Eesti välismeedias 7.-13. jaanuar 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
KOREA AJAKIRJANDUS
KREEKA AJAKIRJANDUS
MALTA AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

WALL STREET JOURNAL
Estonian CPI Shows Surprise Rise On Month In December

Tarbijahinnaindeks langes Eestis 2009. aastal 2008. aasta keskmisega võrreldes 0,1% teatas Eesti Statistikaamet. Tarbijahinnaindeksi langus võrreldes eelmise aasta keskmisega fikseeriti Eestis esmakordselt, kuid üllatuslikult tõusis indeks detsembris novembriga võrreldes 0,1% võrra. Tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks olid mootorikütuse ja toidu odavnemine ning tubakatoodete kallinemine. Mootorikütus odavnes 2009. aastal eelmise aasta keskmisega võrreldes 13,4%. Ekspertide arvates olulist hinnatõusu käesoleval aastal oodata ei ole. 2009. aastal olid kaubad eelmise aastaga võrreldes 1,8% odavamad ja teenused 3,1% kallimad. Toidukaup oli 0,3%, tööstuskaup 3,0% ja üürid 31,3% odavamad. Inflatsioon ja eelarvepuudujääk on saanud viimastel aastatel Eestile takistuseks euroga liitumisel, kuid tänavu on riigi võimalused liitumiskriteeriumidele vastamiseks tänu muutunud majandusolukorrale paranenud.
(Estonian CPI Shows Surprise Rise On Month In December, Anna Molin, Wall Street Journal, 8.1)
 

FOXNEWS.COM
The View Is Amazing

Nikon International Small World fotovõistlus tõestas, et väike on ilus. Mikrofotograafia konkursil osalemiseks tuli võistlustööd pildistada läbi mikroskoobi läätse. Auväärse esimese koha saavutas tänavu eestlane Heiti Paves Tallinna Tehnikaülikoolist. Geenitehnoloog Paves kujutas oma võidutööl hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) tolmukat. Müürlook on pisike, Euroopas laialt levinud taim. Harilik müürlook oli ka esimene taim, mille genoom õnnestus teadlastel 2000. aastal täielikult lahti muukida, taime kasutatakse teadusuuringuis sageli näidiseksemplarina. Kuid dr Heiti Pavest võlus hariliku müürlooga puhul tema kunstipärane välimus. Fotovõistluse võitja saab auhinnaks 3000 dollari eest Nikoni varustust ja on kutsutud preemiat kätte saama New Yorgis toimuvale tseremooniale. Mikrofotograafiaks nimetatakse fotokunsti, kus pildistatavat suurendatakse valgusmikroskoobi abil vähemalt kümme korda.
(The View Is Amazing, Jeremy Kaplan, FOXNews.com, 6.1)

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
Estonia Close to Joining Euro Zone - EU's Rehn

Eesti on tõenäoliselt järgmine eurotsooniga liituv riik. Euroopa Parlamendis peetud sõnavõtus teatas Olli Rehn, et hinnangud Eesti suutlikkusele täita eurole ülemineku kriteeriume antakse 2010. aasta esimeses pooles. Eesti liitumine euroalaga on kavas 2011. aasta alguses. „Eesti on tõenäoline kandidaat. Avalik sektor on üsna heas seisus.“ Ometi tuleb tagada, et kõiki reegleid ja lepinguid on arvestatud. 1,4 miljoni elanikuga väikeriik vaevleb praegu majanduskriisis, kuid analüütikud usuvad, et üleminek eurole võiks aidata Eestil majanduskriisist kiiremini väljuda, sest see tooks kaasa välisinvesteeringute kasvu.
(Estonia Close to Joining Euro Zone - EU's Rehn, reporting by Marcin Grajewski, ed by Dale Hudson, New York Times, 12.1)
 

C4ISR JOURNAL
The view from the Baltics

Kaitseminister Jaak Aaviksoo oktoobrikuise Washingtoni visiidi ajal läbi viidud intervjuu militaar-ja küberjulgeoleku teemasid käsitleva ajakirja C4ISR Journal poolt. Intervjuu ilmus ajakirja jaanuarinumbris.
Jaak Aaviksoo räägib kaitseteemadel laserfüüsiku täpsusega. Ja pole ka ime – see ongi tema õpitud eriala. 1,3 miljoni elanikuga Eesti on kaasatud olulistesse kaitseküsimustesse, alates küberkaitsest kuni NATO missioonini Helmandi provintsis Afganistanis, kus Eesti jätkab praegu umbes 160 sõduriga. Afganistani valimiste ajal ulatus see number tervelt 300ni. Noorena ei mõelnud Aaviksoo karjäärist kaitsevaldkonnas. Ta tegutses füüsikuna Nõukogude Liitu kuuluvas Eestis, ega uskunud ametlikku karikatuuri „USAst ja NATOst kui NSVLi põhivaenlasest“. Aaviksood usaldati sedavõrd, et tal võimaldati osaleda 1981. aastal New Orleansis toimunud laserfüüsikute kohtumisel. Perestroika ajal töötas ta toonasel Lääne-Saksamaal Stuttgartis. Stuttgartis viibimise ajal langes Berliini müür. Aaviksoo naasis taasiseseisvunud Eestisse ja asus akadeemilisele tööle. Enne kaitseministriks saamist 2007. aastal oli ta Tartu Ülikooli rektor. Väljavõtted intervjuust.
Kas teate kindlasti, et 2007. a Eestit tabanud küberrünnakud tulid Venemaalt? Meil ei ole sõrme- ega jalajälgi, kuid seoseanalüüs näitab selgesti ühte suunda. Formaalsetel põhjustel ei saa ma viidata üheselt Venemaa juhtkonnale.
Kas Eesti ja NATO on läinud küberkurjategijate tuvastamisel osavamaks? Ma usun küll. Kui miski näeb välja nagu koer, haugub ja hammustab nagu koer, siis ongi tõenäoliselt tegu koeraga. Me peame lähtuma sarnasest loogikast, saame kasutada korrelatsioonianalüüsi.
Kas NATOl on olemas selge tegevuskava juhuks, kui üht liiget tabab küberrünnak? NATO küberkaitse kontseptsioon ütleb, et küberkaitse on riiklik ülesanne. Ma arvan, et põhiküsimus on Artikkel 5 tõlgendus. Selles on juttu relvastatud rünnakust. Küsimus on, kas me saame küberrünnakut nimetada relvastatud rünnakuks? 11. septembri rünnakutele järgnenud liikmesriikide vastus sisaldas samuti Artikkel 5 tegevusi, ometi ei saa tehniliselt võttes rääkida relvastatud rünnakust.
Kui Eestit tabaks küberrünnak praegu, kuidas saaksite sellega hakkama 2007. aastaga võrreldes? Ma usun, et me tuleksime toime palju tõsisema rünnakuga, kui toona. Elutähtis info on täna paremini kaitstud, seda nii avalikus kui erasektoris. Samavõrd oluline on ka teadlikkus ühiskonnas ja protseduurid, mis tookord puudusid, kuid nüüd olemas on. Me suudame täna reageerida paremini organiseeritult.
Rääkige oma plaanist õhuruumi kaitse moderniseerimisel. Eestil puudub oma sõltumatu õhuvägi. Koos Läti ja Leeduga töötame riikliku õhuturbe lahenduse kallal. Praegu on õhuturve meile tagatud NATO partnerite poolt rotatsiooni põhimõttel. See on lepitud kokku kuni aastani 2014. Aastaks 2018 peame tulema välja omapoolse lahendusettepanekuga. See võib olla Balti riikide ühismissioon, võib-olla kokkulepe permanentseks õhuturbe teenuse kasutamiseks. Ma ei tea seda veel.
Mis sorti seireseadmetest on jutt? Arendame Eestis radarivõrgustikku. Praegu on meil paigas üks toimiv radar, koos soomlastega tegime ühishanke keskmaa radarite soetamiseks. Meie ostsime kaks, soomlased 12 tükki. Tänu mastaabiefektile saime sedasi kaks radarit ühe hinnaga, see oli väga hea lahendus.
Missuguste ohtude vastu need radarid aitavad? Nad võimaldavad kontrollida õhuruumi kuni 400 kilomeetri raadiuses. Selleks on selgelt vajadus olemas. Lühimaa raketikaitse toimib. Keskmaa raketikaitsele peaksime minema enne 2018. aastat.
Kui praegu toimuks mingi õhuruumi rikkumine, kas te avastaksite selle? Vaid ühe radari omamine on riskantne. Kui see ei tööta, siis puudub varuplaan. Tegu on küll NATO õhuruumiga, kuid meil on kohustus edastada Eesti-poolset pilti. See on osa meie kohustustest alliansi ees. Loomulikult on oluline, et me teaksime, mis toimub Eesti õhuruumis. Radarisüsteem koos õhuturbega võimaldab näha, kas keegi rikub me õhuruumi. Seni on süsteem meid palju aidanud.
Intervjuu jätkub:
(The view from the Baltics, Ben Iannotta intervjuu kaitseminister Jaak Aaviksooga, C4ISR Journal, 1.1)
 

Multinational cyber defense agency to expand membership

Türgi ja Ungari on ühinemas Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskusega, mis asub Eesti pealinnas Tallinnas. Ühendriigid on samuti üles näidanud huvi suurendada oma rolli, et saada ametlikuks liikmeks. Partnerriigid lõid selle keskuse 2008. aastal mõttekojana, mis uuriks NATO palvel konkreetseid küberkuritegevuse teemasid, kuid NATO seda keskust ei rahasta. Kui Türgi, Ungari ja USA keskusega ühinevad, on liikmeid kokku kümme. Riigid valisid keskuse asukohaks vanad kasarmuhooned Tallinnas pärast seda, kui 2007. aasta küberrünnakud Eesti pangandussüsteemi ja valitsuse kodulehekülgi tabasid. Mõned süüdistasid Vene valitsust küberrünnaku korraldamises, Venemaa aga eitab oma süüd. 2007. aasta rünnakud kiirendasid keskuse rajamist Eestisse, Euroopas loodi mitu kriisimeeskonda ja sõjaliste õppuste raames hakati simuleerima küberrünnakuid ja neile reageerimist. Küberkaitsekeskusel on kolm peamist tegevusvaldkonda. Esiteks õiguslikud küsimused : Artikkel 5 NATO lepingus ütleb, et „relvastatud rünnak“ ühe liikme vastu on rünnak kogu organisatsiooni vastu ja see annab NATOle õiguse reageerida kasutades vajadusel relvastatud jõudu. NATO ametnikud ei ole kindlad, kas küberrünnakud lubaksid või õigustaksid Artikkel 5-s kirjeldatud reaktsiooni. Teiseks haridus: keskus määratleb, kuidas anda küberkaitse ametnikele väljaõpet ja valmistada ette küberkaitset puuduvaid harjutusi. Kolmandaks mõisted: kui NATO peaks rünnakule vastama, ei oleks ühtegi olemasolevat sõjalist doktriini, mis vastavat reaktsiooni määratleks.
(Multinational cyber defense agency to expand membership, Ben Iannotta, C4ISR Journal, 1.1)
 

THREE PERCENT
2010 Best Translated Book Award: Fiction Longlist

USA Best Translated Book Award 25 parima raamatu hulka on valitud Mati Undi „Brecht ilmub öösel“. Teose tõlkis eelmisel aastal Eric Dickens, selle andis välja Dalkey Archive Press.
(2010 Best Translated Book Award: Fiction Longlist, Three Percent, 5.1)
 

MIDDLETOWN JOURNAL
Cincinnati Symphony director to step down

Paavo Järvi lahkub pärast 10 aastat Cincinnati sümfooniaorkestri juhi kohalt mais 2011. „Cincinnati suurepärase orkestri juhtimine on olnud minu karjääri rahuldustpakkuvaim kogemus. See on ühtlasi mu karjääri pikim koostöö ja seda väga lihtsal põhjusel – ma armastan seda orkestrit. CSO mängib täna paremini kui kunagi varem ja ma ootan väga järgmist hooaega siinsete võrratute muusikute seltsis. Kuid pärast kümne aasta pikkust dirigenditööd on aeg anda võimalus uuele juhile. Põnevusega jälgin orkestri edasist arengut“, ütleb Järvi. Tallinnas sündinud ja õppinud Paavo Järvi saabus USAsse 1980. aastal, jätkates siin muusikaõpinguid ja alustades dirigenditööd. CSOga liitus ta 2001. aasta septembris.
(Cincinnati Symphony director to step down, Staff Report, Middletown Journal, 7.1)
 

BARNES AND NOBLE REVIEW
The Best of 2009: Bookseller's Choice

Barnes and Noble valis Mati Undi „Brecht ilmub öösel“ 2009. aasta parimate inglise keeles ilmunud raamatute hulka. „Brecht ilmub öösel“ on üliandeka eesti kirjaniku, esseisti ja mitmekülgse kultuuritegelase Mati Undi teos. Parema puudumisel nimetatagu seda „dokumentaalseks novelliks“, mille tegevus toimub Teise maailmasõja alguses. Brecht palub Soomest asüüli, olles teel Ameerika Ühendriikidesse. Loo keskmes on küll Brecht, kuid tõeliselt nauditavad on Undi kõrvalepõiked Soome ja Eesti, sõja ja tema enda kogemuste teemal. Unt oli ellujääja, nagu seda oli ka Brecht.
(The Best of 2009: Bookseller's Choice, Peter Philbrook, Barnes and Noble Review, 11.12.2009)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

THE ECONOMIST
Wrongly labeled

Rääkida Ida-Euroopast kui ühtsest piirkonnast ei ole kunagi olnud hea mõte, kuid praeguse majanduslanguse kontekstis võivad sel olla lausa hävitavad tagajärjed. „Ida-Euroopa“ on mõiste, mis haarab kontinendi keskel asuvat Tšehhi Vabariiki, kuid mitte „Lääne-Euroopaks“ kutsutavaid ja tegelikult kagusuunda jäävaid Kreekat ja Küprost. Ka ajalooliselt ei ole säärasel jaotusel põhjendust. Ida-Euroopasse loetakse nii Ukraina, mis kuulus aastakümneid Nõukogude Liitu, kui näiteks Albaania, mis ei kuulunud. Mõnedes piirkonna riikides on olnud range plaanimajandus, teistes selle oluliselt pehmemad vormid. Neil, kokku pea 30 riigil, on täna erinevat rohkem kui ühist. Mõiste „Ida-Euroopa“ on ohtlik, ta viitab justkui kõiki ühendavale sarnasele nõukogude minevikule eile ning ühistele juhtimisprobleemidele ja majanduskriisile täna. Just majanduskriis näitab, kui eksitav on säärane mõttekäik ja kui erinev riikide tegelik toimetulek.
Väljaspool seisja silmadele on Eesti üks kõige vähem korrumpeerunud riike Euroopas, keda korruptsiooni küsimuses ei anna võrreldagi näiteks EL asutajaliikme Itaaliaga. Omamoodi keeruline seltskond on viimased kümme ELiga liitunud riiki, nn „uued liikmesriigid“. Siia kuuluvad nii eeskujulik Eesti, kes küll kinnisvaramulli lõhkemise tõttu majandusraskustes on, kuid ometi jõudsalt eurokriteeriumide täitmise poole tüürib, kui Rumeenia ja Bulgaaria, kus lokkav korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus kõigile teada on. Neli riiki – Poola ja Baltimaad – muretsevad väga vene revisionismi (või revanšismi) pärast. Ungari, Tšehhi ja Slovakkia on samuti murelikud, kuid pigem energia- ja majandusjulgeoleku kui sõjaliste jõudemonstratsioonide pärast.
(Wrongly labeled, The Economist, 8.1)
 

Respect for the dead

Sõjakalmistud ja –mälestusmärgid on südantlõhestavad paigad. Mõned neist kannavad poliitilist sõnumit, teised mitte. Nõukogude sõjamonumentidele on sageli iseloomulik tugev poliitiline tähendusväli. Kui mitmetes riikides on sõjamälestusmärgid seadusega kaitstud, siis endistes Nõukogude Liidu liikmesriikides see nii ei ole. See annab neile riikidele rohkem vabadust, iseasi, kas seda ka mõistlikult kasutada osatakse. 2007. aastal otsustas Eesti valitsus teisaldada kesklinnas asunud Nõukogude sõjamonumendi. Järgnesid ulatuslikud rahutused kohalike venelaste poolt, kes nägid otsuses teotust möödunud põlvede ohvrimeelsusele ja kangelaslikkusele. Kuigi teisaldamise ajastus ja täideviimise viis võib tekitada küsimusi, on täiesti mõistetav selle motivatsioon: eestlaste jaoks sümboliseeris monument poole sajandi pikkust okupatsiooni.
Mineviku suhtes erinevate seisukohtade austamine on märk vabast ühiskonnast, samas kui mineviku jõuga ümberkirjutamine on märk totalitarismist. See ei tee mälestusmärke puutumatuiks, ülipühadeks, kuid lahkunutesse tuleb siiski suhtuda austusega.
(Respect for the dead, The Economist, 8.1)
 

TRAVEL DAILY
Estonia, Finland and Iceland host first joint travel trade Workshop

Soome, Islandi ja Eesti turismiametid korraldavad ühise infopäeva 10. veebruaril Londonis. Osalema on kutsutud Suurbritannia reisifirmad, lennufirmade esindajad, ekskursioonikorraldajad. Eelnevalt on võimalus leppida kokku 15-minutilisi kohtumisi kolme riigi turismikorraldajatega, et esitada konkreetseid küsimusi ja luua kontakte. Kõik osapooled on infopäeva suhtes lootusrikkad ja kiidavad võimalust ühiselt Suurbritannias turismikontakte luua.
(Estonia, Finland and Iceland host first joint travel trade Workshop, Travel Daily, 11.1)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

FRANKFURTER ALLGEMEINE ZEITUNG
Die OECD kämpft gegen den Bedeutungsverlust

Sel esmaspäeval saab Tšiili Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmeks. Tegemist on esimese laienemisega pärast seda, kui Slovakkia 2000. aasta detsembris organisatsiooniga liitus. Tšiili on riikidevahelise organisatsiooni 31. liige, sel aastal peaksid järgnema teisedki liitumised. Kõige kaugemale on jõudnud läbirääkimised Eesti, Iisraeli ja Sloveeniaga. OECD peakorterist on kostnud, et tõenäoliselt peaksid need riigid veel sel aastal organisatsiooni liikmestaatuse saama. 1961. aastal loodud organisatsiooni kritiseeritakse tihti veel kui „rikaste klubi“, seetõttu näeb OECD laienemist avanemisena muutunud maailmale, kus üha rohkem nn tärkavaid majandusi saavutavad arenenud riikide staatuse. Laienemata ähvardaks OECDd tähtsuse kaotamine, hoiatab organisatsiooni peasekretär Angel Gurría juba pikemat aega. OECD liitumistingimused on võrdlemisi ebatäpsed. Eeltingimusteks on turumajanduslikud ja demokraatlikud struktuurid ning inimõiguste austamine. Põhimõteteks peavad olema vaba konkurents ja vabakaubandus. Samuti nõutakse meetmete rakendamist korruptsioonivastases võitluses. Iisraeli, Sloveenia ja Eesti liitumisele on veel vaid mõned takistused üksikutes majanduspoliitilistes valdkondades. Teatud tingimustel võiks vastuvõtt organisatsiooni toimuda juba selle aasta mais, OECD ministrite kohtumise raames.
(Die OECD kämpft gegen den Bedeutungsverlust, chs., FAZ, 11.1)

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
"Räuber retten uns vor Räubern"

Autor kirjeldab Ain Kaalepi näitel Ida-Euroopa kurba saatust kahe kurja, Hitleri ja Stalini hammaste vahel. Tema Elva korteris on palju saksakeelseid raamatuid. Paljude Goethe, Schilleri ja Hoffmannstahli teoste kõrval seisab eesti luuletaja ja tõlkija Ain Kaalepi raamaturiiulis ka Põhiseadus. Et kunagi eksisteerib ka Saksa Põhiseadus, mis võiks kuuluda isegi Eesti uue riigikorra eeskujude hulka, on toona, kui Ain Kaalepil sakslastega tegemist teha tuleb, raske ette kujutada. Kui 15-aastane Kaalep 1941. aasta juulis esimest korda Saksa kodanikke kohtab, kannavad need Saksa sõjaväe mundrit ning esindavad riiki, mis õigusi ja seadusi jalge alla tallab. 1939. aastal sõlmivad Saksamaa ja Nõukogude Liit mittekallaletungilepingu, mille salajases lisaprotokollis lepitakse kokku Eesti, Läti ja Leedu kuulumine Nõukogude Liidu mõjusfääri. 1940. aastal kaotavad kolm riiki oma iseseisvuse ning neist saavad Nõukogude vabariigid. Rahva püsiva vastupanu murdmiseks saadavad sovetid kümned tuhanded baltlased Nõukogude Liidu sügavusse sundasumisele. 1941. aasta juunis ründab Saksamaa Nõukogude Liitu. Juuli alguses, kui Saksa väed on Eestisse jõudnud, läheb gümnasist Kaalep koos paljude teiste Tartu noormeeste ja meestega metsa. Nad otsivad kaitset tagasitõmbuva Punaarmee ja NKVD üksuste eest. Eestlased on moodustanud Omakaitse, mille liige on ka Kaalep. Ta mäletab täpselt esimeste Saksa sõdurite ilmumist: „Rõõm oli suur, kuid see kestis vaid pool tundi.“ Oldi teadlikud, et Eesti on Stalini ja Hitleri vahel maha hangeldatud. Vaatamata sellele on sakslased eestlaste jaoks kommunistliku terrori alt vabastajad. Kuid Ain Kaalep ja tema sõbrad tavatsevad laulda üht viisijuppi: „Röövel päästis meid röövli käest“. Paljude eestlaste lootus, et uued röövlid, Saksa okupandid, neile nende riigi tagasi annavad, osutub kiiresti pettumuseks. Kuna Saksa sõjatööstus vajab tööjõudu, hakkavad sakslased noori eestlasi Saksamaale tööle värbama. Kaalep valib teise tee ning sõidab 1943. aasta novembris koos teiste noormeestega Soome. Ka Soome on Nõukogude Liiduga sõjas. Jätkusõjas võitleb Soome poolel umbes 3000 eestlast. 16 poisiohtu eestlast lasevad end vabatahtlikena Soome sõjaväkke võtta. Tihti räägitakse eestlaste olukorrast Saksamaa ja Venemaa vahel. „Kõigile oli selge, et ka sakslastega pole meil midagi head oodata. Soovisime, et ameeriklased ja inglased oleksid appi tulnud,“ räägib Kaalep. 1944. aasta veebruaris moodustatakse Soomes eesti polk, mille juhiks nimetatakse Kaalep. Noorel eestlasel on õnne, tema üksus pääseb peaaegu võitlemata. Nii ei läinud aga kõigil: ühel Helsingi surnuaial puhkab 90 eesti rügemendi liiget. 1944. aasta sügisel on Punaarmee sakslased pakku ajanud. Ain Kaalepi Soome-seiklus ei jää Nõukogude salateenistuse jaoks saladuseks – ta maabub 13 kuuks NKVD vangla ülekuulamiskongi. Kaalepi, eestlaste ja teiste Baltimaade rahvaste jaoks algab aastakümneid kestev depressioon. Taas toimuvad küüditamised, kümned tuhanded põgenevad. Alles 1990. aastal leiab Nõukogude võim oma otsa. Eestist saab taas demokraatliku põhiseadusega iseseisev riik. Põhiseaduse loojate hulka kuulub ka 1991. aastal põhiseaduskomisjoni kuulunud Ain Kaalep.
("Räuber retten uns vor Räubern", Cord Aschenbrenner, SZ, 9.1)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LA CROIX
Décès au Costa Rica d'un Estonien recherché par le centre Simon Wiesenthal

Eestlane Harry Männil, keda natsikütid süüdistasid juutide tagakiusamises Teise maailmasõja ajal, suri esmaspäeval Costa Rica pealinnas San Joses. Männil oli 89-aastane. Tallinna linnapea ja lahkunu sõber Edgar Savisaar tegi Männili surma puhul avalduse, milles ei maininud süüdistusi. Avalduses nimetati Männilit hoopis silmapaistvalt edukaks väliseestlaseks. Natsikurjategijaid otsiva Simon Wiesenthali keskuse aruanne paigutas aastaid Harry Männili väljapaistvate natsikurjategija hulka. Keskus väidab, et Männil arreteeris natsliku Saksamaa okupatsiooni ajal Eestis juute ja kommuniste, kelle natsid ja nende eestlastest käsilased hukkasid. 1941. aasta septembrist kuni 1942. aasta juunini kuulunud Männil Saksa poliitilisse politseisse.
(Décès au Costa Rica d'un Estonien recherché par le centre Simon Wiesenthal, La Croix / AFP, 12.1)
 

LE FIGARO
Le Chili intègre l'OCDE

Tsiilist saab OECD 31. liige, lähikuudel peaksid liikmeiks saama ka Eesti, Iisrael ja Sloveenia.
(Le Chili intègre l'OCDE, Anne Cheyvialle, Le Figaro / AFP, 11.1)
 

TOURMAG
Estonie : la compagnie Estonian Air ouvre la ligne Nice/Tallinn

Lennukompanii Estonian Air teatas peatselt uue otseliini avamisest Tallinn-Nice suunal. Lennud hakkaks toimuma regulaarsusega üks kord nädalas, lennupäevaks laupäev. Suund Tallinn-Nice hakkaks väljuma kell 7 hommikul, tagasilend Nice-Tallinn kell 10.05. Pileti hind algab 112 eurost ja sisaldab lennujaama makse.
(Estonie : la compagnie Estonian Air ouvre la ligne Nice/Tallinn, Tourmag, 11.1)
 

LE POST
Une chaîne estonienne promeut son JT en parodiant "Les Simpson"!

Eesti telekanal on teinud paroodia tuntud multifilmi Simpsonid ainetel. Paroodia eesmärgiks on reklaamida TV3 õhtust uudistesaadet. Reklaamis on kujutatud maal elavat peret, atmosfäär on rustikaalne, animatsioonikangelasi kehastavad näitlejad. Autod on asendatud hobuste ja kaarikutega… Reklaami lõpus saab terve pere kodus televiisori ees kokku, et jälgida õhtuseid uudiseid.
(La chaine estonienne tv3 parodie les Simpson, Le Post, 8.1)

SOOME AJAKIRJANDUS

KAUPPALEHTI
Rehn: Viro seuraava ehdokas euroon

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvoliniku kandidaat Olli Rehn ütles Euroopa Parlamendis toimunud kuulamisel, et toetab eurotsooni laienemist. Rehni sõnul on Eesti tõenäoliselt järgmine euroala kandidaat. Parlamendisaadikud nõudsid Rehnilt vastust selle kohta, kas euro kasutuselevõtt viib hinnatõusuni. Rehni arvates ei vii, see sõltub ikkagi riigi majanduspoliitikast ja inflatsioonist.
(Rehn: Viro seuraava ehdokas euroon, Päivi Isotalus, Kauppalehti, 12.1)

AAMULEHTI
Viro valmistautuu euron tuloon jo 201

Eesti kauplustes algavad allahindlused tavaliselt jaanuari lõpus, pärast seda, kui vene turistid on kodumaale tagasi pöördunud. Sel aastal sooritatakse oste veel kroonides, kuid järgmisel aastal võib Eestis kasutusel olla juba euro. Kõiki pole europalavik veel haaranud. Valitsuse tellitud küsitluse järgi toetab ühisvaluutaga liitumist alla poole eestimaalastest. Poemüüjad usuvad hinnatõusu. Samas kergendab euro ühe müüja sõnul ju näiteks reisimist. Laenudele ei tohiks euro mõju avaldada, kuna juba praegu on enamus eestlaste eluasemelaenudest võetud eurodes ja seotud euriboriga. Majandussurutisest hoolimata ennustab Eesti Pank, et Eesti täidab kevadeks Maastrichti kriteeriumid. Eelmisel aastal karmistas Eesti maksustamist ning võttis suuna tugevale kokkuhoiupoliitikale. Meetmed said ka rahvusvaheliselt kiita. Ametist lahkuv eurovolinik Joaquin Almunia teatas juba novembris, et 2011. aastal on vaid üks võimalik kandidaat eurotsooniga liitumiseks ning see on Eesti. Eesti riigijuhid peavad eurotsooniga liitumist rahvusvahelise usaldusväärsuse ja stabiilsuse märgiks. Eesti ootab, et euro kasutuselevõtt toob kaasa välisinvesteeringud ning seeläbi majanduskasvu. Eesti eurokõlblikkust hindavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank kevadel.
(Viro valmistautuu euron tuloon jo 2011, Marjo Näkki, STT, Aamulehti, 11.1)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

РОССИЯ И СООТЕЧЕСТВЕННИКИ
Разделить власть и осознать ответственность?

Toimetus: Vene välisministeeriumi toetatud „Vene maailma“ kontseptsioon näeb sisuliselt ette, tahame me seda või ei taha, piiri taha jäetud miljonite kaasmaalaste olukorra kinnistamist. Ühesõnaga – istuge, kallid kaasmaalased, igaüks oma nurgas ja käituge hästi. Ainus, millele venelased võivad veel loota, on etnograafilise laulu- ja tantsuansambli esinemine ning osavõtt kaasmaalaste kongressist Moskvas. Seetõttu tuleb meil endil, igas vabariigis eraldi, mõelda oma tulevikukontseptsioon peale. Seni on see õnnestunud halvasti. Peamiselt seetõttu, et Venemaa ei toeta vene kogukondade mõtlejaid, poliitikuid, ajakirjanike.
Venelaste tuleviku üle Eestis arutleb Mihhail Petrov: Need kisakõrid, kes ei suuda loobuda suurvene uhkusest, jätavad meid ilma võimalustest vene kogukonna õitsenguks. Pidades lähenemist eestlastega kapitulatsiooniks, tõukavad nad meid eneseisolatsiooni, millele järgneb kogukonna paratamatu hukk. Kohaliku vene kogukonna suutmatuse tõttu oma poliitikat teostada ja tulevikukontseptsioone luua, tuleb kasutusele võtta eestlaste mõtted, näiteks Rein Taagepera töödes esinenud ideed. Taagepera sõnul vajab Eesti ühiskond integratsiooni, võõraste immigrantide omakstunnistamist, juhul kui nad õpivad ära eesti keele ja tahavad olla eestlased. „Verepuhtuse“ kultus on ebaeetiline ja meie ajalugu arvestades ka koomiline. Meie valikuks on olla kas segavereline või väljasurev rahvas. – Need juba 1971. aastal Taagepera poolt kirja pandud mõtted pole senimaani aktuaalsust kaotanud. Meid ei kutsuta enam eestikeelsetele üritustele? Pole viga, me tuleme ise! Seisame vaikselt seina ääres, kuulame, teeme omad järeldused. Läheme ja normaliseerimine eesti erakondade rahvusliku koosseisu, IRList alates. Ja igal võimalikul juhul hakkame tsiteerima Taagepera plaani! Kahju, et me ta nõnda hilja avastasime.
(Разделить власть и осознать ответственность?, Михаил Петров, Россия и соотечественники, 5.01)
 

ИЗВЕСТИЯ
Из России в Россию по берегу Балтийского моря

Kuidas möödus 2009. aasta? Vastab telesaatejuht Mihhail Kožuhov: Kaks aasta polnud ma ringi rännanud, nüüd alustasin sellega taas. Seekord Baltikumist. Väga huvitav oli sõita Venemaalt (Kaliningrad) Venemaale läbi Baltimaade. Läbides kolme riiki filmisin dokumentaalse seriaali. See oli katse näha vana head Baltikumi, nagu seda tundsid meie esivanemad, rääkida ebatavalistest inimestest ja nende ebatavalistest tegudest. Muuseas, mitte ükski inimene, kellega kohtusin, ei keeldunud rääkimast vene keeles, kui seda üldse oskas. On lihtsalt peale kasvanud uus põlvkond, kes enam vene keelt ei oska. Ja siin võib vaielda, kes selles rohkem süüdi on – kas Eesti võimud või Venemaa ise, kes pole vaeva näinud, et huvi vene keele vastu säilitada.
(Из России в Россию по берегу Балтийского моря, Известия, 31.12)
 

ФОНТАНКА
Долгая дорога на Родину

Soome ja Baltimaad elasid üle tohutu Vene turistide laine. Kahjuks pole piiriäärne transpordisüsteem valmis taoliste voogude vastuvõtmiseks. Selle tulemusel oli kõik raudtee- ja autobussijaamad pilgeni täis kaasmaalasi, kes iga hinnaga püüdsid kodumaale naasta. Peterburi transpordiühendus Riia ja Tallinnaga on peaaegu likvideeritud. Rongid ega parvlaevad ei sõida, kogu koormus langeb „Eurolines“ bussidele. 8. jaanuaril öeldi Fontanka ajakirjanikule Tallinna bussijaamast: „Loomulikult pileteid pole!“ Tallinna taksojuhid ütlevad, et „kõik on kinni jäänud“, ei saa enam Eestist välja. Mõned moskvalased on koguni raha pakkunud, et viidagu nad taksoga Moskvasse, kuid paraku ei saa – taksojuhtidel pole Vene viisasid käepärast. Suur osa sõitis Narva, läks jala üle piiri ning siis Jaanilinnast edasi. Paraku olid ka Jaanilinnast väljuvad reisibussid kaks ööpäeva ette välja müüdud. Lihtsam on autostopiga hääletada. Oma autoga piiri ületamine on üldse mõeldamatu. Üks reisija kirjeldab: „Jõudsin oma autoga Narva, nägin 600 autost koosnevat järjekorda, milles seismine võtaks ööpäeva, ning pöördusin tagasi Tallinna. Parvlaevaga Soome kaudu jõudsin tagasi Venemaale. Ühe Tallinna hotelli juhtkonnast öeldi Fontankale, et turismiettevõtjad on Eesti valitsust palunud olukord lahendada. Välisministeeriumist aga vastati, et Eesti oleks küll valmis seda tegema, kuid probleeme tekitab Vene pool. Paraku näitab isiklik piiriületamise kogemus, et asi on pigem vastupidi. Ehkki küsimusi on ka Vene poolele. Muidugi nõuavad nimetatud probleemid rahvusvahelisi läbirääkimisi, mis pole kerged. Kuid näiteks autobussiliinide lisamist Peterburi-Jaanilinna liinile ei keelaks ju keegi.
(Долгая дорога на Родину, Кира Обухова, Фонтанка, 11.01)

KOREA AJAKIRJANDUS

THE KOREA HERALD
Estonian foreign minister due in Seoul

Eesti välisminister Urmas Paet külastab järgmisel nädalal Koread. Kavas on kohtumine Korea välisministriga, arutatakse võimalusi kahepoolsete suhete edendamiseks. 35-aastane minister saabub Seouli neljapäevasele visiidile, olles esimene nii kõrge Koread külastav ametnik sellest piirkonnast, ütles Korea välisministeeriumi pressiesindaja Kim Young-sun ajakirjanikele. 12. jaanuaril peetaval kohtumisel minister Yu Myung-hwan’ga arutatakse muuhulgas vastastikuse koostöö võimalusi majandus- ja kaubandussektoris.
(Estonian foreign minister due in Seoul, The Korea Herald, 7.1)

KREEKA AJAKIRJANDUS

ISOTIMIA
Ωρολογιακή βόμβα για την Ευρωπαϊκή Ένωση, και οι χώρες της Βαλτικής
Isotimia on avaldanud Bloombergi artikli Balti riikide majandusest

Balti riike võib Euroopa Keskpanga hinnangul tabada uus kriis, kui nende valitsused ei võta piisavalt rangeid meetmeid oma valuutakursside toetamiseks. Balti riikides oli majanduslangus ilmselt järsem kui teistes ELi riikides, sest jäigalt euroga seotud valuutad viisid suhteliselt madalate intressimäärade tingimustes ülemäärase siseriikliku laenamiseni ja kinnisvarahindade mullideni, seisis Bloombergi kätte sattunud salajases 17. novembri kuupäevaga Euroopa Keskpanga dokumendis, mis oli koostatud Euroopa Liidu majandus- ja rahanduskomitee jaoks. Balti riikide majandusbuumile ja sellele järgnenud kiirele langusele aitas Euroopa Keskpanga hinnangul kaasa ulatuslik eurodes laenamine alates sellest, kui need 2004. aastal ELiga ühinesid. See sundis Baltikumi keskpanku veelgi jäigemalt valuutakursse hoidma, sest vastasel juhul riskinuks nad sellega, et majapidamised ja ettevõtted ei suuda oma võlgasid tagasi maksta. Euroopa Keskpanga sõnul peavad Balti riigid parandama oma pangandussüsteemide regulatsiooni, sealhulgas seadma piirangud välisvaluutas laenamisele. Kui Eesti loodab euroga liituda 2011. aastal, siis Läti otsib valusate eelarvekärbete hinnaga rahvusvahelist laenu. Kolmandas kvartalis kukkus Läti SKP 18,4%, Eesti SKP 15,6% ja Leedu SKP 14,2%.
(Ωρολογιακή βόμβα για την Ευρωπαϊκή Ένωση, και οι χώρες της Βαλτικής, Bloomberg, Isotomia, 19.-20.12)

MALTA AJAKIRJANDUS

TIMES OF MALTA
Travel Picks: Top 10 islands off the beaten track

Times of Malta on valinud välja kümme ilusaimat saart üle kogu maailma. Üheksandal kohal on pingereas Muhu. 2000 elanikuga Muhu saarelt leiab külaline töötava tuuleveski, rikkaliku folklooripärandi, väikese luksushotelli ja spaa.
(Travel Picks: Top 10 islands off the beaten track, Times of Malta, 8.1)