Eesti välismeedias 28. jaanuar - 3. veebruar 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
IISRAELI AJAKIRJANDUS
KANADA AJAKIRJANDUS
UUS-MEREMAA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
Europe's Debt Crises Threaten Euro Aspirants

Eesti peaminister Andrus Ansipi väitel ei devalveeri Eesti ega Läti valitsus oma euroga seotud valuutasid. Lühiajalised müüjad on viimase aasta jooksul juba Balti riikide pühendumust oma valuutadele testinud. Enne kui IMFi abipakett Läti võlakriisi lõpuks kontrolli alla sai, oli riigi valuuta, latt, löögi all. Sama kehtis ka Leedu liti ja Eesti krooni kohta.
Eesti, Läti ja Leedu, kes kõik järgmise nelja aasta jooksul eurotsooniga liituda soovivad, on hetkel võlakriisi all kannatava Kreekaga sarnases olukorras. Nagu Kreekagi puhul, on euro eelnev tugevus kahjustanud kriisis vaevlevate Balti riikide majandust, rakendades deflatsioonisurvet ja kahandades eksporti. Senimaani on Ansipi enesekindlus Eesti suhtes olnud põhjendatud. Eesti hoidis oma rahandust kriisi ajal kontrolli all – võla ja SKP suhe jäi vaid 13% tasemele ja 2010. a. defitsiidiks prognoositakse 2,8%. 13. jaanuaril kinnitas Saksamaa, et Eesti on teel ühisraha ülevõtmisele 2011. aastal. Sellele vaatamata on Eesti pidanud oma distsipliini eest hinda maksma. Riigi majandus langes eelduste kohaselt eelmisel aastal üle 10% ja töötuse tase on 13,3%. Euroga liitumise nimel on Balti riigid teinud eelarvekärpeid, mis süvendavad majanduslikke raskusi. Sellest lähtuvad poliitilised kulud võivad nõrgendada Balti riikide valitsuste otsusekindlust.
(Europe's Debt Crises Threaten Euro Aspirants, Michael Casey, WSJ, 28.1)
 

THE OIL DRUM: EUROPE
What difference would Nord Stream mean to European energy supply?

Plaanidest rajada poliitiliselt ja keskkonnaalaselt vastuolulist Nord Streami gaasijuhet on räägitud juba 1997. aastast. Pärast Soome ja Rootsi poolset gaasijuhtme heakskiitu on ehitus täies hoos ning esimene trass peaks avatama 2011. aastal. See kergendab energiavarustamise käes vaevleva Euroopa olukorda – kuid kõik osapooled pole siiski võitjad. Euroopa Liit peaks 2030. aastal hinnanguliselt importima 70-80% oma energiavarudest. Üle 60% maagaasi impordist peaks eeldatavalt tulema Venemaalt. 10% kogu EL-i gaasinõudlusest täidaks Nord Stream. Nord Stream leevendaks kahtlemata Euroopa energiavarude olukorda. See pakuks kindlat ja usaldusväärset gaasivoogu Lääne-Euroopasse, minnes mööda transiitriikidest nagu Ukraina ja Poola. Nord Streamil on ka Euroopa Liidu heakskiit. Vaatamata otsesele nõudlusele taolise gaasitoru järgi, on selle ehitust saatnud mitmed takistused, muutes Nord Streami üheks kõige vastuolulisemaks torujuhtmeks Euroopas. 1220 kilomeetri pikkune toru, mis läbib Venemaa, Soome, Rootsi ja Taani territoriaalvett, on saanud Leedu ja Eesti tugeva vastuseisu osaliseks. Üks peamisi argumente Nord Streami vastu on olnud selle mõju keskkonnale. Madala soola- ja veetasemega Läänemerel on habras ökosüsteem. Läänemeri on ka haavatavam keskkondlikele muutustele nagu näiteks toru ehitamisega kasvav mereliiklus. Seega on gaasijuhtme ehitamine keskkonnakaitsjate seas muret tekitanud. Nord Streami kontsern on väidetavalt kulutanud rohkem kui 100 miljonit eurot erinevatele keskkonnaanalüüsidele, millest üks viimaseid oli 2009. a. avaldatud Espoo raport. Maailma Looduse Fond nimetab raportit siiski ebaadekvaatseks, viidates sellistele küsimustele nagu andmete puudumine, keskkonnamõju alahindamine ja ebaõige riskianalüüs. Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Looduse Fond saatsid Euroopa Komisjonile ka ametlike kaebuse, milles väidavad, et Taani, Soome, Saksamaa ja Rootsi valitsused on rikkunud Euroopa Liidu keskkonnamõju hindamise direktiive. Samuti arvatakse, et Venemaa innukus Nord Streami ehitamisel on motiveeritud asjaolust, et see aitaks mööda minna problemaatilistest transiitriikidest nagu Ukraina ja Poola. Euroopa Liidu otsus Nord Streami toetada on vihale ajanud Poola valitsuse. Poola välisminister Radoslaw Sikorski on Nord Streami nimetanud „Molotovi-Ribbentropi torujuhtmeks,“ vihjates, et Venemaa kasutab maagaasi välispoliitilise vahendina Euroopa Liidu ja NATO nõrgestamisel. Nord Stream on aga väitnud, et Eesti ja Poola varustamise turvalisus on tagatud. Antud riigid on maagaasi impordil Venemaast väga tugevalt sõltuvad. Kuigi Nord Stream aitaks leevendada ELi energiavarude vajadust, muutuks Euroopa Liit seeläbi praegusest veel enam sõltuvaks ühest ainsast varustajast. Siiski tundub, et EL peab mõru pilli alla neelama, kuna Nord Streami ehitus kattub ühenduse keskkonnaalaste eesmärkidega. Nagu iga kokkuleppe puhul, on ka siin võitjad ja kaotajad ning kui on olemas ostja, kes on valmis head raha maksma, tuleb leida kompromisse. Paistab, et keskkond ja Balti riikide varustamine on ohus, kuid ülejäänud Euroopa näol oleks tegemist võitjaga.
(What difference would Nord Stream mean to European energy supply?, Selene Rebane, The Oil Drum: Europe, 28.1)

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
Switching Nations to Find New Figure Skating Partners

Iluuisutamise üleilmastumist võis eelmise nädala Euroopa meistrivõistlustel selgelt näha. Caitlin Mallory, 22-aastane Michigani ülikoolis neuroteadust õppiv sportlane, ei leidnud Ameerikast partnerit ja esindab seega Eestit koos Kristjan Rannaga. Mallory ja Rand, kes lõpetasid EM-il 13. kohaga, kvalifitseerusid eelmisel aastal ka olümpiamängudele. Kuid Eesti kodakondsusseaduse kohaselt pidanuks Mallory olümpiamängudel Eesti esindamiseks oma USA kodakondsusest lahti ütlema. Mallory ütles, et Rannaga ühinedes ei olnud ta Eesti kodakondsuse piirangutest teadlik. Samas ei osanud ta ka oodata, et nad nii kiiresti olümpia tasemel paariks võiksid saada. Mallory sõnul oli ta algselt valmis oma Ameerika kodakondsusest loobuma vaatamata sellele, et ta oli vaid neli korda Eestis käinud ega osanud veel eesti keelt puhtalt rääkida. Caitlin muutis oma meelt hetkel, mil dokumendid eelmisel aastal USA-sse jõudsid. „See oli väga, väga raske otsus,“ ütles ta. „Kuu aega enne lõpliku otsuse langetamist pidasin ma nõu oma vanemate ja mõnede juristidega ning me jõudsime otsusele, et tegemist oleks liiga suure ohverdusega ühe võistluse nimel.“ Lohutusauhinnaks oli Eestis kodupubliku ees esinemine. See polnud kaugeltki selline kodupublik, mida Mallory oleks Californias üles kasvades ette kujutanud, kuid tänapäeva iluuisutamine on taolistest üllatustest tulvil.
(Switching Nations to Find New Figure Skating Partners, Christopher Clarey, NYT, 28.1)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
Estonia takes right route to euro entry

Paljud rahanduspoliitika kommentaatorid on olnud skeptilised, kas euroga seotud riikide „sisemine devalveerimine“ euro nimel võib töötada. Palga- ja avaliku sektori kärpeid on seni peetud liiga karmiks. Nüüd on aga olemas sisemise devalveerimise näide, mis paistab olevat edukas. 1,34 miljoni elanikuga Eesti ei ole ainuüksi tumedast majandusseisust välja tulnud, vaid Eesti majandus on hakanud taas kasvama. Veel enam, jooksevkonto ülejääk ja eelarvedefitsiit SKP suhtes on eurotsooni eeldatava 3% piires. Seega peaks Eesti olema järgmisel aastal valmis eurotsooniga liituma. Tallinna Väärtpaberibörsi indeks, mis 2009. a. tõusis rohkem kui 47%, on jaanuaris tõusnud veel 38%. Paraku on Eesti püüdlused mitmetele portfellihalduritele kahe silma vahele jäänud.
Eesti reageeris majandusmuutustele kiiresti. Kuna valuutat odavamaks muuta ei olnud võimalik, tuli kärpida tootmiskulusid ja varade hindu. Palgad, kaasa arvatud avaliku sektori palgad, langesid võrreldes eelmise tsükliga rohkem 20%. Kes varem teenis 500 eurot nädalas, peab nüüd 400 euroga hakkama saama. Samal ajal oodatakse laenumaksete jätkamist. Kes selle plaaniga ei nõustu, võib liituda töötute armeega. Viimased moodustavad tööjõust 15%. Karm, kuid avalikkus toetas säärast poliitikat kindlustamaks euro saavutamist. Üldine valitsusvõlg tõuseb sel aastal vaid 7,5%ni SKPst. Pangandussüsteem on tänaseks rahunenud. Swedbank ennustab sel aastal SKP kasvuks 1,5% ja 2011. a. 4,5%. „Eestit ei saa võrrelda teiste euroga raskustes olevate riikidega, kuna neil on madal võlakoormus ning vähem struktuurseid probleeme. Nad on väga homogeensed ning neil on poliitiline ühtsus,“ märkis Firebird Republics Fondi portfellihaldur Harvey Sawikin.
(Estonia takes right route to euro entry, John Dizard, FT, 31.1)

THE GUARDIAN
Best European Fiction 2010

Üks mu lemmiklugu on Elo Viidingu „Välismaa naised“ – kibemagus mälestus sellest eksootilisest vabadusest, mida eestlased tajusid neid Nõukogude ajal külastanud lääne naistes. Teksti edenedes paljastub nii eestlaste kui välismaalaste meeli mürgina nüristav ja frustreeriv vastikus, mis aastakümnete käigus kuhjunud ja nüüd avaldatud – liiga hilja, et sellest kellelgi kasu oleks. Kui mõnede ambitsioonikamate ja kõrge enesehinnanguga autorite tekstid siinses antoloogias ei kõneta, siis Viidingu jõuline tekst manab esile kadedusekihvatuse välismaa naiste vastu, kes sõidavad „lennujaama ettetellitud kollastes räpastes taksodes läbi linna, mis on täis plakateid kiilakatest seniilsetena paistvatest poliitikutest“.
(Best European Fiction 2010, Michael Faber, The Guardian, 30.1)
 

THE STAR
Sheffield United boss keen to hang on to stars

Sheffield Unitedi peatreener Kevin Blackwell esitles oma uusimat meeskonnaliiget, Eesti väravavahti Mihkel Aksalut. 26-aastane Aksalu, kes on kuuel korral esindanud ka Eesti koondist, saabub klubisse Tallinna FC Florast. Ta läbis edukalt testimise ja omab endise Derby lemmiku Mart Poomi säravat soovitust. „Inglismaale sellisesse klubisse tulek on minu jaoks suurepärane võimalus,“ ütles Aksalu.
(Sheffield United boss keen to hang on to stars, James Shield, The Star, 30.1)
 

THE MARKET ORACLE
Pentagon Confronts Russia In The Baltic Sea

Marketoracle.co.uk võttis kokku Läänemere regioonis USA ja Venemaaga seotud lähiminevikus aset leidnud kaitsealased sündmused ja tulevikuplaanid.
(Pentagon Confronts Russia In The Baltic Sea, Rick Rozoff, The Market Oracle, 31.1)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Mare Nostrum

Sel nädalal peaks Nord Streami gaasitoru saama viimase ehitusloa. Lõuna-Soome Keskkonnaamet sulgeb sellega ringi. Toru ajalugu sai alguse Soomes. Kümme aastat tagasi pidasid Fortum ja Gasprom läbirääkimisi Saksamaale viiva gaasijuhtme üle. Soome oleks peaaegu projektist välja jäänud. Erinevalt kolmest Balti riigist või Poolast hoolitses Soome selle eest, et Gasprom ei saaks talle survet avaldada. Poolas ja Baltimaades heidetakse Venemaale ette, et Vene-Saksa gaasitoruga saab idaeurooplasi survestada. Kui Gasprom tarned Ida-Euroopale katkestab, on lääne varustamine gaasiga ikkagi tagatud.
(Mare Nostrum, Jasper von Altenbockum, FAZ, 1.2)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

WIENER ZEITUNG
Wilder Streit über Euro-Erweiterungskurs

Euroopa Keskpank on Kreeka suure võlakoorma pärast ettevaatlik. Üha enam kostab hääli, mis hoiatavad eurotsooni liiga kiire laienemise eest. Kreeka võlahäda kahjukannatajaks võib saada Eesti, kes on ainus võimalik Maastrichti kriteeriumide täitja ning kandidaat liitumaks eurotsooniga. Eesti on selgelt oma seisukohta väljendanud: riik arvestab rahaliitu astumisega järgmisel aastal. Kas EKP liitumist ka toetab, on praegu aga kõike muud kui kindel. Nädalaid loovad liitumise toetajad ja kriitikud kulisside taga liite, mitte ainult rahapoliitiliste kavatsustega. EKP konvergentsiraport loob ainult baasi, mille põhjal otsustada. Otsus selle üle, kas üks riik eurotsooniga liituda võib või mitte, on poliitiline. Eesti liitumise võimalike toetajatena tuuakse artiklis ära Soome ning Austria.
(Wilder Streit über Euro-Erweiterungskurs, hes, Wiener Zeitung, 30.1)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

REGARD SUR L’EST
Estonie : Les marques en avant !

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on välja andnud raamatu „Leading Brands of Estonia“, mis tutvustab Eesti juhtivaid kaubamärke ja ettevõtteid. Raamatus esitatud kaubamärgid on loodud Eestis ja tuntud nii sise- kui välisturgudel. Raamat on mõeldud tutvustama Eestit kui riiki, mis on majanduslikult arenenud ja suunatud innovatsioonile. Raamatu eesmärgiks on tutvustada ettevõtteid, aidata leida koostööpartnereid ja kasvatada seeläbi ka Eesti eksporti.
(Estonie : Les marques en avant!, Céline Bayou, Regard sur l’Est, 27.1)
 

DERNIERS NOUVELLES D’ALSACE
Au pays du Kalevala

Tormise ansambel pakkus dominiiklaste kloostri võlvide all suurepärase muusikaelamuse. Pühapäeval, 24. jaanuaril esietendus Prantsusmaa linnas Guebwilleris muusikaetendus „Ilmatar, juurte laul“ (Ilmatar, le chant des origines), mille on Soome rahvuseepose „Kalevala“ põhjal lavale kohandanud Lionel Parlier ja Marti Ilmar Uibo. Uibo on ka lavastuse kunstiline ja muusikaline juht, muusika on etenduse tarvis kirjutanud Margo Kõlar. „Ilmatar, juurte laul“ jutustab maailma ja selle koostisosade – vesi, tuul, tuli, raud – sündimise lugu. Kontsert oli lummav, selle sõnum kirglik ja jõuline. Muusikud teenisid publikult võimsad ovatsioonid.
(Au pays du Kalevala, Derniers Nouvelles d’Alsace, 27.1)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Venäläistutka sulki Suursaaren turisteilta

Venemaa on oma lubaduse täitnud: Suursaarel üle saja meetrise Haukkamäe tipus kõrgub valge radar. Kindralleitnant Mati Ahola sõnul on tegemist õhuvaatlus- ja lennujuhtimisradariga ning tema hinnangul on radari ehitamine Soome seisukohast positiivne. „Aastatel 2004 ja 2005 rikkus Venemaa Soome õhuruumi 11 korral. Tänu uuele radarile paraneb nende lennujuhtimine Soome lahel.“ Radarit võib lisaks lennujuhtimisele kasutada ka naaberriikide lendude jälgimiseks. Oma asukoha ja kõrguse tõttu on Suursaari suurepärane koht, et jälgida kogu Soome lahel kulgevat liikumist. Ahola usub, et Venemaad huvitavad iseäranis Baltimaade õhuruumi valvavate NATO hävitajate lennud. Eesti on juba aastaid valmistunud hävitajate baasi üleviimiseks Leedust Ämarisse.
(Venäläistutka sulki Suursaaren turisteilta, Jussi Konttinen, HS, 29.1)

Viron hallitus hakee pääsyä euroon kovalla kulukuurilla

Eesti on täitmas eurotsooniga liitumise kriteeriume, kuigi riigi SKP on ikka veel miinusmärgiga ning töötusemäär Eurostati andmetel 15%. Eesti kindel eesmärk on euro järgmise aasta alguses kasutusele võtta. „Asja mõte on saavutada usaldusväärsus,“ ütles Eesti rahandusminister Jürgen Ligi. Umbes aastavahetusest alates on sellest ka esimesi märke nähtud. Reitinguagentuurid, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjoni esindajad ja pangad on üksteise järel kiitnud Eesti riigi karmi kokkuhoiupoliitikat. Hinnangud Eesti võimalustele eurotsooniga liituda on muutunud positiivsemaks. Säästuprogrammita oleks Eesti eelarvedefitsiit 12% nagu Kreekal. „Eestlased on karmi käega ja raskete loobumistega eelarve kontrolli all hoidnud. Majanduslikud meetmed on olnud põhjendatud,“ ütleb endine Soome Panga juht Esko Ollila. Loodetakse, et euro mõjutab väikese riigi imidžit välismaal. Eesti jaoks on oluline eristuda teistest Balti riikidest. „Kindlasti muudab euro Eesti palju ligitõmbavamaks. Eesti on kriisiga palju paremini hakkama saanud kui Läti,“ ütleb abiprofessor Vjatšeslav Dombrovsky Stockholmi kaubanduskõrgkoolist. Eesti valitsus tahab keset majanduskriisi näidata eurot valgusena tunneli lõpus. „See ei lahenda suuri probleeme,“ meenutab Indrek Neivelt, kes rõhutab ekspordi olulisust.
(Viron hallitus hakee pääsyä euroon kovalla kulukuurilla, Kaja Kunnas, HS, 1.2)

"Kaunein on Venäjän raha"

5aastane Nils Erik Nõmmsalu on oma ajast ees. Kui temalt küsida, mis raha Eestis kasutusel on, vastab poiss: euro. Pole ka ime. Euro tulekut on oodatud 2007. aastast. Euro üle hääletati juba 2003. aastal, samal ajal, kui toimus referendum Euroopa Liiduga liitumise küsimuses. Tallinnas Mustamäel asuv lasteaed on andnud oma panuse riigi eelarvetasakaalu ning eurotsooni pääsemise heaks. Paljud vallad kärpisid lasteaedade eelarvet. Tallinna lasteaedade eelarved vähenesid aasta keskel 8,5%. Suurendati laste arvu rühmas, vähendati õpetajate madalaid palku, lapsevanemad tõid joonistuspaberit ja meisterdustarbeid. Õpetajatel on oma arvamus eurost. Lapsed suhtuvad eurosse eelarvamusteta. Nils Erik on lisaks eurole näinud ka Eesti krooni. Kumb on ilusam? „Kõige ilusam on Vene raha, sest seal on kuningas peal,“ vastab poiss.
("Kaunein on Venäjän raha", Kaja Kunnas, HS, 1.2)

Riippumaton Fritze jatkaa Tallinnan kulttuurivuoden vetoa

Kultuurirahvas loodab, et Kultuuripealinna projekti plaanid viiakse ellu, kuigi alanud aasta eelarve võeti vastu planeeritust väiksemana. SA Kultuuripealinn 2011 juhina jätkab poliitiliselt sõltumatu Mikko Fritze. „Alustame 15 projekti rahastamisega, osa projektidest pannakse ootele. Midagi programmist ei kõrvaldata,“ ütles Fritze. Kultuuripealinna projekti majandusliku poole eest vastutav Jaanus Mutli ei nõustunud eelarvet kommenteerima.
(Riippumaton Fritze jatkaa Tallinnan kulttuurivuoden vetoa, Kaja Kunnas, HS, 28.1)

Appelsiineista tuli Viron oopperatapaus

Eestis tuli esmaettekandele Sergei Prokofjevi teos „Armastus kolme apelsini vastu“. Esietendust oli lisaks Estonia teatrisaalile võimalik jälgida ka teleekraani vahendusel. Prokofjevi ooper on juba iseenesest hullumeelne, kuid lavastaja Dmitri Bertman lisab sellele veelgi tuure. Bertman tekitas Eestis hiljuti sensatsiooni modernse lähenemisega Erkki-Sven Tüüri tõsisele ooperile „Wallenberg“.
(Appelsiineista tuli Viron oopperatapaus, Vesa Sirén, HS, 1.2)

Vähemmän rahaa, lisää esityksiä

Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe tundub imeliselt rahulik, kuigi teatri eelarve on kahe aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. Estonia eelarve jääb alla kümne miljoni euro, Soome Rahvusooperi eelarve on umbes 61 miljonit eurot. „Tavaliselt vähendatakse sellises olukorras lavastusi ning jäetakse ära esietendused,“ ütleb Mäe. „Mina tegin vastupidi: lisasin lavastusi. Ning see toimib. Saali täitumus on 80–85%. Estonia turunduspoliitika on uuenenud ning esimene televisioonis üle kantud esietendus kasvatas kindlasti publiku huvi.“ Estonia teatrit on lavastuste poolest vanaaegseks peetud, kuid Dmitri Bertmani lavastused on seda ettekujutust muutmas. Mäe sõnul mõjub Estoniale positiivselt Tallinna Kultuuripealinna projekti raames tehtav koostöö. „2011. aasta veebruaris toome üheskoos lavale Jüri Reinvere ooperi „Puhastus“ ning 2011. aasta augustis Wagneri „Parsifali“.“
(Vähemmän rahaa, lisää esityksiä, Vesa Sirén, HS, 1.2)

Julkinen häpeälista painostaa elatusavun maksuun Virossa

Kui lapsele on jäänud elatusraha maksmata, võib kohtutäiturist või vanglakaristusohust tõhusam olla avalik häbi. Nii tundub uskuvat Eesti justiitsministeerium, kes on äsja avanud veebilehe, kuhu kantakse lapsevanemate nimed, kes on pärast lahutust keeldunud alimentide maksmisest. „Nimede avalikustamine peaks motiveerima võlgnikke oma võlga tasuma. Inimese tausta saavad sellel veebilehel vaadata nii sõbrad kui tulevased tööandjad,“ ütleb justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik. Häbiposti sattumine ähvardab 4767 inimest, kellelt kohtutäiturid maksmata alimente kätte üritavad saada. Kui üksikemad kiitsid uut võimalust, siis Eesti Isade Liit esitas häbipostile vastulause, öeldes, et nimekiri võib kahjustada lapsi.
(Julkinen häpeälista painostaa elatusavun maksuun Virossa, Kaja Kunnas, HS, 30.1)

KALEVA
Viro on EU:n huippua – työttömyydessä

Eesti 10%ne majanduskasv muutus 2009. aastaks 15%seks languseks. Selle tagajärjel on töötus kõvasti kasvanud. Kohalik statistika pakub töötusemääraks 14,8%, kuid Eurostat hindas juba eelmise aasta juunis Eesti töötusemääraks 17%. See on üks kõrgematest näitajatest ELis. Igal nädalal lisandub Eestis 1500–3000 töötut. Töötuskindlustushüvitist makstakse Eestis aasta jooksul, kui inimene on töötanud 9 aastat. Töötuskindlustusmaks on Eestis kõvasti tõusnud, kuna kiiresti kasvav töötus oleks peatselt kõik reservid neelanud. Eestis on suhteliselt palju monoasulaid, mis on suuresti nõukogude aja pärand. Tüüpiline monoasula on näiteks Loksa, mille elanike ainsaks lootuseks on, et kohalik laevatehas suudab laevafirmasid veenda, et Loksalt saab paremat kaupa kui Hiinast. Töötusel on oma struktuur. Tööd leidub Tallinnast ja ka Tartust, kuid mida kaugemale neist keskustest ida või lõuna poole liikuda, seda suurem on töötus. Kõige raskemas seisus on ehitussektor. Riigil pole töötute aitamiseks kuigi palju võimalusi. Ka avalikus sektoris vähendatakse pidevalt tööjõudu. On küll loodud süsteem, et riik maksab ettevõttele alguses poole pikaajalise töötu palgast, kuid sellest on vähe abi. Olukorra päästab vaid uus jõuline majanduskasv. Ning ka sel juhul peab töötu ootama, enne kui kõik paika loksub. Seda pole aga Eestis veel loota. Majandusanalüütikud ootavad selleks aastaks nullkasvu, kuid Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank on tõre ning ennustab 1,2% majanduslangust. Eesti majanduse jaoks tähendab see, et praeguselt 2005. aasta tasemelt langetakse lausa 2004. aasta tasemele. Artikli autor on käinud Tallinna Töötukassas ning kirjeldab artikli illustreerimiseks lähemalt kahe töötu olukorda.
(Viro on EU:n huippua – työttömyydessä, Jorma Rotko, Kaleva, 31.1)

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Sofi Oksanen vuoden myydyin Virossa

Eesti raamatupoodide eelmise aasta statistika võib kokku võtta tõdemusega: eestlane loeb Oksaneni, askeldab koduõues ning armastab muinasjutte. Sofi Oksaneni romaani „Puhastus“ müüdi Eestis 16 982 eksemplari. Selle tulemusega tõusis teos ülekaalukalt müüduimaks raamatuks Eestis. Raamatute tiraaž on Eestis harva üle 10 000. Eesti suurimate raamatupoekettide, Apollo ja Rahva Raamatu müügihitinimekirjad näitavad, et rohkem ostetakse neid raamatuid, millest palju räägitakse.
(Sofi Oksanen vuoden myydyin Virossa, Ivo Laks, ESS, 28.1)

KAUPPALEHTI
Viron valtio osti Eesti Energian verkot

Eesti riik ostis Eesti Energialt 2,7 miljardi Eesti krooni eest põhivõrguettevõtte Elering. Võrguettevõtte eraldamine elektriettevõttest vastab ELi nõudele hoida energia tootmine ja müümine teineteisest lahus.
(Viron valtio osti Eesti Energian verkot, Kauppalehti, 1.2)

SUOMEN KUVALEHTI
Yhteistyö kumoaa pienuuden haitat

President Toomas Hendrik Ilves kirjutab Läänemere strateegiast ning ütleb, et kõige tähtsam on Läänemere-äärsete riikide ja kogu ELi arenguks koostöö. Eelmisel sügisel pandi ELis alus uuele projektile, Läänemere strateegiale. See on oluline terve ELi seisukohast. ELil on arvukalt piirkondlikke projekte, kuid Läänemere strateegia on mõeldud eelkõige ELi liikmesriikidele, mis soovivad üksteisega tugevamaid ja avatumaid kontakte. Strateegia esimene eesmärk on parandada Läänemere kvaliteeti. Nüüd, mil suurem osa rannikust kuulub ELi regiooni, on keskkonnakoostöö suures osas vabanenud poliitilistest pingetest. Teiseks sihiks on arendada ja tugevdada ELi eesmärke, nende hulgas eriti nelja vabadust. Me võime küll vabalt liikuda, kuid pärast piiriületust on argielu ikkagi keeruline, palju on bürokraatiat. Kaupade ja kapitali liikumisvabadusest hoolimata tabavad ka ettevõtjaid raskused. Mujale siirdumine on raske, konkurentsi piiratakse. Praegu, mil riike on tabanud majandusraskused, vähendab igasugune ettevõtlusvabaduse piiramine majanduskasvu ning lisab töötust omas riigis. Bürokraatlikest ja administratiivsetest ebameeldivustest võib pääseda, kui seame Läänemere strateegia üheks eesmärgiks takistuste kõrvaldamise. Kõige paljulubavam ja huvitavam on aga seesuguste uute sünergiate ja koostöövormide loomine, mille abil võime ületada meie suurusest tulenevad puudused. Kui me soovime, et meie ülikoolid, teadlased ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtted püsiks vee peal ning oleksid globaliseeruvas maailmas edukad, tuleb meil teha tulemuslikumat koostööd. Tuleb vältida kopeerimist ning edendada uute tipposkusteabe keskuste loomist.
(Yhteistyö kumoaa pienuuden haitat, Toomas Hendrik Ilves, Suomen Kuvalehti, 4/2010)

IISRAELI AJAKIRJANDUS

ISRAEL SCANDINAVIA BUSINESS
Estonia - Small Country Big Potential

Eesti on üks väiksemaid ja hõredamalt asustatud riike Euroopas. Ta on ka üks kontinendi kiiremini arenevaid majandusi, jõudes oma naabritest kiiremini ELi elustandarditele järele. Sageli on Eestit nimetatud kõige internetiga ühendatumaks riigiks Ida-Euroopas ning New York Times ristis Eesti „Läänemere Silicon Valley’ks“. Asudes Läänemere rannikul on Eesti väravaks nii Skandinaaviasse kui Venemaale. Eesti on ehk paremini kui ükski teine selle regiooni riik vabanenud Nõukogude pärandist, taasluues end majandusliku ja logistilise keskusena. Eesti edukas muutumine ei ole olnud juhus. Keskset rolli mängis Tiigrihüppe kampaania, mis viis kogu riigi internetti. Investeeringud avalikult ligipääsetavasse internetti on aidanud kaasa uuele elujõulisele ja kasvavale ajastule. Pealinn Tallinn on valitud kolmel järjestikusel aastal Intelligent Community Forumi poolt seitsme intelligentsema kogukonna hulka maailmas. Tallinn võib esmapilgul paista maalilise, unise keskaegse linnana, kuid välimus on petlik. Pärast taasiseseisvumist 1991. a. on Tallinn kogenud taassündi. Hoides alles minevikku, ehitab ta tulevikku. Tallinna keskaegsed juured ja mitmed sel perioodil ehitatud suurepärased ehitised on tänapäeval kesklinnas selgelt nähtavad. 1997. a. kanti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1710. a. vallutas Tallinna Peeter Suur, kelle mõju avaldub linna meretraditsioonides ja suurepärases arhitektuuris, mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi. Tallinna kultuurilist mitmekülgsust tähistatakse laialdaselt 2011.aastal, mil linn saab üheks kahest Euroopa kultuuripealinnast. Uut Tallinna peegeldab aga kõige paremini Ülemiste City, mille eesmärgiks on luua meeldiv keskkond tarkadele inimestele ja firmadele. Tallinn on kontrastide linn, sulandades kokku erinevate maailmade parimaid omadusi: ta on jalutamiseks kompaktne, samas ka kosmopoliitne, täis kaasaegset energiat ning õhkudes keskaegset sarmi. Oma soodsa asukoha tõttu on Eesti täiuslik paik korporatiivsete koosviibimiste läbiviimiseks. Tallinn pakub selleks otstarbeks laialdast kohtade valikut, mis varieeruvad esmaklassilistest hotellidest kuni linnast väljas asuvate aristokraatlike mõisamajadeni. Mainimata ei saa jätta Rahvusooperit Estonia ja Estonia kontserdisaali, hiljuti renoveeritud Vene Teatrit ja Kumu kunstimuuseumi. Esoteerilisust pakuvad näiteks Mustpeade Maja, Raekoda ja Olde Hansa restoran.
Pärnu on mereäärne linn, mida läbib jõgi. See on armastatud spaakuurort, mida kutsutakse Eesti suvepealinnaks. Olles nii Tallinnast kui Riiast veidi vähem kui kahe tunnise sõidu kaugusel, on Pärnul pikad traditsioonid rahvusvahelisi kliente teenindava turismikohana. Pärnu maine suvise imedemaana on igati teenitud. Olles õnnisatud liivaste randade, varjuliste parkide, rikka ajaloo ja 18 tunnise päevavalgusega, mille jooksul kõike eelnevat nautida, jagub merel ja rannikul tegutsemisvõimalusi piisavalt. Esimene spaa avati Pärnus 1838.a. ja tänasel päeval tegutseb neid linnas tükki viis. Pärnus on üle 4000 hotellitoa, seega ei valmista ka suuremate koosviibimiste organiseerimine probleemi.
(Estonia - Small Country Big Potential, Maxine Levite, Israel Scandinavia Business, nr 20/2010)

KANADA AJAKIRJANDUS

HALIFAX NEWS NET
Singing Estonia

Püüdke ette kujutada riiki, mis on nii puhas, et seal ei julge muru peal tallata, riiki, mis on nii roheline, et paistab nagu Alpi org pärast sügisvihma. Riiki, mis on nii modernne, et selle internetikohvikud on andnud teed wifi võrgule. Selleks riigiks on Eesti. Eestit võiks pidada Nõukogude ajastu poolt halvatuks, ometi pakatab ta elust. Iga viie aasta tagant toob tohutu muusikasündmus Tallinnas Lauluväljakule kokku üle 100 000 inimese ning publikule esinevad enam kui 18 000 koorilauljat üle Eesti. Eesti hiljutine ajalugu, eriti Nõukogude okupatsioon, on jätnud armid Tallinna eeslinnadesse: mahajäetud laohooned, hävitatud ehitised ja teised jäljed tumedast minevikust hoiti tahtlikult meeldetuletuseks alles. Tallinna identiteet on nüüd rohkem kui varem seotud keskaegse mineviku ja linna sümboli, vanalinna ümbritseva kivimüüriga.
(Singing Estonia, The Journal Pioneer, Halifax News Net, 29.1)
 

UUS-MEREMAA AJAKIRJANDUS

TVNZ
Marooned Baltic ferry freed from ice

Soomest Eesti poole teel olnud parvlaev 850 reisijaga jäi reedel mitmeks tunniks paksu jää sisse kinni, kuni teiste laevade möödumine ta vabastas, teatasid mereametnikud. Läänemere regiooni on viimastel nädalatel haaranud ebatavaliselt külm ilm ning temperatuur on langenud alla -20°C.
(Marooned Baltic ferry freed from ice, Reuters, TVNZ, 30.1)