Eesti välismeedias 14.-20. jaanuar 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
IISRAELI AJAKIRJANDUS
JAAPANI AJAKIRJANDUS
KOREA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

REUTERS
Germany sees Estonia on way to euro

Eestis lühivisiidil käinud Saksa välisminister Guido Westerwelle tunnustas kohtumisel Andrus Ansipiga Eesti pingutusi Maastrichti kriteeriumide täitmisel ning avaldas toetust Eesti ühinemisele euroalaga. Vaatamata suurele majanduslangusele loodab Eesti vastata kriteeriumidele ja võtta euro kasutusele järgmise aasta algusest. Saksamaa välisminister kinnitas, et kuigi Eesti euroga ühinemise otsust pole veel ametlikult kinnitatud ning otsustamisel on oluline roll euroliidu institutsioonidel, võib Eesti Saksamaa poliitilise toetusega arvestada.
(Germany sees Estonia on way to euro, Reuters, 13.1)
 

BUSINESSWEEK
Baltic Economies to Extend Recessions This Year, Nordea Says

Käesoleval aastal jäävad Balti riikide majandused langusesse, kuid 2011. aastast on ette näha uut tõusu, prognoosib Nordea pank. Eesti SKP langus ulatub tänavu hinnanguliselt 0,5%ni, 2011. aasta majanduskasvuks aga pakub Nordea 4%. Euro ei too kõigile majanduslikele probleemidele lahendust ja eurotsooniga liitumisele on pandud liiga suured ootused, hoiatab Nordea. Eesti plaan liituda euroalaga 2011. aastal on „võimalik, aga märkimisväärne on ka selle kavatsuse edasilükkamise risk“. Eestis võimul olev Andrus Ansipi poolt juhitav vähemusvalitsus on teinud suuri eelarvekärpeid, vastamaks euroga liitumise tingimustele.
(Baltic Economies to Extend Recessions This Year, Nordea Says, Milda Seputyte, Businessweek, 19.1)

USA AJAKIRJANDUS

CNN
Haiti in Agony. Earthquake Survivors Tell Their Stories

USA uudistekanali CNN saates „Larry King Live“ andis intervjuu Haiti maavärinast imekombel pääsenud eestlasest ÜRO töötaja Tarmo Jõeveer. Oma katsumustest rääkis ka tema abikaasa Mamie Jõeveer. „Ma soovin avaldada austust oma kolleegidele, kes meie hoonest välja ei jõudnudki. Ma olen lugenud uudiseid ja see kõik… juhtus väga kiiresti. Hoone hakkas värisema ja kukkus äkki kokku, kui ma üritasin sealt väljuda,“ rääkis Jõeveer saatejuht Wolf Blitzerile. Jõeveer rääkis ka, et on Eestist pärit ning töötanud ÜRO Haiti missiooni juures viis ja pool aastat. Tarmo Jõeveer selgitas saatejuhile, et tal vedas, sest jäi maavärina järel kinni kohta, kus kolmest küljest kaitsesid teda suured betoonitükid ning tänu sellele ei jõudnud hoone rusud temani. „Tõelised kangelased olid need inimesed — mu kolleegid, kes olid seal minu jaoks ja päästemeeskond, kes mind välja tõi. Ma olen neile väga tänulik,“ võttis Tarmo Jõeveer intervjuu kokku.
(Haiti in Agony. Earthquake Survivors Tell Their Stories, CNN Larry King Live, 16.1)
Larry Kingi saade CNNis:
http://www.cnn.com/video/?/video/world/2010/01/18/lkl.joeveer.rescue.cnn
Intervjuu tekst: http://transcripts.cnn.com/TRANSCRIPTS/1001/16/lkl.01.html

Tarmo Jõeveeri imelist pääsemist on kajastanud paljud USA ajalehed, blogid jne. Mõned lingid:
http://www.miamiherald.com/news/florida/story/1426359.html
http://www.miamiherald.com/news/americas/haiti/story/1429897.html
http://www.statesman.com/news/world/rescue-a-small-miracle-amid-haiti-s-...

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Border controls

Kas NATO tuleks kriitilisel momendil oma väikseimatele liitlastele Eestile, Lätile ja Leedule appi? Vastus tundub olevat jah. On olemas põhimõtteline otsus kaitseplaaniks. Säärane tulemus on saavutatud peale raskeid läbirääkimisi, mille käigus tänu ameeriklaste pealekäimisele loobusid Saksamaa ja teised riigid oma varasemast vastuseisust. See on suur muutus. Alates NATOga liitumisest 2004. aastal on kaitseplaneerijad püüdnud vältida küsimust, mida Balti riikide NATO liikmesus õigupoolest praktikas tähendab. Kui Venemaa on sõbralikult meelestatud NATO partner, ei pruugi Balti riikide kaitseplaani tarvis olla. Kuni 2008. aasta lõpuni kehtinud NATO ohuhinnangus – mis on aluseks ka liidu sõjalisele planeerimisele – oli Venemaalt tulenev oht välja jäetud. Tundub, et see oli ohtlik signaal.
(Border controls, The Economist, 15.1)

FINANCIAL TIMES
FT rating of the EU’s commissioners-designate

Briti ajaleht Financial Times hindas tulevaste eurovolinike esinemisi europarlamendi ees ning pani transpordivoliniku kohta taotlevale Siim Kallasele hindeks kolme.
(FT rating of the EU’s commissioners-designate, Stanley Pignal , FT, 15.1)

EUROPEAN VOICE
European Commission Parliamentary hearings. Kallas takes the safe route

Transpordivoliniku kandidaat Siim Kallas näib olevat ettevaatlik juht. Peale viie ja poole aasta pikkust administratiivasjadega tegelemist soovib Kallas suuremat tööd. Komisjoni president José Manuel Barroso pakkus talle transpordivoliniku kohta, see on keskmise suurusega portfell paljude erinevate huvigruppidega. Barroso on lubanud, et transpordi- ja kliimaküsimused on järgmise komisjoni prioriteetideks. Tänasel kuulamisel ei tulnud aga Kallase poolt väga suuri plaane esile. „Ma tõesti tahan viie aasta jooksul midagi teha“, ütles ta entusiastlikult. Kuid mida? Kallas väljendas oma eelistusi: suurem harmoniseerimine, rongiliiklus, teede turvalisus, lihtsamad reeglid.. Aga kuidas lahendada vastuolu üha suureneva transpordivajaduse ja saastamise vähendamise vahel? Samuti jäi ebaselgeks, kas Kallas peab üht transpordiliiki teistest paremaks. Kas EL peaks eelisarendama rongi- või lennuki-, auto- või bussiliiklust? Kallas oli istungiks hästi ettevalmistatud, vajalikud taustamaterjalid olid loetud ja tuttavad, faktid peas, suhtlemine sõbralik. Saadikutelt heakskiidu saamisega ei teki Kallasel raskusi, kui ta aga tahab transpordivolinikuna meelde jääda, peab ta tulevikus tänasest julgem olema.
(European Commission Parliamentary hearings. Kallas takes the safe route, Jennifer Rankin, European Voice, 14.1)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

DIE WELT
Euroland vorerst geschlossen

Eelarveprobleemide lahendamine on kreeklaste jaoks raske ülesanne. Kuid neil on selleks hea abimees – euro. Just selle toetuse tõttu liituksid ka paljud teised Euroopa kurnatud riigid võimalikult kiiresti eurotsooniga. Peaaegu kõigi kandidaatide jaoks jääb aga uks eurotsooni pikemas perspektiivis esialgu suletuks. Ühe erandiga, milleks on Eesti. Riigi majandus langes 2009. aastal küll 13,7% ning ka selleks aastaks ootavad analüütikud kergelt negatiivset majanduskasvu, kuid sellegipoolest pole riigi šansid halvad. Tulevane EKi majandusvolinik Olli Rehn andis hiljuti eestlastele lootust, öeldes, et riik on Maatrsichti kriteeriumide täitmises edusamme teinud. Analüütikud on aga ettevaatlikumad: „Eesti on ainus Balti riik, kel on minimaalsed võimalused lähemas tulevikus eurotsooniga liituda,“ ütles Ida-Euroopa ekspert Gunter Deuber mõttekojast DB Research. Kevadel avalikustab Euroopa Keskpank konvergentsiraporti, kus antakse hinnang ka Eesti eurokõlblikkusele. „Teataval juhul võib EL Eestil ka veel 2012. aastani oodata lasta, et veel ühe aasta jooksul jälgida, kas riik täidab Maastrichti kriteeriumid püsivalt ning viib ellu vajalikud reformid,“ lausus Deuber.
(Euroland vorerst geschlossen, Martin Greive, Tobias Kaiser, Die Welt, 20.1)
 

DEUTSCHLANDRADIO
Digitales Estland

Eesti on elektrooniline eeskuju ELis. See, et riigi pealinnas on peaaegu igal pool ligipääs tasuta WiFile, on peaaegu iseenesestmõistetav. Paljusid uuendusi ei pruugi aga esmapilgul tähelegi panna. Kulunud mehhaanilised piletiaugustajad levitavad linnaliinibussis nõukogude aja hõngu. Selle peale võib saksa turist kergelt muiata. Kuni ta hämmastub, olles ainus, kes oma pileti augustab. Teiste sõitjate piletid on ostetud internetis või mobiiltelefoniga. Peaaegu kõigi uuenduste kese on kiibiga ID-kaart ning selle juurde kuuluvad kaks PIN-koodi. Nende abil saab esitada digitaalset tuludeklaratsiooni, heita pilku kinnistusraamatusse, asutada firma või anda valimistel oma hääle. 2009. aastal toimunud Euroopa Parlamendi ning kohalike omavalitsuste valimistel hääletasid tuhanded eestlased digitaalselt. Õpetajate, vanemate ning õpilaste jaoks on loodud programm eKool – lapsevanemad saavad interneti kaudu vaadata tunniplaani, hindeid ning koduseid ülesandeid. Oma digitaalsed kodutööd on Eesti teinud igal juhul eeskujulikult. 2008. aastal digitaliseeriti tervishoiusüsteem ning peagi kirjutavad arstid Eestis retsepte veel vaid digitaalselt. Kuidas on aga Eesti väheste aastatega saavutanud selle, millest Saksamaal vaid unistada võib? Indrek Vimberg Demokeskusest vastab muheldes: „Eesti on väike riik. Kui me midagi muuta tahame ja see mõttekas tundub, teeme me seda üsna kärmelt ning muudame üsna ebabürokraatlikult seadusi. Lisaks pidime me pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist nullist alustama. Nii saime me kohe alguses luua elektroonilise ühiskonna, kuna teised riigid veel praegu sellega vaeva näevad, et vanadest lahendustest lahti saada.“
(Digitales Estland, Tobias Wenzel, Deutschlandradio, 13.1)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

WIRTSCHAFTSBLATT
Vorfreude macht Estland zum Börse-Weltmeister

Börsispekulandid räägivad pulliturust (bull market), kui kursid üle 20% tõusevad. Seega on asi ametlik: Tallinna börs on pärast 11 uue aasta kauplemispäeva pulliturul. Indeks tõusis umbes 24%. OMX Tallinn on uue aasta tugevaim börs. Põhjus: Eesti üleminek eurole järgmisel aastal on kindel. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul on eurole üleminek käegakatsutavas läheduses, ametisse astuv majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn kinnitas, et Eesti on eurotsooni järgmine võimalik kandidaat. Commerzbanki arvates peaks järgnevalt tõusma ka Eesti riigireiting. Eesti peaministrit Andrus Ansipit aitab see aga vähe: valitsusparteid on parlamendis vähemuses, Ansipi range kokkuhoiupoliitika on peaministri ja tema partei rahva seas ebapopulaarseks muutnud.
(Vorfreude macht Estland zum Börse-Weltmeister, Andre Exner, Wirtschaftsblatt, 18.1)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

NOUVELLE EUROPE
Les pays Baltes face au nouveau "Concept stratégique de l'OTAN"

Balti riikide julgeoleku nurgakivi on muutumises: liitlased töötavad NATO uue strateegilise kontseptsiooni kallal. See tekitab uutes liikmetes elavat huvi, aga ka muret. Alates külma sõja lõpust on maailm ja NATO koht selles oluliselt teisenenud. Ometi on NATO osanud kohaneda ja on täna maailma võimsaim sõjaline liit. Eelmine, 1999. aastal koostatud kontseptsioon vajab uues julgeolekukeskkonnas mõistagi ümbervaatamist. Seda on algusest peale kritiseeritud keskendumises olemasoleva olukorra kirjeldamisele, mitte tulevikku vaatamisele. Ka 1999. aastast alates on julgeoleku olukord ja probleemid silmnähtavalt muutunud. Muutunud on ka NATO liikmesriikide koosseis, mis ulatub täna 28ni. Liidu liikmete seas võib märgata suurenevaid erimeelsusi.
Balti riigid loodavad uues kontseptsioonis artikkel V keskse rolli omistamist. Riikidele, mis mäletavad veel hästi Nõukogude okupatsiooni, peavad Venemaad ohuks ja sõltuvad rünnaku korral suuresti NATO vägedest, on artikkel V justkui „elukindlustus“, ütles Läti kaitseminister Imants Lieģis. Seda arvamust toetavad ka viimase aja sündmused, nagu Vene-Gruusia sõda ja Venemaa ning Valgevene ühisõppused 12500 sõduri osalusel NATO piiri ääres. Balti riigid loodavad, et artikkel V antakse tänases olukorras konkreetsem tõlgendus ja rakendatavus. NATO operatsioonide olemus ja ulatus on viimasel ajal muutunud, ülesanded on läinud mitmekesisemaks, lisandunud on mitmeid uusi missioone. See tendents teeb Balti riike murelikuks, nad kardavad, et väga avar lähenemine vähendab alliansi tähelepanelikkust Euroopas toimuva osas.
Alliansis puudub üksmeel koostöö vormi suhtes Venemaaga. Venemaa käitumist ja diskursust peetakse sageli ohuks Baltimaadele - kuuleme räägitavat „mõjusfääridest“, „ümberpiiramisest“. Kremli vastuseis NATO ida-laienemisele ja sõda Gruusiaga sunnivad suhetes Venemaaga määratlema senisest kindlamat strateegiat. Peale nimetatud sõda palusid Balti riigid, et Venemaa suhtes rakendataks sanktsioone, kuid see jäi „vanade liikmete“ vastuseisu tõttu ära – tähtsa naabriga tuleb hoida häid suhteid.
Laienemise küsimus on väga tähtis. Gruusia kriis tõi esile sügava ebakõla alliansi liikmete seas küsimustes, mis puudutavad liidu laienemise piire, eesmärke ja põhjendusi. Balti riigid on laienemise jätkumise poolt, nähes selles julgeoleku ja sõltumatuse garantiid uutele liikmetele, nagu see on olnud nende puhul. Seepärast ongi Baltimaad ja Poola Ukraina ja Gruusia ustavad partnerid ja liitlased.
(Les pays Baltes face au nouveau "Concept stratégique de l'OTAN", Mariliis Mets, Nouvelle Europe, 11.1)
 

Tallinn et Helsinki : la bataille pour le leadership régional?

Võitlus regionaalse liidripositsiooni pärast? Tallinna ja Helsingi vaheline rivaliteet ulatub aastasadade taha ja jätkub ka tänapäeval. Helsingile annab eeliseid tõsiasi, et peale Teist maailmasõda säilitas Soome iseseisvuse ja Helsingi sai igakülgselt areneda. Tallinna tugevuseks on tänagi hästi toimivad sadamad. Tallinna piirkonna sadamail on strateegiline asend Hamburgi ja Peterburgi sadamate vahel ja need on aastaringselt jäävabad, mis tagab Helsingiga võrreldes parema ligipääsu ja opereeritavuse. Tallinna Sadam on Peterburgi järel suuruselt teine sadam Läänemere idaosas, kuid Venemaa püüab oma veoseid ümber korraldada ja on ehitanud uue terminali Primorskisse. Helsingi trumbiks kaubavahetuses Venemaaga on hästitoimiv maaühendus, oluliselt parem, kui see, mis Eestil. Tallinna ja Helsingi omavahelise koostöö iseloomust annab aimu merealuse tunneli ehitamise plaan. Igal nädalal sõidavad tuhanded inimesed kahe pealinna vahet. Paljud eestlased käivad üle lahe tööl ja tulevad nädalvahetuseks koju pere juurde. Soomlased omakorda võtavad sagedase reisi ette soodsamate kaupade ja teenuste ootuses.
(Tallinn et Helsinki : la bataille pour le leadership régional? Philippe Perchoc, Nouvelle Europe, 4.1)

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Raunioista kaivettu virolaismies: Vesilätäkkö piti paniikin poissa

Artikkel kirjeldab ÜRO töötaja Tarmo Jõeveere imelist pääsemist Haiti maavärinast. Maavärisemise hetkel asus Jõeveer ÜRO kuuekorruselise hoone neljandal korrusel. Lõpuks jäi ta rusude alla betoonpõranda ja -lae vahele. „Teadsin, et pean välja pääsema, kuid üritasin ka mitte paanikasse sattuda. Mul oli kaks mõtet: pere ja lapsed ning see, kuidas välja saada,“ räägib Jõeveer. Mees oli rusude all 38 tundi. Lisaks päästemeeskonnale ootasid Jõeveeri maapinnal kaamerad ja mikrofonid. Maailmale levis pilt kangelasest, kes omal jalal rusude alt välja kõndis. Jõeveer rõhutab, et ei ole mingi kangelane: „Kangelasteo tegid Virginia päästemeeskond ja töökaaslane, kes mu rusude alt välja kaevasid. Mina olen see õnnelik, kes tagasi pere juurde pääses.“
(Raunioista kaivettu virolaismies: Vesilätäkkö piti paniikin poissa, Kaja Kunnas, HS, 18.1)

Virossa jää kuuluu venäjänkielisille

Jelena Glebova, Viktor Romanenkov, Maria Sergejeva ja Ilja Glebov – need vene keelt emakeelena kõnelevad uisutajad esindavad Eestit Tallinnas toimuval iluuisutamise EM-il. Kuuest Eesti uisutajast neli on pärit venekeelsest kodust. „Jää on traditsiooniliselt venelastele kuulunud. Vene keelt kõnelevad sportlased on Eesti uisutamise käima tõmmanud ning haaravad eestlasigi kaasa,“ ütleb kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil. Tallinnas toimuvatel võistlustel on Eesti koondises üks eesti keelt emakeelena kõnelev uisutaja, Kristjan Rand. Tema partneriks on ameeriklanna Caitlin Mallory. Neli vene keelt emakeelena kõnelevat uisutajat on Eestis sündinud ja kasvanud. „Oleme kõik Eesti kodanikud. Me ei juurdle selle üle, kas oleme venelased või eestlased. Oleme sportlased,“ ütleb treener Oksana Romanenkova. Jelena Glebova tõmbab treeningkostüümi peale sini-must-valge dressipluusi. Venelaseks võib teda pidada nime ning kerge vene aktsendi järgi. Glebova on olnud nädala jooksul eestikeelsete ajalehtede populaarseim esiküljeteema. Ta loodab, et EM kasvatab eestlaste huvi uisutamise vastu. Iluuisutamise kõrval aitab Glebova vargsi kaasa ka etniliste rühmade vahelise sallivuse suurendamisele. „Oluline pole mitte kodakondsus, vaid ühine harrastus. Seetõttu edendavad Eesti spordis muu kodakondsusega sportlased integratsiooni. Nad on eeskujuks nii eestlastele kui mitte-eestlastele,“ ütleb Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik. „Olen eriti hea eeskuju,“ ütleb Glebova rõõmsalt.
(Virossa jää kuuluu venäjänkielisille, Kaja Kunnas, HS, 15.1)

Terveisiä langattomien nettiyhteyksien kehitysmaasta

Nädalalõpureis Tallinnas kulges internetis. Tallinna tähtsaim vaatamisväärsus on tasuta WiFi. Seal saab surfata kohvikutes, kaubanduskeskuses, sushirestoranis, baaris ning isegi ööklubis. Peaaegu tervet linna katab tasuta traadita interneti võrk. See on turisti jaoks mugav, sest vajaduse korral on lihtne kontrollida muuseumi lahtiolekuaegu, otsida lähim pangaautomaat või leida takso telefoninumber. Ning muidugi uuendada facebooki kontot. Seda kõike on võimalik teha ka Helsingis, kuid mitte nii paljudes kohtades kui Tallinnas. Tallinnas satud WiFi otsa lausa vägisi. Vahepeal või siis lausa iga päev tundub, et Soome ja lääneriigid on arengumaad. Lisaks tasuta internetiühendusele on ka kaupluste lahtiolekuajad Baltimaades sammu võrra teistest ees.
(Terveisiä langattomien nettiyhteyksien kehitysmaasta, Sami Takala, HS, 18.1)

Virolaisen kirurgin suurin haaste on savolainen

Kirurg Hillar Jääger saabus Soome kuus aastat tagasi. Eestlasest arst räägib sujuvalt soome keelt ning tundub, et ka keelest arusaamisega pole probleeme. Praegu töötab mees eriarstina Lõuna-Karjala keskhaiglas Lappeenrannas. Olulisim põhjus Soome minekul oli vajadus vahelduse järele. Palk on Soomes küll kõrgem, kuid maksud, elamine ja peaaegu iganädalased sõidud pere juurde Tallinnasse tasandavad seda vahet. Jääger pole sattunud olukorda, kus keeleoskus oleks takistanud ravi. Kirurgi keelekasutust pole kommenteerinud ka patsiendid. Võrreldes soome kolleegidega on Jäägeril ka üks eelis. Ta räägib hästi vene keelt, mida läheb Kagu-Soomes üha rohkem tarvis.
(Virolaisen kirurgin suurin haaste on savolainen, Juhani Saarinen, HS, 19.1)

Uusi asiakas lisää Elcoteqin tuotantoa Tallinnassa

Elektroonika allhanketootja Elcoteq suurendab adapterite ja mobiiltelefonide tootmist Tallinnas. „Töötajate määr kasvab oluliselt,“ ütleb Elcoteqi majandus- ja finantsjuht Mikko Puolakka. Täpsemalt ei taha Puolakka tootmise suurendamisest rääkida, samuti ei avalikusta ta töö tellinud kliendi nime.
(Uusi asiakas lisää Elcoteqin tuotantoa Tallinnassa, Petri Sajari, HS, 15.1)

TURUN SANOMAT
Puistoista kootaan reitti osaksi Itämeren laajuista ketjua

Soome ja Eesti on käima lükanud ajalooliste parkide arendusprojekti, mille eesmärgiks on kaardistada parkide hetkeolukord ning kavandada neile pikaajalised, uuringutel põhinevad hoolduskavad. „Projekti eesmärgiks on arendada Varsinais-Soome, Häme ning Tartu, Saare ja Jõgeva parke,“ räägib projektijuht Antti Karlin Turu ülikoolist. „Piiriülene regionaalkoostöö lisab projektitööle sünergiat ning aitab säilitada ajalooliste parkide mõnesaja-aastased väärtused ka tulevastele põlvkondadele,“ jätkab Karlin. Soome ja Eesti huvitavamatest parkidest on kavas kokku panna marsruut, mis saab tulevikus loodetavasti kogu Läänemere regiooni ajalooliste parkide keti osaks. Karlin tutvustas koostööprojekti Turu ülikooli Ruissalo botaanikaaias, kus jaanuari lõpuni saab näha projekti tutvustavat näitust.
(Puistoista kootaan reitti osaksi Itämeren laajuista ketjua, Salla Tuomola, TS, 17.1)
 

KALEVA
Viinaa myydään polkuhinnalla Virossa

Kuigi alkoholiaktsiisi on Eestis tugevasti tõstetud ning tõstetakse aasta vahetudes veelgi, tundub viinahind sellest hoolimata üha langevat. Septembris pidasid Eesti poeketid piimahinnasõda. See solvas põllumehi ja rõõmustas tarbijaid, kuid lõppes kiiresti ja ohvriteta. Jõulude ajal õhus rippuva viinahinnasõja võimalikud tagajärjed võivad olla märgatavalt suuremad. Eesti on alkoholi tarbimise poolest Euroopas esirinnas ning viin tapab Eestis suhtarvudes kordades rohkem inimesi kui Põhjamaades, ka teised Balti riigid jäävad selja taha. Aktsiisitõus on mõneks ajaks alkohoolsete jookide hinda natuke tõstnud, kuid kõva konkurents on need taas alla surunud. Tarbimine läheb aga üha tõusujoones. Eesti riigijuhte on jätkuvalt kritiseeritud alkoholipoliitika puudumise pärast, kuid muutusi pole toimunud. „Aeg-ajalt korduvaid aktsiisitõstmisi ei saa pidada poliitikaks, kui sellega ei kaasne sõltuvusprobleemide ennetamine ja alkoholi tarbimiskultuuri parandamine,“ ütleb Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
(Viinaa myydään polkuhinnalla Virossa, Ivo Laks, Kaleva, 14.1)

KAUPPALEHTI
Baltian työttömyysaste liki 20 prosenttia

Nordea ennustab, et 3–4%ne majanduskasv ootab Lätit, Leedut ja Eestit ees 2011. aastal. Lätile ennustab pank selleks aastaks 19,5%st töötuse määra, Leedule 18,2%st ning Eestile 17%st töötuse määra.
(Baltian työttömyysaste liki 20 prosenttia, Olli Herrala, Kauppalehti, 20.1)

HAKEHILA
Gulagin ja holokaustin välissä

Helsingis ilmuvas juudi ajakirjas Hakehila ilmus Imbi Paju artikkel Eesti juutide saatusest alates 1940ndatest. Tegemist on lühendatud versiooniga Imbi Paju ja Sofi Oksaneni koostatud teoses „Kõige taga oli hirm“ ilmunud artiklist.
(Gulagin ja holokaustin välissä, Imbi Paju, Hakehila, 1/2010)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ГАЗЕТА.RU
Недостающее звено модернизации

E-valimiste süsteem on üks suurepärane poliitilise moderniseerimise vahend. See süsteem toimib hästi, näiteks, Eestis. Paraku ei tööta meie valimiskomisjonides eestlased, vaid need, kes suutsid saavutada selliseid tulemusi nagu Moskvas kohalike omavalitsuste valimistel 2009. aastal… Me võime luua suurepäraseid institutsioone ja süsteeme, kuid kuni inimesed on samad, ei muutu midagi. Täiesti demokraatlikku seadusandlust on võimalik väänata nõnda, et tulemuseks on üheparteisüsteem ja imiteeritud parlament. Seega moderniseerimine – see on eelkõige inimeste, nende mõtlemise ja suhtumise muutumine. Ega kommunistid ilmaasjata „uuest inimesest“ ei rääkinud. See õnnestus neil suurepäraselt. Siiamaani ei saa tast lahti. Ja taastoodab ennast ka nendes põlvkondades, kes pole nõukogude võimu nuusutanudki…
(Недостающее звено модернизации, Андрей Колесников, Газета.Ru, 12.01)
 

GUDOK.RU
Rail Baltica: 10 лет ожидания

On lõppenud avalduste vastuvõtmise osalemiseks Rail Baltica arendamises, mis peaks ühendama Varssavi Helsingiga. See kiirtee peaks tegema Baltikumist Ida- ja Lääne ühenduslüli. Seni pole peale juttude kahjuks miskit paigast liikunud, lubatud toetusi Euroopa fondidest pole tulnud. Ehkki raudteetransport oleks kaubaveo jaoks odavam, kasutatakse erinevate rööpalaiuste tõttu praegu eeskätt maanteetransporti. Kuulutades väljak konkursi, püüab Brüssel mingil moel tupikust välja tulla. Uuringud peavad alles näitama, kas Euroopa rööpmelaiuse rakendamine Baltimaades on üldse otstarbekas. Praeguseks on õnnestunud paika panna projekti realiseerimine Poolas, ehkki seni vaatas see riik eeskätt lääne suunas. Eesti ja Läti on sõlminud lepingud olemasoleva vene rööpmelaiusega süsteemi moderniseerimiseks, mis võimaldaks rongidel arendada kiirust 120 km/h. Leedu lõpetab oma lõigu moderniseerimise kolme aastaga.
(Rail Baltica: 10 лет ожидания, Евгений Вострухов, Gudok.ru, 17.01)
 

ФОНТАНКА
Долгая дорога на Родину

Soome ja Baltimaad elasid üle tohutu Vene turistide laine. Kahjuks pole piiriäärne transpordisüsteem valmis taoliste voogude vastuvõtmiseks. Selle tulemusel oli kõik raudtee- ja autobussijaamad pilgeni täis kaasmaalasi, kes iga hinnaga püüdsid kodumaale naasta. Peterburi transpordiühendus Riia ja Tallinnaga on peaaegu likvideeritud. Rongid ega parvlaevad ei sõida, kogu koormus langeb „Eurolines“ bussidele. 8. jaanuaril öeldi Fontanka ajakirjanikule Tallinna bussijaamast: „Loomulikult pileteid pole!“ Tallinna taksojuhid ütlevad, et „kõik on kinni jäänud“, ei saa enam Eestist välja. Mõned moskvalased on koguni raha pakkunud, et viidagu nad taksoga Moskvasse, kuid paraku ei saa – taksojuhtidel pole Vene viisasid käepärast. Suur osa sõitis Narva, läks jala üle piiri ning siis Jaanilinnast edasi. Paraku olid ka Jaanilinnast väljuvad reisibussid kaks ööpäeva ette välja müüdud. Lihtsam on autostopiga hääletada. Oma autoga piiri ületamine on üldse mõeldamatu. Üks reisija kirjeldab: „Jõudsin oma autoga Narva, nägin 600 autost koosnevat järjekorda, milles seismine võtaks ööpäeva, ning pöördusin tagasi Tallinna. Parvlaevaga Soome kaudu jõudsin tagasi Venemaale. Ühe Tallinna hotelli juhtkonnast öeldi Fontankale, et turismiettevõtjad on Eesti valitsust palunud olukord lahendada. Välisministeeriumist aga vastati, et Eesti oleks küll valmis seda tegema, kuid probleeme tekitab Vene pool. Paraku näitab isiklik piiriületamise kogemus, et asi on pigem vastupidi. Ehkki küsimusi on ka Vene poolele. Muidugi nõuavad nimetatud probleemid rahvusvahelisi läbirääkimisi, mis pole kerged. Kuid näiteks autobussiliinide lisamist Peterburi-Jaanilinna liinile ei keelaks ju keegi.
(Долгая дорога на Родину, Кира Обухова, Фонтанка, 11.01)
 

Путеводитель по „оккупации“

Pärast Eesti okupatsioonimuuseumi ja Vilniuse KGB muuseumi külastamist tuli kange tahtmine naasta lapsepõlve, kui kõik jagunes mustvalgeks – olid pahad fašistid ja head meie sõdurid, halvad valgekaartlased ja vaprad punakaartlased. Paraku see ei õnnestu. Muide, kummaski muuseumis ei heida keegi midagi ette venelastele või sakslastele, vaid üksnes tollastele režiimidele. Tallinna muuseum erineb paljuski Vilniuse omast. Siin jutustatakse mitte rahva, vaid riigi hävitamise lugu. Vastupanust on juttu vähem kui leedulastel. Rohkem räägitakse vastupanu põhjustest. Võrdlusmärki natsi ja stalinliku režiimi vahele siin ei panda. Suurimad etteheited nõukogude režiimile on eestlastel majanduse ja ökoloogia vallas. 40ne kiri süüdistab režiimi selles, et kunagine Rahvaste liidu liikmesriik on muudetud saamatu nõukogude majanduse põllumajanduslikuks ripatsiks. Tallinna muuseumi töötajad märgivad, et kohalikud siin ei käi. Liiga lube aeg oi, mis on veel küllalt hästi meeles.
(Путеводитель по „оккупации“, Кристина Горбань, Фонтанка, 11.01)
 

ТУРПРОМ.РУ
Эстония отметила наплыв туристов из России

Nagu tunnistavad Peterburis läbi viidud Enterprise Estonia promoaktsioonide tulemused, on Eestis kinnistanud oma positsioone populaarsed talveturismi sihtkohamaana. Taolist reklaami tehakse juba mitmeid aastaid, kuid alles 2009 sai see Euroopa regionaalarengu fondide toetuse ning omandas tõeliselt mastaapse haarde. Peterburi ja tema lähiümbruse linnade ühistranspordis ning muudes avalikes kohtades võib kõikjal näha loosungit „Eesti on lähemal kui te arvate!“. Saatuse iroonia on see, et just majanduskriis äratas venemaalaste huvi Eesti vastu, alternatiiviks on vaid kallis Skandinaavia ning lõunamaine eksootika.
(Эстония отметила наплыв туристов из России, Игорь Мельник/Всеволод Кораблев, Турпром.ру, 11.01)
 

КУЛИНАРНЫЙ ЭДЕМ
Эстония: путевые заметки гурмана

Gurmaani reisikirjad: Eesti. See kunagine nõukogude vabariik oli vene inimesele alati olnud midagi iseäralikku, hubast, armast, korrasolevat ja viisakat. Nõnda on jäänud siiani. Ehk on eestlaste väike rahvaarv põhjuseks, miks kõigesse, mis neid ümbritseb, suhtutakse nõnda suure hoole ja armastusega. Kui keegi kavatseb Eestisse sõita (soovitame!), siis on lihtne hankida infot kõige erinevamatest allikatest. Tutvustame siinkohal Eesti toitumisvõimalusi. Sellega pole Eestis mingeid probleeme. Tundub, et Tallinn koosnebki vaid restoranidest, kohvikutest ja hotellidest. Mingit hingematvat eksootikat seal pole, aga lootused maitsvalt süüa täitusid igati. Suurima elamuse sain Raekoja platsi jõuluturult, mitte mõnest peenest restoranist. Armas platsike, vorstikesed kartuli ja kapsastega, sõbralikud inimesed. Lisaks hõõgveini, ja seda kõike üsna hea hinnaga. Tuult pole, sajab ilusat jõululund. Kuusesära. Sellistel hetkedel saada aru, et elu on imeilus. Ja muidugi küpsetatud mandlid keskaegse retsepti järgi! Hea lisa hõõgveinile. Kui aga järgmise nädala jooksul otsisin eestipärase menüüga restorane, siis pidin tunnistama kaotust. Menüüd on üldjuhul eklektilised, palju on saksa, poola jm laene. Ilmselt ei pea eestlased toitu nii väga just rahvusliku omapära väljenduseks, nagu teevad seda teised rahvad. Vaatamata sellele jäävad Tallinna toiduelamused teile kauaks meelde, valik on suur. Nälga selles väikses Põhjala riigis ei jää keegi. Kõikjal on olemas menüü vene keeles, reeglina räägivad ettekandjad vene keelt. Tere tulemast Eestisse – suure kulinaarse vaheldusrikkuse väikesesse riiki!
(Эстония: путевые заметки гурмана, Даниил Головин, Кулинарный Эдем)

IISRAELI AJAKIRJANDUS

THE JERUSALEM POST
One who got away

Kahes ajalehes ilmunud pikk artikkel Harry Männilist. Hiljuti surnud Männil oli Simon Wiesenthali Keskuse poolt koostatud tagaotsitavate nimekirjas kümnendal kohal. Männilit peeti vastutavaks mitmete juutide ja kommunistide arreteerimises ning hukkamises, ometi ei õnnestunud talle ametlikku süüdistust esitada.
(One who got away, Efraim Zuroff, The Jerusalem Post, 16.1)
http://www.vheadline.com/readnews.asp?id=87738

JAAPANI AJAKIRJANDUS

JAPAN TIMES
Baruto ends Hakuho's 30-match winning streak

Yokozuna Hakuho jooksis otsekui titaanmüüri vastu, kui ta laupäeval Tokyos peetaval turniiril Eesti sumomaadleja Barutoga võistles. Baruto üllatas vastast, võttes ta haardesse ja heites ta tehnikaga sukuinage (käsivarreheide) pikali. Baruto katkestas ühtlasi Hakuho pika võitudejada, mongol oli võidutsenud 30 järjestikuses kohtumises. Barutol on nüüd turniiritabelis sarnaselt Hakuhole kuus võitu ja vaid üks kaotus. Lisaks neile jätkavad ühe kaotusega yokozuna Asashoryu, ozekid Kotooshu ja Harumafuji ning neli Maegashira-meest.
(Baruto ends Hakuho's 30-match winning streak, Kyodo News, Japan Times, 17.1)

KOREA AJAKIRJANDUS

THE KOREA TIMES
Estonia —Birthplace of Skype

Paljudele korealastele võib Eesti tunduda kaugena. Tegelikult on Eesti Koreale lähemal, kui arvatagi oskame. Nimelt kasutavad paljud korealased iga päev Eestis loodud Skype-teenust. Eesti välisminister Urmas Paet ütles Soulis The Korea Times’ile antud intervjuus, et Eesti ja Korea võiks jagada teineteisega oma kogemusi IT valdkonnas. Urmas Paet on esimene Eesti välisminister, kes külastas Koread alates 1991. aastast, mil kaks riiki lõid diplomaatilised sidemed. Aastail 2003-2005 töötas Paet Eestis kultuuriministrina. Minister Paet rõhutas Korea kõrgelt haritud ja suurte kogemustega tööjõu olulisust IT valdkonna arengus, samuti selle tööstusharu pikki traditsioone ja tugevat turupositsiooni. 1,3 miljoni elanikuga Eesti kasutab avalikus sektoris laialdaselt uusi tehnoloogiaid. Näiteks 2005. aastal viidi sisse e-hääletamise võimalus. Paet sõnas, et Eesti ei ole siiski mitte alati olnud IT arengus esirinnas. Kui 20 aasta eest Nõukogude Liidust vabaneti, alustati tühjalt kohalt. Mis on toonud Eestile IT valdkonnas edu? Paeti hinnangul on Eestis antud inimestele võimalus eksperimenteerida. „Meie ühiskond on väga avatud. Noortel on lihtne proovida uusi asju ja saavutada ka tulemusi. Ma usun, et just see on aidanud Eestil saada Skype’i ja muude tehnoloogiliste lahenduste sünnimaaks.“ Kuid uued tehnoloogiad võivad tuua kaasa ka probleeme, nagu näitasid Eesti vastu sooritatud küberrünnakud 2007. aastal. Küberriskidega võitlemiseks on kavas Tallinnasse luua küberkaitse keskus. Paet tõi välja sarnasusi kahe riigi ajaloos, need võiks aidata kaasa koostöö ja kaubanduse arengule Eesti ja Korea vahel.
(Estonia —Birthplace of Skype, Kim Sue-young, The Korea Times, 14.1)