Eesti välismeedias 11.-17. veebruar 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
BULGAARIA AJAKIRJANDUS
HISPAANIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
Baltic States' Painful Progress

Samal ajal kui Kreeka vaidleb Euroopa poolt nõutud lisakärbetele vastu, on Balti riigid läinud valdavalt kulude kärpimise teed, mis IMFi hinnangul on palju püsivam lahendus. Balti riigid olid aasta eest silmitsi sarnaste probleemidega nagu Kreeka praegu, kuid nüüd paistab tulevik juba helgem – reitinguagentuur Standard & Poor’s on tõstnud kõigi kolme riigi reitinguväljavaadet, tuues põhjuseks just edu eelarvedefitsiidi vähendamisel. Kreeka peaks sellest õppust võtma. Ükski Balti riik pole läinud devalveerimise teed ning nüüd on Eestile terendamas liitumine euroga, Leedu tegi eduka võlakirjaemissiooni ning Läti majandusel on suure languse järel kasvulootust. Eestil olid küll reservid ning Läti sai abi IMFilt, kuid Leedu suutis ilma IMFi abita turge oma usaldusväärsuses veenda hoolimata fikseeritud valuutakursist ning suurest eelarvedefitsiidist, mis tulenes maksutulude järsust vähenemisest. Balti riikide avalikkus on kriisimeetmete vajalikkust mõistnud. Balti riikidel on veel pikk tee minna – kasv jääb esialgu imeväikseks, vaid 1% Lätis ja Leedus ning 3% Eestis. Kuid sellest hoolimata on Balti riigid selgelt näidanud, et siseriiklik devalveerimine on võimalik, ehkki väga valus.
(Baltic States' Painful Progress, Richard Barley, WSJ, 15.2)

USA AJAKIRJANDUS

THE NEW YORK TIMES
Journey Through Paperwork Greets Russians Hoping for a European Getaway

Samal ajal kui eestlased, bulgaarlased, lätlased ja poolakad saavad vabalt Euroopas ringi liikuda, ilma et piirid või bürokraatia, mis neid kunagi Moskva külge sidus, takistaks, peavad venelased luba taotlema. Viisa saamine on reisijate sõnul tülgastav ning nad imestavad, miks venelased ei näi oodatud külalised. Nõukogude Liigu lagunemisega kadusid Vene-sisesed piirangud välisreisidele ja vabadust välisriiki, iseäranis 27 Euroopa Liidu liikmesriiki minna peetakse väga oluliseks. Ent EL ei ole kuigi külalislahke. Vene ametnikud on juba aastaid oma Euroopa kolleegidele peale käinud, et venelaste jaoks reisitingimusi vabamaks lastaks. Viisaküsimus on viimastel nädalatel taas tähelepanu alla sattunud, sest Euroopa ametnikud on nüüd valmis reisimist hõlbustama. Eriti kibestunud on paljud venelased seepärast, et nad vajavad luba ka endiste NLi vabariikide Eesti, Läti ja Leedu külastamiseks, sest ka need riigid kuuluvad nüüd ELi. Nõukogude aegadel külastati neid kolme riiki nädalavahetuse väljasõitudel või perepuhkustel.
Albina L. Marshalkina, 70-aastane pensionär sõitis kaks päeva Veliki Novgorodist Moskvasse, et Eesti saatkonnas viisat taotleda. Rongisõit, kuhjaga paberitäitmist, tasusid ja nädalapikkune ootusaeg lahutavad teda tütrest ja lapselastest, kes elavad Eestis. Pingeline poliitiline olukord Eesti ja Venemaa vahel muudavad igasuguse ühepoolse viisarežiimi lihtsustamise vähetõenäoliseks. Senise viisapoliitika jätkamise põhjused on erinevad. Esiteks napib Euroopas selleks poliitilist tahet. Teiseks, kuigi ka EL kodanikud vajavad Venemaale sõiduks viisat, tahavad vähesed sinna reisida.
(Journey Through Paperwork Greets Russians Hoping for a European Getaway, Valeri Nistratov, NYT, 10.2)
 

Plan for Baltic Sea Pipeline Clears Last Major Hurdle

Vene-Saksa plaan ehitada Läänemere põhja gaasijuhe sai rohelise tule eemisel reedel, mil kõrvaldati viimane suurem ettevõtmise ees seisnud takistus. Nimelt andis ka Soome loa gaasitrassi ehitamiseks. Nüüd on peamiselt Saksa ja Vene ettevõtetele kuuluval Nord Stream AG-l olemas load kõigilt viielt riigilt, mida gaasijuhtme ehitus otseselt puudutab – Taani, Soome, Saksamaa, Venemaa, Rootsi. Eesti Välisministeerium viitas tehtud avalduses gaasijuhtmega kaasnevatele keskkonnaohtudele. Gaasijuhtme ehitusele on vastuseisu väljendanud ka Valgevene, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina.
(Plan for Baltic Sea Pipeline Clears Last Major Hurdle, Andrew E. Kramer, NYT, 13.2)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

PUBLIC SERVICE
Web of defence

Küberturvalisus on üks neist asjust, mis poliitikuid enam heidutavad. See on väga tehniline valdkond, mida iseloomustab asjatundmatutele arusaamatu žargoon. Ometi on tegu meie rahvusliku julgeoleku seisukohast äärmiselt olulise teemaga ja valitsuse leige suhtumine asjasse on andestamatu. Küberjulgeolek on meie kõigi, saati siis riigi käekäigu eest vastutavate poliitikute asi. Seda äratundmist on kõige parem õppida Eestis. Külastasin Eestit hiljuti, et tutvuda sealse NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega. Eesti avalik sektor on suuresti paberivaba juba mitu aastat. Eesti oli ka esimene riik, kus toimusid e-valimised. 2007. aastaks oli internetis tehtavate pangatoimingute osakaal tõusnud 95%ni. See kõik tegi riigi infrastruktuurid haavatavaks. 2007. aastal tabas Eestit ulatuslik küberrünnak, mille käigus rünnati siinseid arvutivõrke kokku 178 eri riigist 85 000 arvuti abil. Kurjategijatel õnnestus halvata pankade ja valitsuse veebilehed. Seega ei maksa imestada, et küberturvalisus on kujunenud Eesti rahvusliku julgeoleku prioriteediks. Tegelikult on Eesti näide üks mitmetest, mis juhib me tähelepanu küberturvalisuse kasvavale tähtsusele. USAs alustati küberkaitse alast tööd juba George Bushi valitsuse ajal, Obama administratsioon on pühendanud sellele veelgi enam tähelepanu.
(Web of defence, Public Service, 15.2)
 

ECONOMIST
The cruel sea

Prantsusmaa Mistral-tüüpi sõjalaevade müük Venemaale tekitab hirmu ja umbusku. See tehing toob välja Venemaa suurenenud sõjalised ambitsioonid ja oma relvatööstuse vananemise. Üks regioon, keda ost mõjutab, on Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu, NATO kõige haavatavamad liikmed, kes ootavad endiselt NATO konkreetseid kavasid, kuidas neid kriisiolukorras kaitsta plaanitakse. Teine piirkond on Musta mere riigid. Mistralid kuluksid ära igas Krimmi puudutavas konfliktis Ukrainaga, kus Venemaa 2017. aastal oma mereväebaasist loobub. Vene sõjalaevastiku ülema admiral Vladimir Võssotški sõnul oleks Venemaa selliste sõjalaevadega Gruusia sõja 26 tunni asemel 40 minutiga võitnud. Laevaostu üle on avalikult muret väljendanud nii Gruusia kui mõned Balti ametnikud. Mõned kriitikud on mures rohkem poliitilise kui sõjalise tasakaalu pärast. Mõned võrdlevad Mistrali tehingut Nord Streamiga, vastuolulise Vene-Saksa gaasitoruga. Mistrali ostu tegelik tähtsus peitub aga selles, et see annab Venemaale võimaluse Euroopa riikides oma mõjuvõimu demonstreerida. Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy sõnul ei saa Venemaad kohelda üheaegselt NATO liitlase ja vaenlasena. Ometi näeb Venemaa asju just niimoodi. Venemaa uus sõjaline doktriin näeb NATOt ja iseäranis selle laienemist suurima ohuna Venemaale. Endised kommunistlikud riigid teavad, et laevaostu otsuse vastu protestimine näitab neid nõrga ja paranoilisena. Kuid ikkagi ei meeldi see neile.
(The cruel sea, Economist, 11.2)
 

FINANCIAL TIMES
View of the Day: David Hauner, Bof A Merrill Lynch

Isegi kui mõned peavad võimalikus Euro-tsooni lagunemist võib piirkonna laiendamine olla päevakorras juba sel kevadel. Mais avaldatav lähenemisaruanne annab ilmselt Eestile loa ühineda Euro-tsooniga aastal 2011. Teiseks võimalikuks kandidaadiks on Ungari, kus peale aprillis toimuvaid valimisi võidakse võtta suund vahetuskursimehhanismile. Eesti puhul tunnistatakse, et otsus võib olla poliitiline ja mõjutatud arengutest Kreekas
(View of the Day: David Hauner, BofA Merrill Lynch, Financial Times, 12.2)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Grüne Ostsee

Tagasi vaadates läks asi õige ladusalt: Saksa-Vene gaasitorukonsortsiumi loomisest pole veel viit aastatki möödas ning käes on viimane ehitusluba. Nüüd ei takista Läänemere gaasitoru ehitust praktiliselt enam miski. Õigupoolest ei räägitud viie aasta jooksul gaasitoruga seoses millestki muust kui keskkonnaküsimustest ning see on ka põhjuseks, et menetlustega nii kiiresti lõpule jõuti. Nord Stream hoolitses ikka selle eest, et keskkonnaprobleemid esiplaanil oleksid; oli ka energia- ja julgeolekupoliitilisi diskussioone, kuid neil lasti paista tühistena. Läänemere tippkohtumise valguses ei pea Nord Stream eriti pingutama, et keskkonnasõbralikuna paista. Keskkonnakaitse ettekäändel ei saa seega gaasitoru rajamist maailma saastatumasse merre takistada. Seoses gaasitoru projektiga oleks pidanud arutlema ka teiste valdkondade üle, sest projektile on kaalukaid vastuargumente, mil pole mingit pistmist merekeskkonna kaitsega. Näiteks Baltimaade kartused, et neist energiaga varustamisel mööda minnakse. Läänemere gaasitoru oleks olnud ka võimaluseks arutleda kordki põhjalikult selle üle, kuidas Euroopa tulevikus oma energiavajadust katta soovib. Kuid selle võimaluse magasid Läänemere-äärsete riikide poliitikud maha end keskkonnaametite taha peites.
(Grüne Ostsee, Gunnar Herrmann, SZ, 13.2)

DIE WELT
Die Euro-Kandidaten - und ihre Probleme

Kuigi eurotsooni vaevab veel mure Kreeka pärast, seisavad sellele vaatamata rahaliidu ukse ees juba järgmised kandidaadid. Mõningail neist on täiesti reaalsed väljavaated, et järgmistel kuudel oma eesmärgile lähemale jõuda. Ameerika Keskpanga majandusanalüütik Radoslaw Bodys ootab, et Euroopa Keskpank tunnustab mais avaldatavas konvergentsiraportis Ungari edusamme ning kiidab heaks Eesti liitumise eurotsooniga aastal 2011. Bodys ei välista, et järgmise liitumisega võtab eurotsoon enda kanda kohe järgmised probleemid. „On risk, et riigid, mis liituvad liiga vara, läbivad esimestel aastatel buumi, millele järgneb kriis.“ Siiski määravad Maastrichti kriteeriumid täpselt, millistele tingimustele peab riik eurotsooniga liitumiseks vastama. Veelgi enam: kui riik kriteeriumid täidab, on ta lausa kohustatud rahaliitu astuma. Vaatamata majanduskriisile on riike, mis need tingimused täidavad. Kõige selgem on see Eesti puhul. Eesti on juba 2004. aasta juunist ERM2 liige, riigi rahvusvaluuta on euroga seotud ning Maastrichti kriteeriumide suhtes on Eesti paremas olukorras kui kõik eurotsooni liikmesriigid. Lisaks Eestile on ERM2 liikmed ka Taani, Läti ja Leedu. Taanlased ei soovi eurot kasutusele võtta, teised kaks riiki ei täida hetkel aga Maastrichti kriteeriume. Rohkem eurotsooni kandidaate seega hetkel ei ole.
(Die Euro-Kandidaten - und ihre Probleme, Frank Stocker, Die Welt, 17.2)
 

FINANCIAL TIMES DEUTSCHLAND
Baltikum ruiniert Schwedens Banken die Jahresbilanz

Rootsi pangad on pärast rasket 2009. aastat paremate tulemuste suhtes esialgu ettevaatlikud. Kui SEB ja Swedbank Eestis, Lätis ja Leedus tunneli lõpus valgust näevad, jääb Nordea tagasihoidlikuks ega välista uusi suuri laenukahjusid.
(Baltikum ruiniert Schwedens Banken die Jahresbilanz, Rolf Lebert, FTD, 11.2)

DEUTSCHE WELLE
Die Brücke über die Narva trennt zwei Welten

Narva jõe sild on Euroopa vaheldusrikka ajaloo sümbol. Venelased, sakslased ja rootslased võitlesid siin kunagi võimu pärast. Nõukogude ajal ühendas sild kahte linna, nüüd lahutab see kahte maailma. Narva sild on praegu rangelt valvatud piiritsoon Venemaa ja Eesti vahel. 2004. aasta 1. maist on see ka ELi välispiir. Piiriületuseks tuleb varuda aega, sest järjekorrad on pikad. Pärast ELiga liitumist on Eesti palju kontrollpunktidesse investeerinud, uuendanud tehnikat ning värvanud rohkem personali. Peaaegu kõik piiriametnikud räägivad vene keelt. Rohkem kui 95% Narva elanikest on pärit Venemaalt. Artiklis tulebki lähemalt juttu perekonnast, mille liikmed elavad nii ühel- kui teiselpool Narva jõge.
(Die Brücke über die Narva trennt zwei Welten, Alexandra von Nahmen, Deutsche Welle, 11.2)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LA CROIX
La France, la Russie et le Mistral: quel message pour la sécurité en Europe?

Prantsusmaa otsus müüa venelasetele sõjalaev Mistral on kutsunud välisriikides esile reaktsioone, mis prantsuse meedias suuresti kajastamata on jäänud. Gruusias on ministrid ja parlamendiliikmed kommenteerinud prantslaste jultunud otsust kui „negatiivset signaali“ – vene vägede aktsepteerimist Gruusia territooriumil. Balti riigid Eesti ja Leedu on küsinud Prantsusmaalt ostuotsuse tagamaid ja selgitusi. Välisministeeriumi kantsleri Harri Tiido hinnangul ei toeta see otsus kuidagi piirkonna julgeolekut. Tiido sõnul peavad Läänemere riigid vaatama selle otsuse valguses ümber ka oma kaitseplaanid ning sel võib olla mõju ka NATO kaitsekavale.
(La France dans le miroir des autres: La France, la Russie et le Mistral: quel message pour la sécurité en Europe?, François d'Alançon, La Croix, 10.2)
 

MEDIA +
L'Estonie à la pointe des services par l'Internet et le mobile

Eesti ei ole teeninud e-riigi nime mitte ainult hästiarenenud informaatikasektori, vaid ka eeskujuliku e-teenuste võrgu tõttu. Eestis saab väga paljusid teenuseid kasutada interneti ja mobiilitelefoni abil. Lisaks e-valimistele saavad siinsed elanikud osta internetis ka sõidupileteid või maksta parkimiskoha eest mobiiliga. Ka makse saab internetis maksta. Õigupoolest on see tulude deklareerimise viis Eesti elanike ülekaalukas lemmik. Alates 1. märtsist 2010 lähevad ka arstiretseptid digitaalseks. E-valitsus pakub kodanikele laias valikus erinevaid teenuseid alates riigieksamitele registreerumisest kuni perekonnaseisutoiminguteni. Isikuandmed on kantud ID-kaardile, mida saab kasutada ka näiteks kliendikaardina.
(L'Estonie à la pointe des services par l'Internet et le mobile, Le Monde/AFP 12.2)
 

ROMANDIE NEWS
St-Valentin: en Estonie, on soigne les coeurs brisés à la pâte d'amande

Tallinna vanalinnas asub 1422. aastal asutatud apteek, mis pakub armuvalust vaevatuile keksajast pärit retsepti järgi tehtud ravimit. Ajaloolise Raekoja platsi ääres asuv apteek on vanim tegutsev apteek terves Euroopas. Ravimitundja Ülle Noodapere sõnul valmistatakse salajase retsepti järgi tehtavat rohtu ka tänasel päeval, sest nagu keskajal, nii leidub ka täna inimesi, kes kurdavad murtud südame üle. Ravimi põhikoostisesse kuulub martsipan, kuid see ei ole tavaline maius. Mandlimassile lisatakse muid looduslikke koostisosi, nende täpset nimekirja hoitakse aga saladuses. Ühe euro eest lunastatav armurohi ei ole ainus ajalooline medikament, mida Raeapteegist leida võib. Siin pakutakse veel näiteks mesilase vaha, erinevaid ürdisegusid, kuivatatud konnajalgu… Kuna tuntud raskemeelsuse ravim on väike naps, siis on läbi aegade Raeapteegist ka klaretti saanud nõutada.
(St-Valentin: en Estonie, on soigne les coeurs brisés à la pâte d'amande, AFP, Romandie News, 12.2)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Viron kansan omatunto ei uskonut näkevänsä Neuvostoliiton loppua

Eesti rahva südametunnistuseks ja juhtivaks arvamusliidriks nimetatud Enn Soosaar suri 10. veebruaril Tallinnas. 13. veebruaril oleks Soosaar saanud 73-aastaseks. Soosaar elas üle Eesti iseseisvuse kaotuse, Nõukogude okupatsiooni, koges elu totalitaarses ühiskonnas ning Eesti taasiseseisvumisaegseid rõõme ja väljakutseid. Eesti saatus läks talle korda ning tema kirjatöö ja mõtted peegeldasid Eesti lähiajalugu. Tõlkija Enn Soosaar eestindas alates 1965. aastast tippkirjandust, muuhulgas Saul Bellow’, J. M. Coetzee, William Faulkneri, Ernest Hemingway, Isaac Singeri ja John Updike’i teoseid. Tänu Soosaare sihikindlusele ilmus nõukogude ajal eesti keeles rohkelt kirjandust, mille Eestisse jõudmine polnud sugugi iseenesest mõistetav. Enn Soosaarel oli kombeks kinnitada, et Nõukogude Liit laguneb, sest ka Rooma impeerium lagunes. Kuid ta ei uskunud ise seda nägevat. Läks siiski teisiti. Soosaar kohanes kiiresti uue olukorraga ja lõikas kasu tõlkijana lihvitud kirjutamisoskusest. Soosaarest sai 1990ndate Eestis suurepärane ja nõutud esseist, kel oli erandlik vaist haista ja hinnata ühiskonnas toimuvat. Soosaare eelistatud teemad olid ühiskonnamoraal ja Eesti geopoliitiline asend.
(Viron kansan omatunto ei uskonut näkevänsä Neuvostoliiton loppua, Jaakko Blomberg, Riho Grünthal, HS, 15.2)

Kylmä tuli kerrostaloon

Artikkel Kohtla-Järve korterelamust, kus on lõpetatud kütmine, kuna osa elanikest on maksuvõlglased. Korteriühistu on pöördunud abi saamiseks riigi poole.
(Kylmä tuli kerrostaloon, Kaja Kunnas, HS, 14.2)

Kaasuputken teko alkaa Suomenlahdella kesäkuussa

Saksa-Vene gaasikonsortsium sai Viiburist Saksamaale kulgevale gaasitorule Lõuna-Soome regionaalhaldusametilt viimase vajaliku ehitusloa. Soome valitsus andis loa juba novembris. Ehitustööd algavad eri paikades. Juunis hakatakse gaasitoru merre laskma Soome lahes. Gaas hakkab Saksamaa suunas voolama juba järgmisel aastal, paralleelne toru valmib aastaks 2012.
(Kaasuputken teko alkaa Suomenlahdella kesäkuussa, Anna-Riitta Sippola, HS, 13.2)

Itämeren kaasuputki sai rakentamisluvan

Gaasitoruprojektis on nähtud ka palju poliitikat. Baltimaad on olnud gaasitoru vastu, kuna oleksid tahtnud, et see kulgeks mööda maad. Nii võiks gaasitoru trassile jäävad riigid mõjutada gaasi liikumist. On arvatud ka, et gaasitoru suurendab Venemaa kohalolekut Läänemerel. Samas võivad Vene laevad rahvusvahelistes vetes liikuda ka niisama. Gaasitoru pooldajate arvates kohustab projekt Venemaad läänega koostööd tegema. Kriitikud aga usuvad, et ELi sõltuvus Venemaast suureneb.
(Itämeren kaasuputki sai rakentamisluvan, Anna-Riitta Sippola, HS, 12.2)
 

TURUN SANOMAT
Euroopassa joka neljäs nuori on melkein lukutaidoton

Kuigi EL panustab konkurentsivõime parandamiseks kõvasti haridusse, ELi kodanike lugemisoskus vaid halveneb. Uurimuste kohaselt on lausa iga neljanda 15-aastase eurooplase lugemisoskus väga halb. Suuresti erineb lugemisoskus ka riigiti. EL üritabki nüüd olukorda parandada, võttes lisaks Soomele eeskuju ka Eestist ja Poolast, kus tänu hiljuti läbiviidud haridussüsteemi uuendustele on õppimistulemused kõvasti paranenud. Eestis ja Poolas on hakatud laste õpiraskustega tegelema üha varasemas etapis ning nõrgemaid õpilasi on hakatud toetama varasemast süsteemsemalt.
(Euroopassa joka neljäs nuori on melkein lukutaidoton, Tuomas Muraja, TS, 13.2)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Virolaiset eivät juutu menneisiin

Intervjuu Soomes ajaloopäevadel osalenud Mart Laariga, kes ütleb, et ajalugu ei unustata, kuid selle üle ei tasu pidevalt jahvatada. „Eestlastel on muudki mõttes kui lähiajaloo probleemid.“ Väljastpoolt vaataja näeb Eestit tihti just oma raske ajaloo, eriti pool sajandit kestnud nõukogude perioodi vangina. Umbes kolm aastat tagasi Tallinnas toimunud tänavarahutusi tõlgendati üldiselt nii, et Eesti ühiskond on lähiajaloo tõlgenduste tõttu plahvatusohtlikus olukorras. „Pronkssõduritüli ja sellele järgnenud rahutused ei tulenenud niivõrd ajaloost, vaid teatud ringkondade soovist kasutada ajalugu poliitika ajamiseks,“ ütleb Laar. Ta möönab, et keelerühmad tõlgendavad mitmeid asju erinevalt, kuid selles pole midagi dramaatilist.
(Virolaiset eivät juutu menneisiin, Markku Peltonen, ESS, 12.2)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

RUSSIA TIMES
Estonia braces for change as Russian exports move from home

Venemaa renoveerib oma raudteed ja meresadamaid eesmärgiga suunata ümber transiidivood. See tähendab stabiilset transiiditulu nautinud naabritele probleeme. Ust-Luga sadama valmimine vähem kui kahe aasta pärast mõjutab oluliselt Tallinna Sadamat. Kannatab ka Eesti Raudtee, kelle käive sõltub suuresti transiidist. Nii sadam kui raudtee otsivad võimalusi sissetulekute säilitamiseks. Venemaa otsus kannab poliitilist pitserit, kuid samas peaks pikemas perspektiivis aitama kaasa konkurentsile ja seeläbi arengule.
(Estonia braces for change as Russian exports move from home, Russia Times, 15.2)
 

НОВАЯ ГАЗЕТА
Россия не хочет знать границ

Venemaal on taas tõusnud kuumaks teemaks viisavabaduse küsimus Euroopa Liiduga. Ehkki Romano Prodi ütles juba 1999. aastal, et viisarežiim Venemaaga on anakronism, pole midagi muutunud. Küsimus püstitatakse igal võimalikul juhul ja kohtumisel, kuid seda peamiselt Venemaa poolt. Igal foorumil, mis teemaline see ka poleks, küsivad Vene ajakirjanikud viisarežiimi kohta. Tundub, et viisaküsimus on muutumas ühiskonna läänevastase mobiliseerimise vahendiks. Eurooplased ei ütle „ei“, nad on kahe käega poolt. Kuid kunagi hiljem, mitte praegu. Meie meedia ei saa aru, et läänes pole Putinit ega Medvedevit, kellel pruugib vaid käsk anda ning küsimus oleks lahendatud. Pealegi sõltub viisavabadus mõlemast osapoolest. Euroopa mõttekojad on avaldanud huvi viisavabaduse küsimuse vastu. Samas valitseb Euroopas arvamus, et Venemaale oleks viisavabadus kasulikum. Kui USA jättis viisavabaduse nimekirjast välja mõned ELi uusliikmed, asusid ELi struktuurid ägedale kaitsepositsioonile. Seda, et ELi kodanikud peaksid omama õigust ka Venemaale viisavabalt sõita, jutuks ei võeta. Kui pole aga survet valitsustele, küsimusega intensiivselt ei tegelda. Viisarežiimi eelduseks on ka üldise poliitilise kliima muutumine ELi ja Venemaa suhetes. Peamine põhjus, miks teema taas üleval, on Lissaboni leping. Ilmselt loodetakse, et nüüd õnnestub viisavabaduse otsus kergemini läbi suruda. Venemaal arvatakse, et ELi uusliikmed pidurdavad, kuid tegelikult on näiteks (vihavaenlane) Eesti kahe käega poolt, (sõber) Saksamaa aga vastu. Viisarežiimi tühistamiseks peaksime Euroopa avalikkuse ena poole võitma (mida praegune Kremli poliitika ei võimalda) ning tegema kõik, et eurooplased tahaksid oma puhkust Venemaal veeta.
(Россия не хочет знать границ, Александр Минеев, Новая газета, 20.01)
 

ЭКСПЕРТ СЕВЕРО-ЗАПАД
Идем ва-банк

Isegi kõige suuremad skeptikud Eestis on nüüdseks veendunud – euro tuleb! Samas on euro pooldajaid ja vastaseid umbes võrdselt pooleks. Sealjuures eestlased on suuremad eurooptimistis kui muulased. Lahknevused hinnangutes euro kasutuselevõtu otstarbekuses esinevad nii Eesti parteipoliitikute kui ka rahvusvaheliste spetsialistide tasandil. Igal juhul on kõikides suuremates Eesti kaubanduskeskustes juba aastast 2008 hinnalipikutel ka hinnad eurodes.
(Идем ва-банк, Вячеслав Иванов, Эксперт Северо-Запад, 15.02)
 

РОССИЙСКАЯ ГАЗЕТА
Возвращают транзит

Viimased viis aastat on transiidimahud läbi Eesti ja Läti järjepidevalt kahanenud, mistõttu alustati jaanuaris nendes riikides sadama- ja laotariifide langetamist. Nimetatud riikide transpordisüsteemi subsideerib osaliselt EL. Vene sadamad ja transpordivõrgustik pole seni veel küllalt läbilaskevõimeline, mis annab baltlastele esialgu mõningase eelise. Vahetult enne Tallinna foorumit „1520“ saavutasid Eesti ja Vene raudtee uue kokkuleppe. Eesti ja Läti on eluliselt huvitatud transiidi taastumisest, sest seni moodustas see nende eelarvesissetulekutest 20-25%. Eesti Raudtee avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul valitses kuni 2009. aasta keskpaigani vaikus, siis aga hakati suhteid aktiivselt taastama. „Kui hinnata puhtmajanduslikult, siis on meie raudtee ja sadamad palju konkurentsivõimelisemad kui Läti omad“, märgib Glase. Samal arvamusel on Sillamäe avalike suhete juht Andrei Birov.
(Возвращают транзит, Алексей Чичкин, Российская газета, 9.02)
 

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
Железная привязанность

Kuidas teha nii, et Vene impeeriumilt ja NSV liidult pärandiks saadud vabariikide raudteevõrgustik teeniks kõikide huve? On mitmeid anekdoote, kuidas selline rööpalaius tekkis, kuid praeguseks on seda 1520 mm laiust raudteed ehitatud juba üle 150 000 km. See on kasutusel SRÜs, Baltimaades, Soomes ja Mongoolias. Globaliseerumise tingimustes on väga oluline nelja makroregiooni – Kesk-Aasia, Baltikum, Ida-Euroopa ja Kaukaasia – ja Venemaa raudteekompaniide töö sünkroniseerimine. Sellel eesmärgil toimuvad igal aastal Sotšis ühised ärifoorumid, vahepealsel perioodil aga regionaalsed foorumid. Esimene Balti foorum toimus 2008. aastal Riias. Nüüdsele Tallinna kohtumisele sõitsid ligi 200 kompanii tippmänedžerid. Üllatuseks kõigile ilmus kohtumisele ka president Ilves, kes koos minister Partsi ning Vene raudtee juhi Jakununuga eraldusid suletud kabinetti. Millest nad seal rääkisid, jääb saladuseks.
Jakunin pole Eesti jaoks juhuslik isik. Nooruses elas ja õppis ta Pärnus ning peab seda linna oma „väikeseks kodumaaks“. Jakunin pöördus foorumil viibijate poole korduvalt väljendiga „seltsimehed“, rõhutades samas, et ta sugugi ei taha taastada nõukogudeaegset terminoloogiat. Lihtsalt nõnda nimetati tsaari-Venemaa neid inimesi, kes panustasid oma kapitali teatud äriefekti saavutamiseks.
Konkurents ja koostöö olid nendeks märksõnadeks, mis Tallinnas kõlasid nii Venemaa kui ka Eesti esindajate suust. Jakunin kutsus üles 1520 regioonide raudteelasi, sest auto- ja meretransport avaldab halastamatut konkurentsi. Samas rõhutas ta, et suurem osa raudteeettevõtteid on meil riiklikud, mistõttu ka Vene raudtee 2aktsionäride koosolke“ – see on valitsuse koosolek. Kui tehakse läbimõtlematuid poliitilisi käike, siis see kahjustab ka majandust.
Foorumil kostus sageli Siim Kallase nimi, sest äsja kinnistati ta EK transpordivoliniku kohale.
(Железная привязанность, Александр Шегедин, Комсомольская правда, 17.02)

BULGAARIA AJAKIRJANDUS

BULGAARIA RAHVUSRAADIO
EL-i väikeste suured õppetunnid – Eesti, lähivaates

3-tunnine raadiosaade otse-eetris Eestist mitmete intervjueeritavatega. Allpool toodud neist tuntumad.
Eesti on näiteks, kuidas üks postkommunistlik riik suudab kasutada ära teaduse ja tehnoloogia arengu – Eesti on Skype’i kodumaa ning tehnoloogia teeb siin inimese elu lihtsamaks ning ka päästab elusid. Sellest kuidas väikeses Eestis algasid muutused, mida võib nimetada majandusimeks, räägib Bulgaaria aukonsul Eestis Heiki Kranich. Mart Laari peaministriks oldud aja jooksul võeti vastu ebapopulaarseid, ent vajalikke otsused, mis viisid riigi kiire majanduskasvuni. Tema juhitava valitsuse ajal juurutati ka e-valitsus. Kranich tõdeb, et kuna Eesti on väike riik, on lihtsam viia läbi reforme. Ka valitsusliikmed olid toona kõik üsna noored, ka kogenematud, kuid ilmselt oli neil üksjagu õnne, et otsused osutusid edukateks.
Järgmiseks külaliseks on Anna Levandi – sissejuhatuseks räägitakse tema saavutustest iluuisutamises ja abielust Allar Levandiga. Mainitakse, et 2 aastat tagasi nimetati Anna Aasta Naiseks. On viibinud mitmeid kordi Bulgaarias. Arutatakse spordi rahastamist ning seda, milline on selles vallas olukord praegustes majanduskriisi tingimustes. Märgitakse ära jaanuari teises pooles Tallinnas algavad iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused. Küsitakse ka millised suhted on eestlaste ja venelaste vahel. Anna Levandi küsib vastu, kas see küsimus ka kunagi oma aktuaalsuse kaotab. Ta arvab et probleem algab haridussüsteemist – juba lasteaias ja koolis eraldatakse eesti ning vene lapsed. Positiivse näitena toob ta oma parima õpilase Elena Glebova, kes on pärit vene perekonnast, kuid ütleb alati, et on eestlane. Anna Levandi toob iseloomulikuna esile eestlaste uhkuse oma väikese riigi üle.
Saate järgmine külaline on Mikko Fritze, kes räägib sellest, kuidas Tallinn valmistub 2011. aasta ettevõtmisteks kultuuripealinnana. Põhiliselt keskendutakse sellele, et Tallinn on küll merelinn, ent ei ole rahva jaoks merele avatud. Linna merele avamine ongi põhilisi asju, mida soovitakse kultuuripealinna ajaks saavutada ja mis kajastuks ka programmis.
Eesti laulupeotraditsioonist räägib Aneta Toteva, kes lõi bulgaarlasest vabatahtlikuna kaasa eelmise aastal Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeo organiseerimisel. Kui ta mainib, et korraga on laval laulmas 25 tuhande pealine koor, on ajakirjanikud üsna üllatunud. Veel räägib ta eesti ja bulgaaria folkloori eripäradest ning sellest, et eesti rahvatants on võrreldes bulgaaria omaga üsna aeglase tempoga.
Indrek Vimberg seletab, kuidas töötab ID-kaart ning mida sellega saab teha. Samuti räägitakse, kuidas käib ID-kaardiga hääletamine ning tuludeklaratsiooni esitamine. Ajakirjanikke huvitab, kas see on piisavalt turvaline ning kuivõrd 2007. aasta küberrünnakud seda puudutasid.
Ajakirjanik toob oma poolt välja, et Eestis on tehtud kõik inimeste jaoks võimalikult lihtsaks – 100% koolidest on ühendatud internetiga, 98% pangateenustest tehakse läbi internetipanga, ühistranspordipileteid saab osta läbi interneti – ning ajakirjaniku üllatuseks see kõik ka töötab!
Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelamiga räägitakse Eesti taasiseseisvumisest, põhiseaduse vastuvõtmisest ja milline koht on dissidentidel hetkel Eesti ühiskonnas. – mõnedki on olnud varemalt parlamendi liikmed, ent tänasel päeval nad enam aktiivselt poliitikas ei osale.
(ELi väikeste suured õppetunnid – Eesti, lähivaates, Daniela Jakova ja Zora Neykova, Bulgaaria rahvusraadio, 2.1)

HISPAANIA AJAKIRJANDUS

EVWIND
Wind power in Estonia: 142 MW in 2009

Läänemere külmad tuuled ei ole siiani toonud Eestile muud kui ohtlikke torme ja vallutajaid. Olukord on muutunud ja Eestist on saanud tuuleenergiasse investeerida soovijate tähelepanu keskpunkt. Hetkel saab Eesti ca 3% energiast taastuvatest allikatest, vastav osakaal peab aastaks 2020 tõusma 25%ni. Taastuvatest allikatest energia tootmine on subsideeritud kuni 2015. aasta lõpuni. Tuuleenergiast elektri tootmise vastu on aktiivset huvi näidanud nii kohalikud kui välismaised investorid. Suurimad tuulepargid on kavandatud Hiiumaa rannikule ja Peipsi järve.
(Wind power in Estonia: 142 MW in 2009, EvWind, 15.2)