)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LES ECHOS
Les pays baltes exaspérés par la vente à la Russie de navires de guerres français

Prantsusmaa kavatsus müüa Venemaale neli sõjalaeva on kutsunud esile ärritust ja meeleheidet Balti riikides. Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes. AFP-le antud intervjuudes väljendasid Balti riikide kõrged ametnikud prantslaste müügiplaani üle tõsist muret. Müügi korral oleks tegu pretsedenditu tehinguga NATO riigi ja Venemaa vahel. Kinnitades ka oma soovi parandada Venemaaga suhteid, leiavad Balti riigid ometi, et Pariis on valinud vale tee. Prantsusmaa kordab, et Venemaad tuleb käsitleda partnerina, mitte ohuna. President Nicolas Sarkozy teatas esmaspäevasel (1.3) pressikonverentsil, et Läänel on Venemaad vaja rahvusvaheliste kriiside lahendamisel, nagu Iraani tuumaküsimus, ja et laevad müüakse venelastele ilma tehnikata. „Me ei tea, mida nad nende laevadega teevad,“ ütles kindralmajor Ants Laaneots. Kas nad hakkavad neid hoidma Läänemere, Musta mere või Põhjamere laevastikus? Balti riigid olid Teise maailmasõja ajal annekteeritud Nõukogude Liidu poolt, massiküüditamiste tõttu kannatas kõigi kolme riigi elanikkond tugevalt. Iseseisvus õnnestus taastada alles 1991. aastal. Veel kolm aastat hiljem viis Kreml oma väed välja. (Sama artikkel ilmus 2.3 Le Parisien’is)
(Les pays baltes exaspérés par la vente à la Russie de navires de guerres français, Jonathan Fowler avec AFP, Les Echos, 3.3)
 

Une cinquantaine de navires bloqués par les glaces en Baltique

Rootsi merelaevanduse ametnike sõnul on Läänemeres jäänud raskete ilmaolude tõttu jäävangi pea viiskümmend alust. Neist osa on reisilaevad, seega ootavad sihtpunkti jõudmist tuhanded reisijad. Enamik raskustesse sattunud laevu sõidab Soome ja Rootsi vahelisel marsruudil, Tallinki kaubalaev Regal Star aga Eesti ja Rootsi vahel. Laevad sattusid Stockholmi saarestikus jäävangi tugeva tuule tõttu. Tänavune talv on Läänemere regioonis ebatavaliselt külm, miinuskraadid valitsevad alates detsembri keskpaigast. Laevadele on appi tulnud kaks jäälõhkujat, oodatakse veel kolmandatki. Siinsed suured laevad on jääoludega toimetulekuks üldiselt hästi ette valmistatud, seetõttu ei võetud hoiatavaid ilmateateid kuigi tõsiselt. Suurte laevade mootorid suudavad tavaliselt jääst läbi murda, kuid seekord jäi nende võimsusest väheks.
(Une cinquantaine de navires bloqués par les glaces en Baltique, Nina Larson avec AFP, Les Echos, 5.3)
 

LA VOIX DU NORD
Erkki-Sven Tüür :le compositeur venu d'Estonie

Erkki-Sven Tüüri vioolakontsert kõlas esmakordselt Prantsusmaal Lille’s. Juhatas vene dirigent Dmitry Liss, solist Lars Anders Tomter Norrast. Lille’i elanikel oli võimalus tutvuda suurepärase Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri loominguga. Oma sünnimaal Eestis on Tüür kogenud erinevaid loomingulisi mõjutusi, olles muuhulgas tegutsenud ka rokkmuusikuna. Soovime jätkata Tüüri muusikalise portfoolio avastamist.
(Erkki-Sven Tüür :le compositeur venu d'Estonie, J.-M. D., La Voix du Nord, 4.3)
 

DIRECT TOULOUSE PLUS
L'Estonie joue l'avant-garde

Eestis laialt levinud uute tehnoloogiate rakendamine ei ole kellelegi üllatus. Kuid kas teadsite, et lisaks e-hääletusele ja e-maksuametile saab siin mobiiltelefoniga maksta bussipileti ja parkimise eest? Alates 1. märtsist lähevad digitaalseks ka retseptiravimid. Valitsuse koduleht pakub suurel hulgal erinevaid e-teenuseid, alates riigieksamitele registreerumisest kuni perekonnaseisutoiminguteni. Ka allkirja saab anda digitaalselt. 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti on kõrgtehnoloogiliste lahenduste rakendamise poolest Euroopa Liidus juhtival kohal.
(L'Estonie joue l'avant-garde, Direct Toulouse Plus, 19.2)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Maailma nurin nähtynä

Eesti iseseisvuspäeva auks etendus Helsingis üks eesti kaasaegse tantsu tipplavastustest. Insightout Company tõi vaatajate ette võluvalt viltuse ja nihestunud maailma. Tantsu- ja muusikalavastus Opus Tempus pöörab maailma pea peale. Etenduse alguses valitsevad sürrealistlikud meeleolud. Tantsijad ei paku end peaossa, vaid loovutavad oma kehad visuaalsuse vahenditeks. Lavapilt on kogu etenduse jooksul tavatult esteetiline, olemata siiski lääge. Kohati on see puhas dadaism. Lavastuse modernistlik ja osalt postmodernistlik helimaailm on ebatavaliselt kütkestav ning pakub peene kontrasti tantsijate sihilikule ja ehk irooniliseltki kaunile eneseväljendusele.
(Maailma nurin nähtynä, Jussi Tossavainen, HS, 27.2)

Tallinnan Taidehalli nousee Kumun varjosta

Tallinna Kunstihoone välisilme on nüüd korras. Juba enne kunstihoone remonti valmisid kõrval asuv Vabaduse väljak ja Vabadusesammas – viimaste aegade suurima kultuuritüli põhjustaja. Just tänu uuenenud raamidele on kunstihoone Kumu varjust välja astunud. Kunstihoonesse voolab linna esindusväljakult üha enam juhuslikke möödujaid. Praegu kunstihoones üleval olev eesti klassikalise maalikunsti näitus algab 19. sajandil elanud Johann Köleri töödega. Köler oli esimene end eestlaseks pidav maalikunstnik. Näituse lõpetavad elavad klassikud: peagi 95-aastaseks saav Evald Okas ja 80-aastane Olev Subbi. Vahele mahub mitmesuguseid portreemaale, natüürmorte ja maastikumaale. Näituse tööd pärinevad ettevõtja ja metseeni Enn Kunila kogust.
(Tallinnan Taidehalli nousee Kumun varjosta, Kaja Kunnas, HS, 8.3)

KALEVA
Viron eurokuume ei hellitä

Eestis valitsevad eurole ülemineku suhtes kõrged ootused. Peaminister Andrus Ansip kinnitab, et riik täidab kõik Maastrichti kriteeriumid, liitumistingimuste leevendamist ei paluta ning järgmise aasta jaanuaris saab Eestist eurotsooni 17. liikmesmaa. Praktilised ettevalmistused euro kasutuselevõtuks on juba alanud. Kõige suuremaks väljakutseks on Eesti jaoks olnud avaliku sektori eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmine. Eesti on suutnud defitsiidi taset erinevalt Lätist ja Leedust hoida alla nõutud taseme juba kaks aastat. ELi endine majandusvolinik Joaquin Almunia on mitmetes intervjuudes öelnud, et Eesti on rahaliidu liitumistingimuste täitmisele väga lähedal ning võimalik, et Eesti liitumistaotlus rahuldatakse juba juulis. Kui ELi riikide rahandusministrid 6. juulil peetaval Ülemkogul Eestile rohelist tuld näitavad, saavad praktilised ettevalmistused hoogu. Lembit Lõhmuse kujundatud euromündid vermitakse Soome rahapajas. Ühtekokku vermitakse 194 miljonit eri väärtuses münti. „Müntide transpordi turvareeglid pole nii karmid kui paberraha reeglid, seega kasutame müntide veoks Helsingi-Tallinna liinil sõitvaid reisilaevu,“ ütleb Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juht Rait Roosve. Euro paberraha on kõigis riikides ühesugune ning Eesti osa kogu eurotsooni raharingluses tühine – seega ei tasu nii väikse osa raha trükkimine ära. Seetõttu laenatakse paberkupüürid Soome ja Saksa keskpangalt. Tagasimaksmiseks on aega aasta. Vastav eelleping on juba allkirjastatud.
(Viron eurokuume ei hellitä, Ivo Laks, Kaleva, 8.3)

Virossa haaveillaan jo eurosta

Tundub, et Eesti püüdlusi euro järgmise aasta algusest kasutusele võtta saadab edu, kuid lõplikult otsustavad küsimuse juulis kogunevad ELi riikide rahandusministrid. Euro-vastaseid on Eestis vähe ning nemadki on suures osas inimesed, kelle arvates on kogu EL „vabamüürlaste vandenõu, et maailma vallutada“. Eestis kardetakse siiski, et üleminek eurole ei toimu senise vahetuskursi alusel, vaid vahetuskurssi muudetakse ebasoodsas suunas. Valitsuse kinnitusel nii ei juhtu. Kahtlusi on aga õhutanud rahvasaadikud ise, sidudes Riigikogu järgmise koosseisu palga euroga. Eurotsooni uusliige peab täitma nn Maastrichti kriteeriumid. Eestis on viimasel ajal vaeva nähtud just eelarvekriteeriumi täitmiseks: on tõstetud kaudseid makse, müüdud riigi vara ning kärbitud kulusid. Probleemiks võib saada Eesti majandus tervikuna. Eesti majandus on kokku varisenud, töötusemäär on suuruselt kolmas Euroopas ning majanduskasvu suhtes valitsevad suhteliselt kehvad väljavaated. Eesti poliitikud kinnitavad, et Kreeka olukord ei mõjuta mingil viisil Eesti eurolootusi, kuid see pole päris tõsi. „On oht, et Kreeka kriis levib Hispaaniasse ja Portugali. Paljude otsustajate arvates tuleks enne eurotsoonis asjad joonde saada, kui rahaliit laienema hakkab,“ selgitas Euroopa Poliitikauuringute Keskuse tegevdirektor Karel Lannoo. Oodata võib, et uute kandidaatide raporteid uuritakse suurendusklaasi all. Raporti Eesti euroküpsuse kohta teeb Malta Keskpanga endine direktor Edward Scicluna. Mingil määral hirmutab eestlasi ka Balti-kaart. Leedu ning eriti Läti majandusolukord on halb, eurole üleminekust ei saa nende puhul juttugi olla. Tihtipeale võib märgata, et mida kaugemale Baltikumist liikuda, seda enam peavad otsustajad Baltimaid üheks tervikuks.
(Virossa haaveillaan jo eurosta, Jorma Rotko, Kaleva, 10.3)

KAUPPALEHTI
Mart Laar: Rahaliittoon tullaan rehellisillä keinoilla

Eesti üks mõjukatest poliitikutest, Mart Laar loodab, et Eesti taotlust eurotsooniga liitumiseks käsitletakse ELis rangelt numbrite ja faktide põhjal. Eesti rahandusministeerium teatas eelmisel nädalal, et esialgsetel hinnangutel oli Eesti eelarvedefitsiit eelmisel aastal 1,7 protsenti SKP-st, jäädes kõvasti alla kolme protsendi piiri. Avaliku sektori võlg on väike ning ka inflatsioon on suudetud selgelt alla nõutud taseme suruda. Nende uhkete numbritega jätab Eesti selja taha nii Kreeka kui Läti. Keskseks küsimuseks kerkib see, kas Eestis saavutatud stabiilsus ka kestab. SEBi hinnangul saab Eestist järgmise aasta alguses eurotsooni liige 80 protsendi tõenäosusega. Enne Kreeka kriisi oli tõenäosusprotsent 90. „Eesti väljajätmine eurotsoonist oleks suur pettumus ning käivitaks teistpidi liikumise. Taas tekiksid devalveerimisjutud ning intressid tõuseksid,“ ütleb SEBi ökonomist Hardo Pajula. Mart Laari arvates ei tähendaks ka liitumise edasilükkumine maailmalõppu. „Tehtud tööst on igal juhul palju kasu,“ ütleb ta. Laari üllataks aga kõvasti, kui Eesti majandusnäitajatest teistele ELi riikidele ei piisaks. Eelmisel aastal vähenes Eesti SKP 14–15 protsenti. Sel olid aga ka oma head küljed. Laari hinnangul hoidis finantskriis ära majanduse veelgi hullema ülekuumenemise. Praegu on ta rahul, et Eesti valitsus on suutnud naabritest kiiremini kulusid vähendada. Kõige rohkem on majandussurutise tõttu kokku kuivanud kinnisvarasektor, ehitus ja kaubandus. Soome-Eesti Kaubanduskoja juhatuse esimees Pasi Harttunen usub, et kinnisavarahinnad kukuvad siiski veel mõnda aega. Majandussurutise negatiivseks tagajärjeks on ümbrikupalga maksmise kasv. Harttunen kardab, et eestlased elavad pettekujutluses, et euro lahendab hetkega kõik majandusprobleemid. „Tegelikult toob euro kaasa endisest tugevama konkurentsi ja mõõduka kasvu,“ ütleb Harttunen. „Euro pole mingi imeveski,“ lisab Laar.
(Mart Laar: Rahaliittoon tullaan rehellisillä keinoilla, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 10.3)

Vikkelät päättäjät valtti ja ongelma

Baltika Groupi juhatuse esimees Meelis Milderi sõnul toetavad Eesti ettevõtted rahaliiduga liitumist ning valitsuse kärpetegevust peetakse positiivseks. Milder peab oluliseks, et euro lisab usaldusväärsust nii investorite kui klientide silmis. Majandussurutise ajal on oluline olnud ka töölepingu seaduse uuendamine. Valitsuse otsustavust kiidab ka Estonian Celli finantsjuht Riia Ratnik. Ratniku arvates on kiirel euro-püüdmisel siiski ka negatiivne pool. Eelarvedefitsiidi vähendamiseks on valitsus tõstnud mitmeid makse. Lisaks käibemaksule on valitsus tõstnud ka ettevõtete energiamaksu. Teisalt pole ettevõtetel valitsuselt loota ei investeerimis- ega muid toetusi. Baltika ja Estonian Cell on ühed suuremad ekspordiettevõtted Eestis. Devalveerimine ekspordiriikides on Baltikale olnud suureks koormaks. Teisalt on majandussurutis aidanud vähendada üüri- ja muid tegevuskulusid.
(Vikkelät päättäjät valtti ja ongelma, Kauppalehti, 10.3)

Viron keskuspankki: Kaikki Emu-kriteerit täyttyvät

Eesti Pank teatas, et Eesti täidab kõik Maastrichti lähenemiskriteeriumid. Panga hinnangul jäi eelmisel aastal ka avaliku sektori eelarvepuudujääk selgelt alla kolme protsendi piiri, kuna maksutulud on laekunud oodatust paremini. Oodatakse, et Eesti pääseb järgmise aasta algusest eurotsooni uueks liikmeks. Otsuse teeb EL suvel.
(Viron keskuspankki: Kaikki Emu-kriteerit täyttyvät, Kauppalehti, 4.3)

Estlink2-kaapeli saa EU:lta sata miljoonaa

Soome ja Eesti vaheline merekaabel Estlink2 saab EK-lt 100 miljonit eurot. Estlink2 on üks 43-st energiaprojektist, mille jaoks komisjon eraldas 2,3 miljardit eurot. Tegemist on teise rahastamisotsusega nelja miljardi euro suuruse majanduse elavdamise paketi raames, mis on suunatud olulistele energiainfrastruktuuri investeeringutele. Estlink2 peaks valmima 2013. aasta lõpus.
(Estlink2-kaapeli saa EU:lta sata miljoonaa, Kauppalehti, 5.3)

AAMULEHTI
Tampereen nuotassa nyt lentopallon EM-kisat 2013

Soome ja Eesti Võrkpalliliit esitavad ühistaotluse 2013. aasta meeste Euroopa Meistrivõistluste korraldamiseks. Euroopa Võrkpalliliit langetab otsuse oktoobris. Kumbki riik korraldaks kahed alagrupi kohtumised, medalimängud toimuksid Soomes. Tiitlivõistluste korraldamine kahes riigis pole harv ka võrkpalli puhul. Soome Võrkpalliliidu tegevjuhi Hanna Iiskola-Kesoneni sõnul annavad võistlused suurepärase võimaluse, et jagada ja kasu saada kahe riigi oskustest ja teadmistest.
(Tampereen nuotassa nyt lentopallon EM-kisat 2013, Yrjö Kares, Aamulehti, 9.3)

TAANI AJAKIRJANDUS

BERLINGSKE TIDENDE
Bøger: Føles som en tatoværnål i hjernebarken

Ka siis, kui keeratud viimane lehekülg Sofi Oksaneni romaanist, jääb loo emotsioon lugeja kehasse püsima.
Sofi Oksaneni romaan „Puhastus“ räägib kahest naisest: vanast Aliidest, kes elab Eestis oma isatalus, mida ta läbi kommunismiaja kõikide võimalike vahenditega säilitada on püüdnud, ja noorest naisest Zarast, kelle unistus rikkusest ja paremast tulevikust on ta Valgevenest Berliini bordellidesse viinud. See võib kõlada nagu järjekordne tüütu inimkaubandust käsitlev romaan, ent Oksaneni keelekasutus ja tegelaste siseelu tajumine tõstab loo meelelahutusest kõrgemale ja muudab selle tähenduslikuks. Selle bordelli kirjeldused on nii sügavalt tülgastavad, et ükski film ei saaks esitada paremaid kaadreid ning kui silmad sulgeda, on need ikka silme ees. Siin on leina ja kurbust, mis kriibivad vaikuses, alandusi ja purustatud unelmaid, mis kleepuvad nahale nagu märjad kaltsud, ja vaid väikesi killukesi õnne. Tegelasi, kes käituvad täiesti eemaletõukavalt, ent keda lugeja siiski mõistab, kuna nad teevad, mida saavad, et need õnnekillud tervikuks liita. Loed krampis sõrmedega ja hinge kinni hoides; edasilugemine on pea talumatu, ent keerad siiski lehti, saamaks teada, mis saab edasi, harjutades end samas lugema piisavalt aeglaselt, et nautida keelt, mis mõjub nagu tätoveerimisnõel ajukoorel. „Puhastus“ on mõjuv, unustamatu ja hullumeelselt hea. Aga sellest üle saamine võtab aega. Kui see üldse võimalik on.
(Bøger: Føles som en tatoværnål i hjernebarken, Sarah Skarum, Berlingske Tidende, 28.1)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ПСКОВСКОЕ АГЕНТСТВО ИНФОРМАЦИИ
В Пскове музыкально открыли выставку эстонской книжной графики

Pihkvas avati Eesti raamatugraafika näitus. Kohalikud kunstiasjatundjad hindavad kõrgelt Pihkva koostööd Eestiga. Eesti Peterburi peakonsulaadi Pihkva kantselei vanemkonsul Carl Eerik Laantee Reintamm tänas Pihkva muuseumi selle eest, et siin nõnda lihtne on näituse avamise osas kokkuleppele jõuda. „Teiega on äärmiselt meeldiv koostööd teha“, ütles ta kohalikele kultuuri ja kunstiekspertidele. Muuseumi vanemteadur Natalja Saltan märkis, et nii lastele kui ka täiskasvanutele on kindlasti huvitav vaadata kõrgprofessionaalset Euroopa taset. Ekspositsioon on osa Tallinna raamatugraafika triennaalist, siia on koondatud üle 50 Eesti graafiku tööd, kes on spetsialiseerunud lasteraamatute disainile ja kujundamisele. Näitus „Rõõmuks suurtele ja väikestele“ on avatud Pihkvas 7. aprillini, misjärel seda näidatakse Peterburis ja Moskvas.
(В Пскове музыкально открыли выставку эстонской книжной графики, Псковское агентство информации, 18.02)
 

НОВОСТИ КУЛЬТУРЫ
«На радость большим и маленьким»

Eesti raamatukujundajate näituse idee pärineb Eesti konsuli Carl Eerik Laantee Reintamme abikaasalt Evelt. Kunstiloolane Juri Seliverstov tõdes näituse avamisel, et Eesti on Pihkva oblasti jaoks hea sõber, ajalooline naaber ja lähim Euroopa riik. Reintamme sõnul on tähtis, et pihkvalased näeksid eestlasi mitte üksnes konsulaadis, kus viisasid vormistavad, vaid näeksid ka seda, et eestlased teevad kultuuri. Fotoreportaaž Eesti lasteraamatute illustratsioonidest http://pln-pskov.ru/prpt/gallery.php?gallery=445
(На радость большим и маленьким, Новости культуры, 19.02)
 

ПСКОВСКАЯ ГУБЕРНИЯ
Для больших и маленьких

Eesti kaasaegne kunst meenutab meile, et olime paarikümne aasta eest ühtne kultuuriruum. Pihkva muuseumis avati eesti raamatukujunduse näitus „Rõõmuks suurtele ja väikestele“. See on osa tänavusest Tallinnas toimuvast raamatukujunduse triennaalist, kus osalevad Baltimaad, Põhjamaad ja Venemaa. Pihkvas esitatud näitus on selle triennaali Eesti osa. Näitusel esitatu on äärmiselt huvitav ja mitmekesine. Ehkki lasteraamatute kujundus on näiliselt suunatud üksnes lastele, püstitab Eesti näitus küsimusi ka kogenud kunstiteadlastele. Ehkki eesti kultuuris on kunagine meie ühise kultuuriruumi mõju endiselt tunda, on tunda ka sellest eemaldumist. Näitusel esitatud teoste põhjal võib ära tunda nii uusi kui ka vanu lääneeuroopalikke jooni. Kõigi 60 teose puhul on aga täheldada ka sügavaid ja vaieldamatuid eesti rahvuslikke jooni.
Mis on eesti rahvusliku loomingu eripäraks? Selleks võiks pidada selget vaikset elu, kiirustamata rõõmu, tasakaalukat korda nii südames kui ka peades. Meie venelased oleme liialt kirglikud, liiga sissevõetud oma maailmamissioonist. Seda tingib muidugi meie suurus ja tugevus, kuid see segab aegajalt lihtsat elada ja rõõmu tunda lihtsatest asjadest.
(Для больших и маленьких, Юлий Селивестров, Псковская губерния, 3.-9.03)
 

ИЗВЕСТИЯ
Вот как платят за парковку в цивилизованных городах

Üle Venemaa populaarne raadio „Majak“ ajakirjanik Sergei Stillavin viibis meediaklubi „Impressum“ kutsel Eestis. Tema pikem videoreportaaž Tallinna moodsast parkimissüsteemist, siinsest elukorraldusest, veidi ka poliitikast ja majandusest üldiselt.
(Вот как платят за парковку в цивилизованных городах, Сергей Стиллавин, Известия, 3.03)
 

НОВАЯ ГАЗЕТА
Чекист плачет и просит прощения

Viljandimaal elab nõukogude repressiivorganite veteran Rudolf Sisask. Sissejuhatuseks räägib ta endiste KGB töötajate moraalsest laostumisest, katusepakkumisest ettevõtjatele, kohtuvälistest mahalaskmistest ja korruptsioonist. Siis kiidab nõukogudeaegset distsipliini julgeolekutöötajate ridades, ranget kontrolli. Käske täideti vankumatult. Ka küüditamise käsku... 1949. aasta küüditamine Saaremaal ei lähe meelest, juba siis hakkas see öösiti painama, südametunnistus piinama. Oli tahtmine koguni endale ots peale teha, kõik unustada. Aasta tagasi tuli Kapo ametnik ja hakkas vana asja meelde tuletama, kõik keeras sees taas pahupidi, tuli meelde. Saaremaa sisejulgeoleku komitee osakond moodustati Venemaalt pärit kogenud stalinistidest, eriti kättemaksuhimulised olid aga need, kes 1941. aastal Eestist lahkuma pidid ning punavägedega 1944 tagasi tulid. Nooremad operatiivtöötajad valiti rindemeestest, need pidid oskama kohalikku keelt, sest saare rahvas ei osanud tollal võitjate keelt. Peale Venemaa eestlase Sisaski valiti sellele tööle ka teisi, Abhaasia, Siberi jt eestlasi. Kuni märtsiküüditamiseni ei teadnud ei Sisask ega ka teised operatiivtöötajad suurküüditamise kava üksikasju. Küüditamise eelõhtul koguti kokku kõik kohalikud operatiivtöötajad, sisevägede sõdurid, vastuluure ohvitserid, piirivalvurid, hävituspataljonide liikmed jpt. Öeldi, et tuleb „massiline kollektiviseerimine“. Küüditamise ajaks toodi saarele täiesti uusi värskeid sisevägede jõude, vägesid aeti kokku rohkem kui neid oli saare vabastamise ajal sakslastest. Kuressaare reidil seisis sõjalaev linnale suunatud kahuritega. Tegelikult mingeid kollaborante või metsavendi Saaremaal polnud, küüditati kas nende sugulasi või kodanlikus Eestis töötanuid. Praeguste „uute kaasmaalaste“ seas leviv teooria, justkui oleks eestlaste seas laialt levinud pealekaebamine ja koostöö võimudega, ei pea paika. Kaastöötajaid ja koputamist oli suhteliselt vähe. Laevatrümmidesse laetud inimesed istusid vaikselt, üksnes lapsed nutsid ja piirivalvurite koerad niuksusid kaasa. Koerad käitusid laste nuttu kuuldes üldse ebaadekvaatselt. Piirivalvurite lastega üles kasvanud koerad tundsid kaasa ning üldse „saboteerisid“ NSV Liidu Ministrite Komitee määrust.
Sisaski sõnul on tšekistid ateistid, nad ei sallid Jumalat ja jumal ei salli neid. Sisski tahaks ta ohvrite ees vabandada. Kohut ei karda. Ning joob ohvrite mälestuseks viina.
Praegu, mil mõistetakse kohut julgeolekujõududes töötanud küüditajate üle, unustavad kohtunikud, prokurörid ja ajaloolasedki sageli teisi küüditamises osalenuid, alates kohalikust parteiaktiivist ja komsomolist, lõpetades NSV Liidu laevastiku ja armeeüksustega.
(Чекист плачет и просит прощения, Гоча Белтадзе, Новая газета, 24.02)
 

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Много работы – значит, много перспектив

President Toomas Hendrik Ilvese intervjuu kirjanik Mihhail Vellerile. Teemaks Eesti-Vene suhted, Eesti majandusedu retsept, majanduskriisi vastased meetmed ning ka presidendi poja Luukase teenistus Eesti kaitseväes. Eestikeelne tõlge presidendi kodulehel http://www.president.ee/et/meedia/intervjuud.php?gid=135571
(Много работы – значит, много перспектив, Михаил Веллер, Независимая газета, 5.03)

UKRAINA AJAKIRJANDUS

ФЛОТ – 2017
Посол Эстонии Яан Хейн: «Ради украинцев мы открыли свои «тайники»

Baltimaad demonstreerivad suurt aktiivsust julgeolekupoliitiliste küsimuste arutamisel. See puudutab nii Euroopa julgeolekut kui ka NATO-siseseid protsesse, samuti ELi ja NATO suhteid teiste suuremate osapooltega, eelkõige Venemaaga.
Usutlus Eesti suursaadikuga Ukrainas. Jaan Hein: Eestis toimub tuline arutelu võimaliku Mistrali müügi üle Venemaale, samas asja alles aerutatakse, ametliku palvet pole Prantsusmaa veel saanud. Selge on, et tehing toimub. kuid selle läbipaistvus tagaks, et poleks liigseid spekulatsioone ja tarbetut lärmi. Tahaksime kokkuleppest rohkem teada. Juriidiliselt pole Mistrali müügis midagi seadusevastast, Venemaa on NATO strateegiline partner. Samas on oluline, mida nimelt müüakse ja millistel tingimustel, kuhu laevad paigutatakse. Need laevad muidugi muudaksid julgeolekuolukorda igas regioonis, kuid vaevalt Läänemerel, sest nad pole jäätuvate veekogude jaoks mõeldud ega saa Läänemerel baseeruda. Eesti pole teinud järske avaldusi, sest on NATO liige ning usub, et Prantsusmaa ei võtaks vastu teiste liikmete julgeolekut ohustavaid otsuseid. Küsimust, kas NATOl on Baltikumi kaitseplaan me ei kommenteeri, kuid võin omalt poolt kinnitada, et Baltimaadel pole põhjust peljata millegi olulise puudumist. Nimetades NATO-Vene suhteid „skisofreeniliseks“, pidas Eesti välisminister silmas Rogozini avaldusi ning ebaselgust, millisena siis tahetakse neid suhteid näha. Mis puudutab Venemaa ettepanekuid ühise julgeolekusüsteemi ülesehitamiseks, ei näe Eesti põhjust, miks ei peaks olevasolevatest struktuuridest piisama. Oleme saatnud Vene valitsusele ka järelpärimise, milles palusime täpsemaid selgitusi nende ettepanekute kohta, kui paraku pole senini vastust saanud.
Kas üks riik võib teisele dikteerida, kuidas too peab nägema oma ajalugu? Venemaa rünnaku alla sattus Eesti üksnes selle tõttu, et püüdis anda objektiivset hinnangut selle elajalikule nähtusele, mida nimetati NSV Liiduks. Samas on selge, et igaüks võis süüdistada meid subjektiivsuses ja faktide interpreteerimises enda kasuks. Seetõttu loodi president Meri eestvedamisel rahvusvaheline komisjon, kelle töötulemused ei luba meil suhtuda tõsiselt süüdistustesse, justkui kirjutaksime ajalugu ümber.
(Посол Эстонии Яан Хейн: «Ради украинцев мы открыли свои «тайники», Анна Шумакова, Флот – 2017, 2.03)