Eesti välismeedias 4.-10. veebruar 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
VALGEVENE AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

SIGNAL SCOPE
The Next Sneak Attack May Come From Cyberspace

NATO Euroopa vägede ülemjuhataja väitel võib järgmine sõda saada alguse küberruumist algatatud rünnakuga. Admiral James Stavridis osutas, et Eesti, Läti, Leedu ja Gruusia on kõik viimase nelja aasta jooksul langenud välismaalt pärinevate küberrünnakute ohvriks.
(The Next Sneak Attack May Come From Cyberspace, Robert K. Ackerman, Signal Scape, 2.2)

MEDIA NEWSWIRE
Nebraska LEAD XXVIII Travels to Lithuania, Latvia and Estonia

29 Nebraska LEAD XXVIII liiget jõudsid hiljuti tagasi rahvusvaheliselt õppe- ja reisiseminarilt Eestisse, Lätisse ja Leetu. Seminari käigus võtsid grupi liikmed osa infotundidest Ameerika saatkondades ning kohtusid USA äri-, põllumajandus- ja kaubandusgruppidega. LEAD-i liige Joan Ruskamp tunnistas, et kui ta esimest korda kuulis, et nende rühmitus seminari raames Balti riikidesse sõidab, oli ta pisut pettunud. Nimelt ei uskunud ta, et regioon peale külma ja lume midagi pakkuda võiks. „Ma ei oleks osanud arvata, et kaks nädalat Balti riikides toovad mulle mitmeid uusi sõpru ning austuse globaalses majanduses konkureerivate väiksemate riikide vastu.“
(Nebraska LEAD XXVIII Travels to Lithuania, Latvia and Estonia, Media Newswire, 3.2)

NEW EUROPE
MEPs want sanctions on Iran, but the EU wants to wait for UN

Euroopa Parlament toetab sanktsioonide kehtestamist Iraanile, ELi välisministrid seevastu arvavad, et sanktsioonide kehtestamise initsiatiiv peaks tulema ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Välisministrid eelistavad jätkata läbirääkimisi ja mitte lisada uusi sanktsioone juba varem heakskiidetuile, arvates, et edasised karistused ei töötaks niikuinii. Järgnevad välisministrite tsitaadid. Eesti välisminister Urmas Paet leidis, et ilma maailma suurte toetuseta ei ole otstarbekas sanktsioonidega edasi minna. „Iraani sanktsioonid töötaksid vaid siis, kui nende taga on kõik Julgeolekunõukogu alalised liikmed.“ Kahe kuu eest tegid ELi juhid Iraanile üleskutse lõpetada vastuoluline uraani rikastamise programm. See, nagu ka muud sarnased üleskutsed, on jäänud Iraani poolt siiani tähelepanuta.
(MEPs want sanctions on Iran, but the EU wants to wait for UN, New Europe, 31.1)

BUSINESS NEW EUROPE
Latvia hosts conference that extolls virtues of Lithuania and Estonia

3.-4. veebruarini toimus Riias seminar Balti riikide infrastruktuuri arendamise ja energiainvesteeringute teemal. Kuna Läti-poolsed peaesinejad jäid üritusele tulemata, said Eesti ja Leedu esindajad võimaluse tutvustada potentsiaalsetele välisinvestoritele oma tugevaid külgi. Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rääkis arengutest Estlink 2 suunal, mis edeneb tänu Euroopa Komisjoni toetusele. Leedu kasutas võimalust ja tutvustas plaane uue tuumajaama loomiseks.
(Latvia hosts conference that extolls virtues of Lithuania and Estonia, Mike Collier, Business New Europe, 5.2)

GLOBAL COMMENT
Cyber attacks & the ethical dimension of the Google China episode

Global Comment toob küberrünnakutest rääkides välja, et Gruusias ja Eestis halvasid küberrünnakud valitsuste tegevuse ning märgib, et Eesti vastu suunatud rünnakud järgnesid pronkssõduri eemaldamisele Tallinnas.
(Cyber attacks & the ethical dimension of the Google China episode, Merrit Baer, Global Comment, 2.2)

SCREEN INTERNATIONAL
Review: The Temptation of St. Tony

Filmitööstuse olulisemaid rahvusvahelisi ajakirju Screen International avaldas Sundance festivali kajastavas eriväljaandes Screen Daily Veiko Õunpuu mängufilmi „Püha Tõnu kiusamine” väga soosiva arvustuse. Howard Feinstein’i artikkel nimetab Õunpuu filmi julgeks ja kaasaegseks teoseks, mis ületab võimsalt „Sügisballiga” tekitatud ootused. Kiidetakse Õunpuu võimet mängida maagilise realismi ja sürrealismiga, filmi nimetatakse „oivaliseks ja mõjukaks must-valgeks teoseks.” Eraldi tuuakse välja Taavi Eelmaa õnnestunud roll filmi nimikangelase kehastamisel, Mart Tanieli lummav operaatoritöö ja Ülo Kriguli mitmekülgne originaalmuusika.
(Review: The Temptation of St. Tony, Howard Feinstein, Screen International, 4.2)

USA AJAKIRJANDUS

THE WASHINGTON TIMES
France snubs U.S., will sell ship to Russia

Prantsusmaa teatas, et müüb Venemaale vähemalt ühe Mistral-tüüpi sõjalaeva. See oleks esimene säärane tehing NATO riigi ja Venemaa vahel. Tehing saab teoks USA ja teiste NATO liikmete vastuseisust hoolimata, müügiotsus tehti ajal, mil USA kaitseminister Robert Gates viibis Pariisis. Diplomaatide ja julgeolekuanalüütikute hinnangul aitab prantslaste laev Venemaal alustada oma vananeva sõjatehnika uuendamist. Ei ole selge, kas USA-d, Gruusiat ja Balti riike ärritav otsus kavatsetigi teatavaks teha just Gates’i Pariisis viibimise ajal. Teema tõusis päevakorda kaitseministrite ühisel pressikonverentsil. NATO on 1991. aastast alates katsetanud Venemaaga erinevaid koostööprojekte, kuid 2008. aastal toimunud Vene-Gruusia sõda märkis suhete madalseisu. 2008. aasta konflikt tõigi esile Vene sõjatehnika mahajäämuse ja sundis venelasi otsima võimalusi selle uuendamiseks. Venemaa sõjalised juhid on öelnud, et Mistral-tüüpi lennukikandja omamine oleks Gruusia konfliktis andnud Venemaale olulise eelise.
Sõjatehnika müümine Venemaale on Eestis, Lätis ja Leedus kutsunud esile tõsist muret. Endine USA saadik NATO juures Robert Hunter ütles, et Obama administratsioon hoiatas Prantsusmaad tehingu eest, aga hoiatust ei võetud kuulda. Prantsuse kaitseministri Herve Morin’i sõnul on Venemaa avaldanud soovi veel kolme sarnase laeva ostuks, kuid vastav otsus on veel tegemata.
(France snubs U.S., will sell ship to Russia, Nicholas Kralev, The Washington Times, 9.2)

THE WASHINGTON POST
How the poor can get poorer, and be OK about that

Euroopa sügavaimas kriisis vaevlevad Balti riigid elavad rahaliselt kitsastes oludes. Majandusspetsialistide hinnangul on Eesti, Läti ja Leedu jaoks kõige hullem möödas, kuid kriisil on kõrge hind: Lätis on töötus Euroopa Liidu kõrgeim, Eesti on Hispaania järel kolmandal kohal, Leedu on neljas. Kuigi taastumine võib olla alanud, on paljude jaoks leevenduse saabumine kaugel. Läti majanduspoliitikat on kirjeldatud kui „19. sajandi brutaalsust”. Baltimaade elanikud kannatavad Euroopa riikide valitsustelt tuleneva poliitilise surve all. Viimased soovivad päästa oma pankasid. Järjest suurem on ootus, et Balti riikide valitsused pakuksid lahendusi, mis peataksid inimeste langemise järjest suuremasse vaesusesse. Vaatamata kriisile on Eestil tänu konservatiivsele poliitikale head väljavaated võtta aastast 2011 kasutusele euro.
(How the poor can get poorer, and be OK about that, Nerijus Adomaitis and Patrick Lannin, The Washington Post, 9.2)

DEFENSENEWS
NATO Chief: Nations Must Unite On Cyber Warfare

Arvestades viimaste aastate rünnakuid Eesti, Gruusia, Läti ja Leedu arvutivõrkudele, tuleb NATO liikmete kaitsmise mõistet laiendada, ütles 2. veebruaril NATO Euroopa Kõrgem Ülemjuhataja. Tõenäosus, et järgmine konflikt algab füüsilise rünnaku asemel küberrünnakuga, rõhutab definitsiooni muutmise vajadust. NATO riigid peavad tegema küberrünnakute tõrjumiseks koostööd. Vastavad suhted saavad olema komplekssed ja keerulised, sest igal riigil on oma korrakaitse, isikuvabaduste ja isikuandmete kaitse seadused, lisaks kasutatakse erinevaid andmesidevõrke ja tehnoloogiaid. NATO on juba astunud esimesi samme, tegemaks küberrünnakute tõrjumist rahvusvaheliseks ülesandeks: Eestisse loodi aastal 2008 Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus.
(NATO Chief: Nations Must Unite On Cyber Warfare, Antonie Boessenkool, Defensenews, 2.2)

Estonia Monitors Rise In Russian Naval Activity

Eesti sõjaväeluure raporteerib, et Venemaa merevägede aktiivsus Läänemerel on tõusnud. Raportis tuuakse välja patrullide ja laiaulatuslike mereõppuste kasv. Aktiivsuse tõus on toimunud ajal, mil Venemaa plaanib rajada Läänemerre gaasitoru. Raport märgib eelmise aasta Zapadi ja Laadoga mereõppuste strateegilist tähtsust. Mõlemaid õppuseid kirjeldatakse kui „kõige ambitsioonikamaid, ressursirikkamaid ja strateegilisemaid“ meremanöövreid pärast külma sõja lõppu. Ajavahemikus 2010-14 eraldatakse raha Venemaa Läänemere laevastiku moderniseerimiseks, mis on ülejäänud laevastikest märkimisväärselt väiksem. Raporti kohaselt on Venemaa suurenenud aktiivsust mõjutanud ka NATO ja USA „kasvav kohalolek“ Läänemerel.
(Estonia Monitors Rise In Russian Naval Activity, Gerard O'Dwyer, Defense News, 3.2)

REDORBIT.COM
Treaty Could Help Prevent Cyber Wars

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liidu peasekretär ja rahvusvahelise küberturbe kava arendaja Hamadoun Touré tegi ettepaneku sõlmida leping, mis aitaks vältida küberrünnakute kasvamist kübersõjaks. Riikidevaheliste küberkonfliktide risk suureneb iga aastaga. Seni on suurimad rünnakud olnud Hiina rünnak Google’i vastu ja rünnak Eesti vastu. Vastavalt lepingule peaksid riigid vältima teiste riikide vastu suunatud küberrünnaku algatamist ja küberkurjategijate varjamist.
(Treaty Could Help Prevent Cyber Wars, RedOrbit.com, 1.2)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE GUARDIAN
Cyber-warfare 'is growing threat'

Küberrünnakud sõjalise infrastruktuuri, valitsuste, kommunikatsioonisüsteemide ning finantsturgude vastu kujutavad rahvusvahelisele julgeolekule kiirelt kasvavat, kuid vähe mõistetud ohtu. Tulevastes riikidevahelistes konfliktides võivad küberrünnakud muutuda otsustavaks relvaks, hoiatas Londonis asuv Rahvusvaheline Strateegiauuringute Instituut. Üks seni tuntumaid küberrünnakuid leidis aset 2007. aastal Eestis, mil enam kui miljonit arvutit kasutati valitsuse, äri ja meediaga seotud veebisaitide segamiseks. Rünnakud, mida usutakse pärinevat Venemaalt, toimusid suure poliitilise pinge perioodil. Kokku tekitasid rünnakud hinnanguliselt kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat kahju.
(Cyber-warfare 'is growing threat', Simon Tisdall, The Guardian, 3.2)

THE INDEPENDENT
Worlds coldest capitals

Briti päevalehe The Independent andmeil hoiab Tallinn maailma külmimate pealinnade pingereas -30 kraadiga kaheksandat kohta. Talvine Tallinn on justkui võlumaa, mis pakub külalisele tõelise reisielamuse. Siin saab vanalinna rajatud liuväljal uisutada, et seejärel suunduda mõnda õdusasse kohvikusse kuuma jooki nautima.
(Worlds coldest capitals, The Independent,)

BBC
The web makes the personal political

Kaos Teherani tänavatel, probleemid Eesti pangaga, kodanike jälgimine Hiinas - kõiki loetletud probleeme seob omavahel internet. Kui Iraani puhul andis internet massidele võimu, siis aprillisündmused Eestis näitasid, et võimalik on ka vastupidine. Kriis Tallinnas sai alguse Nõukogude sõjamälestusmärgi teisaldamisest. See sündmus vallandas mitu ööpäeva kestnud rahutused. Kuid sellega asi ei piirdunud - järgnesid ulatuslikud küberrünnakud, mis halvasid riigi panganduse, meedia- ja valitsusasutuste töö. Rünnaku korraldajaks nimetas end Konstantin Goloskokov, Kremli noorteliikumise Naši aktivist. Goloskokov tehtut ei kahetse. Milleks võidelda mees-mehe vastu, kui oma kirjutuslaua tagant saab mugavalt tervet rahvast rünnata? Paljude eestlaste jaoks on tegu Vene riigi rünnakuga Eesti vastu. 20 aastat tagasi ei oleks keegi osanud arvata, et internetist võib kujuneda nii võimas sotsiaalne ja poliitiline relv.
(The web makes the personal political, Rajan Malhotra, BBC, 5.2)

GLOBAL COMMENT
Cyber attacks & the ethical dimension of the Google China episode

Global Comment toob küberrünnakutest rääkides välja, et Gruusias ja Eestis halvasid küberrünnakud valitsuste tegevuse ning märgib, et Eesti vastu suunatud rünnakud järgnesid pronkssõduri eemaldamisele Tallinnas.
(Cyber attacks & the ethical dimension of the Google China episode, Merrit Baer, Global Comment, 2.2)

BUSINESS SCOTSMAN
Scottish farmers help beef up Estonian herd

Meelis ja Piret Marmor tegelevad Eestis puhtatõuliste aberdeen–anguse tõugu lihaveiste kasvatamisega. Piret Marmori sõnul on aberdeen–anguse lihaveiste kasvatamine Eestis uudne – siin ollakse traditsiooniliselt harjunud pigem sealiha sööma. “Veiseliha osakaal tarbimises näitab tõusutrendi ja me loodame, et meie mahetootmise tingimustes kasvatatud veiseliha järele on nõudlust.” Tänaseks on Aberdeen Top Genetics OÜ-le kuuluv Marmorlandi kari kasvanud 74-pealiseks, lisaks noorloomad. Marmorlandi firma sai alguse 2006. aasta juunis, mil Šotimaalt osteti 37 paaritusealist puhtatõulist aberdeen–anguse tõugu lihaveise mullikat ja 2 noort tõupulli. Kari täienes 2007. aastal, mil osteti juurde veel 35 kõrge aretusväärtusega paaritusealist mullikat Šotimaal kõrgelt hinnatud aretuskarjast „Rosemount“. Ainsa Eesti ettevõttena on Aberdeen Top Genetics võetud ka Šoti Aberdeen–Anguse Tõuühingu liikmeks.
(Scottish farmers help beef up Estonian herd, Business Scotsman, 4.2)

LANCASHIRE TELEGRAPH
Clitheroe's Estonian winger 'has shades of Ronaldo'

Clitheroe jalgpallimeeskonna juht Carl Garner leidis Eestist pärit Konstantin Televinovi Sunday League Prestoni meeskonnast. Televinov kutsuti Clitheroe’sse katseajale ja Carl Garner sõlmis temaga kohe ka lepingu: „Televinov on fantastiline ääremängija, kes kasutab kaitsjatest möödamängimiseks suurepärast tehnikat ja trikke,“ selgitas Clitheroe juhatuse esimees Garner. „Teda võib võrrelda Ronaldoga.“ Kaks aastat tagasi mängis Televinov Tallinna Kalevis ja siirdus siis Inglismaale. 19-aastane mängumees on löönud tänavu endise klubi eest 16 väravat 21 mängust.
(Clitheroe's Estonian winger 'has shades of Ronaldo', Lancashire Telegraph, 5.2)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Müllkippe Ostsee

Sel kolmapäeval kogunevad Helsingis taaskord Läänemere-äärsete riikide esindajad. Seekord peab aga kõik teisiti olema. Sõnadele peavad nüüd teod järgnema, lubavad tippkohtumise korraldajad. Läänemeri on maailma saastatuim meri. Terved põlvkonnad on veekogu kasutanud prügiladestuspaigana, merepõhjas lamavad kahe ilmasõja mürgised jäätmed ning olukord läheb järjest hullemaks. Merre lastakse heitveed, laevaliiklus tiheneb, kasvab õnnetuste oht. See kõik on ammu teada ning probleemi lahendamiseks on hulgaliselt poliitilisi algatusi, kuid ometi ei toimu eriti midagi. Seekord tahetakse tegelda konkreetsete projektidega. Tippkohtumise üks korraldajatest Baltic Sea Action Group sai firmadelt, sihtasutustelt ja omavalitsustelt 135 lubadust Läänemere kaitsmiseks. Poliitikud on tippkohtumisel pigem passiivses rollis, nende ülesanne on kohtumisele olulisust anda. WWFi Läänemere-ekspert Jochen Lamp kahtleb, et tippkohtumine midagi uut toob. Vaatamata sellele annab ta aga kohtumisele positiivse hinnangu. Uus on vähemalt see, et arutelu käib nii kõrgel tasemel.
(Müllkippe Ostsee, Gunnar Herrmann, SZ, 10.2)

DIE WELT
Die Ostsee wird zur Kloake der Weltmeere

Üheksa Läänemere-äärset riiki otsivad teid, kuidas päästa saastatud sisemerd. Läänemere tippkohtumise osaliste nimekiri tekitab küsimuse, kui tõsiselt riigid kohtumist üldse võtavad. Oodatakse küll seitset riigi- ja valitsusjuhti. Poola, kes on eriti suur Läänemere saastaja, piirdub majandusminister Waldemar Pawlaki saatmisega. Ning Saksamaad esindab põllumajandusminister Ilse Aigner, mida võidakse mõista signaalina, et Saksamaa jaoks pole Läänemerega seotud probleemid just prioriteediks. Lootused on pandud Venemaa peaminister Vladimir Putinile. Soome välisminister Alexander Stubbi sõnul vajatakse Venemaad ning Venemaas tuleb tekitada tunne, et ta on osa protsessist. Ometi kahtlustavad eelkõige Venemaa suhtes tuntud skeptikud Baltimaad, et Putin tuleb kohtumisele Läänemere gaasitoru projektile lobitööd tegema. Kui gaasitoru ehitamisel või hilisemal kasutamisel peaks midagi juhtuma, oleks see suureks löögiks Läänemerele.
(Die Ostsee wird zur Kloake der Weltmeere, Elmar Jung, Die Welt, 10.2)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

WIENER ZEITUNG
"Die Euro-Risiken sind spekulativ übertrieben"

Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Austria keskpanga president Ewald Nowotny ütleb intervjuus ajalehele Wiener Zeitung, et Eesti liitumist eurotsooniga 2011. aastal kaalutakse väga täpselt. „Usun, et Eestil on võimalused kriteeriumide täitmiseks olemas,“ sõnas Nowotny.
("Die Euro-Risiken sind spekulativ übertrieben", Stefan Melichar, Hermann Sileitsch, Wiener Zeitung, 6.2)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LE MONDE
Mistral : la France veut une “offre formelle”

Laupäeval teatas Vene mereväe peastaabi ülema esimene asetäitja, viitseadmiral Oleg Burtsev, et Prantsuse president Nicolas Sarkozy on andnud loa sõjalaeva Mistral müügiks Venemaale. Prantsuse kaitseministeerium omakorda teatas esmaspäeval, et Vene merevägi soovib Prantsusmaalt kõne all olnud ühe laeva asemel osta tervelt neli kaasaegset laeva. Esmaspäeval Pariisi külastanud USA kaitseminister Robert Gates väljendas oma Prantsuse kolleegile Herve Morin’ile muret: „See on ohtlik signaal, mis säärase tehinguga kaasneb.“ Teade laevamüügi otsusest teeb eriti ärevaks Venemaa lähinaabrid – Balti riigid ja Gruusia. Mistrali müük oleks esimene relvatehing NATO riigi ja Venemaa vahel.
(Mistral : la France veut une “offre formelle”, N. G., Le Monde, 10.2)

FRANCE 2
La France va vendre le Mistral à la Russie

Prantsusmaa teatas oma otsusest müüa Venemaale helikopterikandja Mistral. Reaktsioone ei tulnud kaua oodata. Kaks endist NSVLi vabariiki, Eesti ja Leedu, nõudsid Prantsusmaalt kohe selgitusi. Eesti Välisministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha väljendas otsuse üle imestust. Ühe kõrge Prantsuse ametniku sõnul on Venemaa huvitatud koguni nelja aluse soetamisest. „See teade süvendab meie muret“, teatas omalt poolt Leedu kaitseminister Rasa Jukneviciene, kes sooviks ka teada, kas Prantsusmaa müüb laeva varustusega või ilma. Mistral on võimas laev, millele mahub 6 helikopterit, neli dessantalust, 13 Leclerc-tanki, sadakond sõidukit ja välihaigla.
(La France va vendre le Mistral à la Russie, France 2, 8.2)

LE COURRIER INTERNATIONAL
Estonie : plaisirs d’essence sur la frontière russe

Ajaleht Le Courrier International refereerib 26. jaanuaril Postimehes ilmunud artiklit "Narva piirisaba pikendavad odava bensiini ihalejad"
Narvas tuleb oodata piiriületust kaks päeva. Selle põhjuseks on Ivangorodis odava kütuse järel käivad spekulandid. Narvale kuuluva transiidifirma Transservis-N juhi Vladimir Mižui hinnangul on piirijärjekorras vaid 5-10% neid, kes sõidavad Venemaale turistidena või äriasjus. Ülejäänud suunduvad Ivangorodi, tangivad seal auto kütust täis ja sõidavad tagasi Narva. Selle äri peamine põhjus on kasvav töötus. Venemaal on bensiin pea kaks korda odavam kui Eestis ning halli passi omanikud saavad sinna ilma viisata. Kui varem oli paljude narvakate tuluallikaks Venemaalt toodud sigarettide müümine, siis nüüd on see keerulisem. Mullu juulist võib Venemaalt Eestisse tuua vaid kaks pakki sigarette korraga. Mižui jutustas, et Narva on siginenud palju Vene bensiiniga sõitvaid taksosid, mis võtavad sõidu eest vaid 20–25 krooni. "Palju noori narvalasi naasis koju Soomest, Rootsist – seal ei ole tööd, siin ka mitte. Nii läksid kõik taksojuhtideks."
(Estonie : plaisirs d’essence sur la frontière russe, Le Courrier International, 4/10.2)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Sisäisen devalvaation ankara tie

Eestist on saamas omamoodi imelaps Euroopas. Soome lõunanaaber on keset kõige süngemat majandussurutist surumas valitsussektori eelarve puudujäägi alla kolme protsendi SKPst. Eurotsooni riikidest jääb sel aastal mõni üksik, kui üldse, nii väikse eelarvedefitsiidi piiridesse. Eesti tahab eurotsooni rüppe mis tahes hinnaga. Seetõttu vähendab juba varasemalt vaene riik oma kulusid, alandab palku ning müüb oma vähest vara. See räägib rangest enesedistsipliinist ja ohvrimeelsusest. Eesti kroon on olnud euroga seotud praktiliselt kogu ühisvaluuta eksistentsi aja. Paljud riigid otsiksid majandussurutise ajal abi devalveerimisest, mis parandaks riigi konkurentsivõimet. Eesti jaoks oleks devalveerimine aga hävitav. Esiteks oleks kriips peal Eesti europüüdlustel. Teiseks kasvaksid eestlaste europõhised laenud hüppeliselt. Eesti pole ekspordimaa nagu näiteks Soome, nii ei saaks Eesti krooni devalveerimisest kasu nagu Soome omal ajal. Eesti on läinud sisemise devalveerimise teed. Kui tööstustoodang on 30% ulatuses kokku kuivanud ning riigi sissetulekud vähenenud samas suurusjärgus, loodetakse konkurentsivõimet ja kokkuhoidu saavutada armutult palku alandades. Palkade vähendamine sööb kodanike ostujõudu ja nõrgendab laenumaksevõimet. Teisest küljest sisemine devalveerimine ka toimib. Eesti on muutunud üha kütkestavamaks asupaigaks tootmisele. Jaanuaris teatas Elcoteq, et suurendab tootmismahtusid Eestis. Ka teine elektroonikatööstuse ettevõte Incap on teada andnud, et viib oma tehase Soomest Eestisse.
(Sisäisen devalvaation ankara tie, Anni Lassila, HS, 6.2)

Vesiputouksen pauhusta tulee taiteilijan huuto

Turu kunstimuuseum on viimastel aastatel esitlenud palju Läänemere piirkonna kunsti. Näitus Floromania keskendub eesti kunstile, mis on loodud enne nõukogude perioodi. Näitusel on väljas lille- ja taimeteemalised maalid ja esemed Tallinna ja Tartu kunstimuuseumist; väljapanekut täiendavad Turu muuseumi teosed. Näitust võib vaadelda kui lilleteemade mitmekülgset kavalkaadi ning nautida värvide küllust. Samuti võib mõtiskleda lillede sümboolse tähenduse üle eri perioodide kunstis. Näitusel on aga ka teine pool. See annab võimaluse näha ühekorraga märkimisväärset osa eesti kunstist.
(Vesiputouksen pauhusta tulee taiteilijan huuto, Timo Valjakka, HS, 9.2)

TURUN SANOMAT
Tiukat otteet tarpeen

Läänemere olukord ja tulevik teevad tõsiseks. Tegemist on maailma saastatuma ja ühe suurema sisemerega. Keskkonnaprobleemi lahendamine pole aga lihtne, sest merd saastavaid rannikuriike on ühtekokku üheksa. Juba 1980. aastal võeti vastu Helsingi konventsioon, mis kohustab alla kirjutanud riike vähendama reostust, kaitsma merekeskkonda ning säilitama liikide mitmekesisust. Lepingut uuendati 2000. aastal. Lepingus sätestatu elluviimiseks loodi Helcom, mis on aga oluliste eesmärkide saavutamises suures osas läbi kukkunud. Ka eelmisel aastal loodud Läänemere strateegia tundub jäävat hambutuks, kui ELi eelarves heldelt raha ei eraldata. Kolmapäeval Helsingis toimuv Läänemere tippkohtumine kohustab nii riike kui ettevõtlussektorit andma konkreetseid lubadusi piirkonna arendamiseks ja kaitsmiseks. Saastunud ja madala sisemere päästmiseks on vaja kõigi osapoolte abi. Iseasi, kas tippkohtumine annab lootust paremale homsele.
(Tiukat otteet tarpeen, Juhtkiri, TS, 8.2)

KALEVA
Viro pinnistelee kriisistä kohti euroa

Üheski Soome naaberriigis pole praegu kasutusel euro, kuid see võib järgmise aasta alguses muutuda. On tõenäoline, et 2011. aastal liitub Eesti eurotsooniga. Ägeda majanduskasvu aastatel takistas Eestil eurotsooniga liitumist kõrge inflatsioon, nüüd on riigi jaoks kõige kriitilisemaks kriteeriumiks eelarve defitsiit. Eelmisel sügisel vaieldi tuliselt Eesti krooni sunddevalveerimise üle. Poliitikud pidasid valitud liinist kinni, hoolimata sellest, et krooni väärtuse alandamine oleks keset majanduskriisi võinud kiiret abi tuua. Devalveerimise asemel on Eestis vastu võetud teisi karme otsuseid. Püksirihma on kokku tõmmatud kuni viimase võimaluseni ja veelgi enam: avalikus sektoris on palku vähendatud keskmiselt 10%, riik peatas maksed teise pensionisambasse, tõsteti töötajate töötuskindlustusmaksu ning käibemaksu. Meetmed on olnud karmid ning andnud tunda töötuse tohutus kasvus. Eesti loodab, et euro toob usaldusväärsust, stabiilsust ja investeeringuid. Võib vaid imestada, kuidas on eestlased nõustunud need meetmed alla neelama. Kahtlemata oleks esimese Balti riigina eurotsooni pääsemine Eestile uhkuse asi. Võib-olla taluvad eestlased raskusi tänu ajaloo õppetundidele. Nad on näinud, et pärast kriisi võivad tulla paremad ajad.
(Viro pinnistelee kriisistä kohti euroa, Juhtkiri, Kaleva, 8.2)

Halpakin kelpaa voroille

Majandussurutis on kasvatanud Eestis varavastaste kuritegude arvu. Kuritegevus tervikuna on vähenenud viis protsenti, kuid varguste arv pööras 2009. aastal kuue protsendiga tõusule. Lisaks professionaalsetele varastele on poodides liikvel palju tavalisi inimesi, kes üritavad mõne toiduaine näppamisega leevendada kehva majanduslikku olukorda. Kasvanud on ka suurema kaliibriga majanduskuritegude hulk. Tüüpiline on varade varjamine pankroti korral, kuid palju petmisi toimub näiteks ka interneti-kaubanduses.
(Halpakin kelpaa voroille, Jorma Rotko, Kaleva, 6.2)

Incap lopettaa Vuokatissa

Elektromehaaniliste toodete valmistaja Incap sulgeb selle aasta jooksul tehase Soomes Vuokattis ning viib tootmise üle Eestisse. Ettevõtte hinnangul tõstab tootmise koondamine Euroopas ühte tehasesse efektiivsust ning aitab juba järgmisel aastal kolm miljonit eurot kokku hoida. Ettevõtte tegevjuht Sami Mykkänen ütleb, et hoolimata kulude taseme tõusust on Eesti ikka veel üsna konkurentsivõimeline riik elektroonikaseadmete tootmises. Erinevused Soome ja Eesti palkades on tähelepanuväärsed. „Eesti töötaja palk moodustab soomlase palgast kolmandiku. Kuressaares on olemas samad oskused kui Vuokattiski.“ Incapi suurim tehas asub Indias, kuid ka Kuressaares on töötajaid peaaegu 200. Ettevõte on tegutsenud Eestis kümme aastat, uus tehas ehitati 2006. aastal. Incap on Kuressaare suuremaid tööandjaid. Jaanuaris nimetas sealne linnavalitsus ettevõtte viimase aasta parimaks tööandjaks. Põhjenduseks toodi, et Incap on olnud kindel tööandja juba aastaid, ka halbadel aegadel.
(Incap lopettaa Vuokatissa, Petri Hakkarainen, Kaleva, 5.2)

Vain teot auttavat Itämerta

Loodetavasti annab Helsingis toimuv Läänemere tippkohtumine hoogu maailma ühe saastatuma mere päästmisele. Ennekõike on küsimus poliitilises tahtes. Õnneks on neid, kes mere päästmisse veel usuvad. Tippkohtumise külaliste nimekiri on prestiižne: peaministrid Venemaalt, Eestist, Norrast ja Taanist, presidendid Lätist ja Leedust ning kuningas Carl Gustav XVI Rootsist. Eriti oluline on, et kohal on Venemaa peaminister Vladimir Putin, kuna tema on see, kes Venemaal asjad liikuma paneb ning kuna Venemaa on Läänemere suurim reostaja. Oluline oleks olnud ka see, et Poolastki oleks kohtumisele tulnud peaminister või president. Läänemere tippkohtumine pole päris tavaline poliitiline kogunemine. Iga osalev riik või muu osapool peab kaasa tooma mingi lubaduse. Kõige suuremat huvi tuntakse selle vastu, mida lubavad peaminister Putin ja Poola asepeaminister Waldemar Pawlak. Seni nähtu põhjal ei või Putinit pidada mingiks rohelise mõtlemise pioneeriks. Kohtumise õnnestumise põhivastutus lasub aga korraldajatel. Nemad peaksid suutma luua uue, tegudele kannustava Helsingi-vaimu, seekord Läänemere heaks.
(Vain teot auttavat Itämerta, Juhtkiri, Kaleva, 9.2)

KAUPPALEHTI
Suomalaiset pelastivat Viron huonekaluylpeyden

Eesti tuntuim mööblivalmistaja Thulema kannatab kõvasti majandussurutise tõttu ning peab läbima saneerimise. Soomlased tulid oma rahadega appi, Thulema uuteks omanikeks on kolm soome ärimeest. „Thulema on Eesti lihvimata teemant,“ usub AS Thulema tegevjuht Rami Rintanen. „Kaubamärk on hästi tuntud ning firma disainijuht Martin Pärn on saanud mitmeid auhindu,“ kiidab Rintanen. Veel 2008. aastal oli Thulema käive 6 miljonit eurot, kuid 2009. aastal oli käive vaid 3,6 miljonit eurot. Ettevõte läbis eelmisel aastal korraliku saneerimise ning kasumit võib loota 2011. aastal. Mööblitootja on Eesti mõistes suur tööandja, andes tööd 55 inimesele.
(Suomalaiset pelastivat Viron huonekaluylpeyden, Olli Herrala, Kauppalehti, 4.2)

Olli Rehnin kabinettiin enemmistö suomalaisia

Lähipäevil EKi majandusvolinikuna tööd alustav Olli Rehn loodab meeskonda luues soomlastele. Seitsmeliikmelise kabineti neli liiget on Soomest, ülejäänud kolm Eestist, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Eestlane Matti Maasikas on olnud Eesti suursaadik Soomes, mis lisab kabinetile veelgi Soome-vaimu.
(Olli Rehnin kabinettiin enemmistö suomalaisia, Kauppalehti, 8.2)

TALOUSSANOMAT
Viro julkistaa elatusmaksuista luistavat netissä

Elatusraha maksmisest kõrvale hoidvad lapsevanemad leiavad Eestis oma nime justiitsministeeriumi kodulehelt. Üks põhjendus nimede avalikustamisele on see, et Eesti kohtutäiturite süsteem pole küllalt tõhus. Eestis käib kõva arutelu nimede avalikustamise eetilisuse üle.
(Viro julkistaa elatusmaksuista luistavat netissä, Tuomas Linnake, Taloussanomat, 4.2)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

THE MOSCOW TIMES
RZD to Move Estonian Oil by Year-End, Yakunin Says

Eesti kaudu eksporditavate kaubakoguste maht on võimalikule maksimaalselt lähedal, ütleb Venemaa Raudteede juht Vladimir Jakunin. Jakunin loodab aga, et naftasaaduste eksport hakkab juba 2010. aasta lõpust, mil peaks valmima Ust-Luga sadam, käima Venemaa kaudu. Kahe riigi vahelised diplomaatilised nääklused mõjutavad oluliselt Venemaa kaubavedusid Baltikumi sadamatesse. Tüli tekkis Eesti ja Venemaa vahel 2007. aastal, mil Eesti valitsus otsustas kesklinnast teisaldada nõukogude sõjamonumendi.
Jakunini sõnul on lisaks Ust-Luga naftaterminali peatsele valmimisele käimas tihe koostöö Murmanski sadamaga, millel on Kirde-Venemaal suur potentsiaal. Samuti ollakse aktsionärid Novorossiiski sadamas ja tehakse tööd Kaug-Ida sadamate suunal. Kas Ust-Luga naftasaaduste terminal tähendab Eestile naftatransiidi lõppu? Jakunin: „Mul on raske üheselt vastata, sest ma ei ole naftakaupmees. Aga raudteelasena arvan, et jah, see toob Eestile kaasa märkimisväärse naftatransiidi vähenemise. Kuidas tegelikult läheb, seda peab küsima firmadelt, kes naftatransiiti Eesti kaudu ajavad.“ Aastaringselt jäävaba Muuga sadam on seni olnud Venemaale tähtis naftasaaduste transiidipunkt. „Kui väljapääsud sadamate kaudu põhinevad heanaaberlikel suhetel, siis on see hea kõigile. Kui suhted halvenevad, siis riigid, mis sõltuvad oma kaupade transiidist teise riigi kaudu, tunnevad ebamugavust, mistõttu nad võivad otsustada luua endale uued võimalused,“ ütleb Vladimir Jakunin.
(RZD to Move Estonian Oil by Year-End, Yakunin Says, The Moscow Times, 4.2)

КОМСОМОЛЬСКАЯ ПРАВДА
Эстонцы погубили и съели русскую Надежду

Rotterdami filmifestivalil esilinastus absurdiline fantasmagooria „Püha Tõnu kiusamine“. Baltimaade filmid – see on harvaesinev nähtus, seetõttu tähelepanu on nende suhtes garanteeritud. Veiko Õunpuu teos on keeruline, julge, radikaalne, väga andekas ja täiesti vaba film, mis täis sädelevat musta huumorit ning unustamatuid sümboleid. On tunda, et peale absurdikirjanike on filmi autorit ilmselgelt mõjutanud Tarkovski filmikeel. Kõik kultuurilised mõjutajad on ses filmis kokku keedetuks ainulaadseks, mitte millegagi ega kellegagi sarnanevaks stiiliks, mis on ekraanile kantud põhjamaise filmi kohta üllatava väljendusrikkusega.
(Эстонцы погубили и съели русскую Надежду, Стас Тыркин, Комсомольская правда, 5.02)

ГАЗЕТА.РУ
«Я абсолютно карваевская актриса»

„Sundance“ filmifestivalil rääkis näitlejanna Ravšana Kurkova oma rollist „Püha Tõnu kiusamises“. Film esilinastus Tallinnas. Räägitakse, et siis olla kinolagi sisse langenud… Nimetatagu Veiko Õunpuu loomingut sõltumatuks või avangardistlikuks, igal juhul on tegu väga ootamatu filmiga. Nõnda assotsiatiivselt, mängides metafooridega ning pöördudes filmiklassika poole tänapäeval enam filme ei tehta. „Püha Tõnu kiusamisel“ on elav ja hirmutav energia.
Seni hoopis teiselaadsetes rollides esinenud Kurkova pihib, et osalemine Õunpuu filmis avas tema silmad enda puuduste ja edasiste perspektiivide suhtes. Töötada koos Veikoga on enneolematu, pretsedenditu kogemus. Ta teab, mida tahab, kuid sealjuures ei survesta näitlejaid liialt, vaid suunab neid. Harva kohtab režissööri, kes korraldab võtted näitlejaile võimalikult mugavaks.
(«Я абсолютно карваевская актриса», Ксения Рождественская, Газета.ру, 3.02)

МУЗЕИ РОССИИ
Выставка Юло Соостера в Литературном музее

Vene Riiklikus Kirjandusmuuseumis Moskvas on alates 10. veebruarist avatud Ülo Soosteri maalide, graafika ja raamatuillustratsioonide näitus, esitletakse Lidia Soosteri raamatut „Я с улицы Красина“. Personaalnäitus kuulub traditsioonilisse nonkonformistide loomingule pühendatud näituseseeriasse. 40 aastat pärast nõukogude undergroundi kultusisiku surma esitletakse moskvalastele selle väljapaistva meistri loomingu mastaapset retrospektiivi. Sooster oli 1962. aasta skandaali keskmes, mil NLKP Keskkomitee peasekretär Hrustšov avangardiste Maneežis toimunud näitusel läbi sõimas. Sooster oli see, kes julges peasekretärile vastu vaielda. Soojalt mälestavad koloriitset eestlast Vene nonkonformismi klassikud, kes moodustasid omal ajal kunstniku lähima kaaskonna. Sooster jäi Moskva kunstihuviliste jaoks pikka aega saladuslikuks kujuks, tema loomingu laiem esitlus Moskvas toimus alles 1979. aastal. Nüüdse näituse raames näidatakse ka Ülo Soosteri osalusega dokumentaalfilme, millest 1968. aastal valminu keelati omal ajal tsensuuri poolt ning pandi kaheks aastakümneks riiulile.
(Выставка Юло Соостера в Литературном музее, Музеи России, 9.02)

ТВ ЦЕНТР
Ценители прекрасного в ожидании ошеломляющей новости

Kaunite kunstide hindajad on põrutava uudise ootuses. Tallinna kogunenud eksperdid peavad tuvastama Leonardo da Vinci oletatava autoportree. Enne seda oli maal ühe Itaalia advokaadi kodus kandiku aseaineks. Kerjusest vürstiks, nagu öeldakse. Nüüd peavad 20 Eesti ja Itaalia eksperti kindlaks tegema, kas oletus peab paika. Enamik neist on selles veendunud. (Videoreportaaž.)
(Ценители прекрасного в ожидании ошеломляющей новости, ТВ Центр, 6.02)

РИА НОВОСТИ
Вылечиться от "воспаления этничности"

Nõukogudejärgsete riikide identiteedi ja riikluse formeerumine nõudis kahel viimasel aastakümnel uut ajalookirjutust, samuti ajaloouurimise ja selle esitlemise uusi põhimõtteid. Initsiatiivi on paraku haaranud poliitikud, mille tõttu on lahvatanud nn „mälusõjad“. Ajaloolased murravad pead, kuidas seda sõda lõpetada. Seni pole osatud ajaloo probleemsemaid kohti osatud avalikkusele tõlgendada nõnda, et keegi ei tunneks end ebamugavalt. Tuleb mõistvalt ja austusega suhtuda rahvusliku mälu erisustesse. Muidugi on 1944. aasta punaarmee saavutused – võit. Kui eestlaste, lätlaste ja leedulaste jaoks tähendas see ühtlasi naasmist NSV liidu rüppe. Nende mälust pole võimalik kustutada seda, et 1940. aastal nende riiklus hävitati ning nõukogude võimu esimese 11 kuu jooksul toimusid arreteerimised ja küüditamised. Pärast „vabastamist“ 1944. aastal toimusid uued massiküüditamised, kollektiviseerimine. Seega, olles õigustatult uhked Punaarmee saavutuste üle, tuleb silmas pidada ka neid tagajärgi, mis kaasnesid Baltimaade rahvaste jaoks. Samas on ka Balti riikide rahvastel vaja mõista, miks on venelaste ja kogu maailma jaoks nii oluline mälestus võitlusest natsismi vastu. Dialoogi pole meil selleks vaja, et üksteist ümber veenda, vaid selleks, et mõista teineteist.
(Вылечиться от „воспаления этничности“, Геннадий Бордюгов, РИА Новости, 9.02)

ГУДОК
Грузы НАТО помогут эстонскому транзиту

NATO veod Afganistani suunal aitavad elavdada Eesti transiiti. 2009. aastal parandaski Eesti Raudtee tänu sellele oma konteinervedude näitajaid. On oodata, et lähiaegadel hakkab Eestit läbima ligi 200 konteinerit nädalas. Tallinna sadamas seisab praegu ligi 700 konteinerit ootel. Eeskätt on tegemist mittesõjaliste saadetistega. Eesti eksperdid ennustavad, et muu Eestit läbiv transiit kasvab alles käesoleva aasta teisel poolel.
(Грузы НАТО помогут эстонскому транзиту, Денис Виксне, Гудок, 4.02)

VALGEVENE AJAKIRJANDUS

ЕЖЕДНЕВНИК
Дипломат с "тесной" биографией

Igaühel meist on unikaalne saatus, kuid see, mida mahutab Eesti ajutise asjuri Valgevenes – Harry Lahteini 43 eluaastat, väärib eraldi esiletõstmist. Usutlus Valgevene päevalehele pajatab Harry Lahtein oma nooruspõlvest, vanematest, oma esimesest välisreisist – Gruusiasse. Saatuse irooniana algas diplomaatiline karjäär aastaid hiljem samuti Gruusiast. Kooli ajal oli soov näitlejaks saada, kuid valik langes õigusteadusele. 1985. aastal sai lõpetatud kool, abiellutud, ülikooli astutud ning…. seejärel võeti kohe väeteenistusse. Teenitud sai Peterburi lähedal õhutõrjevägedes, kelle ülesandeks oli muu hulgas ka Baltimaade n-ö katmine. Mathias Rusti ülelend Moskvasse sai kenasti fikseeritud, sõdurid tegid oma töö hästi, kuid ülemused vussisid kõik ära ning info ei jõudnud õigeaegselt Moskvasse. Nõukogulik bardakk… Diplomitöö teemaks sai terrorism õhutranspordis ja rahvusvaheline õigus. Selleks, et leida empiirilist materjali, tuli otsida kontakte nendega, kes asjaga kokku puutunud. Kaitsepolitseis soovitati praktikale tulla, muidu infot ei saa. 1992. aastal sai praktikandist Kapo ametnik. Mõned aastad hiljem tuli töötata Riigikantseleis, seejärel ööklubi „Holliwood“ juhatajana, tegeldud kontsertide korraldamise ja filmileviga. Aastast 1999 – Kaitseministeerium, hiljem magistriõpingud mereväekoolis San Francisco lähedal. 2004. aastal määrati sõjaliseks nõunikuks Gruusias. Kui seal otsustati avada Eesti saatkond, tuli ka see ära teha. Saatkonna loomise üle võib väga uhke olla. Pealegi, Gruusia saatkond on Eesti ainus välisesindus, mille territooriumil kasvavad palmid… Kolm päeva vahetult enne 2008. aasta augustisõda tuli Thbilisist lahkuda. Vahetuseks tulnud kolleeg lootis ujuda ja päevitada, kuid paraku ei tulnud sellest midagi välja. Ta oli, muuseas, ainus välissaadik Gruusias, kes ei peljanud pommirahe all Gorisse sõita. Augustis 2009 tuli määramine Valgevenesse. Suurepärane maa ja rahvas!
Huvialadeks on, muu hulgas, squash ja mägirattad. Mõned päevad enne Eesti saatkonna avamist Gruusias sai mägedes jalg murtud ning saatkond tuli karkudega avada. Adrenaliini kui palju!
Kõige suuremaks hobiks on aga tütar Lauren. Abikaasa oli, muide, mõne aasta eest siinsamas Valgevenes konsuliks.
(Дипломат с „тесной“ биографией, Александр Томкович, Ежедневник, 3.02)