Eesti välismeedias 31. detsember 2009 - 6. jaanuar 2010

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS
USA AJAKIRJANDUS
SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS
SAKSAMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRIA AJAKIRJANDUS
PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS
SOOME AJAKIRJANDUS
VENEMAA AJAKIRJANDUS
AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS
IISRAELI AJAKIRJANDUS

RAHVUSVAHELINE AJAKIRJANDUS

TVNZ
The Estonian sportswoman of the year

Maailma naiste tenniseedetabelis 58. kohta hoidev Kaia Kanepi tegi uskumatu võistluspäeva, alistades Aucklandis peetava WTA Tour'i 220 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri avaringis teise asetusega hiinlanna Na Li. Kui Kanepilt küsiti, kas ta on kõige populaarsem naissportlane Eestis, vastas ta, et mõnede ujujate ja kolmikhüppaja kõrval on ta oma kodumaal tõesti armastatud sportlane. 2008. aastal valiti Kaia Kanepi Eesti aasta naissportlaseks. „Eestlased on väga tagasihoidlikud“, ütleb Kaia. „Kui mind tänaval märgatakse, siis autogrammi küsima või pilti tegema ei tule küll keegi“, naerab ta.
(The Estonian sportswoman of the year, Michael Burgess, TVNZ, 6.01)
 

KATONDA NEWS NETWORK
Skype Is Coming To Your TV

Eestis loodud infotehnoloogiaettevõte Skype pakub uusi sidelahendusi. Suure ekraani abil elutoas saab nüüd jagada perekondlikke hetki ja suhelda sõpradega veelgi mugavamalt. Skype loob nüüd turgu ka seadmetele, partneriteks on valitud LG ja Panasonic. Uudseid ekraane, mis võimaldavad vahendada Skype’i pilti, katsetatakse Skype’i Tallinnas asuvas keskuses. Kui vastav ekraan olemas, tuleb soetada TV liidesega veebikaamera, mis on loodud töötama just TV ja Skype teenuse ühendamiseks. Skype’i esindajad ütlevad, et idee tuli klientidelt, kes soovivad rääkida oma sõpradega diivanilt tõusmata ja näha neid ka vastamas. Loogiline tulemus oligi kõrvaklappide, mikrofoni ja televiisoriekraani ühendamine. Ekraanid peaks turule jõudma juba sel kevadel. Mis järgmiseks – 3D Skype?
(Skype Is Coming To Your TV, Katonda News Network, 5.01)

USA AJAKIRJANDUS

NEW YORK TIMES
Officer Tatyana Ananyeva, Estonia

Eestist pärit Tatyana Ananyeva saabus Brooklyn’i 2004. aastal, olles võitnud loteriil rohelise kaardi, mis tagas pääsu USAsse. Tatyanal puudus alguses igasugune ettekujutus elust USAs, samuti ei osanud ta sõnagi inglise keelt. NYPD tööd oli ta näinud tuntud telesarjast, mis on väga populaarne ka tema kodumaal Eestis. Ometi oli tal selge nägemus, kelleks Ameerikas saada – nimelt politseiametnikuks. Esmalt hakkas ta võtma inglise keele tunde. Kõrghariduse sai Tatyana John Jay College of Criminal Justice’st, politseinikutööd alustas 2008. aastal. Tema ametimärgi number on 1226 ja ta on oma 35000 uue kolleegi seas ainus, kes sündinud Eestis. 30-aastane Ananyeva töötab peamiselt Queesnis, hispaaniakeelses piirkonnas. Ta oli 12 aastane, kui tema kodumaa Eesti vabanes Nõukogude Liidust ja taastas iseseisvuse. Miilits asendus tookord politseiga. Aga politsei Eestis ei ole nii orienteeritud kogukonnale, nagu ta seda on Ühendriikides. Eestis pöördutakse politsei poole äärmisel juhul. Ometi küpses Tatyana Ananyeva soov saada politseinikuks juba kodulinnas Tallinnas. NYPDs on see soov täitunud.
(Officer Tatyana Ananyeva, Estonia, Al Baker, New York Times, 4.01)

SUURBRITANNIA AJAKIRJANDUS

GAMBLINGKINGZ
UK Groups Eye Estonian Market

Eestlastele meeldivad hasartmängud ja valitsus loodab, et see harjumus aitab riigil pikemas perspektiivis paremini majanduslangusega toime tulla. Erinevalt teistest Ida-Euroopa maadest ja Venemaast, on otsustatud hasartmängudesse puutuvat seadusandlust lõdvendada. Usutavasti mängivad rahvusvahelised operaatorid juba järgmisel aastal siinsel hasartmänguturul olulist rolli. Suurbritannia peab Eestil, kui areneva e-hasartmänguteenuste turuga riigil silma peal. 1,5 miljoni elanikuga Eestis on hetkel umbes 150 kasiinot 12 eri linnas. See on muljetavaldav hulk. Valitsus loodab kahes etapis turule toodavate online-mängudega riigi majandusseisu parandada. Esimeses etapis saab juba käesolevast aastast mängida online rahvuslikul tasandil, järgmisest aastast lisandub rahvusvaheline tasand. Siis peakski Eesti turule sisenema oma teenustega Suurbritannia, pakkumaks eestlastele kvaliteetset mängukeskkonda.
(UK Groups Eye Estonian Market, Renee Israel, Gamblingkingz, 4.01)

SAKSAMAA AJAKIRJANDUS

SÜDDEUTSCHE ZEITUNG
Litauen legt Atomkraftwerk Ignalina still

Vana-aasta õhtul lõpetas Leedu Ignalina tuumajaam Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe kohaselt tegevuse. Energiaeksperdid – eriti endistest idablokimaadest, mis 2004. aastal ELi liikmeteks võeti – on seisukohal, et tehnilised põhjused polnud tuumajaama sulgemiseks tungivad. Leedul tuleb energiaauke täita nüüd eelkõige Venemaalt pärineva elektri ja toorainega. Poola ja Baltimaade vahelised läbirääkimised ühise lääneliku tehnoloogiaga varustatud tuumajaama ehitamiseks on veninud aastaid, ilma et oleks jõutud ühegi konkreetse projektini. Neli riiki otsustasid ühise tegutsemise kasuks pärast seda, kui Saksamaa toonane punaroheline koalitsioon kantsler Gerhard Schröderi juhtimisel asus toetama Läänemere gaasitoru, mis praeguste transiitmaadega ei arvesta. Osaliselt peaks Leedu tekkinud energiavajaduse katma gaasil töötav jõujaam, mis peaks võrku lülitatama kolme aasta pärast. Igal juhul hakatakse seda suures osas varustama Vene maagaasiga. Eesti ja Ukraina on lubanud tarnida Leedule elektrit.
(Litauen legt Atomkraftwerk Ignalina still, Thomas Urban, SZ, 2.1)

NORDWEST ZEITUNG
Mit dem Fahrrad auf nach Estland

Kurt Essmann, 69-aastane pensionär Saksamaalt reisib palju. Sel aastal käis ta Eestis õppereisil, mida toetati ELi programmi kaudu elukestev õpe. „Otsisin Baltimaadega juba pikka aega kontakti ning siis leidsin õnneliku juhuse läbi õppereisi Eestisse,“ jutustab Essmann. Õppereisi raskuspunkt oli vanurite hooldusel. „Eesti hooldekodudes andis igal pool tunda rahapuudus. Kuid vaatamata sellele üldisele viletsusele kohtasime me ainult rahulolevaid ja abivalmis inimesi,“ räägib Essmann ühe psühhiaatriahaigla külastusest. 17 liikmest koosnev grupp külastas Eestis muuhulgas pealinna ning Haapsalut.
(Mit dem Fahrrad auf nach Estland, Friederike Kloth, Nordwest Zeitung, 29.12)

AUSTRIA AJAKIRJANDUS

DIE PRESSE
Estland: „Der Euro ist unsere einzige Hoffnung“

Eesti on ainus kandidaat liitumaks 2011. aastal eurotsooniga. Eesti majanduse jaoks on ühisvaluuta ainus võimalus seista krooni devalveerimise vastu ning stiimul majanduskasvuks. „Paari kuu tagune uuring näitas, et 61% eestlastest toetab rahvusvaluutana eurot, sellest ajast on toetus veelgi kasvanud. Me oleme ootamisest väsinud ning tahame lõpuks ometi eurot,“ räägib Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing vestluses ajalehega. Valitsus on karmide meetmetega riigieelarve defitsiiti kontrolli all hoidnud ning nüüd on võimalus sel aastal Maastrichti eelarve-kriteeriumide piires püsida. Kui Eesti valitsuse üle rahvusvahelisel areenil aeg-ajalt muiati, et see vaatamata majandussurutisele ei loobu eesmärgist euro 2011. aastal kasutusele võtta, andis Maailmapank möödunud nädalatel selgeid signaale Eesti liitumiseks eurotsooniga. Novembris nimetas endine ELi rahandusvolinik Joaquin Almunia Eestit konkreetselt tõenäolise ja ainsa eurotsooni-kandidaadina aastal 2011. Vähem rõõmu valmistavad Marje Josingule rahvusvahelised finantseksperdid, kes tahavad või tahtsid Eestile – nagu ka mõlemale teisele Balti riigile – korduvalt valuuta devalveerimist peale sundida. Josing on veendunud, et selliseid negatiivseid devalveerimisdiskussioone saab peatada ainult eurole üleminekuga. „Krooni seotus euroga, toormaterjalide import ning ettevõtete ja eraisikute suured europõhised laenud tõestavad üheselt, et eurole üleminek on ainus mõistlik lahendus,“ ütleb Josing. Sellega kaoks ka potentsiaalsete investorite hirm krooni devalveerimise ees. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ütleb, et juhul kui plaanitud liitumine eurotsooniga ei õnnestu, ootab Eestit ees raske periood ning kasvab kiirelt devalveerimisoht. „Ka euro pole loomulikult mingi võluvits, kuid ta toob endaga kaasa praegu puuduva usalduse meie riigi vastu. Samuti eristuks Eesti eurole üle minnes tugevamini meie raskustega võitlevast naabrist, Lätist,“ ütleb Mandel. Marje Josingu sõnul on Eesti praktiliselt 2002. aastast eurotsoonis, kuna kroon on tugevalt euroga seotud. „80% Eesti ekspordist läheb ELi liikmesmaadesse, kauplustes on hinnad märgitud ka eurodes,“ lisab Josing, kes ei näe eurole üleminekuks mingeid takistusi. „Meie jaoks pole eurole üleminek mingi probleem, aga võimalik, et see on probleem ELi bürokraatiamasina jaoks. Eesti eurotsooniga liitumine on puhtalt poliitiline, mitte majandusküsimus.“ Marje Josing on veendunud, et Eesti majandus väljub kriisist tugevamana. Seega on väljavaated selleks, et Eesti õigeusklikud elanikud oma järgmise aasta jõulukuused riigimetsas mobiiltelefoni teel tellivad ning nende eest juba eurodes maksavad, täiesti realistlikud.
(Estland: „Der Euro ist unsere einzige Hoffnung“, Judith Lewonig, Die Presse, 4.1)

PRANTSUSMAA AJAKIRJANDUS

LES ECHOS
Endel Tulving, le pionnier canadien de la mémoire

Eesti päritolu Kanada psühholoog Endel Tulving on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema aastatepikkust uurimistegevust pärjati hiljuti Pasteur-Weizmann-Servier' auhinnaga. Tulving ütleb, et hakkas mälu uurima seetõttu, et muudeks uurimistegevusteks oli vaja kallist laboritehnikat, mida noorel teadlasel ei olnud võimalik soetada. Teaduslikus karjääris jõutakse oluliste pöördepunktideni sageli läbi juhuste. Õnnelikke juhuseid on olnud ridamisi ka Tulvingu töös. Koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja 1949. aastal edasi Kanadasse põgenenud Tulving õppis esiti Toronto ja Harvardi Ülikoolis, 1956. aastal alustas Torontos õppejõutööd. 1960ndatel aastatel oli inimese mälu toimimise kohta veel väga vähe teada. Tulving esitas mälu kohta rea olulisi küsimusi. Miks mäletab inimene mõnd sündmust veel kakskümmend aastat hiljem nii täpselt, nagu oleks see juhtunud äsja, ega suuda samas meenutada, mida ta sõi üleeile?
Tänaseks on Tulvingust saanud üks maailma mõjukamaid kognitiivse psühholoogia uurijaid. Tema avastused on mõjutanud inimese mälu lahtiseletamise teooriaid ning aidanud mäluhäirete puhul töötada välja vajalikku ravi. Tulvingu enam kui pool sajandit kestnud teadustöö on aidanud heita pilku sellele, millised mälu mehhanismid reguleerivad meie elu. Tänu tema tööle on tuvastatud viit sorti mälu: töömälu, episoodiline mälu, semantiline mälu, protseduuriline mälu ja nähtav mälu.
Parimaid prantsuse mälu-eksperte, Francis Eustache Caeni ülikoolist ütleb, et Tulving on neuropsühholoogide seas maailmas arvestatavaim teadlane, kelle panus erinevate mälutüüpide kindlakstegemisel ja uurimisel on teedrajav. Mälu ei ole üksnes informatsiooni kogum inimese ajus, see on see, mis võimaldab meie mõtteil reisida minevikku ja tulevikku.
Pasteur-Weizmann-Servier’ rahvusvaheline auhind antakse välja iga kolme aasta tagant, seda võrreldakse tähtsuselt Nobeli preemiaga. Auhinnaga kaasneb 150 000 euro ehk 2,3 miljoni krooni suurune preemiaraha.
(Endel Tulving, le pionnier canadien de la mémoire, Alain Perez, Les Echos, 30.12)
 

LIBÉRATION
L'armée de l'air assure la police du ciel dans les pays baltes

Balti õhuturbemissioon läks Saksa õhujõudude käest Prantsuse lennuväe kätte. Esmaspäeval (4.01) toimus Šiauliai lähedal Zokniai õhuväebaasis missiooni üleandmise tseremoonia. Prantslastele on see juba teine kord Balti õhuturbes osaleda, esimene missioon toimus 2007. aastal. Prantsuse õhuväe teises Balti missioonis osaleb umbes 150 sõjaväelast. Prantslased hakkavad patrullima nelja Mirage-2000 C tüüpi hävitajaga.
(L'armée de l'air assure la police du ciel dans les pays baltes, Jean-Dominique Merchet, Libération, 5.1)
 

LE FIGARO
Seuls 47% des Estoniens veulent l'Euro

Eelmise aasta lõpus valminud uuringust selgus, et euro kasutuselevõttu toetab 47% ja selle vastu on 41% Eesti elanikest. EMORi uuring viidi läbi 24.-26. novembrini, kokku küsitleti 500 inimest. Novembris avaldatud Euroopa Komisjoni hinnangu põhjal oleks 1,3 miljoni elanikuga Eesti valmis eurotsooniga liituma 2011. aastal. Viimase aasta jooksul on Eesti seisnud silmitsi suure majanduslangusega, selle vaatamata prognoosib ka Eesti Pank, et riik suudab juba lähikuude jooksul vastata kõigile euroraha kasutuselevõtu kriteeriumidele. Praegu kuulub eurotsooni 16 liikmesmaad 27st, nende seas kaks endist idabloki riiki Sloveenia ja Slovakkia.
(Seuls 47% des Estoniens veulent l'Euro, Le Figaro/AFP, 4.01)
 

TELEKANAL FRANCE 24
Estonie. Championne d’Europe de lecture

EK avaldas hiljuti raporti noorte lugemisoskusest erinevates liikmesriikides. Selgus, et veerandil viieteistaastatest eurooplastest on lugemisega raskusi. Mõned liikmesriigid saavad aga oluliselt paremini hakkama, kui teised. Kõige kõrgem on lugemisoskus Eestis. 2004. aastal EL liikmeks saanud väikeriigil on põhjust enda üle uhkust tunda. Eestis on vaid 14% alla 15-aastastest kooliõpilastest lugemisega raskusi, prantsuse õpilaste seas on lugemisraskustega lapsi tervelt 22%. Lastaialastel on Eestis ette nähtud kaks tundi lugemise õppimist nädalas. Alustatakse tähtedest, seejärel õpitakse häälikuid, tasapisi lisandub ka tähtede kirjutamine. Koolis pööratakse samuti lugemisele palju tähelepanu. Et saada aru teistest õppeainetest, on heal lugemisoskusel hariduse omandamisel oluline roll. Suurema lugemisharjumuse tekitamiseks sõidab Tallinna äärelinnades koguni raamatukogubuss, kus nii vanad kui noored raamatuhuvilised saavad kuni kolmeks nädalaks lugemisvara laenutada.
(Estonie. Championne d’Europe de lecture, Rabah Zanoun, Fiona Cameron, France 24, 28.12)
http://www.france24.com/en/20091228-europe-serbia-estonia-england

SOOME AJAKIRJANDUS

HELSINGIN SANOMAT
Uhkien vuosikymmen

Aastakümneid inimõigusteemasid jälginud kultuuriajakirjanik Kirsikka Moring kirjutab, et viimasel aastakümnel on inimõigusi kitsendatud ning hirm terrorismi ees loonud uued mängureeglid. Suures osas keskendub artikkel Venemaale. Eriti hoolsalt on Venemaal jälgitud Baltimaid. Eestlaste ja Eesti venelaste suhetes tekitab üha pingeid monumenditüli, mis kandus Moskvani välja, kui ühenduse Naši noored piirasid Eesti saatkonda. Mõni Putini noor eksis isegi Soome, kui Imbi Paju ja Sofi Oksanen esitlesid märtsis teost, mis analüüsib nõukogude perioodi Eesti ajaloos.
(Uhkien vuosikymmen, Kirsikka Moring, HS, 31.12)

Pohjoismainen malli ei siirry yritysten mukana Baltiaan

Põhjamaine kapital on saavutanud Baltimaade majanduses nüüdseks tugeva positsiooni: 2002. aastal pärinesid umbes pooled Baltikumi suunduvatest välisinvesteeringutest Põhjamaadest. Olulised olid just 1990ndate alguses tehtud tööstusinvesteeringud. Eesti, Läti ja Leedu jaoks olid kapital ja uus tehnika tähtsad, et tõhustada tootmisprotsesse ning säilitada rahvusvahelise konkurentsi tihenedes töökohti. Põhjamaiseid tööstusettevõtteid meelitas odav, hästi koolitatud, kuid nõrgalt ametiühingutesse organiseerunud tööjõud. Baltikumis on oldud üldiselt kõige vastu, mis viitab nõukogude ajale. Selliste jäänukite hulka kuuluvad ka ametiühinguliikumine ja töökohapõhised soodustused. Baltimaades asuvaid põhjamaiseid tehaseid puudutav uuring näitab, et nendesse maadesse tehtud investeeringud pole kaasa toonud põhjamaiseid tööturunorme. Vaid nendes tehastes, kus on säilinud midagi nõukogudeaegsetest tööprotsessidest ja ametiühingust, peetakse põhjamaise mudeli järgi töölepinguläbirääkimisi ning on ka töötajate ja juhatuse ühistegevust. Põhjamaine töö organiseerimine ja tööturumudel pole niisiis kandunud Baltimaadesse põhjamaiste tütarettevõtete kaudu. Põhjamaadest pärit ettevõtja ei panusta ka pikaajalistesse investeeringutesse ega tootearendusse. Baltikumi tehased on pelgalt tootmisprotsessi jätkuüksused või ratsionaliseeritud tootmisüksused.
(Pohjoismainen malli ei siirry yritysten mukana Baltiaan, Markku Sippola, HS, 5.1)
 

KALEVA
Olviretki Baltiaan toi eväät kasvulle

Õlletehase torn on üks Tartu maamärkidest. Üle 50 aasta õlletehases töötanud Ilmar Kõrgesaar on omakorda A. Le Coqi õlletehase maamärk või õigupoolest elav legend. Praeguses asukohas on tehas tegutsenud 1938. aastast. Ettevõtte omanikfirma on Soome joogitootja Olvi. Olvi tütarettevõttena tegutsedes on firma toodang kasvanud rohkem kui kümnekordselt. A. Le Coq on Eesti joogitööstuse turuliider. Olvi strateegiaks on olnud viia oma tütarettevõtetesse modernne pruulimistehnoloogia ning säilitada kohalikud kaubamärgid. A. Le Coqil on valikus üle saja toote.
(Olviretki Baltiaan toi eväät kasvulle, Veijo Hyvönen, Kaleva, 4.1)

KAUPPALEHTI
Ignalinan sulkeminen tuntuu Suomessakin

Leedu Ignalina tuumajaama sulgemine annab sel nädalal tõenäoliselt tunda ka Soome energiasüsteemis. Soome on paari viimase aasta jooksul importinud suurel hulgal elektrit Eestist Estlinki kaabli kaudu, osa elektrist on tulnud Ignalina tuumajaamast. Tšernobõli tuumajaama tüüpi Ignalina RBMK reaktori sulgemine oli osa ELiga liitumise tingimustest. Ignalina tuumajaam on rahuldanud Leedu elektrivajaduse 70–80% ulatuses. Elektrit on piisanud ka importimiseks. Nüüd on Leedu valmistunud elektrienergia sissetoomiseks Valgevenest, Venemaalt, Eestist, Lätist, Ukrainast ja Põhjamaadest. „Üsna tõenäoliselt hakkab energia liikuma nüüd Soomest Eestisse,“ usub Soome põhivõrgu Fingridi tegevdirektor Jukka Ruusunen. Tema hinnangul muutub Eesti suund Soome energiasüsteemi jaoks edaspidi palju ebakindlamaks, nüüd mil Ignalina on suletud. Oodatakse, et Baltimaades tõuseb elektrihind, kui üks põhijõujaamadest lõplikult tootmise lõpetab. Swedbank ennustabki tõusva elektrihinna tõttu Baltimaade energiaintensiivsele tööstusele raskusi. Tuumajaama sulgemine kasvatab tõenäoliselt ka süsinikdioksiidi õhkupaiskamist, kuna osa lisaelektrist hakatakse tootma Narva põlevkivielektrijaamades. Osa Narva jaamadest on renoveeritud, osa üha nõukogudeaegses seisukorras. Ignalinas oleks koht uuele tuumajaamale olemas. Baltimaad ja Poola on kaua aega uue jaama ehitamise üle nõu pidanud, kuid projekt on seisnud erimeelsuste taga. Koostööd oleks pidanud hakkama tegema varakult, kuna tuumajaama ehitamine koos lubade hankimisega võtab oma kümme aastat.
(Ignalinan sulkeminen tuntuu Suomessakin, Kimmo Lundén, Kauppalehti, 4.1)

Sähkö alkoi virrata Virosta Liettuaan

Eestist Leetu kulgevad elektriliinid on hakanud surisema. Eestlased müüvad pärast Ignalina sulgemist tuntava osa Leedus tarbitavast elektrist. Eesti Energia on sõlminud leedulastega lepingu, et ettevõte rahuldab 10% Leedu tänavusest elektrivajadusest. Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann lubab, et Eesti elektrijaamadel jätkub edaspidigi elektrit ka Soomele. Eesti jaoks on Leedu kasvanud elektrinõudlus teretulnud, kuna Eesti elektritarbimine on majandussurutise tõttu vähenenud umbes 10%. Leedulastega sõlmitud leping tähendab Eesti Energia jaoks umbes miljardi krooni suurust aastatulu.
(Sähkö alkoi virrata Virosta Liettuaan, Jorma Pöysä, Kauppalehti, 6.1)

Tallink menetti matkustajia joulukuussa

Detsembris vähenes laevafirma Tallinki reisijate hulk. Kokku vedas Tallink detsembris 580 534 reisijat, mida on 7,4% vähem kui 2008. aasta detsembris. Kaubavedude hulk eelmise aasta detsembriga võrreldes siiski kasvas – 9,7%. Kõige tihedam oli liiklus Soome ja Eesti vahel, kasvades 2008. aasta detsembriga võrreldes 0,1%. Läänemere suurim reisilaevafirma on oma ajaloo kõige hullemas kriisis. Ettevõtte võlg on 1,1 miljardit eurot.
(Tallink menetti matkustajia joulukuussa, Olli Herrala, Kauppalehti, 6.1)

TALOUSSANOMAT
Viron asunnot halpenivat 23 prosenttia

Kinnisvaraarendaja City24 hinnangul odavnesid eluasemete hinnad Eestis eelmisel aastal keskmiselt 23%. „City24 arvestus põhineb müügihindadel, kuid enamvähem sama on näidanud ka sõlmitud tehingud,“ ütleb Uusmaa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff. Paari viimase kuu jooksul on hinnad natuke tõusnud. Muudatus toimus juulis-augustis, kui tehingute arv kasvama hakkas. Sellele eelnesid mõne suure ehitaja umbes 40%sed hinnaalandused. Ka soomlased on elavnenud. „15% tehinguid sõlmivatest klientidest on soomlased,“ räägib Sucksdorff. Tallinna linnas on eluasemehinnad langenud 19%, Pärnus 22% ning Tartus 16%.
(Viron asunnot halpenivat 23 prosenttia, Sakari Nupponen, Taloussanomat, 5.1)

VENEMAA AJAKIRJANDUS

ЭХО МОСКВЫ
Суть событий

Raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktovi aastakokkuvõte ja 2010. a prognoosid. Rääkides Gruusias Kutaisis hiljuti õhatud mälestusmärgist Teises maailmasõjas langenutele, meenutab Venediktov pronkssõduri teisaldamist. „Pronkssõduri loost saan ma veel aru. Eestil oli õigus austuse ja lugupidamisega mälestusmärk mujale viia. Seda ka tehti. Nüüd seisab ta maailmasõjas hukkunute kalmistul. Kutaisi juhtum aga mulle ei meeldi. Meilgi lagunevad kalmud, kuid neid ei lammuta riik, nagu Gruusias. Mälestusmärk tuleks taastada. Idee püstitada seesama ausammas - hukkunud grusiinidele – Venemaal on kummaline. Kas hakkame hukkunuid rahvuse järgi lahterdama?“
(Суть событий, Алексей Венедиктов, Эхо Москвы, 27.12)
 

KM.RU
Чиновники и либералы предали Бронзового солдата

Aleksei Venediktov väidab, et Eestil oli õigus pronkssõdur teisaldada ning seda olevat tehtud suure „austusega“. Alles hiljuti meenutasime, kuidas see tegelikult käis. Kas Venediktov ei tea, milliste vene elanikkonna sõnavabadust ahistavate seadusteni on see Eestis viinud? Kui midagi taolist teeks „Kremli režiim“, kisendaks ta sellest pidevalt oma raadiojaama eetris. Võimalik, et ta jagab eesti natsionalistide russofoobiat. Üldiselt on kõikide normaalsete inimeste jaoks nende „vene liberaalidega“ kõik selge. Regnum on õigustatult tõstatanud küsimuse meie „eliidi“ käitumisest. Näiteks Jeltsini-aegse transpordiministri poeg ajab Eestis aktiivset äri ning sai Eesti kodakondsuse. Samal ajal ootavad sedasama kodakondsust juba aastaid kümned tuhanded Eestis elavad kaasmaalased. Peterburi kuberneri poeg arendas Eestis kinnisvara sealse „eliidi“ jaoks, kuid lõpetas äritegevuse pärast aprillisündmusi. Kuid kui palju on meil selliseid, kes ei pirtsuta ning tegutsevad edasi? Peterburi asekuberner kuulutas Peterburi ettevõtjate valmidust arendada suhteid „vaatamata negatiivsele välispoliitilisele trendile“. Paljud vaatlejad märgivad, et tema oli esimene kõrge ametnik, kes kutsus üles suhteid Eestiga arendama poliitilist konteksti ignoreerides. Unustatakse see, et president Ilves nimetas vene keelt „okupantide keeleks“, et Ansip sõimas hukkunud sõdureid „joodikuteks“ ja „marodöörideks“. Loomulikult ei meenutata ka venekeelse kaasmaalaskonna õiguste kitsendamist. Kuid mida neist tahta, kui isegi Vene välisministeerium vaikib...
(Чиновники и либералы предали Бронзового солдата, Максим Хрусталев, KM.ru, 30.12)
 

Бизнес предает интересы России в Прибалтике

Venemaa välispoliitilist strateegiat saboteerivad majanduslikud sidemed Baltimaadega. Venemaa Achilleuse kannaks võib lugeda suure osa ametnikkonna ja majanduseliidi soovimatust arvestada riigi huvidega. Piibli aegadega võrreldes on muidugi ahnus ja korruptsioonitase tõusnud, 30 hõbeseekliga ei lepi enam keegi. Vene ettevõtjaskond on valmis lausa sponsoreerima baltlaste venevastaseid väljaastumisi, nii nagu oldi valmis rahastama Tõnismäe vennashaua hävitamist. Peagi pärast pronkssõduri kõrvaldamist ja meie rahvuslike tunnete haavamist ilmusid Läti sprotid aga taas letile ning taastus ka transiit. Säärase moraalse põhimõttelageduse tulemuseks olid järjekordsed süljeplärtsud Venemaa suunal. Näiteks Urmas Paet vaidlustas Itaalia peaministri väite, nagu vääriks Venemaa viisavabadust enne neid riike, kes on kaasatud idapartnerlusprogrammi. Talle sekundeeris tema Läti kolleeg.
SRÜ riikide Instituudi Baltimaade osakonna juhataja Mihhail Aleksandrov kommenteerib: Kahjuks ei saa mitte kõik meie võimude ja äriringkondade esindajad aru, et baltlastele tuleb survet avaldada. Eriti puudutab see Peterburi võime. Nüüd tahavad nad kriisi ära kasutada oma ärihuvides ning unustavad inimõiguste rikkumised. Ehkki president Medvedev on ise pärit Peterburist, ootab ühiskond, et ta annaks Baltimaadele mõista – positiivsed nihked riikidevahelistes suhetes on võimalikud üksnes muutuste korral Baltimaade poliitikas.
(Бизнес предает интересы России в Прибалтике, Кирилл Говоров, KM.ru, 23.12)
 

REGNUM
Кто и зачем в России оскверняет память о павших в боях с фашизмом

Aleksei Venediktov väidab, et Eestil oli õigus pronkssõdur teisaldada. Pealegi olevat seda tehtud „piisava austusega“. Siiski, mida Eesti võimud korda saatsid? Nad teisaldasid fašismi üle saavutatud võidu sümboli kesklinnast äärelinna ning hävitasid Suure Isamaasõja ordeni kujutise pronkssõduri selja taga. Kuidas Venediktov sai teha säärase avalduse? Kaudselt on selles süüdi Vene välispoliitika ja diplomaatia esindajad. Nad rõhutasid teisaldamist kommenteerides asja välist külge. Eestlased olevat häirinud langenud sõdurite põrme ega avaldanud neile piisavat austust. Siit tulenebki loogika, et kui Eesti võimud tegid seda „austusega“, siis oli neil selleks õigus. Rõhutagem veel kord, et Tallinnas juhtunus polnud oluline selle väline külg, vaid sisu. Eestil on õigus kõrvaldada nõukogude perioodi poliitikute mälestusmärke, Eestil on õigus oma ajalootõlgendusele, kuid Eestil pole õigust puutuda Suures Isamaasõjas hukkunute monumente ja haudu. Oluline pole Venediktovi avalduse juures mitte selle sisu, vaid pigem kontekst ja ajastus. Just praegu üritavad Eesti transiidiga seotud ringkonnad teha lobitööd, et 2007. aasta sündmused unustataks. Tuletagem samuti meelde, et Eesti-Vene suhete n-ö ülessoojendamise initsiaatoriteks on Venemaa transpordiminister Igor Levitin ja asevälisminister Vladimir Titov. See näitab veel kord, et Vene äriringkonnad ja nende sabarakud ei peatu millegi ees raha teenimise nimel. Nad ei hooli isegi kodumaa eest langenud sõdurite mälestusest. Kas sellistel inimestel on kodumaa?!
(Кто и зачем в России оскверняет память о павших в боях с фашизмом, Дмитрий Ермолаев, Regnum, 29.12)
 

УРАЛПОЛИТ.RU
Урал последует примеру Эстонии

Uurali Föderaalse ringkonna võimude esindajad ja Sberbanki asepresident kogunesid arutama ID-kaardi kasutuselevõtuga seonduvaid küsimusi. Lahtine on veel, milline see peaks välja nägema, kuid eeskujuks on kindlasti Eesti, kelle kogemusest võetakse õppust koguni Euroopas. Eestis on ID-kaardi süsteem kõige paremini üles ehitatud. Informatsiooni kogumise ja koordineerimise mehhanismid, samuti andmete edastamise formaat on see, mis vääriks ülevõtmist, sest muus osas on meil takistuseks Venemaa suur rahvaarv. Kõige eesrindlikumaks Venemaa regiooniks ID-kaartide kasutuselevõtu alal on praeguseks Astrahani oblast.
(Урал последует примеру Эстонии, Павел Зубков, УралПолит.Ru, 25.12)
 

ВЕСТИ.RU
„Моя планета“: Охота к перемене мест с Михаилом Кожуховым. Эстония

Eesti-teemaline reisisaade sarjast „Minu planeet“. Saatejuht Mihhail Kožuhov jõuab järjega Lätist Eestisse, uurib sipelgapesi, tudengilinna Tartut, õpib mängima torupillil ning hajutab müüti eestlaste ebakülalislahkusest. Kui Eestis järjekordi ongi, siis saartele viivatele praamidele. Saaremaale tasuks sõita ka siis, kui seal midagi vaadata poleks, merereis on ise sõitu väärt. Kõige eestlaslikumaks peetakse Muhu saart. (Reportaaž Kaali meteoriidi servalt. Eesti ajaloost Kuressaare linnuses.) Üldiselt jätavad saared liiga turismikeskse mulje. Tallinnas mõõdame selga mulgikuube... (Saate täispikk video.)
(„Моя планета“: Охота к перемене мест с Михаилом Кожуховым. Эстония, Вести.Ru, 27.12)

AUSTRAALIA AJAKIRJANDUS

SYDNEY MORNING HERALD
Second seed Li in shock Auckland loss

WTA turniiril teise asetusega Li Na pidi vanduma alla eestlannale Kaia Kanepile 6-1 6-3. Mäng kestis 1 tund ja 6 minutit. „Ma ei suutnud tema serve kuidagi tõrjuda. Ta lõi nii tugevasti, et ma isegi ei näinud palli“, ütles tenniseedetabelis 15. kohta hoidev hiinlanna. Kanepi kinnitas pärast matsi, et on tulemusega rahul ja tundis ennast mängus kindlalt.
(Second seed Li in shock Auckland loss, Sydney Morning Herald / AFP, 5.01)

IISRAELI AJAKIRJANDUS

HAARETZ.COM
If not now, when?

Raamatututvustus: Operation Last Chance: One Man's Quest to Bring Nazi Criminals to Justice, autor Efraim Zuroff, Palgrave Macmillan; 238 lk; $25
Oma värskes raamatus keskendub natsikütt Efraim Zuroff kohalikele kollaboristidele Lätis, Leedus ja Austrias. Nende tegevuse uurimine on osutunud keeruliseks ülesandeks, sest 65 aasta taguste sündmuste kohta on raske leida tõendeid. Kirjalikult dokumenteeriti kohalike kaastööd oluliselt vähem, kui näiteks koondus- ja hukkamislaagrites toimunud kuritegusid. Mitmel juhul olid toonased kaastöötajad nõukogude süsteemi vastased, keda tänases kontekstis oma kodumaal kangelaseks peetakse. Selline on ka Evald Miksoni juhtum, kes oli vabadusvõitleja Nõukogude okupatsiooni ajal ja hilisem juudivastane. Peale sõda põgenes Mikson Islandile, saades seal omamoodi kangelaseks, nimelt õpetas just tema saareriigi elanikud korvpalli mängima. Vaatamata kogutud tõenditele sellest, et Mikson osales mitmete Eesti juutide tapmises, tuli natsiküttidel töötada pikalt Islandi avaliku arvamusega selle nimel, et sealne valitsus oleks üldse nõus omapoolset uurimist Miksoni suhtes alustama. Mikson suri 1993. aastal Islandil ilma, et tema vastu oleks saanud esitada mingit süüdistust.
(If not now, when? , Joshua Davidovich , Haaretz.com, 3.01)