Euroopa Liidu kliimapoliitika

Rahvusvahelises kliimapoliitikas inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks pooldab Eesti tugevat ja kõiki riike hõlmavat ülemaailmset kokkulepet. Globaalne keskkonnahoid tähendab kõigi maailma riikide pingutusi. Euroopa Liidu liikmesriigina teeb Eesti koostööd realistlike lahenduste leidmiseks, uute kohustuste kontekstis on Eesti konstruktiivne läbirääkija. Oleme veendumusel, et kliimaküsimustes peavad liikmesriigid toetama Euroopa Liidu rolli globaalse eestkõnelejana. Oluline on EL sisemine ühtsus ja liikmesriikide solidaarsus nende eesmärgistatud tehnilises koostöös keskkonna parandamiseks ja kaitseks.

2008. aasta alguses avaldas Euroopa Komisjon õigusaktide paketi, mille eesmärgiks oli seada raamistik Euroopa Liidu kliimapoliitikale aastani 2020. Ühtlasi sooviti näidata EL juhtrolli kliimamuutustega võitlemisel ning töötada välja konkreetsed meetmed kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et seeläbi soodustada Euroopa majanduse üleminekut keskkonnasõbralikumatele tehnoloogiatele. 2008. aasta lõpus jõudsid Euroopa Parlament ja Nõukogu kliima- ja energiapaketi osas kokkuleppele. Paketiga võttis Euroopa Liit endale kohustuse vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aasta tasemega. Lisaks on sätestatud ka tingimuslik võimalus heitkoguste vähendamiseks 30% võrra—kuid seda eeldusel, et teised arenenud riigid võtavad samaväärsed ja võrreldavad kohustused ning kohustusi võtavad ka arenguriigid.

Euroopa Liidu võetud eesmärk vähendada heitkoguseid 20% ja tingimuslik lubadus võtta 30%-line vähendamiseesmärk on loodetavasti eeskujuks globaalsetele partneritele. Kliimasüsteemi inimtekkeliste muutuste ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on vajalik kõigi maalima riikide, nii arenenud tööstusriikide kui ka arengumaade pingutused vähendamiskohustuste võtmise ja täitmise näol.