Inimõigused ja Eesti

Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt - kinnitasid riigid enam kui 60 aasta eest, 1948. aastal vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioonis. Esimesele rahvusvaheliste inimõigusnormide loomise sammule on järgnenud mitmeid inimõiguskonventsioone, millega on määratletud igale isikule omased õigused – poliitilised ja kodanikuõigused, majanduslikud, sotsiaalsed ning kultuurilised õigused. Need õigused on jagamatud, võõrandamatud ning universaalsed.

Eesti on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhiliste inimõiguskonventsioonide osapool ning pühendunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisele ning edendamisele nii Eestis kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena. Nii on inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid austava väärtuste ruumi laiendamine ning rahvusvahelise õiguse edendamine üks viiest Eesti välispoliitika prioriteedist. Eesti erilise tähelepanu keskmes on väljendus- ja meediavabaduse toetamine ning naiste, laste ja põlisrahvaste õigustega seotud küsimused. Eesti peab väga oluliseks tihedat koostööd inimõiguste edendamiseks seatud organisatsioonidega ning kandideeris ja osutus valituks ÜRO Inimõiguste Nõukokku aastateks 2013-2015.

1. Eesti tegevus inimõiguste edendamisel rahvusvahelisel areenil

Eesti liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides ning kahepoolsed suhted on loonud Eestile mitmekülgse võimalustekorvi inimõiguste kaitseks, edendamiseks ja inimõigusrikkumiste adresseerimiseks. Eesti tegeleb inimõigustega aktiivselt Euroopa Liidu (EL), ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja Euroopa Nõukogu (EN) raames.

Eesti on EL ühtse välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel seisnud aktiivselt oma inimõigusprioriteetide hoidmise eest EL päevakorras ning osalenud neil teemadel EL-poolse koormajagajana läbirääkimistes kolmandate riikidega ÜRO raames. EL on määratlenud inimõigused oma välispoliitika olulise teemana ning Eesti on toetanud ELile oluliste inimõiguseesmärkide saavutamist, sealhulgas surmanuhtluse kaotamist ja naistevastase vägivalla elimineerimist.

Aasta-aastalt on Eesti tõhustanud inimõiguste alast tööd ÜROs. Eesti oli ÜRO Naiste arengufondi UNIFEM konsultatiivkomitee eesistuja aastatel 2007-2009. Eesti ekspert on kuulunud ÜRO Põlisrahvaste Alalise Foorumi (PFII) liikmete hulka aastatel 2005–2007 ja 2010-2013. Eesti ekspert Mari Amos kuulub 2011-2014 ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli (OPCAT) järelvalvekomiteesse.

Eesti suursaadik ÜRO juures (2005-2010) Tiina Intelmann oli 2009-2010 ÜRO arenguabi süsteemi reformi kaashõlbustaja. Reformi ühe tulemusena loodi esmakordselt ühtne ÜRO üksus, toetamaks naiste õiguste ja olukorra arengut maailmas – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise agentuur (UN Women). Reformi eesmärk oli tuua võrdõiguslikkuse perspektiiv tugevamalt kogu ÜRO töösse.

Eesti on enam kui 10 aastat teinud ÜRO raames ka regulaarseid vabatahtlikke rahalisi annetusi inimõiguste, sh naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste edendamiseks. Annetused on toetanud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR), ÜRO lastefondi (UNICEF), ÜRO Arenguprogrammi (UNDP), ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA), ÜRO Naiste arengufondi (UNIFEM), ÜRO tütarlaste hariduse algatust (UNGEI) ning ÜRO põlisrahvaste fondide tegevust.

2. veebruaril 2011. a toimus inimõiguste nõukogus Eesti esimene üldine korraline ülevaatus (Universal Periodic Review, UPR). Selle 2006. aastal loodud protsessi eesmärk on hinnata inimõigusalaste standardite ja kohustuste täitmist ÜRO liikmesriikides. Tegemist on n-ö võrdsete ülevaatusega, kus riigid hindavad teisi riike ning annavad üksteisele soovitusi inimõiguste parema tagamise kohta.

UPR arutelud toimuvad riigi enda kohta koostatud aruande, valitsusväliste organisatsioonide aruannete ning ÜRO eriprotseduuride kokkuvõtliku aruande põhjal. Arutelud toimuvad töögrupis, mille töös võivad osaleda kõik ÜRO liikmesriigid ja akrediteeritud valitsusvälised organisatsioonid, kes soovivad riigilt küsida küsimusi või esitada oma soovitusi. Soovitustest ja arutelust koostatakse kokkuvõte, mis võetakse vastu töögrupi istungjärgul ning kinnitatakse lõplikult IÕN järgmisel istungjärgul, kus riigile antakse võimalus vastata küsimustele, mis UPRi ajal vastamata jäid või esitada muid kommentaare. Eesti riigiaruande kiitis Vabariigi Valitsus heaks 22. oktoobril 2010 ning Eestile tehtud soovitused avaldati 4. veebruaril 2011.

Eesti osaleb regulaarselt ka teiste riikide ülevaatustel. 2013. a. esimesel istungjärgul 21. jaanuar kuni 1. veebruar tegi Eesti kümme sõnavõttu. Nende sõnavõttudega saab tutvuda järgnevatelt linkidelt:

Prantsusmaa ja Tonga, 21. jaanuar 2013. a.
Rumeenia, 22. jaanuar 2013. a.
Botswana ja Bahama, 23. jaanuar 2013. a.
Luksemburg, 24. jaanuar 2013. a.
Barbados, 25. jaanuar 2013. a.
Montenegro ja Araabia Ühendemiraadid, 28. jaanuar 2013. a.
Serbia, 30. jaanuar 2013. a.

ÜRO IÕN 22. istungi kõrgetasemelisel segmendil Genfis, esines kõnega Eesti välisminister 26. veebruaril 2013.

Aktuaalsed tegevused

Eesti valiti ÜRO Inimõiguste Nõukogu (IÕN) liikmeks aastateks 2013-2015, et tõhustada rahvusvaheliste kanalite ja sammude kaudu inimõiguste ja põhivabaduste kaitset, edendamist ning teavitamist.
IÕN on ÜRO süsteemi kuuluv valitsustevaheline kehand, mis koosneb 47 valitavast liikmest (ÜRO IÕN liikmesriigid), kelle ülesandeks on kaitsta ja edendada inimõigusi kogu maailmas. IÕN asutati ÜRO Peaassamblee otsusega 15. märtsil 2006. Eesti kandideeris nõukogu liikmeks esmakordselt.

Loe kandidatuurist lähemalt:

Eesti on aastatel 2011-2015 Commission on the Status of Women (CSW) ja aastatel 2011-2012 United Nations Women (UNW) nõukogu liige
CSW on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) komisjon, mis koosneb 45 neljaks aastaks valitavast liikmest. Komisjoni eesmärgiks on edendada soolist võrdõiguslikkust, määratledes üleilmseid standardeid ja konkreetseid poliitikaid võrdõiguslikkuse toetuseks.
UNW on 2010 loodud ÜRO agentuur, mille ülesanne on tagada ÜRO tõhus toetus soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamisele maailma eri paigus. UNW nõukogu on agentuuri valitsemise eest vastutav kehand, mis võtab vastu otsuseid UNW programmi ja eelarve osas.

Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 "Naised, rahu ja julgeolek" rakendamiseks
Viimaste aastakümnete kogemus rahu tagamisel tõestab julgeoleku, arengu ja inimõiguste lahutamatut seotust. Konfliktide muutunud iseloom on kriisiohjes toonud üha tugevamalt esiplaanile tsiviilisikute kaitse vajaduse ning meeste ja naiste tasakaalustatud osalemise olulisuse jätkusuutliku rahu tagamisel. ÜRO Julgeolekunõukogu (JN) resolutsioon 1325 (aastast 2000) käsitlebki naiste rolli rahu ja julgeoleku tagamisel. 10 aasta eest vastu võetud resolutsioon oli esimene JN otsus, milles tunnistati relvakonfliktis tekkiva kahju ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele ning sellega seadis JN eesmärgiks, et rahvusvaheline üldsus peab tõhustama konfliktide lahendamist võttes süstemaatiliselt arvesse sooperspektiivi.

Hiljem on JN võtnud vastu resolutsiooni 1325 üleskutseid täiendavad resolutsioonid 1820 (2008. aastal) ja 1888 (2009. aastal), mis käsitlevad seksuaalset vägivalda konfliktides ja selle vastu seismiseks vajalikke infokogumise ja monitooringu mehhanisme. Eesti oli resolutsioonide 1820 ja 1888 kaasesitaja ning on toetanud nende põhimõtete kaasamist teiste ÜRO kehandite otsustesse. Eesti osaleb ka EL 1325-teemalises töörühmas.

Resolutsioonis 1325 toodud rõhuasetuste tähtsustamiseks koostas Eesti 2010. aastal siseriikliku tegevuskava, mille eesmärk on määratleda ja süstematiseerida Eesti rahvusvaheliste missioonide ja arenguabi senised sooperspektiivi arvestavad tegevused ning määrata edasised prioriteedid. Kava koostamiseks loodud töögruppi juhtis välisministeerium, kava koostati ja viiakse ellu erinevate ministeeriumide, ametite ja kodanikuühenduste koostöös.

Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 “Naised, rahu ja julgeolek” rakendamiseks Eestis 2010 – 2014
TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISE ARUANNE perioodil 22.10.2010 – 31.12.2011 - heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 8. märtsil 2012.

Teema olulisusest ELis lähemalt loe EL inimõiguste büroo direktori Riina Kionka arvamusloost

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide eriraportööridega
Inimõiguste ja põhivabaduste tagamise nimel teeb Eesti ulatuslikku koostööd ÜRO eriraportööride, OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku ja EN inimõiguste voliniku ning EN rassilise diskrimineerimisega tegeleva komisjoni (ECRI) raportööridega. Eestit on viimaseil aastail külastanud ÜRO rassismi ja rassilise diskrimineerimise eriraportöör ning ÜRO laste pornograafia ja laste prostitutsiooni eriraportöör. 2009. aasta kevadel käisid oma korralistel töökülastustel Eestis OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Knut Vollebaek ja EN ECRI raportööriderühm. 2009 juunis võõrustas välisminister Paet koos ülemvolinik Vollebaekiga nõndanimetatud Bolzao/Bozeni soovitustepaketi tutvustamise regionaalset ekspertümarlauda (vt sel teemal lähemalt http://www.osce-hcnm.org).

Euroopa Inimõiguste Kohus
Välisministeeriumis töötab Vabariigi Valitsuse esindaja, kes jälgib Euroopa Inimõiguste kohtu poolt Eesti vastu esitatud kaebustele vastamist ja kohtuotsuste täitmist. Eesti vastu esitatud kaebuste hulgas on enim neid, mis puudutavad kohtumenetluse liigset pikkust. Vabariigi Valitsuse esindaja esindaja osaleb ka Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni edasiarendavas töös.

Inimõigusalaste konventsioonide täitmine
Välisministeerium koordineerib inimõigusalaste konventsioonide Eesti poolse täitmise aruannete koostamist. Aruannete ettevalmistamisel kogub välisministeerium teavet teistest riigiasutustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest.
Konventsioonide aruanded.

Avatud Valitsemise Partnerlus
ÜRO PA 66. istungjärgu raames New Yorgis 20.09.2011 käivitati Avatud Valitsemise Partnerlus (AVP), mis on rahvusvaheline initsiatiiv edendamaks avatud valitsemist uute tehnoloogiate kaasabil. Eesti on kõrge rahvusvahelise mainega e-riigi põhimõtete rakendaja ning soovib oma kogemusi jagada ja teiste kogemustest õppida, mistõttu oli Eesti  neljakümne kolme riigi seas, kes Brasiilias 16.-18.04.2012 toimunud AVP kõrgetasemelisel kohtumisel partnerlusega ühines. Tänaseks on üle viiekümne riigi oma riiklikud tegevuskavad esitanud ja asunud neid ellu viima.
AVP on rahvusvaheline dialoogi foorum riikide valitsuste, kodanikeühenduste ja erasektori vahel. Märksõnad on läbipaistvus, kodanike kaasamine ja aruendekohustuslikkus.
Eesti on oma tegevuskavas keskendunud avalike teenuste korraldamise ja avalike andmete masintöödeldaval kujul kättesaadavaks tegemise põhimõtete edasiarendamisele ja ametnikueetikale.
AVP avalike teenuste arendamise võtmevaldkonnas on alates 19.09.2012 käivitunud „Pilvetehnoloogia“ põhiselt loodud avaandmete teenuste pilootprojekt. Teadaolevalt on tegu maailmas esimese omataolise pilveteenuse pilootprojektiga, mille eesmärk on tuua riik kodanikule lähemale ja muuta kohaliku tasandi juhtimine kogu riigis läbipaistvamaks. http://www.fin.ee/index.php?id=109744

Avatud valitsemise deklaratsioon
www.opengovpartnership.org

Internetivabadus
Eesti vaatab küberteemale üha rohkem ka läbi üldiste vabaduste ja inimõiguste prisma. Eesti liitus eelmisel aastal Haagis nende riikide koalitsiooniga (Coalition Freedom Online), kes sooviksid internetivabaduse toetamisel üleilmselt rohkem koostööd teha. Internetivabaduse koalitsioon moodustati 2011. a. detsembris Haagis Hollandi välisministeeriumi poolt korraldatud konverentsil. Koalitsioonis on mitmeid ELi suurriike, samuti USA, Kanada, Tšiili, Mongoolia jt. 2012. a. suveks on liikmete arv kasvanud 17 riigini. Koalitsioon keskendub kolmele peamisele tegevusele: (1) info jagamine ja tegevuse koordineerimine nii bilateraalsetel kui multilateraalsetel kohtumistel toimunu kohta; (2) nende riikide kodanike toetamine, kes elavad riikides, kus internetivabadus on piiratud; (3) koostöö eraettevõtetega.
Eesti peab internetivabaduse seisukohalt üheks olulisemaks rahvusvaheliseks dokumendiks ÜRO sõnavabaduse raportööri Frank La Rue raportit. See on esimene ÜRO dokument, mis käsitleb õigust väljendusvabadusele ja infole internetis. Raporti peamine sõnum on see, et virtuaalne väljendusvabadus on inimõigus nagu iga teinegi inimõigus, mis vajab kaitset ja laiendamist. Raporti väitel on internet 21. sajandi üks kõige mõjuvõimsamatest instrumentidest info läbipaistvuse ja ligipääsu tõstmisel ning selle toetamine peaks olema iga riigi prioriteet. La Rue väljendab samas muret, et mitmed riigid kas kasutavad olemasolevaid seadusi või võtavad vastu uusi selleks, et digitaalset väljendusvabadust piirata. Raport sisaldab ka hulgaliselt soovitusi, mida riigid peaksid tegema selleks, et internet oleks vabam, turvalisem ning laiemale elanikkonnale kättesaadavam. Vt. raportit http://www2.ohchr.org/english/bodies/hrcouncil/docs/17session/A.HRC.17.27_en.pdf.
Eesti on erinevatel internetivabaduse üritustel saanud rohkesti positiivset tähelepanu. Välisminister Urmas Paet on sellel teemal esinenud ÜRO Inimõiguste Nõukogus internetivabadusele pühendatud kõrgetasemelisel üritusel, vt. http://www.unmultimedia.org/tv/webcast/2012/02/estonia-panel-on-right-to-freedom-of-expression-19th-session-human-rights-council.html. Viimased suuremad  internetivabaduse üritused, OSCE internetivabadusekonverents ja selle raames Google Inc poolt korraldatud Big Tent, toimusid 18.-19. juunil Dublinis. Google üritusest võttis osa ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Videosalvestust tema esinemisest saab näha lingilt http://big-tent.appspot.com/en/view-videos/4865003.
 

2. Inimõigused on Euroopa Liidu alustala

Inimõiguste austamine koos põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega on Euroopa Liidu (EL) alustala. Neid ELi asutamislepingus käsitletud üleüldisi ja jagamatuid väärtusi tugevdati viimati põhiõiguste harta vastuvõtmisega. EL liikmesriigid on veendunud, et selle õigustatud mureküsimuse edendamine on rahvusvahelise kogukonna peamine kohustus. Seetõttu pöörab EL erilist tähelepanu inimõiguste austamisele nii sees- kui ka väljaspool liidu piire.

EL on algatanud kolmandate riikidega viiel kontinendil üle kolmekümne inimõiguste alase dialoogi ja konsultatsiooni ning nende arv kasvab kiiresti. See kinnitab inimõiguste üha suurenevat tähtsust rahvusvahelistes suhetes. Samuti on EL oma ja liikmesriikide inimõigusalase tegevuse suunamiseks vastu võtnud inimõigusjuhised 7 teemal. EL osaleb ühiselt ÜRO inimõigusfoorumitel, tulles välja oluliste inimõigusalgatustega, kaitstes ja edendades igale inimesele olulisi inimõigusteemasid.

2012. a. juunis võttis Euroopa Liidu Välisasjade Nõukogu vastu Euroopa Liidu inimõiguste strateegia. Euroopa Liidu inimõiguste strateegia eesmärgiks on muuta  inimõiguste ja demokraatia poliitika aktiivsemaks, sihipärasemaks, omavahel ja muu poliitikaga paremini sidusaks ning efektiivsemaks.

2012. a. juuli lõpus nimetati Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajaks Stavros Lambrinidis. ELi inimõiguste eriesindaja peamisteks ülesandeks on ELi esindamine inimõiguste küsimustes, nii suhetes kolmandate riikidega kui ELi esindamisel rahvusvahelistes organisatsioonides.

Loe täpsemalt ELi inimõigusalase tegevuse kohta
EL välisteenistuse inimõigusalane koduleht – EL tegevus teemati, sõnavõtud ja üritused