Turism

Mikko Fritze

SA Tallinn 2011 juhatuse liige

Mida ma teeksin, kui ma juba pikemat aega Eestis poleks käinud?

Ma lendaksin Tallinna ja seaksin end sisse ühte linna paljudest kaunitest hotellidest. Õhtuti einestaksin ma kuskil linna niisama arvukatest oivalistest restoranidest, et pärast seda mõnes keskaegses veinikeldris veel klaasike võtta. Keskaegne! Kõige selle keskel longiksin ma läbi vana Tallinna ning laseksin kaunil vanalinnal endale lihtsalt mõju avaldada.

Järgmisel päeval läheksin ma vahva Tšehhoslovakkiast pärit trammiga teisi linnaosi vallutama: peent Kadriorgu, aga ka puumajadega Kalamaja ja Koplit. Neis linnajagudes on palju avastamisväärset, millest ma end kaasa laseksin haarata. Pidepunktideks oleksid minu jaoks kahtlemata nii mõnigi kohvik ning Kadriorus kindlasti Kumu (kunstimuuseumi kohta tasuks kord googeldada!). Õhtul läheksin ma Kalma sauna. See vastab küll minu maitsele, kuid on pigem pisut tugevama närvikavaga inimeste jaoks. Amfiteatrisarnases leiliruumis on ülemistel lavalaudadel nii kuum, et seda talub vaid viltmüts peas ja käpikud käes.

Kolmandal päeval viiks tee mind Lahemaa rahvusparki, selle metsadesse ning eelkõige rabadesse. Võib-olla kõlab naljakalt, aga Eestit tasub külastada just rabade pärast. Rabade lihtne ilu ja puhtus loovad hingerahu. Lahemaa loodus on metsik ja ilus, kuid ööbima võib minna jälle tagasi Tallinna. Tõelise elamuse saab aga siis, kui jääda Lahemaale mitmeks päevaks. Siis tuleb kindlasti jalgratas kaasa võtta! (Tallinnas on väga häid laenutamisvõimalusi).

Mingil juhul ei saa mööda minna Läänemaast. Valitsevaks on siin arhitektuuri poolest harmooniline puitlinn Haapsalu. Ning juba tulevadki saared. Hiiumaale ja Saaremaale pääseb Tallinnast väga soodsalt ka lennukiga, kuid ehe on saartele sõita praamiga, lastes kiluleival hea maitsta.

Ideid on rohkem, kui ruumi nende kirjapanekuks. Peipsi, Tartu ja Lõuna-Eesti, Tallinna muuseumid, Eesti muusikafestivalid, sügisene seenelkäik, linnuvaatlus igal aastaajal, teadmine, et metsad kihavad karudest ja ilvestest, Pimedate Ööde Filmifestivali pöörased päevad…

Ning siis veel kõik see, millest ma veel midagi ei tea!

• Puhas ja roheline Eestimaa
• Saared – parim paik lõõgastumiseks
• Mitmekülgne Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011
• Jõuluturg

Puhas ja roheline Eestimaa

Kui te otsite tuuleveskeid, metsa ja erinevaid ilmastikuolusid, siis sõitke Eestisse. Eestil on 3794 km pikkune rannajoon, seal on 1400 järve ja 800 saart ning palju rahvusparke. Keskaja sarm elab Tallinnas Toompea jalami sillutatud tänavatel. Võimsad müürid ümbritsevad vana hansalinna, mida merepoolsest küljest kaitses Paks Margareeta sakslaste ja rootslaste vastu, kes nüüd jälle suurte hulkadena Tallinna tulevad. (Salzburger Nachrichten, 4.4)

Eesti, Läti ja Leedu on massiturismist veel puutumata, seepärast tuleks neid kiiresti külastada. Balti riike ühendab koobaltsinine Läänemeri, mille valgetel randadel saab teha pikki jalutuskäike. Siit leiab nii barokseid kui keskaegseid linnu ja losse, järvi, pikki rannaluiteid, männimetsa – Euroopa ühe paremini säilinud looduskeskkonna. Igal riigil on oma identiteet, keel ja traditsioonid. Luterlike ja Skandinaavia mõjudega Tallinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, ilusaim vaade linnale avaneb merelt. Keskaegses vanalinnas on tunda ajaloo hõngu, kuid on ka palju modernset: kohvikud ja glamuursed baarid, wifi-ühendusega hotellitoad ning nooblid kunstigaleriid. (Pleine Vie, juuni 2009)

Eesti saladus peitub värskuses. Foto: Marko Mägi

Kujutlege maad, mis on nii puhas, et tänaval ei söanda suitsetadagi, maad, mis on nii roheline, et usute end jalutavat mägisel karjamaal pärast vihmasadu. Kujutlege maad, mis on nii modernne, et internetikohvikud on siin eilne päev ja kus kaasaegne disain ei jää millegi poolest alla Põhjamaade omale. See maa on Eesti. Minevik on mälestus ja tulevik on laul. Mis on selle riigi saladus? Võib-olla on see värskus. Eestlaste rahvussport on seenelkäimine. Looduslähedus ei ole siinsete inimeste jaoks midagi uut, maapiirkondades liikudes ei õnnestu teil leida maja, mille juurde ei kuuluks loomuliku osana saun. Saunal on eestlaste jaoks sügav tähendus – siin sündisid lapsed, siin pesti end, siin puhati. Sauna tähtsus ei ole ka tänapäeval kadunud, saunu leidub hotellides, linnamajades, kämpingutes. Kuid kõige mõnusamad saunad on ikka vanad ja maalähedased. Teadke, et kutse kodusele saunaõhtule on austusavaldus, millest ei sobi põhjuseta keelduda. (Metro, 15.9)

Eesti on oravate maa. Foto: Elvis Kõll

Eesti on oravate, mitte jäneste maa – siin saab elada puude ladvus, oksalt oksale hüpates, kordagi maad puutumata, sedavõrd tihedad on siinsed metsad. Ümbrus on vaikne, siin-seal on näha lihtsaid puumaju, tuli aknas ja suitsujuga korstnast vaikusse tõusmas. Majad meenutavad oma tagasihoidlikkuses Jaapanis nähtud hooneid. Valgust on vähe ka kõige päikselisemal talvepäeval. Inimesed on vaiksed, tuuled jäised ja vaatamata suurtele muutustele ühiskondlikus elus viimase kahekümne aasta jooksul, on okupatsiooniaja mälestused visad kaduma. (Le Figaro, 21.12)

Saared – parim paik lõõgastumiseks

Saared kuuluvad kaunimate paikade hulka Baltikumis. Keset Hiiumaad kõrgub 36-meetrine massiivne torn. See võimas ehitis on Kõpu tuletorn, vanim Läänemere majakas, mis tänaseni töötab. Eesti Tuletorni Selts tegutseb selle nimel, et 45 Eesti majakat turistidele avataks. Tuletornid säilitaksid oma vana funktsiooni, kuid lisaks sellele saaks neist turismiobjektid, mis meelitaksid külastajaid Eesti saartele. Hiiumaa metsateed on üksildased, üksildased on ka rannad. Hiiumaa on lummav, kuid vaja oleks rohkem häid ideid, algatusi ja inimesi, kes asja edasi viiks. (Süddeutsche Zeitung, 2.4)

Kõpu tuletorn on vanim Läänemere majakas, mis tänaseni töötab. Foto: Getter Vahar

Eesti saared on parim paik aja maha võtmiseks ja lõõgastumiseks. Muhu saar, mis kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal kujutas endast Nõukogude impeeriumi kõige läänepoolsemat ääreala, on koos naabersaare Saaremaaga säilitanud tänaseni oma loomuliku puutumatuse. Tööstust siin ei ole, mistõttu saared näivad justkui ajas seisma jäänuna. Siin on parim viis puhkamiseks lihtsalt jalutuskäik männimetsas, suplus inimtühjas rannas või lõõgastus kohalikus spaas. Muhu saart armastasid juba okupatsiooniajal külastada kunstnikud. Praegu saab Koguvas imetleda kohalike käsitööliste loomingut. Kuulus Pädaste mõis aga pakub külastajale uhket luksusmiljööd. (The Times, 8.8)

Hiiumaa „Eiffeli“ torni ei seo sarnase rajatisega Pariisis mitte üksnes nimi, vaid ka avalikkuse suhtumine. Ka Eiffeli torni püstitamisel oli palju neid, kes nõudsid koletu monstrumi lammutamist, nüüd on see aga muutunud turismimagnetiks, mida külastavad miljonid turistid. Hiiumaa torni püstitanud Jaan ütleb, et on selle rajanud armsama mälestuseks ning lasta see lammutada tähendaks reeta oma armastus. Iga päev käib Jaani hoovis, kus torn seisab, kümneid turiste. (Первый канал, 19.9)

Mitmekülgne Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011

Kas Riia ja Vilnius on teid ära tüüdanud? Kihutage Tallinna! Tallinn on eelkõige tuntud oma kauni vanalinna poolest, mis on ümbritsetud hästi säilinud linnamüüriga. Müüri sees püüavad pilku punased kivikatused ja sihvakad kirikutornid. Kõik see ilu asub vaid kahetunnise laevasõidu kaugusel Helsingist, meelitades siia ohtralt külalisi Skandinaaviast. Prantslasi kohtab seevastu harva. Nad ei tea, millest ilma jäävad! Linnaga tutvumiseks on kõige parem alustada ringkäiku Toompealt. Siinsed vaateplatvormid avavad teile korraga linna ajaloo erinevaid perioode. Võrratu vanalinna kõrval näete sadamat, kaugemal Nõukogude arhitektuurile iseloomulikke kvartaleid. Kesklinnas tabab pilk ülimoodsaid kõrghooneid. Olles imetlenud õigeusu kiriku katedraali, laskuge all-linna, kust leiate Tallinna pärli – 15. sajandi alguses ehitatud raekoja. Ümberkaudsetes ajaloolistes hoonetes leidub hulganisti šikke restorane ja kohvikuid. Jätkake oma jalutuskäiku mööda Pikka tänavat – vaieldamatult on see linna kõige kaunim tänav! Suurgildi hoones asub ajaloomuuseum. Kui teil seejärel veel aega üle jääb, võtke ette kunstimuuseum Kumu Kadriorus, kus saate tutvuda eesti kunsti paremikuga. (20 minutes, 27.3)

18. sajandist pärit Kadrioru loss on kindlasti tutvumist väärt
© Toomas Volmer, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Tallinn pakub igaühele midagi. Säästuaegadel tasub korraldada tuur vanalinna sakraalehitistes ja tutvuda Niguliste kiriku kuulsa „Surmatantsuga” või Toomkiriku seinu katvate vappepitaafidega. Ent kirikud pole kaugeltki ainus, mida Tallinnal pakkuda on. Külastajaid ootavad hubased kohvikud, põnevad muuseumid ja kummalised vaatamisväärsused, nagu Pika Hermanni torn, Katariina käik, Paks Margareeta, Kiek in de Kök, Pikk ja Lühike jalg ning Kalev Spa. Baltikumi külma talve vastu leiab siit kindlasti rohtu. (The Times, 24.1)

Vabaduse platsi maa-aluse parkla kaevetööde käigus tulid linlaste rõõmuks maa alt välja vanad kaitsemüürid ja kahe keskaegse torni karkassid. Arheolooge üllatas 4500–5000 aasta vanuse asulakoha leidmine. Varem ei teatud, et Tallinna südames elati juba kiviajal. Kiviaegseid leide on kogunenud üle tuhande. Leiuks loetakse luust ja kvartskivist valmistatud nõu või tööriista tükki. Kiviaja kiht eristub Vabaduse platsi objektil heledama liivakihina. Sel ajal oli siin mererand, keskajal aga eeslinn. Rootsi ajal valmistuti praegusel Vabaduse platsil sõjaks: ehitati kaitsetunneleid ja -müüre ning vallikraave. Müürid ja üks keskaegne torn jäävad kõigile vaatamiseks välja ka pärast parkla valmimist. (HS, 3.2)

Keskajal sai apteegist osta vääriskive ja maiustusi. Ka Tallinnas asuv Raeapteek pakkus peaaegu 600 aastat tagasi oma klientidele kollast berülli kollapalaviku ja sinist safiiri katkupaisete raviks. Samamoodi usuti maiustuste ravivõimesse. Kõige kuulsam toode Raeapteegi riiulis oli martsipan. Tänapäeval on Raeapteegis ühendatud muuseum ja apteek. (ESS, 20.5)

Tallinn on parasjagu väike, et sellega jalgsi või ratastoolis tutvust teha. Toompea külastamisel tuleb arvestada tänavate suure kallakuga, mis võib ülesmineku raskeks teha. Vanalinnaga tutvumine piirdub peamiselt tänavatel jalutamise-veeremise ning väliterrassidega kohvikute ja restoranide külastamisega. Tallinnas on hansaaegset hõngu – palju kohvikuid, restorane, poode. Nagu keskajal, saab ka nüüd isegi karuliha maitsta. Sarnaselt teiste Euroopa linnadega muutub arhitektuur keskusest eemaldudes aina modernsemaks. Väljaspool vanalinna on liiklemine lihtsam. Meeldiv koht on vabaõhumuuseum, mille külastamine on puuetega inimestele tasuta. Muuseumis saab tutvuda eestlaste eluoluga 18. sajandist kuni 1930. aastateni. Tutvumist väärivad kindlasti ka Kadrioru park, loss ja Kumu kunstimuuseum, mille külastamine on liikumispuudega inimestele lihtsaks tehtud. (Yanous, aprill 2009)

Kumu kunstimuuseum.
© Karel Koplimets, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

2011. aastal saab Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks. Suvel on ajalooline Raekoja plats tänu kohvikutele ja paljudele platsil toimuvatele kontsertidele vanalinna keskpunktiks. Kitsastel tänavatel seigelda ja kohvikutes maiustusi mekkida on tõesti rõõm. Tallinnast leiab erakordselt hästi säilinud ja oskuslikult restaureeritud keskaegsete hoonete kompleksi. Näiteks on tänaseni säilinud pea pool keskaegsest linnamüürist. Mööda käsitööpoode kolades võite sattuda 1246. aastast pärit Dominiiklaste kloostrisse, kus 13. sajandil elas 60 munka. Tähelepanuväärne on ka 13. sajandil ehitatud Niguliste kirik, milles asub kuulus Bernt Notke „Surmatants“. Õitsengu saavutas Tallinn tänu hansalinna staatusele. Vanalinna ilu saab kõige paremini imetleda Toompealt, kus peamiselt asuvad riigi esindushooned ja välisriikide saatkonnad. (La Croix, 12.6)

Vähetuntud linnade võlu peitub selles, et esialgu ei oska neilt midagi oodata, saabudes võib aga kõigest vaimustuda. Tallinna arhitektuur on mõjutatud eri ajastuist, siin kohtuvad kummalisel viisil ida ja lääs. Hansaaegsed kaupmehemajad, tsaariaegsed puithoonestusega tööliskvartalid, Nõukogude perioodist pärit üksluised korrusmajad ja kaasaegne city loovad võõrais vastupandamatult unistava meeleolu. Siin osatakse kombineerida minevikumälestusi ja tulevikuvisioone loomaks rõõmsamat olevikku. (Roadbook, juuli-august 2009)

Noored näevad Tallinnas välja nagu Pariisiski, ent erinevalt prantsuse noortest räägib siinne noorem põlvkond täiuslikult inglise keelt ja on harjunud kasutama traadita interneti võimalusi. Vanalinn oma kitsaste käänuliste tänavate ja majakestega on justkui muuseum vabas õhus. All-linnas pulbitseb elu, kõikjal on poed, kohvikud või restoranid. Teisel pool linnamüüri on vanad puumajad, nõukogudeaegsed monumendid ja uued pilvelõhkujad. Jaamaturul valitseb klassikaline Ida-Euroopa hõng. Siit on võimalik osta nii plekk-karbis karamellkomme kui ka vanu samovare. (Biba, 6.8)

Öeldakse, et Nõmme on Tallinna kõige mõnusam linnaosa, ning sellega on kerge nõustuda. Sümpaatne piirkond on omaette maailm, kus saab aimu kohalikust elust. Päev algab mõnusasti Nõmme turul, mis on pärast äsjast remonti tore ja hästi toimiv. Nõmme on vana puumajade piirkond, mida täiendavad nüüd huvitavad moodsad majad. Piirkonna ajalooga saab täpsemalt tutvuda raudteejaamas asuvas Nõmme muuseumis. (Kaleva, 9.8)

Mõnus suvepäev Nõmme turul

Tallinna turgudel valitseb mõnus vanaaegne atmosfäär. Seal on palju väiketalunikke, kes müüvad oma aiasaadusi. Haapsalust on Tallinna keskturule müüma tulnud Magda Priinits. Ta pakub küpseid ploome, suuri ubasid, rusikasuurust tomatit ning väikseid kirsstomateid. Harva on väiketalunik laiemalt tuntud, kuid Põhja-Eestis asuv Uus-Kongo talu on saavutanud kuulsuse tänu hapukapsale. Saaremaa kuulsaid kukeseeni keskturul näha ei ole, aga Tartu maakond on hästi esindatud. Pakutakse seeni, pohli ja õunu. Ida-Eestist tulevad Mustvee kurgid ja Peipsiääre sibulad. (HS, 12.9)

Munakivisillutisega tänavad, pastelsed fassaadid, sihvakad kirikutornid ja punased kivikatused – keskaegne Tallinna vanalinn pakub elamust. Toompea, ajalooline valitsejate linnaosa, kõrgub 50 meetrit üle merepinna. All-linnas elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. See on linna tuiksoon restoranide, kõrtside ja kauplustega. Raekoja platsil tuleks kindlasti heita pilk majale number 11 – selles hoones asub üks maailma vanemaid tänaseni tegutsevaid apteeke. Raekoja hoone torn on kõrge, meenutades oma kujult veidi minaretti. Kas selle ehitamiseks on saadud inspiratsiooni idamaadest? Kohaliku rahvusköögiga saab tutvuda lähedalasuvas Kuldse Notsu kõrtsis. Jalutades mööda Pikka tänavat, jõuate Oleviste kirikuni. 16. sajandil oli see oma 159-meetrise torniga maailma kõrgeim ehitis! Torn oli ka teetähiseks meremeestele. Praegu saab ronida selle tippu nautimaks vaimustavat panoraamvaadet. Keskajal valmistati Tallinnas kuulsat martsipani. Üllataval kombel kasutati seda tollal esmajoones ravimina. Magusatööstuse ajaloost saab ilusa ülevaate Pikal tänaval asuvast martsipanimuuseumist. Kunstihuvilised peaksid tingimata külastama Kadrioru parki ja sealseid muuseume. (Voyages, oktoober 2009)

Tallinna ehteks on Põhjamaades kõige paremini säilinud keskaegne vanalinn
© Toomas Volmer, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Soomlaste lemmiksihtkoht Tallinn pakub uusi lastele sobivaid huviobjekte. Muuseumis Miia-Milla-Manda tekib hea tuju juba koridoris. Tallinna uusim lastele mõeldud paik on kõike muud kui igav traditsiooniline muuseum. Kõiki mänge võib ise proovida, samas on asjal ka õpetlik pool. „See pole pelgalt mängutuba. Proovime lapsed mängu kaudu panna asjade üle järele mõtlema,“ räägib muuseumi direktor Tanel Veeremaa. (TS, 23.12)

Tallinna ehteks on Põhjamaades kõige paremini säilinud keskaegne vanalinn. Munakivitänavatel jalutades saab suurepärase ettekujutuse õitsvatest aegadest, mil Tallinn oli tähtsaks Läänemere sadamalinnaks ja kuulus Hansaliitu. Väiksed õdusad kaminatule ja küünaldega kohvikud meelitavad külalisi. Kohalikest napsudest võib proovida kuulsat Saku õlut ja viina Viru Valge. Raeplatsil kõrgub uhke gooti stiilis raekoda, mis on tegutsenud alates 1422. aastast. See on 70 aastat varem, kui Kolumbus avastas Ameerika! (Taksidia, 8.11)

Jõuluturg

Väidetavalt püstitati Tallinna Raekoja platsile esimene avalik jõulupuu maailmas – traditsioon ulatub 1441. aastasse. Pidustuste juurde kuulus ka laul ja tants ning lauljaiks olid reeglina noored vallalised kaupmehed, kes ehitud kuuse ümber linnatüdrukuid tantsitasid. Lõpuks põletati puu ära. Tänavusele jõuluturule oodatakse ligi 200 000 külastajat ja puud ei ole kavas maha põletada. (The Times, 8.11)

Unustage ülerahvastatud kaubanduskeskused! Tõelise pühademeeleolu loovad laternatega kaunistatud linnaväljakud, maitsekad väljapanekud, käsitsi valmistatud kingitused. Parimate jõuluturgude nimistus on Dresdeni, Viini, Praha, Kopenhaageni, Strasbourgi kõrval väärika koha leidnud ka Tallinn. Tallinna jõuluturgu peetakse keskaegse vanalinna raeplatsil. Gooti stiilis raekojahoone lähedus annab kogu ettevõtmisele vanaaegse, muinasjutuliku ilme. Müüakse käsitööesemeid, näiteks vildist valmistatud ehteid, kübaraid, vitraaže, lambanahast ja puidust tooteid, nukke, küünlaid. Jaheda ilmaga aitavad võidelda hõõgvein, vürtsikad vorstikesed, hapukapsas, nautida saab ka martsipani ja piparkooke. Lähedalasuval Harju tänaval on avatud liuväli. Ärge unustage saata oma pühadetervitused jõuluvana postkontorist! (The Daily Telegraph, 12.11)

Romantiline jõuluturg Tallinna vanalinnas.
© Allan Alajaan, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Tähistada uut aastat ja jõulupühi Eestis on Vene turistide hulgas üha popim. Lisaks Raekoja platsile on uusaastapidustuste üheks keskmeks uus Nokia kontserdisaal, otse rahvusooperi kõrval. See on osa Solarise meelelahutuskeskusest, kus on hulgaliselt kauplusi, restorane, kinosaale. Nagu tavaks saanud, pakuvad paljud kesklinna hotellid ja restoranid Vene turistidele eriprogramme. Kes aga soovib linnakärast eemale, võib endale valida mõne vana uhke mõisa, mis luksuslikuks hotelliks muudetud. (Турбизнес, november nr 16)

End soojalt sisse mässida ja jalutada Tallinna vanalinna libedatel, külmunud tänavatel – see on igal juhul romantilisem, kui veeta talvepuhkus Bahamal! Raeplatsil on uhke kuuse ümber avatud intiimne jõuluturg. Tuledes säravate kioskite ümber levib mõnus glögihõng. Kauplemisel hoiab silma peal punakuueline jõulumees, keda saadavad kaks kaunist päkapikku. Erinevalt enamikust Lääne-Euroopa jõuluturgudest on Põhjala riikides õnnestunud säilitada õige atmosfäär ja autentsus. Õigupoolest ongi just talvine aeg ideaalne siinse ilu avastamiseks. (ViaMichelin, 15.12)