E-Eesti

Cyrus Farivar

Vabakutseline ajakirjanik

Minu eksirännakud Eestis

Kuue aasta eest ei teadnud ma Eestist midagi. Kaardilt oleksin ma suutnud ta leida, kuid faktiga, et Nõukogude Liit kunagi selle riigi okupeeris, minu teadmised sisuliselt piirdusidki.

Viie aasta eest lugesin artiklit, milles öeldi, et Eestis on juurdepääs Internetile üks inimeste põhiõigusi. Tehnoloogiahuvilise uudishimuliku ajakirjanikuna pidin välja selgitama, kas see on tõsi.

Esimest korda maandusin Tallinna lennuväljal 2005. aasta märtsis, ega osanud oodata midagi peale krõbekülma ilma. Õnneks oli mulle lennujaama vastu tulnud Eesti mitteametlik saadik Veljo Haamer. Sõitsime Tallinna kesklinna poole ning teel osutas ta WiFi.ee-kleepsudele, mis ilutsesid bensiinijaamades.

Parkisime auto Vabaduse väljakule ja läksime Kohvik Moskvasse kohvi jooma. Trendikas-kapitalistlikku moodsasse kohvikusse, kus oli külastajatele tasuta WiFi-ühendus. Seda vaid mõne meetri kaugusel kunagisest Nõukogude pommirünnakust räsitud maa-alast – enam iroonilisem ei saanuks olukord olla.

Eestis veedetud kümne päeva jooksul talutati mind ringi nii linnas kui maal, peatusime ka Tartus, kus mulle räägiti Mõniste metsavendadest. Tagasiteel külastasime Viljandit ja veel mitut teeäärset väikelinna. Eranditult igas peatuspaigas osutas Veljo uhkusega oma WiFi-kleepsudele. Isegi kõige kaugemas metsakülas.

Hiljem on mul olnud õnne naasta Eestisse veel neljal korral. Olen leidnud palju eestlastest sõpru ja täheldanud Eesti innovatsioonilembust lisaks WiFi-le mujalgi: e-valitsus, digitaalsed ID-kaardid, e-valimised, Skype ning hiljuti küberturbe ja -kaitse vallas.

Eestimaa ajaloo juures avaldab mulle enim muljet asjaolu, et Eesti on alatine peksupoiss. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama on nimetanud USAd “uskumatuks looks” Aga Eesti on veel uskumatum! Ameerikat on õnnistatud tohutu territooriumi ja suure elanikkonnaga, pealegi on riik tänapäeva sõjalise, majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu musternäidis.

Samas on Eestit ajaloo vältel okupeerinud pea kõik naaberriigid, eriti jõhkralt Nõukogude Liit. Mitmel korral on elanikkond olnud väljasuremise äärel. Ja ometi püsivad eestlased, nende keel ja kultuur, kuigi kogu rahvaarv on võrreldav mõne USA väikelinna omaga.

Nüüd, mil Eesti on leidnud oma väljateenitud koha NATO ja Euroopa Liidu ridades, on riigi tehnoloogiline areng ja oskused lennutanud ta maailmaareenile nii, nagu seda veel mõnikümmend aastat tagasi poleks osatud ettegi kujutada.

Seepärast on mulle kui välisajakirjanikule olnud suur au jutustada Eesti lugu oma kaasmaalastele Ameerikas ning imetleda Eesti pärandit. Olen kajastanud nii halba (2007. aasta küberrünnakud) kui head (2008. aasta koristuskampaania Teeme Ära) ning kohanud inimesi Kärdlast Mustveeni. Kuhu ma ka ei läheks, see maanurk suudab mulle alati muljet avaldada.

Just sel põhjusel ütlen uhkusega, et olen Eesti sõber.

• Internet kui inimõigus Eestis
• Innovaatilised ideed
• Digivalimised Eestis

Internet kui inimõigus Eestis

Seda, kuidas moodne ühiskond õigust tasuta internetile igapäevaelus rakendab, võib imetleda Eestis. Kohvikud, muuseumid, tanklad ning pargid pakuvad tasuta wifi kasutamise võimalust. Kuna peaaegu kõigil eestlastel on ligipääs internetile, teevad nad ka kõik oma asjatoimetused arvuti taga istudes. Inimesed saavad interneti kaudu esitada tuludeklaratsiooni, vanemad kontrollivad laste koduseid ülesandeid kooli kodulehel ning kaks aastat tagasi toimusid esimesed online-valimised. 98 protsenti Eestist on kaetud internetiga – suur saavutus riigis, mis on väga hõredalt asustatud. (Das Parlament, 27.7)

Kiire traadita internetiühendus on kättesaadav rohkem kui 1100 kohas üle Eestis.
© DelfiPressifoto

USA president Barack Obama on lubanud määrata ametisse Ameerika esimese riikliku IT-juhi. Riik, kelle poole Ühendriikide eksperdid eeskuju saamiseks pöörduvad, on e-valitsusega esirinnas seisev Eesti. Pärast iseseisvumist loodi Eestis kiiresti e-valitsusel põhinev infrastruktuur. Nüüd saavad eestlased interneti teel valimistel osaleda ja makse maksta. ID-kaardiga saab dokumente kodeerida, anda digitaalset allkirja ja siseneda pea igasse e-teenuste portaali, sealhulgas pankade, teenusepakkujate ja riigi omasse. Virtuaalkeskkonnas tegutsevad nii Eesti politsei kui koolisüsteem. Iga politseiauto on varustatud arvuti ja internetiühendusega ning politseiametnikel on juurdepääs autode registrile, liikluskindlustusele ja muule vajalikule infole. Koolisüsteem on paberilt kolinud e-kooli, kus nii lapsevanemad, õpetajad, õpilased kui ka koolijuhid saavad interneti teel üksteisega ühenduses olla. Eesti on parim näide, kuidas riik võib oma tegevust internetti koondades asjaajamisega ladusalt toime tulla. President Obama ja tema uue meeskonna jaoks on Eesti igal juhul hinnaline eeskuju, kuidas kaitsta end tehnoloogiaohtude eest ja samas panna võrgusüsteem riigi hüvanguks lihtsalt ja tulemuslikult toimima. (ohmygov.com, 13.2)

USAst võib saada küll maailma esimene riikliku IT-juhiga riik, kuid teised riigid on IT-valdkonnas juba varem head eeskuju näidanud. Isegi aastaid raudse eesriide taga vangistuses olnud väikeriik Eesti on nüüd kiiresti loonud e-valitsuse, mis teeb USA bürokraatiale silmad ette. Eestist on tõepoolest saanud e-valitsuse hea näide nii oma e-hääletuse ja e-maksete kui ka mobiilse parkimissüsteemiga. Samas näitas 2007. aasta kevadel Eestit tabanud küberrünnak, et infotehnoloogiast sõltuv riik on korraga nii väärtuslik kui ka haavatav. Seetõttu võib Eestilt õppida ka enesekaitset infotehnoloogia tundlikkuse vastu. (BusinessWeek, 13.1)

Eestis saab parkimise eest maksta mobiiliga. Fotol Enn Saar, Microlink Eesti CEO ja Rain Laane, Microsoft Estonia, Country Manager.
© IKT Demokeskus

Freedom House korraldas uurimuse internetivabaduse olukorra kohta 15 riigis ning käsitles nii juurdepääsu internetile, internetipiiranguid kui ka internetikasutajate õiguste rikkumisi. Riigid jagunesid tulemuste põhjal kolme gruppi: vabad, osaliselt vabad ja mittevabad. Vabade riikide hulgas hoiab esikohta Eesti, järgnevad Suurbritannia, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Brasiilia. Osaliselt vabaks tunnistati Keenia, India, Gruusia, Malaisia, Türgi, Egiptus ja Venemaa. Mittevabade riikide hulka kuuluvad Iraan, Hiina, Tuneesia ja Kuuba. Uurimuse kohaselt on Eesti üks enim internetiseeritud ja kõrgema tehnoloogilise arenguga riike maailmas. Esimesed netiühendused loodi siin juba 1992. aastal. (PR Web, 30.4)

Venemaa peaminister Vladimir Putin tõi Eestit eeskujuks kui riiki, mis juurutab edukalt tehnoloogilisi innovatsioone. Venemaa vastuvõtlikkus innovaatilisuse suhtes on endiselt madal, nii moodustab tehnoloogilist innovaatilisust juurutanud firmade osatähtsus 9,4 protsenti, samal ajal kui Eestis oli see 47 protsenti. (Альянс Медиа, 16.6)

Valitsus ja telekommunikatsiooniettevõtted on leppinud kokku, et kuus miljardit krooni (374 miljonit dollarit) maksev projekt EstWin võimaldab juba kuue aasta pärast igal majapidamisel kasutada internetiühendust kiirusega kuni 100 Mbit/s, see elavdab Eesti majandust ja aitab luua uusi töökohti. Ettevõtmist aitab rahastada Euroopa Liit ja õnnestumise korral võtavad teised ELi liikmesriigid Eestist kindlasti eeskuju. (Hot Hardware, 25.4)

Eesti soovib saada ELi loodava IT-agentuuri asupaigaks. Agentuur peaks hakkama tulevikus haldama erinevaid isikuandmeid kogu EList. Austria välisminister Michael Spindelegger avaldas Tallinnas viibides Eesti püüdlustele toetust, kuna Eesti on teinud „muljetavaldavat eeltööd“. (Der Standard, 25.8)

ICF ehk Intelligentse Kogukonna Foorum valis Tallinna oma iga-aastasel konverentsil maailma seitsme intelligentsema kogukonna hulka. Tallinn pälvis tiitli juba kolmandat korda ning jagab seda au selliste linnadega nagu Bristol Virginia osariigis USAs, Stockholm Rootsis ja Issy-les-Moulineaux Prantsusmaal. Tallinn on loonud inimeste paremaks kaasamiseks ja raha tõhusamaks kasutuseks e-kooli süsteemi ja kogu linn on wifi leviala. Lisaks toimivad e-valitsus ja linnakodanikud kasutavad nutikat ID-kaardi süsteemi. (PR Web, 18.2)

Seitse intelligentseimat valiti välja maailma 400 linna seast. Pingerea esilinnad olid enamjaolt maailma rikkaimatest riikidest nagu USA, Rootsi, Kanada ja Prantsusmaa. Ent vaatamata juttudele Ida-Euroopa ja Baltimaade majanduskriisist väljus konkursist ühe võitjana ka Tallinn. Tallinna edule aitasid kaasa traadita internetiühenduse leviala, Ülemiste City tehnoloogiapark, NATO küberkaitsekeskus ja elanikele mõeldud e-teenuste hulga pidev suurenemine. (Travel Video News, 28.7)

Esimesena Eesti ettevõtlusajaloos registreeris end e-äriregistri portaalis firma, mis kasutas Soome ID-kaarti. Tänu sellisele võimalusele ei pidanud firma omanikud ettevõtte Eestis registreerimiseks oma töölaua tagant lahkumagi. Eesti, Soome, Portugali, Belgia ja Leedu koostöö on teadaolevalt esimene omalaadne nähtus, kus ühe riigi register aktsepteerib ametlikult teiste riikide ID-kaarte ja digiallkirju. E-äriregistri portaal on Euroopas ainulaadne just ettevõtte asutamise kiiruse ja mugavuse poolest. (Financial Mirror, 13.5)

IKT Demokeskus avati Tallinnas 29.1.2009. Fotol Andres Sirel, Toomas Hendrik Ilves, Jan Muehlfeit, ja Rain Laane.
© IKT Demokeskus

Soome peaministri Matti Vanhaneni sõnul on Soome teenuste digitaliseerimises Eestist maas. Vanhaneni sõnul saab soomlane Eestis ettevõtte elektrooniliselt registreerida, kuid Eesti ettevõtja Soomes samasugust toimingut teha ei saa. Soome infosüsteemid on juba roostes, samal ajal kui Eesti arendab oma e-teenuseid puhtalt lehelt. Avalike teenuste digitaliseerimise eesotsas on Taani, Rootsi, Eesti ja Korea. (Kauppalehti, 26.11)

Innovaatilised ideed

Hoolimata ingliskeelsest nimest asub tasuta internetitelefoni Skype’i häll kõige põhjapoolsemas Balti riigis. Eesti on 21. sajandi tehnoloogia teerajaja. Eesti on üks „Balti tiigritest“, kes on end üles ehitanud, toetudes viimaste aastate kiirele majanduskasvule, demokraatia põhimõtetele ja turumajandusele. Eesti kõige tugevam külg on aga tema juhtroll uute tehnoloogiate arendamises. Võrdväärselt Soome Nokiaga sümboliseerib Skype Eesti edusamme uue tehnoloogia vallas. (Regard sur l’Est, 1.6)

Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi (vasakul) ja e-valimiste tehnilise lahenduse looja Tarvi Martens Sertifitseerimiskeskusest.
© Erik Riikoja

Koristuskampaania „Teeme ära!” kutsus eestlasi 2008. aasta mais üles üheainsa päeva jooksul kogu Eestimaad prügist puhtaks tegema. Talgupäeval kogus 50 000 vabatahtlikku üle 10 000 tonni prügi, mis oli eelneva kaardistamise käigus leitud. Selleks kulus üksainus päev. Valitsusel oleks selleks ilmselt kulunud kolm aastat ja 22,5 miljonit eurot. Nüüd tehti asi ära vaid poole miljoni euroga. „Teeme ära!” meeskond loodab jagada oma prügikaardistamistehnoloogiat ka teiste riikidega kogu maailmas. Eestilt on juba eeskuju võtnud Läti ja Leedu. Portugal kavatseb koristuspäeva korraldada märtsis 2010. Kes on järgmine? (Tonic, 24.10)

Eestis on loodud uus pank, mis soovib teha revolutsiooni riigi panganduses. Erinevalt senistest pankadest asub Õnnepank virtuaalmaailmas ja panga kliendiks saamiseks piisab vaid hiireklikist. Õnnepanga originaalsus seisneb kriisiajal tekkinud uues mõtteviisis: siin kaubeldakse heade tegudega. Panga eesmärk on mitterahaliste väärtuste propageerimine. Õnnepanga toimimise eelduseks on reaalsed abivajajad ja abipakkujad ehk heategijad. Registreerunud kasutajad panevad oma kontole kirja tegevused, millega nad on valmis teisi inimesi aitama. Loetelust leiame muu hulgas järgmisi tegevusi: lastehoid, koeraga jalutamine, kraani parandamine, akende pesemine, õmblustööd, juhendamine CV koostamisel. Klientide tuvastamine käib ID-kaardi või pangakonto kaudu, kel aga internetile ligipääsu pole, need saavad kasutada piirkondliku õnnepealiku abi. Õnnepanga tegevus põhineb usaldusel ja heal tahtel. Õnnepangas on kõik tasuta. Siiski on ka siin käibel oma raha, nimelt hea tahte väärtusühik „tänutäht“, kursiga 1 heategu = 1 tänutäht. Kui kellestki on saanud tänutähemiljonär, on tal põhjust pidada end väga auväärseks isikuks. Kuid ka ühe tänutähe omanik teadku, et on teinud midagi erilist ja head! Tänutähe abil võib kasvatada oma isiklikku mainekapitali ja see on väärtus, mis ei devalveeru kunagi. (Grande Europe, oktoober)

Tänutähe abil võib kasvatada oma isiklikku mainekapitali ja see on väärtus, mis ei devalveeru kunagi.
© Õnnepank

Digivalimised Eestis

28. maist saavad Eesti kodanikud osaleda elektrooniliselt Euroopa Parlamendi valimistel. Selleks tuleb vaid minna valimiskomisjoni kodulehele. Sülearvuti omanikele on hääle andmine tehtud eriti mugavaks – kuna kogu riik on kaetud wifi levialaga, võib hääletada ükskõik kus. Eestis kasutatakse internetti paljudeks asjatoimetusteks. Riik on viimase kümne aasta jooksul ulatuslikult infotehnoloogiasse investeerinud ja praegu peetakse end e-valitsuse ja elektrooniliste teenuste lipulaevaks. Valitsuse istungitel pabereid näha ei ole, sest iga kohalviibija saab päevakorda jälgida oma arvutist. Istungitel arutlusele tulevad projektid riputatakse intranetti, dokumente valmistatakse ette online. Infot vastuvõetud otsuste kohta saadavad valitsuse pressitöötajad istungitesaalist välja reaalajas, seega jõuab oluline teave avalikkuseni sageli juba enne istungi lõppu. Mõne nädala eest hakati ka Twitterit kasutama. Elanikud järgivad eeskuju: 92 protsenti tuludeklaratsioonidest esitati tänavu online ja tervelt 98 protsenti pangatehinguist tehakse internetis. Paljud administratiivsed toimingud on tänu nupukatele IT-lahendustele tehtud äärmiselt lihtsaks. Kõige selle juures ei näi elektrooniline hääletamine siinmail olevat mingi revolutsioon. E-valimised on vaid üks paljudest ID-kaardi kasutusvõimalustest. Süsteem peaks olema piisavalt turvaline isegi võimaliku küberrünnaku korral. (Le Monde, 3.6)

Eestlased saavad 7. juuni europarlamendivalimistel hääletada interneti kaudu. Elektroonilist hääletamist kasutas 30 000 valijat juba 2007. aasta Riigikogu valimistel ning ükski hääl ei läinud küberruumis kaduma. E-hääletuse eeliseks on näiteks see, et eelhääletada saab maailma ükskõik millisest paigast. Eestis arendatud elektrooniline identifitseerimissüsteem on üks maailma edumeelsematest. Hulgale avalikele teenustele pääseb ligi elektroonilise ID-kaardi, mobiil-ID või panga paroolidega. (Kauppalehti, 19.5)

Esimeseks e-hääletajaks Euroopa Parlamendi eelhääletusel oli Brüsselis viibiv eestlane Vahur Orrin. Orrin andis oma hääle sekund pärast virtuaalse hääletuse algust ning läks seega ajalukku esimese e-hääletajana Euroopa Liidu ajaloos. Pidulik hetk jäädvustati ka videole, mida nüüd võib näha YouTube’is. (EU Observer, 28.5)

Euroopa Parlamendi valimistel hääletas 58 669 inimest 909 326 valimisõiguslikust elanikust interneti teel … Eestis. Eesti on tegelenud internetihääletuse arendamisega 2002. aastast. Esimest korda testiti seda 2005. aasta kohalikel valimistel. 2007. aastal oli Eesti esimene riik maailmas, mis korraldas e-üldvalimised. E-valimised on mõeldud ainult traditsioonilise hääletamise täiendusena, mille ideeks ongi pakkuda valijatele võimalust hääletada neile sobivas kohas. E-hääletada saab vaid eelvalimistel ja kogu valimisprotsess ei võta aega üle kahe minuti. (EU Inside, 22.6)

Eesti on oma demokraatiamudeli loomisel võtnud aluseks nüüdisaegsed tehnoloogiad. Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel andis tervelt 9,5 protsenti valijaist oma hääle internetis. Hääletamiseks on tarvis kiibiga ID-kaarti ja kahte salakoodi. Järgmine e-demokraatia juurutamise etapp – hääletamine mobiiltelefoniga – peaks olema tehniliselt võimalik 2011. aastast. (Le Télégramme, 15.11)