Taotlejale

Viimati uuendatud: 08.05.2013

Üldist

Arengu- ja humanitaarabi toetust rahastatakse Välisministeeriumi eelarves olevatest arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Toetust saab taotleda kas avatud- või piiratud taotlusvoorus (vt allpool avatud taotlusvooru eriliike: Euroopa Komisjoni arengukoostööprojektide kaasrahastamine ja stipendiumite andmine prioriteetsete partnerriikide kodanikele).

Arengu- ja humanitaarabi toetuse üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Toetuse liigid:

Avatud taotlusvoor

eriliigid:

avatud taotlusvoor Euroopa Komisjoni arengukoostööprojektide rahastamiseks;
avatud taotlusvoor stipendiumite andmiseks prioriteetsete partnerriikide kodanikele;

Piiratud taotlusvoor

arengu- ja humanitaarabi andmiseks (arengukoostöö puhul erandjuhtudel spetsiifilise valdkonna puhul ning humanitaarabi puhul tavajuhtudel);

Mikrofinantseering

Eesti arengukoostöö prioriteetsetele partnerriikidele läbi nendes riikides asuvate välisesinduste.

Milliseid projekte toetatakse?

Arengukoostöö puhul antakse toetust Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas 2011-2015 nimetatud prioriteetsetele partnerriikidele ja projektipartneritele ning arengukavas toodud valdkondades. Nendeks on inimarengu, rahu, inimõiguste tagamise, demokraatia, õigusriigi ja jätkusuutliku majandusarengu toetamine ning teavitamine ja maailmahariduse edendamine.

Kes saavad toetust taotleda?

Avatud taotlusvoorus saavad taotluse esitada:

valitsusasutused või selle hallatavad asutused;
kohaliku omavalitsuse asutused või selle hallatavad asutused;
Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad mittetulundusühingud või sihtasutused, sh maakondlikud või üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud;
Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad muud juriidilised isikud.

Piiratud taotlusvoorus saavad toetust taotleda samad taotlejad kui avatud taotlusvoorus. Antud toetuse puhul esitab Välisministeerium taotluskutse koos lähteülesandega vähemalt kahele eespool nimetatud asutusele või isikule, kes on välja valitud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel (näiteks ekspertiis valdkonnas ja logistiline võimekus jms).

Mikrofinantseeringut saavad taotleda prioriteetsete partnerriikide valitsus- ja kohalike omavalitsuste asutused, nende hallatavad asutused kui ka nendes riikides registreeritud ja püsivalt tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Eesti valitsus- ja kohalike omavalitsuste asutused ning teised juriidilised isikud saavad osaleda projektis vaid partnerina.

Taotlemise tingimused

Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest taotletav toetus võib moodustada:

kuni 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
kuni 25% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest, kui toetust antakse Euroopa komisjoni arengukoostööprojektide rahastamiseks;
kuni 100% kui toetust antakse piiratud taotlusvoorus taotlemisel (nt humanitaarabi projektid)

Kaas- ja/või omafinantseering

Nõutav on taotlejapoolne omafinantseering vähemalt 5 % ulatuses projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Poole nõutavast omafinantseeringust võib moodustada mitterahaline sissemakse (projektis vabatahtliku töö, tasuta teenuse osutamine või ruumi, seadme, materjali või vahendi tasuta kasutamine).

Toetuse minimaalne suurus taotlusvoorus taotlemisel on projekti kohta 10 000 eurot, välja arvatud projektid, mille eesmärgiks on teavitada avalikkust. Avalikkuse teavitamisele suunatud projekti toetuse minimaalne määr on 1000 eurot. Toetuse maksimaalset piirmäära pole kehtestatud (see oleneb projekti sisust ja taotlusvooru rahalistest vahenditest, sest projekti eelarve ei tohi ületada taotlusvooru eelarvet).

Projekti kestvus ei tohi ajaliselt ületada 24 kuud (stipendiumiprogramm 12 kuud).

Taotlusvormid ja juhendid

Toetuse taotlemise juhend

Taotlusvormid:

Arengukoostööprojekt:
Arengukoostööprojekti taotlusvorm
Arengukoostööprojekti taotlusvormi 2. osa (eelarve)
Taotlusvormi lisade näidised:
Projektitegevuste ajakava
Loogiline raammaatriks
Teavituskava
CV näidis
Kinnitus altkäemaksuga mitteseotuse kohta
Stipendiumiprogramm:
Stipendiumiprogrammi taotlusvorm
Stipendiumiprogrammi taotlusvormi 2. osa (eelarve)
Euroopa Komisjoni arengukoostööprojekti kaasrahastamine:
Euroopa Komisjoni arengukoostööprojekti kaasrahastamise taotlusvorm
Euroopa Komisjoni arengukoostööprojekti kaasrahastamise taotlusvormi 2.osa (eelarve)
Mikrofinantseering:
Mikrofinantseeringu taotlusvorm
Mikrofinantseeringu taotlusvormi 2. osa (eelarve)
Mikrofinantseering inglise keeles:
Microfinancing application
Microfinancing budget
Humanitaarabiprojekt:
Humanitaarabiprojekti taotlusvorm
Humanitaarabiprojekti taotlusvormi 2. osa (eelarve)

Taotluse hindamine

Kuidas toimub taotlusvoorus esitatud taotluste hindamine?

Taotluskutses toodud tähtajast alates on taotluste hindamiseks ettenähtud 60 tööpäeva. Kogu protsessi võib tinglikult jaotada kolme etappi:

Vormiline hindamine - kus kõigepealt kontrollitakse taotleja ja taotluse vastavust nõuetele. Taotluste nõuetele mittevastavusest informeerib taotlejaid arengukoostöö büroo. Näiteks kui taotlejal ei ole õigust toetust taotleda või ei vasta taotlus taotluskutses toodud tingimustele, informeeritakse taotlejat sellest 10 tööpäeva jooksul peale taotluste esitamist. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, kuid sisuliseks hindamiseks vajab taotlus vormistuse korrastamist või täiendamist, saab taotleja vastavasisulise teate ning tal on 5 tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks või lisadokumentide esitamiseks (vt taotlusvooru juhendit).
Sisulisele hindamisele arengukoostöö komisjoni koosolekul, suunatakse edasi vormilise hindamise läbinud taotlused. Komisjonil on õigus küsida spetsiifilisemate projektitaotluste kohta ekspertarvamust. Hindamise tulemusena moodustub taotluste pingerida.
Otsustamine - arengukoostöö komisjon esitab ettepanekud taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või mitterahuldamise kohta välisministrile, kes teeb lõpliku otsuse toetatavate projektide ja eraldatavate summade osas. Taotluse mitterahuldamisest teavitatakse taotlejaid 5 tööpäeva jooksul.

Välisministeerium sõlmib toetuse saajaga riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu.

Täpsemalt loe hindamisprotseduuri kohta arengukoostöö- ja humanitaartaotluse hindamise juhendist ja vaata hindamiskriteeriumeid.

Toetuse saajale

Siit leiate vajalikud aruandevormid projektide aruannete koostamiseks. 26.03.2012 jõustusid välisministri määrusega uued aruandevormid. Finantsaruanne tuleb lisada nii vahe- kui ka lõpparuandele. Varasemad arengukoostööprojektid, mis algasid enne nimetatud määruse jõustumist, kasutavad aruandluses eelnevalt kehtinud aruandevorme.

Uued aruandevormid (projektidele, mille algus on pärast 26.03.2012)

Arengukoostööprojekt:
Arengukoostööprojekti vahearuande vorm
Arengukoostööprojekti lõpparuande vorm
Arengukoostööprojekti finantsaruande vorm
Stipendiumiprogramm:
Stipendiumiprogrammi vahearuande vorm
Stipendiumiprogrammi lõpparuande vorm
Stipendiumiprogrammi finantsaruande vorm
Euroopa Komisjoni arengukoostööprojekti kaasrahastamine:
Euroopa Komisjoni arengukoostööprojekti kaasrahastamise aruandevorm
Euroopa Komisjoni arengukoostööprojekti kaasrahastamise finantsaruande vorm
Mikrofinantseering:
Mikrofinantseeringu aruandevorm
Mikrofinantseeringu finantsaruande vorm
Mikrofinantseering inglise keeles:
Microfinancing report
Microfinancing financial report
Humanitaarabiprojekt:
Humanitaarabiprojekti vahearuande vorm
Humanitaarabiprojekti lõpparuande vorm
Humanitaarabiprojekti finantsaruande vorm

Aruandevormid varasematele projektidele (projektid algusega kuni 25.03.2012)

Arengukoostööprojekti aruandevormid:
Euroopa Komisjoni arengukoostööprojekti kaasrahastamise aruandevorm;
Stipendiumiprogrammi aruandevorm;
Mikrofinantseeringu aruandevorm

Teavitamine

Toetuse saaja on kohustatud viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest" ning lisama samasse Eesti arengukoostöö logo (pdf), (png), (jpg).

eestikeelsed disainmaterjalid (3.3 MB .zip fail)
ingliskeelsed disainmaterjalid (3.4 MB .zip fail)

Trükistel, infomaterjalidel, sh digitaalsetel ja veebilehtedel peab olema esitatud sobivas asukohas Eesti arengukoostöö logo ja ülalolev teadaanne. Ürituste korraldamisel peavad korraldajad selgelt esile tooma ürituse seose Eesti arengu- ja humanitaarabi toetusega.

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas tõlgendada projekti abikõlblikkuse perioodi?

Projekt ei tohi olla lõppenud enne abikõlblikkuse perioodi algust. Seda tingimust on siseriiklikus õiguskorras piiratud, sätestades, et kõik projekti tegevused ja kulud peavad olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Kulude tekkimiseks loetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord“ kuludokumendi koostamise kuupäeva. See tähendab, et kuludokument peab igal juhul jääma abikõlblikkuse perioodi. Lisaks peab kindlasti tegevus olema tehtud abikõlblikkuse perioodi jooksul. Vastavalt nimetatud määrusele on kuludokumendiks kohustuse tekkimise aluseks olev dokument, milleks praktikas on reeglina arve. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on ainult leping (st eraldi arveid lepingu alusel ei esitata), kus on ära toodud maksegraafik ja maksetähtpäevad ning tasumine toimub ainult lepingus sätestatu alusel, loetakse sellist lepingut kuludokumendiks. Viimati nimetatud juhul peab ka leping jääma täies ulatuses abikõlblikkuse perioodi. Juhul kui kohustuse tekkimise aluseks on arve, ei pea leping ilmtingimata olema sõlmitud projekti abikõlblikkuse perioodi sees (kuna arvete olemasolul ei käsitle me lepingut kuludokumendina). Antud juhul tuleb aga jälgida seda, et projekt on ajas ja ruumis piiritletud tegevuste kogum.

Lepingute puhul, mille osas on osaliselt tegevustega alustatud enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust, tuleb toetuse taotluses või taotluse rahuldamise otsuses kindlasti piiritleda ära tegevused, mida rahastatakse projektist ning mis jäävad projektist välja - tõmmates sellega selge ajalise ja ruumilise piiri abikõlblike ja mitteabikõlblike tegevuste vahele. Projekti kulusse võib kanda vaid nende tegevuste kulu, mille osas on selgelt tõendatav, et need jäävad abikõlblikkuse perioodi.

Kas kaasfinantseering peab olema proportsionaalselt tegevuste ja kulude vahel jagatud?

Kaasfinantseering ei pea olema projekti etappide vahel proportsionaalselt jaotatud, oluline on vähemalt 5 % kaasfinantseeringu tagamine projektile.

Kas mõne teise fondi või asutuse poolt eraldatud toetust võib näidata projekti kaasfinantseeringuna?

Võib, kui toetus on antud taotlejale sihtotstarbeliselt sama projekti läbiviimiseks või siis tegevustoetusena vabalt kasutamiseks. Oluline on silmas pidada, et projekti raames tehtavate kulutustega võib alustada peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist (välisministri käskkiri) . See tähendab, et kui olete mõnest teisest fondist või programmist saanud projekti elluviimiseks toetust ja soovite näidata seda kaasfinantseeringuna, võite kaasfinantseeringuna näidatava toetuse kasutamist alustada alles peale taotluse rahuldamise otsuse tegemist Välisministeeriumis. Samuti ei saa näidata kaasfinantseeringuna teiste projektide eelarvete kasutamist – kaasfinantseering projektile peab olema ka raamatupidamises eristud.

Kas käibemaks on abikõlblik kulu?

Käibemaks on abikõlbulik kulu juhul, kui teie organisatsioon ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi. Sel juhul on projekti eelarvest lubatud tasuda projekti raames ostetavate kaupade või teenuste hinnale müüja poolt lisatud käibemaks. Kui teie organisatsioon on käibemaksukohustuslane ja te saate hiljem käibemaksu tagasi, siis ei ole käibemaks abikõlbulik kulu.

Kas vabatahtlikele tehtud soodustuste pealt makstav erisoodustusmaks on abikõlbulik kulu?

Kõik maksud ja lõivud, mida Eesti seaduste kohaselt ei tagastata, on abikõlbulikud. Tasumisele kuuluv maksusumma arvestage kulude sisse.

Kas taotlev organisatsioon peab projekti jaoks eraldi arvelduskonto avama?

Taotluse esitamise ajaks eraldi uut arvelduskontot avama ei pea. Kui projekti kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus, on organisatsioonil soovitav leida võimalus toetussumma kandmiseks eraldi arveldusarvele. Nii on toetussumma kasutamisel hea silma peal hoida ning see lihtsustab hiljem ka aruannete koostamist. Selleks võib avada uue arveldusarve või võtta kasutusse olemasoleva – oluline, et arvet kasutataks vaid antud toetussumma hoidmiseks.