Eesti välismeedias 18. veebruar - 3. märts 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
MALTA AJAKIRJANDUS
HIINA AJAKIRJANDUS
FILIPIINI AJAKIRJANDUS
TÜRGI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

THE WALL STREET JOURNAL
Taliban Kill at Least 17 in Kabul

Talibani võitlejad ründasid Kabulis mitmeid hotelle, surmates vähemalt 17 inimest. Talibani sõnul osales rünnakus viis enesetapuvõitlejat ja sihtmärgiks olid välismaalased. Ühe linna suurima kaubanduskeskuse sissepääsu juures õhkis end enesetapuvõitleja. Plahvatus hävitas viiekorruselise Safi Landmark hotelli fassaadi, mis asub ühe Kabuli nooblima kaubanduskeskuse peal. „Esimene plahvatus lõi eest kõik hoone aknad,“ ütles Eesti asjur Afganistanis Tanel Sepp. Eesti erimissiooni ruumid asuvad samas hotellis. Plahvatus oli kuulda üle terve linna, samuti sellele järgnenud tulistamine, mille käigus rünnati teist hotelli, välismaalaste hulgas hinnatud Park Residence’i. Mitmed hotelli elanikud tapeti. Afganistani politsei kinnitusel õnnestus tappa kõik viis ründajat. „Meil on Talibaniga pikk tee minna,“ ütles üks USA ametnik rünnakut kommenteerides. „Tänane näitas, et Taliban on jätkuvalt väga aktiivne ja vägivaldne.“ Prantsuse valitsuse teatel oli hukkunute seas prantsuse filmitegija ja näitleja. Kuue indialasest hukkunu seas oli sõjaväelasi, piirivalvur ja diplomaat. Talibani sõnul ei olnud indialased sihtmärgiks, vaid „taheti rünnata välismaalasi ja sõjaväelasi, kes teevad koostööd Afganistani valitsusega“. Politsei hinnangul olid India residendid siiski esmaseks sihtmärgiks. Rünnak toimus päev pärast seda, kui oli taasalustatud rahuläbirääkimisi Islamabadi ja New Delhi vahel.
(Taliban Kill at Least 17 in Kabul, Alan Cullison and Matthew Rosenberg, WSJ, 27.2)

STARKSILVERCREEK
Cinequest Review: ‘Bank Robbery’ (Pangarööv)

Kas inimene on võimeline muutuma? Või on ta ette määratud olema see, kes ta on, hoolimata parimatest kavatsustest? Filmis „Pangarööv“ unistab Madis oma armsamast ja sellest, milline võiks olla vaikne, aus elu talus lambaid kasvatades. Madise noor õepoeg otsustab temaga maale kaasa tulla ja nii hüppavad nad uude BMWsse ning asuvad teele Lõuna-Eesti poole. Järgnevad kõikvõimalikud ettearvamatud olukorrad. Tundub, et pahandused jälitavad Madist, kuid ta tahab väga poisile õpetada, kuidas meheks saada. See on esimene Eesti film, mida artikli autor on näinud ja ta peab seda heaks filmiks. Hannes Kaljujärv mängib Madist barbaarse intensiivsusega, ometi on tuntav, et Madis igatseb armastust. Elu on raske ja filmitegijad suudavad näidata jõhkrust ilma tarbetu vägivallata. Lõpp ei tundu siiski päris õige. Võibolla püütakse paljusid arenguid liiga kiirelt kokku tõmmata ning see ei tundu eelnenud sündmusi ja karaktereid silmas pidades tõepärane. Ometi on „Pangarööv“ julge film tõeliselt liigutavate süžeekäikudega. Hästi filmitud, tugeva näitlejatööga, kuigi viimane veerand ei vastanud kahjuks ootustele.
(Cinequest Review: ‘Bank Robbery’ (Pangarööv), Clinton Stark, StarkSilverCreek, 26.2)

USA AJAKIRJANDUS

SLAMONLINE
The Overseas Lifeline

Täna on mul esimest korda alates Eestisse saabumisest kõht täis. Ma ei ole suurem asi kokk, kuid minu treeningukaaslase Charron Fisher’i ema on. Ta tuli oma pojale siia külla ja kutsus mindki lahkesti õhtusöögile. Lisaks mõnusale kehakinnitusele oli see ka suurepärane võimalus rääkida Charron’i and Josh Akognon’iga Eesti elu erinevatest tahkudest. Alati, kui ma küsin välismaa mängijatelt, mis on kõige tähtsam asi, mis nad võõrasse riiki tulles kaasa võtavad, saan sama vastuse – arvuti. Tunnistan ausalt, ma ei suuda ettegi kujutada olukorda, et olen võõral maal ilma laptopita. Sellest saab sinu eluliin, su ainus side koduga. Õnneks on Eestis ka väga hea kaabeltelevisioon. Minu lemmikkanalid on National Geographic, Animal Planet ja TLC. Need kõik on ka Eestis olemas.
Kevin Owens on BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna keskmängija, kel selja taga kirev karjäär. Väljaspool kodumaad (USA) on ta leiba teeninud Austraalia, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaa klubides. Mullu märtsis allkirjastas ta lepingu Kosovo klubiga Pristina Sigal.
(The Overseas Lifeline, Kevin Owens, SlamOnline, 26.2)
 

GOERIE.COM
Meet a unique leopard

Saage tuttavaks Edgariga, kes tuli siia kaugelt Eestist selleks, et aidata säilitada oma liiki. Kaunis leopard on oma tähtsusest teadlik, ta mõnuleb lumes ja piidleb laisalt külastajaid. Tema tähnilise kasuka ja sinakashallide silmade taga peidavad end miljonidollarised kromosoomid. „Geneetiliselt on Edgar üks riigi tähtsamaid leoparde,“ ütleb Erie loomaaia president Scott Mitchell. Edgar on amuuri leopard, see on üks maailmas enim ohustatud kaslaste liik. Looduslikult elavad amuuri leopardid Koreas, Hiinas ja Venemaal. „Hinnanguliselt on kogu maailmas alles vähem kui 240 selle liigi esindajat – 100 Euroopa, 80 USA, 10 Kanada loomaaedades ja vähem kui 30 vabas looduses,“ räägib loomaaia direktor Cindy Kreider. Edgari teeb eriti väärtuslikuks see, et tema geenid ei ole USAs esindatud. Tallinna loomaaias sündinud amuuri leopardi kutsikas Edgar saabus USAsse 10 nädala eest koos teise isase leopardiga, kes viidi Minnesota loomaaeda. Kuni Edgar ootab oma väljavalitut, elab ta jaaguaridega samas kompleksis. „Enamik jaaguare ei hooli lumest, kuid Edgar armastab lund. See on sarnane tema loomulikule elukeskkonnale ega sega teda sugugi,“ ütleb Kreider. Võib uskuda, et Edgarile hakkab Eire’s meeldima. Erie loomaaed on maailmas tuntud amuuri leopardide eduka aretamisprogrammi poolest, seni on seal sündinud juba 10 kutsikat.
(Meet a unique leopard, Heather Cass, GoErie.com, 28.2)
 

THE GOTHENBURG TIMES
Baltic States destination for local LEAD study residents

Gothenburgist pärit Shannon Peterson ja Greg Feather lendasid miinuskraadides Omahast 8. jaanuari hommikul teisele poole maakera, kus on sama külm ja lumine kui Nebraskal. Need kaks LEAD programmi liiget läksid koos 27 kaaslasega piirkonda, millest nad väga vähe teadsid – Balti riikidesse, mis iseseisvusid endisest Nõukogude Liidust 1991. aastal. Neis riikides oli parajasti 15 aasta kõige hullem talv suurte külmade ja lumega. Nii Peterson kui Feather tõdesid, et olid natuke nördinud, kui kuulsid, kuhu nad lähevad, sest ei teadnud Baltimaadest midagi ja oleksid tahtnud minna soojemasse kliimasse. Kahenädalase Baltikumis viibimise lõppedes ei olnud nad enam pettunud ja pidasid reisi väga heaks. Üks reisi tipphetkedest oli teekond Tallinnast Helsingisse peene kruiisilaevaga, mis üle Soome lahe sõites ka jääd murdis. Petersoni sõnul on sadamad lahti, kuid meri jääs. Teda hämmastas riikide suurepärane arhitektuur ja ehitiste vanus. „Meil on majad 100 või 200 aastat vanad, nende jaoks tähendab vana 800 või 900 aastat,“ sõnas Peterson ning lisas, et tema lemmikriigiks oli Eesti just tänu vanadele ehitistele ja võluvale arhitektuurile. Huvitav oli ka see, et linnade keskpunktiks olid raekojaplatsid ja lund ei viidud talvel minema. Tartus näiteks kuhjati lumi keset linna, et lastel oleks talvine mänguväljak. Featherile tundus huvitav, kuidas inimesed Balti riikides oma vabadust väärtustasid. Enne Eesti kodanikuks saamist peab inimene eesti keelt mõistma.
Nebraska LEAD programm on kaheaastane juhtimisoskuse arendamise programm, mis kaasab mehi ja naisi, kes osalevad aktiivselt põllumajanduslikus tootmises ja äris.
(Baltic States destination for local LEAD study residents, Elizabeth Barrett, The Gothenburg Times, 18.2)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Euro loses its lure after Greek crisis

Kreeka finantskriis on pannud euroala selle 11-aastase ajaloo raskeimasse seisu. Näiteks Taanis, kus plaanitakse korraldada uus referendum euro kasutuselevõtu teemal, on tõusnud uusi protestihääli ja kriitikat eurotsooniga liitumise plaanidele. Jõulist euro-vastast retoorikat on kuulda ka Suurbritannias. Range distsipliiniga tuntud Rootsi kritiseerib Kreeka halba majanduslikku juhtimist. Isegi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, näiteks Poolas ja Tšehhis, kus euroentusiasm on üldiselt suurem, on näha märke toetuse vähenemisest. Siiski on maid, kus on jätkuvalt suur soov euroalaga liitumiseks. Üks säärane riik on Eesti, kes maadleb eelarvega, et täita üleminekutingimusi ja võtta ühisraha kasutusele järgmise aasta jaanuarist. Läti ja Leedu loodavad liituda 2014. aastast. Kõik kolm pingutasid möödunud aastal, et mitte devalveerida oma euroga seotud valuutasid. Liitumistingimusi jälgiti hoolikalt juba enne kriisi ja taotlejaliikmed näevad ilmselt tulevikus veelgi täpsemat tingimuste täitmise jälgimist. On kõlanud hääled, mis nõuavad kandidaatriikidelt tingimuste täitmist pikema perioodi vältel ja suurema varuga. Eesti on reageerinud jõuliselt ja rõhutanud, et ei oodata erandit, lootes samas, et ei kehtestata täiendavaid kriteeriume.
(Euro loses its lure after Greek crisis, Andrew Ward, Chris Bryant, Jan Cienski and Ralph Atkins, Financial Times, 23.2)

ECONOMIST
Baltic thaw, Aegean freeze

Läti majanduse vabalangemine on peatunud ja ta võib kriisiga paremini hakkama saada, kui Kreeka. Kaks aastat on pankurid rääkinud, et devalveerimine Lätis on vältimatu. Paanika Lätis võinuks lüüa uppi ka Eesti ja Leedu ebakindlad majandused ning avaldada mõju Ida Euroopasse ja Balti riikidesse piiramatult laenanud Skandinaavia pankadele. Läti on saavutanud selle, mida paljud pidasid võimatuks: konkurentsivõime taastumise läbi palkade ja avalike kulude ulatusliku vähenemise. See saavutus on leidnud ka tunnustust - Standard & Poor’s tõstis Läti reitinguväljavaate negatiivselt stabiilsele. Kuigi katastroofi on suudetud vältida, on Läti majandus hädas. Töötus on ligi 23%, majanduskasvu taastumist ei oodata enne kui aastal 2011. Ehitussektoril, odaval tootmisel ja transiidil põhinenud kasvule on vaja uusi allikaid. Suurimaks väljakutseks on emigratsiooni peatamine, kuid pole näha, kes või mis seda suudaks teha. Läti institutsioonide usaldusväärsus on vähene, toetus ELile on liikmesriikidest madalaim. Poliitikud ei suuda innustada, enamik parteisid on juhitud majandusmagnaatide poolt. Domineerib meelsus, et rikkad ja mõjukad pääsevad vastutusest majanduse viletsa juhtimise eest. Poliitikute usaldusväärsuse kahanemise kõrval kasvab Venemaa mõju. Venemeelne partei juhib Riiat, president läheb 9. mai Võidupühaks Moskvasse. Vene välisministri aprilliks planeeritud Riia külastus võib olla samm suhete normaliseerumise suunas või märk, et Venemaa näeb Lätit teistest Balti riikidest eralduvat. Vaatamata kõigele on Läti paremas seisus kui Kreeka. Läti pole valetanud riigi rahalise olukorra kohta, streike ei ole, protestitakse kohtutes, mitte tänaval. Mõlemad riigid on saanud valusad õppetunnid. Kreekal on valus loobuda senisest mõnusast elust, Läti on õnnelik oma jätkuva olemasolu üle.
(Baltic thaw, Aegean freeze, Economist, 26.2)
 

THE TIMES
Georgia denounces French sale of tanks and warships to Russia

Gruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“. Gruusia seisukohta toetavad Balti riigid. Eesti välisminister Urmas Paet palus Pariisil kaaluda tehingut NATO julgeoleku aspektidest lähtuvalt. Ta ütles, et Moskva on arvanud NATO vaenlaste, mitte sõprade kategooriasse ja Mistrali müük viiks julgeoleku tasakaalu rikkumiseni.
(Georgia denounces French sale of tanks and warships to Russia, Michael Binyon, The Times, 19.2)
 

THE NATIONAL
What difference would Nord Stream mean to European energy supply?

Vassili Jakemenkol, Venemaa riikliku noorsooasjade agentuuri juhil on keeld siseneda 25 riigist koosnevasse Schengeni viisaruumi, kuna Eesti siseministeerium otsustas ta lisada musta nimekirja. Eesti liitus Schengeni lepinguga kaks aastat tagasi ning riigil on koos teiste lepinguga liitunutega õigus kehtestada üksikisikutele viisakeeld Schengeni ruumi. Musta nimekirja jõudis Jakemenko oma töö tõttu endise Kremli-meelse noorterühmituse Naši juhina. Naši aktivistid ründasid Eestit 2007. aastal maailmasõja ausamba teisaldamise tõttu Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. 2007. aasta aprillis ja mais piirasid Naši aktivistid Eesti Suursaatkonda Moskvas, et teisaldamisotsuse vastu protesteerida ja ründasid Eesti suursaadiku pressikonverentsi. Eesti süüdistas Venemaad Viini konventsiooni rikkumises, kuna Venemaa ei suutnud kaitsta diplomaate Moskvas. Eesti kehtestas Jakemenkole ja sadadele teistele Naši aktivistidele Eestisse sisenemise viisakeelu, mis 2007. aasta detsembris laienes Schengeni viisakeeluks. Jakemenko suhtes kehtib viisakeeld tänaseni. Euroopa on suure osa Vene äri- ja poliitilise eliidi jaoks magnetiks, meeldivaks lühipuhkuseks armutu elutempoga Moskvast, kus elab enamus Venemaa eliidist. Paljudel neist on kinnisvara, ärid või pangaarved Euroopas, nad saadavad oma lapsed prestiižikatesse koolidesse ja puhkavad Alpi kuurortides. Ühe Eesti ametniku sõnul on igal Schengeni riigil õigus ennast vajadusel kaitsta. Ta lükkas ümber väite nagu käituks Eesti Schengeni viisakeeldu andes ebademokraatlikult ning kinnitas, et viisakeelu näol pole kindlasti tegemist kättemaksuga Venemaale erimeelsuste või pingete pärast, mis tulenevad kahe riigi vastuolulisest nõukogude minevikust. Eesti jaoks on väga oluline kindlustada normaalsed suhted Venemaaga. Jakemenko pressiesindaja Kristina Potuptšiku sõnul ei soovi tema ülemus Schengeni viisakeeldu kommenteerida, Jakemenkol ei ole ka kavatsust Eestit või Euroopat külastada.
(What difference would Nord Stream mean to European energy supply? Carl Schreck, The National, 16.2)
 

ABOUTMYAREA
Northampton School of Education shares skills with Estonia

Neli Kaagvere kooli õpetajat veetsid kümme päeva Northamptonshire’s projekti raames, mille eesmärk on parandada Eesti õpilaste sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Külalised osalesid ülikoolis õpitubades ja töötasid koos kohalike õpetajate ja õpilastega. Õpitoad keskendusid loova rühmatöö kasutamisele ja õppimise sotsiaalsete ja emotsionaalsete aspektide arendamisele ning niisuguse lähenemise integreerimisele kooli õppekavasse. Eesti koolide jaoks on see uus metoodika. Kaagvere on eriinternaatkool tütarlastele, kes on 11-17-aastased, emotsionaalsete, sotsiaalsete, käitumuslike või kuritegevuslike probleemidega. 2009. aasta oktoobris sai kool Euroopa Liidu Sotsiaalfondilt 750 000 euro suuruse toetuse, et aidata rakendada efektiivsemat töömetoodikat ning tegeleda nende noorte inimeste probleemidega.
(Northampton School of Education shares skills with Estonia, AboutMyArea, 17.2)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Geschäft

Tegemist on sedasorti tellimuste hankimisega, mis kajab heledalt vastu veel ka tuhandete kilomeetrite kaugusel: Prantsusmaa tahab Venemaale müüa Mistral-tüüpi helikopterikandja. Muidugi on Prantsuse laevaehitustööstus hädas, muidugi peitub selles vastuolu, kui me nimetame Moskvat partneriks, samal ajal talle embargot kehtestades. Kuid Mistral pole mitte üksnes transpordilaev, nagu Prantsuse valitsus väidab – Prantsusmaa skeptilised NATO partnerid ei lase end lolliks teha. Tegemist on ründerelvaga, mistõttu Venemaa seda ka osta soovib. Moskva ei varja oma ostumotiivi, milleks on võimunäitamine. See ärritab idaeurooplasi ja baltlasi, mida ei saa neile pahaks panna. Partnerlus Venemaaga ei pea end ilmtingimata relvasüsteemide tehingus ilmutama.
(Geschäft, K.F., FAZ, 2.3)

DIE WELT
Waffendeal mit Paris verstört Russlands Nachbarn

Paljud mäletavad veel president Jacques Chiraci sõnu, et idaeurooplased peaksid eriarvamuste korral parem suu pidama, kui juba ähvardavad Prantsusmaa ja tema kaugete naabrite suhteid uued ebameeldivused. Prantsusmaa tahab Venemaale müüa Mistral-tüüpi sõjalaeva, helikopterikandjat, mis võib ühtlasi transportida kuni 40 tanki. Sellise kaliibriga tehingut pole Venemaa ja lääneriikide vahel veel kunagi sõlmitud. Eesti ja Leedu on nördinud. Prantsuse Euroopa asjade riigisekretär Pierre Lellouche seisab Baltimaades vastamisi pahameele ja murega. Läti presidendi Valdis Zatlersi sõnul on kahju, et liitlased ei arutanud enne otsuse tegemist selle võimalikke mõjusid. „EL ja NATO oleksid olnud diskussiooni jaoks ideaalseks platvormiks.“ Eesti välisministri Urmas Paeti sõnul muutuvad Venemaa ja NATO vahelised suhted üha skisofreenilisemaks. „Palju räägitakse sõprusest ja koostööst, aga siis võib Venemaa sõjalisest doktriinist lugeda, et NATO on Venemaale suurimaks ohuks,“ ütles Paet.
(Waffendeal mit Paris verstört Russlands Nachbarn, Gerhard Gnauck, Die Welt, 26.2)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

JOURNAL DU DIMANCHE
Afghanistan: Clinton salue le soutien estonien

Hillary Clinton õnnitles eestlasi nende iseseisvuspäeva puhul, mis on 24. veebruaril. “Eestlased võivad olla uhked, et vaatamata 50-aastasele okupatsioonile ei ole demokraatialeek siin kunagi kustunud. Ta on elanud eestlaste südames ja hinges. Eestlased ei ole ealeski hüljanud oma maad ja oma tulevikku.” USA riigisekretär kasutas ka võimalust ja tervitas ning tunnustas eestlaste panust liitlasvägede koosseisus Afganistanis.
(Afghanistan: Clinton salue le soutien estonien, Journal du Dimanche, 24.2)
 

Otan: Exercice aérien pour rassurer les Baltes

NATO õhujõudude ühendstaap kavandab 17. märtsiks järjekordseid lennuväeõppusi Läänemere õhuruumis. Õppustel osalevad Prantsusmaa, Leedu ja Poola õhujõud. Ühiste õppustega näidatakse solidaarsust Balti riikidele ja NATO seotust Eesti, Läti ja Leeduga. Teade õppustest tuleb Mistral-tüüpi sõjalaeva venelastele müümise otsuse eelõhtul. Võimalik müügitehing on kutsunud Balti riikides esile tõsise pahameele.
(Otan: Exercice aérien pour rassurer les Baltes, Journal du Dimanche, 2.3)
 

CHALLENGES
La France joue avec le feu russe

Jätkuvad spekulatsioonid prantsuse sõjalaevade müümisest Venemaale ei meeldi sugugi kolmele väiksele Balti riigile, kes loodavad aina, et NATO esitab kaitseplaani nende võimaliku ründamise puhuks. Müügitehing võidakse kinnitada peale Venemaa presidendi märtsi algusse kavandatud Pariisi-visiiti. Venelaste huvi Mistralide vastu paljastab nende sõjatehnika nõtruse, näidates samas soovi suurendada oma sõjalist võimsust. „Jõudude tasakaal Venemaa piiridel ähvardab teiseneda,“ hindab Kaarel Kaas Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskusest Tallinnas.
(La France joue avec le feu russe, Challenges, 25.2)
 

LE NOUVEL OBSERVATEUR
Nos amis du Kremlin

Artikkel analüüsib Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi Prantsusmaa visiidi raames laeva Mistral müügi tagamaid. Pikemalt on juttu sellest, kuidas langetati otsus laeva Venemaale müümise kasuks, seda vaatamata teatud ringkondades (Quai d’Orsay, kohalikud intellektuaalid, Prantsuse armee ülemjuhataja admiral Guillaud) valitsenud skepsisele. Mainitakse Venemaa eriteenistuse üha suurenevat huvi Prantsusmaa vastu ning Kremli ja Gazpromi heaks lobitööd tegeva firma Gplus süvenevat propagandatööd Prantsusmaal.
Üks prantsuse ametnik leiab, et tehing solvaks Prantsusmaa NATO liitlasi, eriti Balti riike ja Rumeeniat, kes (lisaks Gruusiale ja Ukrainale) on esitanud tehinguga seoses ametlikke demarše. Ta rõhutab, et ükski teine riik ei ole sarnast tehnikat varem Venemale müünud ja tehingu näol oleks tegu ebameeldiva pretsedendiga.
(Nos amis du Kremlin, Vincent Jauvert, Nouvel Observateur, 25.2)
 

LE PARISIEN
Les pays baltes exaspérés par la vente à la Russie de navires de guerres français

Prantsusmaa kavatsus müüa Venemaale neli sõjalaeva on kutsunud esile ärritust ja meeleheidet Balti riikides. AFP-le antud intervjuudes väljendasid 2004. aastal NATO ja ELiga liitunud endiste NSVL vabariikide kõrged ametnikud prantslaste müügiplaani üle tõsist muret. Müügi korral oleks tegu pretsedenditu tehinguga NATO riigi ja Venemaa vahel. Kinnitades ka oma soovi parandada Venemaaga suhteid, leiavad Balti riigid ometi, et Pariis on valinud vale tee. Prantsusmaa kordab, et Venemaad tuleb käsitleda partnerina, mitte ohuna. President Sarkozy teatas esmaspäevasel pressikonverentsil, et Läänel on Venemaad vaja rahvusvaheliste kriiside lahendamisel, nagu Iraani tuumaküsimus, ja et laevad müüakse venelastele ilma tehnikata. „Me ei tea, mida nad nende laevadega teevad,“ ütles kindralmajor Ants Laaneots. Kas nad hakkavad neid hoidma Läänemere, Mustas mere või Põhjamere laevastikus? Balti riigid olid Teise maailmasõja ajal annekteeritud Nõukogude Liidu poolt, massiküüditamiste tõttu kannatas kõigi kolme riigi elanikkond tugevalt. Iseseisvus õnnestus taastada alles 1991. aastal. Veel kolm aastat hiljem viis Kreml oma väed välja.
(Les pays baltes exaspérés par la vente à la Russie de navires de guerres français, AFP/Le Parisien, 2.3)
 

LIBÉRATION
Moscou veut dominer militairement son étranger proche

Intervjuu. Rahvusvaheliste suhete ekspert Thomas Gomart räägib laevamüügist Venemaale.
Missugune võiks olla Washingtoni reaktsioon?
Robert Gates’i avalduste põhjal võib arvata, et probleemiks ei peeta mitte niivõrd müügi fakti iseenesest, kui jutuks olevate laevade arvu. Kui tegu oleks ühe laevaga Musta mere tarbeks, näitaks see ainult vene mõju rõhutamist sealses piirkonnas. Kuid me räägime ju neljast laevast, see tähendab üht laeva nii Musta mere, Läänemere, Põhjajäämere kui Vaikse ookeani laevastikku. Sellise laeva kohalolek muudaks jõudude tasakaalu Läänemerel. Sellest tulebki Washingtoni ja mitmete Euroopa pealinnade, esmajoones Balti riikide, mure. Samas peab Washington Moskvaga keerulisi läbirääkimisi uue Start lepingu asjus. Ameeriklaste arvates segab üha keerulisemaks muutuv olukord Lähis-Idas ja Aasias tugevamat dialoogi Moskvaga.
(Moscou veut dominer militairement son étranger proche, M. S., Libération, 1.3)
 

Estonie : Le royaume perdu

Setumaa teemaline artikkel, mille autor käis Eestis jaanuari alguses. Ajakirjanik Willy Le Devin külastas Obinitsas elavaid inimesi ja kirjeldab artiklis oma reisimuljeid. Antakse ülevaade Setumaa kujunemisest ja piirkonda 20. sajandil tabanud sündmustest ning nende mõjust tänaste setude igapäevaelule, näiteks piiriületamisega seotud raskustest. Räägitakse setu keelest, religioonist, rikkalikust kultuuripärandist.
(Estonie : Le royaume perdu, Willy Le Devin, Libération, 23.2)
 

LE MONDE
Paris tente de rassurer ses alliés inquiets de la vente du Mistral aux Russes

Venemaa presidendi Pariisi-visiidi eel püüavad prantsuse diplomaadid rahustada oma liitlasi tundliku laevamüügi asjus. Sel eesmärgil on võtnud ette visiidi Baltikumi ka riigisekretär Euroopa Liidu asjus Pierre Lellouche. Endised NSVL riigid Eesti ja Leedu on väljendanud oma rahulolematust võimaliku tehinguga seoses. Neid toetavad ka Poola ja Gruusia. 5. veebruaril Dmitri Medvedevi poolt allkirjastatud Venemaa uus sõjaline doktriin asetab NATO väliste sõjaohtude nimekirja etteotsa.
(Paris tente de rassurer ses alliés inquiets de la vente du Mistral aux Russes, Piotr Smolar, Le Monde, 1.3)

EURONEWS
Soviet veteran says NATO has Afghan chance

NATOl on eduvõimalus Afganistanis olemas, arvab endine NSVLi sõdur Ravo Hirvesoo, kes võitleb sel sõdadest räsitud maal juba teist korda. 43-aastane Hirvesoo viibis esmakordselt Afganistanis 1980ndatel. Seekord võitleb ka Eesti kontingendi koosseisus Helmandi provintsis. Võrreldes toonast ja praegust olukorda, on tema sõnul palju muutunud. „NATO on kaitsvam. Enam ei tulistata kõike, mida peetakse kahtlaseks. Nõukogude ajal oli teisiti. Ma usun, et seekord võime saavutada kohalike üle võidu. On võimalus saada asjad kontrolli alla,“ ütleb Hirvesoo.
(Soviet veteran says NATO has Afghan chance, Euronews, 19.2)
 

REGARD SUR L’EST
Estonie: Le salaire moyen en chute libre

Keskmine palk Eestis langeb jätkuvalt. Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta IV kvartalis 12 259 krooni ja brutotunnipalk 74,25 krooni, teatas Eesti Statistikaamet. 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 6,5% ja brutotunnipalk 6,7%. Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. 2009. aasta I kvartalis oli langus 1,5%, II kvartalis 4,4% ja III kvartalis 5,9%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal ja kinnisvaraalases tegevuses.
(Estonie: Le salaire moyen en chute libre, Céline Bayou, Regard sur l’Est, 25.2)
 

RADIO FRANCE INTERNATIONAL
Accents d’Europe

Radio France International’i Balti riikide korrespondendi, Vilniuses elava Marielle Vitureau Eesti teemalised reportaažid:

RFI, 24.02.2010 „Energies polluantes : Estonie. Schistes bitumineux“
http://www.rfi.fr/contenu/20100224-energies-polluantes-television-sous-t...

RFI 18.02.2010 „Poker en Estonie“
http://www.rfi.fr/contenu/20100217-annee-europeenne-contre-exclusion-plu...

NORD ECLAIR
L'Orchestre national de Lille crée une oeuvre de l'ex-rocker estonien Tüür

Lille’i orkester esitab 3. märtsil Erkki-Sven Tüüri teose „Illuminatio“. Eesti helilooja Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1980ndail Eestis väga populaarse rokkbändi koosseisus. Orkestrile heliloomingu kirjutamiseni jõudis Tüür hiljem. 50-aastane Tüür on ka ooperi „Wallenberg“ autor, mille esiettekanne toimus 2001. aastal Saksamaal.
(L’Orchestre national de Lille crée une oeuvre de l’ex-rocker estonien Tüür, Nord Eclair, 25.2)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Kirjailijaelämää katkaistujen siltojen takana

Jaan Krossi mälestusteraamatu teine osa ilmus kirjaniku 90. sünniaastapäeval ka soome keeles. Mälestuste esimesest osast sööbisid enim mällu Eesti sattumine Teises maailmasõjas kahe totalitaarse paariariigi huvisfääri, paarikümneaastase Krossi kooli- ja õpingukaaslaste kadumine Nõukogude Liidu vangilaagritesse või Punaarmee ridadesse või parimal juhul põgenemine Soome või Rootsi. Mälestuste teine osa jääb osaliselt pooleli. Raamatu lõpuosa on katkendlik. Siiski on suurepärane, et koguteos on jäänud omanäoliseks, pole tehtud suuremaid kärpeid ega lisatud teosesse mittepuutuvat.
(Kirjailijaelämää katkaistujen siltojen takana, Hannu Marttila, HS, 20.2)

TURUN SANOMAT
Viron kansallinen perhetragedia etenee onnelliseen loppuun

Artikli autor analüüsib Jaan Krossi teost „Kallid kaasteelised II“ läbi Krossi romaani „Väljakaevamised“, mis ilmus soome keeles enne kui eesti keeles. Traditsioonilist eesõigust rääkida ise oma lugu kasutab rahvas tihti oma kirjanike vahendusel, ning aeg, mil akadeemiline ajalookirjutus võidab Krossi vahendatud perekonnatragöödiat, on eestlaste jaoks ilmselt veel kaugel.
(Viron kansallinen perhetragedia etenee onnelliseen loppuun, Putte Wilhelmsson, TS, 20.2)
 

Perinteistä draamaa kauhistuttavasta aiheesta

Sofi Oksaneni „Puhastus“ on ränk lugu, mis käsitleb naiste vastu suunatud võimukasutust, vägivalda, naiste häbistamist ning inimväärikuse röövimist. Lugu koorub lahti järk-järgult, paljastades kahte eri põlvkonda kuuluva naise tragöödia. Näidendis on aristoteleslikku traagikat. Aliide ja Zara kohutavad saatused tulenevad nii nende vastu suunatud julmast võimukasutusest kui ka naiste enda valikutest, mis neis süütunnet tekitab.
(Perinteistä draamaa kauhistuttavasta aiheesta, Annina Karhu, TS, 23.2)
 

KALEVA
Viro odottaa eurojen aikaa

Kui kõik sujub plaanipäraselt, maksavad eestlased järgmisel aastal oma igapäevaste ostude eest eurodega. „Valitsus on teinud kõik, et Eesti täidaks eurotsooniga liitumise kriteeriumid,“ ütleb Eesti Soome suursaatkonna konsulaartalituse direktor Tarmo Punnik. Optimistlike hinnangute kohaselt võidakse euro Eestis kasutusele võtta kohe 2011. aasta alguses. Euro kasutuselevõtt võib julgustada ka välisinvestoreid, kuna valuutakursside kõikumisest põhjustatud riskid vähenevad, usub Punnik. Samal ajal kui välisettevõtted on oma tegevuse Eestisse viinud, on Eestist paljud välismaale tööle siirdunud. „Eelmisel aastal kolis Eestist Soome 4600 inimest,“ ütleb Punnik.
(Viro odottaa eurojen aikaa, Pekka Rahko, Kaleva, 18.2)

Betonirumilus vuolemaan kultaa

Tallinna linnahall on mälestus Moskva olümpiamängudest. Keegi ei tea, mida peaks tegema endise tohutu kultuuri- ja spordipaleega. Tallinna linn on ehitise omanikuna üritanud pakkuda seda ühele või teisele ärimeesterühmale, aga siiani on projekt kõigile liiga suureks pähkliks osutunud. Nüüd on mängu tulnud firma Tallinn Entertainment LCC, kes tahaks halli ja selle ümbrusesse investeerida 280 miljonit dollarit ning sõlmida hoonestuslepingu 99 aastaks. Tallinna linna juhtiv Keskerakond on riigi tasandil opositsioonis ning see annab tunda. Nii linn kui riik teevad kõik, et teineteisele kaikaid kodaratesse loopida. Riik on kuulutanud linnahalli arhitektuurimälestiseks, et ehitusettevõtted ei saaks ehitist ega selle juurde kuuluvaid kümneid mereäärseid hektareid enda huvides kasutada. Linna jaoks on halli ülevalpidamine kulukas. Mitmed arhitektid arvavad, et nõukogudeaegset mälestist tuleb säilitada, teiste meelest võiks kogu kupatuse buldooseritega Soome lahte lükata. Lisa muret tekitab ehitise kvaliteet. Linnahalli nooliv ärimees Ronald Lauder plaanib rajada alale hotelle, kongressikeskuse, kasiinosid, restorane ja muid ajaveetmispaiku. Sellise suurusjärgu investeeringuteks on vaja suurt summat laenuraha. Kui Tallinna linnapea käis Brüsselis taotlemas kultuuripealinna tiitlit, lubas ta uhkeid üritusi linnahallis ja mõnusaid jalutuskäike seda ümbritseval rannabulvaril. Tundub, et neist lubadustest asja ei saa.
(Betonirumilus vuolemaan kultaa, Jorma Rotko, Kaleva, 19.2)

Ruuvia väännetään molempiin suuntiin

Paar aastat maailmas möllanud majandussurutis on paljudes Euroopa riikides viinud selleni, et nõutakse töötuskindlustussüsteemi uuendamist. Olukord on tõsine näiteks Eestis, kus kiiresti kasvanud töötus on juba mitmekordistanud kodanike ja ettevõtete makstavat töötuskindlustusmaksu. Peaminister Andrus Ansipi sõnul võib töötuskindlustusmaks kodanike jaoks tõusta koguni 5 protsendini. Eestis on praegu 15 protsenti töötuid.
(Ruuvia väännetään molempiin suuntiin, Kaleva, 19.2)

AAMULEHTI
Ranskan aluskaupat Venäjälle huolestuttavat

Endised nõukogude vabariigid eesotsas Gruusiaga on mures Prantsusmaa kavatsuse pärast müüa Venemaale sõjalaev. Ka USA on Prantsusmaale mõista andnud, et pole mõttest vaimustunud. Oma muret tehingu üle on väljendanud ka Läänemere-äärsed NATO riigid Eesti, Läti ja Leedu. Prantsuse kaitseministri Hervé Morini sõnul mõistab Prantsusmaa küll Kesk- ja Ida-Euroopa riikide muret, kuid tema hinnangul tuleks juba unustada külma sõja aegne vastandamine Venemaaga.
(Ranskan aluskaupat Venäjälle huolestuttavat, Ilkka Timonen, Aamulehti, 20.2)

KAUPPALEHTI
Virolaispankki hamuaa asiakkaita kulutusluotoilla

Lisaks tähtajalistele hoiustele kavatseb Bigbank alates märtsist hakata Soomes pakkuma ka tarbimislaene.
(Virolaispankki hamuaa asiakkaita kulutusluotoilla, Kirsi Hantula, Kauppalehti, 25.2)

TALOUSELÄMÄ
Viro pinnistää euroon

Lähinädalatel kiidab Eesti eurokõlblikkuse heaks Eesti rahandusministeerium, EK annab oma hinnangu kevadel. Euro pole Eesti jaoks mitte ainult majanduse vaid ka imidžiküsimus. Eurotsooniga liitumiseks on Eesti palju ohvreid toonud. Soome Kaubanduskoja juht Pasi Harttunen usub aga, et ohvrid tasuvad end ära. Eesti on väike ning riigi majandus sõltub suures osas välisinvesteeringutest. Kuigi euro ei too kiireid nähtavaid muudatusi, usub Harttunen, et see rahustab pankade tegevust ning alandab laenuraha hinda. Eestis tegutseva investeerimispankuri Joakim Heleniuse arvates loob euro põhja, millele on hea ehitada, kui maailmamajandus taas kasvama hakkab. „Eesti-sugune väike ja vaene riik elab ja kasvab üsna kaua välisinvesteeringute toel. Välisettevõtete ligimeelitamiseks tuleb pakkuda midagi erilist,“ ütleb Helenius. Eesti suurimaks tugevuseks peab Helenius rahva kohanemisvõimet. Kuigi palgad on langenud ja töötus kasvanud, on rahvas valitsuse meetmed ilma suurte meeleavaldusteta alla neelanud. Helenius usub, et tänu madalale riigivõlale on Eesti üks Euroopa tugevamatest majandustest, kui majanduse elavnemine algab. „See tähendab, et Eesti saab hakata makse alandama, kui majanduse toibumine riigi tulusid kasvatab. Teist sarnast riiki vähemalt Euroopas ei ole.“ Euro aitaks Eestil eemalduda koormaks muutunud võrdlusgrupist. Viimasel ajal pole sõnal „Baltikum“ olnud kuigi hea kõla. Suurimaks ohuks Eesti majandusele ongi peetud Lätit. On kardetud, et Läti rahvusvaluuta devalveerimine põhjustab Baltimaades doominoefekti. Pasi Harttuneni sõnul on majanduskriis näidanud, kui erinevad on Balti riigid. Eesti oli ettenägelik ning kogus headel aastatel halbadeks aegadeks peaaegu 1,5 miljardi euro suuruse reservi. Eesti SKP kahanes eelmisel aastal 15 protsenti. Nüüd on majanduses pärast pikka langust näha esimesi valguskiiri. Viimase kahe kuu jooksul on Eestit kiitnud nii IMF kui EK. Veel kolm aastat tagasi ütles peaminister Andrus Ansip, et ei ole valmis Eesti kiiret majanduskasvu euro nimel ohverdama. Kriisi ajal on eurost saanud majanduse päästerõngas. Valitsus nimetas euro tähtsaimaks prioriteediks ning riik on püksirihma pingutades pürginud selle poole, et täita kõik euro kasutuselevõtu tingimused.
(Viro pinnistää euroon, Kai Juvakka, Talouselämä, 7/2010)

Yö Tallinnassa on ennätyshalpa

Tallinna hotellide hinna-kvaliteedi suhe pole kunagi parem olnud. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Feliks Mäguse hinnangul on hinnad Tallinna hotellides hiilgeaegadega võrreldes langenud keskmiselt 30 protsenti. Hinnalanguse taga on hotellitubade arvu kiire kasv viimastel aastatel. Mäguse sõnul kasvas nõudlus hotellitubade järele märgatavalt kui Eesti 2004. aastal ELiga liitus. Kahel järgneval aastal hakati ehitama mitmeid uusi hotelle, seda soosis ka pankade laenupoliitika. Kui uued hotellid valmis said, hakkas aga turistide arv vähenema. Eelmisel aastal vähenes ööbimiste arv 10 protsenti. 2006. aastal oli Tallinna hotellide täitumus keskmiselt 65 protsenti, eelmisel aastal aga vaid 45 protsenti.
(Yö Tallinnassa on ennätyshalpa, Kai Juvakka, Talouselämä, 20.2)
 

HELSINKI TIMES
What’s so Special about Estonia?

Artikkel toob välja mõned põhjused, miks on Eesti eriline.
Keskaegne Tallinna vanalinn. Ei saa salata, et peamine põhjus, miks inimesed esimest korda Eestisse tulevad, on näha kõige paremini säilinud vanalinna Euroopas. Mõisad. Luksuslikud mõisahooned on külastajatele avatud ja töötavad sageli ka kõrgklassi hotellidena. Metsad. Umbes pool Eestit on kaetud metsaga. Paljud metsad on ka looduskaitse all või kuuluvad rahvusparkide juurde ning neid läbivad matkarajad. Jääteed. Talvel Läänemeri külmub ja mandri ning saarte vahele rajatakse jääteed. Üle külmunud mere sõitmine on unustamatu kogemus. Folkloor. Iirimaa järel on Eesti teine riik Euroopas, kui vaadata rahvaluulet, rahvajutte, legende ja rahvamuusikat. Eesti Laulupidu. Esimene laulupidu peeti 1869. aastal ning see toimub nüüd iga 5 aasta järel. 2009. aastal kogunes üle 26 000 laulja 80 000 pealtvaataja ette esinema. Laulupidu kuulub UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Üle 1500 saare. Enamus saartest on pisikesed, kui asustatud saartelt leiate imeilusa, rahuliku, sõbraliku õhustiku ja traditsioonilise kultuuri, mis näitab, milline oli vanasti eestlaste elu. Metsloomad. Kus mujal Euroopas kohtaksite karusid, hunte, ilveseid ja lendoravaid? Lossid. Taastatud või varemetes keskaegsed lossid ei asu üksnes Tallinnas, vaid neid leidub kogu Eestis. Saunad. Kui sajab lund, minge kuuma leilisauna, vihelge ennast kasevihaga ja püherdage seejärel lumes. See on vahva. Ausõna. Rootsi, Saksa ja Vene ajalugu. Eesti on nende riikide poolt olnud vallutatud ning igaüks neist on jätnud oma jälje maastikule ja kultuurile. Õigel või valel viisil, kuid nad on kõik aidanud eestlastel end määratleda. Väike riik. Suurus on oluline. Eestis on vahemaad väiksed ja reisida on odav, nii et üsna lühikese aja sisse mahub palju vaatamisväärsusi ja tegevusi.
(What’s so Special about Estonia? Helsinki Times, 19.2)
 

Estonian ICT Demo Centre: co-operation, innovation and exports

IKT Demokeskus avas oma uksed 29. jaanuaril 2009. aastal. See mittetulundusettevõte loodi 7 erafirma poolt, tänaseks on sellega ühinenud 40 firmat ja esitletakse üle 250 lahenduse. Väljapanekusaal on jagatud kuueks – kodu, töö, tänav, mets, kool, riik – ning seal pakutakse erinevaid lahendusi. Ettevõtted saavad igal ajal väljapanekuga ühineda ja uusi tooteid üles panna. Ühe aastaga on rahvusvaheliste külastajate arv kiirelt kasvanud üle 1500 ja kohalike külastajate arv umbes 2000-le. 12. novembril 2009 külastas IKT Demokeskust Soome peaminister Matti Vanhanen, kes oli eriti huvitatud ID kaardi lahendustest, e-tervisest ja e-hääletusest. Demokeskuse võtmesõnad on koostöö, innovatsioon ja eksport.
(Estonian ICT Demo Centre: co-operation, innovation and exports, Helsinki Times, 19.2)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

TELEKANAL „РОССИЯ-1“
Владимир посетила делегация посольства Эстонии

Vladimiri linna külastas Eesti ametlik delegatsioon. Visiit algas kohaliku kalmistu külastamisest, kuhu on maetud Eesti rahvuskangelane kindral Laidoner. Eesti saatkonna Moskvas ministernõunik Jana Vanamölder märkis, et tegemist on ikkagi Eesti kaitseväe juhiga, kelle teened eesti rahva ees üsna suured.
Oblastiadministratsioonis räägiti külalistele piirkonna majanduslikust potentsiaalist. Vaadati kohaliku toodangu näitust. Eestlased, kelle majanduse käibest moodustab suurema osa turism, olid rabatud siinse tööstuse mastaapidest. Pressiatašee Kairi Leivole meeldis kohalik kristall ja väikemootorrattad. Kohalikud ametnikud leidsid, et Vladimiri oblasti ja Eesti vahel on nii mõndagi ühist, näiteks rahvaarv ja territooriumi suurus.
Seejärel külastas delegatsioon gümnaasiumi nr 3, kus kohtuti õpilaste ajaloolise otsingugrupiga. Kultuuriatašee Helene Tedre kiitis laste poolt koostatud näitust kooli ja piirkonna ajaloost.
Tegemist oli esimese nõnda põhjaliku Eesti saatkonna delegatsiooni visiidiga oblastikeskusesse.
(Владимир посетила делегация посольства Эстонии, Кристина Лихачева, Александр Голубев, Telekanal Россия-1, 12.02)
 

КОММЕРСАНТЪ
Антисоветский можжевельник

Vene Kirjandusmuuseumis on üleval Ülo Soosteri retrospektiivnäitus. Näitus pole suur, vaid kaks näitusesaali taieseid, mis õnnestus kokku korjata sugulastelt, erakogudest ja ühingult „Memoriaal“. Kuid arvestades Ülo Soosteri rolli kodumaise mitteametliku kunsti arengus, on tegemist grandioosse sündmusega. Kunstnik istus pikka aega vangilaagrites, mingeid illusioone tal režiimi suhtes polnud. 1956. aastal püüdis ta Eestisse tagasi tulla, kuid see oli juba hoopis teine maa. Nii ta jäi naise kodukanti Moskvasse. Üsna peagi sai Soosterist siin autoriteetide autoriteet. Need, kellele Moskvas seni suhu vaadati, vaatasid nüüd suhu sellele vene keelt konarlikult rääkivale eestlasele. Undergroud suhtus sellesse oma mullast väljakistud taimesse kaastunde ja lugupidamisega. Sest kui kohalikud nonkonformistid said lääne moodsa kunsti süste vaid vähestes doosides, siis tema oli hoopis teise kultuuri kasvandik ning närtsinuks ilma toetuse ja hooleta. Olles lahti kistud lääne traditsioonist, jätkas ta imekombel tegutsemist selle voolusängis. Venemaa jaoks on näitusel väljapandud teosed tõelised haruldused, sest pärast kunstniku surma kinkis abikaasa need enamjaolt Tartu ja Tallinna muuseumitele.
(Антисоветский можжевельник, Анна Толстова, Коммерсантъ, 12.02)
 

ЛИТЕРАТУРНАЯ ГАЗЕТА
В ожидании крупного эстонского романа

Kes on Eesti kõige populaarsem kirjanik? Eesti raamatukogude paari aasta taguste aruannete põhjal seisis Jaan Kross väliskirjanike järel pingerea teises kümnes. Eks raamatukogud on ka ise sellele tendentsile kaasa aidanud, ostes enamasti sisse armuromaane ja krimkasid. Seda põhjendatakse vajadusega tagada raamatukogude külastatavus. Põikpäised raamatukogudaamid väidavad, et kellele neid Eesti kirjanike egoistlikke, segaseid ja roppe teoseid vaja on. Enesekesksuse süüdistus peab ehk paikagi, näiteks Tõnu Õnnepalugi puhul, keda loetakse sellele vaatamata väga palju.
Edasi lähemalt Peeter Sauterist, Jaan Kaplinskist, Marts Traadist, Andrus Kivirähkist ja Ene Mihkelsoni romaanist „Katkuhaud“. Neid kirjanikke silmas pidades saab päris hea ülevaate homo estonicusest.
(В ожидании крупного эстонского романа, Märt Väljataga, Литературная газета, 10.02)
 

ЛИТЕРАТУРНАЯ ГАЗЕТА
Кто против кого?

Mitmete ajalooraamatute autor Oleg Gontšarenko mõtiskleb ajaleheusutluses Vene kodusõja, rahvusküsimuse ja venelaste laialihajumise üle. Muu hulgas märgib ta, et bolševikud andsid Soomele iseseisvuse ning Mannerheim, kartes selle otsuse ümbervaatamist, ei toetanud valgete sõjakäiku Petrogradile. Kuid eestlased tegid seda, ühendades ajutiselt Antandi jõud, Vene loodearmee, Taani, Soome ja Rootsi vabatahtlikud. See Venemaa jaoks mõttetu ja lootusetu verevalamine lõppes Antandi survel Tartu rahuga 1920. Samas päädis häbiväärne rahu, mis tõmbas riigipiirid senisele rindejoonele, veel ka kontributsiooni väljamaksmisega Eestile.
(Кто против кого?, Алекс Громов, Литературная газета, 10.02)
 

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
Венок светлейшему канцлеру и выдающемуся российскому дипломату

PBK uudiste videoreportaaž Venemaa suursaadiku Nikolai Uspenski visiidist endise Venemaa kantsleri ja diplomaadi vürst Gortšakovi sünnilinna Haapsalusse. Gortšakovi teeneks peetakse, lisaks diplomaatilistele saavutustele, Vene välisteenistuse reformimist ja kaasajastamist. Puškin ennustas lütseumikaaslasele tabavalt kõigist õpingukaaslastest kõrgeimat tähelendu.
Gortšakovi maja Haapsalus on taastatud mh Veen saatkonna kaasabil. Praegu asub seal lasteraamatukogu.
Gortšakov suri 1883 ja on maetud Peterburis.
(Венок светлейшему канцлеру и выдающемуся российскому дипломату, Комсомольская правда, 11.02)
 

ЭКСПЕРТ СЕВЕРО-ЗАПАД
Дежурный оптимизм

Baltimaade majandused näitavad ettevaatlikku tõusu, ehkki aastakokkuvõte näitab miinust. Eesti langus oli väikseim tänu valitsuse vastutustundlikumale poliitikale. (Põhjalikum ülevaade, osaliselt Baltimaade massimeediale tuginedes, iga Balti riigi majandusolukorrast ja väljavaadetest kriisist väljuda.)
(Дежурный оптимизм, Вячеслав Иванов/Владимир Скрипов, Эксперт Северо-Запад, 22.02)
 

ГУДОК
Прибалтику выручит логистика

Baltimaid aitab logistika. Transiidi areng aitab vähendada survet majandusele. Logistikaga peavad tegelema professionaalid, üksnes siis suudetakse ära kasutada kogu seda potentsiaali, mis peitub SRÜ ja ELi majandusruumis. Kriisi perioodil on oluline kohalike jaotus- ja logistikavõrkude koostöö. Euroopa Komisjoni transpordiinstitutsioonid vedude tasuvusega ei tegele, vähemalt ida-Euroopas mitte. Uued lähenemised arvestustes tuleb endil teha, initsiatiivi peaksid näitama Balti riikide transpordiministeeriumid, samuti Valgevene ja Poola. Logistika kontinentaalkeskused toimivad suurepäraselt, näiteks, Saksamaal. Uute logistikasüsteemide ja -keskuste loomine on „läbipääsuloaks“ Baltimaade transiidile ning see soodustab ühtse Euraasia transpordivõrgustiku teket.
(Прибалтику выручит логистика, Виктор Кольчак, Гудок, 14.02)

MALTA AJAKIRJANDUS

MALTA INDEPENDENT
Edward Scicluna appointed Parliament Rapporteur on Estonia’s Eurozone membership

Europarlamendi raporti Eesti eurokõlbulikkuse kohta teeb Maltast pärit sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Edward Scicluna. „Olles olnud Malta eurole ülemineku ekspert aastatel 2006 kuni 2009 tean ma, mis väljakutsed ootavad uusi riike, kes soovivad eurotsooniga ühineda ning raporti tegemine annab mulle võimaluse oma teadmisi rakendada,“ kommenteeris professor Scicluna ajalehele Malta Independent. Edward Scicluna sõnul ootab ta koostööd EK ja Eestiga, kindlustamaks Eesti majanduse valmisolekut euroga liitumiseks. Kui Eesti saab oma europüüdlustele EP heakskiidu, saab temast 17. eurotsooniga liituv riik.
(Edward Scicluna appointed Parliament Rapporteur on Estonia’s Eurozone membership, Malta Independent, 28.2)
 

TIMES OF MALTA
Labour MEP appointed EP rapporteur on Estonia's possible adoption of the euro

Euroopa Parlamendi suuremad poliitilised jõud leppisid kokku, et raporti Eesti eurosobivuse kohta teeb sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindaja, maltalane Edward Scicluna. Kommenteerides Kreeka finantskriisi märkis professor Scicluna, et ajal, mil euroliit seisab silmitsi suurte väljakutsetega, on liidu ja uute liikmesriikide stabiilsus iseäranis oluline.
(Labour MEP appointed EP rapporteur on Estonia's possible adoption of the euro, Times of Malta, 26.2)

HIINA AJAKIRJANDUS

CHINATECHNEWS
New "Official" Websites In Estonian, Lithuanian Available In China

Pekingis on nüüdsest tänu China Radio International’i ja Radio86 koostööle võimalik kuulda ka eesti- ja leedukeelseid saateid. Esimestes eetrisse jõudnud tervitussaadetes tänati projektiga seotud asutusi ja kiideti võimalust edendada vastastikust mõistmist. Uued kanalid ee.radio86.com ja lt.radio86.com hakkavad edastama raadiosaateid, videoid, fotosid ja informatsiooni, keskendudes majandusele, kultuurile ja reisimisele Hiinas. Uute saitide avamisega tõusis CRI võõrkeelsete kanalite arv 61ni.
(New "Official" Websites In Estonian, Lithuanian Available In China, ChinaTechNews, 22.2)

FILIPIINI AJAKIRJANDUS

MANILA BULLETIN
National Day of Estonia

Eesti tähistab 92. iseseisvuspäeva. Sel päeval heisatakse lipud nii kodudel kui asutustel, Eesti linnades korraldatakse kontserte, mänge ja pidustusi. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mille pealinn on Tallinn. 1,34 miljonilise rahvastikuga on Eesti üks väiksemaid ELi liikmesriike. 1921. aasta 22. septembrist on Eesti Rahvaste Liidu liige, 17. septembrist 1991 ÜRO liige, 1. maist 2004 Euroopa Liidu liige ning 29. märtsist 2004 NATO liige. Eesti on allkirjastanud ka Kyoto protokolli. Eesti tööstuse olulisemateks sektoriteks on toiduainetööstus, ehitus ja elektroonika. Olulised on ka masinaehitus ja keemiatööstus, mis paiknevad suures osas Ida-Viru maakonnas ja Tallinna ümbruses. 13. novembril 1999 ühines Eesti WTOga. ELi, Maailmapanga ja Põhjamaade Investeerimispanga abiga lõpetas Eesti edukalt ettevalmistused ELi liikmeks saamiseks ja nüüd on Eesti majandus, mida on sageli kirjeldatud kui Balti tiigrit, üks ELi liikmesriikide tugevamaid.
(National Day of Estonia, Manila Bulletin, 21.2)

TÜRGI AJAKIRJANDUS

WORLD BULLETIN
Estonia's president to visit Turkey in April

Türgi Euroopa Liidu asjade minister ja pealäbirääkija Egemen Bagis tänas Eestit toetuse eest Türgi liitumiskõneluste jätkumisel ELiga. Urmas Paet märkis Türgi olulisust seoses Euroopa energiajulgeolekuga, lisades, et EL peaks liitumisläbirääkimistel energiapeatüki võimalikult kiiresti avama. Paeti sõnul toetab enamus Eesti inimesi Türgi ELi liikmesust. Bagis lubas Türgisse naastes toetada Istanbuli-Tallinna vahelise lennuühenduse loomist. Eesti president külastab Türgit aprillis ja see visiit aitab Bagise sõnul Eesti ja Türgi sidemetele veelgi kaasa.
(Estonia's president to visit Turkey in April, World Bulletin, 26.2)
 

HURRIYET DAILY NEWS
Estonian suicides increased by 16% in 2009

2009. aastal sooritas Eestis enesetapu 280 inimest. Näitaja on varasema perioodiga võrreldes tõusnud 16%. Ligi pooled enneaegsetest surmadest on suitsiidi tagajärg. Teised enneaegse surma põhjused Eestis mullu olid liiklusõnnetused (100 inimest), mõrvad ja ettekavatsemata tapmised (69 inimest), tööga seotud õnnetused (17 inimest) ja uppumised (63 inimest). Eesti Siseministeerium märkis neid näitajaid kommenteerides, et suitsiidide tõusutrendile tuleb vastata tulemusliku kriisiabi ja nõustamisega. Eesti julgeolekupoliitika analüüs tõi välja, et liiklussurmade arv on tänu kombineeritud meetmete kasutamisele viimaste aastate jooksul vähenenud, kuid enesetappude ennetamine ei ole olnud riiklik prioriteet ja nende vältimiseks ei ole astutud piisavalt samme.
(Estonian suicides increased by 16% in 2009, Hurriyet Daily News, 26.2)