Energiaharta

Energiaharta leping on rahvusvahelist energiakaubandust, -transiiti ja -investeeringuid käsitlev peamine rahvusvaheline leping. Idee Euroopa Liidu laiemast energiakoostööst Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikidega sündis 1990. aasta juunis, kui Euroopa Ülemkogul Dublinis tegi sellekohase ettepaneku Hollandi peaminister Ruud Lubbers. 17. detsembril 1991. aastal võeti Haagis vastu Energiaharta poliitiline deklaratsioon, millele järgnes 1994. aasta detsembris Lissabonis allkirjastatud Energiaharta leping ja Energiaharta protokoll energiakasutuse tõhustamisest ja sellega seotud keskkonnaküsimustest, mis mõlemad jõustusid 1998. aasta aprillis. Samal aastal võeti vastu energiakaubandust käsitlev muudatus, mis viis Energiaharta lepingu kooskõlla Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega.

Energiaharta leping keskendub peamiselt 5 valdkonnale:

• energialaste välisinvesteeringute kaitse ja soodustamine;
• energiatoodete ja energeetikaga seotud kaupade kaubandus ja võrdse kohtlemise tagamine;
• transiidivabaduse tagamine ligipääsu kaudu nafta- ja gaasijuhtmetele, elektrivõrkudele ning muudele energia transpordisüsteemidele;
• riikidevaheliste või riikide ja investorite vaheliste vaidluste lahendamine;
• energiakasutuse tõhususe edendamine ja energia tootmise ning kasutamisega seonduvate negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine.

2000. aastal alustati läbirääkimisi transiidiprotokolli (Energy Charter Protocol on Transit) sõlmimiseks, milles kahjuks pole veel kokkuleppele jõutud.

Energiaharta tegutseb valitsustevahelise organisatsioonina, mille tegevust koordineerib Energiaharta konverents. Selle liikmeteks on kõik Energiaharta lepinguga ühinenud riigid. Lisaks on konverentsil 23 vaatlejariiki ning vaatlejastaatust omavad ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sh OECD, Maailmapank, WTO, EBRD ja IEA. Organisatsiooni tegevust korraldab Energiaharta Sekretariaat peakorteriga Brüsselis. Alates 7. aprillist 2010 on Energiaharta konverentsi esimeheks Türgi suursaadik Selim Kunerlap. Energiaharta peasekretär on alates 1. jaanuarist 2012 Slovakkia suursaadik Urban Rusnák.

2010. aasta jaanuari seisuga on Energiahartaga liitunud 58 riiki ja Euroopa Ühendus. Energiaharta lepingu on allkirjastanud 51 riiki, lisaks Euroopa Liit (algselt Euroopa Ühendus ja EUROATOM). 46 riiki on Energiaharta lepingu ka ratifitseerinud. Eesti ratifitseeris lepingu 1998. aasta veebruaris [RT II, 13.03.1998, 8-12, 18].

Vaata lisaks:

Energiaharta ametlik kodulehekülg
Energiaharta lepingu eestikeelne tekst
Energiaharta protokolli energiakasutuse tõhustamise ja sellega seotud keskkonnakaitseküsimuste kohta eestikeelne tekst
EL energiajulgeolek