Eesti välismeedias 21.-27. jaanuar 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
GRUUSIA AJAKIRJANDUS
INDIA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

EARTH TIMES
Estonia ready for euro in 2011, says prime minister

Eesti peaminister Andrus Ansip kinnitas reedel, et Eesti on valmis järgmise riigina eurotsooniga liituma 2011.aastal. Ansip ütles, et Eesti on juba täitnud kõik eurole ülemineku kriteeriumid. Rääkides peale kohtumist Läti ja Leedu ametivendade, Valdis Dombrovskise ja Andrius Kubiliusega, ütles Ansip, et Eesti eurotsooni vastuvõtmine oleks abiks kogu regioonile. Ta lisas, et teekond euro suunas õigustas Balti riikides rakendatud suuri eelarvekärpeid. Kõik kolm riiki soovivad vahetada kohalikud valuutad üleeuroopalise raha vastu. Teiste teemadena olid kohtumisel päevakorras uue tuumajaama rajamine Ignalinasse ja ühise Põhjamaade ja Balti riikide vahelise strateegia arendamine. Arutamisele ei tulnud aga ühise vastuse andmine Venemaale seoses kutsega Võidupüha pidustustele 9.mail. Dombrovskise sõnul on tegemist väga tundliku teemaga ning küsimus jääb iga presidendi enda otsustada.
(Estonia ready for euro in 2011, says prime minister, dpa, Earth Times, 22.1)
 

STEEL ORBIS
Celsa may start scrap purchases in Estonia

Kohaliku meedia teatel on Hispaanias põhineval terasetootjal Celsa Group’il plaan alustada Eestis vanaraua kokkuostu oma Euroopa terasetehaste jaoks. Eesti turul tegutsejate väitel tooks niivõrd suure firma saabumine kaasa toormaterjalide kokkuostuhinna 15-20% tõusu. Celsa Group on üks suuremaid terasetootjaid Hispaanias ja Euroopas; neil on seitse terasetootmisfirmat – kolm Hispaanias ning üks Suurbritannias, Poolas, Norras ja Prantsusmaal.
(Celsa may start scrap purchases in Estonia, Steel Orbis, 25.1)

GOLDEN SKATE
Plushenko wins sixth European title

Vanad tegijad suutsid nooremad uisutajad edukalt seljatada ning võtsid Tallinnas meeste üksiksõidus kõik kolm medalit. Jevgeni Pluštšenko hoidis kindlalt oma edu ning võitis tiitli, samas kui šveitslane Stephane Lambiel tõusis viiendalt kohalt hõbedale. Tiitlikaitsja Brian Joubert Prantsusmaalt pidi leppima pronksiga. Pluštšenko tänas võistluse järel Eestit ja mainis, et viimased kaks aastat on ta suvel treeninud Eestis. „Ma olen käinud Tartus. Seal on suurepärane treeningbaas väga hea saunaga, nii et ma tunnen end siin küllaltki koduselt. Mul on Eestis palju sõpru ja ma armastan Tallinna,“ sõnas ta.
(Plushenko wins sixth European title, Anna Kondakova, Golden Skate, 21.1)
 

AFP
Anti-garbage campaigners plan mass Internet-led clean up

Olles tüdinud prügiga reostatud keskkonnast, plaanivad aktivistid sel aastal üle maailma koguda kokku miljon vabatahtlikku Interneti kaudu juhitavaks massiliseks puhastuskampaaniaks, teatasid korraldajad esmaspäeval lõppenud konverentsil. Teeme Ära! kampaania on vaimusünnitis, mis pärineb Eestist, väikesest Balti riigist, mis on loodusesõprade keskus ja üks enim Internetiga ühendatud riike maailmas.
Pärast edukat talgukampaaniat Eestis 2008. aastal, mil vabatahtlikud likvideerisid tuhandeid seadusevastaseid prügimägesid, on eestlased jaganud oma õppetunde välismaalt pärit kampaania algatajatega. „Pärast 2008. aasta maikuud on meiega ühendust võtnud inimesed tosinatest riikidest, Jaapanist Brasiiliani, et rajada vabatahtlike tiime organiseerimaks sarnaseid kampaaniad oma kodumaal,“ ütles Toomas Trapido, seaduselooja ja liikumise üks eestvedaja. IT-ettevõtja, Eesti Looduse Fondi juhatuse liige ja kaaseestvedaja Rainer Nõlvak sõnas, et aktivistid Portugalist Indiani plaanivad üritusi, mille eesmärgiks on ettevõtmisesse kaasata kokku miljon inimest.
Nagu eestlasedki, plaanivad ka välismaalastest aktivistid kasutada spetsiaalset tarkvara ja mobiiltelefone illegaalsete prügilate kaardistamiseks ja pildistamiseks.
Portugalis plaanitakse märtsis kampaaniasse kaasata 150,000 vabatahtlikku ning Sloveenias aprillis 200,000 inimest.
(Anti-garbage campaigners plan mass Internet-led clean up, AFP, 25.1)

USA AJAKIRJANDUS

WASHINGTON POST
EU "not worried" about a Greek default

Euroopa Liit väljendas enesekindlust, et Kreeka suudab tekkinud võlakriisist välja rabeleda. Kreeka finantskriis on juhtinud tähelepanu Euroopa ühisraha puudustele. Eurotsooni rahandusministrite grupi eesistuja, Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker sõnas, et euroalas tuleb seiret avardada. Ta lisas, et lähemalt peaks jälgima ka Euroopa riike, kelle valuutad on seotud euroga ja riike, kes loodavad eurotsooniga peatselt liituda, nagu näiteks Eesti ja Läti.
(EU “not worried” about a Greek default, Aoife White, Washington Post, 19.1)
 

DARK READING
Google/China Reality Check Amid The Fog Of Cyberwar

Mõned olulised küsimused, mis on Hiina ja Google’i vahelises sõjaudus kaduma läinud, vajavad esitamist. Keegi ei tea kindlalt, et just Hiina ründas Google’it ja teisi mõjutatud korporatsioone. Hiina võrgustik on kriminaalse tegevuse kasvulava, mida kurjategijad üle maailma kasutavad küberrünnakute algatamiseks. See vähendab võimalust süüdistada riiki iga sealt tuleva rünnaku toetamises, kuid esitab ka küsimuse, miks sellisel tegevusel on lubatud nii kaua kesta. Paljud võrgustikud üle maailma, kaasaarvatud mõned USA-s, on samaväärselt kuritarvitatud. Neid on kasutatud varasemates rünnakutes rahvusriikide vastu, näiteks Eestis ja Gruusias.
(Google/China Reality Check Amid The Fog Of Cyberwar, Gadi Evron, Dark Reading, 21.1)
 

NEW YORK POST
Report: Red Bull signs Estonian international Joel Lindpere

Red Bull on mitmete Euroopa allikate väitel sõlminud lepingu Eesti koondislase Joel Lindperega. Vasakpoolkaitsja mängis eelmise kolme hooaja jooksul 75 mängus Norra klubi Tromsö eest. Red Bulli mänedžer Erik Soler eitas algselt Lindperega lepingu sõlmimist, kuid Norra veebisait FVN vahendab mängija agendi sõnu, kes ütleb, et Joel on New York’iga lepingu sõlminud. Lindpere on Eesti koondist esindanud 74 korral. 28-aastane mängija on mänginud ka näiteks Bulgaarias CSKA Sofia eest. Teda peetakse heaks tsenderdajaks ja ta võib konkureerida loomupäraste vasakpoolkaitsjate Ernst Oebsteri, Austin Da Luzi ja Jeremy Hall’iga.
(Report: Red Bull signs Estonian international Joel Lindpere, New York Post, Brian Lewis, 26.1)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

FINANCIAL TIMES
US urges shared cyberattack defence

USA ja tema NATO liitlased näevad pakilist vajadust intensiivsemaks koostööks küberkaitse vallas pärast Hiina väidetavat rünnakut Google’i pihta. Pentagoni juhtiva küberstrateegi sõnul tuleb liitlastel rajada ühised hoiatussüsteemid ning laiendada valitsustevahelisi kontakte.
USA asekaitseminister William J. Lynn ütles intervjuus Financial Timesile, et USA ja Suurbritannia on teinud koostööd üha kasvava rahvusvahelise küberrünnakute ohu tõrjumiseks. Samas hoiatas ta, et nii USA, Suurbritannia kui ka teised riigid peavad koostööd tunduvalt tõhustama, et olla valmis sõjapidamiseks, mis riikidevahelistest piiridest ei hooli. „Selleks, et panna paika käitumisahel ja rünnakutele kiiresti ning otsustavalt vastulöök anda, on rahvusvaheline koostöö asendamatu,“ ütles Londonis visiidil viibiv Lynn. Ta lisas, et kaitse peab olema aktiivne ning liitlased ei saa leppida vaid tulemüüri taga istumisega. NATO käivitas ühised küberkaitseoperatsioonid pärast seda, kui 2007.aastal Eesti valitsusasutuste veebisaitide pihta suunatud rünnakute jäljed viisid Venemaal paiknevate arvutiteni. Sarnaste rünnakute ohvriks on sattunud ka Gruusia ja teised, kes Kremli ebasoosingu ära teeninud.
(US urges shared cyberattack defence, James Blitz, Financial Times, 27.1)
 

THE TIMES
Baltic economies suffer but tourism increases

Cheapflights.co.uk koostatud raport, mis käsitleb lendude otsinguid kümnesse majanduslikult kõige enam lüüa saanud riiki näitab, et otsingud Eestisse, Lätti ja Leetu on tõusnud 60% võrra. Cheapflights.co.uk koostas raporti pärast ajakirjas Forbes avaldatud edetabelit kümnest globaalses majanduslanguses enim kannatanud riigist maailmas. Edetabeli eesmärgiks oli tähelepanu tõmmata riikidele, kes ootavad enim oma majandusliku olukorra parandamiseks turiste. Maailmapanga teatel oli kolme Balti riigi majanduslangus arenevatest regioonidest kõige järsem. Sellele vaatamata ei ole olukord sugugi lootusetu – tänu kitsamatele rahalistele võimalustele on majanduslangus muutnud Balti riigid eelistatumaks sihtkohaks turistide seas. Cheapflights Ltd. globaalse müügidirektori Francesca Ecsery sõnul pakuvad Balti riigid soodsamat vahetuskurssi kui eurotsooni sihtkohad, võimaldades samas lähedase asukoha tõttu võrdlemisi taskukohaseid lende.
(Baltic economies suffer but tourism increases, Sarah Beard, The Times, 25.1)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Präsident der Osteuropabank warnt vor weiteren Euro-Beitritten

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) president Thomas Mirow peab Kesk- ja Ida-Euroopa riikide euroga liitumist valeks sammuks, leevendamaks nende riikide suuri majandusprobleeme. Kiire liitumise vastu ei räägi ainult see, et ükski Ida-Euroopa riik ei täida Maastrichti kriteeriume, vaid ka see, et eurotsoon ise võitleb parasjagu suurte raskustega ning peab end laienemiseks kõigepealt vormi ajama. Rahaliitu vastuvõtmist on peamiselt nõudnud Balti riigid. Nende majandusväljavaated jäävad 2010. aastaks aga halvaks. 2009. aastal tegi EBRD 8,2 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Mirowi sõnul soovib pank järgmisel neljal aastal investeerida 8–9 miljardit eurot aastas. See on vajalik, kuna mitmed Ida-Euroopa riigid on jätkuvalt kriisile vastuvõtlikud.
(Präsident der Osteuropabank warnt vor weiteren Euro-Beitritten, wmu., FAZ, 22.1)

Osteuropa baut Ungleichgewicht ab

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on finantskriisi ajal lahti saanud suurest jooksevkonto defitsiidist, väidab Euroopa Keskpank oma värskeimas raportis. Eesti, Läti ja Leedu, kelle jooksevkonto puudujäägid ulatusid 2007. aastal veel 12–22%ni, jõudsid eelmisel aastal ülejäägini. EKP seletab finantskriisieelseid suuri defitsiite Ida-Euroopa integreerumisega maailma majandusse.
(Osteuropa baut Ungleichgewicht ab, ruh. FAZ, 22.1)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

L’ALSACE
Ilmatar, le chant des origines

24. jaanuaril toimub Prantsusmaa linnas Guebwilleris (Alsace’is) muusikaetenduse „Ilmatar, juurte laul“ esietendus (Ilmatar, le chant des origines), mille on Soome rahvuseepose „Kalevala“ põhjal Jean-Louis Perret’ värsse kasutades lava jaoks kohandanud Lionel Parlier ja Marti Ilmar Uibo. Uibo on ühtlasi ka lavastuse kunstiline ja muusikaline juht. Muusika on etenduse tarvis kirjutanud Margo Kõlar. Mitmed etenduses osalejad on ühtlasi jutustajad ja lauljad ning mängivad ka instrumente nagu kannel, jouhikko (soome versioon hiiu kandlest), viiul, flööt, torupill ja löökpillid. Etenduse sünnile on muuhulgas kaasa aidanud nii Eesti kui ka Soome saatkond Pariisis.
(Ilmatar, le chant des origins, Jean-Marie Schreiber, L’Alsace, 21.1)
 

MARIE-FRANCE
Mille feuilles. Une vie en Estonie

Tänu kirjastusele Gaïa saab põhjamaade kirjandus prantsuse lugejatele ühe paremini kättesaadavaks. Prantsuse keeles ilmus järjekordne osa A. H. Tammsaare romaanist „Tõde ja õigus“. Uus tõlge on tehtud otse eesti keelest. Tammsaare tuntust ja kohta Eesti kirjanduses võib võrrelda Victor Hugo omaga Prantsusmaal. 5-köiteline saaga on saanud ainest kirjaniku lapsepõlvekodust. Tammsaare stiil on väga realistlik ja täpne, kohati impressionistlik.
(Mille feuilles. Une vie en Estonie, Bernard Babkine, Marie-France, veebruar 2010)

L’ARDENNAIS
Cyclisme. CC Villeneuve Jakin son tour

Mullu Prantsusmaal 2. divisjoni amatöörklubi Charvieu Chavagnieux Ière Cyclisme värve kaitsnud 23-aastane eestlane Alo Jakin hakkab sel hooajal esindama 1. divisjoni kuuluvat amatöörklubi Villeneuve Saint-Germain. 2008. aasta hooaja Charvieu Chavagneux’s lõpetas Jakin võiduga, olles parim 11. korda sõidetud ühepäevasõidul. Villeneuve St Germain’i klubis sõidab sel hooajal ka Gert Jõeäär.
(Cyclisme. CC Villeneuve Jakin son tour, F.H., L’Ardennais, 20.1)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Virolainen sotilaslähde: Venäjän laivaston liikenne Itämerellä vilkastunut

Varasemate aastatega võrreldes kasvas 2009. aastal Vene laevastiku aktiivsus Läänemerel, väidab allikas Eesti kaitsejõududest. Erilist tähelepanu pöörati Eestis eelmisel sügisel korraldatud suurõppustele Zapad ja Ladoga, mis ulatusid Valgevene ja Leedu piirist Leningradi oblastini. Need olid Läänemere piirkonna üle aastate suurimad õppused, kuhu kaasati ka Põhjamere ja Musta mere laevastiku aluseid. Juba 2006. aastal ütles Venemaa president Vladimir Putin, et gaasitoru lisab Vene laevastiku tegevust Läänemerel. „Vene laevastiku aluseid liikus eelmisel aastal Läänemerel üldiselt varasemast rohkem, milleks neil on muidugi õigus,“ ütleb nimetuks jääda sooviv allikas Eesti kaitsejõududest. Laevadel veetakse õhutõrjesüsteeme, rakette, torpeedosid ning pomme allveelaevade tõrjeks. Tuumarakette alused ei kanna. Lisaks liikusid Läänemerel ka Vene uurimis- ja luurelaevad. Venemaa Läänemere laevastikul pole nii suurt tähendust kui Musta mere, Põhjamere ja Vaikse ookeani laevastikul, kuid tahe Läänemere laevastikku uuendada on siiski suur, tõdeb Eesti sõjaväeallikas. Soome merevägi on tehniliselt võimekam kui Eesti kaitsejõud, et koguda infot Vene aluste liikumise kohta Läänemerel, kuid Soome ei avalikusta oma andmeid. Soome mereväe staap väidab aga Eesti allikale vastupidiselt, et Vene laevade liiklus pole Soome lahel tihenenud. Mereväe sõnul tähendab gaasitoru Vene laevastiku kohalolekut, kuid kohalolek ei tähenda ohtu. Usutavasti aktiviseerub Vene laevastik ilma gaasitorutagi, kuna Soome lahest on saamas Vene nafta tähtsaim läänesuunaline ekspordikanal. Ka NATO ja Ühendriikide suurenev kohaolek Läänemerel sunnib Venemaad reageerima. Asjatundjate sõnul ei too gaasitoru endaga siiski kaasa vastandumist, kuna Venemaa ei soovi konflikti, mis takistaks liiklussoone toimimist.
(Virolainen sotilaslähde: Venäjän laivaston liikenne Itämerellä vilkastunut, Jussi Konttinen, Kaja Kunnas, HS, 27.1)

Tallinnan kulttuuripääkaupunkihanke ajautui syvään kriisiin

Tallinna kultuuripealinna projekt on kriitilises seisus. Kunstirahva usk projekti on kõikuma löönud, kuna Kultuuripealinna SA nõukogu mehitati Keskerakonna esindajatega. See on tekitanud kahtlusi, et projekti üritatakse rakendada Keskerakonna valimiskampaania ette järgmise aasta Riigikogu valimistel. Projekti vaevab ka rahapuudus. Riigikogu valimistel on vastamisi vihavaenlased Reformierakond ja Keskerakond. Erakondadevaheline võitlus on katkestanud Tallinna linna ja riigi vahelised suhted. „Sooviksin, et riik ja linn teeksid kultuuripealinna projekti üheskoos. Eesti ühiskond on ülepolitiseerunud,“ ütleb Kultuuripealinna SA juht Mikko Fritze. Suurerakonna liikmeksolek on Eestis üha tihedamini vahend mingi projekti või oma karjääri edendamiseks. Eestis on kardetud, et Tallinna kultuuripealinna tiitel võidakse veel tühistada. Halvimal juhul võiks linn rahalisest toetusest ilma jääda. Tiitli kaotamist ei pea Tallinn siiski kartma. „Tiitlit linnalt tagasi võtta ei saa,“ ütleb Jacqueline Pacaud Euroopa Komisjoni ekspertkomisjonist. Küll aga jälgib EK endisest tähelepanelikumalt seda, et kultuuripealinnaks valitud linnad oma kohustusi täidaksid.
(Tallinnan kulttuuripääkaupunkihanke ajautui syvään kriisiin, Kaja Kunnas, HS, 25.1)

TURUN SANOMAT
Nyt matkustetaan lähelle

Aastaid pole olnud turisminduses nii selgeid trende kui praegu. Helsingi turismimessil Matka 2010 hakkas silma lähiturismi ning harrastus- ja teematurismi õitseng. EASi esindaja Soomes Toomas Tärk ütleb, et Eesti on endiselt soomlaste seas populaarne – üle poole 2,6 miljonist ööbimisest Eesti majutusasutustes võib kirjutada soomlaste arvele. See arv on tasapisi üha kasvanud. Populaarseim sihtkoht on Tallinn, kuid soomlaste pilt Eestist on saamas laiemaid mõõtmeid. „2010. aasta teemadeks on loodusturism ja aktiivpuhkus. Eestis saab näiteks golfi mängida, ratsutada, harrastada jalgrattasõitu või käimist, vaadelda linde ning harrastada erinevaid veespordialasid,“ annab Tärk vihjeid neile soomlastele, kes plaanivad Eestisse reisida.
(Nyt matkustetaan lähelle, Kalle Kirstilä, TS, 27.1)
 

ETELÄ-SUOMEN SANOMAT
Kultalähetykset pääsemässä suosioon Virossa

Eestis on kasvanud ebavajalike ja katkiste kuldesemete müük pärast seda, kui Soome firma Kultarahaksi OY Eestis detsembris tegevust alustas. Mõjus reklaamikampaania ja lihtne internetiteenus pani umbusklikud eestlased saatma oma vanad ja katkised kuldesemed mõistliku tasu lootuses tundmatul aadressil. Üks saadetis sisaldab keskmiselt 200 euro väärtuses kulda. Ettevõtte Baltikumi tegevjuht Sergei Järv kinnitab, et ehete saatmine on turvaline ja usaldusväärne. Saadetised on kindlustatud ning äri aus.
(Kultalähetykset pääsemässä suosioon Virossa, Ivo Laks, ESS, 21.1)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

НЕЗАВИСИМАЯ ГАЗЕТА
Памяти нет, считай - уголовник

Venemaa valitsus lükkas tagasi Riigiduumas koostatud seaduseelnõu, mis nägi ette kriminaalkaristust rünnakute eest venemaalaste ajaloolisele mälule seoses Suure Isamaasõjaga. Põhjendus: taolised väljendid nagu „ajalooline mälu“, „tõde“ ja „õiglus“ kriminaalkoodeksis on juba iseenesest nonsenss. Selge see, et võitu maailmasõjas ei eita keegi, kuid Võitu küll. Suure algustähega kirjutatuna tähendab see sakraalsete tähenduste, müütide ja ühemõtteliste tõlgenduste kogumit. See ongi „tõde“ ja „ajalooline mälu“. Meie valitsuses ei saadud aru, mida pidasid silmas seaduseelnõu autorid, kui nõudsid rahalist või vanglakaristust neile, kes süüdistavad Hitleri-vastase koalitsiooni vägesid kuritegudes või peavad neid oma vaenlasteks. Tungides 1939 Poolasse või hõivates Baltimaid 1940 polnud ju NSV Liit Hitleri-vastase koalitsiooni liige, ehkki Teine maailmasõda oli täies hoos. Isegi tunnistades Nürnbergi kohtu otsuseid - mis hea pärast peaks NSV Liidu tegevust Poola ja Baltimaade suhtes nimetatama „sõbralikuks“? Isegi kui piirata seaduse kehtivus aastateni 1941-45, jääb kogu möödunudaastane pingutus MRPd õigustada mõttetuks. Müüt on täielik. See peab hõlmama kogu maailmasõja perioodi, sattudes nõnda varem või hiljem vastuollu terve mõistusega.
(Памяти нет, считай – уголовник, Станислав Минин, Независимая газета,15.1)
 

НОВЫЕ ИЗВЕСТИЯ
Не увидеть Париж…

Venemaa ja EL vahelise viisarežiimi tühistamise teema on nagu mantra, mida kordavad lääne ja Vene poliitikud aastast aastasse, ilma et midagi muutuks. Nüüd Madridist saadetavad signaalid panevad muidugi rõõmustama. Võib palju tahes väita, et endised sotslaagri ja postsovetlikud riigid ei lase viisarežiimi kaotada, otsustavad asja ikkagi Vana Euroopa suurriigid. Kuid ei maksa lihtsustada ka endiste vennasvabariikide seisukohti. Näiteks eestlased on korduvalt öelnud, et nad on kahe käega küsimuse positiivse lahendamise poolt. Erinevalt Saksamaast. Ja kõige suurem tagasilöök võib tulla hoopis Soomest, meie kõige suuremalt ja ammuselt sõbralt. Soome analüütikud kinnitavad, et Vene-EL viisarežiimi leevendamine või tühistamine tuleb kõne alla üksnes poliitilise kliima paranemisega. Vene Riigiduuma Euroopa-suhete alakomitee juht Andrei Klimov loodab, et Lissaboni lepe aitab Euroopal kujundada arusaadavamat ja selgemat poliitikat antud küsimuses. Venemaa on, erinevalt EList, poliitiliselt valmis.
(Не увидеть Париж…, Алексей Смирнов/Александр Минеев, Новые Известия, 19.1)
 

ЭХО МОСКВЫ
Когда и как уходят на пенсию в разных странах

Raadiosaade teemal „Millal minnakse pensionile teistes maades?“. Kõned stuudiosse nendelt, kellel on välismaal elamise või reisimise kogemusi. Teiste hulgas helistab saatesse Aleksandr Peterburist, kes tahab rääkida Eesti pensionisüsteemist. Aleksandri lähisugulased elavad Eestis, nendega suhtleb ta üpris tihti. Tema sõnul pole Eesti pension just väga suur, kuid Eestis kehtib terve hulk soodustusi praktiliselt igal sammul – transporditeenuste, mobiilside, elektri eest tasumisel jne. Jah, isegi mobiilside osas on soodustused! Soodustusi on tervisespordiga tegelemisel. Väga huvitav on perearstisüsteem, meditsiin on praktiliselt tasuta. Sugulastele tehti üht üsna keerukat operatsiooni, praktiliselt tasuta. Erinevalt Venemaast, kus arstiabi on samuti formaalselt tasuta, on see Eestis ka reaalselt kättesaadav. Ja ei mingeid järjekordi. Lisaks sellele toetab riik internetiseerimist, iga inimene võib peaaegu kõik asjad elektrooniliselt korda ajada. Mobiili ja internetita ei saa Eestis üldse asju ajada. Eesti pensionärid elavad aktiivset elu, käivad valimas, sõidavad autodega. Ja invaliidide jaoks on loodud kõik tingimused. Minu vanemad elavad Peterburis ja ma näen mis olukord on meil. Pole võrreldavgi Eestiga, ehkki sealgi on omad probleemid.
(Когда и как уходят на пенсию в разных странах, Марина Королева, Эхо Москвы, 21.1)
 

THE MOSCOU TIMES
Saakashvili Praises Movie on 2008 War

Gruusia president Mihheil Saakašvili kiitis 2008. aasta Vene-Gruusia sõjast valmivat Hollywoodi filmi, kuid tögas Venemaa pingutusi konflikti kohta film produtseerida.
Kahepäevasel visiidil Eestisse pidas Saakašvili loengu ja kinnitas, et Hollywoodi filmi näol ei ole tegemist Gruusia propagandaga. Saakašvili ütles eelmisel nädalal esimeses avalikus kommentaaris filmi kohta, et lavastaja Renny Harlini jaoks ei ole tegemist pelgalt järjekordse looga. „Ta usub, et see on Gruusias toimunud sündmusi täpselt kirjeldav. Ta tõi kaasa suure grupi idealiste,“ sõnas Saakašvili Eesti Välisministeeriumis peetud loengul. „Need ei ole inimesed, kes on Gruusiasse tulnud raha nimel. Ma ei arva, et neil üleüldse suur eelarve oli.“ Harlini film on lugu Ameerika ajakirjanikust, keda mängib Val Kilmer ja tema kaameramehest, kes reisivad Gruusiasse ja satuvad 2008. a. augustis Gruusia ning Venemaa vahel eskaleeruva pinge keskmesse.
(Saakashvili Praises Movie on 2008 War, AP, MT, The Moscou Times, 25.1)

GRUUSIA AJAKIRJANDUS

THE MESSENGER
You will not get your land back soon, says Estonian President

President Saakašvili Eesti-visiidil teatas Toomas Hendrik Ilves, et Gruusia territoriaalset puutumatust lähitulevikus ei taastata ning Gruusia peab näitama üles kannatlikkust ja pühendama ennast riigi edukale ülesehitamisele. „Paljud riigid, kaasaarvatud Gruusia liitlased teavad, et ebaõiglus on alati ajutine. Alati on võimalus olukorda muuta. Gruusial saab see võimalus olema. Tuleb vaid jääda valvsaks võimaluse ära kasutamisel,“ sõnas Ilves presidentide ühisel pressikonverentsil Tallinnas. Ilves tõstis esile Eesti toetust Gruusia territoriaalsele puutumatusele ja toonitas, et Eesti ei tunnusta kunagi Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat. Ta rõhutas Gruusia hämmastavat arengut majandusreformides, lisades, et ka demokraatia ja seadusloome alal on teostatud olulisi reforme.
Saakašvili pööras tähelepanu Ilvese panusele Gruusia majandusliku nõunikuna ja omistas talle riikidevahelise lojaalsuse sümbolina Püha Jüri ordeni. Saakašvili pidas ka Eesti Välisministeeriumis loengu poliitilise olukorra ja Gruusia praeguste väljakutsete kohta.
(You will not get your land back soon, says Estonian President, Salome Modebadze. The Messenger, 22.1)
 

CIVIL GEORGIA
Estonian, Georgian Presidents Meet in Tallinn

Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves märkis president Saakašvili Eesti-visiidi raames, et 2008.a. augustis toimunud sõda on mõneti edasi lükanud Gruusia integratsiooni läänemaailma. Gruusia tähelepanu keskpunktis peaksid olema jätkuvad demokraatlikud ja majanduslikud reformid, sõnas ta.
(Estonian, Georgian Presidents Meet in Tallinn, Civil Georgia, 21.1)

INDIA AJAKIRJANDUS

THE TIMES OF INDIA
Let's Do It: Unique Campaign for Cleaning Delhi

Laupäeval tulid ligi 100 vabatahtlikku Delhis Roosiaia juures tänavatele, et puhastada linna kampaania Teeme Ära Delhi raames. Tuginedes sarnasele mudelile – Teeme Ära Eesti – mille raames Eestit puhastasid kodanikud, ühistud ja tsiviilasutused, sirutas rühmitus Delhis käe tsiviilasutuste suunas ja võttis esmalt eesmärgiks teha puhtaks Roosiaed. Üks vabatahtlikest, Barnali Das, ütles: „3.mail 2008.a. kogus Eesti viie tunniga 10,000 tonni prügi ning puhastas oma riiki. Eesti on 30 korda suurem kui Delhi ja seal elab 9 korda vähem inimesi. Meie väljakutse saab olema erinev ja suurem, kuid me loodame lõpuks mobiliseerida Delhi elanikke linna puhastamiseks.“ Rühmituse eesmärgiks on tagada kõigi kodanike osalus linna puhastamises 2010. aasta septembris.
(Let's Do It: Unique Campaign for Cleaning Delhi, Ruhi Bhasin, The Times of India, 23.1)